kaitsmiseks · 1893. aastal loodi Tööerakond- sai lühikese ajaga edukaks Iirimaa · 1860. kujunes välja feenide liikumine- eesmärgiks Inglismaast vabariik luua · Võeti vastu omavalitsuse seadus · Vabariigi loomine lükati I maailmasõja puhkemisega edasi Briti koloniaalimpeerium · Inglismaa ja tema kolooniad- Briti impeerium · Neil oli palju asumaid, mis tuginesid sõjaväebaaside võrgule · Vallutatud alad olid odavad tooraine allikaks · Briti impeerium- ühtne turu · Kanada ja Austraalia- omavalitsusega alad Välispoliitika · Inglismaa tahtis olla teistest eraldi · Ei olnud huvitatud liiudest teiste riikidega- kutsuti hiilgavaks isolutsiooniks · Saksamaa oli probleemiks- sellest tekkisid ka Saksa- Inglise vastuolud · Saksa- Inglise vastuolud andsid tunda ka I maailmasõjas Tänan kuulamast!
Tekivad vaesteagulid Illegaal inimene kes viibib ebaseaduslikult riigis Rände saldo - piirkonnas või riigis sisserände vahe 2.RAHVAARV MAAILMAS ~6,7 miljardit. ~1,3 mljr Hiina|||~1,2 mljr India|||~300 mlj USA|||~235 mlj Indoneesia|||~182 mlj Brasiilia ||| 3.RAHVASTIKU PAIKNEMINE TERRITOORIUMIL Rahva arv : km2 = keskmine tihedus Tihedamini asustatud piirkonnad: *Ida ja Lõuna Aasia: Jõgede orud ja delta alad, looduslikult soodsad *Lääne Euroopa: Arenenud majandus *Ameerika: Rannikualad *Aafrika: Ooasides Hõredamini asustatud piirkonnad: *Põhja Kanada *Gröönimaa *Kesk Aafrika *Austraalia *Kesk ja Põhja Venemaa 4.IIVE Loomulik iive sündide ja surmade vahe aastas: *Absoluutne tegelikku arvulist muutust aastas *Suhteline (SÜ SUR): rahvaarv * 1000 = X promill Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid:
anglokanide riigid) 2) 16saj. Euroopa poliitilist kaarti iseloomustas võimas Poola-Leeduriik, Türgi piiride Kesk- Euroopani, killustatud Saksamaa ja Itaalia 3) 1618-1648 toimus Euroopa 30a. sõda, sõja põhjuseks Euroopa usuline lõhenemine ning tagajärjeks oli selle lõhenemise püsimine ning selgete riigipiiride väljakujunemine. 4) 19saj. algul muutus Euroopa poliitilne kaart. Poola-Leedu riik oli jagatud Venemaa, Preisi ja Austria vahel. Eesti alad olid Vene Impeeriumi koosseisus. Tekkis Suurbritannia ja Iirimaa suur Ühendkuningriik. Saksamaa ja Itaalia alad ühendati terviklikeks riikideks 19saj. II poolel. Valgustus Valgustusajastu inimkonna väljumine vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulek. VOLTAIRE CH. MONTESQUIEU J.-J. ROUSSEAU Katoliku kiriku Konstitutsiooniline monarhia Võim lähtub rahvast. põhivaenlane
Parasvööde Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega kevad, suvi, sügis ja talv. Parasvööde asub 40. ja 65. laiuskraadi vahel, nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral. Parasvöötmes eristatakse merelist ja mandrilist kliimat. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Seal on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lume asemel sajab rohkem lörtsi,
· Tsilli, paprika ja mais tulid alles hiljem · toidu südamiku moodustab maitsete kolmainsus: ingver, talisibul ja küüslauk (ka sojaoad) · Toite ei liigitata eraldi käikudeks INDONEESIA TOIDUKULTUUR · unikaalne segu erinevate maade kulinaarsetest traditsioonidest, eriti on mõjutanud Hiina ja Holland · põhitooraineks on riis (nasi) · Riisi on toorainena kasutatud juba 2000 aastat. INDONEESIA TOIDUKULTUUR · Vanimad asustatud alad, kus viljeldi põllukultuure on Jaava ja Kalimantani saar. · Idapoolsed alad on riisikasvatuseks pisut liiga kuivad, niiskust on seal piisavalt ainult vihmaperioodil. · Traditsiooniliselt kasvatatakse seal rohkem maniokki ja jamssi. · Saarterikkas Indoneesias on kala ja mereannid paljude toidukordade põhitooraineks. TÄNAN KUULAMAST!
Suusatamise võistlusalad Eliise ja Elsa Suusaspordi alla käivad suusatamisega seotud spordialad.Suusaspordi kodumaa on Skandinaavia. Võistlusspordi liike on kaks: niinimetatud põhja alad (murdmaasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus (suusahüpped + murdmaasuusatamine)) ning alpi alad (mäesuusatamine ettevalmistatud radadel). Põhja alad on olümpiamängude kavas olnud 1924. aasta taliolümpiamängudest saadik ning maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1939. Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta taliolümpiamängudest saadik ning alates 1939. aastast on kahe aasta tagant peetud maailmameistrivõistlusi. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises.
Tallinna Inglise Kolledz Kõrbestumine Referaat Koostas: Markkus Pulk Klass: 8.A Tallinn 2010 Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks.
puudus: rajamine kallis, tammide ehitus, maapinna üleujutused, tammid takistavad setete ja kalade liikumist, Tuuma energia 5%, elektri energia, allvee laevades energia saamine, Kanada, Usa, LAV, eelis: tootmine suurtes kogustes, odav, suhteliselt keskkonna sõbralik, puudus: vajab suurt kapitali, rajamine arenenud riikidesse, tekivad radioaktiivsed ained, plahvatus ohtlik, Muud 2%, Tuule energia elektri energia, avatud maastik, ranniku alad, Usa, Saksamaa, Taani, eelis: ei saasta õhku, keskkonna sõbralik, tasub ära väikese energia tarbimisel, puudus: vajab palju ruumi, kallis rajamine, keerukas tehnologia, suur müra, takistava lindude lendu, Päikese energia elektri ja soojus energia, ekvaatori äärsed alad, väikestel geograafilistel laiustel, Use, Jaapan, Saksamaa, eelis: aitab säästa teisi energia varusid, ei saasta õhku, keskkonna sõbralik, tasub ära väikese
Tume ala on selle ja veel kolme Saturni kuu avastaja auks nimetatud Cassini piirkonnaks. Kuna Cassini töötas Prantsusmaal, on kraatrid nimetatud tegelaste järgi Rolandi laulust. Heleda poole kraatrid on prantsuse rüütlid, näiteks Roland, tumeda poole omad maurid, näiteks Baligant. Kuul on kirjeldatud 18 kraatrit, Cassini piirkond ja Roncevaux maa kuru auks, kus Roland langes. Dione't iseloomustavad heledamad kraatririkkad alad, tumedamad kraatrivaesed alad ja heledad jooned. Kraatritega kaetud aladel on ka kitsaste kanjonite gruppe. Dionel on kirjeldatud 22 kraatrit, 5 kanjonit ja 2 joont. Nimed on võetud Vergiliuse poeemi Aeneas tegelaste järgi, näiteks Aeneas ja Turnus. Tethys jaguneb samuti kaheks alaks. Põhjapoolkeral paikneb 450kilomeetrine Odysseuse hiigelkraater, mille läbimõõt on koguni 0,4 kaaslase läbimõõdust. Kuu ühelt pooluselt teisele kulgeb 2060 km laiune Ithaka hiigelkanjon.
Riigi omandis olevad metsad 1,7 miljonit hektarit (63%) Ettevõtetele kuuluvad metsad 0,9 miljonit hektarit(33%) Eraisikutele kuuluvad metsad 0,1 miljonit hektarut (4%) · Peamised puuliigid on mänd (697 ha ), kuusk ( 170 ha ) ,lehis (57 ha ) ,kask (10 ha ) , haab(11 ha ), üle jäänud (11 ha ). · Metsandusega seotud probleemiks võib lugeda looduse aeglast taastumist , raie puhul. Metsa kasv erinevatel aladel : Metsa jaotus on riigis väga ebaühtlane .Kõrgema metsakattega alad on Kesk-Riia - ,Ida-Cesise- , Madona-, Loode-Venspils ja Talsi piirkondades .Dobele piirkonnas on madalaima metsaga kaetud 26%. Metsaga kaetud alad on jaotatud viite metsade mulla liiki : · Kuival mineraalivabal 55,7% · Märjal turvasel 12,1% · Kuivendatud turvasel 9,6% · Märjal mineraalide rohkel 12% · Kuival mineraalide rohkel 10,6% Tootmine :puitlaaste- , puitkiudplaate ,vineeri, mõõblit, tuletikke, tselluloosi, paberit ja kartongi.
Kerkinud on uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. Kasvanud on äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. Tekkinud on turismi- ja meelelahutustööstused. KLIIMAVÖÖDE(iseloomusta): Lähistroopiline kliimavööde, Keskmine temperatuur on 15°C, sademeid 500-1000 mm/a, suvel valitsevad passaattuuled, talvel läänetuuled, eristatakse sooja/kuiva suve ja jahedat/niisket talve. LOODUSVÖÖND: Vahemerelised alad. Levivad 30. Ja 40 laiuskraadi vahel, mõlemal poolkeral, enamasti Euroopas. Vahelduva pinnamoega. Enamasti madalad mäestikud või künklikud alad. Esineb ka madalikke. Suvel mõjutavad kliimat troopilised õhumassid, talvel parasvöötme õhumassid. Soe ja kuiv suvi, pehme ja niiske talv. Kõvaleheline igihaljas taimesik (tamm,loorber,pistaatsia,piinia,korgitammjne). Kõvaleheline võsa: Makja. Vähene loomastik tiheda asutuse tõttu. Inimtegevus: tihe asustus, istandused-
Python Madis Kõivupuu AAp-11 Sisukord Mis on Python Ajalugu Tehniline info Võrdlus teiste keeltega Turtle meetotid Turtle moodul Kasutus alad Pilt Kokkuvõte Mis on Python Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks. Python võimaldab mitut programmeerimisstiili, näiteks objektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist. Pythonit peetakse küllalt lihtsaks keeleks ja seda on soovitatud programmeerimise õppimisel esimeseks keeleks Ajalugu Pythoni töötas 1990-ndate alguses Hollandis Stichting Mathematisch Centrumis välja Guido van Rossum.
Biosfäär maaosa mida asustavad elusorganismid Litosfäär maismaa kiht Hüdrosfäär veekogud Atmosfäär õkskord Bioom on maakeral kujunenud hiigelsuured sarnaste elutingimustega alad ( rohta, kõrb..) Eesti asub parasvöötme heitlehiste metsade bioomi piirkonnas. Biosfääris toimuvad pidevalt muutused elutegevuse tagajärjel ja inimtegevusega. Biosfäärikaitsealad säilitatakse suuri tüüpilisi alasid loodusest kui tervikust Reservaat on inimese poolt loodud range kaitsega ala. Reservaatidel on on viibimine keelatud, et vältida kahjulikku mõju. Teadlased külastavad äärmistel vajadustel, et vaadata kuidas loodusmaastik areneb ilma inimeseta
kividerohkest moreenist. Lätis ja Leedus pinnakatte paksus suurem. · Pinnamood: 1. etapp algas 250. milj. a. tagasi devoni ajastul, kestis kvarternaari mandrijäästumiseni. Kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid (kõrgustikud, lavamaad, nõod). 2. etapp algas mandriliustike kulutav tegevus. 3. etapp jääajal tekkunud pinnamoe tasadumine ja setete ärakanne voolava vee, tuule jm toimel. · Kõrgustikud ümbrusest kõrgemad alad, esined kõrgendikke, nõgusid, orge jne. (Pandivere kõrgustik (Emumägi, 166m), Sakala kõrgustik (Rutu mägi, 146m) on tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud) Kuhjelised kõrgustikud rahutu reljeefiga, väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. (Haanja kõrgustik Suur Munamägi, 318m; Otepää kõrgustik Kuutse mägi, 217m; Karula kõrgustik) · Lavamaad - ümbrusest kõrgemad tasandikud, ääristavad astangud.
Poola, Saksi, Taani ja Venemaa 6. Milline Eesti linn arenes 17. sajandil kõige kiiremini? Narva ja Tallinn 7. Mille sümboliks pidasid eestlased rõngasristi? Päikesevalguse sümbol 8. Millise linna piiramisega algas Põhjasõda? Riia linna 9. Millise rahulepinguga lõppes Põhjasõda? Uusikaupunkis rahuga 10. 17. sajandi 2. veerandil Eestisse rännanud ,,uusasukate" 3 suuremat gruppi. Vene talupojad ; soomlased ja lätlased 11. Millised alad moodustasid Liivimaa kubermangu? Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga 12. Kaks tähtsamat väljaveo kaupa. Lina ja teravili 13. Kuidas nimetati kõrgemat kohalikku kohust: a) Liivimaal; b) Eestimaal? a)liivimaa õuekohus ja b)ülemmaa kohus 14. Millised alad moodustasid Eestimaa kubermangu? Lääne-, Harju-,Järva- ja Virumaa 15. Tähtsaim sisseveo kaup. Sool 16. Mis on bastion? Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused 17
What if Balti erikorda poleks olnud Balti erikord loodi, et vallutatud alad püsiksid ning Venemaa taheti muuta euroopalikumaks. Kuna eesti- ja Liivimaal elavad inimesed läksid vabatahtlikult Venemaa alla, siis oli Balti erikord neile loodud, kui soodsate tingimustega võimalus muuta enda riik paremaks. Balti erikorra ajal ei toimunud massilist venelaste sisserännet eestimaa alale, mis oleks võinud ohustada eestlaste püsimist rahvusena. Ei toimunud rahvaste segunemist, ning kõik teadsid, kes on eestlane, kes venelane. Balti erikorrata oleks
Paljud väikesed tumedad laigud suurkuu pinnal paiknevad oletatavasti väiksemate kraatrite ümber. Ganymedes, suurim kuu Päikesesüsteemis, peegeldab tagasi 40% pealelangevast valgusest. Ganymedese pinnatemperatuur on umbes sama mis Europal. Kuu pind on hallikaskollast värvi. Pool Ganymedese ainest on silikaadid, pool aga vesi ja jää. Üldiselt väga tasasel pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasid. Leidub ka veel väiksemaid heledaid, täiesti siledaid piirkondi. Heledamad alad on tihedasti täis vagusid, need on 5-15 kilomeetrit laiad ja kuni sada meetrit kõrged. Tumedamad alad on kaetud kraatritega, mille sügavus pole kuskil üle kilomeetri. Ganymedese heledamatel aladel leidub ka külmunud veevulkaane, mille kõrgus on kuni 2,5 km ja laius kuni 250 km. Suurkuu reljeef on pooluste lähedal kaetud õhukeste polaarmütsikestega. Need on jäägid külmunud ja lendunud atmosfäärist.
maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Aasias ning Austraalias.(4)(joonis 1) Maailma eri paikades nimetatakse savanne erinevalt, näiteks Lõuna- Ameerikas kampodeks ja ljaanodeks. (2) Kahjuks on Tänapäeval savanne oma ürgses olekus säilinud veel vaid rahvusparkides. joonis 1 kliimavöötmete kaart Pinnamood: Savannid on tavaliselt tasased alad väheste puude ja veesilmadega. (1) 4 Kliima: Savannile on tüüpiline mussoonkliima. (4) Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja kuiv. Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm. (7)(joonis 2) Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Kuiva ja vihmase aastaaja
ühiskonnas, elurajoonide planeerimises ja inimeste vajadustes. Rahvastikukasv, suurenenud territooriumi vajadus (suuremad krundid), ruumipuudus uushoonestusele linna-südametes ja eeslinnaosades, põllumajanduse madalseis ja individuaalautode suurenenud kätte-saadavusest tingisid linnade kiire ekspansiivse laienemine. Rööbastranspordi tulemusena tekkinud nn tähekujulised linnad "kasvasid täis", sest autotransport võimaldas raudteekiirte vahelised alad kasutusel võtta. Suurenes liiklussagedus linna radiaalmaanteedel ja nn parkway'dest kujunesid radiaalmaanteede vahelised ühendusteed.. 26. Linna roheline vöönd tekke põhjused ja funktsioonid Inglismaa on kujunenud peamiseks eeskujumaaks linnasid ümbritsevate planeeritud roheliste vööndite osas. Mõiste "roheline vöönd" on tavaliselt seostatav suure hoonestamata (va põllumajandushooned) tsooniga linna ümber, mis sisaldab nii riigi, munitsipaal- kui ka
Esineb 50 ja 60 põhjalaiuskraadi vahel. Mageveeökosüsteemide kirjeldused ja mereökosüsteemide kirjeldused leiate aadressilt: http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad)
Siber) · Indiaanlased Beringi maakitsusest Aafrika 120000 150000 Ameerikasse Aafrikast välja 55000 75 000 · arktilised alad Aasia 40000 70000 Austraalia 40000 60000 aastat tagasi Euroopa 35000 50000 Ameerika 15000 35000 Arktilised alad 8000 - 10000 Euroopa asustamine Tänapäeva inimese eellased kromanjoonlased saabusid Euroopasse kahe suure lainena u 40 000 a tagasi ja seejärel 25 000 20 000 a tagasi Algul elasid neandertallased ja kromanjoonlased kõrvuti, kuid u 28 000 a tagasi
MM-võistluste kavva võeti seitsmevõistlus aastal 1995 Barcelonas, kus esimeseks maailmameistriks krooniti samuti Plaziat. Maailmarekord 6568 punkti on Ashton Eatoni nimel. Eesti rekordi omanikuks on Erki Nool 6374 punktiga. Seitsmevõistluses võisteldakse nii sisehallis kui ka väljas ning võistlus koosneb seitsmest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval kindlas järjekorras. Seitsmevõistlusest on kaks versiooni: välivõistlus naistele ja sisevõistlus meestele. Alad jagatakse kahele päevale. Seistmevõistluse punktide arvestamise süsteemi arendas välja Dr Karl Ulbrich. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Punkte ei pea saama, aga startida tuleb. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks.Spordijalatsitel ei tohi olla rohkem kui 11 naela
Sademete hulk võib olla ka kuni 2000-3000mm. Kõige kõrgem temperatuur võib olla põhjaosas kuni 45 kraadi. Selline kuumus, koos vähese sademetehulgaga, põhjustav kõrbe- ja poolkõrbealasid. Keskmiselt on Mehhikos Mehhiko troopika aladel on väga niiske. Riigi lõunaosast, kus on soe ja niiske kliima, saadakse kaks saaki aastas. Riigi põhjaosas valitseb kuiv kliima ja seal on saak üks kord aastas. Kaart kliima sooja ja külma suhtes. Kaardil sinisega märgitud alad on külmad, punasega märgitud alad on soojad. Roheline on tavaline, ehk siis kohad, kus toimub põlluharimine. Pinnamood Kelly Talimaa 11S 2016a Mehhiko maastik on äärmiselt mitmekesine
Kasvukeskkond Harilik kaksikhammas Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Samblad on metsapinna kaitsjad ja sobiva niiskuse hoidjad ning oma ladeneva huumusega metsamuldade iseloomulike protsesside põhjustajad Põhja pool jahedamatel aladel, kus enam paljud spaljas- ja katteseemnetaimed kasvada ei suuda, on sageli ainsaks taimkatteks madalad ja vahel märkamatuks jäävad samblad ja samblikud. Sellised alad on näiteks parasvöötmest põhja pool asuvad lähispolaarsed alad tundrad ja matsatundrad. Et sammaltaimed on tundlikud õhu saastatuse suhtes, siis ei suuda nad kasvada tugevasti saastunud õhuga piirkondades. Samblike kadumine puudel viitab keskkonna saastumisel vääveldioksiidiga, mis kaasneb fossiilsete kütuste põletamise ja keskkonna saastumisega, samuti tolmususe suurenemisele. Samblad on raskemetallide kogujad ja indikaatorid. Ehitus
Arenenud ja arengumaa rahvastiku võrdlus 1. Riigi rahavaarv ja selle muutumine Rahvastikku Rootsi Nigeeria Iseloomustavad näitajad Rahvaarv 2008 9,045,000 inimest 138,283,000 inimest Mitmes riik rahvaarvult 88. 9. Rahvaarvu kasv % 0,2 % 2,4 % Mitme inimese võrra kasvab 14,000 inimest 3,295,000 inimest rahvaarv Loodetav eluiga 81 aastat 48 aastat Sündimus ( births rate) 10 40 Suremus (death rate) 10 16 Imikusuremus 3 94 (infant morality rate) Rahvaarv kasvab aeglaselt, Rahvaarv kasvab kiiresti Hinnang rahvaarvu kuid kui poleks immigrante muutumisele siis rahvaarv kahaneks,...
Kõrgemal on paju ja kääbuskase vöönd. Kuni 700-850 m kõrgusel merepinnast on valdavalt paksud kuuse- ja männimetsad. Põhjapolaarjoonest põhja pool on vähe kuuske. Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes. Majanduslikult on olulised ainult harilik kuusk, harilik mänd ning läänerannikul ka sitka kuusk. 5 6 Kõige rohkem on puudega kaetud riigi idapoolsed alad. Enamus metsadest asuvad lõunapoolsel sisemaal. Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Umber pool Østlandetist on kaetud metsaga. Seal on ka enamus Norra metsa-varudest Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik. 7 Metsa kasutus Kokku on tootlikku okaspuumetsa 7,2 miljonit hektarit. Kask on oluline küttepuu ning samuti on kasutusel ka tselluloosi- ning laevatehastes. Norra metsi on kasutatud intensiivselt
Eesti pinnamood Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinna- vormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme Madalikud on kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Nõod ja orundid lahutavad üksteisest kõrgustikke. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed,
Kodusõjad ja vabariigi lõpp Ümberkorraldused Rooma armees • Nimeta 3 suurt ümberkorraldust Rooma armees • Kadus kohustuslik sõjaväeteenistus ja • Leegionärid sõduriteks hakkasid vabatahtlikud • Riik andis sõdurile varustuse • Sõdurile maksti palka Kodusõdade algus • Kellele olid ustavad palgalised sõdurid? • Sellele väepealikule, kes talle palka maksis ja suuri võite võimaldas • Mida tegid mõned väejuhid, sest usaldasid oma sõdureid nii tugevalt? • Ei täitnud seaduseid ja senati otsuseid • Mis põhjustas kodusõjad Roomas? • Väejuhtide soov võim Roomas enda kätte saada Kirjuta vihikusse • Mõned väejuhid ei kuulanud senati otsuseid ja ei täitnud käske. • Kodusõjad algasid, sest paljud väejuhid tahtsid võimu Rooma linnas endale saada. Orjade ülestõus • Millal puhkes orjade ülestõus? • 73. aastal eKr puhkes orjade ülestõus • Kes juhtis orjade armeed/ülestõusu? • En...
Eestlaste ja sakslaste sõnavahetus olevat üsna elav olnud. Seetõttu eestlaste väljendused, kus rõhutati nende kindlat tahet võidelda oma õiguste eest viimse meheni, sai tõlgi kaudu niisuguse ilme, nagu oleksid nad ähvardanud sakslasi viimse meheni maha lüüa. Ordumeister lasi eesti väepealikud vangistada, tekkis võitlus, mille käigus hukkusid kõik eesti saadikud. Ülestõusnud jäid juhita ja ordu vallutas oma alad koheselt tagasi 1343 24. juulil üritasid saarlased ülestõusu, nad tõusid võõrvõimu vastu üles 1344 tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas Saaremaa vanema Vesse Ülestõus suruti lõplikult maha 1345. aasta talvel Tagajärjed Eestlaste vägi purustati, hulk eestlasi tapeti Taani kuningas müüs oma valdused Liivi ordule. Nüüd oli Eestimaal kolm riiki 1) Saare-Lääne piiskopkond 2)Tartu piiskopkond
monarhia ja vana korra, sellepärast jätkasid Prantsusmaa vastu sõjategevust. Ka kardeti oma võimu pärast. Suurimad sõjalised saavutused: 1. Prantsusmaa kontrolli alla läks Lääne-Saksamaa 100 väikeriiki, moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit 2. purustas Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus 3. alistas Preisimaa 4. alistas Venemaa Tilsiti rahu. 3. Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Enamik Euroopa riike sõltus Prantsusmaast. Osad alad olid Prantsusmaaga liidetud (nt Madalmaad, Saksamaa läänealad, mõned Itaalia alad), teised alad olid sõltlased (Hispaania, Saksa alad Reini liit, Itaalia jne) või liitlassuhetes (s.t. sunnitud prantslaste tahtele alluma, nt Austria, lühikest aega ka Venemaa). Allutatud aladele pani Napoleon valitsema oma sugulased ja sõbrad/ustavad kaaslased. Napoleon oli loonud Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi Euroopas, millest
aja(u.10 sek.) põhja. Selle viskoosi möödumisel. kanga puhul on Kanga pinnale ei märgunud samuti teki veepiisku. kiudude vahelised Märguvad kanga alad. kiu vahelised alad. Kanga näidis Katse tulemus Cupro Cupro kangas hülgab vett, surudes kanga tüki korraks vee alla kangas kerkib taas pinnale ning kangale jäävad veepiisad, mis aegamisi siiski kangasse imbuvad. Aja möödudes(u
Lepituspoliitika - siis kui saksamaa nõudis tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist kus elasid sakslased siis talle anti järele ja sunniti tsehh. andma talle sudeedimaa Kordamisküsimused 1. Millised olid suurriikide (Saksamaa, Itaalia, Venemaa, Jaapan) sõjalised eesmärgid 1930. aastatel? Saksamaal eesmärgiks Suur-Saksamaa loomine (eluruumi aaria rassile). Itaalia Vahemeri sisemereks. Venemaa - Maailmarevolutsioon. Jaapan Ida-Aasia ühtne majanduspiirkond. 2. Nimeta alad, mille Saksamaa enne II maailmasõja algust vägivaldselt või lepingu järgi allutas. Austria hõivamine, Sudeedimaa, Tsehhoslovakkia, Klaipeda piirkond Poolas. Slovakkia. 3. Tead, mis on Müncheni kokkulepe, millal ja kelle poolt see sõlmiti, mis oli selle tagajärg ning kas see oli õige tegu. 29.09.1938 USA, Pr, Itaalia ja Saksamaa sõlmisid Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa. See ei olnud õige tegu, sest Saksamaa ründas ikkagi. 4
Rannajoone pikkuseks on 510 km. Madaliku keskosas asub katkendlik Lääne-Eesti klindi paekõvikuline ahelik (Arold, 2005) Lääne-Eesti madalikule on iseloomulik mitmekesine loodus: ranna- ja puisniidud (Puistu, Laelatu) niidud-kadastikud, nõmme- ja salumetsad ning ulatuslikud sood. Üsna laialt on levinud lood (loopealsed), millel paasaluspõhi ulatub maapinna lähedale, kus kasvab tihti ka kadastikke. Tähtsamad kaitsealad on Matsalu, Suursoo, Silma ja Avaste ning Natuura alad (Estonica, 2009) 1.2 Pinnavormid Üldiselt on Lääne-Eesti madalik suhteliselt tasane, nagu ütleb nimigi.
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kerttu Kutsar RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD Referaat Teadustööde aluste õppeaines Juhendaja: lektor Marko Kass Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Ratsasport, selle olemus, alad ning areng Eestis................................................3 1.1. Ratsaspordi olemus...................................................................................... 3 1.2. Populaarsemad ratsaspordialad...................................................................4 1.2.1. Takistussõit............................................................................................. 4 1.2.2. Koolisõit...................................................................
Religioon: polüteism- paljude jumalate kultus, monoteism- üks jumal, Juudihõimud Palestiina Kultuur: kiri- hieroglüüfkiri, kiilkiri, tähestikkiri, Mesopotaamia- ratas, ader, Egiptus- matemaatika, arstiteadus, päikseskalender, geomeetria, Hetiidid- raud, Foniikialased- häestikkiri, Palestiina- kristlus, islam, India- numbrid, Araabia- araabia numbrid, Hiina- siid, apber, kompass, püssirohi, Pärsia- postiteenus Riikide saatus vanaajal: 6 saj eKr- Pärsia vallutab ülejäänud alad. 4. saj eKr- Aleksander (Makedoonia) vallutab Vana-Ida ära. 1saj Ekr- Rooma Impeerium vallutab kõik alad ära. V.a. Hiina ja India EGIPTUS Riikide teke: Alam- Egiptus + Ülem- Egiptus = Ühtne riik 3000 a. eKr Pealinn Memphis Sõltuvus looduslikest oludest: üleujutused, geograafiline eraldatus, maavarad Inimeste tegevsualad: põlluharimine, kästiöö, kalapüük, jahipidamine, karjakasvatus Riiklus: ühtne riik, diktatuur
ja Rootsi. Sõda alustas Venemaa, kõik riigid soovisid enda mõjuvõimu ja territooriumi suurendada. Venemaa soovis sadamaid, P-L, aga territooriume ja Venemaa vastast liitu. Tulemused: Venemaa ei saanud alasid, Rootsi sai Põhja-Eesti ja Hiiumaa, Taani Saaremaa, Poola-Leedu aga Läti ja L-Eesti. 2) Kuberner- oli Rootsi kuninga esindaja Eestis Maapäev- nüüdsest oli ainult aadli omavalitsusorgan Eestimaa hertsogkond- moodustasid alad, mis pärast Liivi sõda läksid rootsi kätte. Foogtid- Haldusüksused Eestimaa hertsogkonnas, mida juhtis foogt Rootsi ala halduskorraldus: Kubermangud- maakonnad Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Presidentkond: Lõuna-Eesti ja Läti alad olid jaotatud kolmeks haldusüksuseks e. presidentkondadeks, mis hiljem kannavad nime vojevoodkonnad. Staaroskonnad- riigimaadele moodustatud halduspiirkonnad
ja Rootsiga, vabadusvõitluse algusaastatel valmistasid eestlstele probleeme ka vene väed. Samuti polnud veel ühtne riik välja kujunenud ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad, riik oli killustaud. Nõrgaks küljeks oli ka koostöö puudumine lähemate naaberrahvaste latgalite, liivlaste ja leedulastega. Vaenlased oskasid vastuolusid naabrite vahel hästi ära kasutada ja õhutasid omavahelisi tülisid. Muistne vabadusvõitlus tõi Eesti ajalukku suuri muutusi, meie alad jagati mitme võõrvallutaja vahel- Põhja-Eesti kuulus Taanile, Kesk-Eesti ja Sakala sakslastele ning Lääne-ja Saaremaa, samuti Tartu ümbrus, olid Riia peapiiskpi ning Mõõgavendade ordu alluvuses. Sellel vaatamata on eestlased suutnud koguda piisaval jõudu, et taas vabaks saada. Praegu võime olla õnnelikud, et elame vabas ja iseseisvas Eestis.
1945. a. jagunes Eesti NSV 10 maakonnaks. Hiljem loodi omaette maakondadena juurde veel Hiiumaa (1946), Jõhvi- ja Jõgevamaa (1949). 1950. a. sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus maakonnad kaotati ja nende asemele moodustati 39 maarejooni. Oblastid 1944-1945 Leningradi oblasti külge liideti 3 Narva jõe taga asuvat valda ning vastloodud Pihkva oblasti koosseisu arvati suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga. Senine Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad (2330 km2 ehk umbes 5 % Eesti territooriumist) oli Eesti endale saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased (üle 80 %). Lühikest aega (1952- 1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. Rajoonide asemele moodustati, mis likvideeriti aastal 1953. 1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse kohaselt Eesti 39 rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn,
org/wikipedia/commons/thumb/e/ec/Ida-Virumaa-kaart.jpg/300px-Ida-Virumaa- kaart.jpg Paiknemine Eestis Põhja-Eesti paeplatoo ja Peipsi järve vahel Pindala: 3345 km² Moodustab 7,4 % Eesti pindalast Piirneb: põhjas - Viru lavamaa lõunas - Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa idas - Narva jõgi läänes - Pandivere ja Vooremaa http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Geoloogiline ehitus Madaliku moodustavad alad, mis on Peipsi nõo kerkinud põhjaosas olnud hilisjääaegse suure jääjärve põhjaks Aluspõhjas Peipsi järvest põhjas Ordoviitsiumi paekivid (ei paljandu) Mustveest läänes Siluri lubjakivid Äärmises kaguosas Devoni lubja- ja liivakivid 6-30 m sügavusel paekihtide vahel leidub 2,6- 2,8 m paksuses kukersiipõlevkivi kihte Pinnamood Kõrgeim koht: Tärivere mägi (94m) Laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas
Kõrgemal on paju ja kääbuskase vöönd. Kuni 700-850 m kõrgusel merepinnast on valdavalt paksud kuuse- ja männimetsad. Põhjapolaarjoonest põhja pool on vähe kuuske. Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes. Ainult harilik kuusk, harilik mänd ning läänerannikul ka sitka kuusk on majanduslikult olulised. 5 6 Kõige rohkem on puudega kaetud riigi idapoolsed alad. Enamus metsadest asuvad lõunapoolsel sisemaal. Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Umber pool Østlandetist on kaetud metsaga. Seal on ka enamus Norra metsa-varudest Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik. 7 Metsa kasutus Kokku on tootlikku okaspuumetsa 7,2 miljonit hektarit. Kask on oluline küttepuu ning samuti on kasutusel ka tselluloosi- ning laevatehastes. Norra metsi on kasutatud intensiivselt
15. Millal loetakse kuulitõuke katse ebaõnnestunuks? Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja läheb jalaga ääre peale või toetub maha, tõukab väljapoole etteantud sektorit või ületab katseks ettenähtud aega. 16. Miks kasutavad alade kohtunikud valget-punast lippu? Valge lipp näitab edukat sooritust, punane lipp näitab, et katse sooritamise käigus on tehtud viga. 17. Nimeta kümnevõistluse alad (1. ja 2. päeval) Esimesel päeval: 100m jooksu, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge, 400m jooksu. Teisel päeval: 110m tõkkejooksu, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m jooksu. 18. Nimeta naiste seitsmevõistluse alad järjekorras. 100m jooksu (tõkke), kõrgushüpe, kuulitõuge, 200m jooksu, kaugushüpe, odavise, 800m jooksu. 19. Mida tähendavad mõisted “kestvusjooks”, “intervalljooks”? Kestvusjooks on maraton, mille puhul joostakse järjest pikki vahemaid
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Egiptust ja Mesopotaamiat peetakse esimesteks tsivilistasiooni aladeks.Geograafiliselt olid need alad soodsad.Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam-ja Ülem- Egiptuseks.Mesopotaamia aga asus Eufrati ja Tigrise kesk-ja alamjooksul. Peamiselt tegeleti Mesopotaamias ja Egiptuses põlluharimisega.Kuna nendes maades sadas vähe vihma tuli põldu niisutada kanalite abil.Mesopotaamias niisutati põlde kunstlikult nagu ka Egiptuses, aga Mesopotaamias pidi ka Pärsia lahe soisel rannikul maad kuivendama.
* 1583 Põhja-Eesti Pljussa; Rootsi ja Venemaa. * 1629 Lõuna-Eesti Altmargi; Rootsi ja Poola. * 1645 Saaremaa Brömsebro; Rootsi ja Taani. * 1660 Ruhnu Oliiva; Rootsi ja Poola. --- * 1550 - ~300'000 (enne Liivisõda). * 1620 - ~100'000 (sõjad, 17. sajandi nälg); Harjumaa ja Kesk-Eesti. * 1695 - ~350'000 (loomulik iive, sisseränne kõik peale venelaste assimileerusid). * 1698 - ~300'000 (Suur nälg). * 1710 - ~150'000 (Põhjasõda ja katk). --- * Eestimaa kubermang Põhja-Eesti, keskus Tallinn, juht kuberner Harju-, Viru, Järva- ja Läänemaakond). * Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti; keskus Riia, juht kuberner Tartu, Pärnu, Riia ja Võnnu; hiljem ka Saaremaa. --- * Aadli omavalitsus < Rüütelkond (Saare- ja Eestimaa oli enne Liivimaad) koos käidi Maapäevadel (üle kolme aasta; otsused fikseeriti Maapäeva retsessis, mille kuberner avaldas patendina) > vahepeal oli Maamõisnike kolleegium (tegutses kuberneri eesis...
TALVESÕDA Risto Tõldsep IX klass TALVESÕDA • Sõda Soome Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. • Osa II maailmasõjast. • Toimumisaeg 30. november 1939 – 13. märts 1940. • Kestis 105 päeva. SÕJA PÕHJUSED • NSV Liidu nõudmised Soomele kehtestada vastastikuse abistamise pakt ja Soome keeldumine. • Molotov-Ribbentropi pakt. • Nõukogude Liidu soov saada tagasi Soome alad. TÄHTSAIMAD ISIKUD Soome vägede ülemjuhataja marssal Nõukogude Liidu Gustaf Mannerheim riigijuht Jossif Stalin NSV Liidu Punaarmee Soome peaminister välisasjade ülemjuhataja Kliment Risto Ryt rahvakomissaar Vjatšeslav Molotov Vorošilov SÕJA ALGUS • 26. november 1939 konflikt Manila piiril. • 28. november 1939 katkestab NSV Liit
+10C Aktiivsete temperatuuride summa-ööpäeva keskmiste temperatuuride summa aktiivsel taimekasvatusperioodil. Eestis 1600-1900C. Kultuurtaimede soojanõudlus: 1)Redis 400C 2)Kartul 900-1500C 3)Porgand 1200-1500C 4)Rukis 1300-1500C 5)Lina 1500-1700C Vegetatsiooni periood-taimede aktiivse kasvamise ja arenemisperiood,mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on üle 5C; Eestis 170-180 päeva. Punamood e reljeef: Kõige sobivamad alad põllumajanduseks on tasased, merepinnast mitte väga kõrgel asuvad alad. Raskendatud on põllumajandus mägistes piirkondades ja künkliku reljeefiga aladel, sealt tuleb arvesse võtta nõlvade kallet ja avatust ilmakaarte suhtes. Mullad Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turg. Energiamajandus Energiamajanduses tegeletakse: energiavarade hankimisega(primaarenergia),nafta ja gaasi
Tugevnesid Moskva suurvürstiriik ja Poola, kes soovisid saada endale kaubandustulusid. Sõja alustas Moskva, kes püüdis ära kasutada Vana-Liivimaa nõrkust ja teiste lähimate riikide (Taani, Soome, Poola) omavahelisi lahkhelisid. 1558 venelased tungivad Tartusse ja rüüstavad Lõuna-Eesti külasid, piiratakse sisse Narva ordulinnus, peale seda alistatakse lõplikult Tartu. 1559 orduriik annab end Poola kaitse alla, uus ordumeister Gotthard Kettler; Saare-Lääne ja Kuramaa alad müüakse Taanile. 1560 Härgmäe lahing, orduriik saab lüüa, Viljandi ordulinnus langeb venelaste kätte. Talurahva ülestõus. Tallinn taotles Rootsi abi. 1561 Tallinn ja Harju-Viru vasallid annavad Rootsile ustavusvande, saabuvad Rootsi väed. Vilniuses sõlmitakse orduriigi ja Poola vahel leping, millega orduriik ja Riia peapiiskopkond alistub täielikult Poola kuningale Sigismund II Augustile. Alad jagatakse kaheks: Kuramaa hertsogiriigiks ja Üleväina-Liivimaaks
Läti ja Soome ,Venemaa huvisfääri. Kuigi Eesti oli kuulutanud ennast II maailmasõja suhtes erapooletuks, toimus Eesti aladel siiski mitmeid lahinguid. Kuivõrd oli Eestil antud võimalusi valikuid teha? 1939. aasta 23. augustil sõlmisid Nõukogude Liit ja Saksamaa Molotov-Ribbentropi Pakti(MRP lepingu). Selle lepingu alusel jagasid omavahel maailma ära Saksamaa ja Nõukogude Liit ning see läping oli ka nende kahe riigi vaheline mittekallaletungi leping. MRP alusel jäid Eesti alad Nõukogude Liidu huvisfääri. Kuna MRP leping oli sellel ajal salajane, siis loomulikult ei olnud mitte ühelgi riigil võimalust sellist vaidlustada. Seega, mitte kellegil polnud mingisuguseid võimalusi. Alates Eesti Vabariigi väljakuulutamisest kuni II maailmasõjani oli Eesti riigis väga palju muutunud. Eesti demokraatlikust vabariigist oli saanud autoritaarse diktatuuriga riik, mida juhtis Konstantin Päts. Kuna eestlastel ei olnud võimalik midagi otsustada ja K.Päts pidas
sfääridega seotud.Atmosfääris on veeauru, mullas ja litosfääris on põhjavett ja mullavett, organismide koostises vett. Veebilanss vee juurdetuleku(sademetest ja juurdevool naaberaladelt) ja veekao(auramine ja äravool) vahekord. Infiltratsioon vihma, lume ja liustikevee maa sisse imbumine, sellest moodustub põhjavesi(see on üks olulisi jõe toiteallikaid) Kiire imbumine toimub lubjakivi, liiva, kruusa prk-s. Aeglane imbumine savi, turba prk-s. Äravoolu alad e. valglad jaotatakse: perifeersed alad- kus jõeveed jõuavad maailmamerre, siseäravoolualad kus jõeveed ei jõua maailmamerre. Maailmameri Katab maakera pinnast 71%. Maailmamere peamised alad: Ookeanid, mered/lahed(merede jaotus avatuse järgi- sisemeri, ääremered, saartevahelised) väinad(kitsad veealad, mis ühendavad suuremaid veekogusid) Vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures. Soolane vesi on tihedam. Maailmameri on soojuse koguja
loometsad, puisniidud. Moreenitasandikud (Kesk-ja Kagu-Eestis, Pandivere, Sakala kõrgustik) on lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne-Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all. Nende pinda katab saviliivad ja savide kihid. Looduslik drenaaz on halb. Mõnel pool on pinnakatteks vettpidavad viirsavid ning ala võib kannatada liigniiskuse all. Esinevad laane- ja palumetsad ning aruniidud. Sandurtasandikud (Põlva, Võru mk) on liiva ja kruusa väljad, mille on setitanud mandrijää sulamise veed. Paiknevad kõrgustike servaaladel, suurtes nõgudes ja orundites. Kohati on sandurtasandike pind luidestunud
Tarkine, mis asub saarel kaugel loodes, on suurim parasvöötme vihmametsade ala Austraalias ja üks maailma suurimaid, hõlmates ligikaudu 3800 ruutkilomeetrit. Tasmaanias on palju jõgesid, mis on peaaegu kõik tammistatud, et pakkuda nii palju hüdroelektrit, kui osariik vajab. KLIIMA Tasmaanias on jahe parasvöötmeline kliima nelja erineva aastaajaga. Suvi kestab detsembrist kuni veebruarini, kui keskmine maksimaalne mere temperatuur on 21 ° C ja sisemaa alad Launceston'i ümber ulatuvad 24 °C. Teised sisemaa alad on palju jahedamad koos Liawenee'ga, mis on üks külmemaid kohti Austraalias, temperatuuriga veebruaris vahemikus 4 ° C kuni 17 ° C. Sügis kestab märtsist maini ning on muutliku ilmastikuga, kus suve ilmastik võtab järk-järgult üle talve mustreid. Talvekuud on juuni ja juuli ning need on üldiselt kõige märjemad ja jahedamad kuud osariigis, kus kõige kõrgemal asuvad alad saavad tunda lumesadu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
