kui teab et täielikus sõltuvuses mõisnikust, siis pole tal mingit motivatsiooni investeerida produktiivsemate viiside kasutuselevõtmiseks kui teeks enda heaks, teeks efektiivsemalt, seega mõttekam talupojad sõltuvusest vabastada Garlieb Merkel (1769-1850) - teravaim Liivimaa pärisorjuse kriitik Aleksander I tema teostega väga kursis merkel kritiseerib ka ajalugu, mõistab eesti alade vallutamist tervalt hukka Kaupo oli tema meelest isamaa sõgedaim reetur valitsev olukord teeb talupojad passiivseks A.W.Hupeli mõõdukam lahendus: Talupoja ja isanda patriarhaalne suhe tegutseb põltsamaal kirikuõpetajana, pastorina, Lühhike öppetus (esimene eestikeelne ajakiri) 18. sajand on valgustussajand ja üritab oma õpetusega eestit ja talurahvast valgustada
unustavad inimesed, et sellega kaasneb ka üksjagu probleeme, mis kurnavad keskkonda ja mõjutavad ka meie enda heaolu ja tervist. Millised probleemid need siis ikkagi on? Linnaelanike arvu suurenemine tähendab seda, et inimestel on vaja aina enam territooriumi, kus elada. Mõni pikaaegne elanik on ehk isegi märganud, kuidas algselt lagedasse linnaossa kerkib aastatega juurde uusi, tihedalt asustatud eluhooneid ja sinna juurde ka sõidu- ja teeradu. Kahjuks tähendab linnastunud alade osakaalu suurenemine seda, et alles jääb vähem ruumi loomadele, mistõttu võime kohata üha sagedamini linnas ekslevaid metsloomi, kes on siia sattunud juhuslikult või tulnud toiduotsinguile. Üks suurimaid murekohti on linnade reostus, millel on mitu vormi: vee-, õhu, valgus- ja mürareostus. Õhureostust kirjeldab linnaõhus sisalduv suur kogus tahma ja tolmu mis kahjustab nii inimeste kui ka linnades tegutsevate loomade ja lindude kopse. Veekogude
struktuuri üleval looduslik kooslus- inimõjust puutumata, metsad-sood tehiskooslus- puhtalt inimese loodud nt õppeeesmärgil pool-looduslik kooslus- inimese kaasabil, niitmine-karjatamine, ei lase taimede konkurentsil tekkida ja suureneb liigirikkus. Rannaniidus-karjamaad kliimakskooslus- lõppkoosus ehk arengu lõppjärk, suktessiooni ei toimu enam, tasakaalikooslus suktsessioon-koosluste muutumine ja vahetumine loomuliku arengu käigus ökoloogiline taastamine-inimese poolt häsitatud alade taastamine , näiteks karjääride rekultiveerimine, metsa istutamine raielangile (enne jätakse säilikpuud, et elustik säiliks) vastupanuvõime ehk taluvus- ,,kaugus" kuhu kooslus tõugatakse häirega tema normaalist, võime säilitada algset olekut häiringute korral taastuvus- häireeelsesse seisundisse naasemise kiirus pärast häiringut, nt jõe paranemine naftareostusest Häiring- pop.dünaamikat või koosluse aregut järsult muutvad välistegurid.
kogukondade poolt saadud tulu. 2010 aastal oli FDNF käest läbi käinud raha suurus 2,2 miljonit reaali, 2012 4 miljonit ja 2015. aastaks ennustatakse juba 29 miljoni reaali suurust tegutsemisraha. Riikliku Metsaarengu Fondi vahendeid eraldatakse peamiselt järgmistele valdkondadele: 1. Teadusuuringute ja tehnoloogia arendamine metsa majandamisel 11 2. Tehmiline abi ja metsa-ala suurendamine 3. Hävitatud alade taastamine sinna kuuluvate liikidega 4. Ratsionaalne ja jätkusuutlik metsaressursi kasutamine 5. Kontroll metsanduslike tegevuste üle, eelõige lageraiete üle 6. Metsamajandusliku suutlikuse tõstmine 7. Keskkonnaalane harimine 8. Keskkonna- ja loodusvarade kaitse Amazoni fondi, mis loodi 2008 määrusega 6527, eesmärgiks on meelitada inimesi annetama, et neid annetusi investeerida metsadesse. Sellega tahetakse ära hoida metsade laushävitamist,
...................10 Joonis 2. Piirkonna joonis. Allikas: Tartu Postimees...........................................................10 Joonisel 2. on näidatud see osa pargist, mida Tartu linn on alustanud korrastama. Töödega alustati juba 2014 ning need jätkuvad. Lisaks on näha terve piirkonna paigutust ehk kus asub uus Eesti Rahvamuuseum ning Raadi mõis.................................................................10 Tartu linna arengukava ütleb, et: „Linnale oluliste valdkondade ja alade planeeringute, sh miljööväärtusega hoonestusalade kaitse- ja kasutustingimuste teemaplaneeringute koostamine (kesklinna üldplaneering, vabaplaneeringuga alade parkimise strateegia, dendropargi detailplaneering, Annelinna ja Ihaste elamupiirkondade vahelise ala rohelise vööndi kujundamise põhimõtted, Jaamamõisa linnaosa elamupiirkonna detailplaneeringu ülevaatamine jt)“ (Tartu linna arengukava 2013-2030). Selle punkti alusel võib öelda, et
Saaremaa. Sellega oli eesti iseseisvus hävitatud ning rahvas jäi sajanditeks võõra võimu alla. Edasi ootas endiseid iseseisva riigi omanikke ränk ja keeruline orjusperiood. Eestlasi hakati pidama alamklassiks, kelle majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Seisuslikke ja rahvuslikke piire hakati selgelt välja tooma. Iseseisva riigita jäänud kodanikud pidid sõdades enda iseseisvuse eest võitlemise asemel võitlema teiste riikidega Eestimaa alade pärast. Ühiskonnas kujunes välja Lääne- Euroopale iseloomulik killustatus ning Eesti jagati mitmete riikide vahel. Eestlaste ühtus oli purustatud ning neid liideti ajapikku aina enam Lääne-Euroopa kultuuriga. Võõra võimuga kaasnesid eelkõige mõjutused Saksamaalt ja Skandinaaviast. Näiteks majanduses kujunesid feodaalsuhted, mis muutis vallutajad feodaalideks ning eestlased jäid talupoegadeks ja vaesteks ehk teistest sõltuvateks elanikeks.
Peegeldunud kiirgus e. albeedo-Pinnale langeva ja pinnalt peegelduva kiirgusenerg. Suhe. Iseloom. pinna peegeldusvõimet.Passaadid-Läänetuuled- P-ja L poolkera 60. laiuskraadidel läänest itta puhuvad tuuled Mussoonid-Püsivad tuuled mandrite ja ookeanide vahel, kus tuule suund muutub 2X a.Talvel mandrilt ookeanile, suvel ookeanilt mandrile, eristatakse troopilisi ja mittetroopilisi mussoone.Liustikutuul-Tuul, mis tekib siis, kui liustiku kohal olev jahe õhk hakkab ümbritsevate alade poole liikuma.Briisid-Suure veekogu kallastel valitsevad tuuled.Mistraal-Vahemere äärne külm tuul.Tuleb mägedest.Boora-Musta mere äärne kül tuul, mägedest.Mäe-orutuul-Tuul, mis tekib, kuna mägedes soojenead päeval lõunapoolsed nõlvad enam, ki orud ja mäeharjade kohal tekib madalam rõhk.Orgudes oleva õhk hakkab liikuma üles mööda mäenõlvasid.Öösel vastupidi.Föön-Mestikualade soe ja kuiv tuul,puhub mägedelt orgu või madalikule
..5 määrdunudvalget või kollakat muna, milledest haub ise 14 päevaga välja pojad. Viimased püsivad pesas tavaliselt 10 päeva, siis jooksevad ringi pesa ümbruses, et vähimagi ohu korral end liikumatult rohu sisse peita. Nädala jooksul pärast pesast lahkumist toidavad neid vanemad, siis on pojad juba isesesvunud ning vanemad alustavad pesitsemist teist korda. Noored linnud kogunevad salkadesse ning hulguvad ringi kuni äralennuni. Oma elupaikadest rändavad ära vaid põhjapoolsemate alade linnud, talvitudes Lääne-Euroopa maades, Aasia lõunaosas ja Põhja-Aafrikas. Üldse on lind levinud kogu palearktikas, välja arvatud tundras ja mõnedel kõrbealadel, samuti Põhja-Aafrikas. Inimene on ta viinud ka Põhja-Ameerikasse ja Uus- Meremaale. Põldlõoke toitub maapinnal, otsides toitu taimedelt nii kõrgelt kui nokk ulatub. Kevadel ja suve esimesel poolel moodustab nii vana- kui ka noorlindude toidulaua putukad, suve teisel poolel ja sügisel aga peamiselt seemned.
15. august rukkimaarjapäev (Maarja surmapäev) 8. september ussimaarjapäev (Maarja sündimise päev) Rooma katoliku kirikus pühitsetakse lisaks eelmistele veel: 2. veebruar algselt Maarja puhastamise päev, hiljem Issanda templisse toomise pave 8. detsember Maarja eostamise päev 1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel -ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Siinsete alade kaks tähtsamat kirikut - Riia ja Tallinna toomkirikud on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasajal nimetatakse ka Eestit tihti Maarjamaaks, samuti on Maarjamaa Rist Eesti kõrgeim riiklik autasu. Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ka Ambla (Suur-Maarja ehk Amplae Mariae) Alates keskajast on Neitsi Maarjat väga palju kunstis kujutatud. Neitsi Maarja
I maailmasõja võitjad ja kaotajad I maailmasõda oli kõige esimene suurem sõda, mis puudutas üsna otseselt peaaegu kogu maailma. Varasemalt aset leidnud sõdades puudus kokkupuude selliste asjadega, nagu üldmobilisatsioon ja tööstusliku ühiskonna kaasamine ettevõtmistesse. Võib öelda, et laiemas laastus jagunesid sõja osapooled kaheks: Antant ja teisel pool Kolmikliit. Need kaks osapoolt kiskusid sõtta otseloomulikult ka need maad, kelle alade pärast sõda peeti. I maailmasõda kestis neli aastat, mille jooksul hävitati peaaegu kõik, mis ette jäi ning valati ka ohtralt verd. Selle maailmasõja lõpuks peetakse 11.novembrit 1918. aastal, mil sõlmiti Compiegne'I vaherahu ning Saksamaa kapituleerus. See tähendas vaid üht Antant oli saavutanud võidu. Kuid nii-öelda ametlik punkt pandi sellele sõjale Pariisi rahukonverentsil, kui sõlmiti Versaille'I rahuleping. Inglismaad,
piirilepe, de jure Eesti Vabariigi ja de facto Venemaa Leningradi oblasti Kingissepa rajooni koosseisu. Läbirääkimised piirilepingu sõlmimiseks moodustatud valitsuskomisjonide vahel kestsid mitu aastat. Eesti Vabariik ei esitanud Venemaale mingeid territoriaalseid nõudmisi nõustudes piiri seadmisega praeguse kontrolljoone järgi. Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon ei ole tunnustanud Tartu rahu ega sellejärgset Eesti-Vene piiri ning jätkab Eesti alade, mis jäävad kontrolljoonest ida poole, okupeerimist. Koostatud piirilepingus puudub viide Tartu Rahulepingule. Lepingu ratifitseerimiseks Riigikogule esitatud seaduseelnõule lisati aga eessõna, kus seisab kirjas, et Eesti ja Vene suhete aluseks on Tartu Rahuleping. Selle tingimuse tõttu keeldub Vene Riigiduuma lepingut allkirjastamast. Tartu Rahu nimetamine on Venemaale nagu punase rätikuga vehkimine ehk vihale ajamine.
Atentaat- tapmiskaitse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel. Kolmikliit (keisririigid) 1882 Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari Antant- Saksamaa vastu 1907-1917 1904 Inglismaa, Saksamaa, Venemaa Balkani sõjad- esimene toimus 1912. aastal oktoobris. Türgi sai lüüa ning Balkani sõjad võtsid osa (Serbia, Bulgaaria, Montenegro). Sõlmiti 1913. aastal aastarahu Londonis. Türgi kaotas kõik valdused Balkanile. Albaania sai iseseisvuse. Teina Balkani sõda toimus vallutatud alade jagamisel võitjate vahel. Tagajärjed, tugevdasid Serbia positsioone, suhete pingestumine Austria-Ungariga, toetas Saksamaad. I maailmasõda 1914-1918 lõppes 11. novembril vaherahu Compilgne'i. Austria kuulutab sõja Serbiale- 1914. seejärel kuulutas Saksamaa Venemaale ja Prantsusmaale sõja. Sõjaks olid valmisutnud kõik suurriigid, peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata
ainuvõimu. Siit algas kolmanda riigi tõus puhastuseks. Hitler ajas juudid vaeste linnaosadesse ning nende vara konfiskeeriti, lõpuks vangistati juudid laagritesse Pärast Hinderburgi surma 1934.aastal nimetas Hitler end Füüreriks Hitleri eesmärgiks oli SuurSaksamaa loomine. Ta tegi sellega algust 1938. kui okupeeris Austria. Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia. 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkia valmistusid sõjaks 1936. aasta oktoobris kirjutati alla Berliini Rooma teljele 29.09.1938. kirjutati alla Müncheni kokkulepe 1940.aasta sügisel lõid Itaalia ja Jaapan Saksamaaga kolmikpakti. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 Euroopa riiki, kus hakati tegema juutide hävitustööd .Seda nimetati holokaustiks. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine
kolooniad. Rooma koloonia oli Vana-Rooma vabariigi ajal Rooma kodanikuõigusega sõjaväeline asula, mis rajati riigi sõjalise võimsuse tugevdamiseks ja kohaliku elanikkonna romaniseerimiseks esialgu väljapoole Latiniumi, hiljem väljapoole Itaaliat. Väljaspool Itaaliat asuvaid Rooma (riigile kuuluvaid) alasid nimetati provintsideks. Neis valitses asehaldur. Provintside arv kasvas osalt uute alade vallutamise, osalt olemasolevate provintside väiksemateks jagamise tõttu. Annaliisa Heinsalu 10.e
tõstis lojaalsust. Peeter I mõistis väga hästi, et kohalikul aadelkonnal olid head sidemed ja palju mõjuvõimu ning igasugune venestamisele viitav tegevus ja iseseisvuse piiramine võib algatada vastuhakku. Osavalt Rootsi vigadest õppinud Peeter I kehtestaski balti provintsides eriõigused. Kogu Balti erikorra eesmärk oligi tegelikult vältida igasuguse aadelkonna opositsiooni teket Vene võimu vastu, mis oleks ohustanud äsja omandatud balti alade julgeolekut ja stabiilsust. Balti erikord muutis eestlaste seisu esmapilgul kehvemaks. Talupojast oli saanud jälle pärisori, kes pidi jälle mõisnike põldudel tööd tegema. Aga samas ei kehtestatud nekrutikohustust. Ja oli ju Balti erikord ja sellega kaasnev, mis rajasid teed hilisemale pärisorjuse kaotamisele. Ning autonoomne baltisaksa valitsus hoidis eemal venestamise, mis mujal tsaaririigi äsja vallutatud aladel toimus. Veel, kuna Balti
tuulevaikuse puhuks alternatiivse reservõimsuse pakkumise nõude puudumine) konkurentsivõimeline. Selliste energiatootmise viiside toetamiseks kehtestati Eestis taastuvenergia tasu, mida arvestatakse igalt tarbitud kilovatt-tunnilt, sõltumata selle tootmisviisist. MÕJU KESKKONNALE · Tuuleenergia mõju keskkonnale on suhteliselt väike võrreldes traditsiooniliste energiatootmisallikatega. Olulisemateks mõjudeks on visuaalne ja mürareostus, samuti ulatuslike alade (sh loodusmaastike) hõlvamine tehnorajatistega ning suhteliselt suur materjali ja energiakulu tuulikute rajamiseks ja hooldamiseks. · Energia, mis pannakse uue tuuleelektrijaama tootmisesse ja transporti, on võrdne energiaga, mida jaam toodab mõne kuuga. Kasutatud kirjandus/veebilehed: Vikipeedia Google
14. Peale saalomoni jaguneb riik kaheks: 4. Pärslased võtsid palju üle vallutatult rahvastelt. · JUUDAMAA (Lõunapoolne) - Büstants vallutas, 11-13 saj. eKr 5. Neil oli väga hea teedevõrk, SUUR KUNINGA TEE. olid Ristisõjad (kristlased püüdsid vallutad pühamaad) 6. Riik oli jaotatud straapideks (nende juhid olid vallutatute alade ülikud) · ISRAEL (Põhjapoolne) 722. eKr Assüürlased vallutasid Iisraeli. 7. Nende usule pani aluse Zaratustra Heebrealased (Juudid) viidi vangi (PAABELI VANGIPÕLV). 8. Usk on mazdaism see on dualistlik usk. (2 jumalat, hea ja kuri jumal) Juudid lasti koju Pärslaste valitsusajal. Rooma ajal kiusati Juute 9. AVESTA on nende pühakiri
Jumal oli JAHVE ( 1 jumala usk – MONOTEISM) 2. Vallutamine oli tavarahvale tavaline. 10.Oodeti (oodatakse siiamaani) Messiase tulekut. 3. Ei toimunud vastuhakke P-Suurriigile. 4. Pärslased võtsid palju üle vallutatult rahvastelt. KRISTLASED 5. Neil oli väga hea teedevõrk, SUUR KUNINGA TEE. JUUDID 6. Riik oli jaotatud straapideks (nende juhid olid vallutatute alade Messias (Jeesus Kristus) on tulnud Messias ülikud) alles tuleb 7. Nende usule pani aluse Zaratustra 8. Usk on mazdaism – see on dualistlik usk. (2 jumalat, hea ja kuri 11.Vana-Testament põhineb Surnumere käsikirjadel (kirjutati jumal) paarsada aastat eKr.) 9. AVESTA on nende pühakiri
KT 4. Atmosfäär Atmosfäär õhkkond. Maa sfäär, Mad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär koosneb: Lämmastik (78%), hapnik (21%) argoon ( 0,93%), süsihappegaas (0,03%), veeaur, jm. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud 4 sfääriks. Troposfäär, Stratorfäär, Mesofäär, Termosfäär. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatisoon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliste püsivat süsteemi, mile järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Maakera hõlmava õhuringluse muudavad keerukaks mitu asjaolu:. Coriolisi ja hõõrdejõud( muudavad õhu liikumise suunda) ulatuslik mere ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine( mõjutab kõrg ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist), kõrged mäestikud( takistavad maapinnnalähedaste õhumasside liikumist). 30. K. 60. M Polaaraladel K. Ekvaator M Mõlemal poolkeral on 4...
Suured purustused. Majandus kasv jääb alla Prantsusmaale. VENEMAA/NSV LIIT Esimese maailmasõja järel: Täielikult laostunud. Kommunistlik diktatuur. Sõja kommunismi poliitika. Teise maailmasõja järel: Rasketööstus on kõrgel tasemel. Suured sõja purustused. Plaani majanduse kollektiviseerimise ja industiviseerimise pealesurumine NSV Liidu liidetud aladele ja IdaEuroopale. SAKSAMAA Esimese maailmasõja järel: Suured reparatsioonid. Tohutu inflatsioon. Paljude alade kaotamine. Teise maailmasõja järel: Suured purustused. Okupatsiooni tsoonid kuni 1949, mil tekib 2 saksa riiki. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Esimese maailmasõja järel: Rahvasteliit Teise maailmasõja järel: Maailmapank. Rahvusvaheline valuuta fond. ÜRO. Mida olid lääneriigid õppind Esimese maailmasõja järgsest olukorrast? Et ei tohi kaotaja riiki alandada. 2. Kirjuta heolu ühiskonna tunnused.
Harjumaa pinnamood ja kaitsealad Eesti pinnamoe kõrgemate alade hulka kuuluvad peale kõrgustike ka lavamaad ehk platood. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad -- Harju lavamaa ja Viru lavamaa. Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga. Harju lavamaa looduslikule idapiirile pani aluse mandrijää, mis Harjumaa aladel pikemalt peatuma jäi. Sellele vastupanujoonele ongi mandrijää ja sulaveemere piirile tekkinud settekuhjatised - põik-oosid
Prantsusmaa kuninga kukutamine nende võimu mõjutaks. ,,Rahu hurtsikule, sõda paleedele"- ei rünnataks lihtkodanikke, vaid kuningaid. Esimese Prantsusmaa-vastase koalitsiooni moodustasid 1793 aastal Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland. Prantsusmaal kehtestati esimesena Euroopas üldine sõjaväekohustus. Revolutsioonisõjad, mille eesmärk oli revolutsiooni kaitsmine, muutsid vallutussõdadeks, mille eesmärgiks sai uute alade vallutamine. Prantsuse armee tegutses põhimõttel, et ,,sõda peab end ise ära toitma." 1798. Aastal tungisid Napoleoni väed Egiptusesse, selle tulemusel moodustusid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi teise Prantsusmaa-vastase koalitsiooni. Prantsuse revolutsioon mõjutas otseselt ka Poola saatust: Poola jagati naaberriikide vahel ära. 14.06.1789-R algus.22.09.1792-rahvuskonvent-Pr vabariigiks. 21.01.1793-kun.surm.31.05-2.06 1793-jakob.võimule. 06.1793-Marat surm,uus põhiseadus. 06
keele. Viikingeid võiks pidada rohkem hävitajateks kui loojateks. Viikingid pidasid rüüsteretki Pariisis, Prantsusmaal, Pürenee poolsaarel, Põhja- Aafrikas, Kreekas ja paljudes muudes kohtades. Retkedel oli ka palju relvi, mida kasutati enda kaitseks või ründamiseks, et saada vastastelt saaki ja kaupu. Viikingite aeg oli täis ka julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viimase põhjal võiks neid pidada loojatakse. Arvestades seda, et viikingid said liikuda ka mööda jõgesid, olid nende rüüstamised täielikumad. Mina ise arvan kogutud informatriooni põhjal, et viikingid olid ikkagi hävitajad. Annaliis Almre X klass
Okasmetsad Hanna-Mary Suits Asend • Okasmetsad on enim levinud Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; • Okasmetsavöönd on suhteliselt noor, tekkinud 10 000 aastat tagasi. KLIIMA • Neli aastaaega • Suvi on jahe ja niiske. • Talv on külm • Sajab mõõdukalt kogu aasta jooksul. • Kõige lumerohkem vöönd. • Lumi katab maad kuni 7 kuud aastas. • Sademeid on aastas 400-1000mm Lumerohke talv. Veestik • Okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. • Siin pildil on Venemaa jõgi Vasjugan. Mullastik • Okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. • Mulla paksus kuni 1m. Taimed Kanarbik. Lehis. Mänd ...
Ei vaimulik ega ilmalik võim suutnud seda enam pidurdada. Tema õpetus pööras elu saksamaal lausa peapeale. Prooviti Lutheri õpetusest kasu püüda. Sellele järgnes aga Saksatalupoegade sõda (1524-1526). 1555. aastal sõlmitu Augsburgi usurahu ja see tagas mõlemale leerile võrdsed õigused. VASTUREFORMATSIOON Usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sesemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks..... Ignatius Loyola (1491-1556) Rajas jesuiitide ordu ehk jeesuse ühingu. Tema tahtis võidele reformatsiooni vastu. Jesuiitide misjonitöö oli kõikjal edukas. Ordu liikmeid valiti rangelt. Vastu võeti agaraid mehi. Trento kirikukogu Põhalikud muutused tehti aastail 1545 1563. Üritati lepitada reformitud ja katoliku kirikut, aga välja ei tulnud. Paavsti võim tugevnes. Suurem muutus katolikus
Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (18141815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki-aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920. aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõja
maailmameistrivõistlusi. TUNTUMAD EESTLASED Triatloni tuntumad eestlased on Marko Albert olümpiadistantsil ning Ain-Alar Juhanson täispikal triatloni distantsil. UJUMINE Triatloni võistlused algavad ujumisest. Triatlonivõistlejad kasutavad tavaujujatest erinevat tehnikat. Ujumisel tuleb hingamist ajastada käte ja jalgade liigutustega. Kui puudub hea tehnika, on ka raske selles läbi ajada. Kindel ja säästlik ujumine on hädavajalikud. Kui ujumine kuulub nõrgimate alade hulka, siis on parem ujumistreenerite juures tunde võtta. Et omada head vabaujumise tehnikat, on tark enne oma esimest võistlust harjutada samuti ka avavees ujumist. Võistlusel ujujad võivad ujuda selles tehnikas, mida rohkem eelistavad. JALGRATTASÕIT Triatloni rattasõiduks jaoks on vaja parima voolujoonega ja väga kergekaalulist ratast. Samas on ka võimalik mugandada ratast lenkstangi pikendusega. Võistluse vahemaa läbimise ajal on ka võimalus teha rattale parandusi
allajäämise põhjuseks Muistses vabadusvõitluses. Ristisõdijatel oli kindel eesmärk ristida kõik Euroopa rannikualad ja neil oli välja mõeldud strateegia vallutada iga paganlik riik üks haaval. Kui järg eestlaste kätte jõudis, olid soomlased, venelased ja latgalid juba ristitud ning järeldub, et Eesti poleks kindlasti ainsana ristimata jäänud. Ristisõdijad liikusid strateegiliselt Euroopast põhja poole, et lõpuks jõuda Eesti aladele, kus alustada uute alade ristimisega. Eestlastel poleks olnud võimalus võita Muistne vabadusvõitlus. Nii palju tegureid oli, mis takistasid võita vabadusvõitlus. Üks olulisemaid just see, et eestlasi oli arvuliselt vähe ning sõjavägi oli seega väiksearvuline võrreldes ristisõdijatega. Vaenlaste kasuks rääkisid seega Muistsel vabadusvõitlusel väga paljud asjad. Ometi tuleb ära märkida eestlaste visadus, mis neid võitlustel saatis
1227.a Lõppvaatus Saaremaal sakslased läksid üle mere Muhu linnuse alla. Tahtsid ennast lasta ristida, aga selega poldud nõus ja nii tungisid nad linnusesse. Valjala linnus läbirääkimised, kuna ei tahetud nii palju ohvreid 1236.a Saule lahing Mõõgavendade ordu saab hävitavalt lüüa leedulaste käest. 1238.a Stensby Liivimaa valitsemiseks asutatakse Saksa ordu liivimaa haru liivi ordu ja Taani vaheline leping Stensby. Alade jaotus: Taani- Põhja-Eesti, Ordu- Sakala, Kesk-Eesti, Tartu pk- Ugandi, S-L pk- Saaremaa ja Läänemaa.
ratsutanud, kõlbab ainult preestriks". Niisiis olid aadlikud sageli kirjaoskamatud. Ka mõisate majandamises ei osalenud nad kuigivõrd, vaid jätsid selle mõisavalitsejate hooleks. Sõdade vallutamisse suhtuti tänapäevaga küllaltki erinevalt. Sõjakäik tähendas aadlikule kõrghetke- võimalust demonstreerida oma vaprust ja koguda kuulsust ja au. Sageli tehti tegusi, mis rüütellikkuse mõistega tänapäeva tähenduses kuidagi kokku ei lähe. Vallutatud alade paljaksröövimine ning linnade ja külade mahapõletamine kuulus võitja õiguste hulka, ning ka inimelude suhtes oldi üsna hoolimatu. Sellist asja tänapäeval eriti ei kohta. Näiteks hukati terve võidetud garnison, kui see oli linna piirajatele ,,liiga kaua" vastu pannud. Sõjas tohtis kasutada kõiki relvi ja vahendeid ja seetõttu ei olnud piiranguid ei õigus-ega väärtuskoodeksis. Aadlid oli üsna usklikud ning nende tegemised oli piiratud usuga. Ristisõdade
kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete järgi [1]. Keskkonnaregistri eesmärgiks on keskkonnaalaste seireandmete ja andmekogude (kalanduse infosüsteem, keskkonnalubade register, metsanduse infosüsteem) avalikuks tegemine. Eesti keskkonnaregistri andmeid hoitakse, täiendatakse ja väljastatakse andmebaasi EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem www.eelis.ee) kaudu. Kõigil huvilistel on seal võimalik tutvuda kaitsealuste alade ja üksikobjektide andmetega (va. kaitsealuste liikide elupaigad, mille kohta andmeid ei avalikustata) [1, 2]. Keskkonnaregistris sisalduvate andmete osas esineb siiski veel mitmeid puudusi. Näiteks on registrisse koondatud andmestik veel omavahel seostamata nii ajas kui ka ruumis, mistõttu ei saa neid täies mahus kasutada keskkonnaseisundi hindamisel ja keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel. Selline olukord võib põhjustada andmestiku erinevat või väära tõlgendamist nii
13)Missuguste tingimustega on kohastunud rannaniitude taimed? Tugeva tuule, pideva üleujutuse, soolataluvus, 13)Iseloomusta laane ja lodumetsa. Laanemetsad levivad Kirde- ja Lõuna-Eestis, on keskmise toitumis- ja niiskusenõudlusega. Iseloomulikud taimed on kuusk, kask, mänd, mustikas, jänesekapsas, leseleht, laanelill. Alustaimestiku taimed on varjulembelised. Lodumetsad on soostunud metsad, kus esineb põhjaveetõus. Alustaimestikus on kõrvuti kuivade alade ja märgade alade taimed. 13)Kus asub Lahkme-Eesti ja millest on tulnud selline nimetus? Lahkme-Eesti asub Pandivere kõrgustikul. Selline nimetus on tulnud sellest, et sealt saavad alguse väga mitmed jõed ja see on väga allika rikas koht. 14)Mil viisil on eesti loomastikku rikastatud? Sisse toodud ning siin kohastunud: kährik, kobras, oudatra. Juhukülalistena: vaal, delfiin, kaljukass. 14)Mis vahe on raster ja vektor kaardil?
tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). · Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. · Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. · Eesmärgid Preisi alade tagasisaamine/ühendamine:põllumaa, kaevandused, sadamad · 1. sept 1939 ründas Saksamaa Poolat läänest/17. sept NSVL idast · Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal, Varssavi piirati sisse ja alistati · Saksa-NSVL sõpruse- ja piirilepinguga jagati Poola NSV Liidu agressioon · MRP salaprotokolli realiseerimine, endise Vene impeeriumi alade okupeerimine.
aluspõhja reljeefist. Nendeks on Haanja kõrgustik (Suur Munamägi, 317 m), Otepää kõrgustik (Kuutse mägi, 217 m) ning Karula kõrgustik (Rebasejärve Tornimägi, 137 m). Nende kolme kõrgustiku pinnamoes valitsevad kvaternaarisetetest koosnevad künkad ja nõod. Ümbrusest kõrgemate aladena kerkivad veel esile Saadjärve voorestik (144 m), Lääne-Saaremaa kõrgustik (54 m) ja Ahtme ehk Jõhvi kõrgustik (81 m). Eesti pinnamoe kõrgemate alade hulka kuuluvad ka lavamaad ehk platood. Põhja- Eestis asub kaks suurt lavamaad -- Harju ja Viru lavamaa. Neid piirab põhjast Balti klindi järsk astang. Mõlemad on umbkaudu 3070 meetri kõrgused lubjakiviplatood, mille enamasti tasast pealispinda liigestavad jõeorud ning mitmesugused karstivormid. Harju lavamaast on pikaajalise kulutuse tulemusena eraldunud mitmed lavajad saarmäed -- Tallinna Toompea, Viimsi Lubjamägi ning Suur- ja Väike-Pakri saar. Viru lavamaa reljeefi teevad
kohalikul tasandil halvenevad ökoloogilised tingimused. · Looduslik taimestik säilib vaid majanduslikult vähe kasulikel aladel, nagu järsud mäenõlvakud või viljatu pinnasega alad. · Säärane selektiivne säilivate elukohtade valik suurendab negatiivset mõju veelgi. Intensiivsem põllumajandustootmine toob väetiste ja pestitsiididekaasa kasutamise kasvu, märgalade ja niiskete alade kuivendamise, kuivade alade niisutamise, metsade mahavõtmise uute põldude rajamiseks, üha suuremate põldude rajamise, vähetulusate poollooduslike rohumaade harimise lõpetamise, külvi- ja koristusaegade muutumise jne. Muldade kahjustamine Mulda kahjustavad: Tagajärjed: kunstväetiste vale kasutamine mulla viljakuse langus mürkidega liialdamine mulla saastumine mürkidega rasketehnika kasutamine mulla tihenemine põldude niisutaminesooldumine
Ükskõik kui palju meile mujal ei meeldiks, kodumaa-armastus on meisse sisse kodeeritud. Mis saaks meeldivam olla, kui näha, et kõik need tuhanded väljarännanud taasavastavad enda kodukoha? Kui rääkida Eesti tulevikust, ei saa me mööda vaadata välispoliitikaga seotud küsimustest. Ei saa salata, et asume geograafiliselt üsnagi ihaldusväärsel maalapil. Maarjamaad on kimbutatud nii idast kui läänest ning paljude lahkhelide põhjus oli just siinsete alade valitsemisõiguse saamine. Investeerimine riigikaitsesse on vajalik, kuna meie selja taga seisvad NATO ja Euroopa Liit ei pruugi välisohu tekkimisel abi osutada võimalikult kiiresti. Välispoliitikas peame praegu tähelepanu pöörama ka territoriaalküsimustele. Viimase kahe aastakümne jooksul ei ole Eesti ja Venemaa siiani suutnud piirilepet sõlmida. Alad, mis Tartu rahu järgi kuulusid meile, võeti julmalt ära Nõukogude Liiduga ühinedes. Pärast
kahe- või kolmekordseks. Sellise kasvutempo juures jääb aga maapiirkondades puudu toitvast põllumaast ning üha enam inimesi siirdub parema elu otsingutel linnadesse. Nii kiire kasvutempo juures aga ei suuda ka linnad kõiki inimesi vastu võtta. Väärtusliku põllumaa vähesus üha kasvava rahvaarvu juures võib aga endaga kaasa tuua ulatuslikke ja veriseid konflikte. Mõningast kompensatsiooni põllu- ja karjamaade vähesusele pakub üha uute alade kasutuselevõtt ning paremate taimesortide külvamine, kuid needki ressursid on lõppkokkuvõttes siiski piiratud. Suureks probleemiks on savannialade karja- ja põllumaade liiga intensiivne kasutamine, mis kurnab maa välja. Liigne karjatamine on Aafrikas savannide ja Sahara kõrbe piirialal toonud kaasa kõrbe jätkuva
peaaegu kahe- või kolmekordseks. Sellise kasvutempo juures jääb aga maapiirkondades puudu toitvast põllumaast ning üha enam inimesi siirdub parema elu otsingutel linnadesse. Nii kiire kasvutempo juures aga ei suuda ka linnad kõiki inimesi vastu võtta. Väärtusliku põllumaa vähesus üha kasvava rahvaarvu juures võib aga endaga kaasa tuua ulatuslikke ja veriseid konflikte. Mõningast kompensatsiooni põllu- ja karjamaade vähesusele pakub üha uute alade kasutuselevõtt ning paremate taimesortide külvamine, kuid needki ressursid on lõppkokkuvõttes siiski piiratud. Suureks probleemiks on savannialade karja- ja põllumaade liiga intensiivne kasutamine, mis kurnab maa välja. Liigne karjatamine on Aafrikas savannide ja Sahara kõrbe piirialal toonud kaasa kõrbe jätkuva
Nad sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49 eKr puhkes nende vahel kodusõda. Otsustav lahing peeti Kreekas, Pompeius kaotas, põgenes, kuid tapeti. Caesarist sai Rooma ainuvalitseja. 44 eKr ta tapeti senaatoritest vandenõulaste poolt. Jällegi tõusis võimule 2 meest Antonius ja Octavianus (lõpp anus tähendas poega, Octavianus oli Caesari lapsendatud poeg). Nad jagasid omavahel Rooma riigi. Antonius valitses idapoolsete alade üle (ja abiellus Kleopatraga). Octavianus valitses läänepoolsetel aladel. Nende vahel puhkes kodusõda. Antonius kaotas, põgenes Egiptusesse ning tema ja Kleopatra võtsid endalt elu. 30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse, ühendas kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. Rooma keisritest Octavianus võttis endale aunime Augustus (auväärne). Tema valitsusajal valitses riigis rahu ja majandus õitses. Tema järglased olid aga ülekohtused ja julmad.
Rootsi rünnakut. Aadel sai tagasi kõik õigused talupoegade üle. Säilis aadli omavalitsus- rüütelkonnad. Luteri usk ja saksakeelne asjaajamine. Säilis linnade omavalitsus. Väikelinnad olid mõisnike võimu all. Maksukorraldus. Positiivne Balti erikonna puhul. Oli tõke Venemaa ja Baltimaade vahel. Aitas säilitada siinse piirkonna kultuurilist omapära. Välistas kolonisatsiooni. Võimalus säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga. Tagas siinsete alade kiire arengu. Negatiivne Balti erikorra puhul. Baltisaksa aadli piiramatu võim. Eestlaste õiguste mahasurumine. Omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks ajaks. Talurahva seadused · 1802. ,,Iggaüks" Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse. · 1804 Eestimaa Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15/30 kepihoobiga. Vallakohtud
(ühtne Pärnu, 1584.a. Valga, allakäik). Pärast sõda elustusid Tartu, Viljandi ja Pärnu kaubalinnadena. Pärnu oli soodne sadama linn, Pärnu eksisteeris ühtse tervikuna. Linnade arengut Liivimaal mõjutas püsiv kindlusetus. 1584. aastal linnaõigused Valga alevile. Poola riik ei suutnud linnadele tagada arenguperspektiive, siis tervitasid linnaelanikud üldiselt kaubanduslikult avatuma Rootsi riigi sõjavägede saabumist. 5) Kuidas nimetati Põhja-Eestit? Iseloomustage Põhja-Eesti alade valitsemist Rootsi võimu all. (kuberner, 7 linnuselääni, foogtid) Põhja-Eestit nimetati Eestimaahertsogkonnaks. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner. Sõdade olukorras täitis sõjapealiku kohustusi. Kogu provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna. Olid riigi- ja eramõisad. Maksude ühtlustamine
kasutada sealseid riike ära surveks Saksamaa ja Austria-Ungari vastu. 1912 puhkes sõjategevus Türgi vastu. Türgi vastasesse koalitsiooni kuulusid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro, Kreeka. Türgi sai ruttu lüüa ja 1913 Londonis sõlmitud rahu tulemusena kaotas enamuse Balkani poolsaare valdustest ning pidi leppima Albaania iseseisvumisega. II Balkani sõda | 1913 Põhjus: Esimese sõja võitjate suutmatus kokku leppida vallutatud alade jagamises. Bulgaaria vastu astusid välja Serbia, Kreeka; hiljem ka Rumeenia ja Türgi. Bulgaaria sai lüüa ja 1913 Bukaresti rahuga kaotas Bulgaaria Esimeses Balkani sõjas võidetud alad ja lisaks sellele ka osa oma põlisaladest. Balkani sõdade tulemusena tugevnes Serbia riik, mis taotles poolsaarel Suur-Serbia riigi loomist. See suurendas Serbia pingeid Austria-Ungariga, kes samuti üritas laieneda
Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded 1) maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine; 3) säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine ja sidumine ruumilise arenguga ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud arvestamine planeeringu koostamisel; 4) asustuse arengu suunamine; 5) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud; 6) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud 7) loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine; 8) maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine;
Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded 1) maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine; 3) säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine ja sidumine ruumilise arenguga ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud arvestamine planeeringu koostamisel; 4) asustuse arengu suunamine; 5) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud; 6) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud 7) loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine; 8) maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine;
Iga maakond tegutses omaette ja nad arvasid et kui nad sõdivad üksteisega saavad nad hakkama. Igal maakonnal eraldi traditsioonid, side oli nõrk. Tänu sellele oli lihtsam võõrvõimudel oma eesmärki saavutada, eestlased alistati ja maakonnad vallutati ühekaupa. Suhted naabritega olid samuti kehvad. Kui oleks läbisaamine olnud hea, siis oleks saanud moodustada ühtse liidu ja sakslaste vastu võidelda. Latgalid tahtsid kättemaksu ja liivlaste Kaupo tahtis eestlaste alade arvelt suurendada oma valdusi. Appi otsustati kutsuda venelased, venelased käitusid aga kahepalgeliselt ning alistati Baltimaad. Mis sellest, et Eesti kaotas laienesid Eestile Lääne kultuurimõju, õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur. Kõik see, mis puudutas Lääne tsivilisatsiooni, jõudis edaspidi saksakeelse ülemkihi vahendusel ka Eestisse. Läänest toodi siia õiguslik kord ja sotsiaalsed suhted,
põlisrahvast ning kahjuks mõjutasid nende elukorraldust üsna negatiivselt. Koos endiste maadega said aadlikud tagasi ka oma talupojad. Kuna nüüd oli mõisnikel rohkem vabadusi, võrreldes rootsi ajaga, hakati ka talupoegi kohtlema palju karmimalt. Lisaks talupoegadele sunniti teotööd tegema ka väikelinnade elanikke ning eestlane kaotas peaaegu igasugused võimalused saada endale linnakodaniku staatus. Vaadates muutusi tolleaegsete Balti alade põliselanike elus, võib öelda, et Balti erikord ei olnud nende jaoks sugugi hea. Samas, kui vaadelda näiteks eestlasi kui üht tervikut, eriti tänapäeval, siis ei tohi Balti erikorra sisseviimist alahinnata. Tänu Balti erikorrale suutsid eestlased säilitada oma kultuurilise eripära ning pääsesid aktiivsest venestamisest, mis oli levinud teistel Venemaa vallutatud aladel. Kui käsitleda veel Venemaa, kui Balti erikorra sisseseadja, vaatevinklist siis tänu
edaspidiseks evolutsiooniks 3.) hulkraksete teke. Eelised: rakkude eristumine kudedeks ja organiteks, kuj. org. sisene tööjaotus, püsiv sisekeskkond 4.) arenesid regulatsioonisüsteemid. II Vanaaegkond ,,Kambriumi plahvatus" *Kuj. välja kõik ehitustüübid ja põhilised hõimkonnad (nt. meduusid, ussid. Biogeograafiline tõend: mingi org. rühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid on omavahel sarnasemad, kui samadesse rühmadesse kuuluvate kaugete alade liigid. Sordi ja tõu aretus: Näitab evol. mitmekesisuse võimalusi. Evol. etapid 1.) füüsikaline ,,Suur Pauk" 15milj, maa 4.5 miljardit 2.) keemiline. Heelium, vesinik. *1860 L.Pasteur kõik elus pärineb elusast *1924 A Oparin atmosfääris puudus vaba hapnik * 1929 J.Haldane kivimite pinnal tekkisid bio monomeeridest biopolümeerid (täpsustas Oparinit) *1953 S. Miller Tõestas aminohapete abiootilise sünteesi *1960 S.Fox kuumutas laavatükil erinevaid aminohappeid
teised polaarloomad, just seetõttu, et jääaja lõppedes tekkis Eestis kõigepealt kõle tundramaastik. Taolise maastiku asemele tekkis pikkamööda okasmets, kuhu paiknesid põder, tarvas, piison, hirv, metssiga, ulukhobune jne. Ligikaudu 7500 aasta eest hakkas kliima kiiresti soojenema ja järgnevaks kolmeks aastatuhandeks said valdavaks laialehelised metsad. Sealtpeale on kliima siin olnud üsna tänapäevane, kord veidi soojem, kord külmem. Vanimad tõendid Eesti alade inimasustuse kohta pärinevad Sindi lähedalt Pulli külast, kust on leitud tulekivist ja lust esemeis. Seal elasid inimesed umbes V|| aastatuhandest eKr. Tähtsamad tööriistad valmistati kivist. Muistsed inimesed eestimaa pinnal rajasid oma asulad jää sulamisest tekkinud jõgede ning järvede äärde, kuna veest püüti toiduks kalu, samuti oli kergem paadiga ühest kohast teise liikuda. Meeste ülesandeks oligi küttimine ja kalapüük. Loomade püüdmiseks
sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. Gooti stiilis eristatakse kolme etappi: varagootika (u 11401200) kõrggootika (u 12001350) hilisgootika (u 13501525). Gooti arhitektuurist keskaegses Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned peale siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 125080ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 152040ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. PõhjaEesti paepiirkonnas juurdus gootika LääneEuroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul
Paljudes mõisates jäeti tööle minemata Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel Ulatuslikum neist oli nn Puuaiasõda, mis toimus Räpina mõisas, kus hukkus viis eesti talupoega · VENE-ROOTSI SÕDA: Rootsi soovis vallutada Põhjasõjas kaotatud Eesti- ja Liivimaad Esimene katse 1741. 1743. aastatel lõppes Rootsi uute alade kaotusega Soomes 1788.a alustas Rootsi kuningas Gustav III uut sõda Venemaa vastu, kasutades ära Venemaa sõda Türgiga Sõjategevus takerdus, sest Rootsi laevastikul ei õnnestunud saavutada ülekaalu Läänemerel ja ka maaväed ei suutnud Soomes Vene vägesid purustada. 1790. aastal korraldasid rootslased ootamatu dessandi Paldiskisse ning sundisid kohaliku garnisoni kapituleeruma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
