Rändtirtsud Locusta migratoria Levik Leidub rohkelt Aafrikas, Aasias, Austraalias ja Uus meremaal. Levinud ka Euroopas, kuid arvukus väheneb. Parvede suurus Väiksemad parved u 5 millionit isendit. Suuremad parved kuni mitu miljardit isendit. Mõned rändtirtsud ei ela parves vaid hoopis üksikult. Liikumine Väga liikuvad. Olenevalt tuulest, kiirus 15-20 km/h. Liiguvad etapiviisiliselt. Suurematele aladele, et toitu oleks piisavalt. Väiksemad parved u 5 km päevas. Suuremad parved u 130 km päevas. Suurus ja värvus Oleneb vanusest ning sellest kas elab parves või üksikult. Parves kollasest kuni oranzini, kaetud mustade laikudega. Üksi roheline või pruun. Parves suuruselt väiksemad(40 kuni 60 mm). Üksikud suuruselt suuremad. Toitumine Rändtirtsud on võimelised päevas ära sööma sama palju, kui nad ise kaaluvad
Prantsusmaal Põhja-Ameerikas. Uued kolooniad võtsid enda peale suur osa Põhjaks laieneva Euroopa vanade ja uute vajaduste rahuldamisest. Sealt toodi Euroopasse põllumajandussaadusi ja mitmeid maavarasid. Olid traditisoonilised tootmisviisid algelised või vähe levinud. Hiljem sootuks kadusid. FAKTOORIAKOLOONIAD Eurooplased pidid Kaug-Ida piirduma kaubanduslike ja sõjaliste tugipunktide-faktooriate- rajamisega. Rajati korilaste aladele Põhja-Ameerikas ja Siberis kaupade kui ka karusnahkade kokkuostmiseks. Fakooriad kasutati toetuspunktidena mingi maa täielikul ja lõplikul vallutamisel. Siis lülitusid need suure koloonia koosseisu. Nad säilisid vai seal, kus maa vallutamine ebaõnnestus. ISTANDUSKOLOONIAD Istandused on suure pindalaga taimekasvatusettevõttes, kus on valdav odav käsitöö 8orjatöö). Võrdlemisi korralikul agrotehnilisel tasemel toodetakse neid saadusi müügiks ja töödeldakse
Üks lepib vähemaga , teine aga mitte. Kuid kas eestlase elu võiks olla täiuslik ja selline nagu me tahaks? Eestlased on alati silma paistnud oma vagadusega. Me oleme leppinud selle vähese maaga, mis meil on, kuna teame, et rohkema saamiseks pole me hetkel võimelised. See-eest suurriigid - võimsad ja tugevad - laiendasid oma alasid aastakümnete eest veriste sõdade arvelt hoolimata kas teised riigid jäävad püsima või mitte. Sama hoolimatult on tunginud Venemaa Eesti aladele, tuues kaasa mitmeid sõjakoledusi. Puutumata ei ole jäänud Eestimaa pind ka Saksamaa, Taani, Rootsi jt. riikide rünnakutest. Eestlasi on piinatud võõrvõimude all pikki aastaid. Ja see on kindlasti jätnud ka oma märgi. Nüüdseks oleme pea 15 aastat iseseisvad olnud, vabad võõrvõimust. Kuid kas Eesti rahvas on unustanud oma kohutava mineviku? Kindlasti mitte. Kuid milleks läksime ELi ja NATO-sse?
tekitanud populatsiooni vähenemise järve ümbruses, püsiv surmajuhtumite arv on umbes 5000-6000. Geoloogiline alus, purskamiskohtade varieeruvus ja ulatuslikkus kutsuvad esile rea mitmesuguseid vulkaanilisi riske, nagu näiteks laavavoolud, radioaktiivne tolm, tuhapilved, mürgised gaasid, sähvatused kraatris asuvast järvest, tsunamid ja üleujutused järvel, maavärinad, maalõhed ja maapinna vajumine, maalihed ja pinnase varingud, tugevad tormid. Läheduse asustatud aladele ja purskeajaloo tõttu on vulkaan nimetatud Descade Vulkaani (Vulkaanidele antav nimetus, mille saavad eriti ohtlikud vulkaanid. Hetkel on neid 16) vääriliseks. Seda on nimetatud ,,vulkaaniks vulkaani sees", sest paljud uskusid, et järv, mis asub keset vulkaani oli kunagi vulkaanikraater. Järv asub seespool 25-30km kaldeeras peale nelja tugevat purset, mis leidsid aset 500 00 kuni 100 000 aastat tagasi. Kõik pursked tekitasid ulatuslikke setteid, mis ulatusid kuni Manilani.
Puid kasutatakse küttepuudeks, paberipuudeks ja ümarpuidu tootmiseks. Metsad on olulised fotosünteesi tegemisel, kuid metsade põletamisel suureneb CO2. Brasiilia ekspordib osa oma toodangust, näiteks paberit. Samuti kuulub ta maalimatööstuse hulka puidu tootmisel ja töötlemisel. Brasiilias on aastate jooksul väga palju metsa maha raiutud, kohati on isegi metsi põlenud. Kuid kuna vajalikud ained on taimede vartes siis enam taimed ise tagasi ei kasva nendele aladele. Metsa pindalade säilitamiseks on suured istutusprogrammid. Tahetakse suurem osa raiutud puudest tagasi istutada. Amazonase metsas on toimunud ka muutus. Nimelt on terved seni laamadena paiknenud metsaosad nii muutunud, et kuuluvad nüüd teise maakategoriasse. Sellist muutust põhjustab magistralteede ehitamine läbi Amazonase ürgmetsa. Kui mets on hävitatud, muutub veereziim pöördumatult ja mulla viljakus väheneb tohutult. Selle
Õpetus põhineb piiblil,-Platonil,-Aristotelesel. Tänu Bütsantsi haritlastele säilib paljude antiik teadlaste teosed. ,,Viikingid" Skandinaavia rahvad kes elasid rannikul, paistsid silma meresõiduoskusega, tegelesid põllupidamise, käsitöö ja kaubandusega. Kõige suuremad viikingite linnad asuvad Taani ja Põhja-Rootsi Nende tähtsus Euroopas algab tõusma 6- sajand lõpus ja 7- sajandi algul. Algavad nende vallutusretked.Euroopa ja Vene aladele. Põhja-Prantsusmaal vallutavad viikingid suuri territooriume, mida hakatakse nim Normandiaks. Viikingid panevad aluse Vana- Vene riigile. Neid nimetati seal Varjaagideks venelaste juures. Rjurik- peetakse vürstiks Venemaal. Sellega saab alguse Vene riigi tekke. Viikingid ristiusustatakse umbes 1000 a. pärast.
Esimestest eestikeelsetest sõnadest eestikeelse ilukirjandusliku tekstini Kirjandusest võib kõnelda laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses on kirjandus kogu kirjasõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust. Eesti rahvuskirjandus sündis alles 19. sajandil. Enne seda tekkis ja arenes eesti kirjakultuur ja arenes välja kirjakeel. Kirjakultuur tekkis 13.sajandil, kui eestlasega asutatud aladele tungisid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") märkis oma ladinakeelsesse ajaraamatusse (Henriku Liivimaa kroonika) sakslastega kaasas olnud preester Henrik. Esimeste eestikeelsete raamatute ilmumine 16.17. sajandil oli seotud Saksamaa reformatsiooniliikumisega ja trükikunsti levikuga. Vani m e esti ke elt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on teateid, et 1525.aastal taheti Riiga viia raamatu
Õpetus põhineb piiblil,-Platonil,-Aristotelesel. Tänu Bütsantsi haritlastele säilib paljude antiik teadlaste teosed. „Viikingid” Skandinaavia rahvad kes elasid rannikul, paistsid silma meresõiduoskusega, tegelesid põllupidamise, käsitöö ja kaubandusega. Kõige suuremad viikingite linnad asuvad Taani ja Põhja-Rootsi Nende tähtsus Euroopas algab tõusma 6- sajand lõpus ja 7- sajandi algul. Algavad nende vallutusretked.Euroopa ja Vene aladele. Põhja-Prantsusmaal vallutavad viikingid suuri territooriume, mida hakatakse nim Normandiaks. Viikingid panevad aluse Vana- Vene riigile. Neid nimetati seal Varjaagideks venelaste juures. Rjurik- peetakse vürstiks Venemaal. Sellega saab alguse Vene riigi tekke. Viikingid ristiusustatakse umbes 1000 a. pärast.
K.Wiik, Eestis oli selle propageerijaks A. Künnap, ajaloolaste pool A.Kriiska. Idee: kui oli jääaeg, siis kusagil jääserva äärsesse vööndisse olid koondunud inimeste grupid (üks Ukraina aladel, üks Pürenee poolsaarel näiteks, ühes nendest inimesed kõnelesid soome-ugri keelt. Kui jääaeg lõppes, siis soome-ugri keeli kõnelevad inimesed liikusid põhja suunas ja asustati laialdased territooriumid Euroopas. Mõne aja pärast toimud nendele aladele uus sisseränne karjakasvatajate ja põlluharijate poolt. Nemad kõnelesid indo-euroopa keeli. Toimus keelevahetus, sest sissetulnute keel oli prestiizem, sest neil olid oskused, mis toitsid inimesed paremini ära, aga teatud piirkonnast alades põlluharimine ja karjaksvatus nii oluline polnud, tuli tegelda ka küttimise, koriluse ja kalapüügiga, seal sellist keelevahetust ei toimunud, see piir nende kahe vahel läks kuskil Daugava jõe äärest. Pronksiaeg 1800-500 eKr
Blitzkrieg ehk välksõda: 10. mail ründab Saksamaa Belgiat ja Hollandit, sealt edasi Prantsusmaale. 22. juunil 1940 sõlmib Prantsusmaa ja Saksamaa Compiegne’i vaherahu. 8. Baaside leping 18.09.1939 Orzeli juhutm, kus Poola allveelaev ilmub Tallinna külje alla ning kaob sealt ilma, et Eesti märkaks. 28.09.1939 kirjutas Eesti vastastikuse abistamise paktile ehk baasidelepingule alla, millega lubati Eesti aladele 25000 NSVL sõdurit. 9. Soome talvesõda 1939. aastal 30. novembril tungivad NSVL-i sõdurid etteteatamata Soome aladele, algab Talvesõda. Sõda lõppes 12. märtsil 1940 mil sõlmiti vaherahu Moskvas, Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja andma Hankos Punaamreele sõjaväebaas, kuid iseseisvus jäi püsima. 10.Eesti okupeerimine 1940 aasta juunis blokeeritakse Eesti merelt ja õhust ning kaks päeva hiljem
koostatud mittekallaletungi pakt, mis sisaldas salaprotokolli, mille käigus jagati Ida-Euroopa maad oma vahel ära. (Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop; Vene välisminister: Vjatseslav Molotov) 1. september 1939 II ms alus; Saksamaa tungimine Poola valdustele Wehrmacht Saksa armee 17. september 1939 Poola valitsus lahkus riigi territooriumilt 17. september 1939 Nõukogude-Poola sõda; NSVL tungis idapoolt Poola aladele 28. september 1939 Salajane lisaprotokoll; selle alusel sai NSVL Soome, Baltiriigid, Ida-Poola; Saksamaa ja Poola alasi juurde Vastastikuse abistamise leping 1939 NSVL tahtis Baltiriikidelt luba luua sõjaväe baase nendel territooriuidelt ning survestati kolme riiki. (Eesti 28. September; Läti 5. Oktoober; Leedu 10. Oktoober) Talvesõda Soome ja NSVL vahel tekkinud sõda 30. November 1939 12. Märts 1940, kui Soome keeldus kirjutamast alla vastastiku abistamise lepingule 3
-1207. aastal. Pärast seda toimus ulatuslik ristimine ja liivlaste aladele ehitati kiriku ja seati ametisse preestrid. Hiljem oli liivlaste ja uute võimude vahel suhteliselt hea vahekord. Kuna ka maksud polnud väga kõrged, siis polnud põhjust mässamiseks. 1208. aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti aladele tehtud sõjakäikudes. Piiskop Alberi tegevus Liivimaa ristisõda sai tõelise hoo sisse noore ja ambitsioonika Bremeni toomhärra Albert vor Buxhoevedeni Liivimaa piiskopiks pühitsemisega. Piiskop Albertil oli kindel eesmärk teha Liivimaast kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Albertil oli märgatavalt laiem haare kui ta eelkäiatel. 1201. aastal alustas ta Riia linna ehitamise, kuhu ta viis üle piiskopkonna keskuse. 1202. aastal asutati eliitväeosa -
Muistse Rooma riigi langusele jäärgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja pimeda ajastuna kultuurse vanaaja ja nende endi kiirelt areneva kaasaja vahel. Sellest siis tuligi nimetus keskaeg periood mis jäi vanaaja ja uue aja vahele. 2. Kuidas keskaeg jaguneb? Varakeskaega loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne Rooma keisrivõimu langusest kuni 11. sajandini. Sellel ajal käisid alla linnad, käsitöö ja kaubandus tänu Rooma aladele tekkinud germaanlaste riikidele. Seda nimetatakse Euroopa kõige süngemaks ajajärguks. Varakeskajal levis ristiusk järk-järgult ja orjus kaotas oma senise tähenduse. Selle aseme kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Kõrgkeskajal kehtis ikka veel feodaalkord, kuid taas kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ja eurooplased hakkasid idamaade elanikega agaralt kauplema. Keskajaga kaasnesid ka nn ristisõjad
ühetaoline väga pikkadel lõikudel. Nimetus neutraalne on tinglik, sest selge, et mingit môju geoloogiline struktuur igal juhul avaldab kasvõi lõhelisuse kaudu. * Pikirannikud-rannikud, millede rannajoone suund ühtib geoloogiliste struktuuride pikitelje suunaga. rannajoon kulgeb mäeahelike v nendevaheliste orgudega paralleelselt. Samuti väheliigestatud rannajoonega. Siiski võib esineda ka juhuseid kus meri on N mäeahelike vahelistele madalamatele aladele tunginud ingresseerunud - dalmaatsia tüüpi rannik Vahemere ääres. * Põikirannikud sellised rannalõigud, kus rannajoon on risti geoloogilise struktuuri pikisuunaga. N mäeahelikud ulatuvad rannajooneni välja v on N rannikuala voorestatud. Sellisel juhul on rannajoon arusaadavalt väga liigestatud sopiline. * Diagonaalrannik -sarnane eelmisega, kuid geoloogiliste struktuuride pikiteljed on rannajoone suhtes teatud nurga all. Samuti väga liigestatud rannajoon.
Mahuti oli ehitatud kui osa High Island'i veeskeemist. Mahuti põhineb kahel peamisel tammil. Üks tamm ehitati loodeosasse, mis ühendas High Islandi Sai Kung Peninsulaga, teine tamm kagusse, ühendamaks mahutit Po Pin Chau'ga. Kolm väiksemat tammi ehitati mahuti ümber orgudesse. 5 miili veejuhet oli ehitatud selleks, et juhtida vett Sai Kung Peninsulast High Island'ile. Üle tammide ehitati kaks teed, mille kaudu külastajad said ligi väga kaugetesse ja rikkumata aladele puhkuseks. Kagutamm Loodetamm Põgenikelaager Põgenikelaager oli ehitatud mahutile üsna lähedale, et majutada põgenikke ja laevainimesi Vietnamist Praeguseks on ala lauskmaa, rohuga kaetud, lehmade "söökla" Po Pin Chau Asub High Island'i kagutammi vastas, 21 km pikkune Lainete korrusiooni tõttu eraldati Sai Kung kontinendi küljest 10 miljonit aastat tagasi Väike saar on oma kuju saanud suurepäraste
asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk- Aasia territooriumil. Sküütideks nimetati erinevaid seda ala (Sküütiat) asustanud hõime. KUNST mõjustatud kreeka käsitöölistest, rahulikum ja realistlikum. Idapoolsema loomastiili mõjud siiski tunda, aga harmoonilisemalt. Keldid Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas. Prantsusmaa aladele saabusid nad umbes 500 eKr, sealt lähtus kolm asustuslainet Böömimaale ja Ungarisse; Väike-Aasiasse (Galaatiasse) ja Britanniasse. KUNST Keldi kunstis segu sküüdi ja kreeka mõjudest: motiive võeti Itaaliast, Kreekast ja idast. Tähtsaim omapära - katkematu väänleva joonega paelornament. Segu geomeetrilistest, sõlmilisest, spiraalsest kujundusest, stiliseeritud loomade ja inimfiguuridega. Keldi iiri kultuuris varaseima rahuliku kristianiseerumise toodud temaatika ja iidse
osa. Selline oru kuju peegeldab tasakaalu külje- ja põhjaerosiooni vahel. Sageli on tegemist vanade liustiku sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed. Lammorud Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialdased alad jõe ümbruses. Üleujutatud alale jätab vesi maha kaasatoodud settematerjali, millest tekib aegade jooksul tasane lamm. Harvemini esinevad Eestis mägistele aladele iseloomulikud jõeorgude tüübid: Sälkorud Need on sügavad, järskude veerudega ja V kujulise ristlõikega jõeorud. Nad tekivad suure langu ja kiire vooluga jõeorgudes, kus ülekaalus on erosioon. Tüüpilised sälkorud Eestis puuduvad, kuid seda laadi orge esineb mõnedel jõelõikudel. Kuristikorgud e. lõhangorud Need on eelmistest sügavamad ja järsuveerulisemad. Eestis on kuristikorud näiteks Jägala ja Keila jõel allpool juga ning Meeksi ojal Vastseliina
3000,venel 5000) Nsv sunnim saksa väed taganema.Punaarmee vallutab tagasi 2/3 saksamaa okupeeritud aladest. Normandia dessant/d-päev 1)Liitlasvägede dessant Normandiale USA , Suurbritannia, KAnada ja Poola väed.'2)06.06.1944 3) Sakslaseed pidurdavad pealetungi , kuid sügisel vabastati juba kogu Prantsusmaa ning jõuti Saksamaa piiril 3)Idarindel vallutas Nsv liit sügisel tagasi EEsti ja LÄti , Jaanuaris 1945 Varssavi ja tungiti Saksa aladele. Jalta 1945 veebruar 1)Stalin, Churchill, Roosevelt 2)Baltikum NSV mõjusfääri 3)Ida-Preisimaa NSV liidule-Kaliningradi oblast 4)Koos kõlastati saksamaa purustustamine 5)Määrati kindlaks ÜRO asutamise aeg koht. Üro asutati aprillis 1945 San FRansiscos, Põhikiri jõustus 24.10.1945 1943 Teheran stalin,Roosevelt,Churchill 1)Otsustati avada uus rinn Prantsusmaal, Normandia dessant 2)NSV lubas toetada Lääne liilasi idast. 3)NSv pifi pärast Saksamaa purustamist kuulutama sõja Jaapanile
Kuna Eesti on Põhja-Euroopas, siis siin metsa kasvutempo kiireneb, rannikualadel võivad olla suured üleujutused, tihti esineb tugevaid sademeid, samuti võivad olla meil lumevabad talved jms. Kui kliima nii edasi soojeneb, siis tekib ka rohkem haiguseid, sest bakterid ja viirused ei hävi talvel, nagu praegu. See nõrgendaks meie looduse, sh inimese tervist. Samas võib kliimamuutus Eesti asukatele ka kasuks tulla. Meie aladele tuleks rohkem liike elama ning oleks parem põllumajandusega tegeleda. Mina saan olukorra parandamiseks kasutada vähem energiat ning toota vähem süsihappegaasi, nt sõites vähem autoga või mõne teise mootorsõidukiga, mis toodab heitgaase. Veel on mitmeid tegevusi, kuidas saaks aidata kaasa sellele, et ei oleks nii suurt kliimasoojenemist, kuid siiski ei pea inimesed loobuma selleks oma igapäeva mugavustest, vaid lihtsalt me peame jälgima oma elektri ja
Jõe voolukiirus on suur. 4. Ekvaatori lähedal saavad jõed vee vihmaveest. Vooluveekogud on aastaringselt veerohked. Troopilises vöötmes tekivad jõed lühikese vihmaperioodi ajal. Enamik aastast on jõe säng kuiv. Parasvöötme jõed saavad oma vee talvise lume sulamisest, sügisvihmadest ja ka põhjaveest. Suurem osa jõgede veest voolab merre kevadise lumesulamisperioodi ja sügisvihmade ajal. 5. Umbjärved on iseloomulikud kuiva kliimaga aladele. Nende vesi on tavaliselt soolane. Väljavoolu umbjärvest ei ole. Läbivoolugajärvest saab alguse jõgi. Need on kõige levinumad. Sinna suubub 1 või mitu jõge. 6. Järved tekivad : rannajärv, tehisjärv, soot ja lammijärv, mandrijää liikumine, vulkaani koonusesse. 7. Tehisveekogusid rajatakse : elektrienergia tootmiseks, põldude niisutamiseks, üleujutuste reguleerimiseks.
sest seismilised lained, mis annavad märku maavärina toimumisest, levivad tsunamist oluliselt kiiremini. Hawaiil Honolulus asub tsunamijaam, kus registreeritakse kõik Vaikse ookeani piirkonnas toimunud maavärinad. Kui märgatakse maavärinat, mis võiks tsunami vallandada, hoiatatakse ohustatud piirkondade inimesi. Sealt teatatakse ka hiidlaine saabumise arvatav aeg. Inimesed kuulevad hoiatust raadiost. Nii jõuavad nad oma rannikul asuvatest majadest kõrgematele aladele varjuda. See kõik peab siiski kiiresti toimuma. Vaikse ookeani põhjaosas tekkinud hiidlainel kulus kõigest viis tundi, et Vaikse ookeani keskel asuvale Hawaiile jõuda. Seal, 3200 km kaugusel maavärina epitsentrist, oli hiidlaine kõrgus ikka veel 15 meetrit. Väidetakse, et tsunami võib Vaikse ookeani rannikute vahel pendeldada terve nädala. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Tsunami http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691938/Tsunami
ületamiseks oli vaja puri üles tõmmata. Teekonda põhja aga tähistati purjedeta lodja või laevaga. Kui egiptlased Uue riigi ajal jõudsid esmakordselt Eufratini, mis voolas vastupidises suunas, st. põhjast lõunasse, siis nimetasid nad seda "jõeks, mis voolates põhja, voolab lõunasse üles.Põlluharimine Niiluse orus on võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil tulvavee püsimist pikendada ehk rajasid terassid, et vesi püsiks kõrgematel oruservadel kauem. Lisaks toimetasid nad saduffide (veetõstukite) abil vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud. Niiluse kaudu toimus Egiptuse suhtlemine Troopilise Aafrika ja Vahemeremaadega. Küllaltki
Nende teravad sõrad sõtkuvad maad ja nii imbub vesi kergemini pinnasesse. Ka väetamiseks sobilik sõnnik on põllupidajast piisonil omast käest võtta. Miks hävitati piisonid? Kontinendi hõlvamine valgenahaliste poolt vajas raudtee ehitamist, see omakorda indiaanlaste maid. Põliselanike vastupanu murdmise üks edukamaid viise oli piisoni kui liigi hävitamine. Piisonitel oli suur tähtsus indiaanlaste toitumises ja elus. Siiski jäid mõned isendid elama kaitstud aladele ja tänapäevaks on neid juba 200 tuhat. Millist kasu said inimesed piisonitest? Piison andis indiaanlastele toitu ja nad olid ,,preeria aednikud". Indiaanlased olid piisonitest nii sõltuvad, et nende mütoloogiagi kasvas piisoni ümber. Ka uusasukad sõltusid neist preeria lihamägedest, kes pakkusid lisaks veel kehakatet. Koljudest veeti kokku terved mäed, mis viidi tehastesse väetise tootmiseks. Joonas Karl Kuusik 8.C
kasutavad seadmed. Nagu näiteks päikesepatareid ja päikesepaneelid, mis kasutavad päikeseenergiat, mis on taastuv loodusvara ning muudavad selle meile kasulikuks. Olenevalt päikesepaneeli tüübist muudavad nad päikeseenergia elektriks või soojendavad sellega vett. Päikeseenergia kasutamine oleneb suurelt jaolt kliimast ning seetõttu ei ole meil veel päikese jõul vilkuvad liiklusmärgid reaalsus. Päikeseenergia toob suuremat kasu troopilisema kliimaga aladele, kus suurema osa aastast paistab päike. Nafta, põlevkivi, maagaas, turvas ning muud taastumatud loodusvarad saavad kunagi tahes-tahtmata otsa. Rääkimata nende põlemisel õhku paiskuvatest kahjulikest ainetest nagu CO2 ning nende tõttu tekkivast võimalikust ülemaailmsest kliimasoojenemisest. Seetõttu on taastuvate loodusvarade kasutamine ka tuleviku hoidmise suhtes eluliselt tähtis. Samal põhimõttel töötavad ka maa soojuspumbad. Need töötavad nii, et maas
22. Keskaja ülikoolid ja teadus. Keskaja teaduse arengu põhijooni. Barbarid tungisid Rooma aladele, mille tõttu tuli hariduses, teaduses ja kogu kultuuris järsk langus. Vaimulikud olid ainsad kirjaoskajad. Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia. Kauaks unustati loodusteaduste põhisaavutused. Naeruvääristati antiikautorite teesi, et maa on kerakujuline (inimesed pea alaspidi) Kõigest hoolimata tunnustas kirik ka ilmalike teadmiste vajalikkust. Teadused jagati seitsmeks vabaks kunstiks, kahte rühma: *triivium - grammatika, retoorika ja dialektika.
Impeeriumi langus ja barbarite kuningriigid. Alates 4. saj. saavutas barbarite sisseränne seoses hunnide lände liikumisega senisest suurema ulatuse. Kuigi oli barbareid vähem, siis oli juba pikk aega rooma imbunud kindlustatud piirivööndi taguste barbarihõimude mõjusid. Paljud juurutasid seal enda eluviisi ja maailmavaadet. 5. saj. alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410. aastal rooma linna ning rajas 418 aastal rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi väejuht aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451. aastal katalaunia väljadel. Lääne-rooma langus ja ida-rooma püsimise probleem. Ida rooma ehk büstants püsis järjärguliste muutuste hinnaga kuni 15. saj. keskpaigani. Ida rooma püsima jäämise kasuks rääkisid kaks olulist tegurit: soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid
üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. -Põhjused: Muistne vabadusvõitlus algas, sest sõdijad ei suutnud kompromissi leida. Eestlasi taheti ristida, aga nood seda ei soovinud. Algas rüüsteretkega Ugandisse. -Algusperiood 1208-1212: Tõenäoliselt 1208. aasta suvel toimus latgalite ja saksa ristisõdijate sissetung Ugandisse, mis tipnes Otepää linnuse süütamisega. Ugalased kogusid end aga kiiresti ning tungisid veel samal aastal koos sakalastega omakorda latgalite alale, piirates sisse Beverini linnuse
kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. · Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeisrit 235 284 pKr · Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. e ajajärk · Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 476 pKr · Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) taastati keisririik keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. · Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Konstantinoopolisse. · Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku
Sademed. Vett, mis langeb pilvedest, nimetatakse sademeteks. Üks sademete vorm - vihmapiisad- tekib pilvedes, kui õhuvoolud moodustavad tillukeste veepiiskade omavahelise põrkumise. Need piisakesed liituvad suuremateks piiskateks, mis langevad vihmana alla. Õhk peab olema niiske, et vesi jõuaks aurustumata maapinnale, nii et selline sademete teke on iseloomulik põhiliselt troopilistele aladele. Enamik vihmast tekib kõigepealt jääkristallidena kõrgel atmosfääris madala temperatuuriga pilvedes. Jääkristallid kasvavad suuremaks, kui vesi nende peal külmub. Kas kristallid jõuavad maapinnale vihma või lumena, sõltub kõrgusest, millel nad külmuvad minimaalsest kõrgusest, millel temperatuurid ja rõhk üldse põhjustavad vee külmumise. Kui külmumine toimub madalamal kui 300 meetrit maapinnast, siis pole jääkristallidel aega enne maapinnale jõudmist
rahvas selgelt vene baaside vastu NSVL surve 1) pakti pealesurumiseks kasutati Orzeli põgenemist 2) uputati metallist, kuid väideti et seda tegi tundmatu allvee laev, mis sõitis vabalt ringi eesti territoriaalvetes ja mille vastu eesti valitsus ei võtnud midagi ette, see aga ohustavat NSVL julgeolekut. Muutused Eesti elus 1) Baaside aladele jäänud Eestlased pidid kodust lahkuma. 2) 1939. aasta oktoobris lahkusid Eestist baltisakslased Hinnang valitsuse Valitsus tegutses õigesti, sest vastasel juhul oleks alitsus riskinud kogu eesti tegevusele rahva eludega. Sõja võidu võimalus oli väikene isegi liitudes nii Läti kui Leeduga. Venemaa oli võitmiseks liiga suur ja liialt hästi relvasatud. Milline oli 1939
väljaspool oma rahva etnilist levikuala. Seoses ümberasumisega on Siber eestlastele tähenduslik olnud mitmel erineval ajaloolisel perioodil. Antud juhul ei räägi me massilisest represseerimisest ning Siberisse saatmisest 1941. ja 1949. aastal, vaid eestlaste minekust Siberisse 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Väljaränne Eestist Venemaale sai suuremas ulatuses alguse 19. sajandil, mil asutati külad esmalt Peipsi-tagustele aladele, Volgamaale ja Krimmi. Siberisse jõudsid esimestena alates 18. sajandist kuritegude eest süüdimõistetud. Seoses massilise väljarändega loodi rohkem kui 300 eesti asundust üle kogu Venemaa, 90% eestlastest elas siiski Venemaa Euroopa-osas. Kõige suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse Venemaa loodeosas, piki Volga jõge Samaara ja Saraatovi regioonides, aga ka Krimmis, Kaukaasias ja Siberis. Sageli koondusid samast
aastat tagasi. Nad kõndisid kahel jalal, kuid olid ka osavad ronijad (ilmselt kasutasid puid ööbimiskohtadena) ja suhtlesid omavahel algelise keele abil - häälitsuste, zestide ja miimikaga. 2,5 miljonit vanad eellased olid juba suurema ajumahuga, oskasid kasutada kivist tööriistu ja elasid Aafrika rohumaadel. 2 kuni 1 miljonit aastat tagasi rändasid püstise inimese (Homo erectus) esindajad Aafrikast välja Vana Maailma troopilistele aladele üle Egiptuse ja Iisraeli. Homo erectus ilmus Ida-Aafrikasse umbes 1,6 miljonit aastat tagasi ja rändas Aasiasse. Tema aju oli juba tunduvalt suurem ja ta kasutas suhtlemiseks korralikku keelt. Nemad ja nende järglased rändasid Aafrikast Euraasiasse, Austraaliasse ja Ameerikasse. Ligikaudu samal ajal (300 000 aastat tagasi) tekkis Aafrikas praeguste rasside ja rahvaste eellane - pärisinimene ehk tark inimene (Homo sapiens).
ning selle kõnelejate ajaloost. Usutakse, et tswa keele esivanemad tulid pigem Kesk-Aafrikast ning kuna toimus masside liikumine lõuna poole, siis nendega liikus kaasa ka tswa keel. Kohale jõudes jätkati oma endist eluviisi ning tekkisid grupid, kus tswa keelt kõneldi. Keele kõnelejate hulgas hakkasid suuremad muutused kerkima ühes Portugali kolooniatega, kes vahetult enne 16ndat sajandit praeguse Mosambiigi aladele tungisid. Nad lubasid vallutatud alade valitsejatel küll tegutseda, ent range järelvalve all. Lõpuks, 20. sajandil, kukkus Portugali võim kokku ning Mosambiik sai iseseisvaks. (vt Strategyleader) Muud keelelised näited Enda keele kohta ütlevad tswalased (või vatswad) xitswa. Tswa rahvas mitmuses on vatswa Üks Tswa elanik on mutswa Tswa elanikud on osa suuremast Nguni etnilisest grupist, mille kohta öeldakse Tsonga (Vatsonga). (vt Strategyleader) Kasutatud kirjandus: https://www
Varem elasid eskimod enamasti väikestes eraldatud külades, mille suurus sõltus paiga loodusressurssidest. Tavaliselt elas külas 10–50 inimest, kes olid omavahel suguluses. Alaskal olid külad kohati kuni 200 elanikuga. 19. sajandi alguses oli selliseid rühmi väidetavalt umbes 200. Eri rühmad olid omavahel umbusklikud ja nende suhted olid pingelised, kuigi enamasti tehti teatud koostööd. Tuli ette rüüsteretki üksteise aladele ja omavahelisi sõdu. Tavaliselt elati suurperedena. Mõnel pool oli ühe suurpere elamu teiste omadega läbikäikude abil ühendatud. Kanada keskosa eskimod kasutasid talvel lumest onne iglusid, mujal kasutati turbast, kivist ja puust maju. Suvel kasutati nahktelke. Küla elanikud olid suvel tavaliselt hajutatud mitmesse elupaika. Sotsiaalseid sidemeid moodustati abielu, lapsendamise, partnerluse ja naistevahetuse kujul. Abielu sõlmiti tavaliselt ilma tseremooniata
Suicides” . Ta sai näidelda ka filmis Forrest Gump, kus ta sai kuulsaks fraasil "Run, Forrest! Run!" Michael B. Hancock (46 aastane) on 45. ja praegune linnapea. Ta on Denveri teine afroameerika linnapea pärast Wellington Webb. Ajalugu: 1.Linn sai nime legendaarse kuberneri James Denveri järgi. 2.1858. aasta suvel ületas väike grupp Gruusia maavaraotsijaid suured Colorado territooriumi tasandikud. Nad leidsid Rocky Mountainside lõpust kulda ja tänu selle hakkas rahvas nendele aladele kolima. 3.1863 aastal põletas suur tulekahju maha suure osa Denveri ärikvartalitest. Arhitektuur: 1.Rohkem kui 250 miljonit aastat on punaste kivide park ja amphi teater sisaldanud loomulikke akustilisi väliskontserte ja imelisi vaateid matkaradadel. 2.Denveri Museum of Nature & Science on kohaliku omavalitsuse loodus- ja teaduse muuseum . Erinevate näituste, programmide ja tegevuste abil muuseumi külastajad saavad õppida looduslugu Coloradost, Maast ja universumist. 3
lained, mis annavad märku maavärina toimumisest, levivad tsunamist oluliselt kiiremini. Hawaiil Honolulus asub tsunamijaam, kus registreeritakse kõik Vaikse ookeani piirkonnas toimunud maavärinad. Kui märgatakse maavärinat, mis võiks tsunami vallandada, hoiatatakse ohustatud piirkondade inimesi. Sealt teatatakse ka hiidlaine saabumise arvatav aeg. Inimesed kuulevad hoiatust raadiost. Nii jõuavad nad oma rannikul asuvatest majadest kõrgematele aladele varjuda. See kõik peab siiski kiiresti toimuma. Vaikse ookeani põhjaosas tekkinud hiidlainel kulus kõigest viis tundi, et Vaikse ookeani keskel asuvale Hawaiile jõuda. Seal, 3200 km kaugusel maavärina epitsentrist, oli hiidlaine kõrgus ikka veel 15 meetrit. Väidetakse, et tsunami võib Vaikse ookeani rannikute vahel pendeldada terve nädala. Jaapanis Hanasakis registreeriti laineid, mis tekkisid Alaska maavärina tagajärjel 1946. aastal ja põrkasid
Eesti muutus NSV Liidust sõltuvaks. Eesti tulevik oli sellega määratud. Ametlikult okupeeris NSV Liit Eesti Vabariigi 17. juunil 1940 ning viimane nimetati Eesti NSV-ks sama aasta 21. juulil. Käivitati ulatuslikud repressioonid, mis tipnesid 1941. aasta massiküüditamisega. Tänu sellele võitlesid Eesti mehed Punaarmees peamiselt sunniviisiliselt. 20. juulil 1940 korraldati üldmobilisatsioon ning umbes 32 000 meest viidi Venemaale. Samal ajal oli tunginud Eesti aladele ka Saksamaa ning ei läinud kaua aega kuni Eestis korraldati Saksa okupatsioon. Paljud eestlased tervitasid 1941. aastal Sõdureid kui vabastajaid, sest arvati, et taastatakse Eesti omariiklus. Nii ei läinud. Saksamaa kehtestas Eestis natsliku okupatsiooni. Nii nagu NSVL korraldas ka Saksamaa Eestis vangilaagreid. Eestlased jagunesid kaheks - vabatahtlikeks ja mobiliseerituteks. Vabatahtlike värbamine algas 1941. aastal ida- ja politseipataljonidesse
ka välja toodud, et inimesed hakkasid siis alles kiiresti asju pakkima. 2) Mis võis olla põhjuseks, et mehed eraldati oma perekondadest? Ohvrid võeti kodudest kinni perekondade kaupa, kuid enne vangivagunitesse paigutamist eraldati perekonnapead naistest, lastest ja vanuritest. Perepead arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse, kus enamik neist hukati või suri ebainimlike vangistusolude tõttu. Naised, lapsed ja vanurid saadeti sundasumisele Venemaa põhjapoolsetele aladele ja Siberisse. Ka nendest surid väga paljud nälja, külma, haiguste ja üle jõu käiva töö tõttu. 3) Millised olid küüditatavate olmetingimused teel Siberisse? Mis tundub sinu jaoks kõige raskem? Tingimused teel Siberisse olid kohutavad. Sõideti trellitatud loomavagunites, vagunisse paigutati umbes 52 inimest, vagunitesse olid ehitatud kolmekordsed narid pikkikülgi ja keskele, aga vooditest jäi ikka puudus. Vaguni keskel oli WC, milleks
Püüdis riiki tugevdada. Majanduskriis põhjustas raskusi. Suurenes nõukogude korra oht. Peale majanduskriisi tuli oht idast. Kaitseks ehitati Karjala maakitsikusele kaitseliin (Mannerheimi liin) . Otsiti abi läänest ja Saksast, kuid see ei aidanud pääseda NL rünnaksut. 1930 esitas Stalin Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ja sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased keeldusid. 1939 süüdistas NL Soomet, et too oli saatnud suurtüki NL aladele. NL ütles lahti mittekallaletungi lepingust ja alustas sõda. Rahvasteliit kuulutas NL sõjaalgatajaks ja heitis ta organisatsioonist välja. Vene väed kandsid suuri kaotusi. Sb ja Prantsusmaa kavatsesid Soomele appi minna ning NL pidi rahulduma vähemaga. 1940 12.märt sõlmiti Moskvas rahu. Jätkusõda(1941-1944). Kui Saksamaa ründas 1941 NL, jäi Soome erapooletuks. Sellest hoolimata alustas NL pommitamist. 24.juuni 1941 kuulutas Soome NL sõja. Soome vallutas
suuremad linnad olid eelkõige usulised ja administratiivsed keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus. 2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, saksid jt). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug- Idast ja olid sunnitud liikuma läände klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul oli oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused. Attila on hunnide kuulsaim vähejuht
· Kiire lüüasaamine Piiskop Albert · Siinse ristisõja peamine organisaator ja juht · Liivimaa piiskop kuni 1229 · 1201 rajas Riia linnakujunes kiriku keskuseks · Asutas 1202 Mõõgavendade ordu · Kohaliku kiriku sõjaline tiib · Peamine vahend Eesti ja Liivimaa vallutamisel · Tema juhtimisel vallutati kiiresti Läti ala · Kõik vallutatud alad pühendati Neitsi Maarjale · 1208 tehti esimesed retked Eesti aladele VÕITLUS 12081212 Retk Ugandisse 1208 sügisel · Põjenduseks väide, et eestlased olid rünnanud Varem Saksa kaupmeni · Maakond rüüstati põhjalikult · Paljud külad põletati, elanikud tapeti · Otepää linnus vallutati ja põletati Võnnu Piiramine 1210 · Tähtsaim vabadusvõitluse sündmus · Võnnu oli ordu tähtis tugipunkt · Piirati 3 päeva, siis eestlased lahkusid Ümera Lahing · Äkkrünnak eestlaste poolt Sakslastele
kaitstavad piirid, pikaajaline ligipääsu puudumine merele, mis takistas merekaubanduse arengut ja poliitilist-majanduslike ja kultuurilisi kontakte euroopaga. See kõik eelduseks et toimetulekuks vajati suurt pingutust mis omakorda tähendas riigi väga suurt rolli. 3 Idaslaavlaste päritolu ja laialiasumine. Muistsed slaavlaste asualaks pakutakse ala Odrast läänes kuni Dneprini idas ning Vislast põhjas kuni Doonauni lõunas. u 4saj ekr tungisid nendele aladele sarmaadid ja tõrjusid maaharijaist slaavlased Kesk-Vene taigasse. 4saj alanud suure rahvasterände ja võitlustega gootide ja hunnidega ning hiljem Bütsantsiga viis Doonau ja küllaltki suure osa Balkani asustamiseni. Osad slaavlased liikusid mööda Kesk-Euroopa tasandikku ida ja põhja suunas ning mööda Odra ja Elba jõe vahelist maa-ala läände-see erisuunaline liikumine viis slaavlaste jagunemise kolmeks. Lõuna-ida ja lääneslaavlasteks
juuni 1991 Rahaühik kuna (HRK) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen .hr ROK-i kood CRO Telefonikood 385 AJALOOLISED MÕJUTUSED TEISTE RAHVUSGRUPPIDE POOLT JA MÕJUTUSTE PEAMISED AJAJÄRGUD 4 Roomlased alustasid Horvaatia ala vallutustega 3.sajandil eKr. Horvaatia hertsogkond tekkis esimest korda 8. sajandil. Umbes 625. aastal saabusid Horvaatia aladele slaavi hõimud. praegustelt Poola aladelt. Serbid liikusid Kagu-Serbia aladele ja laiendasid oma mõjualasid läände ja lõunasse. Horvaadi hõimud liikusid Horvaatia aladele ja okupeerisid endised rooma provintsid: Dalmaatsia ja Pannoonia põhjas. 9. sajandi alguses võtsid mõlemad asundused omaks kristluse, kuid põhja-horvaadid langesid Frangi riigi mõju alla ning Dalmaatsias elavad horvaadid Bütsantsi riigi mõju alla
......................................................................................................................................... 4 Kokkuvõte ........................................................................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Tsistertslased jõudis Läänemere idakalda aladele 12. sajandi lõpus ning rajasid oma esimese kloostri siia 13. sajandi alguses. Eesti aladele rajas nende ordu kokku viis kloostrit. Varaseim linnadesse rajatud klooster oli Tallinna Püha Miikaeli naistsistertslaste klooster, mis asutati 1249. aastal. See ehitati linnatuumikust välja, hilisema linnamüüri äärde. Kloostri alla kuulus umbes 6,5 hektari suurune maa-ala. Luterliku usureformatsiooni tõttu muudeti klooster aadlisoost neidude kasvatuskooliks. 1631. aastal anti hooned üle
Tegurid, mis soosisid Eesti ala vallutamist. Liivimaa ristisõda kestis 1208-1227. Eeldusi Liivimaa ristisõjaks oli mitmeid - Läänemere lõunakalda vallutamine, mille tõttu sai suunata tähelepanu Läänemere idakaldale, Lübecki linna rajamine ning siinsete inimeste piraatlus Taani ja Rootsi vetes ja samuti Saksa kaupmeeste röövimine maismaal (millest saigi ettekääne rünnata Ugandit). Esimesena jõudis meie aladele 1070 Hiltinus (munk, kes määrati läänemererahvastele piiskopiks), kuid ta ei saavutanud kahe aastaga enda eesmärke, nii et ta suundus tagasi. Järgmisena tuli meie aladele 1167 Fulco, kes oli Prantsusmaa munk, kes määrati läänemererahvaste piiskopiks. Rooma paavst määras talle abiliseks eestlasest munga Nicolause. 1186 tuli Liivimaa aladele piiskop Meinhard. Tema järel oli piiskop Berthold (1196-1198)
-17. sajandi keskel Taani-Rootsi sõjas sai Rootsi endale Skandinaavia poolsaare lõunaosa, mis oli olnud Taani osa -Soovis neid alasid tagasi Poola *Juhtis kuningas August II Tugev *Poola kuningas ei olnud päritava võimuga, vaid oli valitud *A II T oli ka Saksi kuurvürst *Poola tahtis kõiki Rootsi Baltikumi valdusi -Eestimaa ja Liivimaa kubermang *Lepinguga lubati talle need alad Venemaa *Valitsejaks Peeter I *Venemaa ei pretendeerinud eesti aladele, soovis Ingerimaad -Soome lahe idaosa, väljapääs Läänemerele ja Lääne-Euroopasse Eestis ja Lätis oli aadlis tekkinud vastuseis Rootsi kuningavõimule *Reduktsiooni tõttu Loodeti ära kasutada Rootsi kuninga Karl XII noorust *Uus kuningas, sai võimule 1697 *Võimule saades oli 15 -Sõja ajal 18 *Ehk ei suuda juhtida *Oli just olnud näljahäda -Suur Nälg Lääne suurriigid jäid kõrvale *Seal olid probleemid Hispaaniaga
Vana-Rooma X klass Apenniini ps-Ps, kuhu tekkis Rooma riik itaalikud-Indo-Eurooplased, kes asusid elama Apennin ps. latiinid-itaalikute haru, kes elasid kesk Itaalias etruskid-rahvas, kes elas Apenniini ps põhja osas Tiber-jõgi, mille äärde rajati Rooma linn 753e.Kr-Rooma linna rajamine ja ajaarvamise algus foorum-koosolek, turupalts Kapitoolium-Rooma keskne kõrgem kindlustatud osa Romulus-Rooma asutaja 510 e.Kr-Vabariigi perioodi algus senat-vanemate nõukogu partoon-jõukas roomlane klient-vaene roomlane, kes vajas patrooni kaitset konsul-kõrgeim riigiametnik, sõjaväejuht 265.eKr-kogu Itaalia on läinud Rooma võimu alla patriits-jõukas maaomanik plebei-vaene kodanik rahvatribuun-plebei õiguste kaitsja 12 tahvli seadused-esimesed kirjalikud seadused Rooma ajaloos magistraat-riigiametnik nobiliteet-jõukas ülemkiht, kellele kuulus poliitiline võim koloonia-asumaa leegion-sõjaväe üksus u5000 meest provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat...
Jäävöönd Asend: Jäävöönd asub arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Põhja poolkeral asuvat Gröönimaad ümbritsevad lõunast Atlandi ookean ja põhjast Põhja-Jäämeri. Lõunas asuvat Antarktist ümbritsevad Lõuna ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Vaikne ookean. Mandritest piiravad Gröönimaad Põhja-Ameerika ja Euraasi, kuid Antarktist Lõuna- Ameerika ja Aafrika. Gröönimaad ümbritsevatest riikidest on lähimad Kanada, Norra ja Island, kuid Antarktist Lav, Austraalia, Argentina, Tsiili ja Uus-Meremaa. Kliima: Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Suvi on väga lühike ning kui lumi ära sulab levivad külmakõrbed. Pooluste lähedal on aasta läbi külm...
ka tööriistad. Neid eellasi nimetatakse osavateks inimesteks (Homo habilis). Osav inimene oli umbes 120-140 cm pikk. Ta valmistas ja kasutas algelisi kivist ja puust tööriistu. Ta ei tundnud tuld ega osanud kõnelda. Karjadena elades toitusid nad peamiselt viljade, juurikate jm. korjamisest ning väikeloomade küttimisest. 2 kuni 1 miljonit aastat tagasi rändasid püstise inimese (Homo erectus) esindajad Aafrikast välja Vana Maailma troopilistele aladele üle Egiptuse ja Iisraeli. On tõendeid, et Homo erectus kasutas kivist ja puust tööriistu, küttis elevante ja valmistas tulel toitu ning oskas kõnelda. Nad elasid karjadena koobastes ja oskasid teha loomanahkadest rõivaid. Nad matsid oma surnuid ja omasid religiooni algeid. Püstine inimene suri välja umbes 300 000 aastat tagasi. Ligikaudu samal ajal tekkis Aafrikas praeguste rasside ja rahvaste eellane - pärisinimene ehk tark inimene
Igalpool üle Eesti olid püsti seatud vangilaagrid ning muu hulgas tapeti ka tuhandeid juute. Eesti kujunes Hitleri ja Stalini jaoks tühiseks maaks, kus omavahelist vihavaenu välja elada. 6. detsember 1941 hõivati Osmussaar. Eesti territoorium oli Nõukogude võimust vabastatud ja Saksa vägede poolt okupeeritud. Saksa okupatsiooni ajal muutus Eesti maa-ala suureks vangide koonduslaagriks. Vange toodi erinevatest piirkondadest, nende hulgas oli nii juute kui ka mustlaseid. Eesti aladele rajati mitmeid kaevandusi ja tööstuseid, kus vange odavtööjõuna ära kasutati. Kui töö oli tehtud, lasti enamus juute maha. Täpsed andmed hukkunute kohta puuduvad, kuid on arvatud, et kokku hukati pea 125 000 inimest. Nendest 61 000 tsiviilisikut ja 64 000 sõjavangi. Okupatsioon lõppes 1944. aastal kui Punaarmee asus Narva kaudu Eesti alasid tagasi võitma. Kasutati sama taktikat, murdes Saksa ja Eesti väeosade positsioonidesse. Juulis suutsid sakslased
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
