Vihmaga niisutatavate alade tsivilisatsioonid HETIIDID PÄRSIA FOINIIKIA JUUDID SARNASUS Loodusolud Väike-Aasia t asandikel Egeuse merest kuni Indiani ja Kitsas maariba Vahemere ja Kaananimaa Vihmaga niisutatavad stepid(karjakasvatus), Pärsia laheni, st vastandite maa. Araabia kõrbe vahel, lõunaosa=Palestiina alad maagirikkad mäed(raud, tina, Vaja nii niisutus-põllundust, Kaananimaa kesk ja Vahelduv maastik ja vask, kuld),Lõunas aiandus, karjandus, linnades põhjaosa..Meresõit, kliima:Viljakad orud, kuivad seedrimetsad kaubandus ja käsitöö see...
Vihmaga niisutatavate alade tsivilisatsioonid HETIIDID PÄRSIA FOINIIKIA JUUDID SARNASUS Väike-Aasia tasandikel Egeuse merest kuni Indiani ja Kitsas maariba Vahemere ja Kaananimaa lõunaosa ehk
Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvahelin...
Eesti alade haldusjaotus muinasajast tänapäevani, võõrvõimude vahetumine Kuni Muistse vabadusvõitluseni alguseni (13. saj alguses) oli Eesti ala võõrvõimudest vaba. Territoorium oli jaotatud maakondadeks (8+5), need omakorda kihelkondadeks ja küladeks. 1227, veebruar Muistse vabadusvõitluse lõpp, Eesti alad jagatakse 4 maahärra vahel: · Põhja-Eesti Taanile · Kagu-Eesti Tartu piiskopile · Kesk- ja Edela-Eesti Ordu valdusesse · Saared ja Lääne-Eesti Saare-Lääne piiskopile 1227, suvi Põhja-Eesti ja Tallinn lähevad Ordu valdusesse (s.o. Mõõgavendade ordu) 1238 Stensby rahulepinguga annab Liivi ordu Põhja-Eesti alad Taanile tagasi Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud kui Liivimaa, Taani alasid Põhja-Eestis nimetati Eestimaaks. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti alad Saksa Ordule 1347 Saksa ordu kõrgmeister annab Põhja...
Eestlased Taliolümpiamängudel 2010: Vancouveris EESTLASED OSALESID JÄRGMISTES ALADES: Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht Jäätants: Irina Stork - Taavi Rand 23 koht Laskesuusatamine: MEHED 10 km sprint 31. Indrek Tobreluts 48. Kauri Kõiv 62. Roland Lessing 74. Martten Kaldvee ...
Looduskaitsealad 1.Alam-Pedja Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad. Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik. 2.Endla Kaitseala, mille pindala...
2.2. Liivi sõja tulemused 1568 tõusis Rootsis riigipöörde tulemusena võimule Poola kuninga õemees Johan III (valitses 1568–1592), mille tulemusena Rootsi – Poola suhted paranesid. 1569 reorganiseeriti Leedu – Poola personaalunioon ümber aadlivabariigiks – Rzeczpospolita. Kui selle etteotsa valiti Stefan Batory (valitses 1576 – 1586), siis alustati aktiivset sõjategevust Vene vägede vastu. Rootsi ja Poola alustasid edukalt alade tagasivallutamist, mis viis Venemaaga rahulepingute sõlmimiseni. Ülesanne: täitke õpiku abil tabel Liivi sõda lõpetavate rahulepingute kohta. Rahuleping Kelle vahel Territoriaalsed (aasta)? sõlmiti? muutused? Taani säilitas Liivi sõja tulemusena oma valdused Saaremaal. 6 3. Eesti kolme kuningriigi valduses (16. -17. sajandi vahetus) 3.1
Nõo Reaalgümnaasium Eesti kümnevõistlus Referaat kehalises kasvatuses Kersti Lentsius 12c Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 AJALUGU.................................................................................................................................. 3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks .............................................................................................................................6 Kaugushüpe .....................................................
Kaasaegne merealade ja merepõhja jaotus, nende alade staatuse ja õigusliku režiimi üldiseloomustus ÜRO 1982 mereõiguse konventsioonist ja selle XI osa Rakenduskokkuleppest lähtuvalt Traditsiooniliselt on jaotatud merealad ja merepõhi kolemeks: siseveeks, territoriaalmereks ja avamereks. Genfi konventsioon tõi mereõigusesse uue mõiste – erivöönd. ÜRO 1982 konventsioon lisas majandusvööndi ja süvamerepõhja regulatsiooni. ÜRO rahvusvahelise mereõiguse konventsiooni väljatöötamise eesmärgiks oli luua kõigile riikidele võrdselt kehtiv mereõiguse normistik. , sest peale Genfi konvetnsioone üritati endiselt oma territoriaalmerd ühepoolselt või kahepoolselt laiendada. Laiendamise põhjuseks olid muidugi kalavarud ja muud ressursid. Samamoodi üritati saavutada monopoolset seisundit majandusvööndis ja mandrilaval. SISEVEEKOGUD – mandri siseveekogud (järved, jõed, kanalid) + sisemeri ...
Rooma vabariik(510 30 aastat eKr) Vabariigi algus(510. aastal eKr) Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik, mis püsis 30. aastani eKr. Alguses oli Rooma üks lihtne linnriik, kuid lühikese ajaga suutis ta kehtestada ülemvõimu Kesk-Itaalias. Roomat ohustas gallide sissetung 387. aastal eKr ning hiljem kimbutasid roomlasi ka samniidid, kellega peeti kolm rasket sõda ning lõpuks õnnestus Roomal samniitidest jagu saada. Hiljem vallutati Lõuna-Itaalia kreeka linnad saatusliku Pyrrhose võiduga ning aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel- kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest ehk rahvakoosolekute või senati tööst. Kodanikud pidid ka riiki kaitsma, kuid mida suuremaks Rooma kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Patriitsid ja plebeid Roomas valitses patriitside aristokraatia. Ainult nemad võisid kuuluda riigiametisse või kirikusse...
Inglismaa seaduste kohta Kaks kuud pärast oma lahutust abiellus Eleanor 1189-1192 Kolmas ristisõda, kus Inglismaa kuningas Henri I poja, Anjou krahvi prooviti Jeruusalemma valitseja Henryga. Pärast isa surma sai pojast kuningas Saladini käest vabastada Henry II. Paaril sündis kaheksa last (kolm tütart ja viis poega), kellest tuntuim on Richard III, teisiti Richard Lõvisüda. Henry alade valitsemises oli Eleanor võimukas ning mängis pikka aega väga suurt rolli, tegeledes aktiivselt majanduse ja poliitikaga, aga ka toetades kunste, kirjandust ja õiglast kohtupidamist. Poegade mäss 1173. aastal korraldasid Eleanori pojad Henry, Geoffroi ja Richard Lõvisüda oma isa vastu mässu. Pojad kaasasid ka ema, kes suutis neile tänu oma mõjukusele sõjalist tuge pakkuda. Mäss aga kukkus läbi ning Henry vangistas Eleanori. Tema vangistus kestis 16 aastat. Vangipõlve lõpp
Gooti Arhitektuur Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Gooti stiil jaguneb nii profaanarhitektuuriks kui ka sakraalarhitektuuriks.
Loodusvöönd Geograafiline Kliimavööde Mullad Elustik Inimtegevus Probleemid asend Taimed Loomad 1.Jää ja Põhjapoolkera Polaarvööde Igikelts Taimestik on Morsk, Eskimod Hiiglaslikud külmakõrbed ümbruses. kidur. Elustik jääkaru, sooritavad toidu jääkamakad a)Arktikas (hõlmab Põhja- on Antarktikas Weddeli otsinuil retki. ohustavad Jäämere koos liigivaene. hüljes, Gööni Töötavad laevu, seal on sealsete väikeste (lumejääväljad hüljes, vahelduvate palju ja suurte ...
Tuntakse suur väsimustunnet, kuid enamasti suudetakse treeningut jätkata. Viimaseks on maksimaaltreening, millega ilma soojenduseta alustades tõmbab lihase nii-öelda kinni. Seda seetõttu, et vees olevat hapnikku on keha jaoks liiga vähe, ilma milleta lihased kaotavad võime teha tööd. Kasutatakse vaid võistluskiiruse saavutamiseks. Kestvusaladel jõuavad inimesed hiljem tippu kui kiirusaladel. Kuna nähtav areng vastupidavuses on väiksem, siis ka motivatsioon ei pruugi olla teiste alade harrastajatega võrdne. Seega tuleb vastupidavus aladega alustada juba varakult, et saavutada maksimaalne võime juba varasemas eas. Kiiruslik vastupidavus kujutab endas keha võimet hoida kõrget kiirust nii pikalt kui keha jaksab. Seda saab testida kiirjooksudega, sööstudega, rattakiirsõitudega. Sprinteri treening sarnaneb mõningal osal ka pikamaajooksja treeningule. Kõik selleks, et lihased suudaksid vastupidada suurele ja järsule koormusele.
Ajalugu VANA-LIIVIMAA- Eesti ja Läti alad keskajal KIRIKUKIHELKOND- Piirkod, mille keskuseks oli kirik, kiriklik haldusüksus VAKUS- Maksupiirkond. Ametkonnad jagunevad vakusteks (4-6 küla) MÕIS- Suurmajapidamine, mida valitses isand KOORMIS- kohustused isanda ees HINNUS- kindla suurusega andam, konkreetne asi, nt kott vilja TEOTÖÖ- talupoja kohustus harida mõisa maad SULANE- mees, hooajatööline TEENIJATÜDRUK- naine, hooajatööline TRÄÄL- orjad, (sõjavangid, karistusest lahtiostetud surmamõistetud) KUBJAS- inimeste töölesundija, alati eestlane KILTER- kubja abiline, teoliste töölesundija ning ülevaataja mõisas KODUKARIÕIGUS- mõisniku õigus mõista oma talupoegade ule kohut ning karistada neidihunuhtluse voi lühiajalise arestiga. SUNNISMAISUS- talupoeg ei võinud oma kodust lahkuda omaniku loata, kehtis uhe mõisa piirides. PÄRISORJUS- talupoeg oli mõisniku isiklik omand ADRATALUPOEG- Suurem osa ees...
Liitlassuhted II maailmasõjas Millised lepingud panid aluse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani liitlassuhetele? - Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel -Kominterni vastane pakt -Kolmikpakt Millised riigid sõdisid koos Saksamaaga idarindel NSV Liidu vastu? Kuidas lõppes sõda nende jaoks? Millal/mil moel nad astusid sõjast välja? -Rumeenia -Soome -Bulgaaria -Slovakkia Milliste riikide/alade vallutamisel tegid koostööd Itaalia ja Saksamaa? Mida nad saavutasid? -Jugoslaavia -Kreeka -Egiptus Millised sõjasündmused panid aluse Suurele kolmikule e Saksamaa-vastasele liidule? Sündmus Milles seisnesid liitlassuhted? Millist abi anti? 1939 Hitler ründas Poolat ,kellel oli sõlmitud leping Inglismaaga 1940 Nõukogude liit ründas Bukoviinat 1941 Saksamaa ründas NSV Liitu, Pearl Harbori ründamine Jaapani poolt. Loodi Atlandi harta, USA-Inglismaa, NSVL abistasid üksteist, USA relvastusega. Nüüd oli põhjus USA-l sõtta astuda...
Põllumajanduse areng Linnused, tugevndati Kaheväljasüsteem (üks aasta ühel põllu poolel, teine aasta teisel) Peideti oma varandust Eluolu, kaubavahetus parem 7. Mis toimus sellel aastal? 476- Lääne Rooma keisririigi lõpp 800- Karl Suure kroonimine 1054- Suur skisma ehk kirikulõhe (õigeusukirik) 8. Kes tundsid 11-12. sajand välist huvi Eesti alade vastu? Vana-Vene vürstid (Jaroslav Tark) Lübecki kaupmehed Katolik kirik (tänu Lübecki kaupmeestele, koostöös leviati usku) 9. Milline oli Eesti ühiskond muinasaja lõpul, kuidas saadi informatsiooni selle kohta? Kirjalik allikas Läti Henriku kroonika Milles olid esimesed olulised kirjalikud teated eluoludest Arheoloogia Haldus: maakonnad-kihelkonnad (L. Henriku kroonika alusel)
https://www.google.ee/search?q=k%C3%BC %C3%BCditamine&es_sm=93&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=AQHtVKuDPePfywPXiIDQCA&ved= 0CAgQ_AUoAQ&biw=1422&bih=776&dpr=0.9#imgdii=_&imgrc=7qX2Fg019Fvg3M%253A %3BklGWitSDpCt1cM%3Bhttp%253A%252F%252Ff.pmo.ee%252Ff %252F2011%252F09%252F04%252F734864t81he3d0.jpg%3Bhttp%253A%252F %252Fkultuur.postimees.ee%252F553398%252Fpiltuudis-kabala-raudteejaamas-lavastati- kuuditamist%3B648%3B298 Eesti algusajad Eesti alade asustamine algas umbes 11 000 aastat tagasi. Arvatakse, et 1 aastatuhande keskpaigas ekr elas Eesti aladel ub 7000 inimest. 17 sajandil vähenes rahvaarv palju tänu sõdadele, näljale ja katkule. Eriti rängalt mõjus põhjasõda aastal (1700-1721)(2/3 rahvastikust hukkus) 500a.ekr 7000 500 23 000 13 saj algus 150 000- 280 000 16 saj keskpaik 250 000- 300 000
tolmeldamist. Me peame suurendama pinnase viljakust, drastiliselt vähendama pestitsiidide ja sünteetiliste väetiste kasutamist. Intensiivse põllumajanduse tulemusena on põldude pindalad suurenenud, kasutatakse ohtralt mineraalväetisi ja sünteetilisi taimekaitsevahendeid. Suurte põllumajandusmasinate kasutamine soodustab ühetaoliste põllumassiivide loomist ja põldude sees ja nende servadesolevate pool- looduslike alade elimineerimist. Põllumajandusmaastik on seeläbi muutnud homogeensemaks ja kaotanud elurikkuse säilimist soodustavaid elemente, seetõttu on vähenenud erinevate lülijalgsete, lindude, pisi-imetajate ja taimeliikide arvukus ning liigiline mitmekesisus (Geiger jt, 2010). Bioloogiline mitmekesisus Bioloogiline mitmekesisus tähendab kõiki taimede, loomade liike, olemasolevad mikroorganismid ja nende omavahelised suhted ökosüsteemis. (Vandermeer ja Perfecto, 1995).
Vana-Rooma kunst Vana-Rooma kunst I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Aegamisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus neile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. Arhitektuur - võlvid Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele.
Metsamarjakasvatus Eksam 08.05.15. 1. Metsa kõrvalkasutusest 1920-30ndail aastail Metsa kõrvalkasutuse kohta enne sõda publitseeritud andmed puuduvad. Hiljuti selgus aga,et metsandusteaduskonna arhiivis on olemas mahukas Kadaja käsikiri 1938.-1939. a. tehtud uurimusest metsamarjade, seente ja sarapuupähklite korjamise, turustamise ja ekspordi kohta. Nimetatud uurimuse käigus arvutati välja riigimetsades leiduvate marja-alade pindala suurus, samuti marjade keskmine kogusaak, hinnati korjatud marjade kogust ning turgudel müüdavate marjade, seente ja pähklite hulka. Metsamarjadest korjati keskmisel saagiaastal ära ligi 70%. Enam korjatud metsamarjad olid jõhvikas, metsvaarikas ja mustikas. Korjajateks olid valdavalt inimesed, kelle töökoormus talus oli teistest veidi väiksem (käsitöölised, vallavaesed. ...
Paljud liigid ja elupaigad, mis eestlasele on tavalised ja moodustavad tema loomuliku elukeskkonna, on mujal Euroopas kadunud. Eestis leidub 60 elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning 136 linnuliiki, mille kaitseks on moodustatud loodus- ja linnualad (509 loodusala e 16% maismaast), mis kokku moodustavad Eesti Natura 2000 võrgustiku. Natura 2000 võrgustiku loomine toimub etapiviisiliselt: 1. Liikmesriigid töötavad välja alade väljavalimise kriteeriumid, metoodika ja vastava administratiivse protsessi. Aluseks on Loodusdirektiiv & Linnudirektiiv, Euroopa Komisjoni juhendid & soovitused ning Euroopa Kohtu lahendid. 2. Liikmesriigid valivad välja sobivad alad. 3. Liikmesriigid koostavad iga ala kohta kirjelduse ja põhjenduse ala valikuks, täites selleks ära vastava Natura 2000 standard-andmevormi. 4. Liikmesriigid koostavad iga ala kohta kaardi, mis lisatakse Natura 2000 standard-
huvitatud maavalitsuste omavahelisel kokkuleppel, avalikele veekogudele või teemaplaneeringunakehtiva maakonna planeeringu täpsustamiseks. 7. Mille poolest erinevad üleriigilise ja maakonnaplaneeringu ülesanded? Nimeta teemasid. MP- on spetsiifilisem ja reguleerib maakonnatasandil rohkem. NT maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine; maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine; teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine; ÜLER- loob piirid ja normid mida tuleb järgida + arengukavad. NT taristud, säästev eesti pm, süsteemide aluste loomine (ökosüst, maastikud, poollooduslikud maastikud) 8. Mis on üldplaneering, kuidas võib üldplaneeringut koostada?
vahele jäävate looduslike soode, lammialade ning märgade metsadega. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega. Ala kuulub alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka. 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar Alates 1991. aastast on Piirissaar looduskaitseala ning kuulub Natura 2000 alade hulka. 1997 aastal arvati Emajõe suursoo ja Piirissaar rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari alade hulka. 1994.a loodi Emajõe - Suursoo maastikukaitse ala, et kaitsta Emajõe deltasoostikku, tagada selle ohustatud ja haruldaste koosluste ning liikide säilitamine, kaitse ja uurimine. Emajõe - Suursoo, Piirissaar koos Peipsi kaldaroostike ja luhtadega on sobivaks pesitsus- ja toitumispaigaks paljudele linnuliikidele - meri-, kala-, kalju-, konnakotkastele, must-
..................................................................7 2.3 Tööjaotus riigiasutuste vahel.............................................................................................7 3. OHUTEGURID......................................................................................................................8 4. TEGEVUSKAVAGA SEATAVAD EESMÄRGID...............................................................10 4.1 Praegu hooldatavatel alade järjepidev hooldus...............................................................10 4.2 Paranenud hoolduskvaliteet.............................................................................................10 4.3 Hooldatavate poollooduslike koosluste pindala suurenemine tüpoloogilist esinduslikkust arvestaval moel..............................................................................................11 4.4 Suurenenud teadlikkus ja parem infovahetus.......................
Kinnistus veendumus, et pühas sõjas langenud pääsevad taevasse, ootamata ära viimset kohtupäeva, mille tulekut prohvet kuulutas. Edu tagas see, et Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid sel hetkel laastavast sõjast nõrgestatud. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palju araabia päritolu palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda, mistõttu olid vallutussõdu alustanud araablased edukad. Kuidas suhtusid moslemid vallutatud alade elanikesse? Millega oli see põhjendatav? - 1) elanikkonna igapäevaellu sekkuti vähe; 2) ei sunnitud islamit vägisi peale; 3) ei keelatud kristlastel, juutidel või Iraanis levinud õpetuse pooldajatel oma traditsioone austada; 4) ei lubatud küll rajada uusi kirikuid, kuid vanu võis kasutada ja korras hoida; 5) alistatud rahvad pidid maksma maksu, millest moslemid olid vabastatud (hakati massiliselt islami usku astuma)
Hansakaubandus Eestis Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised pärinesid peamiselt Alam-Saksa aladelt. 14. sajandi jooksul hakkasid linnaelus olulist osa etendama kaupmeeste ja käsitööliste gildid ja tsunftid ning usulised vennaskonnad. Ilmselt tekkisid nende ühenduste alged juba 13. sajandil, dokumentaalset tõestust sellele aga pole. Nii Tallinnas kui ka Tartus kujunes välja kaupmeeste Suurgild ning käsitöölisi ühendavad väiksemad gildid. Gildide ja tsunftide skraad (statuudid), mis rangelt
Uuritavas piirkonnas on Arvila metsise püsielupaik (Tetrao urogallus). Kaitsealadest asub uuritavas piirkonnas muraka looduskaitse ala. 6 Natura 2000 järgi on Muraka looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega ja sellega seotud dokumendid on järgmised( Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (terviktekst). Komisjoni otsus, 10.1.2011, millega võetakse vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade neljas ajakohastatud loetelu. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ muutmine. Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 2009. a korraldus nr 148 Vabariigi Valitsuse 5
Natura 2000 ja Life Natura Natura 2000 eesmärk ja põhimõtted Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 150 Euroopas elutsevast imetajaliigist on tänaseks ohustatud pooled; 520 linnuliigist, 180 roomajate ja kahepaiksete liigist ning 150 kalaliigist on ohustatud kolmandik. 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas. Naturavõrgustik põhineb kahel direktiivil: nn linnudirektiivil mille eesmärk on kaitsta linde,
selle kohta käivad andmed. Nii ei oskagi alati esimese hooga anda täpset vastust näiteks küsimusele, kui suur on Eesti kaitsealade pindala. 1. jaanuaril 2001 oli Eestis 308 kaitseala. See arv muutub pidevalt, sest järjest kinnitatakse kaitse-eeskirju, moodustatakse ka päris uusi kaitsealasid, kui leitakse, et mingi seni tähelepanuta jäänud ala ühel või teisel põhjusel seda vajab. 2019 aasta seisuga on Eestis kokku 1304 kaitseala. Kaitse alade eest kannab hoolt mitu erininevat ametkonda: Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaagentuur, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaministeeriumile. 1. Keskkonnaamet: on riiklikul tasandil kaitse alla võetud alade valitseja; planeerib ja menetleb kaitstavate alade moodustamist; koostab looduskaitseliste tööde kavandamiseks kaitsekorralduskavasid;
infotehnoloogia-ala sanitar, kes abistab algajaid ja nõrku. Kuna nõudmised selle eriala omandamiseks pole kuigi suured ning töö ise reeglina üsna raske ning närviline, pole reeglina tegu kuigi ihaldudväärse ametiga. Sobib eelkõige missioonitunde ning kuulamisoskusega inimestele. Liigne enesekindlus või domineeriv stiil põletavad 'sanitari' kiiresti läbi · süsteemianalüütik Süsteemianalüütik on it alade 'helilooja'. Suurte süsteemide väljamõtlemine ja kaardistamine nõuavad ühelt poolt tehniliselt tugevat ning lahtise peaga, teiselt poolt analüütilise vaimuga inimest. Väga oluline on meeskonna juhtimise ning suunamise oskus. Süsteemianalüütik on tihti loova, ent samas tehnilise IT suuna suurkuju, vaimne juht · tehniline insener Töövahendite väljamõtlejaks sobivad vaid tehniliselt tugevaimad. Tähtis
taluvuspiiridega arvestades; · jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine. NATURA 2000 Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise. Iga liikmesriik võib Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks valida endale sobivad meetmed (kaitsealade moodustamine, lepingute sõlmimine, planeeringud vms). Oluline on, et valitud kaitsemeetmed tagaks nende elupaigatüüpide ja liikide säilimise, mille kaitseks alad on valitud. Tegevused, mis ei ohusta olulisel määral ala kaitseväärtusi, on lubatud. Eestis jäävad kaitsealad kaitsealadeks; praeguste kaitsealade kaitse-eeskirjad tagavad alade piisava kaitstuse ja enamasti jääb nende reziim muutmata.
Selle peamiseks põhjuseks on digitaalse informatsiooni lihtne käsitlemine, töötlemine ja jagamine. Selle tulemusena tekkinud kaarte on võimalik üha enam kasutada mitmesuguste probleemide ja ülesannete lahendamiseks. (Suurna, Sisas 2012) Käesolevas töös tuuakse välja lühike ülevaade Eesti kartograafia arengust 19. sajandil ning tutvustatakse lähemalt kahte kartograafi - Carl Gottlieb Rückerit ning Johann Heinrich Scmidti, kelle panus Eesti alade kaardistamisse oli märkimisväärne. Tänapäevane kartograafia on suuresti põimitud geoinformaatikaga ja on paljuski geoinfosüsteemide ehk GISide teoreetiliseks ja praktiliseks baasiks. 3 1 Kartograafia kujunemine Eestis Peamised geograafiliste andmete levimise viisid Eesti alade kohta olid sõja- ja ristiretkede kaudu. Andmeid leidus Henriku Liivimaa kroonikas, vaku- ja
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Muistne vabadusvõitlus toimus 1208-1227 aastatel. 1208. aastaks jõudsid ristisõdijad retkega Eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. Tõenäoliselt suurendas tublisti eestlaste eneseusku 1210. Aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. Siinsete alade vallutamise ettekäändeks oli ristiusustamine. Sakslased tahtsid laieneda, nad tungisid idapoole ja alade vallutamiseks oli ristiusu levitamine ideaalseks ettekäändeks. Ristiusustamine võimaldas laiendada katoliku kiriku võimupiire. Samuti puudusid eestlastel liitlased, kelle abile loota. Muistne vabadusvõitlus oli pöördeline eestlaste jaoks, sest sellega kaasnesid paljud muutused, mis puudutasid igapäevaelu, seisust ühiskonnas, usku ja mis peamine vabadust. Eestlasel ei olnud tugevama vastase vastu mingit lootust. Kui Eesti pealikud hukati, oli sunnitud alistuma lepinguliselt
Arvan, et Saksamaalt nõuti liiga suuri makse mida nad ei mida nad ei olnud võimelised maksma, sest kõik suured tehased olid hävinud või siis olemasolevate tegevust oli muudetud, et toota sõjaväele varustust. Prantsusmaa soovis Saksamaalt veelgi kõrgemaid makse aga teised riigid olid sellele vastu, kuna Saksamaa ei ei tulnud toime ka kehtestatud maksude maksmisega peale I maailmasõda ja see tekitas Saksamaal palju pingeid.. Ma arvan, et Saksamaalt oli vale majanduslikult edukate alade äravõtmine ja teiste riikide vahel ära jaotamine, sest see muutis saksamaa majanduse taastootmisvõime piiratuks ja Saksamaa muutus vaeseks. Kui Saksamaale oleks jäetud alles olemasolevad alad oleks saksamaa suutnud oma majanduse ja riigi ülesehitamisega kiiremini toime tulnud. Samas sõjaväe piiramine oli minu arust õige tegu, sest Saksamaal oli liialt suur sõjavägi ja väga palju kulutusi tehti sõjaväe ülalpidamiseks. Kui Saksamaa oleks oma endise sõjaväe taastanud peale
märgalakomleksi koosseisus, PõhjaLiivi märgala kompleksis. Nigula Looduskaitseala hõlmab 6400 ha ulatuses puutumatuid soid, metsi ning niite. Loodusega tutvumiseks on külastajate tarbeks ettevalmistatud mitmeid matkarajad ning vaatetornid, millest unikaalsemaid on Kubaru lehmatorn, kust huvilistel on võimalik vaadelda Eesti maatõugu veiseid. Kaitseeesmärk Looduskaitseala on loodud Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitseks. Kaitsealused liigid ning elupaigad on loetletud kaitseeeskirjas. Samast dokumendist võib lugeda ka Nigula looduskaitsealal kehtivast kaitsekorrast. Külastajale Nigula rabas on 6,8 km pikkune looduse õpperada. Väljaspool olemasolevaid õpperadasid liikumiseks peab olema looduskaitseala kaitse korraldaja Keskkonnaameti PärnuViljandi regiooni luba. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
mis on Natura 2000-ga seotud; kirjeldades kaitsealade korraldust; hinnates keskkonnamõjusid. Referaat tutvustab Life programmi ülesandeid ja eesmärke põhjendades nende vajalikkust. Kirjalik töö peaks andma põhjaliku ülevaate Natura 2000 ja Life programmist ning nende eesmärkidest Eestis ja kogu Euroopas. Andmed pärinevad põhiliselt raamatutest ja veebiportaalidest. Natura 2000 Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.(Natura 2000 portaal) Euroopa Liidu kaitsealade võrgustiku Natura 2000 peamiseks ülesandeks on kaista kõiki Euroopa Liidu jaoks olulisi elupaiku, millega kindlustatakse taimestiku ja loomastiku säilimine ning tagatakse looduslike koosluste elujõulisus tulevikus. Vahemeres on välja
inimressurssi perioodil 2005-2009 oli 141 miljonit Brasiilia reaali (55 miljonit eurot). · Investeeringute maht läbi MMA oli 22 miljonit eurot, läbi Metsateenistuse · Tegevusluba metsanduslikeks töödeks antakse kohalikele kogukondadele ja huvigruppidele, kes omakorda osa tulust tagastavad riigile. Riiklik Metsaarengu Fond · Teadusuuringute ja tehnoloogia arendamine metsa majandamisel · Tehniline abi ja metsa-ala suurendamine · Hävitatud alade taastamine sinna kuuluvate liikidega · Ratsionaalne ja jätkusuutlik metsaressursi kasutamine · Kontroll metsanduslike tegevuste üle, eelkõige lageraied · Metsamajandusliku suutlikuse tõstmine · Keskkonnaalane harimine · Keskkonna- ja loodusvarade kaitse Amazonase Fond · Avalike metsade ja kaitsealade juhtimine · Keskkonnakontroll, järelevalve ning seaduste teostus · Keskkonnaalased tegevused, et süvendada metsade jätkusuutlikku kasutamist
PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED · SÕLTUB SUUREL MÄÄRAL JA ON MÕJUTATUD LOODUSLIKEST TEGURITEST (KLIIMA, MULLASTIK, RELJEEF) · RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT · PIKK TOOTMISPERIOOD INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE · SUUR TOOTMISPIND KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI · PEAMINE RESSURSS JA TOOTMISVAHEND ON MAA PÕLLUMAAD SAADAKSE: METSADE MAHARAIUMISEL LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL MERE, VEEKOGUDE ARVELT POLDRID (HOLLANDIS 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL) INTENSIIVNE JA KAUBALINE · VÄIKE MAA-ALA · VÄHE TÖÖJÕUDU · VÄIKE KÄSITSITÖÖ MAHT · PALJU KAPITALI · PALJU TEHNIKAT · SUUR SAAGIKUS JA PRO-DUKTIIVSUS HA KOHTA · SAAK SUURENEB TÄNU SORDI- JA TÕUARETUSELE EKSTENSIIVNE JA OMATARBELINE: · SUUR MAA-ALA · PALJU TÖÖJÕUDU · SUUR KÄSITSITÖÖ MAHT
Üleharimine, ülekarjatamine ja veepuudus toovad kaasa alade kõrbestumise. Üha uued ja uued viljakandvad alad muutuvad kõrbeteks. Muldade vaesumine on muutnud need alad suurimateks näljapiirkondadeks. Inimene ülekarjatamisega põhjustab kõrbete laienemist – loomad hävitavad taimestiku tallamise ja ärasöömisega ning pinnas saab liikuma. Veepuudust põhjustab inimene oma suurte niisutussüsteemidega, mis tühjendavad sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal kõrbeks muutuda. Veepuudus ja muldade vaesumine põhjustavad taimede halba kasvu, mis toob omakorda kaasa õhu hapniku sisalduse vähenemise. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clep%C3%BC%C3%BCk Ülepüük on töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad Tunnistatakse kolme ülepüügi tüüpi:
huve taga ajama. Nii tekkis konflikt suurvasallide ja väikevasallide ehk eestlaste vahel. Jüriöö ülestõus oli 13431345 Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud maarahva vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. 4. Jüriöö ülestõusu ajal olevad huvigrupid ja eesmärgid : 1) Harju-Virumaa vasallid ,nad karstsid õigustest ilma jääda. 2) Liivi ordu, kes pidas ennast nende alade tegelikesks omanikeks.Vaid olude sunnil olid leppinud nende alade jäämisel. 3) Põlisrahvas, kes nägi sobivat hetke oma vabaduse taastamiseks.Kasutades segaseid aegu otsustas põlisrahvas ette valmistada ülestõusu maa vabastamiseks
-3.- aastatuhandel eKr. sest siis hakkas niisutuspõllundus intensiivselt arenema klimaatiliselt kõige sobivamates tingimustes 40 ja 23 paralleeli vahel, soodustas majanduse ja kaubanduse arengut, need aga omakorda andsid tõuke linnade ehitamiseks. Esimesed linnad tekkisid Egiptuses Niiluse kallastel, Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati äärsetel aladel, Hindustani poolsaarel Induse orus ning Hiinas Huanghe jõe lähistel. Kõige varasemad Mesopotaamia alade linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles täpselt ära linna keskuse ja peatänavad, ülejäänud osa linnast kasvas ja arenes tõenäoliselt stiihiliselt. Tüüpiline oli tugevasti kindlustatud keskosa, mille keskmes paiknesid nii valitseja palee kui ka astmeline templitorn e. tsikuraat. 2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu. Sumerite linnad (Nippur, Ur, Uruk, Adab, Lagash, Eridu, Umma, Kish)
pole vastutus määratud teisiti. (Mati Salu; Madis Metsur) · Jääkreostusega tegelemine projektipõhiselt on viinud olukorrani, kus osa isegi eriti ohtlikke objekte jäetakse unustusse, kuna keegi ei esita nende kohta projektiettepanekut. Senini pole tegeletud kõigi vanade asfaltbetoonitehastega. Lahendamata on osade tööstusterritooriumide ja kaevanduste ning karjääride alade korrastamine. (Mati Salu; Madis Metsur) 3 · Mõned omavalitsused tegelevad aktiivselt jääkreostuse kontrolli ja likvideerimisega (näiteks Tallinn, Paide), mõned ei tegele üldse. Mitmetel ettevõtetel on tehtud keskkonnauditid ja inventariseeritud jääkreostuskolded ning neist tulenevad riskid (AS Narva Elektrijaamad, Eesti Raudtee, Edelaraudtee, Tallinna Soojus), osadel aga on see töö veel tegemata
paavst. Seega oli alus Riia piiskoppide (hiljem peapiiskoppide) ja ordu hilisemaks rivaliteediks ülemvõimu pärast Liivimaal loodud. · Maarjamaa Nõnda, nõnda valvab mere täht alati oma Liivimaad; nõnda, nõnda kaitseb maailma valitsejanna ja kõigi maade keisrinna alati omaenese maad. (Henriku Liivimaa kroonika, XXV, 2 ) · (Vana-) Liivimaa 3) Läti alade rahvaste ristusutamise lõpuleviimine (liivlased 1206-1207, latgalid 1208, Kuramaa 1267, semgalid 1290 tähistas Liivimaa ristisõja lõppu; 1236 Saule lahing Leedu väed peatasid Mõõgavendade ordu (MO) sissetungi Leetu, MO hävitav lüüasaamine, 1237 lõpetas tegevuse MO riismed ühinesid saksa orduga, moodustades selle Liivimaa haru)
aitab liikumispuuetega inimestel paremini liikuda, hoiab vormis, annab hea enesetunde ja on ka väga mõnus tegevus ajaviitmiseks. Sporti on vaja teha juba sellepärast, et hoida lihased töökorras. Kui näiteks pikka aega voodis lamada, hakkavad lihased kärbuma ja kui liigutakse väga vähe (ainult kooli ja koju), siis jääb inimene lihtsalt nõrgaks. Öeldakse ka et pärast sportimist ja sportimise ajal tulevad pähe kõige paremad mõtted. Tõenäoliselt on see sellepärast, et enamike alade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad teised lihased. Kui joostakse tund aega, siis puhkab ka aju tund aega. Muidugi ei ole nii kõikide alade puhul, sest mõni ala vajab erilist pühendumust ja pingsat mõttetööd. Ma arvan, et sporti tuleks kindlasti teha, aga seda tuleks teha õigesti ja mõõdukalt, mitte liiga palju ega ka mitte liiga vähe. Kui on soov alustada spordiga, siis tuleks kõigepealt valida
Merivälja Kool Referaat Endla looduskaitseala Merivälja Kooli looduskaitseala uurimistöö Koostaja: Sandra Lucia Siilbek Klass: 6.a Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus…..…………..……......3 Looduskaitsealad eestis…………...4 Endla looduskaitseala……......…....7 2 Sissejuhatus See referaat on looduskaitsealadest ning selles referaadis on infot erinevate looduskaitsealade, Eesti looduskaitsealade ja Endla looduskaitseala kohta. 3 Looduskaitsealad Eestis Eesti looduskaitsealade loend Harjumaa Alema looduskaitseala Anija looduskaitseala Kämbla looduskaitseala Niinsoni looduskaitseala Paraspõllu looduskaitseala Tammiku looduskaitseala Läänemaa Leidissoo looduskaitseala Marimetsa looduskaitseala Nehatu looduskaitseala Puhtu...
3 4 1. GEODEESIA Geomaatika Geodeesia ( kr. - Maa jagamine ) on õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti Maa kuju ja suuruse määramisest. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustel, sõjanduses, katastrimõõdistamisel, metsanduses ja mujal. 5 Kumera pinna kujutamine tasapinnal 6 Tagasi 1.1.GEODEESIA HARUD ...
liikumispuuetega inimestel paremini liikuda, hoiab vormis, annab hea enesetunde ja on ka väga mõnus tegevus ajaviitmiseks. Sporti on vaja teha juba seetõttu, et hoida lihased töökorras. Kui näiteks pikka aega voodis lamada, hakkavad lihased kärbuma ja kui liigutakse väga vähe, siis jääb inimene lihtsalt nõrgaks. Öeldakse ka, et pärast sportimist ja sportimise ajal tulevad pähe kõige paremad mõtted. Tõenäoliselt on see sellepärast, et enamike alade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad teised lihased. Kui joostakse tund aega, siis puhkab ka aju tund aega. Muidugi ei ole nii kõikide alade puhul, sest mõni ala vajab erilist pühendumust ja pingsat mõttetööd. Ma arvan, et sporti tuleks kindlasti teha, aga seda tuleks teha õigesti ja mõõdukalt, mitte liiga palju ega ka mitte liiga vähe. Kui on soov alustada spordiga, siis tuleks kõigepealt valida endale sobiv
Geoid – maailmamerede rahulikus olekus olev pind, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa-alale; füüsiliselt deformeerunud Maa mudel Horisontaalprojektsioon – maa reaalse pinna kujutamine tasapinnal; looduses oleva pinna kujutamine tasapinnal Horisontaalnurk – kahe vertikaaltasapinna vaheline nurk horisontasapinnal Vertikaalnurk – mingi joone ja horisontaaltasapinna vaheline nurk Kaart – reeglipäraste moonutustega maapinna kujutis tasapinnal; suuremate alade jaoks Plaan – moonutusteta maapinna kujutis tasapinnal; väiksemate alade jaoks Koordinaatsüsteemid: Geodeetilised k. (meridiaanid ja paraleelid; laius ja pikkus), Ristkoordinaadid (telgmeridiaan ja ekvaatorjoon või nendega II suunad), Polaarkoordinaadid (horisontaalnurk ja joone horisontaalprojektsioon), Absoluutkoordinaadid (geoid, ellipsoid, suvaline e. suhteline) Mõõtkava – reaalse joone pikkuse ja kaardil oleva joone pikkuse suhe
loodusdirektiivi jõustumisel loodeti Natura võrgustik valmis saada aastaks 2000. Tiitlis Natura 2000 olev number on meile tähenduslik, sest Eestis alustati Natura võrgustiku moodustamisega just aastal 2000. Sel aastal kinnitati riiklik programm, mis tagas senisest suurema looduskaitse rahastamise riigieelarvest, ja alustas tööd Natura pilootprojekt Läänemaal ning Raplamaal, mis sai teerajaks kogu Eesti jaoks. Kuid nüüd aastal 2010, on Natura alade valimine jõudnud lõpusirgele kogu Euroopas ning kõik liikmesriigid tegelevad hoolsalt alade kaitse planeerimiseks vajaminevate kaitsekorralduskavade koostamisega. 2 Natura 2000 aladest üldiselt Mingi ala kuulumine Natura 2000 võrgustikku iseenesest ei too kaasa piiranguid, piirangud ja muu kaitsekord sätestatakse riigisiseselt vastavate õigusaktidega. Valdav enamus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
