Referaat Mõõdukas kehaline koormus Kätlin Ilves 11.a Nõo Põhikool 2013.a Kehaline aktiivsus aitab puhata vaimsest pingest ja aitabolla terve ja vastupidav ning annab hea enesatunde. Üha rohkem inimesi tegeleb tänapäeval tervisespordiga .See tähendab mingi spordiala harrastamist tervise tugevdamiseks ning enese vormis hoidmiseks.Tervisespordiga võikstegeleda igaüks.Ent kehalist koormust annavad ka näiteks sõpradega õues liikumine,trepist kõndimine ja koolitee läbimine jalgsi. Kehalise aktiivsuse põhimõtted -arenda erinevaid kehalisi võimeid ja elukondi. -Olla kehaliselt aktiivne järepidevalt,milleks läheb vaja tahtejõudu. Inimestel, kes teevad nädalas 2,5-7,5 tundi sporti. Kehale annab koormust sportlik tegevus, aga lisaks teeb seda ka näiteks lume rookimine ja puude ladumine. Need on kehalised ehk füüsilised tööd...
aasta Wanradti ja Koelli katekismus, Heinrici chronicon Livoniae jm ). Järjest ulatuslikumaks muutus ka eestlaste kaubitsemine oma naabritega, mis oli eelduseks Hansa linnade tekkeks ja transiitveo arenguks. Eesti territooriumid jagati ära võõramaiste vallutajate vahel. Näiteks läks Taani kuninga valdusesse langes Põhja-Eesti, mida hakati kutsuma Harju-Viruks. Sakslaste vallutatud Eesti alad hakkasid koos Läti aladega kandma Liivimaa nime. Viimane allutati de facto Saksa-Rooma keisrile. Kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused- Saare-Lääne piiskopkond, Liivi orduriik ja Tartu piiskopkond. Kujunes välja 9 linna- Reval, Pernau (1251), DorpPat, Hapsal, Fellin, Weissenstein, Wesenberg, Pernau(1318) ning Narwa. Need tingimused aga kahtlemata kiirendasid Eesti majanduslikku positsiooni kaubatandritel ning minu meelest oli see ka üks peamisi põhjusi, miks Eestimaast sai peagi ka oluline
Töötajate koolituse vajalikkus ,,AS Loomad" näitel Raamatus ,,AS Loomad" otsustas farmijuhist siga Mo, et iga töötaja peab saama võimalikult laiapõhjalist koolitust. See otsus oli tehtud põhjusel, et kõik farmiloomad-töötajad peavad, või peaksid, hakkama saama kõigi aladega, mida nad parajasti tegema on pandud. Kuid missugust koolitust peaks töötajad saama kas asjakohast, otseselt nende tööga seotut või hoopis laia, iga ala hõlmavat? Kui kujutleda üht liinitöölist, näiteks autotehases turvavööde kokkupanijat, ei seostuks tema koolitamisega sugugi mitte juhtimiskursus või õpetus uute programmeerimiskeelte kohta. Tõenäoliselt läbiks tema hoopis koolitusi autode turvanõuetest ja uutest tehnilistest viisidest turvavööde ehituses
Rein Aunal. Juba 12- aastaselt, Klooga pioneerilaagri võistlustel rassis Rein Aun kaasa '' kõiketeadjana ''. pikakasvulisele saledale poisile sobis kergejõustik, eriti kaugushüpe, kus tagajärjeks märgiti 3.83. Sporditegemine, jõukatsumine või kiiruse mõõtmine sõpradega haaras nüüd teda sageli. Rein Aun oli mitmekülgne, peale kergejõustiku meeldisid talle ka korvpall,jalgpall, võrkpall ja tennis, võib öelda, et oli väga aktiivne ja tegeles võimalikult paljude aladega korraga, mis aitasid kaasa mitmekülgsusele. 14- aastasena astusid koos Peeter Laanega, treener Vladimir Zulini noortegruppi. Energiast ülekeevatel poistel jätkus vaimustust teha kõke, mida treener pakkuda suutis, - nii enda kehaliseks tugevdamiseks kui ka tehnika õppimiseks. Poiste kasvamise ja tugevnemisega, kasvasid ja tugevnesid ka nende tulemused. 16- aastaselt jooksis Aun 100m 12,5 sekundiga, hüppas kaugust 6.02 m, ja kõrgust 1.60 m. Aun oli enda vanuse
faktiliselt mõne olulise sündmuse kaudu paremaks, küll aga annab meeldivama enesetunde ning piltlikult võiks öelda, et lapib auke hinges. Ka hommikul unisena või öösel magamata õnneliku inimese silmad säravad. Meeldiva, huvitava, õnneliku ning rõõmsa inimese vahele ei tohiks võrdusmärke tõmmata. Ka mõne konkreetse inimese jaoks ebameeldival inimesel on õigus ja võimalus õnnelik olla. Huvitav ning huvitavate aladega tegelev inimene ei ole alati õnnelik, ka siis mitte, kui ta saab teha seda, mida ta armastab. Lihtsalt põhimõtteliselt ie ole võimalik, et üks inimene on õnnelik sünnihetkest surmani. See on aga igaühest endast sõltuv, kui õnnelik ta elu jooksul on. Siinkohal ei või õnnelik olemist segi ajada selle õnnega, millel on pistmist lotovõitude, hasartmängude, juhuse ja saatusega (niivõrd-kuivõrd kaks viimast üldse olemas on). Rõõmus
Rõõm ja mure Vargamäel Maailmas on alati kaks poolt kokku loodud. Taevas ja maa, vasak ja parem, rõõm ja mure.Vargamägi ei erinenud selles mõttes mitte millegi poolest tervest maailmast. Sealgi nuteti raskuste tõttu, aga nuteti ka seepärast, et aastate eest lahkudes ei nähtud õnne, mida alles tagasi tulles mõisteti. Kuid Vargamäelaste õnnelikud hetked olid loetud ja muret sealjuures tuli pisku õnnega tihtipeale kahekordselt. Miks nii ? ,, mis oleks, kui ükskord oleks kogu Vargamäe tema oma, laste käes ? ,, Nii unistas noor Andres, äsja saabunud ja entusiastlik. See oli suur unistus, mille teostamisest sai tema elu eesmärk. Ta hingas, joobus ja elas Vargamäest, mille soiste aladega ta võitles ja mida samal ajal armastas. See lihtne mõte, see ideaalne Vargamäe mida nägi vaid tema üksi oligi tema õnn. Esimest korda tundis ta tööst lõbu kui kandis põllult esimesi kive, kaevas põllule esim...
Mida mitmekesisem on meid ümbritsev loodus, seda vähem haavatav on meie elukeskkond - selline on üks keskkonnapoliitika juhtmõtteid. Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob neist igavikku 50 - 100. Meie 45 227 ruutkilomeetril on säilinud nii loodusmetsi, ulatuslikke soostikke kui ka liigirikkaid poollooduslikke rohumaid, nagu ranna-, luha- ja puisniite. Võrreldes teiste 57. paralleelist põhja poole jäävate aladega on Eesti taimestiku ja loomastiku mitmekesisus üks maailma suuremaid ja siin leidub mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike. Liikide hävimine Arvatakse, et juba järgmise paarikümne aasta jooksul võib kaotsi minna iga neljas praegu Maal elavatest liikidest. Hävinud liigid viivad endaga kaasa inimese poolt kasutamata informatsiooni: võimalusi leida uusi toitumis- ja ravivõimalusi, vahendeid kahjurite või umbrohtude tõrjeks.
Nende saavutamisel on igal ühel võimalus jätta ühiskonda endast sügav jälg, mis oleks justkui parim tunnustus tehtud töö eest ning eelkõige panus ühiskonda. Ma ei ole veel päris kindel, millisel alal tahaksin ennast arendama hakata. See on üks tähtsamaid otsuseid inimese elus ning see tuleb hoolikalt läbi mõelda. Iga isik tahab ju teha tööd, mis talle huvi pakub ning milles ta on pädev. Siiski arvan, et kuna valdan paremini reaalaineid, siis oleks mul otstarbekas valida nende aladega seotud elukutse. Ükskõik, millele ma ka ei otsustaks tulevikus ennast pühendada, siis tean, et minu perekond on mulle suureks toeks ja annab mulle alati nõu, kui seda vajan. Eesti ühiskond on viimase 18 aasta jooksul läbi teinud mitmeid erinevaid muutusi. Need aastad on toonud kaasa palju uut, mida on tulnud õppida, kogeda ja rakendada.Igal ühel meist on ühiskonnas oma roll ning me kõik saame aidata kaasa ühiskonna kujunemisele, mõni
laps. RAUAAEG Esimesed Põlluharimine koos Kaubavahetus Tarandkalmed, 500eKr 1200 raudesemed karjakasvatusega, Rooma maapealne, pKr naaberaladel, käsitöö areng: impeeriumi põletusmatusega. EELROOMA JA kohalikust raudesemete aladega. Asustuse Kividest laotud ROOMA 500 eKr soorauamaagist valmistamine, tihenemine kesk- ristkülikukujulised 450 pKr kuna raua tootmine. pronksist ehted. ja lõuna- Eestis, tarandid. Rohkete Rooma impeerium üksiktaluline panuste hulgas mõjutas põhja- asustus. relvade puudumine. Euroopat, sh Eestit. SÕDADE aeg
sest iga inimene on erinev (vanus, sugu, geneetika, lihaskiutüübid). Lihashüpertroofia kujunemist mõjutab ka see, millist jõuliiki eelkõige treeningus arendatakse. Lihashüpertroofia puhul aga on nii, et on ka võimalusi, mis aitavad seda protsessi kiirendada või siis toetavad seda. Lugedes erinevaid artikleid, mis puudutavad jõutõstmist või kulturismi ning kuulates, mida räägivad sõbrad, kes ise nimetatud aladega tegelevad, siis jääb mulje nagu ei oleks ühtegi sportlast antud aladel, kes ei kasutaks mõnda pulbrit, kas siis valgupulbrit või kreatiini. Samuti on oluline dieedi jälgimine, millega on ka võimalik aidata kaasa hüpertroofia kujunemisele. Lugedes just, kuidas kulturismi Eesti meister oma vormi saavutas: ta sõi peaaegu 100 kg kohupiimalaadseid toitu, ehk valku. Toitumine mängib abistavat rolli hüpertroofia tekkeks. Kui võrrelda kulturismi ja jõutõstmist näiteks
Päike Sol Päike on tavaline täht, üks rohkem kui 100st biljonist tähest meie galaktikas. diameeter: 1,390,000 km. mass: 1.989e30 kg. temperatuur: 5800 K (pinnal) 15,600,000 K (tuumas) Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist (Jupiter mahutab suurema osa ülejäänust). Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda Helioseks ja roomlased kutsusid teda Sol. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. ...
Uuenduset helikeeles: eitas harmoonia rangeid reegleid; kujund orig venepärase meloodia; armastas teoste ülesehit vabavormi; sageli teosed läbikomponeeritud. Looming: oop-d olid ajal rahvadraamad, mis kajast möödunud sündm Venemaal (Nt: "Boris Godunov", "Hovastsina"). 5 oop, hulgal kriitilisi soololaule ("Seminarist", "Kirp"). Instr muus tema loomingus vähe, tuntum 10-st osast koosn klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt". A. Borodin: 1833-1887. nooruses tegel paljude aladega. Õppis mitm pille, huvit kirjandusest, joonist, keeltest. Peam huvi keemia vastu, millest saigi elukutse. 29 aastaselt oli keemiaprofessor. Huvi muus vastu suurenes tutvudes "V. Rühma" liikmetega. Teoseid vähe, kud kõik on läinud muus.ajalukku. peateos oop "Vürst Igor", mis kajast Vene 12.saj ajal. Tähtsad 2 sümf, millest teine kannab alapealk "Vägilassümf". 2 keelpillikv, 10-kond laulu. N.R.- Korsakov 1844-1908. Õppis meremeheks perek tradit kui tutv V. Rühma liikmetega siis hak
2)Põrkuvad laamad- a)ookeaniline- ja mandriline laam. *ookeanilise mk hävinemine *kivimitekihtide kurrutamine, mäestike teke(Andid) *süvikute teke *vulkanism, maavärinad b)mandriline ja mandriline laam- *kivimitekihtide kurrut. ja võimsate mäestike teked (Himaalaja) *maavärinad 3)Liugservad- *maavärinad *peale nihestumist üks laam kukub allapoole. MAAKOORE AEGLASED KÕIKUVLIIKUMISED *Maa sisejõud poolt pühjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade kokkupuute aladega. *Makera kerge põhjustab- maismaa pindala suurenemine, ranniku lähedased saared võivad muutuda ps., madalast rannikumerest lahtedest võivad tekkida järved. EESTI GEOLOOGILINE EHITUS. *KILP- platvormiosa, kus paljunduad aluskorra vanad krist. kivimid. *PLATVORM- tektooniliselt stabiilne ala, millel võib esineda kõikuvliikumisi. MAAILMAMERE PÕHJA RELFJEEF 1-mandrilava e self- mandrite veealune jätk, mille sügavus polerohkem kui 200m.Kõik mmerest kaevandatavad
PÄIKE Päike on tavaline G2 täht, üks rohkem kui 100-st miljardist tähest meie galaktikas. Diameeter: 1,390,000 km. Mass: 1.989e30 kg. Temperatuur: 5800 K (pinnal); 15,600,000 K (tuumas) Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist (Jupiter mahutab suurema osa ülejäänust). Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda Helioseks ja roomlased kutsusid teda Sol. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb...
1762. aastal tõusis Venemaa troonile paleepöördega oma mehe Peeter III kukutanud endine saksa printsess Katariina II. Oma aja kohta äärmiselt haritud valitsejanna plaanis Venemaal läbi viia hulga valgustatud reforme, suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Kusjuures suureks eeskujuks tema uuendustele pidid saama Venemaa Balti kubermangud kui ka tsaaririigi kõige läänelikum ja arenenum osa. Nende aladega tutvumiseks korraldas keisrinna 1764. aastal suurejoonelise ringreisi läbi Eesti- ja Liivimaa. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike vastuseisu tõttu keisrinna poolt ettepandud reforme vastu võtta ning saadeti lõpuks ikkagi tulemusi saavutamata laiali. Üht-teist siiski saavutati. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad, 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu (Smolnõi Instituut) asutamisega alus naiste harimisele
Pinnamood Kelly Talimaa 11S 2016a Mehhiko maastik on äärmiselt mitmekesine. Seal leidub nii lumiseid mäetippe, tulikuumi kõrbetasandikke, aga ka lopsakaid vihmametsi. Enamik Mehhiko pindalast, on kaetud mägiste aladega. Tasane pinnamood on Mehhiko ida ja kirde ranniku osas. Mehhikos on aastajati niisked metsad ja rohtlad. Mehhikos on ka arvukalt vulkaane. Tänu vulkaanidele, on sealsed alad viljakamad. Tasane pinnamood on kõige parem põlluhairimiseks. Selle jaoks ei ole vaja muid abiõusid, nagu on vaja mägistel aladel. Mägistel aladel on üsna külm, sest mäetipud on jäätunud ja lumised, mis tõttu on väga raske selles piirkonnas midagi kasvatada. Samuti
Mis on geen? • Tänapäeval on geeni mõistet raske defineerida. Varem oli lihtsam: üks geen – üks polüpeptiid. • Geen kui geneetilise informatsiooni üksus • Geen on reeglina (tuumas oleva genoomi või mitokondri) DNA nukleotiidne järjestus, mis on vajalik: a) valgu polüpeptiidi sünteesiks b) RNA molekulide (nagu tRNA ja rRNA) sünteesiks • Eukarüootse genoomi geenid on sagedasti ümbritsetud mittekodeerivate aladega. Homoloogsed, paralo ogsed ja ortoloogsedgeenid Homoloogsed geenid on need, mis on omavahel sarnased. Enamasti on nad evolutsiooni käigus tekkinud ühest ja samast eellasgeenist • Kui homoloogsed geenid on sama liigi sees, siis neid nimetatakse paraloogseteks geenideks • Kui homoloogsed geenid on erinevates liikides, siis neid nimetatakse ortoloogseteks geenideks Geeni struktuur Eukarüootse geeni osad on
Uru lõpus on pesakamber, mida vooderdavad kuivad lehed ja rohi. Loom vahetab vooderdist sageli, eriti pärast vihma. Niimoodi kogunevad uruava juurde kõdunevad lehed. Täiskasvanud vöölane ei rahuldu 1 uruga, mõningad kaevavad enesele kuni 12 varjupaika. Üheksavöölane jagab oma kodu sageli teiste oma liigi samasooliste esindajatega. Igal loomal on oma ,,korter", ent isase alad kattuvad sageli osaliselt emaslooma aladega. Üheksavöölane märgistab oma territooriumi erinevates kehaosades paiknevate näärmete eritisega. Ohu korral tõmbab ta end siili kombel kerra või tõmbab oma jalad enda alla ja surub end vastu maad. Kui üheksavöölast jälitada, läheb ta sibavalt kõnnilt üle galopile ja püüab põgeneda urgu. Urust on teda väga raske kätte saada, sest ta kiilub end rüü ja käppade abil sinna kinni. Saba on tal libe ja kooniline ning sellest on teda samuti tülikas haarata
Metsakäharik 8. Joonige alla putuktoidulised taimed: pikalehine huulhein, härjasilm, vesihernes, alpi võipätakas, kärbesõis, kaelus penikeel. 9. Mis on puisniit ja kes seal kasvavad (8 taimeliiki)? * regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu * väljanägemiselt sarnanevad parkidele, kuid on tunduvalt vanemad ja tekkinud looduslikult * iseloomulik a. niidukamara esinemine b. mosaiiksus suurema liituvusega laigud vahelduvad lagedamate aladega 1. harilik lubikas 5. Kortsleht 2. angerpist 6. Hirsstarn 3. Punane aruhein 7. Harilik käbihein 4. Süstlehine teeleht 8. Madal mustjuur 10. Kui palju on Eestis soontaimi (+-100)? 1450 liiki 11. Kus võib sellist kooslust kohata?
jagatakse Eesti rauaaeg tavaliselt kolmeks suuremaks perioodiks ja need omakorda veel alaperioodiks. Eesti vanema rauaaja (kuni umbes 450 pKr) esimesel poolel (kuni umbes ajaarvamise alguseni) oli raua levik veel küllaltki vähene, mitmed tööriistad ja muud tarbeesemed valmistati endiselt sageli kivist. Vanema rauaaja teisel poolel, Rooma rauaajal, elavnesid tunduvalt Eesti ala kaubandussidemed läänepoolsete aladega,muuhulgas jõudis Eestisse suur hulk esemeid Rooma impeerumist.Raudesemete valmistamiseks hakati kasutama kohalikku soorauda, misjärel raudesemete kasutamine hüppeliselt kasvas. Sel ajal hakati inimesi matma tarandkalmetesse,Ida-Eestis ka kääbastesse.. Rooma rauaajast võib pärineda ka eestlaste esmainimene, nimelt on Rooma ajaloolane Tavitus Teoses ''Germania'' maininud 1.sajandi lõpul teiste põhjapoolsete rahvaste seas ka aeste ja finne, kellest esimesi seostatakse tavaliselt
Karl Martelli poeg Pippin Lühike (valitses 741-768) tugevdas sidemeid paavstiga, kes vajas tuge Itaalias võimutsevate germaani hõimu langobardide vastu ning oli usuasjades läinud tülli Bütsantsi keisriga. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele kroonis paavst Pippin Lühikese 751.a frankide kuningaks (Karolingide dünastia; valitses Prantsusmaal kuni 987.aastani) ning viimane omakorda sõdis langobardidega Itaalias ja kinkis Rooma linna koos aladega Kesk- ning Põhja-Itaalias paavstile. Sellega pandi 756.a alus Kirikuriigile, mis eksisteeris kuni 1870.aastani. 3. Karl Suure keisririik: Pippin Lühikese poeg Karl Suure valitsemisajal (768-814) saavutas Frangi riik oma suurima võimsuse ja ulatuse. Enamiku aja elust sõjakäikudel viibinud Karl Suur purustas langobardide riigi Itaalias, vallutas araablastelt tagasi
kodu- ja sisustusajakirja Kodu & Aed. Kaubamärk Diivan müüdi Eesti ühele suurimale kirjastajale OÜ Presshouse A-meediagrupile. Viimane kirjastab muuhulgas Eesti suurimat kodu- ja sisustusajakirja Kodu & Aed. 8. Samuti peaks loengumaterjalid olema paberkandjal ülikooli poolt. Ülikool peaksid loengumaterjale pakkuma ka paberkandjal. 9. Jutujärje võttis aga üle abilinnapea, kes selgitas sõbralikult kohale saabunud ajakirjanikele mereäärsete aladega seotud tulevikuplaane. Jutujärje võttis üle abilinnapea, kes selgitas kohale saabunud ajakirjanikele sõbralikult mereäärsete aladega seotud tulevikuplaane. 10. Karastusjookide ekspordis on ettevõtet saatnud kõige suurem edu Angry Birds turustamisel, nimetatud brändi ainumüügiõigus joogikategoorias on mitmetel Euroopa turgudel Olvi grupi ettevõtetel. Karastusjookide ekspordis on ettevõtet saatnud kõige suurem edu Angry Birdsi turustamisel
Vahe-Eestiks (edelast kirdesse kulgev metsane vöönd) ja Kõrg-Eestiks (Eesti ida- ja kaguosa). Madal-Eesti piirkonda iseloomustab lehtmetsade, mereranniku, saarte ja rannikujärvedega seotud liikide rohkus (näiteks kurvitsalised). Läänesaari käsitletakse mõnikord eraldi piirkonnana. Nende omapäraks on paljude soojalembeste liikide säilimine varasemast soojemast kliimaperioodist, kes mandrilt kadunud on. Vahe-Eesti aladega koos käsitletakse sageli Alutaguse ja Jõetaguse loodusmaastiku massiive. Iseloomulik paljude boreaalsete ja taigaliikide esinemine, samuti paljud suured inimpelglikud metsalinnud. Kõrg-Eestile on omane kultuurmaastike rohkus, suured metsamassiivid puuduvad. On mitmete avamaastikuliikide elupaigaks, leidub paljusid lõunapoolseid liike, kelle levila põhjapiir Eestit läbib. Eesti fauna uurimise ajaloost Eesti fauna tõsisem tundmaõppimine algas Tartu Ülikooli taasavamisega 1802. aastal.
tuleks kaitsta absoluutselt kõiki alasid, kus direktiivides mainitud elupaigatüüpe ning looma-, linnu- või taimeliike esineb. Aladest valitakse esinduslikum osa, mis on vajalik vastava liigi säilitamiseks. Eestis nüüd 531 loodusala kogupindalaga 1 132 068 ha ja 66 linnuala kogupindalaga 1 259 180 ha. Kuna loodusalad ja linnualad kattuvad osaliselt või täielikult, on Natura 2000 alade pindala Eestis kokku 1 458 575 ha, millest ligi pool jääb mere alla. Maismaast on Natura 2000 aladega kaetud ligi 17%. Eestis on kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti, nendest: · looduskaitsealasid 131; · maastikukaitsealasid 148; · rahvusparke 5; · vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 118; · parke ja puistuid 546; · hoiualasid 343; · püsielupaiku 1038; · kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 11; · kaitstavaid looduse üksikobjekte 1203.
toota ja omasid suuremat kapitali. Nemad otsustasid enamiku kaupade hinnast, sest nende tootlus ületas tunduvalt väikeettevõtete oma. Samuti avastasid aadlikud puskari tootmise mooduse ja selle aine suure nõudluse ning seeläbi leiti lühiajaliselt hea lihtne, kuid samas kiire rikastumis võimalus. Riiklikul tasemel loodi manufaktuure, raudteid ja ehitati kaubasadamaid, mis mõjusid positiivselt eelkõige kaubavahetuses välisriikide ja Vene impeeriumi teiste aladega. Suurem osa manufaktuuride toodangust oli suunatud väljapoole Eesti alasid ja olid tähtsal kohal kogu Vene majanduses. Siin toodeti suurem osa paberist kuid ka kangast, mida kasutati mujal. Sadamatest tõusid etteotsa Paldiski ja Tallinna sadam. Läbi nende käis Venemaa transiit ja kaubavahetus välisriikidega. Kuna kaubad läbisid lühiajaliselt eesti alasid, siis selle pealt oli võimalik teenida. Eesti majandusel läks sellel ajajärgul väga
Vägivalda kasutati väga palju kõigi uute muudatuste jalule seadmiseks ning kommuniste ei huvitanud, et see oli nende oma rahvas, keda nad nii kohtlesid. Itaalia vaevles pärast sõda suurtes raskustes. Sõja-aastail oli tekkinud suur välisvõlg ning mahajäänud Itaalia majandusele oli selline olukord üleliia raske koorem. Sõjas polnud Itaalia võitnud rohkem kui ühe lahingu ja seetõttu kohtlesid liitlased neid üleolevalt. Itaalia pidi leppima lubatust palju väiksemate aladega. Itaalia oli solvunud ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, mida teised riigid austavad ja kardavad. Koalitsioonivalitsuse tagajärjel oli riigis palju valitsusega seotud rahutusi, Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, mis koosnes endistest sõjaväelastest ja töötutest. Mõne aja pärast muutus see rühmitus
1994-2000 otsustas ta teha väikese vahe, proovides kätt eraettevõtjana. Eriti hästi tuli tal välja minu arvates stseen, kus Mogri Märt kirjeldas, et raha on ülim (võim, Jumal jne). Veel meeldis mulle Urmas Lehtsalu tegutsemine. Porgandit näriv töömees oli humoorikas ning suutis publiku naerma ajada. Urmas Lehtsalu on sündinud 1963. aastal Tallinnas ning tegeleb lisaks näitlemisele veel paljude aladega, alustades õpetaja ametist ning lõpetades põllumajandusega. Eriti ei meeldinud mulle Annelii Sireli ja Aili Salongi tegutsemine (vastavalt Miili ja Leena), kuna kohe alguses suutsid nad oma naermisega kahtlase ning pisut vale mulje jätta enda tegelaskujudest. Näidendit oli küll kärbitud ja natuke muudetud, kuid üldise pildi suutis see ikkagi luua. Näidend on tõepoolest kaasaegne ka tänapäeval on paljude arvates raha see, mis otsustab.
julgeolekuteenistused. kaart õp. lk 44 autoritaarsed: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Rumeenia, Portugal, Hispaania, Jugoslaavia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania, Türgi totalitaarsed: Saksamaa, Nõukogude Liit. 3. Fasistlik Itaalia (lk 54-57): milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda: Mitusada tuhat inimest sai rindel surma. Suured sõjakulud, tekkis tohutu välisvõlg. Itaalia pidi leppima lubatust palju väiksemate aladega. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt, mis solvas itaallasi. kes oli Benito Mussolini, mis aastal sai ta võimule: Ta oli Itaalia poliitik, peaminister ja Rahvusliku Fasistliku Partei juht. Võimule sai 1922. aastal. kes olid fasistid ja miks nad esile kerkisid: Fasismi pooldajad. Töötud ja endised sõjaväelased, kes kuulusid Võitlusliitu. iseloomusta Mussolini eesmärke ja õpetust: Tähtsaimal kohal oli rahvus. Tegemist oli natsionalistliku õpetusega
Kas Rootsi ajast võib rääkida kui ,,vanast heast Rootsi ajast"? Rootsi aeg algas Põhja-Eestis 1561. aastal, mil Tallinnat koos Põhja-Eesti aladega Rootsi koosseisu lugema hakati. Viimaseks jäi Ruhnu, mis alles alates 1660. aastast Rootsi võimule kuulus. Sealt alates oli Eestis ka mõneks ajaks rahuaeg, mis lõppes Rootsi aja lõppemist tähistava Põhjasõja lõpuga aastal 1721. Rootis aeg, mis algas Eestimaa eripaikades erinevatel aegadel, on kindlasti parem aeg, võrreldes eelneva Saksa ja järgneva Vene ajaga, kuid kas ka nii hea, et võib rääkida vanast heast Rootsi ajast?
kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. Loodusvarad Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi loodusvarasid: kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2] Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi. Maakasutus Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2. Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis. Lennundus Prantsusmaal on 474 lennujaama, millest 297 on asfalteeritud hoovõturadadega. Suuremaid lennujaamu, mille hoovõturada on pikem kui 3 047 m, on 14. Prantsusmaa suurim lennujaam on Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, mis
Salme Põhikool Päike Referaat Gerlin Kruuser 9.klass Salme 2009 Miks mulle meeldib päike Igal hommikul saab näha päikesetõusu. Päike tõuseb idast ja õhtul loojub läände. Päike on päikesesüsteemi keskpunkt. Oma valguse ja soojuse tõttu on ta meile väga vajalik. Ilma nende tingimusteta ei oleks elu maal. Üks kõige suuremaid põhjuseid miks mulle päike meeldib on see, et päike kiirgab soojust ja soojade ilmadega seostub suvi. Päikese temperatuur ...
Kuulsust, naudingut ja loomutäiust valime me õnne jaoks, uskudes, et nende abil saame olla õnnelikud. Seega õnn olles tegutsemise eesmärgiks, paistab olema midagi lõplikku ja iseendaga piirduvat. Mis on hüve inimese elus? Igal praktilisel tegutsemisel ja valikul, kunstil, uurimustööl on suundumus mingi hüve poole. Samuti võib olla hüve erinevatel juhtudel ka eesmärgiks, see milleni inimesel on soov jõuda. Inimene eelistab üldjoontes mõjukaimate ja juhtivamate aladega seotud eesmärke. Erinevate tegevuste ja oskuste puhul tundub hüve küll erinev olema. Mis on siiski kõigi nende erinevate tegevuste juures hüve? Hüve ongi see, mille tõttu muid asju tehakse. Igal tegevusalal ja kavatsusel on eesmärk. Arstiteaduses on selleks tervis, ehituskunstis uued võimsad pilvelõhkujad, suursugused ehitised. Nagu juba mainitud igasugusel tegevusel meie elus on eesmärk ja hüve ongi see, mida me tegutsemisel saavutame
Keraamikat on leitud aastast 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi elab põliselt Soomes, Rootsis, Norras ja Ingerimaal (Venemaa, Leningradi oblast). Soomlasi on maailmas hinnanguliselt 5 miljonit. Soome keelt kõneleb umbes 6 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Loodusvarad Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi looduvarasid : kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala. Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi. Maakasutus Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2. Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid , tormid, põuad , metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis. Haldusasutused Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium. Sümbolid
1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 1656 Rootsi-Vene sõja algus 1656 Tartu Ülikool lõpetab tegevuse 1657 Katk 1657 Joachim Jheringi ametiaja lõpp 1658 Vallisaare vaherahu 1660 Karl XI sai troonile 1660 Sünnib Bengt Gottfried Forselius 1661 Rootsi-Vene sõja lõpp, Kärde rahuga jäävad alad Rootsile 1672 Karl XI alustas iseseisvat valitsemist
20 ülejäänud eluaasta jooksul kirjutas ta vaid kaks brosüüri, millest üks oli õpetus kuidas õngitseda kalu. Veel on oma karjääri vara lõpetanud saksa keemik Liebich, kes viis oma elutöö lõpule juba 30. eluaastaks. Kokkuvõte Kokkuvõtteks niipalju, et see fakt peaks juba ära olema tõestatud, et nii mineviku, kui ka olevik tipp-poliitikutest või loominguliste aladega tegelevatest inimestest on oma mingil eluhetkel põdenud kliinilist depressioon. Võib isegi öelda, et on võimatu lüüa läbi tipp-poliitikas kui sa ei ole parajalt peast hull. Seda tõestasid nii Abraham Lincoln, Theodore Roosevelt, Winston Churchil, Bill Clinton, Jesse Ventura, George Washington, John F. Kennedy. Loominguga tegelevate inimeste seas on asi veel hullem, nendest on kindlasti suurem enamus depressiooni all kunagi vaevlenud, näiteks: Puskin, Lermontov, Mozart jne jne.
Totalitaarsed riigid: natsionaalsotsialistlik Saksamaa, kommunistlik Nõukogude Liit. FASISTLIK ITAALIA Milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda? Mitusada tuhat inimest sai rindel surma. Sõjakulud olid küll tunduvalt väiksemad, kui Atlandi juhtivatel riikidel, kuid mahajäänud Itaalia majanduse jaoks osutus ka see üleliia raskeks koormaks. Sõja-aastail tekkis tohutu välisvõlg. Itaalia pidi leppima lubatust palju väiksemate aladega. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itallastesse üleolevalt, mitte kui võrdväärsesse partnerisse. Kes oli Benito Mussolini, mis aastal sai ta võimule Benito Mussolini oli Rahvusliku Fasistliku Partei juht. (Itaalia edasi viia). Ta sai võimule 1922. aastal. Temast sai valituse (peaminister) ja kogu Itaalia rahva juht. Kes olid fasistid ja miks nad esile kerkisid? Fasistid olid endised sõjaväelased ja töötud. Nad kerkisid esile, kuna sõjajärgsetel
Eesti ja sõjad 16-18.sajandi algus Eestit jagati riikide vahel mis teda ümbritsesid. Eestis suurema maatükki sai see endale kes parasjagu võimsam oli. Liivisõja ajal Eesti kuulus kolme riigi alla Poola, Taani ja Rootsi. Põhja- Eesti mis kuulus Rootsile nimetati Estlandiks. Lõuna-Eesti koos Läti aladega mis kuulus Poolale nimetati Livlandiks ja Saaremaa kuulus eraldi Taanile. Liivisõja alg perioodil venelased tegid luure- ja rüüsteretke Eestisse. Kaitset Eestil peaaegu ei olnudki ainult talupojad üritasid oma peresid kaitsta. Kevadel venelased piirasid sisse Narva ja Tartu. Narvas samal ajal kui venelased sinna sisse tungisid süütas üks ettevaatamatu kodanik õllekeetmisel linna põlema. Narvalased ei suutnud korraga tuld kustutada ega venelastega võidelda. Narva langes
3. Kominterni-vastane pakt Sõlmiti 1936. aastal Saksamaa ja Jaapani vahel, NSV Liidu vastu. 4. Hispaania kodusõda Algas 1936. aasta juulis ning lõppes 1939. aasta aprillis, mil Franco kuulutas kodusõja lõppenuks. Euroopa riigid said selles sõjas harjutada oma sõjalist taktikat ning oma relvastust. 5. Austria anšluss ja Müncheni kokkulepe Austra anšluss leidis aset 1938. aasta märtsis mil Saksamaa liidab Austria enda aladega, selle toetamiseks korraldatakse rahva hääletus, saksa salapolitsei järelvalve all, lääneriigid jäid passiivseks Müncheni kokkulepe leidis aset samuti 1938. aastal aga septembri kuus mil Euroopa riigid andis loa Saksamaal hõivata Sudeidimaa, lootuses, et Hitler ei taha rohkem alasid ning ei jätka Euroopa riikide hõivamist. Müncheni kokkulepe võeti vastu juubeldustega just Inglismaal, kus Chamberlain kuulutas rahvale, et tõi rahu ning
Seda püüti saavutada territoriaalsete ümberkorralduste kaudu. Maade ja rahvaste jagamisel ei arvestanud suurriigid etnilisi piire ega rahvaste endi tahet. Selle eesmärk oli feodaalkorra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ning igasuguse rahvuslikku vabadusliikumise lämmatamine vahendeid valimata. Loodi Saksa Liit 1815, kuhu kuulus koos vabalinnadega 41 erinevat Saksa riiki. Austria ja Preisimaa kuulusid Saksa Liitu üksnes nende aladega, mis varemalt olid olnud Püha-Rooma riigi koosseisus. Ka osaliselt Inglise, Taani ja Hollandi kuningad. Puudus ühtne välis- ja majanduspoliitika, sõjavägi ning kohtuvõim. Seega säilitas Viini Kongress killustatuse. Pärast Napoleoni lõpliku purustamist leidis aset Bourbonide II restauratsioon Prantsusmaal. Võimule ennistati kuningas Louis XVII. Kuningavõimu taastamisega kaasnes valge terror, mille
vastas, et ei sega. Küsimusele Milliste spordialadega oled ka varem tegelenud, kui oled? vastas 5. klassi õpilastest 2, et on varem käinud spordiringis, 1 õpilane vastas, et tegeles varem Taek-won- doga, 1 õpilane vastas, et tegeles varem võistlustantsuga ja 1 õpilane vastas, et tegeles jalgpalliga ja 5 õpilast ei andnud vastust. 6. klassi õpilastest 1 vastas, et on varem tegelenud aeroobikaga, 4 õpilast vastas, et on varem tegelenud paljude erinevate aladega, 1 õpilane vastas, et on varem tegelenud tantsimisega, 2 õpilast vastas, et on varem tegelenud korvpalliga ja 4 õpilast ei ole varem millegagi tegelenud. 7. klassi õpilastest 7 vastas, et on varem tegelenud jalgpalliga, nendest 3 on tegelenud ka korvpalliga, 3 õpilast 7st on tegelenud ka kergejõustikuga ja 2 õpilast neist ka võrkpalliga, 4 õpilast vastas, et on varem tegelenud korvpalliga, kellest 2 õpilast tegelesid varem ka võrkpalliga, 1 õpilane vastas, et on varem
Järeved on loode kagu suunalised. Miks? Maakonna keskosas asub suur Kuremaa järv, sellest lõuna pool Pikkjärv ja Prossa järv. Maakonna lõunaossa jäävad Saadjärv, Soitsjärv, Elistvere, Raigastvere ja Kaiavere järv. Jõgevamaal on arvukalt jõgesid, maakonda läbivad pikemad jõed on Põltsamaa jõgi, Pedja jõgi ja Navesti jõgi . Põltsamaa- Jõgeva ümbruses pinnavormides vahelduvad nõrgalt lainjad moreentasandikud, kohati väikevoorte ja soostunud aladega. Moreen liustike kuhjatud sete, mis koosneb erineva suurusega osakestest. Moreentasandik liustikutekkeline tasane ala, mille pinnakatte moodustab valdavalt moreen. Mullastik- Eesti viljakamad põllumullad/ põllualad- leostunud ja leetjad mullad. Lähtekivimis domineerib karbonaatne liivsavimoreen. Madalamatel aladel gleistunud mullad Põltsamaa ja Pedja jõe ümbruses esinevad üleujutused. Leostumine Leostumine- (aluste) lahustumine ja
Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on
Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on
Minu kodus kasvab sellest tõust koer Sally, õige nimega Great Challenge All-Embraching, mis tähendab Suur Väljakutse Kõike-Haarav, see nimi sobib talle 100%. Teema valisin seetõttu, et saada nii selle tõu kui ka oma koera kohta rohkem teada. Töös on välja toodud tõu arenemine ja jõudmine Põhjamaadesse. Lisaks on kirjeldatud looma välimust, iseloomu ja käitumist, millest olenevalt tuleb välja millistele inimtüüpidele see koeratõug sobib. Ära on mainitud see, mis aladega nad kõige paremini toime tulevad ning on välja toodud ka tõu plussid ja miinused. 3 Tõu areng Kuldse retriiveri tõu arenemise kohta on väga palju erinevaid teooriaid. Ühe teooria kohaselt on kuldne retriiver tekkinud täiesti juhusliku mutatsiooni tulemusel teist värvi retriiverist, teooria ütleb, et kaaseaegne kuldne retriiver põlvneb 6-8 vene tsirkuse koerast. Kuid enamvähem on teada, et tõug on tekkinud 19. sajandil.
Diskreetne matemaatika ei tegele pideva matemaatika valdkondadega, ehk nendega, kus tegeletakse pidevate funktsioonidega. Näiteks matemaatiline analüüs, integraal- ja differentsiaalaarvutused. Milliste arvudega diskreetne matemaatika ei tegele? Diskreetne matemaatika ei tegele reaalarvudega. Mis on verbaalne esitus? Mistahes info esitamine lingvistilise keele abil, nii suulisel kui kirjalikul kujul. Näiteks ajaloo ja filosoofia puhul on tegemsit aladega, kus kogu info on verbaalsel kujul. Mis on formaalne esitus? Mistahes info esitamine, reeglina kirjalik info,ilma lingvistilise keele abita, ehk esitus kokkulepitud sümbolite abil. Näiteks matemaatika, füüsika, keemia, kus infot esitakse nii formaalselt kui verbaalselt. Milline omadus peab olema formaalsetel esitlustel? Mistahes formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Mis on lausearvutus? Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel.
B3 vitamiin. Vitamiin A teised vormid retinool ja retineenhape aitavad kaasa reproduktiivsüsteemile ja kasvule ning diferentseerumisele, sest nad on retseptor-vahendatud steroidhormoonide sarnased. Nimelt, retseptorite abil võetakse RBP-retinool rakku. Retinool vabaneb ning seostudes tuumavalkudega toimib ta nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. Osa retinoolist muutub retineenhappeks. Retineenhape seostub nukleaarsete retseptoritega, seostudes DNA vastavate aladega, reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni. Hormonaalne toimetee on ka üheks suuremate A-vitamiinide annuste toksilisteks põhjusteks. A-vitamiin osaleb ka glükoproteiinide sünteesis (süsivesikosa liitumisel valguga). See tähendab, et mitmete organite talitluseks ja rakkude kasvuks vajaliku glükoproteiinide sisaldava lima teke sõltub ka vitamiinist A. Kuna A-vitamiin on vajalik naha- ja limaskestade normaalseks arenguks siis tuleneb siit ka A-
Fossiil mistahes elusvormi või selle elutegevuse mineraalistunud jäljend. Pinnamood e. Reljeef vaadeldava maaala pinnavormide kogum. Mägi looduslik künkast kõrgem positiivne pinnavorm. (alampiir 300 või 600 meetrit). Mäestik piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm. Tekivad kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Andid, Uuralid). Org mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm. Org on ala, mis on ümbritsetud kõrgemate aladega, ehkki mitte alati igast küljest, sest tihti voolab läbi oru jõgi või oja. Orgude teke ongi tavaliselt jõgede erosiooni tulemus. Peale jõgede võivad orge uuristada ka liustikud, peamiselt pikad alpi liustikud. Kolmas põhiline võimalus orgude tekkeks on läbi murrangute tekke. Sellised on näiteks riftiorud või muud väiksemad alangud. Mandrilava mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. (enamasti tasandikulise pinnamoega).
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuõiguste ja kodanikuvabaduste olemasolu, valimisõiguse suurenemine. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaarsed. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Maailmasõda näitas, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia (Venemaa, Sak...
3. Kokkuvõte Michelangelo kui renessansi aja kuulsaim kunstnik on andnud palju Maailma kunstikogule. Teistest kunsnikest erines Michelangelo selle poolest, et tal polnud võimalust nautida oma kuulsust ega edu. See tulenes suuresti paavstide vahelistest konfliktidest. Paavstidele, kes temalt kunsti tellisid, pidi ta töid tegema sunnitult ja see muutis teda kurvaks. Skulptori ameti kõrvalt oli tal aega ka teiste aladega tegeleda. Nagu näiteks arhitektuuri, maalikunsti ja luulega. Ka nendel aladel oli Michelangelo väga andekas. Seega võib Michelangelot pidada oma aja geeniuseks. 7 4. Pildid Pilt 1. Peetri kiriku kuppel Pilt 2. Sixtuse kabeli interjöör Pilt 3. Taavet (eestvaade) Pilt 4. Pieta 8 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
