õhukesed,toitainetevaesed, kuivad. 3.aeg-noored mullad toitainerikkamad. Stabiilne seisund paarituhande aastaga, ajaga mineraalainetevarud kahanevad-murenemiskoorik jääb üha sügavamale ja pindmised kihid jäävad toitainetevaesemaks-viljakus kahaneb. Toitaineid eraldub ringlusest põhjaveega. Eesti mullad ~10000a/vihmametsadel 100000a. *noored mullad asuvad geoloogiliselt aktiivsetes pkdes, vulkaanide lähedal,mererannikul(island, havaii) 4.Kliima- *humiidse kl aladel turvastunud mullaga alad(parasv, lähispol) *ariidse kl alal sooldunud mullad(poolkõrbed)...Vihmametsades sooja/niiske kl aladel on keem.murenemise lõppproduktiks oksiidid(Al2O3, Fe0). parasvöötmes lõppproduktiks savimineraalid.5.Taimestik-mida rohkem, seda kiiremini eraldub toitaineid. 6.Inimtegevus-kultuuristatud mullad vastupidavamad(niisutamine, väetamine, segamine) Mulla protsessid:Leostumine-niiske kl alal, kus vees lahustuvad soolad(Ca,Mg) uhutakse sügavamatesse horisontidesse
3.Parasvöötme Põhjapoolkeral. Parasvööde Leetmullad. Kuused, Pruunkaru, Tselluloosi- ja Siberi metsad. Okasmetsad (Lubivaesel männid, nulud, põder, ilves, paberitööstus, okasmetsa a)okasmetsad laiuvad Põhja- lähte- lehised. orav, ahm, jahindus, aladel on suur Ameerikas ja kivimil tekkinud valgejänes, kaubandus, soostumine ja Euraasias. kuiv muld, kobras, loomakasvatus, esineb millel esineb läänepüü, vähesel määral laialdaselt
Need on alad, kus pool aastat valitsevad põhjapoolsema, teine pool aastat aga lõunapoolsema põhikliimavöötme tingimused. Kliimavöötmete piirid pole kuigi selged, sest kliimat mõjutavad hoovused, ookeanide ja mägede mõju. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel
Pindala: 70 282 km2 [Põhja-Iirimaa: 14 139 km2] Kliima Golfi hoovuse ja pidevate, peamiselt edelast puhuvate tuulte mõjude tulemusena, on Iirimaa kliima ühtlane ja temperatuur on terves riigis sarnane. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, kus keskmine päevane temperatuur püsib 4°C ja 7°C vahel, ning kõige soojemad kuud on juuli ja august (14°C kuni 16°C). Temperatuurid alla -10°C või üle 30°C on väga haruldased. Madalamatel aladel jääb aasta keskmine sademete hulk peamiselt 800 ja 1200 mm vahele, kuid võib idapoolsematel aladel olla vähem kui 750 mm ja läänepoolsematel aladel ületada 1500 mm. Mägisematel aladel on aasta keskmine sademete hulk üle 2000 mm. Rahvaarv Seisuga 2010 (juuli) elas Iirimaal 4,622,917 inimest. Iirimaa on 119. kohal maailma riikide reastatuse tabelis rahvaarvu alusel. Kuna iirimaa rahvaarv jääb siiski alla paarikümne miljoni, nimetatakse riiki siiski väikeriigiks. Rass
iticon.ru/index.php? option=com_content&view=frontpage&Itemid=1 , S.Funini ppt.esitlus, Maakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Hilje Nurmsalu ppt.esitlus, C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Sega- ja lehtmetsad J.Vidinjova ASUKOHT · See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel Sega ja lehtmetsad asuvad parasvöötme kliimaga aladel Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm) · Puhuvad peamiselt läänetuuled · 4 aastaaega Iseloomusta ja võrdle
Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla sisse peitu. Talve veedavad sisalikud talveunes - hiireurgudes või sambla alla pugenult
Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla sisse peitu. Talve veedavad sisalikud talveunes - hiireurgudes või sambla alla pugenult. Kevadel
maavärinad Välisjõud Temperatuur Tuul Sademed Voolav vesi Jää Lainetus organismid Murenemine-... ...kivimite purunemine, mille käigus VÕIB muutuda kivimite keemiline koostis. 1)Porsumine e keemiline murenemine 2) Murenemine e füüsikaline rebenemine Porsumine Põhjuseks vesi,mis lahustab kivimeid, tulemuseks kivimi murenemine ja keemilise koostise muutumine. Ülekaalus niiske ja sooja kliimaga aladel Nt: ekvatoraalne vihmamets Happevihmadest põhjustatud pursumine hävitab linnades kivihooneid ja monumente Rebenemine Põhjuseks temperatuuri kõikumine, tulemuseks kivimi purunemine. Ülekaalus kuiva liimaga aladel, kus suured temperatuuri kõikumised Nt: kõrb;mäed Voolav vesi Voolav vesi vihma-ja lumesulamisvesi haaravad endaga kaasa lahtist pinnast ning see tõttu võivad kujuneda uhtorud Jõed uuristavad orge
Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib esineda ka I-III bon. Klassid jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim.
temperatuurid, sademete jaotumine, mitu saaki aastas on võimalik saada? Colombia paikneb ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Ekvatoriaalsele kliimale on iseloomulik palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul.Lähisekvatoriaasel kliimal on iseloomulik on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine: palav ja niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega. Vegetatsiooniperiood on aastaringe. Max temperatuur on 30,4⁰C. Lähisekvatoriaalsetel aladel, aga on maksimum temperatuur 19,3⁰C .Vihmametsa aladel sajab kõige rohkem juuni kuus (449mm), lähisekvatoriaalsetel aladel, sealhulgas ka pealinnas, sajab kõige rohkem aprillis ja oktoobris ( 111 ja 115mm). Kasvatatakse peamiselt kohvi ja banaane, mis annavad saaki aastaringselt. Suurbritannia asub merelises parasvöötme kliimas. Sellele kliimale on iseloomulikud positiivsed aasta keskmised õhutemperatuurid ning väike ööpäevane ja aastane õhutemperatuuride amplituud
Spetsialiseerunud suurtalud on moodsad kõrg tootlikud talud, mis tegelevad ühe või mitme põllumajandusliku saaduse tootmisega või loomakasvatamisega. Segataludes toimub oma otstarbeline tootmine ja spetsialiseeritud suurtaludes toimub turumajanduslik tootmine. 2)Ekstensiivsed teraviljatalud on väga suure pindalaga, tugevasti spetsialiseerunud ja kõvasti mehhaniseeritud teraviljakasvatusettevõtted. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi. On levinud hõreda asustusega põuastel aladel (rohtlate, poolkõrbete ala) Põhja-Ameerikas, Argentiinas, Austraalias, Venemaa lõunaosas jne… 3)Istandused on suure pindalaga taimekasvatus ettevõtted, kasvatatakse müügiks. Neis kasvatatakse monokultuure: kohvi, teed, viinamarju, sitruseid, humalat, tubakat, õunu, banaane jne… On levinud Lähis-ja Ekvatoriaal vöötmes, USA lõuna-ja lääneosas, Mehhikos, Columbias, Ekvadoris, Jaapanis, Hiinas, Vietnamis, Tais, Indoneesias, Keenias jne….
Brasiilia metsad Maria-Elizabeth Rüütel, 11.b Metsandus • Brasiilia metsas on 62% • Metsasuselt teine riik maailmas • Suurem osa asub Amazonase vihmametsade aladel • Vihmametsade aladel puudub teedevõrgustik • Kasvab väga palju troopiliste puude liike • Liigirikas koht nii looduses, taimedele kui ka loomadele Puidu kasutamine • Küttepuud, paberipuud, ümarpuit • Eksporditoodang ja töötlemine Probleemid • Palju metsa maha raiutud • põlengud • On kasutusele võetud suured istutusprogrammid Tänan kuulamast!
pika aja jooksul, nt reljeef, lähtekivim, aeg. *Aktiivsed mõju on kiire, ilmneb kiiremini, nt biosfäär, kliima, inimene. *Lähtekivimi mõju lõimis-mullaosakeste suurus (liiv, savi, kivid); vee liikumine ja sisaldus; soojenemiskiirus; reaktsioon (aluseline, happeline); toitainesisaldus; värvus. *Reljeef raskusjõu mõju tõttu vee, toitainete erinev sisaldus nõlva erinevates osades (jalamil niiskem, viljakam, paksem muld); ebatasastel aladel erosiooni esinemine (viljaka pinna ärakanne);nõlva asend ilmakaarte suhtes (lõunanõlval soojenevad mullad arem, on kuivemad).*Aeg mullatekkeprotsess on väga aeglane; soojas ja niiskes kliimas on mulla teke kiirem; vanemad mullad on paksemad ja horisondid on selgemalt eristvad; noorimad mullad on rannikutel, vulkaanilistel aladel, mandrijääga seotud aladel; vanimad mullad on rohtlates, mandrite siseosades.*Kliima sademete ja aurumise vahekord mõjutab mulla veereziimi ja
LÄHTEKIVIMI MÕJU LÕIMIS – MULLAOSAKESTE SUURUS (LIIV, SAVI, KIVID) VEE LIIKUMINE JA SISALDUS SOOJENEMISKIIRUS REAKTSIOON (ALUSELINE, HAPPELINE) TOITAINESISALDUS VÄRVUS VÕRDLE LUBJAKIVIL JA LIIVAKIVIL KUJUNENUD MULDA RELJEEF RASKUSJÕU MÕJU TÕTTU VEE, TOITAINETE ERINEV SISALDUS NÕLVA ERINEVATES OSADES (JALAMIL NIISKEM, VILJAKAM, PAKSEM MULD) EBATASASTEL ALADEL EROSIOONI ESINEMINE (VILJAKA PINNASE ÄRAKANNE) NÕLVA ASEND ILMAKAARTE SUHTES (LÕUNANÕLVAL SOOJENEVAD MULLAD VAREM, ON KUIVEMAD) AEG MULLATEKKEPROTSESS ON VÄGA AEGLANE SOOJAS JA NIISKES KLIIMAS ON MULLA TEKE KIIREM VANEMAD MULLAD ON PAKSEMAD JA HORISONDID ON SELGEMALT ERISTUVAD NOORIMAD MULLAD ON RANNIKUTEL, VULKAANILISTEL ALADEL, MANDRIJÄÄGA SEOTUD OLNUD ALADEL VANIMAD MULLAD ON ROHTLATES,
seisukohalt oluline sündmus, pidi toimuma vahetult pärast vennaskonna tekkimist. Sellest lähtuvalt on vennaskonna rajamisdaatum paigutatud lepingu sõlmimisest mõned kuud varasemasse aega, s.o. ca 1399. aastasse. See aastaarv jääb siiski pelgalt oletuslikuks. Võimalikuks on peetud ka seda, et Mustpeade vennaskond võis tekkida umbes ühel ajal Suurgildiga, s.o. juba 14. sajandi keskel. Mustpeade vennaskonnad tänapäeva Eesti ja Läti aladel on ainulaadne nähtus kogu Euroopas. Saksamaal neid keskajal polnud. Alles 17. sajandil asutati Mustpeade vennaskond Wismaris. Eesti ja Läti aladel oli vennaskonna maju kokku enam kui 20 linnas, neist Eestis peale Tallinna veel Tartus ja Pärnus. Mustpeade Maja on Tallinna pea ainsana säilinud renessanssehitis. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi
gaas, klaas. lihvimistööstus. Marmor, kvartsiit, Lubjakivi (paas), Näited Pimss, graniit, basalt. gneiss. liivakivi, põlevkivi, kivisüsi. Vulkaaniliselt Laamade kokkupuute Kunagi merepõhi aktiivsetes aladel (kohtades, kus olnud aladel piirkondades (või MMK sukeldub (tänapäeval esineb Leiualad piirkondades, mis OMK alla, kus on riikes, mis asuvad olid kunagi ammu kõrgem rõhk ja mereäärsetel aladel, vulkaaniliselt temperatuur). nt. Eesti). aktiivsed). 4
viinamarjakasvatus ja aiandus. Mis on suhkrukultuurid? Suhkrukultuuride hulka loetakse need taimed, millest saab toota suhkrut või muud magusat ainet Suhkruroog Saccharum officinarum Päritolu: India või UusGuinea saar Kasvuks parim temperatuur 2528°C Talub sademeid 15002500 mm/aastas Kasvuperioodi keskmine pikkus on 240365 päeva Kasvab ekvatoriaalse, lähisekvatoriaalse ja niiske lähistroopilise kliimaga aladel Vajab toitaineterohket mulda Kasvatatakse põhiliselt Brasiilias, Indias, Hiinas, Tais, Kuuba 2/3 maailma suhkrust toodetakse suhkruroost ·Üldjuhul kasvab istandustes ·Taimemahlast tehakse suhkrut ·Suhkru tootmisjääkidest tehakse rummi ·Lehtedest toodetakse paberit, riiet, kiudplaate, kemikaale ning kasutatakse kütteks ja söödetakse loomadele Suhkrupeet Beta vulgaris var. altissima
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799.aastal riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Kogu Prantsusmaa võim koondus Napoleon Bonaparte kätte. Sõdadega Prantsusmaa alla läinud Lääne-Saksamaa aladel likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi. Väikeriigid liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasta suvelmoodustati Prantuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist kuulus Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon Bonaparte. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa, kellega liitusid teised Euroopa arenenuimad riigid. Euroopa riigid ei tunnustanud Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu,et taastada s eaduslik monarhia ja vana kord.
ja kolm territooriumi. Selle rannikut ümbritsevad: läänest Vaikne ookean, põhjast Põhja-Jäämeri ja idast Atlandi ookean. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas (7% kogu maailma maapinnast). Samuti on ta ka maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km). Kanada keskmine populatsioon on 3 inimest ruutkilomeetri peale. Arvestades riigi suurust on keskmine väike, sest riigi lähis- ja arktilistel aladel on äärmiselt raske elada nii loomadel kui ka taimedel. Suurem osa Kanada populatsioonist on kogunenud lõunapoolse USA piiri äärde, sest seal on võrreldes teiste kohtadega riigis parem kliima ning arvesse tuleb võtta ka erinevad ajaloolised faktorid (näiteks inglaste poolt asustatud linnad sajandeid tagasi). Kanadal on oma riigiterritooriumil kokku kõige rohkem veekogusid maailmas ning Kanada kõige pikemad jõed on Mackenzie (4200 km) ja St. Lawrence (2600 km) . Joonis 1 Kanada kaart
Vooluvee tekkelised pinnavormid Maapind muutub vooluvete toimel väga tugevasti. Vooluveed on tähtsaimad nüüdisaja maapinda kujundavad jõud. Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub, kaasatoodud materjal settib. Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. Mida rohkem vett, seda suurem on tema uhtuv tegevus. Jõesäng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi. Jõesängi veeri (külgi) nimetatakse jõekallasteks. Suurvee või tulva ajal võib vesi jõesängist välja tulla ja ujutada üle ümberkaudsed alad
ja üldistamine , selle tasemeni , et nähtuste olemus oleks kõigile arusaadav . 2. loomad, taimed , muld, maapind ,atmosfäär , hüdrosfäär, kliima ja inimtegevus Näited:vihmametsa lopsakas ja liigirikas taimestik pakub loomadele palju erinevaid elupaiku ja toitumisvõimalusi , väga kiire aineringe ja rohkete sademete tõttu on vihmametsa mullad väheviljakad 3.Loodusvööndeid eritatakse peamiselt taimkatte alusel Kliimavöötmed-suurematel aladel , vöödena , ümber maakera paiknevad üksteisest erinevad ulatuslikud kiilmasüsteemid Loodusvöötmed-suured , püsivad süsteemid . nendes on õhutemp. , niiskusolud , mullad , taimestik ja loomastik omavahel tihedasti seotud Taimkattealusel:tundlavöönd ja okasmetsavöönd Kliimavöötmed ja loodusvöötmed ei ühti mittekunagi . põhjuseks on see , et erinevate kivimite , muldade , mäestike , tasandike vaheldumine 4
gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel. Soostumine Protsess kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale (tekib turbakiht). Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel, kus sajab rohkem kui aurab. Leostumine Vees lahustuvate soolade (kaltsiumi ja magneesiumi) väljauhtumine. Iseloomulik sademeterikastele aladele. Leostunud kihti ei ole, mullad lihtsalt pestakse läbi. Tavaliselt käib leetumisega koos.
soojendavad kevadel. • . Savised mullad on rasked mullad, nad on veerikkad ja õhuvaesed, toitainete sisaldus on suurem kui liivases mullas. • Need mullad takistavad vee liikumist ja soojenevad kevadel aeglaselt. • Lubjarikkad mullad on suure kaltsiumiioonide sisalduse tõttu väga viljakad. Kliima • Kliimast sõltub murenemise kiirus ja liik ning antud koha taimestik. • Sooja ja niiske kliimaga aladel on ülekaalus keemiline murenemine, rikas taimestik soodustabhuumuse tekkimist. • Liiga niiske kliima tingimustes huumus ei kogune ja mullad on toitainetevaesed. • Kui kliima on soe ja mõõdukalt niiske, siis tekkivad tingimused huumuse kogumiseks ja mullad on väga viljakad. • Rohtlates on kliimatingimused soodsad nii taimede kasvamiseks kui ka kamardumiseks, mistõttu tekkivad seal kõige viljakamad ja paksud mustmullad.
on ta ka Euroopa kõrgeim mägi. Suur-Kaukasuse põhjakülje madalamad alad on kaetud tamme-, vahtra-, saare- ja valgepöögimetsadega, kõrgemal kasvavad kask ja mänd. Mõned madalamad alad on kaetud steppide ja rohumaadega. Loodeküljel kasvab ka kuusk ja nulg. Umbes 2000 m kõrgusel merest algab mägimaastik. Igilumi ja liustikud algavad enamasti umbes 2800...3000 m kõrgusel. Kaguküljel kasvavad pöök, tamm, vaher, valgepöök ja saar. Pöögimetsad domineerivad enamasti kõrgematel aladel. Edelakülje madalamatel aladel on esindatud pukspuu, tamm, kask, valgepöök, kastan ja jalakas, kõrgematel aladel okaspuu ja segametsad (kuusk, nulg ja pöök). Lõunakülje mägitsoon ulatub kuni 2800 m kõrgusele merepinnast. TagaKaukaasia lääneosas asuvad Kolhethi madalik ja Surami ehk Lihhi ahelik, idaosas KuraAraksi madalik ning lõunasse jääb Väike Kaukasus ja Armeenia mägismaa kirdeosa. Taimestik on väga külluslik ja mitmekülgne. Õistaimede liike on üle 4500
Külm maa: Keskmine temperatuur on 8-12 kraadi. Mexicos, Mehhiko pealinnas on keskmiselt 15 kraadi. Mehhiko sademete hulk sõltub, millises kliimavõõtmes see piirkond asub. See võib olla aastas keskmiselt 300- 600mm. See võib olla 600-1000mm aastas. Sademete hulk võib olla ka kuni 2000-3000mm. Kõige kõrgem temperatuur võib olla põhjaosas kuni 45 kraadi. Selline kuumus, koos vähese sademetehulgaga, põhjustav kõrbe- ja poolkõrbealasid. Keskmiselt on Mehhikos Mehhiko troopika aladel on väga niiske. Riigi lõunaosast, kus on soe ja niiske kliima, saadakse kaks saaki aastas. Riigi põhjaosas valitseb kuiv kliima ja seal on saak üks kord aastas. Kaart kliima sooja ja külma suhtes. Kaardil sinisega märgitud alad on külmad, punasega märgitud alad on soojad. Roheline on tavaline, ehk siis kohad, kus toimub põlluharimine. Pinnamood Kelly Talimaa
Bellingeni katastroof- rohkem kui 8000 aastat e.Kr. Balti jääpaisjärvede vee murdumine Kesk-Rootsi mägedest läbi ookeani, mille tagajärjel langes Läänemere pind umbes 30 meetrit ja Eesti pindala suurenes märgatavalt Kunda kultuur- mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Kammkeraamika kultuur- umbes 3300 aastat eKr Eestisse jõudnud uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele olid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava hambulise temliga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikult Lõuna-Lätist kuni Põhja -Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres.
Puuvill Tauri Udras 10D VKG Kirjeldus Madal põõsastaim, talub hästi kuumust kuid vajab rohkelt vett Seemet ehk kupart ümbritsevad tselluloos kiud, igal seemnel võib olla kuni 7000 katvat kiudu Kiu looduslik värv on valge või kreemikas, see imab hästi niiskust ja annab seda ka kiirelt ära, on väikse elastsusega ning soojusjuhtivus on halb Kasvu piirkond Puuvillataimed kasvavad troopilistel ja lähistroopilistel aladel Suurimad kasvatajad on India, Hiina ja USA (ka suurim eksportija) Kasutus alad Tänapäeval tekstiilitööstuses enim kasutatav looduslik materjal Puuvillakiud kedratakse lõngaks või niidiks Puuvillast tehakse froteed, teksariiet, lõnga ja seda segatakse teiste materjalidega (kunstsiid) T-särgid, aluspesu ja sokid on valmistatud puuvillast Kalavõrkude, telkide, kohvifiltrite, püssirohu valmistamisel kasutatakse samuti puuvilla Mehhikost on leitud maailma
2. MULLAREAKT-SIOON MÕJUTAB TOITAINETE SISALDUST MULLAS a. ALUSELINE SOODUSTAB TOITAINETE KUHJUMIST MULLAS b. HAPPELINE SOODUSTAB LEETUMIST, TOITAINETE VÄLJAKANDUMIST MULLAST B. AEG MULLATEKE ON AEGLANE PROTSESS. SOOJAS JA NIISKES KLIIMAS ON MULLATEKE KIIREM. NOORIMAD MULLAD ON RANNIKUL, VULKAANILISTEL ALADEL 1. MULLA PAKSUS PAKSEMAD MULLAD ON ROHTLATES, KUS NEED ON SAANUD KAUEM KUJUNEDA, NEID EI HÄVITANUD MANDRIJÄÄ 2. MULLA EHITUS VANEMATES MULDADES ON HORISONDID SELGEMALT VÄLJA KUJUNENUD C. RELJEEF MÕJUTAB VEE, SOOJUSE JA MULLAOSAKESTE JAOTUMIST 1. TASANE MULLATEKKE TINGIMUSED ÜHTLASEMAD a. MULLAD ÜHTLASEMAD SOOJUS, NIISKUS, TOITAINED JAOTUVAD ÜHTLASELT
Looduslikest teguritest mõjutavad põllumajandust: · Agroklimaatilised näitajad. Avaldavad mõju põllumajanduse paigutamisele ja spetsialiseerumisele. · Pinnase keemiline koostis (soolsus, mulla happesus) · Vegetatsiooniperiood, mis peaks olema vähemalt 90 päeva aastas. Temperatuur, sademete hulk tähtis. · Reljeef, mägistel aladel ei saa kasutada traktoreid, kombaine jpm. seal tegeldakse käsitööga, loomakasvatusega. Agrokliima vöötmete mõju põllumajandusele 4 Arktilise kliima vööde põllumajandus võimatu. Lähisarktilinekllima tundrakarjamaad, põdrakavsatus. Öökülma taluvad kultuurtaimed. Parasvöötme kliimavööde põllumajanduslikku maad kõige rohkem. Põhjapoolkeral ülekaalus maismaa. Lõunapoolkeral ookean
toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb. Reostatud põhjavesi meenutab pikka aega meie varasemat hoolimatust. Põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Tänaseks on tööstuspiirkondades ja asustatud aladel reostunud suur osa maapinnalähedastest põhjaveekihtidest. Nende asemel kasutatakse sügavaid põhjaveekihte. Sügavate veekihtide iidne vesi pole aga alati tervislik. Seetõttu peame mõnedes linnades puhast vett kaugemalt juurde tooma. Hüdrogeoloogia on teadus põhjaveest ja veekihtidest, nende säästlikust kasutamisest ja kaitsest, mis eeldab teadmisi mitmes valdkonnas, nagu geoloogia, hüdroloogia, füüsika, keemia, mikrobioloogia, matemaatika ning insenerioskused.
Vulkaanid Enamasti leidub laamade ääre aladel ja nn kuuma täpi piirkonnas (Hawail , Mauna Kea ja Mauna Loa).On maakoorde tekinud lõõr ,lõhe või nende süsteem mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Aktiivne vulkaan pidevalt purskav vulkaan ,( purskab iga 10 a tagant). Kustunud vulkaan inimese ajaloo jooksul ei ole pursanud. Kilp vulkaan madal vulkaan . Laava on vedel , voolab rahulikult lõõrist välja. Valgub kaugele. Kasvab laiuti., Kiht vulkaan teravmägi. Laava paks ja kiiresti tarduv. Kasvab kõrgustesse.sageli tardub laava juba lõõris , moodustub kork , lendab järgmisel purskel võimsa plahvatusega õhku. Nõlvadel on vaheldumisi tahke kivim ja tuhk.( fuji). Probleemid. Maapind taimed , loomad hävivad, õhk saastub , mürgised süsinik ja väävli ühendid, gaasidest ja tuhast moodustuvad lõõmpilv, võib hävitada terveid linnu.vee segunemisel vulkaanilise materjaliga tekivad muda voolud ehk lahaari...
Keisririigiaegne Rooma Emilia Uustalu 10. klass Loo Keskkool Asukoht Vahemere ümbruses: Euroopa aladel Aafrika aladel Lähis-Idas Väike-Aasias Colosseum Rooma amfiteater 70-80 aastat pKr Raudklambritega ühendatud lubjakivi tellised. 50 000 pealtvaatajat Kõrgus- 48,5m 4-korruseline Caracalla termid Avalikud saunad 212-216 aastatel Pesemine, suplemine, füüsilised harjutused, puhkamine Keisrite võitlus, et oma alamatele meeldida. Millegi lõpp on uue algus 1
Riisa raba Pär Soomaa rahvuspargi num aladel asuva populaarse õpperaja aa uuenduskuuri järel Soomaa rahvuspargi pääsevad looduse aladel asuva populaarse kätetööd imetlema ka õpperaja uuenduskuuri liikumispuudega järel pääsevad looduse inimesed. kätetööd imetlema ka Riisa õpperada liikumispuudega inimesed. kulgeb läbi maalilise
Vana-Liivimaa 1. Defineeri mõiste Vana- Liivimaa ehk orduaeg- keskaegsed Eesti ja Läti alad moodustasid Vana-Liivimaa (mõiste tekkis 17. sajand) Eestimaa hertsokkond- taani vallutatud osa eesti aladel Pullad- seadused Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Läänistamine- maa andmine lääniks Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus
merepõhi avamere suunas sügavneb ja ranna veepealse osa kallakusest. Meil Eestis on merepõhi reeglina väiksema kallakusega ja rannik tervikuna laugrannik. Rannaprotsessid- Pôhilisteks faktoriteks erinevate rannikualade pinnavormide kujunemisel nagu märgitud on ala geoloogiline ehitus koos reljeefiga ning lainetus. Lähtereljeefist sôltub lainetuse iseloom ning selle pinnavorme kujundav tegevus. Aladel kus rannanôlv on järsk, ulatub sügav vesi rannajooneni v selle lähedale ning lainetus jôuab rannajooneni oma täies jôus paiskudes vastu rannanôlva veepealset osa. Selge, et selline lainetus pôhjustab ulatuslikku purustust Lainetuse purustavat tegevust nimetatakse abrasiooniks.Abrasioon viib eriliste pinnavormide kujunemisele (erinevad astangud, suure kaldenurgaga rannanôlv e järsakrand aga ka n abrasiooniliste tasandike kujunemisele kerkivate rannikute puhul) ning
tööstusasulate Marjadest: mustikas, pohl, rajamine paneb murakas, sinikas. Laiadel ohtu looduse. aladel sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Okasmets Kliima tundravööndi omast soojem ja Leetmullad. Happelised Loomastik on okasmetsades Okasmetsad, tüüpilisemad Vähe asustatud, niiskem
Nende päritolu kohta on erinevaid arvamusi ning tegelikult polegi tänaseni kindlat arusaama ja teadmisi selle kohta, kust sumerlased algselt pärit olid ning millal nad täpselt Lõuna- Mesopotaamiasse läksid. Eeldatavasti läksid nad Mesopotaamiasse neljandal aastatuhandel eKr. Sumerlaste kohta on teada see, et nad leiutasid kiilkirja ning selleks ajaks olid nad juba Lõuna-Mesopotaamias ehk Sumeri aladel juba mõnda aega tegutsenud. (Sazonov et al 2015: 89) Sumerlaste kiilkirja põhjal on nende keel nii-öelda isoleeritud keel. See tähendab, et seda ei saa seostada mitte ühegi teise keelega. Ka see on üks põhjus, miks nende algsest päritolust pole midagi tänaseni teada. (Gelb, 2017) Sumerite riik ei olnud kuigi suur. Arvatakse, et see oli umbes pool Eesti pindalast. See oli jõgedevaheline piirkond, asudes Eufrati ja Tigrise vahel ning Sumeri aladel asus mitmeid
Rootsi ja Poola kultuurisaavutused a. Poola 1) Asustati jesuiitide ordu. 2) Taasloodi katoliku piiskopkond. 3) Eesti alal seati sisse jesuiitide residents. 4) Loodi jesuiitide gümnaasium 5) 16 saj. lõpuks elas palju erinevaid rahvusi Eestis b. Rootsi 1) Mõisnikud koondusid Eestima rüütelkonnaks 2) Iga 3 aasta tagant järel kogunes maapäev. 3) Mõisad Rootsi aladel jagunesid riigi mõisadeks. 4) Eesti ala oli jagatud 2-eks kubermanguks. Liivi sõja põhjused 1) Venemaa välispoliitika - allutada Läänemere idarannik 2) Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus 3) Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas Põhjasõja põhjused 1) Soov muuta Läänemeri sisemereks, kaitsta oma valdusi 2) Soov saada tagasi oma kaotatud alad 3) Soov saada ülemvõim Läänemerel Jutt
Toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt Fe2O3st mis taandub FeOks. FeO reageerib mulla mineraalidega ja tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Sooldunud mullad sisaldavad rohkelt vees lahustunud soolasid. Vesi aurustub, soolad aga jäävad mulda. Sooldumine võib olla tingitud põldude niisutamisest põhjaveega. Sooldumine Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte. Soostumine Protsess, kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale (taimejäänused lagunevad osaliselt). Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel. Leostumine Vees lahustuvate soolade (Ca ja Mg) väljauhtumine mullast. Iseloomulik sademeterikastele aladele. Karstikoobas Kasutatud kirjandus http://lepo.it.da.ut
Paigalinnud-kohastunud elama paikades kus jätkub neile toitu aasta ringi ja temp ei kõigu suurtes piirides. ekvaatori aladel Hulgulinnud-ei leia talvel külma ajal pesitsuskoha lähedal piisavalt toitu, peavad kaugemalt otsima, pole kindlaid rändeteid, talvituspaiku Rändlinnud-vahetavad elupaika sõltuvalt aastaajast, kevadestsügiseni põhjapoolel, tavel lõunapoolsetel aladel Rändeteed-teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat Rappelend-vehib tiibadega aga edasi ei liigu Purilend-liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil Sõudelend-kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendamine Kaitseb-kaitsevärvus,kiire põgenemine, hirmutamine. pesahoidja-koorumise järel paljas,pime,silmadkinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada pesahülgaja-koorumise järel sulgedega, silmad lahti, kuivamise järel lahkub pesast emaga toidu otsinguteks
Segametsad Asuvad parasvöötme kliimaga aladel. Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ning sisaldavad alumiiniumi- ja raua ühendeid. Segametsad on mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega,alumine rinne on rohurinne. Segametsades valmistuvad puud talve puhkeperioodiks. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad: Okaspuud: kuusk,mänd Lehtpuud: lepp,kask,haab,vaher,pärn
(maksid kohustuste eest raha), maavabad (isiklikult vabad) Kohustused: kirikule- 1/10 saagist (kümnis) 1/10 kümnisest (kirikumaks) mõisale- mõisategu (a. Rakmetegu- tööle hobusega, toit mõlemale, b. Jala tööle, toit endale) loonusrent- talupoeg andis mõisnikule kõigest, mis talu tootis, abitegu- vabast ajast mindi mõisa appi tööle, mõisavoor- veeti viina (~400 km) *Linnaõigused ( õigused, mis kehtisid linnas) Lüübeki õigus- Taani aladel Riia õigus- ordu aladel Piiskopi õigus- vana-Pärnu, Haapsalu raad- asus raekojas (raehärra- paaris arv, raeliikmed; sündik- jurist; linnafoogt- maahärra esindaja) rae ülesanded: vaeste hoolekanne, korra tagamine, kohtumõistmine, linna tulude tagamine, kaitse organiseerimine, tagavarade hoidmine/soetamine) elanikkond- 90% mitte-eestlased. Käsitöölised- 40 käsitööharu. Tsumft- käsitööliste ühing, skraa- tsumfti põhikiri
m.a, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas. Eesti alal on kasvatatud kiulina u 3000 aastat. Traditsioonilised linakasvatuspiirkonnad Eestis: Vigala, Räpina, Vastseliina, Rõuge, Hargla, Suure-Jaani, Paistu, Tarvastu, Karksi kihelkond. 5.Sellest taimest võib teha nii linakiudu, linalõnga , kui ka õli, piiritust, vaha ja liimi. Linast tuleb väga tugev lõng, mis ei tõmbu kokku k6rgete temperatuuridega. Puuvill 1. India. Troopilistel ja lähistroopilistel aladel. 2. Soojalembene. 3. 4. Indias. 5.Vannirätikuid ja hommikumantleid, teksariidest,teksapükse, -jakke jne,sokid, aluspesu, T- särgid,voodipesu. Lisaks rõivatööstusele kasutatakse puuvilla kalavõrkude, kohvifiltrite, telkide, püssirohu, puuvillapaberi valmistamisel ja raamatute köitmisel. Kanep 1. India. 2. Soojalembene. 3. 4. Kasvatatakse peamiselt Indias,kui ka peaaegu kõigis teistes riikides, (Eestis ka). 5
tekkinud sood (37,7%). Suurim Epu-Kakerdi soostik (364 km²) Kesk- ja kirdeosas mõhnastikud (Lelle-Viitna-Paide kolmnurk), edelas Paluküla mõhnastik Kõrvemaa veestik Järvi 120, maastikurajooni lõunaosa on järvedevaene Põhjaosa veestavad loodesse voolavad Loobu, Valgejõgi, Jägala Paunküla ja Soodla veehoidla Jägala, Soodla ja Pirita jõe veed on kanalite kaudu suunatud stabiliseerima Ülemiste järve veeseisu Lõunapoolsetel aladel on Pärnu jõgikond Taim- ja muldkate Metsasus suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel männikud Liigniisketel aladel jõekallastel lodumetsad (sanglepad, kased) Metsased madalsood maastikurajoonist 23% Kõrvemaa asustus Asustus tihedam ida- ja põhjaosas
Veeringe peamised elemendid sademed ja aurumine, sõltuvad otseselt ilmastikust. Inimene suudab põhjavee bilanssi ja veetaset lokaalselt muuta veehaaretega, kaevandustest ning karjääridest vee eemaldamisega ning maade kuivendamisega. Inimmõju lõppedes taastub põhjaveekogus mõne aastaga. Mõju ökosüsteemidele Kaevandustest ärajuhitava vee ja maaparanduse mõju veest sõltuvatele ökosüsteemidele on olnud läbi aegade täheldatav laialdastel aladel, tänaseks on tendents kunagise olukorra osalisele taastumisele (kaevanduste sulgemine, maaparandussüsteemide amortiseerumine). Veehaarete intensiivne veevõtt sügavatest survelistest veekihtidest ja sellest tulenev survepinna alanemine ei ole mõjutanud ülejäänud veekihtide ja põhjaveest sõltuvate elupaikade seisundit. Veehaarete veevõtt pole Eestis teadaolevalt kaasa toonud veest sõltuvate elupaikade kahjustamist, välja arvatud Kvaternaari veekihte
ultraviolettkiirguse eest. · Atmosfäär- Maad ümbritsev õhkkond. · Troposfäär- atmosfääri alumine umbes 9-16 km paksune kiht, kus kujunevad ilm ja kliima. · Passaadid- 30. laiustelt aasta ringi ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled. Põhjapoolkeral on kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. · Õhutemperatuuri amplituud- kõrgeima ja madalaima õhutemperatuuri vahe. · Kuidas paiknevad maakeral kõrg- ja madalrõhualad? Ekvaatorilähedastel aladel kujuneb püsiv madalrõhuala. 30. laiustel troposfääri ülapiiril liikuv õhk laskub, tekitades selles piirkonnas kõrgrõhuala. Maapinnalähedases õhukihis liigub osa laskunud kuivast õhust ekvaatori suunas, teine osa 60. laiuskraadide poole, sest need on madala õhurõhuga alad. · Kuidas liigub õhk (tõuseb või langeb) kõrg- ja madalrõhualadel? Õhk tõuseb madalrõhualadel ja langeb kõrgrõhualadel. · Missugused on õhu omadused (temperatuur ja niiskus) kõrg- ja
TÜRGI 2 1. Osmanite riigi (Osmanite Impeeriumi) alla kuullusid tänapäeva Türgi, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Küpros, Bulgaaria, Rumeenia, Albaania, Montenegro, Kosovo, Makedoonia, Serbia, Süüra, Iraak, Lõuna-Ukraina, Moldova, Lõuna-Horvaatia ja Aafrika Vahemere rannikud, Loode-Iraan. Ilmselt elab veel tänapäevalgi Osmanite riigi kodanike järeltulijaid kõikides riikides, mille aladel impeerium kunagi asus. Impeerium sai endale nime Osman I järgi, kes kuulutas ennast Seldžukkide riigi valitsejaks. 2. Mustafa Kemal Atatürk oli Türgi Vabariigi rajaja nnig selle esimene president. 2019 aasta andmetel elab Türgis 83,4 milj inimest. Pindala 2018 aasta andmetel on 785 347 ruutkilomeetrit. Rahvastikutihedus on 2018 aasta andmetel 103,5 inimest ruutkilomeetri kohta. 2018 aasta seisuga elab linnades 75,1% ja maakohtades 24,9% elanikest.
Liustikud: • mandriliustikud • mägiliustikud • šelfiliustikud Liustike tekkeks on vaja: • madalat temperatuuri • piisavalt sademeid Moreen on sorteerimata liustikesete, mis koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest- kõikvõimaliku suurusega murendmaterjalist. 3. Tuul: • kannab edasi • kuhjab • kulutab • tuule mõju on suur kuiva kliimaga aladel, kus on palju kerget lahtist pinnast Deflatsioon ehk tuulekanne on peeneteraliste ning kuivade setete tuule poolt õhku tõstmine ning eemale kandmine, kusjuures toimub enamasti kõrbes või luidetega rannikul. • Kõrbes kuhjab tuul liiva erineva suurusega luideteks. • Tuntumad on sirbikujulised kaarluited ehk barhaanid. • Korrasioon on valdavalt tuule poolt kantud aluriidi ja liivaterakestega mingi takistuse „pommitamine”
Kord pärast muistset vabadusvõitlust. Eesti aladel kujunes välja 4 erinevat haldusjaotust.1) Taani valdus(P-Eestis)13-20 saj sõna eestimaa ainult põhja valduste kohta. 2) Ordu alad- Kõige suurem sõjaline ja ilmalik võim siin aladel.. 3) Tartu piiskopkond-kuulus Riia peapiiskopile. Riias oli peapiiskop, kellele kuulusid ka Eesti aladel mingid maavaldused. Riia peapiiskop läänistas maad eestis olevatele piiskoppidele . 4) Saare-lääne peapiiskopkond, kuulus ka riia peapiiskopile Maahärrad- need, kellele kuulus maa. Maahärradeks olid Tartu piiskop, Saare-lääne piiskop, Taani kuningas, Ordumeister Selline haldusjaotus oli 13-16 saj keskpaik, võib nim ka Eesti alade poliitiliselt killustatuse ajajärguks. 13-16 saj nim kas ORDUAEG või VANA LIIVIMAA AEG. Omavahel 4 maahärra vahel pidevalt konfliktid ja kodusõjad
Külades pidi olema umbes 40 inimest, et ära toituda (kui liiga vähe või palju, siis ei suudetud). Matuste puhul olid maasse kaevatud hauad, tegemist oli laipmatustega, laip oli välja sirutatud selili. Pandi ka hauapanuseid (luust ripatsid ning tööriistad). Sellest saab järeldada, et neil olid mingid usulised kujutlemad olemas. Neoliitikum Kestab Eestis aastatel 5000-1800 eKr. Neoliitikumi alguseks Eestis loetakse hetke, kui hakati valmistama siinsetel aladel savinõusid. Kõige varasem arheoloogiline kultuur neoliitikumis oli Narva kultuur. Hilisemad kammkeraamika kultuur ning nöörkeraamika kultuur. Narva kultuur sai alguse 5000 eKr. Pmst on tegemist küllaltki primitiivsete savinõudega. Arvatavasti võimalus, kuidas savinõud tehti, oli pika savist rea/lindi tegemine ja sellest keerutati kokku nõu (küllaltki väikesed nõud). Ornamendid/kaunistused olid ebakorrapärased. Kõik järeldused on tehtud kildude põhjal, täielikult pole säilinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
