partner sellele vastab. EIE armastab appi tulla ja on hoolitsev oma pere eest. Kuigi taoline hoolitsus võib vahest olla ülemäärane, teda tavaliselt armastatakse soojuse ja südamlikkuse pärast. EIE tüüpi inimest huvitub lugemisest. Tal on väljendusoskus, mida kasutab pigem suulistes kui kirjalikes esinemistes. Kõige rohkem sobivad talle tööalad, kus tuleb suhelda või luua inimeste vahel koostööd. Niisugusteks aladeks võivad olla õpetamine, nõustamine, inimeste teenindamine. Vähem sobivad täpsust nõudvad tööalad (näiteks raamatupidamine). EIE on lõbus ja vahva, ei pööra erilist tähelepanu protokollile ja käitumisreeglitele. Sõnade osav kasutamine ja tähelepanu ümbritsevate suhtes tavaliselt avaldavad meeldivat esmast muljet. EIE on tavaliselt tähelepanelik teiste suhtes, mis kohe ilmub nii sõnades kui ka tegudes.
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I Restriktaasid. Restriktaasid on ensüümid, mis lõikavad DNA-d spetsiifilise nukleotiidse järjestuse järgi. Nad teevad seda kõikide DNA’de puhul samamoodi. Neid spetsiifilisi järjestusi nimetatakse restriktsiooni aladeks. Selliseid ensüüme on leitud bakteritest kaitsmaks neid kahjulike viiruste eest. DNA kloneerimine baseerub restriktaaside avastamisel. DNA järjestuse äratundmine varieerub erinevate restriktaaside vahel, lõigates tekivad eri pikkusega “kleepuvad” üleulatuvad osad. “Kleepuvad” üleulatuvad osad võivad olla nii peaahelal kui “komplementaarsel” ahelal. Selliste otstega DNA ahelaid on komplementaarsuse tõttu võimalik mugavalt liita, tekib rekombinantne DNA.
Hävitatud metsadest vabanenud CO2 moodustab 11% globaalsest saastest. · Haigused ja Epideemiad. Kuumade päevade sageduse suurenemine põhjustab suurlinnades õhu halvenemist, mis omakorda viib välja südame-, kopsu- ning teiste haigusteni. Suureneb suremus, eriti just vanemate inimeste seas. Soojemas maailmas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Eriti probleemseteks aladeks muutuvad praegused malaaria levikuala piiriterritooriumid, sest nendel aladel elavatel inimestel pole välja arenenud immuunsust malaaria vastu. Lisaks malaariale hakkavad sagenema ka puukborrelioos ning arboviiruse põhjustatud entsefaliit. (Eestis on borrelioos viimase aja nähtus!)N.Ka Austria sattuda õige pea maade hulka, kus levivad malaaria ja muud troopilised haigused, arvavad Austria teadlased. (1 haigusjuhtum Viinist)
Pärisorjuslik kord hakkas lagunema: 1) Austria 1781 2) Preisi 1807 (talupoeg vabanes) 3) Eesti/Liivi 18191849 (said alles talu osta); 18191856 4) Venemaa 1861 1905/1906 5) Rumeenia 1864 Konkreetseks ajendiks talupoegade vabastamiseks oli Venemaa hävitav kaotus, kus ta sai türklastelt ja tema liitlastelt (Prantsusmaa, Inglismaa) lüüa Krimmi sõjas 1853-1855(56). Aleksander II hakkas reformima maaelu. Venemaa kubermangud jagunesid mustmulla ja mitte mustmulla vööndi aladeks. Kaks kubermangu. 1861 veebruaris 19.02 anti välja manifest, mis loeti enne hommikupalvust välja kirikus. Manifest: Mõisa talupoegi ei tohtinud enam müüa, osta, kinkida, ümber asutada mõisniku suva järgi. Kuulutas talupojad vabadeks kodanikeks, kellel on kodaniku õigused (abielluda, osta kinnisvara, ajada kohtuasju jne). kogu maa, kaasa arvatud talupoja maa kuulutati mõisnike omandiks. Selle eest pidid maksma, kas raha, teo tööga, natuuras.
kasvuhoonegaasidest. Hävitatud metsadest vabanenud CO2 moodustab 11% globaalsest saastest. Haigused ja Epideemiad. Kuumade päevade sageduse suurenemine põhjustab suurlinnades õhu halvenemist, mis omakorda viib välja südame-, kopsu- ning teiste haigusteni. Suureneb suremus, eriti just vanemate inimeste seas. Soojemas maailmas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Eriti probleemseteks aladeks muutuvad praegused malaaria levikuala piiriterritooriumid, sest nendel aladel elavatel inimestel pole välja arenenud immuunsust malaaria vastu. Lisaks malaariale hakkavad sagenema ka puukborrelioos ning arboviiruse põhjustatud entsefaliit. (Eestis on borrelioos viimase aja nähtus!)N.Ka Austria sattuda õige pea maade hulka, kus levivad malaaria ja muud troopilised haigused, arvavad Austria teadlased. (1 haigusjuhtum Viinist). Malaariat levitava malaariasääse laiemaks
Sisemine suveräänsus on riigi ülemvõim siseriigis ja välimine ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega. 27. Mis on õigusriigi tunnused? Selgita! õigusriigi tingimused: • PS-i olemasolu • Riigivõimu seotus ja piiramine põhiseaduse ja seaduste poolt • Riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotus funktsionaalseteks aladeks (õigusloome, valitsemine, õigusemõistmine) • Seaduse ülimuslikkus • Üksiku õiguste tagamine • Kohtulik kontroll õigustest kinnipidamise üle sõltumatute kohtute poolt • Proportsionaalsuse põhimõte • Õigluse ja õiguskindluse põhimõtted Õigusriik on riik, kus kõik riigifunktsioonid on konstitutsiooni ja teiste õigusreeglite poolt määratud ning mille täitmine on
õigusriik on ühelt poolt sarnane igale teisele riigile ja tal on samad tunnused, aga lisaks veel eritunnused. Need eritunnused vaõivad leida oma väljenduse õigusnormides, õiguse instituutides või üldpõhimõtetes. Madrieuroopalikus kultuuris õiguskultuuris loetakse tavaliselt õigusriigi ideega seotuks rida printsiipe: - kirjutatud põhiseaduse olemasolu - riigivõimu seotus ja piiramine põhiseaduse ja seaduste poolt - riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotus funktsionaalseteks aladeks - seaduse ülimuslikkus - üksiku õiguste tagamine - kohtulik kontroll õigustest kinnipidamise üle sõltumatute kohtute poolt - proportsionaalsuse põhimõte, millest peavad juhinduma kõik riigivõimud - õigluse ja õiguskindluse põhimõtted Õigusriiki saab kujundada või ülesehitada ainult riiklike-õiguslike vahendite abil. Õigusriik ajalooliselt ja empiiriliselt aga ka analüütilis-mõisteliselt vaadatuna konsitutsiooni ja õiguse
pärandkooslusteks nim loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud või karjatatud, kuid mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat Rohumaa peamiselt rohttaimedega kaetud ala. Valdavaiks on mitmeaastased rohttaimed. Rohumaa hõlmab niite, heina- ja karjamaad. V Sood SOO veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. Turba paksus enam kui 30 cm, õhemaga nim soostunud aladeks. Levik 3 % maismaast, kõige enam okasmetsade levikualal parasvöötmes. Pindalalt on soid kõige enam Kanadas, siis Venamaal. Soostumise järgi :Soome31%. Eesti21% Iirimaa17%. Rootsi16% Kanada14% Indoneesia13,6% TEKE- järvede kinnikasvamine, maismaa soostumine. Kergesti lagunevad- sõnajalad; Keskmiselt tarnad, villpead; Raskesti turbasamblad, puhmad (sookail, kanarbik) Soode tüübid Eestis, taimestik ja loomastik. Madalsoo -57%, madalamatel aladel,toitub mineraaliderikkast veest
üksteisele järgneval päeval järgmises järjekorras: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks; Teine päev - kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. Üldosa 7. Kui vähegi võimalik, peab mitmevõistluse peakohtunik tagama igale osavõtjale vähemalt 30 minutilise pausi eelmise ala lõpu ja järgmise ala alguse vahel. Võimaluse korral tuleb jätta esimese päeva viimase ja teise päeva esimese ala vahele vähemalt 10-tunnine paus. 8. Mitmevõistluse kõigiks aladeks (välja arvatud viimane) koostab jooksud ja võistlejate grupid tehniline delegaat või mitmevõistluse peakohtunik. Grupid ja jooksud koostatakse nii, et võrdse tasemega võistlejad võistlevad igal mitmevõistluse alal ühes jooksus või ühes grupis koos. Seejuures võetakse arvesse ainult võistlejate poolt varem, kindlaks määratud võistluseelse ajavahemiku jooksul saavutatud tulemusi. Soovitatavalt peaks ühes jooksus või grupis võistlema vähemalt
11, kolmikhüppes 14.31 kui sprindis - 100 meetrit 11,1. Hetkel on spordielu Esnas peaaegu välja surnud ning aastaid ei ole toimunud ka mingit kergejõustikualast tegevust. JÄNEDA Jänedal läks kergejõustikuharrastus hoogu pärast seda, kui 1918. aastal Tallinnas asutatud Põhja-Eesti Põllutöökeskkool toodi üle Jänedale. Huvilised treenisid ja võistlesid peamiselt mitmel pool pargis. Kergejõustik pole siiski olnud Jäneda rahva meelisharrastus - populaarsemateks aladeks jäid eelkõige suusatamine ja ujumine, aga ka mitmed muud spordialad. Jäneda parimad saavutused kergejõustiku-vallas piirduvad vabariigi tehnikumide spartakiaadide tasemega. Hans Lööperi tulekuga Jäneda kehalise kasvatuse õpetajaks sai küll valmis 400-meetrise ringrajaga staadion, kuid maakonna kergejõustiku arengu seisukohast polnud sellest mingisugust abi, sest puudusid nii tasemel hüppepaigad kui korralik jooksurada
alles 1970 aastatel pöörama tähelepanu kodaniku mudelist erinevatele ühiskonnaliikmetele- naistele ja lastele. Hoolimata sellest, et ühiskond on muutunud tasakaalukamaks on nii meeste kui naiste seas olemas klassivahed. Võrdõiguslikkus annaks kõikvõimalikele inimestele ja inimgruppidele võimaluse realiseerida väga erialaseid mehesuse ja naisesuse rolle ning teha seda ilma jäikade ootusteta. Töö Tööelu on selgelt eristatud meeste ja naiste aladeks, ametiteks ja ülesanneteks. Sageli väärtustatakse meeste valdkondi naiste omadest enam, niisiis on see caldron, kus diskrimineeritakse naisi kõige enam. Niisugune lahknemine on Põhjamaades suurem kui muudes maades. Põhjamaade naiste laialdane kaasamine tööellu toimus tunduvalt varem kui mujal Euroopas. Põhjamaade heaoluühiskond on toonud kaasa naistöötajate kohti- naised teevad palgatööna samu töid, mida nad varem tegid kodus (näiteks laste ja vanurite eest hoolitsemine)
3) parietaal ehk kiirusagar, 4) oktsipitaal ehk kuklasagar. Suuraju on peaaju suurim ja kõige arenenum osa. Suuraju koosneb kahest - vasakust ja paremast suuraju poolkerast, mida omavahel ühendavad kommissuurid. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem ajupool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Ajuvatsakesed üks osa. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Suuraju koor on jagatud aladeks, mille vastavalt tsütoarhitektoonikale kaardistas Brodmann. (Afaasia 1 poolne häire, dominantse poolkera häire-kõne häirub) Ajukoore (korteksi) paksus on umbes 3-4 mm. Korteks koosneb 6 rakukihist. Neli rakukihti on erinevat tüüpi erinevused on proportsioonides (tsütoarhitektoonikas). See, milline kiht on ülekaalus, sõltub piirkonna funktsioonist, näiteks: motoorne korteks - väljendunud püramidaalne kiht; sensoorne korteks - väljendunud granulaarsed kihid
Teaduslik, praktilist kasu pole. - Praktiline e rakenduslingivistika kasutatakse ära teoreetilise keeleteaduse teooriaid, mõisteid või tulemusi praktiliste probleemide lahendamisel. Paljud rakenduslikud suunad on 1 kujunemas või juba kujunenud interdistsiplinaarseteks aladeks. Keeledidaktika, keelekümblus, spetsiifiliste erialade keelekasutus e LPS (Language for Special Puropses). - Seosed muude teadusharudega? Keeleteaduse meetodid: - Lingivsti keelepädevus e keelevaist ainult sellele ei tohiks toetuda. - Andmete kogumine (lindistus, litereerimine e transkribeerimine teksti kirjapanek koos metamärgistusega: intonatsioon, pausid jm. Korpus elektrooniline struktureeritud kogu mingi keele tekstidest
Katusekatte kaitsekiht Kaitsekihti kasutatakse katusekatte päikesekiirguse vastu ja vajaliku tulepüsivuse saavutamiseks. Kui ei kasutata tehases peale kantud UV-kaitse- kihiga rullmaterjali, tuleb kaitsekiht paigaldada objektil. Kaitsekihiks võib olla selleks ettenähtud värvkate või mineraalne puiste. Kui katusekatte alus ei ole vähemalt klassist A2-s1,d0 tuleb tulekatkestusega jagada alla 2400m2 suurusteks aladeks. Tulekatkestuse võib teha >5m laia ja >20mm paksu kivipuistega või >20mm paksu betoonplaadistusega. 49 Katusekatte kaitsekiht Sobiv terasuurus on 8…20 mm, tuulistes piirkondades 16…32 mm. Teravaservalise killustiku kasutamine ei ole soovitav. Kaitsekihi paksus peab olema : (vähemalt 65kg/m2) fraktsioonil 8/20 mm >20 mm (vä
kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgas. Teaduslik, praktilist kasu pole. 1 - Praktiline e rakenduslingivistika kasutatakse ära teoreetilise keeleteaduse teooriaid, mõisteid või tulemusi praktiliste probleemide lahendamisel. Paljud rakenduslikud suunad on kujunemas või juba kujunenud interdistsiplinaarseteks aladeks. Keeledidaktika, keelekümblus, spetsiifiliste erialade keelekasutus e LPS (Language for Special Puropses). - Seosed muude teadusharudega? Keeleteaduse meetodid: - Lingivsti keelepädevus e keelevaist ainult sellele ei tohiks toetuda. - Andmete kogumine (lindistus, litereerimine e transkribeerimine teksti kirjapanek koos metamärgistusega: intonatsioon, pausid jm. Korpus elektrooniline struktureeritud kogu mingi keele tekstidest. Sõnaraamatud, arhiivid jne).
Langobardid- lõpetavad rahvasterände nemad olid pigem vallutuspoliitikaga. Nemad olid tõesti pigem sissetungiad. 400 Elbe alamjoks Pannoonia, Põhja-Itaalia (Lombardia) 773-774 Karl Suur liidab Frangiriigiga Alemannid Nemad kehtestasid romaani ja germaani keelte vahelise piiri. Alemannid erinevad eelnevalt nähtud rahvastest. nad säilitasid oma germaani keele. Nad ei assimileerunud ega ei võtnud omaks ladina keelt ja selle tõttu kõik see, mis on alemanni on jäänu germaani keelseteks aladeks. Frangid .. on ainukesena need, kelle kuningriik jäi ka püsima. Reini jõe põhjaosas, Reinist idas. Frangid jagunesid kahte suuremasse rühma- need, kes asustasid jõe kaldaid- ripuaari fangid ja need kes asustasid suudmealasid- saali frangid. 5. sajandil nad ületasid Somme'i jõe ja asusid Põhja-Prantsusmaa aladale. See kõik toimus frankide kuninga Chlodovech'i (Clovis 482-511) juhtimisel. Teda peetakse ka Prantsusmaa esimeseks kuningaks. Clovis oli
Üldfoneetika Deskriptiivne e kirjeldav foneetika Kontrastiivne e võrdlev foneetika Ajalooline foneetika ehk häälikulugu Normatiivne foneetika e ortoeepia Eksperimentaalfoneetika 4. Millised on foneetika rakendusalad?lavakõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus), kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel, rakenduslikud suunad on kujunenud interdistsiplinaarseteks aladeks, nt keeledidaktika võõrkeelte õpetamine ja õppimine (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon), kontrastiivne keeleuurimine eri keelte struktuuride võrdlemine eesmärgiga selgitada välja, mis keele õppimisel võiks raske olla, logopeedias (kõnepuuete uurimine ja ravi), foniaatrias (häälehäireid uuriv teadusharu), audioloogias juriidilised alad (nt hääle tuvastamine, muusikaakustikas, keeletehnoloogias (infotöötlus, kõnetuvastus ja -süntees, sidetehnika,
teadusharudega. Põhiprobleemid, millega molekulaarne evolutsioon tegeleb. Molekulaarsete ja morfoloogiliste tunnuste erinevus evolutsiooni uurimisel. Molekulaarne evolutsioon kirjeldab molekulaarsel tasemel toimuvaid evolutsioonilisi muutusi, uurib evolutsiooniprotsessi käimalükkavaid molekulaarseid mehhanisme ja geenide, genoomide ja nende produktide (sh valkude) muutusi evolutsiooniprotsessis. Peamisteks aladeks on makromolekulide evolutsiooni uurimine, geenide ja organismide evolutsioonilise ajaloo uurimine ehk molekulaarne fülogeneetika, elu tekke ja päritolu uurimine. Molekulaarne evolutsiooniga seotud teadusharudeks on molekulaarbioloogia (andmed) ja populatsioonigeneetika (teooria). Molekulaarset evolutsiooni uuritakse liikidevaheliste erinevuste ja liigisiseste polümorfismide alusel (DNA või valk). Põhiprobleemid, millega mol evo tegeleb:
tegevuse vormidega ajukoorega koostöös. Ärkveloleku süsteem jaotub kaheks. Terve hulk kaasasündinud närvirakkude hulki, millest oleneb kaasasündinud liigutuste pagas. Ei kanna endas psüühilisi funktsioone, ei ole kesksed õppimiseks. Frontaalsagara neuropsühholoogia 11 Erinevad mikrotasandid (anatoomia). F koor jaotub tsütoarhitektoonilisteks aladeks. Erinevad koorepiirkonnad seostuvad väga spetsiifiliselt koorealuste struktuuridega, nt taalamusega, mis jaotunud tuumadeks, need omakorda seoses eri koorealadega. Psüühiline akt: tõlgendab valguskiirte abil tulenevat infot piirjoontena. Taalamuse üldised seosed F-koorega; individuaalsed erinevused. Taalamuse väljund F-koorde on veelgi spetsiifilisem. F-koore väljund taalamusse on samuti spetsiifiline. Anatoomilis-funktsionaalne jaotumine: 1. Väli 4 (motoorne): a. Väljundid
järgmised meil levinud metsakahjurite liigid: Männivaksik; Harilik niineürask - Kuuse-kooreürask , Okkaliblikas . Haigused ja epideemiad Kuumade päevade sageduse suurenemine põhjustab suurlinnades õhu seisundi halvenemist, mis omakorda viib välja südame-, kopsu- ning teiste haigusteni. Suureneb suremus, eriti just vanemate inimeste seas. Soojemas maailmas võivad hakata oma elupaiku laiendama moskiitod, kes levitavad mitmesuguseid haigusi. Eriti probleemseteks aladeks muutuvad praegused malaaria levikuala piiriterritooriumid, sest nendel aladel elavatel inimestel pole välja arenenud immuunsust malaaria vastu. Hoogustub kõrbestumine: Juba praegu täheldatakse kõrbestumise kiirenemist, kus näiteks Sahara kõrbe pindala kasvab ning järjest uusi seni viljakaid maid Saharast lõunas jääb kõrbe alla. Sahara levib lõunasse kiirusega ca 6 km aastas. Metsade võime siduda atmosfääri süsinikku ja tasakaalustada kliimamuutust
söö misest. Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad ps ühhotroopseid aineid, mida kasutatakse nii uimastitena kui m uudel otstarvetel. Se ened suudavad lagundada materjale ja ehitisi ning patogeenidena levitada taimede, loo made ja inimeste haigusi. Se entest põhjustatud viljasaagi vähene mine ja saagi rikne mine v õib oluliselt m õjutada majandust. Se eneriik hõl mab tohutut hulka liike mitmesuguste elukeskkondade, elutsüklite ja välimuse ga aladeks ainuraksetest vees h õljuvatest organis midest kuni suurte kübarseenteni. Sellegipoolest on seeneriik suuresti läbi uurimata. Oletatakse, et maail mas eksisteerib poolteist miljonit seeneliiki, millest tänapäeval on for maalselt kirjeldatud üksnes 5 %. Se eneliike hakati for maalselt kirjeldama juba 18 sajandi l õpul. Seda tehti esialgu väli muse põhjal, näiteks e oste värvi või mikroskoobis nähtavate tunnuste järgi.
(oma näo) kandmise ja kujunemisega. Tiheasula raamistik ja tagapõhi: Loodusalad ja mitmesugused reljeefivormid moodustavad sageli raamistiku tiheasula ümber, olles ka üleminekualaks tiheasula ja põllu- ning metsamajanduspiirkonna vahel. Sellised alad on oluliseks koostisosaks tiheasula omanäolise ilme kujunemises. Tiheasula seinad ja ruumid: Tihti jagavad erinevad rohealad tiheasula väiksemateks ja selgemini mõistetavateks üksusteks. Sellisteks haljasteks aladeks võivad olla puude-põõsastega väiksemad künkad, orud, jõe- ja ojakaldad, suuremad haljasalad - pargid, puuderead, alleed, puudegrupid. Selliste alade või nende taimkatte elementide kahjustamine võib kaas tuua ebasoovitavaid esteetilisi mõjusid, tiheasula struktuuri loetavuse halvenemise ja inimeste orienteerumisvõime vähenemise. Tiheasula identiteet, ajalugu ja oma nägu: Sageli, ilma et mõtleksime selle üle teadlikult, esindavad rohestruktuuri osad tähtsaid
Aga ka lisaks eritunnused, mis võivad leida väljenduse õigusnormides, õiguse instituutides või üldpõhimõtetes. Normid ja põhimõtted peavad olema valitsevaks, et saaks riiki nimetada õigusriigiks. Mandrieuroopalikus õiguskultuuris e seadusõigusel põhinevad õiguskultuuris on õigusriigi tingimused: PS-i olemasolu Riigivõimu seotus ja piiramine põhiseaduse ja seaduste poolt Riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotus funktsionaalseteks aladeks (õigusloome, valitsemine, õigusemõistmine) Seaduse ülimuslikkus Üksiku õiguste tagamine Kohtulik kontroll õigustest kinnipidamise üle sõltumatute kohtute poolt Proportsionaalsuse põhimõte Õigluse ja õiguskindluse põhimõtted Õigusriik on riik, kus kõik riigifunktsioonid on konstitutsiooni ja teiste õigusreeglite poolt määratud ning mille täitmine on õigusreeglite alusel kontrollitav.
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava. On sotsiaalne harjumus, mis korrastasid inimkäitumist. Mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali-ja tavanormidest. Moraali-ja tavanormid kui tüüpilised normid on üldise iseloomuga ja kohustuslikud. Kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. On kindla sisuga, üldkohustusliku iseloomuga. Algseid inimkäitumise masttape võib nimetada tava-ja moraalinormideks. Situatsiooni reguleerimine inimühiskonnas: individuaalset (kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel); normatiivne reguleerimine (inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele). Üldiste reeglite abil saab kindlustada inimkäitumise korrastamis...
Kordamisküsimused teedeehituses 2009 1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse...
Esmaseid alasid ümbritsevad kõrgema astme (sekundaarsed ja tertsiaarsed) alad. Kõrgme astme alad integreerivad informatsiooni, mis pärineb esmastest sensoorsetest aladest. Näiteks tagumine parietaalne koor kuulub kõrgema astme keskuste hulka. See piirkond koordineerib somatosensoorset tundlikkust ja nägemist, aga integreerib neid tundlikkuse liike liikumisega. Kolm suurt ajukoore ala asuvad väljaspool primaarseid, sekundaarseid ja tertsiaarseid alasid, neid nimetatakse assotsiatsiooni aladeks. Primaatidel võtavad need enda alla kõige suurema osa ajukoorest. Nende põhifunktsiooniks on integreerida väga erinevat informatsiooni sihipäraseks tegevuseks ja nad on erineval määral seotud kolme põhilise ajutalitluse kontrolliga - 21 need on tajumine, liikumine ja motivatsioonid. Parieto-temporo-oktsipitaalne assotsiatsiooni koor - nagu nimetuski ütleb asub ta kolme ajukoore sagara vahel.
ütles, et ime, et õpetaja Kuu pealt üldse tagasi sai, viidates tolle öisele joobes olekule koos paari naisega. Sellest päevast peale ei kiusanud Briljant enam Pennot. Kahekümnes peatükk Kogu klass tegeles detsembris toimuva peo ettevalmistusega :Penn hoolitses muusika eest, Tummel kaunistuste ja Jaak avasõnade eest. Juhtus nii, et peonädala esmaspäeval tegi Briljant kosmograafias töö. Poistel oli töötegemine kindla skeemi järgi: klass oli jagatud aladeks, igal alal oma tarkpea, kelle käest vastuseid ja lahenduskäike küsiti. Nii said kõik läbi, väga harvadel juhtudel sai keegi kahe. Lisaks oli Rummol tähtis ülesanne: tema pidi kõik lahendused ja vastused eraldi paberile kirjutama, et pärast Bürgeri (tüdrukute kool Wikmani ligidal, kus oli palju Wikmani poiste pruute...) plikadele anda, sest Briljant tegi neile täpselt samad tööd. Sellel esmaspäeval langes liisk Riksi kasuks ta pidi paberi viima Virvele, kes Bürgeri
tagasi sai, viidates tolle öisele joobes olekule koos paari naisega. Sellest päevast peale ei kiusanud Briljant enam Pennot. Kahekümnes peatükk Kogu klass tegeles detsembris toimuva peo ettevalmistusega :Penn hoolitses muusika eest, Tummel kaunistuste ja Jaak avasõnade eest. Juhtus nii, et peonädala esmaspäeval tegi Briljant kosmograafias töö. Poistel oli töötegemine kindla skeemi järgi: klass oli jagatud aladeks, igal alal oma tarkpea, kelle käest vastuseid ja lahenduskäike küsiti. Nii said kõik läbi, väga harvadel juhtudel sai keegi kahe. Lisaks oli Rummol tähtis ülesanne: tema pidi kõik lahendused ja vastused eraldi paberile kirjutama, et pärast Bürgeri (tüdrukute kool Wikmani ligidal, kus oli palju Wikmani poiste pruute...) plikadele anda, sest Briljant tegi neile täpselt samad tööd.
ütles, et ime, et õpetaja Kuu pealt üldse tagasi sai, viidates tolle öisele joobes olekule koos paari naisega. Sellest päevast peale ei kiusanud Briljant enam Pennot. Kahekümnes peatükk Kogu klass tegeles detsembris toimuva peo ettevalmistusega :Penn hoolitses muusika eest, Tummel kaunistuste ja Jaak avasõnade eest. Juhtus nii, et peonädala esmaspäeval tegi Briljant kosmograafias töö. Poistel oli töötegemine kindla skeemi järgi: klass oli jagatud aladeks, igal alal oma tarkpea, kelle käest vastuseid ja lahenduskäike küsiti. Nii said kõik läbi, väga harvadel juhtudel sai keegi kahe. Lisaks oli Rummol tähtis ülesanne: tema pidi kõik lahendused ja vastused eraldi paberile kirjutama, et pärast Bürgeri (tüdrukute kool Wikmani ligidal, kus oli palju Wikmani poiste pruute...) plikadele anda, sest Briljant tegi neile täpselt samad tööd.
vihad, halud. Saab endale hinge sisse. Puugi valmistamiseks tuleb kolmel neljapäeva õhtul võtta kirju lehma küljest kolme värvi karvu. Neljapäeva õhtul tuleb minna ahju peale ja hakata pihkude vahel veeretama karvatuusti. „Silmad tulid pääle, elu tuli külge, tekkisid tiivanukid“. Kui inimene on endale puugi teinud, siis peab teda hästi toitma. Kui puuk jääb hooletusse, siis tabab talu õnnetus. Puugirohketeks aladeks on olnud Setomaa ning Hardla kihelkond. Setu traditsioonis on kirjeldusi ka passiivses seisukorras puugi kohta, kus puuk lihtsalt kükitab enda koha peal. Kui varavedaja lendab, siis on võimalik ka teda alla lasta ning seega saada endale selle varanduse, mida puuk tassib. (lõigata pastlapaelad katki, vaadata puuki reite vahelt, lasta hõbekuuliga, lugeda tagurpidi issameie palvet) Lääne-Eestis on täiesti eriline tegelane – para –, kes on kärnkonnakujuline ning käib
on mägialadele taandunud saiga antiloop. Ameerika preeriate looduskaitsealadel võib kohata veel piisonikarju. Euraasia stepi ja metsastepi üks omapärasemaid loomi on pimerott. Ta on pime ja sabata maa-aluse eluviisiga loom, kes närib oma käike mulda ja on seega parim mustmuldade kobestaja. Rohtlates leidub ka arvukalt roomajaid. INIMTEGEVUS Parasvöötme rohtlad on pika aja vältel olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest. Stepitasandikud on olnud sobivateks aladeks rändkarjakasvatajate hõimudele. Stepivööndi põhjaosas ja metsastepis, kus levivad huumusrikkad mullad, on mitmete sajandite kestel tegeldud maaviljelusega. Siin kasvatatakse maisi, nisu, otra, päevalille. Suured põllumassiivid on aja jooksul huumusest vaesunud ja kevadised vihmasajud on uuristanud maapinda uhtorge. Erosiooni tõttu on vähenenud nii looduslike taimekoosluste all olev kui ka maaviljeluseks sobivate alade pind. Kunstlik niisutus põhjustab aga muldade sooldumist
Rakendusliku geopoliitika lühikonspekt Geopoliitiline faktor poliitikas ja geostrateegia. Geopoliitikas uuritakse välja- ehk ruumifrnomeeni ärakasutamist riigi poliitiliste, sõjaliste kui majanduslike huvide ja eesmärkide teostamiseks nii agresiivsetel kui kaitseeesmärkidel. Mõiste geopoliitika sai oma nime rootsi riigiteadlase Rudolf Kjellénilt (1864-1922), kes võtis selle termini kasutuseke 1899.a. Ta hakkas riiki vaatlema kui sotsiaalset ja majanduslikku jõudu. R. Kjelléni kohaselt moodustavad geopoliitika, majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika riigi kui eluvormi, mille eemärgiks on saavutada geograafiline täiuslikkus. Kjelléni definitsiooni kohaselt on geopoliitika kui õpetus riigist, mis on ühtlasi geograafiline organism ja ruumifenomen. Kjellén andis geopoliitikale selgepiirilise raamistiku. Oma teoses Staten som lifsform ("Riik kui eluvorm" 1916) tõi ta välja, et geopoliitika ob...
tasandikku liigestavad vadid. Katari maapind koosneb enamasti lamedast kivisest pinnast. Siiski leidub põhja ja lääne pool mägesid ja liivaluiteid, mis ulatuvad 40 meetri kõrgusele merepinnast. Katari iseloomustavad mitmed geograafilised omadused, mis on omased Pärsia lahe lääneküljele. Nende seas on vihmavee kogumise vannid, mida leidub peamiselt riigi Põhja-ja Kesk-Kataris. Need piirkonnad on kõige viljakamad ning neid peetakse põllumajanduslikult headeks aladeks. Riigi kõrgeim punkt on Quaryn Abu al Bawl 103. meetriga. (Qatar Geography 2012). 13 Looduslikus taimkattes on peamised kuivlembesed põõsas ja poolpõõsad. Kataris on 11 liiki imetajaid, 14 liiki pesitsevaid linde ja 10 liiki roomajaid. Kaitselasid on kokku 15. Riigis valitseb kuum troopiline kliima. Suvel puhuvad Araabia poolsaare kõrbealadelt kuivad kuumad tuuled, mis sageli tugevnevad liivatormideks. Talvel sajab pisut vihma,
iseseisvus. Keeruliseks muutis olukorra inglaste lubadus sionistidele, et Palestiinasse luuakse juutide riik. Osmanite valitseja kirjutas pärast esimese maailmasõja lõppu rahulepingule alla, kuid rahvuslasest kindral Mustafa Kemal alustas ülestõusu ja rajas Türgi riigi, ning temast sai Atatürk. Türgi oli kaotajate hulgas ainus, kellel õnnestus liitlaste poolt peale surutud rahutingimusel tagasi lükata. Vaatamata kohalike elanike protestidele jagati Türgile kuulunud maad aladeks, mida valitsesid Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kurdid oma riiki ei saanud. Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Serbiast, Montenegrost ja Austria- Ungari Slaavialadest moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik, mis 1929 aastal muudeti Jugoslaaviaks. Iirimaa sai esialgu dominiooniks, hiljem vabariigiks. Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks
Võim peab olema legislatiivne, eksekutiivne-kohtuvõim ja föderatiivne-väline täitev võim Õigusriik-võimude lahusus! Politseiriik-vastand õigusriigile- absoluutne, totalitaarne 13.2Õigusriigi tunnused Mandrieuroopalikus õiguskultuuris loeetakse õigusriigi ideega seotuks rida pritsiipe: Kirjutatud põhiseaduse olemasolu Riigivõimu seotus ja piiramine põhiseaduse ja seaduste poolt Riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotus funktisonaalseteks aladeks (õigusloome,valitsemine,õigusemõistmine) Seaduse ülimuslikkus Üksiku õiguste tagamine Kohtulik kontroll õigustest kinnipidamise üle sõltumatute kohtute poolt Õigustehnilised rekvisiidid: Proportsionaalsuse põhimõte, millest peavad juhinduma kõik riigivõimud Õigluse ja õiguskindluse põhimõtted Õigusriik- formaalselt vaadatuna riik, kus riigifunktsioonid on konstitutsiooni ja teiste
(Serdaroglu ja Üstünbas 2010, Stamatas jt 2011, Gysel jt 2012, Odio ja Thaman 2014, Atherton jt 2015). Mähkmepiirkonnas on liigne niiskus sagedaseks probleemiks, mille tagajärjel muutub nahk hapraks ning suureneb risk hõõrdumisele. Hõõrdumise tagajärjel väheneb naha barjäärifunktsioon ning vastupanu mikroorganismidele väheneb. Hõõrdumise tõttu esineb mähkmedermatiiti kohtades kus mähe on tihedalt vastu nahka. Peamiselt on hõõrutud aladeks genitaalide, reie, tuhara ja vööpiirkond (Odio ja Thaman 2014, Tüzün jt 2015). Mähkmete kasutamisharjumused erinevad rassiti, kultuuriliselt, etniliselt ning geograafiliselt. Mähkme tüüp mõjutab mähkmedermatiidi teket. Mõned lapsevanemad eelistavad kasutada korduvkasutatavaid riidest mähkmeid ning teised ühekordseid tugevalt imavaid mähkmeid. Korduvkasutatavad mähkmed imavad endasse uriini, kuid ei lukusta 11
Võrgu segmenteerimine – Võrgu segmenteerimine on idee luua alamvõrgud ettevõtte võrku või mõnda muud tüüpi üldisesse arvutivõrku. Võrgu segmenteerimine võimaldab tõkestada pahavara ja muid ohte, ning võib võrku tõhusamaks muuta Üks suurepärane näide võrgu segmenteerimisest hõlmab sisemise tulemüüri paigutamist võrku. Seejärel segmenteerivad insenerid selle tulemüüri kahte erinevat külge konkreetseteks alamvõrgu aladeks. Näiteks võivad andmed minna esimesse alamvõrgu keskkonda ja otsida pahatahtlikku koodi, enne kui need levivad tulemüüri kaudu võrgu teisele poole. Võrgu segmenteerimise teine suur kasu on andmete marsruutimine kõige tõhusamal ja tulemuslikumal viisil. Töövoogude optimeerimiseks võivad insenerid saata ainult teatud tüüpi andmeid konkreetse võrgusegmendi kaudu, kas turvalisuse parandamiseks või tarbetu liikluse katkestamiseks, mis avaldab survet võrgu
(vabaharjutused, püramiidid, takistusribad). 1911. toimusid Peterburis sõjaväelaste kergejõustikuvõistlused. Kehaline kasvatus õppeasutustes enne I maailmasõda: 18. saj. algul oli Peeter I käsul kehaline kasvatus kohustuslik õppeaine. 1701. avati Moskvas matemaatiliste ja laevasõiduteaduste kool, kus õpetati ka purjetamist, sõudmist, ujumist, vehklemist. Sajandi keskel olid õppeasutustes kehalise kasvatuse traditsioonilisteks aladeks vehklemine, ratsutamine ja tantsud. Ülikoolides ja gümnaasiumides võis kehalist kasvatust õpetada kui leiti raha õpetaja palkamiseks. Lütseumides (aadlinoorsoo õppeasutused) oli kehaline kohustuslik aine, õpetati peamiselt võimlemist ja vehklemist. Kreis- ja kihelkonnakoolides kehalist kasvatust ei õpetatud. 1864. a. koolireformiga lubati madalama astme koolides hakata kehalist kasvatust korraldama väljaspool õppetööd. 1874. anti välja juhend kehalise kasvatuse korraldamiseks
lib saksamaa nõrgestamises, rahvusliku ühendamise takistamises ja võõraste pol suundumuste sissetoomises. Lib levinud üliõpilaste seas, suunatud kodanluse vastu. Lib baas tunduvamalt väiksem kui UK s ja PR-l. L-S piirkonnad, mis on PR lähemal , kus viiakse läbi konstitutsioonilise monarhia kehtestamine 19 saj algul , on kõige edukam liberalistlik pööre, kuid tuleb tõdeda , et pole tegemist võimupol kesksete aladega või aladega , mis muutuksid saksmaa ühendamisega muutuvateks aladeks. Protestantlikes piirkondades lib kehtestub üsna tagasihoidlikult , kas siis vabalinnades nagu Hannover või Preisimaaga konfliktis olevates protestantlikes riikides nagu Saksimaa. Poliitilised suunad enne 1848.a. Katoliiklus ja konservatism: - Katoliiklus. Keskused München, Frankfurt ja Köln. - Konservatism. Keskuseks Preisimaa, mis ühtlasi tõuseb ka Saksa pol ühendajaks. Keskne küsimus, mis 19 saksa pol arengut puudutab on see , et miks preisimaa pol võitluses
saaks rääkida õigusriigist. Seega võib osa õigusriigi tunnuseid leida tunnustamist vaid formaalses mõttes. Osal tunnustel on aga materiaalne substants ja neil on kindel sisu positiivses õiguses. Mandri-Euroopa seadusõiguse õiguskultuuris loetakse tavaliselt õigusriigi ideega seotuks rida printsiipe: · kirjutatud põhiseaduse olemasolu · riigivõimu seotus ja piiramine põhiseaduse ja seadustega · riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotus funktsionaalseteks aladeks (õigusloome, kohus jne) · seaduse ülimuslikkus · üksiku õiguste tagamine · kohtulik kontroll õigusest kinnipidamise üle sõltumatute kohtute poolt · proportsionaalsuse põhimõte, millest kõik riigivõimud juhinduma peavad · õigluse ja õiguskindluse põhimõtted Õigusriik on ajalooliselt ja empiiriliselt, aga ka analüütilis-mõisteliselt vaadatuna konstitutsiooni ja õiguse
tulnukatele, eestlaste sinnaasumist takistati. Tulnukaid asus palju ka Tallinnasse ja põlevkivikaevanduste juures tekkinud uutesse linnadesse, samuti mitmesse muusse Põhja-Eesti asulasse. Selles piirkonnas tekkis mitmeid uusi tööstuslinnakesi, millest mõned hiljem päris linnaks kasvasid või olemasolevate linnadega liitusid. Harjumaa, Lääne- ja Ida-Virumaa muutusid tugevasti linnastunud aladeks. Mujal Eestis, kuhu tulnukaid saabus märksa vähem, oli linnade kasv aeglasem. Õieti kasvasid ainult suuremad linnad, linnadeks ümbernimetatud alevid jäid aga kasvus kängu. Siiski loodi ametlikke aleveid algul isegi juurde. Ent uued ja endisedki alevid ei osutunud kuigi eluvõimelisteks. Tõeliseks linnaks kasvas uutest alevitest ainult Põlva, mõned aga nimetati tagasi maa-asulateks. Suuremad linnad kasvasid nõukogude ajal linnastuteks
peapiiskopi ala Rootsi võimudele. 31.oktoober 1563 jõudis vastava kokkuleppeni, millega oleks peapiiskpi ala läinud Rootsi võimu alla, aga Rootsi väed olid kaugel. Poola võimud kõrvaldasid Christophi ja sellega oli asi lahendatud. 1561-1629 perioodil palju sõdu 1557 Tartus relvarahu Venemaa ja Rootsi vahel. 1564 uuesti tehakse 7 aastane rahu ning tunnustatakse üksteise valdusi. 1567 saadakse kokku tsaari valduses Moskva lähedal. Tallinn, Pärnu, Paide, Haapsalu määrati Rootsi aladeks, lisaks ka kaubanduslepped. Narva teemat ei puudutata enam lepingutes. Vene pool nõudis rootslastelt, et tuleb anda välja Johan abikaasa Katariina. Ivan leidis, et teda on solvatud, kuna Katariina oli Poola kuninga õde ja Ivan pidi tema naiseks saama. 1561 vallutatakse Padise rootslaste poolt. Suvel 1562 läbirääkimiste teel Pärnu. Sigismund II Augustil puudusid lapsed. Selge oli, et võimu pärib üks õdede abikaasadest. Katariina või Anna, aga Anna oli inetu
käsutusse allakirjutanu pinda üldisest N. elamufondist. N„ olles Riikliku Sõjaväe suhted salka imbumine ja esijoones salgajuhi tapmine. Julgeoleku antud aladeks olid Aegviidu, Laeva, Nursi ja Ministeeriumi organite teenistuses kohaliku elanikkonnaga eriti Agendid või neist olid pingelised, võisid oma Värska polügoonid, igapäevaste
puiskarjamaad. Pool-looduslikud kooslused on loodusliku elustikuga kooslused, mida on kestvalt niidetud või karjatatud. Traditsiooniline ekstensiivne majandamine, näiteks karjatamine, niitmine ja mõõdukas raie ei vii neid kooslusi tasakaalust välja, nagu seda teevad perioodiline ümberkündmine, tugev väetamine või lageraie. Pool-looduslikud kooslused on Eestis ajaloo vältel olnud peamisteks loomadele talvesööda varumise ja karjatamise aladeks. Eelnevast lähtudes on sarnaselt teistele koduloomadele ka hobuseid karjatatud ning neile talvesööta varutud läbi aegade valdavalt nimelt pool-looduslikel kooslustel. Kuna 20.sajandi algul hakati THK tegelema aktiivsemalt Tori hobuse kasvatamisega, siis jäi eesti hobuse kasvatamine tahaplaanile ning hobuseid jäi rohkem Lääne-Eesti mandri aladele ja saartele. Seega saab väita, et puisniitude ja -karjamaade, loopealsete ja rannaniitude
rindes. Mikrotsönoos – mitme sünuusi pidev ühendus teatud iseärasustega kasvukoha piires, nt. nõgudes või mätastel ühtse puurinde all. Partsell – kõiki rindeid hõlmav struktuuriosa, mida iseloomustab rinnete kombinatsioon, valitsev puuliik või selle puudumine. SOOD Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. -Turba paksus enam kui 30 cm, õhema turbakihiga alasid nimetatakse soostunud aladeks. Soode levik -3% maismaast -subarktilistelt aladelt troopikani -kõige enam okasmetsade levikualal parasvöötmes -pindalalt on soid kõige enam Kanadas, Venemaal, USAs, Indoneesias, Soomes, Rootsis. Riigid soostumise % järgi: Soode levik sõltub: 1.Soome 31% -sademed 2.Eesti 21% (suuremad, kui 1ha soid 9836) -orgaanilise aine hulk 3
Loeng 9 Katusekatte kaitsekiht Kaitsekihti kasutatakse katusekatte päikesekiirguse vastu ja vajaliku tulepüsivuse saavutamiseks. Kui ei kasutata tehases peale kantud UV-kaitse kihiga rullmaterjali, tuleb katsekiht paigaldada objektil. Kaitsekihiks võib olla selleks ette nähtud värvkate või mineraalne puiste Kui katusekatte alus ei ole vähemalt klassist A2-S1-d0 tuleb tulekatkestusega jagada alla 2400m2 suurusteks aladeks. Tulekatkestuse võib teha >5m laia ja 20mm paksu kivipuistega või >20mm paksu betoonplaadistusega. Sobiv terasuurus on 8-20mm tuulistes piirkondades 16-32 mm. Teravaservalise killustiku kasutamine ei ole soovituslik. Kaitsekihi paksus peab olema: Fraktsioonil 8-20 >20mm Fraktsioonil 16-40 >50mm Bituumen-rullmaterjalist kattele kinnitatakse kaitsekiht kuuma bituumenmastiksiga.
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse...
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
ka (vjatško.tartu kaitsmine ristisõdijate vastu).lätlased pole nõus, väidavad et oli latgal, kes võttis vastu õigeusu. Samas latgalid oli ka anastajad.olid nad ajajooksul liikunud nii põhja-suunas tõrjudes tagasi eestlaste hõime ja lääne poolt liivlasi. 2)kuralased- Kuršid, kuramaa poolsaarel v.' põhjarannik mis oli kuramaa liivlaste oma. Suurim olulisem keskus Grobina. 13 saj üritati kuralaste alasid kokku liita ühtseteks aladeks.kuralased langesid ristisõdijate rünnaku alla siis ei saanud sellest asja. Seotud varasematel viikingite tagasi tõrjumisega 12-13 saj muutusid ida.mere paganatakse. 3)semgalid-Väina jüe lääne pool, jõukaim ja arenenum hõimu liit. Ei kannatanud rünnakute all, ei ulatunud siiani. Nende käes oli Väina jõe alamjooks, seda valvas keskus Daugmale linnus, kasutatid selleks et jõel liikuvaid kaupmehi maksustada. Leolupe jõe suudmes asus ka Semgalide sadam, mis oli tarvis läbida
Eesti varauusaeg Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitava...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
