Joonis 10. Joonis 11. Rannikuäärne ´upwelling` ja ´downwelling` Maatuule korral puhutakse pinnakihi vesi ära ja selle tahajärjel tõuseb vesi põhjast pinnale. (a Upwelling) Meretuultega on protsess vastupidine. (b Downwelling). Joonis 11. Joonis 12. Pinnavee vajumise ja ´vahepealse`ning süvavee tõusmise alad ehk upwellingu alad. Märkimisväärsed upwellingu alad on mandrite lääneranikul, ekvaatori alal ning Anktartika juures. Joonisel 12. roheline. 5 Joonis 13. Normaalse aasta tsirkulatsioon Joonis 14. El Nino aasta tsirkulatsioon Vaikses
Põhjasõda 1700-1721 17. sajandi lõpuks oli Rootsist saanud Läänemere tugevaim riik. Põhja- Euroopas moodustus Koalitsioon Rootsi vastu. Sinna kuulusid Saksimaa, Taani ja Venemaa. Venemaa: · Tahtis saada väljapääsu Läänemerele · Tahtis saada tagasi Venemaale kuulunud alad. Rootsi: · Tahtis kaitsta enda territooriumi. Taani · Tahtis haarata läänemerel ülevõimu. Kuna Saksi kuurvürst oli August II nimega valitud ja Poola kuningas siis osales ka tema sõjas. Saksi väed ründasid ootamatult Riiat 1700. aastal. Kuigi linna vallutada ei õnnestunud ,jätkati piiramist. Samal aastal ründas Rootsi valdusi ka Venemaa, asudes piirama Narva kindlust. Rootsi kuningaväed olid hõivatud nende kolmanda vastasega- Taaniga
Keskmine temp. Jaanuaris on 24°C ja Juulis 10°C. Umbes 8 kuud aastas on kõrvetavalt külm. Keskmine tuule kiirus on 11,7m/s. Detsembris ulatub ka 17,6m/s. Suhteline niiskus keskmiselt 74%. Kliima soojenemise tõttu mäe tipu lumega kattumise aeg järjest väheneb. PAEKTU SAN 1977. JA 1999. AASTAL Roheline naturaalne vegetatsioon. Hallikaspruun ainult põllumajanduslik maa, kust saak ei tõuse ülest pinnasest. Roosa Raie alad ja teised paljad alad, näidatud on ka triipudena mäel ojasi. . VÕRDLUS 1977. aastal oli põlluharimine mäe nõlvadel üsna suur, eriti PõhjaKorea poolel. Seega on 1999. aasta pildilt näha, et metsi raiutakse seal kandis tänapäeval vähem ja seega vegetastioon on tõusujoones. Uuemal pildil on näha, kuidas mõjutab maakatvust Hiina ja Koreavaheline piir, kuhu on ehitatud tamm. Eriti hästi on seda mäe jalamil näha, kus Hiina poolel on poole parem olukord.
märts paastumaarjapäev 2. juuli heinamaarjapäev 15. august rukkimaarjapäev (Maarja surmapäev) 8. september ussimaarjapäev (Maarja sündimise päev) Rooma katoliku kirikus pühitsetakse lisaks eelmistele veel: 2. veebruar algselt Maarja puhastamise päev, hiljem Issanda templisse toomise pave 8. detsember Maarja eostamise päev 1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel -ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Siinsete alade kaks tähtsamat kirikut - Riia ja Tallinna toomkirikud on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasajal nimetatakse ka Eestit tihti Maarjamaaks, samuti on Maarjamaa Rist Eesti kõrgeim riiklik autasu. Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ka Ambla (Suur-Maarja ehk Amplae Mariae) Alates keskajast on Neitsi Maarjat väga palju kunstis kujutatud. Neitsi Maarja
Lähis-Ida Lähis-Ida on regioon, mis hõlmab Aasia lääneosa ja Kirde-Aafrika. Lähis-Itta jäävad Türgi, Egiptus, Araabia poolsaar, Iraan ning nendevahelised alad. Lähis-Ida on olnud üks maailma ohtlikuimaid kriisikoldeid pärast Teist maailmasõda, eriti Plaestiina alad, sest seal elavad kahe vastastikuse maailmausundi esindajad: islamiusulised araablased ja juudid. Pinge nende kahe usundi vahel on põhjustanud vägivaldseid kokkupõrkeid ning isegi sõdu mitmel korral. Iisraeli on aidanud USA ning araablasi NSV Liit. Nii juudid kui ka araablased peavad Palestiinat enda maaks. 1948. aasta mais kuulutasid juudid ÜRO otsuse põhjal Palestiinas oma riigi ehk Iisraeli. Sellest tekkis suur konflikt, sest Palestiinas elavad araablased ei nõustunud palestiinat
aastal ja Naganos 1998. aastal. Jaapani rahvuslikest spordialadest on olümpiaalaks saanud judo, mis loodi 1882.a Jigoro Kano poolt. Ta asus välja töötama sellist enesekaitse süsteemi, mis omaks sportlikku iseloomu ja sisaldaks kõige efektiivsemaid võtteid erinevatest võitlusviisidest. Oma esimese judo kooli rajas Jigoro Kano Eishoji templisse, mille nimeks sai Kodokan. Väga hästi on tuntud maailmas veel karate, kendo ja sumo, mis on kõik võitlus alad. Karated tutvustas esmakordselt Jaapanile Gichin Funakoshit 1917. aastal ja kogu maailmale tutvustati seda alles viis aastat hiljem 1922. aastal, kuigi algse karate loojaks peetakse legendi järgi munk Bodhidharmast, kes u. aastal 525 p. Kr. rändas jalgsi Indiast Hiinasse ja oma rännuteedel tuli tal tihti peale võidelda ainult rännukepiga või lausa paljakäsi igasuguste metsloomade ja vaenulike hõimude vastu. Kendo on jaapani mõõgavõitluskunst, mis sai alguse 16. sajandil Jaapani
*Sõja ajendiks oli nn ’’Tartu maksu’’ maksmata jätmine. Sõja käik: *(22.jaanuar 1558) tungisid Vene väed tatari khaani šigAlei juhtimisel Tartu piiskopkonda. Järjest läksid tähtsad keskused Venemaale. (Esimesena Norra, siis Tartu ja lõpuks olid väed Tallinna juures) *Kuna Vana-Liivimaa oli lüüa saanud, hakkasid nad liitlasi otsima. Peeti läbirääkimisi. *Saare- ja Kuramaa piiskopid müüsid end Taani kaitse alla. Taani kuningas andis need alad oma vennale, hertsog Magnusele. *Enne rahu lõppu kogus ordu kõik oma väed kokku ja üritasid Tartu piiskopkonda tagasi saada. *(2.augustil 1560) hävitati Liivi ordu Oomuli mõisa juures. Pärast seda said venelased ka Viljandi, kus oli ordu üks parimaid kindlusi. *Tallinn ja Põhja-Eesti läksid Rootsile, aga muud alad said poolakad endale. *(1562) kirjutas peapiiskop lepingule alla. Ordut enam ei olnud. *Selleks, et saada raha sõdurite palkamiseks, pandi talupoegade väga suured
Venelased tungisid peale, Poola abile vaatamata jäi Liivimaa venelastele alla. Härgmäe lähedal viimane välilahing, kus ordu sai lüüa. Talurahva ülestõus, piirati Koluvere linnust, aga ebaõnnestunult. Paluti abi Rootsilt, väed saabusid Tallinna, esimene tugipunkt. Vilniuses 1561 leping, millega Riia piiskopkond ja ordu andsid end poola kuninga valitsuse alla. Liivimaa sai mitmeid vabadusi (usu, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid jne). Sõda muutus rahvusvaheliseks, Liivimaa alad jagatud nelja riigi vahel (Poola, Rootsi, Taani, Venemaa) Kõik tahtsid alasid laiendada, tegelik sõja põhjus: vastandlikud kaubandushuvid. Rootsi sai Saare- Lääne alasid juurde sõdides. Venemaa muutus aktiivsemaks, lõi Liivimaa kuningriigi. Toimus esimene Tallinna piiramine, edutu katku tõttu. Ivan Julm Eestis, vallutati suurem osa mandrialadest, rüüsteretki ka Saaremaal. Teine tallinna piiramine, hävitati klooster, taaskord edutu. Poolas uus kuningas, alustas ulatuslikku pealetungi
Toimub aeroobses keskkonnas nitrifitseerivate bakterite toimel ilma energialisata kaheetapilise protsessina. (nitritiooni moodustamine, nitraatiooni moodustamine). c) Denitrifikatsioon: C6H12O6+4NO3-6CO2+6H2O+2N2 (või N2O) 11. Mis on maastik? Inimese poolt tajutav ümbrus, mida väljendatakse näiteks sõnadega avamaastik, suletud maastik, tasane või künklik maastik, rannamaastik, jõemaastik jne. Maastikud on ka erineva looduskasutusega alad. Sarnase tekke, kuju ja koostisega alad. 12. Millega tegeleb keskkonna seire? Keskonnaseire võrdleb keskkonna seisundit enne ja pärast inimmõju avaldumist, jälgitakse perioodiliselt ja kindlat territooriumit hõlmavat keskkonnanäitajaid.
kõrgus on 2917 m. Pinnamood · Hästi liigestatud · Esineb mäestikke, kiltmaid ja madalikke. · Välistegurite (õhutemperatuur, vooluvesi, tuuled jt.) mõjul ümber kujunenud. Kliima · Kreeka kliima on suvel kuum ja niiske, talvel aga soe ja niiske. Mullastik · Mullad on üldiselt kehvad, välja arvatud tasandikel, kus loodusliku rohuga, viljakate muldade ja soojade suveilmadega alad pakuvad soodsa võimaluse põlluharimiseks. Veestik Selle jõe pikkus on 290 km. Arda parempoolne lisajõgi on Marica. Arda jõgi Marica jõgi Taimestik · Tiheda inimasustuse tõttu on maakasutus intensiivne. · Looduslikud metsad hävisid peamiselt ulatusliku karjakasvatuse või metsapõlengute tagajärjel. · Paljud taimed taluvad hästi põuda. Puud · Üks Kreeka Pähklipuu
1) MRP: aeg- 23.aug.1939; osapooled- Saksamaa, NL; sisu- Stalini ja Hitleri kokkuleppega jagatakse Ida-Euroopa mõjusfäärideks. MRP tegi Saksamaast ja NL-st liitlased; tagajärg- Saksamaa kallaletung Poolale 2)Müncheni kokkulepe: aeg- 29.sept.1938; osapooled- Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa; sisu- kokkuleppe kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loovutama oma alad(Sudeedimaa) Saksamaale; tahajärg- likvideeriti kogu Tsehhoslovakkia ning Tsehhi alad liideti Saksamaaga. 3) Lepituspoliitika- Saksamaa lepitamine, rahustamine, järeleandmiste tegemine, et Euroopas ei puhkeks sõda. 4) Hitleri-vastane koalitsioon- USA, Suurbritannia ja NL koostöö Hitleri vastu. I - Atlandi harta- kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted-. II - Teherani konverents- Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. III- Potsdami
1811 esimene asula Euroopa kolonistide saabumisel tõrjuti Läände Projekteeris ja ehitas välja Prantsuse päritolu arhitekt Pierre Charles L´Enfant (eeskuju Pariisi Versailles´lossi põhiplaanist) VALITSEMINE Valitseb kohalikult valitud linnapea 13 liikmeline linna volikogu USA kongressil osariigi suhtes ülemvõim (võimuses muuta Washingtoni kohalikke seadusi) USA PEALINNAKS SAAMINE 16 juuli 1870 kiitis USA residents selle otsuse heaks täpsed alad määras George Washington 17911792 tegid Andrew Ellicott ja tema assistentide uurimistöö föderaalala kohta ning paika pandi täpsed piirid (paigutati ka piirikivid , millest osad tänaseni säilinud) Nimi Columbia (the District of Columbia ) tuleb tolle aja (1871) USA poeetilisest nimetusest 1800 pidas kongress seal oma esimesed läbirääkimised HARIDUS Linnas kokku 123 avalikku kooli 2011. aasta seisuga käis nendes koolides kokku 46 191 õpilast
mes , s. Leidub 3in/km². Uus- ja nisukasvatus. ja õhu-ja erinevad sademete ka Meremaal aga Olemas on ka põllumajandus maanteede maagdi, hulk on protesta 15,8in/km². viinamarja alad kiirelt. võrgustik liha, kuld ja Austraalias nte ja ka Kokku elab kasvatused. Viinamarja ning süsi. Sisse 150- põlisusun neis kahes Rannikualadel kus kasvatus toob sadamad. tuuakse 2000mm ja dite kohas 27,4 on rohkem inimesi esile Kokku on ravimeid, Uus- järgijaid
kaetud savannidega ja ülejäänud Põhja-Kongost tasaste rohumaadega, mis annab riigile ka põllumajanduslikult väga hea alguspunkti. Tänu ekvatoriaalsele asukohale valitseb Kongos ka ekvatoriaalne kliima (mitte küll terves Kongos), mis toob endaga kaasa tohutuid vihmasadusid ning äikesetorme, mis omakorda teevad Kongo maailma kõige äikeserohkemaks riigiks. Kuna Kongo hõlmab endas hiiglaslikku ala, siis varieerub ka kliima vastavalt maastikule – madalad jõeäärsed alad (ehk suurem osa Kesk-Kongost) on kuumad ja niisked, mägised alad külmad ja kuivad. Üldjoontes on kõige kergem kokku võtta Kongo geograafia jagades selle viieks osaks. Pinnamoelt – Kesk-Kongo on madal ja tasane jõeäärne ala, mis on kaetud vihmametsadega; idast on see ümbritsetud mägismaaga; põhjast üle Kongo jõe asuvad lauged rohumaad; läänest jällegi mägismaadega; lõunast mägismaadega, mis lähevad üle savannideks
Saabusid ka Taanlased, 1219 tänapäeva Tallinna alla, Rävalasse. Neid palus piiskop Albert, Toompea lähistel toimus suur lahing eestlaste ja taanlaste vahel. Eestlastel oli väga vähe lootust võita, taanlased said veel motivatsiooni, sest väidetavalt tekkis taevasse Taani lipp ja seejärel langes see maha, taanlased said võidu ja lipu. Taanlased asusuid vallutama Põhja- Eesti alasid. Albertile see ei meeldinud, sest tänu taanlaste võidukusele kaotas tema oma alad. ,,Võiduristimine" algas sakslaste ja taanlaste vahel, hakati võidu linnu enda omaks ristima. 1220 saabusid Lääne-Eestisse rootslased, Lihula linnuse juurde. Suudeti vallutada Lihula linnud, loodeti, et sellega on alistatud see paik, rootslased lahkusid ja eestlased vallutasid linnuse endale tagasi. 1220-1221 loetakse teine perioodi lõpuks. Järk-järgult vallutasid ristirüütlid siinsed alad. Algas ka eestlase sõjaline areng ja paljud alad suudeti tagasi võita
Linn; 1% Märgalad; 12% Tundra; 23% Metsad Tundra Märgalad Linn Igijää Põllumaa Mäeahelikud Magevesi Joonisel 4, on näha Kanada maa-ala kooslust ehk see näitab kui suur osa antud maa-alast on kaetud näiteks metsadega või tundraga. Jooniselt saame järeldada, et põllumajanduseks sobilikud alad on: metsad (45%), põllumaad (6%), märgaladelt (12%) saab turvast ning tundrates (23%) saab kasvatada selles kliimas elada suutvaid loomi. Kliima Kanadal on kolm põhilist kliimavöödet: parasvööde, lähispolaarne ja polaarne. Jaanuari keskmiseks temperatuuriks on riigis –15 kraadi, kuid erinevates paikades võib see olla väga erinev. Näiteks kui Vaikse ookeani rannikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1 kuni 4 kraadi, siis riigi põhjaosas isegi –30 kuni –35 kraadi.
alustusid rootsi kuningale. 1561 aastal alustus ordu poola-leedu kuningale. Aga need tallinna ja asjad olid alistunud rootsile ja siis tekkis sõda rootsi ja poola-leedu kätte saada ordu vanu alasi. Seda aastat loetakse vanaliivimaa lõpuks. 1560 aastatel sõjategevus jätkus aga siis ei tegelenud moskva suurvürstiriik sellega. 1560 aastatel puhkes uued kaks sõda. Poola rootsi vaheline sõda ja taani rootsi vaheline sõda. Poola rootsi vaheline sellepärast et need alad mis olid olnud põhjaeestis, need olid alistunud rootsi kuningale aga kuna need olid ordu alad siis poola pidas endale seda. Tund vahel Kolmekuninga aeg Sellel ajal oli kolm valitsejat: poola, taani ning rootsi Poola Taani Varasem Rootsiaeg Lõuna Eesti, põhja läti Saaremaa Põhja Eesti, Hiiumaa Alguseks võib pidada 1561 Alguseks võib pidada 1559, Algus 1561, kui tallinna linna
4) karstilehtrite ja veekogude ümber määrata puhveralad, kus on keelatud väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine, sõnniku hoidmine aunas ja muu vee kvaliteeti halvendav tegevus 5) sõnniku ladustamiseks rajada nõuetele vastavad sõnnikuhoidlad 5 3. Regulatsioon Eestis Intensiivse põllumajandusega piirkondades määratakse pinna- ja põhjavee kaitseks nitraaditundlikud alad (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, 2006). Veeseaduse § 263 lõige 1 järgi loetakse nitraaditundlikuks ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatiooni sisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus (RT I, 23.12.2010, 41). Sellest tingituna moodustati Vabariigi Valitsuse 21.01.2003 määrusega nr
Laevastikus vähendati laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Reini vasakul kaldal olevas alas ei tohtinud olla saksa vägesid ja nad ei tohtinud ehitada kaitserajatisi või teisi sõjalisi objekte. 3)Saksamaa pidi maksma reparatsioone st korvama võitjate sõjakulutused 4. juunil 1920 arahulepingud Ungariga(Trianoni) ja 1o sept. Austriaga(Saint-Germani). 1)Doonau monarhia, kui suurriik likvideeriti, tekkisid 3 riiki: 1.Austria, 2. Ungari 3.Tsehhoslovakkia 2) Endised Austria-Ungari alad liideti Serbiaga 3) Kõik kolm Austria-Ungari järglasriiki olid kohustatud maksma reparartsioonimakse. Rahuleping Bulgaariaga 27. Nov 1919: 1)Reparatsioonid 2)Alade loovutamine Kreekale ja Jugoslaaviale-kaotas väljapääsu Vahemerele. Rahuleping Türgiga- Sevresi rahuleping 10. Aug. 1920- Osmanite impeerium kaotas palju alasid Osmanite impeeriumile kuulunud araabia alad ja Saksamaale kuulunud kolooniad läksid
edasi kuid siiski kustub. Põlemisel eraldub plastiku põlemis lõhna . Põlemisjäägiks on mustad kõvad söestunud kerad, mis ei pudene katsudes Materjal Kanga näidis Katse tulemus Polüester 1 Polesterkiud 1 märgub vette asetsedes koheselt ning märjaks said kiudude vahelised alad. Mõne aja möödudes vajub kiud veeanuma põhja Polüester 2 Polüesterkiud 2 märgus samuti hetkega. Selle kanga puhul märgusid samuti kiudude vahelised alad. Võttes kanga veest välja kanga peal siiski ka piisad, seega see kangas mingil määral hülgab vett. Mõne aja möödudes vajub kangas siiski
P ärast Muistset vabadussõda 1227. aastal jagati Eestimaa 4 võitja vahel. Eestis ja Lätis vallutatud alad kokku olid tuntud Liivimaana. Põhja-Eest alad olid tuntud Eestimaana. Maa jagati üksikuteks piirkondadeks, mille etteotsa said peaaegu sõltumatud maahärrad. Nende käsutuses olevad alad kujutasid endast väikseid feodaalriike. Taani valdusi Põhja-Eestis hakati nimetama Harju-Viruks. Läänemaa ja osa Saaremaast ning Hiiumaast langes Saare-Lääne piiskopkonna valitsemise alla. Kagu- Eestit nimetati Tartu piiskopkonnaks. Seda ajajärku, mil Eesti oli jagatud 4 alaks, nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks ning ka orduajaks. I lmalikku võimu Eestis esindas Liivi orduriik. See loodi 1237. aastal ning oli üks esindusharu Saksa ordust Liivimaal
Jaapan Bulgaaria juba arem) 1940 Allkirjastati Kolmikpakt, millele siis kirjutasid alla ka S, U, B, R, Sl Hitleri-vastane koalitsioon + nendega liitunud riigid NSVL Kokku nende poolel USA oli 61 riiki Suurbritannia 1942, 1. jaanuar Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon 4. Saksamaa poolt õivatud alad 1939-1940 (alates 1. sept) * Lääne-Poola * Luxenburg * Taani * Belgia * Norra * Holland 5. NSL poolt okupeeritud alad 1939-1940 (alates 1. sept) * Eesti * Ida-Poola * Läti * Besaraabia * Leedu * alad Soomelt, nt Karjala maakitsus 6. Nimetage suuri lahinguoperatsioone II MS-st * Moskva * Pearl Harbor
maksustatakse kalalaevu ja püügivahendeid (preemiad kalandusest loobumise eest) METSANDUS: Metsa tähtsus 1. Hapnikutootja 2. Kasutab süsihappegaasi ära 3. seob niiskust, korrastab veereziimi, (vesi voolab aeglasemalt ära), ühtlustab jõgede veereziimi 4. seob tolmu, 5. takistab müra levikut 6. toit - marjad, seened 7. uluk - jahindusliku tähtsusega metsloom 8. Puit Okasmetsa levikupiirk: Kanada, USA, Skandinaavia, Venemaa (kuni Siberini) Segametsade alad: Kesk-Euroopa riigid, Venemaa lõunapoolsed alad (kask+okas), Suure järvistu piirkond (Kanada, USA) Lehtmetsade ala: kaitseotstarve; toodangus väike osatähtsus: Lääne-Euroopa, Briti saared, Prantsusmaa Alpideni jne. Sekvoia e mammutipuu - USA lääneosa Vihmametsade alad : Amazonase madalik, Guinea lahe rannik ja Kongo nõgu, Malai saarestik - Indoneesia. Metsavarude hindamine A) hektarite arvutamine : metsasus(%) = metsade pindala/kogu pindalaga *100%
puudub. Kujundatavale alale saab siseneda värava kaudu põhja poolt vähema liiklusega kõvakattega sõidutee kaudu. Nõlvakute ja pinnase muutused: Nõlvakuid esineb vähe. Väike nõlv on aia taga lääne poolses küljes. Keset aeda kasvuhoone ja lillepeenra vahel on väike kallak. Üldiselt on maa-ala suhteliselt tasane. Erosiooni oht puudub. Drenaaž: Kevadel koguneb sulamisvesi värava juurde ja maja ette. Teistel aastaaegadel liigniisked alad puuduvad, pigem on alad kuivad. Vee liikumise suund on värava suunas. Mullaolud: Põhja-Eestis on valdavalt hallikad ja karbonaatsed mullad. Pinnas on kivine ja see tekitab mulla kuivuse, sest kivimid ei suuda vett endas kinni pidada. Muld on natuke liivane, aga savine mitte. Taimestik: Taimestiku on palju ja see on väga erinev. Aia idapoolses küljes on enamasti viljapuud ja marjapõõsad ning muud söömiseks kasvatatavad taimed. Aia keskel on palju lillepeenraid, kus sügisel,
Levik • Levinud peaaegu kõikjal põhjapoolkeral • Põhja-Ameerikas- peamiselt Kanadas, Alaskal • Aasia- suurim asukornd Mongoolias. Samuti esineb Hiinas, Koeras, Iraagis jne Arvukus • Leviala viimasel paaril aastal laienenud • Arvukuse kõrgaeg oli 1995 (umbes) • 2008 loendati 135 isendit • Enim Pärnu-, Jõgeva, ja Ida-Virumaal • 2007 kütiti 40 hunti Elupaik • Suured metsamassiivid, suuremad metsade-rabade alad • Mujal jõgede orud ja lagendikega vahelduvad metsaalad, tundrad, stepid, poolkõrbed. Toitumine • Kiskja- karnivoor • Uluksõralised, koduloomad, jänesed, koprad Paljunemine • Monogaamsed • Jooksuaeg jaanuari lõpp, veebruar • Kutsikad sünnivad 62-63 päeva pärast, aprillis • Kutsikaid noortel 3-5, vanematel 6-8 • Emased suguküpsed 2., isased 3. eluaastal ILVES Liigikirjeldus • Suur kaslane • Keskmine kaal 10-20 kg
ähvardused. Teise maailmasõja võitsid NSVL, USA, Prantsusmaa ja Inglismaa, kaotajateks jäid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Maailmapoliitika määravaks jõuks said NSVL ja USA. Nende suhted halvenesid pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist niivõrd, et varsti puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Nõukogude Liidu toetusel haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias. NSV Liidu kontrolli alla sattusid ka Ida-Saksamaa alad ning Berliini idapoolne osa. 1948. aastal asus NSVL takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Läänae-Berliini. Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas, sellesse haarati ka Berliini läänesektorid. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustas
7. Brittany Rogers CAN 14,483 8. Elsabeth Black CAN 0,000 Meeste toenghooglemine 1. Krisztian Berki HUN 16,066 2. Louis Smith GBR 16,066 3. Max Whitlock GBR 15,600 4. Alberto Busnari ITA 15,400 5. Cyril Tommasone FRA 15,141 6. Vitali Nakonetsni UKR 14,766 7. David Beljavski RUS 14,733 8. Vid Hidvegi HUN 14,300 4.Sportvõimlemise alad tänapäeval Tänapäeval võistlevad mehed tavaliselt seitsmel individuaalvõistlusalal (vabaharjutus, rõngad, toenghooglemine, rööbaspuud, kang, toenghüpe ja mitmevõistlus), naised viiel alal (vabaharjutus, rööbaspuud, kang, toenghüpe ja mitmevõistlus). Lisaks peetakse mitmevõistluses ka võistkondlikud võistlused. Meeste võistlusalad: Naiste võistlusalad:
valitsevad lõuna pool kirdepassaadid, mis võimaldavad kiiresti reisida läände ning kirdepassaatidest põhja pool valitsevad läänekaarte tuuled, mis aitavad kiiresti Euroopasse tagasi suunduda. · 1494. aastal jaotas Rooma paavst Aleksander VI Tordesillase lepinguga kahe rivaalitseva koloniaalsuurvõimu Portugali ja Hispaania vahel ära kogu maailma. Lepingu kohaselt kuulusid kõik avastatud ja avastatavad alad 46° lp. ida poole Portugalile ja lääne pool avastatavad alad jäeti Hispaaniale. 1529. aastal lepingut täiendati, mille kohaselt 17° ip. lääne pool asuv ala kuulutati Portugali omandiks ning Hispaania loobus õigustele Vürtsisaartest 350000 tukati eest. · Euroopa riigid lepingut ei tunnistanud. 1777. aastal kaotas üldse oma kehtivuse.
Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm, Majuro atoll Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu- Aasia piirkonna. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske. Aasta läbi valitsev kuumus on tingitud selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saavad ekvaatorilähedased alad palju rohkem soojust, kui teised alad Maakeral. Kuna ekvaatorilähedastel aladel on aasta läbi soe, on sellest tingitud ka püsiv madalrõhkkond neil aladel. Hommikuti on ekvaatorilähedastel aladel sooja umbes 20 kraadi. Päeva jooksul soojeneb õhk päikesekiirte toimel ja soe ning niiske õhk tõuseb üles. Kõrgemale tõustes õhk jahtub ning veeaur ei mahu enam jahedasse õhku ära. Moodustuvad pilved ja pärastlõunal hakkab sadama. Õhtuks on pilved jälle hajunud,
VII sajandil eKr kujunes välja kreeklaste ja etruskide mõjul ladina tähestik ning kiri. VI sajandi lõpul eKr kehtestati Rooma Vabariik. Võim kuulus nüüd suursugustele riigiametnikele magistraatidele ja nõukogule, mida nimetati senatiks. Lihtkodanike huvide üle arutati rahvakoosolekutel. Võimsa sõjaväega suudeti järk-järgult vallutada lisaks Itaaliale kõik Vahemere maad. Itaallastesse suhtuti kui liitlastesse, kuid teiste rahvuste alad muudeti provintsideks. Mitmete vallutussõdade tõttu muutus Rooma ja Itaalia ühiskond orjanduslikuks. I sajandil eKr asendus vabariik hoopiski keisririigiga, kus nüüd kuulus võim ühele isikule, kelleks oli keiser kui riigijuht. Esimeseks keisriks Rooma riigis oli Augustus, kes pani aluse pikale rahuajale (Enne teda oli Roomas valitsejaks veel Romulus ja Caesar). Rooma linn muutus Vahemere maade suurimaks linnaks sel ajal
Carolina, Massachusetts, Maryland, Virginia, Pennsylvania, Delaware, New York, New Jersey, New Hampshire, Rhode Island ja Connecticut. Esimene neist oli Delaware, mida seetõttu nimetatakse ka Esimeseks Osariigiks. 9. Nimeta USA tuntumat ühiskonna tegelased (18. saj) Kveeker William Penn, kehtestas koloonia territooriumil erilise põhiseaduse, "püha eksperiment." George Washington- Virginia plantaator, kelles sai regulaararmee ülemjuhatajaks. 10. Millised alad liideti USA-ga aastatel 1783-1864? Oregoni piirkond- 1846, Louisiana ostutehingu piirkond-1803, Florida- 1819, Mehhiko- 1822, California jt Mehhikolt saadud alad 1848,
Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina. · Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. · Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. NSV Liidu ja Saksamaa sõprusleping · 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping · Lepinguga Poola riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. · 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu ja muutis sellega lepingu kehtetuks. Talvesõda · Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. · Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjala
Muldade maatrikstabeli valik · kallakulised alad, kus esineb pindmise · sood ja soostunud alad, kus esineb > 30 cm · ei esine pindmise kihi kuhjumist või mullakihi ära- või pealeuhe sademete vetega tüsedune turbakiht ärakannet vete mõjul ega üleujutusi
TEISE MAAILMASÕJA EELLUGU Euroopa 1938-39 Hitleri üheks eesmärgiks oli Versailles' süsteemi nõrgendamine. Suurendas Saksamaa sõjalist tugevust (suurendas sõjaväge, lõi väeosad, mis olid keelatud). 1938.algas Saksamaa territooriumi laiendamine nn Suur-Saksamaa loomine (ühendada kõik need alad, kus elasid sakslased). Esiteks plaan allutada Austria plaan ,,Otto". 1938.aastal esitas Hitler Austria kantslerile nõudmise, et vangistatud austria natsid lastaks vangist välja ja nende juht nimetataks valitsuse juhiks (kantsleriks), paluti ka seda, et Austria annaks oma armee Saksa alluvusse. Otsene sekkumine teise riigi siseasjadesse. Tegelikkuses oli Austria president kõikide nõudmistega nõus, aga nõudmised olid aga esitatud
Rootsi ja Venemaa vahelises võitluses läänemeresoome asualade pärast kaldus kaalukauss 18. sajandi algul Venemaa kasuks. Peeter I juhtimisel asuti viimaste sajandite jooksul kaotatut tagasi võtma. 1703 asutati Äänisjärve läänekaldale suur relvatehas. Tehase juurde tekkinud asulast sai 1777. aastal linn - Petrozavodsk. Põhjasõja lõpetanud Uusikaupunki rahuga (1721) sai Venemaa endale kogu Karjala kannase (sh Viiburi) ning Laadoga põhjaranniku alad. 1809. aastal oli Rootsi sunnitud Venemaale loovutama kogu Soome. Loodi Soome suurvürstiriik, mille koosseisu arvati ka Karjala kannas (v.a lõunaosa) ning Laadoga põhjaranniku alad. Soome suurvürstiriigil oli Venemaa koosseisus avar autonoomia. See oli üks impeeriumi sotsiaal-majanduslikult arenenumaid piirkondi. Suurvürstiriigi raames küpses modernne soome rahvus. Suurema osa soome eepose "Kalevala" (1835-1849) aluseks olevast
jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju. 4. Muistne vabadusvõitlus Muistset vabadusvõitlust (1208–1227) nim. ka Liivimaa ristisõjaks. Põhjused: paganaid taheti ristiusustada, konfliktid naabritega Osapooled: eestlased, Taani, Rootsi, Venemaa, Liivimaa, Saksamaa Piiskop Albert (1199-1229) – Liivimaa III piiskop, kes viis lõpuni ristiusustamise ja rajas 1201. Riia linna, millest saab tema tugipunkt. Ta nimetas Vana-Liivimaa alad Maarjamaaks. Mõõgavendade ordu – kristlik sõjaline ordu, mille moodustas 1202. preester Theoderich. Ümera lahing (1210) – Ugandi ja Sakala malevad (väeüksused) piirasid Võnnu linnust, kuna see oli sakslaste tugipunkt. Taheti Võnnu kindlus enda alla võtta. Saadi teada, et Riia alt tuleb sakslaste abivägi. Eestlased peitsid end Võnnu lähedale metsa ja seejärel ründasid sakslasi. See oli eestlaste esimene suur võit. Madisepäeva lahing (21
........................................................................... 7 Kokkuvõte .............................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus ................................................................................... 9 Sissejuhatus Käesolevas referaadis anna kõigepealt ülevaate sellest, mida nn. Rootsi aeg endast üldse kujutas, millisel ajaperioodil see kestis, mis selle põhjustas ja millised Eesti alad Rootsi võimu alla kuulusid. Peatun pikemalt ka suurel näljaperioodil, mis Eestit sel ajal tabas. Kirjeldan tolleaegsete inimeste elu-olu ja haridussüsteemi, samuti seda, kuidas arenesid eesti keel ja kirjandus ning mis toimus religioossel tasandil. Rootsi aeg Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Lihtsustatult võib öelda, et ,,Rootsi aeg" kestis 17.sajandil. Sel perioodil
suuremõõtkavalisi ortofotosid. Topograafiline kaart kujutab maa pinda mingis kartograafilises projektsioonis vähendatult ja üldistatult. Kaartide koostamiseks kasutatakse väiksemas mõõtkavas ortofotosid ja kosmosest tehtud salvestusi. Topograafilistel kaartidel kujutatakse kõiki olulisemaid maastikul esinevaid nähtusi ja objekte: • veekogud (meri, järved, jõed, ojad jm) • taimkatte elemendid (metsakooslused, sood, niidud, roostikud jm) • pinnakatte elemente (liivikud, kivised alad jm) • reljeef (tavaliselt samakõrgusjoonte abil) ja üksikud pinnavormid • asustussüsteem (linnad, külad, hoonestatud alad, üksikud majad jm) • teede- ja muud ühendusvõrgud • majandustegevuse objektid (tehased, karjäärid, settebasseinid, üksikud objektid kuni valgusfoorini välja) • haldus- ja elukorralduse seisukohalt muud olulised piirid (nt looduskaitsealad) Topograafilisel kaardil on kolmekordne raam: • siseraam, mis piirab maastiku kujutist • minuti- ehk kraadiraam
Loodusvööndid · Jää- ja külmakõrbed. Asuvad polaarvöötmes. Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbedeks. Kliima on väga karm ja õhutempeatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 kraadi. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Arktika: talvine õhutemperatuur on umbes -50 kraadi, sademed enamasti lumena ja umbes 100-200mm aastas, sajuga kaasned
· Poola eesotsas Stefan Batoryga tungis Tartumaale ja sealt edasi Venemaale · Rootsi eesotsas Pontus De la Gardie'ga tungis Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaale. Vallutati Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva. Narva alt liiguti edasi Venemaale, vallutati Ingerimaa kuni Laadoga järveni välja 1582.a sõlmiti Venemaa ja Poola vahel Jam Zapolski vaherahu, mille alusel Lõuna-Eesti läks Poola-Leedule kuid Venemaa alad, mis olid sõja ajal vallutatud anti Venemaale tagasi. 1583.a sõlmiti Venemaal Pljussa vaherahu, mille alusel Rootsi sai Lääne- ja Põhja-Eesti ning endised Vene alad Ingerimaal. 5. Liivi sõjaga seotud isikud. TV lk. 28-29 ül. 2. II Sõjad 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi I poolel 1. Eesti jagamine kolme kuninga vahel pärast Liivi sõda. Tunda kaarti. · Lõuna-Eesti ja kogu Läti Poolale · Põhja-Eesti Rootsile · Saaremaa Taanile 2. Sõjad, osapooled ja tulemused
Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned Senjööril oli sõltlane vasall, kellele ta andis maad ja vastutasuks teenis vasall teda. Feodaalile v läänimehele andis kuningas vastavalt kas feoodi v lääni. Maaga käisid kaasas ka pärisorjad, kes ei tohtinud maalt lahkuda- sunnismaised. 2. Rooma rahu lõpp a. Kuhu ulatusid Rooma rahu piirid? Rooma jagunes kaheks: Lääne-Rooma, mis lagunes ja Ida-Rooma, millest sai Bütsants. b. Keldid, germaanlased – nende peamised asustatud alad. Keldid rändasid tänapäeva Inglismaa aladele ning germaanid liikusid hunnide tõttu tänapäeva Itaalia aladele. c. Mida kujutas endast Caracalla edikt? Kõikidele Rooma rahu alal elavatel inimestele kehtisid Roma kodanikuõigused. d. Milles seisnesid Lääne-Rooma impeeriumi languse ja Ida-Rooma püsimise põhjused? Ida- Rooma oli poliitiliselt killustunud, geograaflised olud ei olnud impeeiumile kasuks ja hunnide pidevatele rünnakutele ei suudetud vastu panna
11. Mida nimetatakse mulla degradatsiooniks? Mulla degradatsiooniks nimetatakse inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist. 12. Selgita kiirendatud erosiooni olemust ja seda, kuidas muldi selle eest kaitsta. Vooluveed põhjustavadmulla ärakande. Muldi saab kaitsta selle eest, rajades kas terrasspõlde või põllukaitseribasid. 13. Selgita kõrbestumise olemust. Kõrbestumine on kõrbete laienemine väära inimtegevuse tagajärjel, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks ning toimub muldade hävimine. 14. Mis kahjustavad või hävitavad muldi füüsikalise degradatsiooni puhul? Muldi kahjustavad ja hävitavad: · Tööstuskompleksid · Ehitised linnad · Tehiskattega alad · Kaevandused 15. Iseloomusta keemilist degradatisooni. Keemilise degradatsiooni korral satuvad mulda tööstuses tekkivad kahjulikud ained. 16. Mis on atmosfäär?
inimest elab ühes kindlas piirkonnas ühe · Milliseid tagajärgi looduskeskkonnale ruutkilomeetri kohta. võib tekitada suur rahvastiku tihedus? · Rahvastiku tihedust saab arvutada jagades rahvaarvu territooriumi pindalaga. Rahvastiku paiknemist mõjutavad tegurid · Pinnamood - kõige tihedamini on asustatud tasandikud ja madalikud. Väiksem asustus on aga kõrgmäestikes. · Kliima - tihedalt on asustatud need alad, kus on mõõdukas temperatuur, piisavalt sademeid ja päikesepaistet. Hõredalt on asustatud need alad, kus on vähe sademeid (näiteks kõrbed). · Mullad - tiheda asutusega on need piirkonnad, kus on viljakad mullad. · Maavarad - tihedalt on asustatud need alad, kus kaevandatakse maavarasid (tööstuslik areng, asulate teke). · Sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. · Ajaloolised tegurid. · Poliitilised. Rahvastiku paiknemine tee kaardi põhjal kaks üldistust
alal(ABCD) 6.Troopilised puna-ja kollam e ferraliitmullad-1-2mln a, 6-7m, soojas/niiskes kl keem murenemine, huumust ei ladestu mulda, kuhjub Fe ja Al oksiidid, mullal happeline reakts. Muldade degradeerumine-*sooldumine-ariidse kl alal. seda soodustab muldade kastmine. vesi maapinna sisse, lahustab soolasid, aurub maapinna peale, aurab, soolad jäävad järele. Toimub ka looduslikult *erosioon-toimub tänu põllumaj-le, metsandusele. Suurimad pk-vahemere rannik, vihmametsade alad, rohtlad *deflatsioon-ariidse kl alal, kus taimestikku pole. muldade füüs degradeerumine-tallumine. muld vaesub õhust/veest Keem degradeerumine-happevihmad muudavad mullad happeliseks. Liigne väetamine, monokult kasvatus, mürkkemikaalid, raskemetalli kuhjumine tööstuspk-de läheduses *kõrbestumine-ülekarjatamine, muldade liigna kurnamine.
) Seda tüüpi püramiid iseloomustab elanikkonda, kus on madal noorte inimeste osakaal ja vananev rahvastik. 3. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Kanada tiheduse kaart: 2 Egiptuse tiheduse kaart: Näitajad Kanada Rahvastiku keskmine tihedus · 3,54 inimest km2 kohta. 3 Tihedalt asustatud alad ja · Suurlinnad riigi lõunaosasväga suur osa Kanada tiheda asustuse põhused territooriumist on kaetud metaga või igikeltsaga, seetõttu on enamus elanikke on koondunud linnadesse. · Riigi kaguosa- USA piir ja Atlandi ookean. Hõredalt asustatud alad ja · Gröönimaa ja riigi keskosa-põhjuseks igikelts hõreda asustuse põhjused
maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. Selletõttu on troopiline õhumass väga soe ja toob lähistroopikasse kuuma suve. Lähistroopikas ei lange ühelgi kuul keskmine õhutemperatuur alla 4 kraadi, kuid suve ja talvepoolaasta temperatuuride erinevus on ilmne aastane temperatuuride amplituud on keskmiselt 10 kraadi. Püsiv lumikate lähistroopikas puudub, kuid harva võib lühiajaliselt ka lund sadada. Vahemerelised alad Kliima on lähistroopikas erinevatel aladel pisut erinev, seega tutvume erinevate kliimatüüpidega lähemalt. Lähistroopilist kliimat nimetatakse ka vahemereliseks kliimaks. Seega on lähistroopikas levinuim vahemereline kliima. Vahemerelisele kliimale on iseloomulik kuum päikesepaisteline ja kuiv suvi. Keskmine õhutemperatuur on 24 25 kraadi. Suvel satuvad Vahemeremaad lõunast ulatuva kõrgrõhuala, laskuvate õhuvoolude ja passaatide mõju alla. Sellepärast on suved kuumad ja
3) Kuidas sai Liibüast Itaalia asumaa? Juba 19. sajandil algas Türgi Osmanite impeeriumi märgatav langus, millega kaasnes majanduslik ja poliitiline sõltuvusse sattumine teistest suurriikidest. Türgi nõrkus avaldus eriti selgelt Türgi- Itaalia sõjas (1911-1912), mil Itaalia väed said üsna kiiresti jagu Türgi garnisonidest Tripolitaanias ja Küreneikas (praegune Liibüa). See julgustas Balkani riike välja astuma Türgi vastu, et vabastada slaavi, kreeka ja albaania alad. 4) Tooge 3 konkreetset näidet USA sekkumisest maailmapoliitikasse. 1. Ameerika-Hispaania sõda, mille tulemusel loovutas Hispaania Ameerikale Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. Kuuba jäi neljaks aastaks USA võimu alla. 2.Ühendriigid teostasid Ladina-Ameerikas kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. 3. USA toetas vastuhakku Kolumbia vastu, mille tulemusena eraldus 1903
lahingud. Kõigepealt lepiti kokku Compiegne'i vaherahu, millega lõpetati sõjategevus. Nüüd ootas ees püsivate rahulepingute väljatöötamine. Sel eesmärgil kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mis töötas rohkem kui poolteist aastat ning mille istungeid peeti Versaille lossis. Kõige raskemate lepingutingimustega pidid nõustuma sakslased. Neilt nõuti suuri makse, nad pidid loovutama oma rikkad alad ja sõjavägi ei tohtinud olla neil suurem kui 100 tuhat inimest. Mina arvan, et Saksamaale raskete rahutingimuste pealesurumine oli vale tegu, kuna sõjast laastatud Saksamaa oli niigi raskes majanduslikus olukorras ja sellisel hetkel suurte maksude maksmine ei aidanud riigil majanduslikku stabiilsust tagada. Arvan, et Saksamaalt nõuti liiga suuri makse mida nad ei mida nad ei olnud võimelised maksma, sest kõik suured tehased olid hävinud või siis olemasolevate tegevust oli
teades olukorda maailmas? Põhja-Eesti oli peaaegu iseseisvalt alistanud ennast Rootsile, kuid sellega halvenesid viimase suhted Poola-Leeduga. Tallinna saamiseks pidid Rootsi väed kasutama suurtükke, sest Poola garnison keeldus linna Rootsile üle andmast. Kuna rootslasi oli märgatavalt rohkem, pidid poolakad Tallinna ja ka Põhja-Eesti nendele siiski loovutama. Suurriikidevaheline pinge oli tajutav ja see ei soodustanud kedagi. Taani sai endale Saare-Lääne piiskopkonna alad, mil hertsog Magnus tuli sinna sõjalaevadega oma võimu püstitama. Mõnede aastate pärast alustas Rootsi Hiiumaa vallutamisega, jõudes välja Saare- kui ka Läänemaani, kus nad korraldasid rünnakuid. Sellega said Rootsi ja Taani omavahelised suhted kannatada. On näha, et riikidel polnud ühist vaenlast kõik sõdisid vaid oma kasuks ja võitma pidi tugevaim, sest liitlasi polnud kusagilt otsida. Minule tundub olevat, et tolle aja rahulepingud ei omanud suurt tähtsust, sest kohe
suurlinnadeäärsetest arenduspiirkondadest, paiknes linnamaal. Umbes 96% kasvupinnasest oli pärit hooldatud põllumaadelt, metsadest ja maapiirkonnast. Joonisel 2c on näha, et linnastumisel on suur mõju haritavale maale. Üle 90% kogu ala ökoloogilise maa kaotusest, mis on peamiselt mägine ala, muudeti haritavaks põllumaaks. Lihtsamalt öelduna on viljakas ja haritud maa linnade ja transpordikoridoride ümbruses muutunud linnamaaks. Samas on mägised alad, metsad ja rohumaad muutunud omakorda madala saagikusega haritavaks maaks. Joonis 2 Isolatsiooni efekt valglinnastumisele ökoloogilisel maal Tabel 1 näitab, et alas Br3 on näha, et valglinnastumine oli suuresti väljaspool loodusliku ökoloogilise fragmendi puhvrivööd. Kui vaadelda ala Br0 puhvri vööd, siis see näitab, et valglinnastumine võib juhtuda ka objekti fragmendi puhvrivöös, mitte suure pindalaga looduslikul ökoloogilisel maal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
