KAUKAASIA MAREK KÜNNAPAS Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidzaan ja Gruusia ning Venemaa alad kuni Kuma-Manõtsi nõoni põhjas. Piirkond seob omavahel Lähis-Ida ning Ida-Euroopa lauskmaad, jagunedes Põhja- ja Lõuna-Kaukaasiaks, mis on üksteisest eraldatud Suur-Kaukasuse mäestikuga. Suur-Kaukasus on mäestik Kaukaasias. Kulgeb loode-kagu suunas Musta ja Kaspia mere vahel. Koosneb mitmest ahelikust, sealhulgas Andi ahelik, Bogossi ahelik ja Gimrõ ahelik. Kõrgeim tipp on 5642 meetrit kõrge Elbruse mägi. Elbrus on Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim mägi. Euroopa ja
külasid, suur osa lennukeid startis Eestist. Lahingud olid ägedad, kuid punaarmee oli ettevalmistumatta. Rahvaste liidust visati Nõukogude Liit välja agressorina. Ameerika ning briti abi läbi Norra ja Rootsi kukkus läbi ROOTSI EI LASKNUD ABI LÄBI. Sajad Eesti noored läksid üle jää ja astusid Soome armeesse. Soome ammendas oma majanduslikud ja sõjalised ressursid mõne kuuga. 12. Märts 1940 sõlmiti rahu. 1941 tungis Soome NSVLiidule kallale ja soomlased vallutasid oma alad tagasi. Soome alistus punaarmeele 1944, ning kaotasid veel suuremad maa-alad.
ESMASEKTOR Taani tasane, parasvöötme mereline kliima, aktiivsete temp summa umbes 2500, vegetatsiooni periood 9 kuud, sademeid aastas 400 800mm, enam jaolt viljakad pruunmullad, kapitali jagub, põhuneb moodsal tehnoloogial, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, turg lähedal, riik toetusi ei ann, toetused EL. Põlluharimiseks ebasoodsad alad polaarne vööde (arktiline, antarktiline), lähispolaarne vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde. Eesti asub mõõdukas parasvöötmes. Haritav maa ühe elaniku kohta Okeaania 1,94ha, Ida Aasia 0,10ha. Põllumajanduslik maa haritav maa (põllud, mitmeaastased istandused), looduslik rohumaa (niidud, kõrbete karjamaad).
suurenenud territooriumi vajadus. 42. Ala mis on hoonestama, linna ümber. Arvatakse et vöönd täidab ka pargi, maastikukaitse ja viljakate muldade kaitse funktsiooni. Hoonestamata ala linnas saab kaitsta vaid siis, kui sellel alal on mingi teine kasutusfunktsioon. Hoonestamata olemine ei ole aga kasutusfunktsioon. Rohelise vööndi ala peab olema kasutatav ja kättesaadav linna elanikkonnale. 43. Asustuse piirkonnatüübid (kolm, nende erinevused). 1) Hajaasustusega alad, hõreda hoonestusega või hoonestuseta. Loodus ja põllumajandusmaastik on visuaalselt domineerivad. Hoonestus paikneb vabalt tee suhtes ja on seotud eelkõige reljeefiga. Tee on sageli ainus inimtekkeline element piirkonnas. Tee põhifunktsiooniks on tagada efektiivne ja ohutu transport. 2) Keskmise tihedusega asustus avatud hoonestuse paigutus. Siia kuuluvad alad, mis on väga laia karakteri diapasooniga: alates tillukestest tihedamatest küladest kuni suurte
Tektoonika Teadusharu, mis tegeleb maakoore ehituse ja arenguga. Tektooniliselt rahutud (aktiivsed) alad Maakoore osad, mis liiguvad (laamade liitumiskohad). Tektooniliselt rahulikud (passiivsed) alad Maakoore liikumine väike (laamade keskosad). Kurrutus Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist. Kilp Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad. Vanad mäestikud: Baikali, Altai, Skandinaavia, Soti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski, Apalatsid ja Uurali mäestikud. Uued mäestikud: Kordiljeerid, Karpaadid, Püreneed, Andid, Alpid, Pamiir Himaalaja ja Kaukaasia mäestikud.
1. Riikide areng varauusajal Riik Saavutused Ebaõnnestumised/ probleemid Inglismaa 1485.a tugev alus kuningavõimule, XVI. sajandi keskpaigas vallutasid Valitsejad: kui Henry Tudor väljus pikaajalisest prantslased Inglismaalt väiksemad Henry VII kodusõjast võitjana ja võimule sai alad Mandri-Euroopas. Usutülid Tudor (1485- 1509) Tudorite dünastia. Henry VIII Kirjanduses: Thomas More tuntud (1509-1547) teos ,,Utoopia", W. Shakespeare Elisabeth I näidendid. (1558-1603) Prantsusmaa XV sajandi lõpuks oli kujunenud Francois I püüdis saavutada tugev kuningavõim. Veelgi enam hegemooniat kogu Lääne-Euroopas. tugevdas võimu Fracois I (1515- 1614.a lakkab kooskäimast 1547)
· rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega: Ukraina on üks tihedamini asustatud riikidest, naaberriigid Moldova, Poola ja Slovakkia on tihedamalt asustatud kui Ukraina 100-149 in/ km2. Ukrainast hõredamini on asustatud Valgevene 25-49 in/km2. · tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad, taolise paiknemise põhjused: tihedamalt asustatud piirkonnad on linnad ja linnade ümbrused, Musta mere äärsed alad, Dnepri jõe äärsed alad. Kõige tihedamini on asustatud Kiievi piirkond. Hõredamalt asustatud on mägised alad. 4. Leia internetist andmed valitud valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. Sündinuid on 1.1 miljonit.tööealisi mehi ja naisi on keskmiselt 1.6 miljonit. Pensioniealisi on keskmiselt 0.4 miljonit 5.Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. 6.Iseloomusta riigi rahvastikupüramiidi järgmise kava alusel:
Eesti kliima ja Läänemeri Kordamine kontrolltööks 1. Eesti kliimat kujundavad tegurid: a) Päikesekiirguse hulk, millised alad saavad rohkem, millised vähem päikesekiirgust ja miks? Ekvaatorile lähemal olevad alad saavad rohkem ja suurtematel laius kraadidel olevad alad vähem, sest päike paistab sinna suurema nurga alt ja nendeni jõuab väiksem päiksekiirgus b) Atlandi ookeani mõju kliimale (soe Põhja- Atlandi hoovus, selle mõju, läänetuuled, tsüklonid) Läänetuuled toovad hoovuselt niiskemat ja soojemat õhku. Talved on niiskemad ja pehmemad, suved on niiskemad ja pilvisemad. c) Kliima kohalikud erinevused, mis tulenevad Läänemere mõjust ja
Vana Liivimaal kujunes välja kuus väikeriiki: 1) Liivi orduriik - kõige mõjuvõimsam. Mõõgavendade ordu sai 1236. aastal Saule lahingus lüüa, väga paljud ordu liikmed tapeti ning järelejäänud orduvennad ühendati Saksa orduga. Liivimaal hakkas tegutsema Saksa ordu Liivimaa haru. Liivi orduriiki juhtis ordumeister ja algselt Liivi orduriigi keskus asus Riias, aga üsna peatselt viidi keskus üle Võnnusse. 2) Eestimaa hertsogkond - Taani kuninga alad, aga ta ei viibinud ise kohal, teda esindas asehaldur. Selle keskus paiknes Tallinnas. *pärast Jüriöö ülestõusu, 1346, müüs Taani kuningas oma alad Liivi Ordule. 3) Riia peapiiskopkond - seda juhtis Riia peapiiskop. Keskus oli Riia. 4) Tartu piiskopkond - juhiks tartu piiskop, see oli ainult tartus 5) Saare - Lääne piiskopkond - juhiks oli Saare-Lääne piiskop, aga keskus vahetus: kõigepealt oli Lihulas, aga Lihula linnust pidi piiskop jagama orduga ja seetõttu toodi
Geograafia Kalandus. Kala rikkamad piirkonnad : 1) külmad hoovused 2) ranniku alad 3) jõgede suudme alad Kala vaene on avaookean ja süvameri . Kala rikkamad piirkonnad : 1) Kagu ja Loode osa 2) Atlandi - Kagu ja Loode osa Maailmamere kalavarud vähenevad . Üldine kalapüük on suurenenud . Kalakasvatus on eriti suurenenud , 20-30 korda umbes . Viimastel aastatel püük maailmameres on vähe tõusnud . Põhjused : 1) maailmameri on reostunud ( nafta avariid , tööstus ) 2) ülivõimsad kalapüügivahendid. ( traalerid ,radarid)
Marss Agnes Tael 9b Üldandmed Läbimõõt: 6750 km Nimi vanarooma Aasta pikkus: 687 Maa sõjajumala Marsi järgi päeva Kaks kaaslast Kaugus Maast: 55400 (Phobos;Deimos) mln km Telg umbes sama Pinnatemperatuur: +25 kaldega, mis Maalgi kuni -125 kraadi ilmnevad aastaajad ja Gravitatsioon: 38% Maa kliimavöötmed omast Asub päikesest 2,5 korda kaugemal kui Maa On päikesesüsteemi neljas planeet Marsi kliima Pinnatempratuur võib tõusta päeval isegi plusskraadidesse Langeb öösiti alla 100 kaadi Marss Marsi atmosfäär Süsihappeaas 95% Lämmastik 3% Argooni 2% Hapnikku 0,3% Atmosfääri tihedus 100 korad suurem Maa omast Rõhk 160 korda väiksem Suured tolmutormid Marsi pinnamood Meenutab punakat kivikõrbe On "mandrid"(heledamad alad) ja "mered"(tumedamad alad) Päikesesüsteemi ...
2006. aasta lõpus käivitati Kohila lähedal suur vineerivabrik. Maakonna põhjaosas avaneb ordoviitsiumi ladestu. Rapla apteek töötab aastast 1866 ja haigla 1889. aastast. Raplamaa Ajalugu Vaatamisväärsused Üldandmend: Maakonna tuumiku moodustavad Haimre park ja kabel Maakonnalinn: Rapla Muinas-Harjumaa alad. Piirkond oli juba 13.sajandil hästi arenenud ja Haimre pargi tiigi kaldal asub 2 Pindala: 2980km ebaharilikult suur neogooti stiilis tihedalt asustatud. Pärast Eesti Rahvaarv: 34 436 pargipaviljon, millest on säilinud vallutamist Rapla maakonna alad
1. Trahaniou Xanthi - ürgmets 2. Olympose tuumikala – rahvuspark 3. Ainose tuumikala - rahvuspark 4. Samaria tuumikala - rahvuspark 5. Oeti tuumikala - rahvuspark 6. Pindose tuumikala - rahvuspark 7. Prespesi tuumikala - rahvuspark (haisva kadaka mets) 8. Kouri-Almyros - mets 9. Lecini of Etoloacarnania - saarepuistu 10. Zaros Iraklio Kreeta kanjonis - "Rouva" mets 11. Messeenia, Sapienza saar – igihaljas lehtmets 12. Promahona Likostomou Arideas – rumeelia männipuistute alad 13. Rhodose saar, Emponas – looduslik küpressimets 14. Kastoria, Gramos-Vitsi – iidsed metsapuistud 15. Rhodose saar, Profitis Elias - mets 16. Paranesti Drama - ürgmets 7 Rangelt kaitstud metsakaitsealad Kategooria Arv Kogupindala Metsa ja muu metsastatud maa pindala (1000 ha) (1000 ha)
2011) Antud töö autori arvates on valglinnastumisega seotud probleemidele vähe tähelepanu pööratud, kui probleemi ulatus ja mõjud ei ole täpselt teada, ei saa sellega ka tegeleda. Valglinnastumine mõjutab otseselt maakohtade maakasutuse muutust. Asulad, mille asustustihedus on madal, tekivad järjest kaugemale suurlinnadest ja see mõjutab metsa- ja põllumaade killustumist. Selle tagajärjel tekivad suurlinnade ümber mittepõllumajanduslikud hajaasustusega alad (Salvati et al. 2012). Metsamaade killustumise tagajärjel vähenevad metsloomade looduslikud elupaigad ja liikumiskoridorid (Couch et al. 2007). Autori arvates ja kogemustest lähtuvalt võib metsloomi järjest sagedamini kohata äärelinnadesse eksinuna, prügikastidest toitu otsimas või lemmikloomi jahtimas. Tihti levitavad metsloomad ka marutaudi. Samuti tähendab metsamaade killustamine ka taimede elukeskkonna ulatuse vähenemist.
Allikas: http://maatundmine.einst.ee/kohad/uugu/52-madal-eesti/ Kursus: Eesti ajalugu ja maatundmine Eesti pindala on 45 227 km² 1. jaanuaril 2011 elas Eestis 1 340 194 inimest 20. juulil 2008 oli Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla on 15 maakonda Eestis Eesti territooriumi võib loodusgeograafiliselt jagada Madal- ja Kõrg- Eestiks koos vahealadega. I. Madal-Eesti: Põhja- ja Lääne-Eesti tasased ja soised alad, mis jääaja lõppemisel veel pikaks ajaks vee alla jäid: I.1 Põhja-Eesti: aluspõhi paene, Põhja-Eesti rannikumadalik mööda Soome lahe kallast, mis võib olla kuni 20 kilomeetri laiune. Selles vööndis ka 74 saart, suuremad on Naissaar, Prangli ja Pakri saared. Rannikul on ka väljaulatuvaid poolsaari. Kõrged pangad mereäärsed järsud paekiviseinad Türisalu, Ülgase, Toila, Ontika, Päite jt. Põhja-Eesti rannikumadalikust sisemaa pool asuvad Harju ja Viru lavamaad:
Kordamisküsimused MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA KT2 2020 Mõisted: • Kromosoom on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed). • Kromatiid on geneetiliselt identse informatsiooniga koopia kromosoomist, mis on ühendatud sellesama kromosoomiga tsentromeeri kaudu. • Kromatiin on eukarüootse organismi kromosoomide DNA ja valkude kompleks, mis värvub kromosoomide diferentsiaalvärvimisel eri moodi sõltuvalt kromosoomide kokkupakituse astmest ja DNA-järjestusstruktuurist. • Telomeer on on DNA ahela piirkond enamiku liikide eukarüootse raku kromosoomi kummaski otsas. • Nukleosoom on DNA ja histooni kompleks, peamised kromatiini struktuurühikud. • Histoonid on aminohappest koosnevad aluselised valgud, mille ümber keerdub DNA. • Histooni kood on histooni kindlas kohas paiknev kindel amoinohape, mille ats...
· Südame- ja veresoonkonna haigused · Vananev elanikkond · Auto- ja tööõnnetused · Naiste kõrge tööhõive · Tervistkahjustav käitumine · Linnaline eluviis · Imikusuremus · Perekondade lagunemine 0-14 lapsed, 14-64 tööealised, 64-... - vanurid Rahvastikupürdamiidi võrdlemine: Eluiga, lapsed/vanurid/tööealised, sündimus, sooline võrdlus Rahvastiku paiknemist mõjutavad: 1) Kõrged ja liigestatud alad (hõredalt asustatud) 2) Rannikud (tihedalt asustatud alad) 3) Kliimavööde 4) Maavarade leiukohad 5) Saared (hõredalt asustatud)
Ülejäänud koolide haldamine jagati maakondade ja linnade vahel. Kohustusliku hariduse seadus lahutas Hiina kolme kategooriasse: linnad ja majanduslikkult arenenud piirkonad rannikualadel ja väike arv arenenud alasid maapiirkonas; linnad ja külad keskmise arenguga; ja majanduslikkult mahajäänud alad. Aastaks 1985 oli esimene kategoorja suured linnad ja umbes 20% maakondadest (põhiliselt rohkem arenenud ranniku ja kagu alad Hiinas) olid saavutanud üldkehtiva 9 aastat hariduse. Aastaks 1990 linnad, majanduslikult arenenud ranniku alad, maakondlikud üksused, ja väike arv arenenud sisealasid ( umbes 25% Hiina rahvastikust) ja alad kus noorte keskkool oli juba populaarne oli sihiks võetud saada üldkehtiv noorte-keskkooli haridus. Hariduse planeeriatel oli ette kujutatud et 90ndate keskpaigaks on ranniku, sisemaa linnade ja uuenduslikult arenenud aladel ( ühendatud
2009 153,700,334 2010 156,118,464 2020 183,108,550 Keskmine rahvastiku tihedus on Bangladeshis 1099/ in /km². Naaberriikidega võrreldes on Bangladeshi rahvastiku tihedus tunduvalt suurem. India keskmine rahvastiku tihedus on 368 in/ km² ja Birmas 75 in/km². Eesti keskmine rahvastiku tihedus on 30 in/km². Tihedamini on asustatud Dhaka ja Chittagon on kõige tihedamini asustatud alad. Rannikuäärsed alad ja dunglid on väheasustad. Bangladeshis on troopiline kliima, millel on kerge talv oktoobrist märtsini, kuum ja niiske suvi. Soe ja niiske mussoonhooaeg kestab alates juunist kuni oktoobrini. Esineb looduskatastroofe : üleujutused, keeristormid, tornaadod. 2 0-14 aastased lapsed moodustavad 34,3 % rahvastikust. (Mehed 27,551,594/naised 26,776,647)
Parasvöötme kliima Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel. Ta esineb nii lõuna- kui põhjapoolkeral. Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima väga erinevad. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest valdavalt sajab
kamberkaevandamist Estonia ja Viru kaevanduses Pealmaakaevandamine Plussid Miinused Odavam ja kiirem tootmine Maastiku ja elustiku muutus Saab kasutada suurema Põhjaveekihi saastumine jõudlusega masinaid Suure territooriumi hõivamine Kõrge tööviljakus Minimaalsed põlevkivikaod Ohutud ja tervislikumad töötingimused Pealmaakaevandamiseks sobivad alad Puuduvad kaitsealad Vähene asustus Väheväärtuslik mets Endised turbakaevandusalad Alad, kuhu on võimalik rajada veekogud Kamberkaevandamine Allmaakaevandamise viis, kus maad hoitakse kaevandamata jäänud kivimist tervikutel. Tugitervikutesse jääb kuni 25% kaevandamisväärset maavara Maakate ei muutu Põlevkivi levik mujal maailmas Varud hiigelsuured Leidub rohkem kui 600 riigis Suuremad varud USA's , Brasiilias ... Suurimaks tootjaks on Eesti Põlevkivi tulevikus
7. Missuguste võõrvõimude vahel jagunes Eesti pärast Liivi sõda? Poola, Taani ja Rootsi kuningate vahel 8. Kelle valdusse läks Põhja - Eesti pärast Liivi sõda? Rootsi 9. Kelle valdusse läks Saaremaa pärast Liivi sõda? Taani 10. Mida kujutas endast Sigismund Augusti privileeg? Tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegadele pärisorjuse. 11. Kes haldas riigimaid Taani valduses? (ametinimetus) kuninglik asehaldur 12. Millise vaherahuga läksid Poola alad Eestis Rootsi koosseisu (aasta ja rahulepingu nimi)? Altmargi vaherahu, 1629.aasta 13. Mida kujutas endast vastureformatsioon Lõuna - Eestis? Katoliku usu levitamine 14. Jesuiitide peamine keskus Eestis. Tartu 15. Millised kahte tüüpi mõisad olid Põhja - Eestis? Riigi- ja eramõisad 16. Milline kohus Saaremaal mõistis kohut talupoegade üle? vakusekohus 17. Millise rahulepinguga läksid Taani alad Rootsi koosseisu? Brömsebro rahuga 18. Mis aastal läks Eesti lõplikult Rootsi koosseisu?
Kordamisküsimused 11. Klassile Keskaeg 1. Millised feodaalriigid tekkisid Vana-Liivimaa aladele peale muistse vabadusvõitluse lõppu? – Ordualad, Taani alad( Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkond), Tartu piiskopkond, Saare – Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond. Taani müüs oma alad ordule. 2. Kuidas muutusid piirid peale Jüriöö ülestõusu? (vt kaardid õpikust lk. 54 ja lk.72) – 1343 - 1345. Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda. 3. Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli
Muutused keskajal Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana, kuid Taani valdusesse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Maa jaotati neljaks osaks, Taani alad, Saare-Lääne piiskopkond, Ordu alad, Tartu piiskopkond, mida juhtisid maaisandad. Tähtsamaks võimukandjaks oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halvenes. Algselt need kes võtsid ristiusu vastu, kuulutati vabadeks ja neile jäi maaomand. Kaubandus ja meresõit jäeti linnlaste hooleks. Maarahvale oli see tähtsaks osaks nende teenistusest. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid endiseks. Põhiliseks koormiseks oli kümnis, algul tasuti seda vilja, kuid hiljem ka muudes saakides.
sellega loa omale laevastik luua. See aitas üsnagi II MS puhkemisele kaasa, sest nii sai Saksamaa sõjaline tugevus n.ö ,,otsa lahti". Briand-Kelloggi pakt 27 august 1928. rahvusvaheline leping, mis taunis sõda kui rahvusliku poliitika edendamise vahendit. KUIDAS AITAS KAASA? Genova konverents 1922. Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasojajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele. KUIDAS AITAS KAASA? 2.Suur-Saksamaa idee seisnes selles, et kõik alad, kus elas aaria rassi inimesed, pidi Saksamaaga liitma, kõik muud rahvused hävitama või tööjõuna ära kasutama. Selle elluviimist alustati 1938 Austria okupeerimisega (ansluss), seejärel okupeeriti Sudeedimaa ja siis juba kogu Tsehhoslovakkia. 3.29. septembril 1938. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Sisuks oli kogu Tsehhoslovakkia Saksamaa võimu alla sattumise vältimine, mistõttu sunniti Tsehhoslovakkiat loovutama Saksamaale Sudeedimaa
aastatuhandete jooksul ilmasid, hakkavad need korduma ja nedne ilmade kohta tehaksegi järeldus, et milline on mingi paiga kliima. Kliimat kujundavad kõige enam: 1. päikesekiirguse hulk 2. Maa aluspinna erinevused Meteoroloogia- loodusteadus, mis uurib õhkkonna omadusi ja selles toimuvaid protsesse. Sünoptika- meteoroloogiaharu, mis tegeleb ilmaennustamusega. Samajooned- kõik ühesuguse temperatuuri ja satemete hulgaga alad, mis on ühendatud joontega. Neid võib leida temaatiliste kaartide hulka kuuluvatelt kliima- ja/või ilmkaartidelt. Täpsemalt, samasuguse õhutemperatuuri ja sademet hulgaga kohad ühendatakse kaardil samajootega. Nende vahelised alad värvitakse samasuguse tooniga ühesuguse temperatuuri ja sademte hulgaga aladel. Ilm mõjutab meie elu mitmel viisil, sõltuvalt meie elupaigast. Põhjamaalased peavad arvestama nii talviste külmade kui ka suviste soojade ilmadega. Soojal maal
arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata pendelmigratsioon - inimeste igapäevane liikumine oma alalisest elukohast teises asulas paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi 8. Meeste, naiste keskmine eluiga Eestis. M - 67 a N - 78 a 9. Oska iseloomustada rahvastiku püramiidi. 10. Eestlaste osakaal rahvastikus praegu, selle muutumine peale 1945 a., peale taasiseseisvumist. 11. Tihedasti ja hõredalt asustatud alad. Tihedalt - linnad Hõredalt - metsad, soised alad 12. Asulate jaotus Eestis. Linnalised, maalised tegevusalad. Linnalised - linn, alev, alevik Maa-asulad - külad Tegevusalad Linnalised - tõõstus, ehitus, kaubandus, teenindus Maalised - põllumajandus, metsandus, kalandus 13. Linnaelanike osatähtsus, linnastumise tase. Külade tüübid. Linnastumise tase - 79,3% 14. Haldusjaotus. Kohalikud omavalitsused. Arvud Rahvaarv - 1,3 milj. keskmine tihedus - 30 in/km2
Arutlus Vana hea rootsi aeg Nimi Rootsi aeg algas pärast Liivi sõda . Pärast sõda olid Eesti alad jaotatud Poola , Rootsi ja Taani vahel .Poola ja Rootsi ei saavutanud ühist meelt ja sõdisid veel mitmeid aastaid .1561.aastal sai Rootsi endale Harju-, Viru ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna .1581 . aastal , kui Paide oli ära vallutatud said nad kogu Põhja-Eesti .1629.aastal Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile , siis sai rootsi oma võimu alla ka kogu mandri- Eesti
kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik OLULISED SAAVUTUSED Hagia sophia katedraal, rooma õigus, kõrged koolid, antiikkultuurialaste leksokonide koostamine, RIIGI LÕPP 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli ARAABIA RIIK RIIGI TEKE 622. põgeneb muhamed mekast mediinasse, 630. Aastal, kui Muhamed tuleb Mekasse tagasi, algab araabia riik VALITSEJA TIITEL Kaliif VÕIM piiramatu võim, kõrgeim maine usujuht KOOSSEISU KUULUVAD ALAD Põhja-aafrika, hispaania, india, kesk-aasia, kaukaasia, araabia ps, mesopotaamia, pärsia, süüria, palestiina, egiptus VAENLASED Frangid, bütsants, hindud, mongolid, türklased RELIGIOON Monoteism, ehk ainujumalakultus, OLULISED SAAVUTUSED Jama masjidi mosee , arendati antiikkultuuripärandit, araabia numbrid, malemäng, paljud üldkasutatavad mõisted pärinevad araabia keelest,
Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud. Märgalad on tavaliselt osaliselt veega kaetud. Märgalade hulka kuuluvad nii alaliselt liigniisked alad (sood ja madalad veekogud) kui ajutiselt liigniisked alad (üleujutatavad jõeluhad, lauged mereranniku alad jt üleujutusalad). Tavaliselt on märgala pinnas küllastunud mageveega. Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000- hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katab 22,3% Eesti maismaast. Suurem osa turbamaid leidub vaid Soomes. Mõned rabad on üle 10 000 aasta vanad. Enamik Eesti rabadest sai alguse järvedest, mis umbes 6500 aastat tagasi rannataimestiku vohamise tagajärjel järk-järgult mülgasteks muutusid. Mõned rabad on aga
vahel. Ajend: Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlike delegatsioon tasuma ,,Tartu maksu" üks mark aastas iga elaniku pealt. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa sõja kasuks. Sõjas osalenud riigid ja nende eesmärgid: Venemaa: saada väljapääs Läänemerele Rootsi: Laiendada enda ülemvõimu Takistada Taani liidripositsiooni haaramist Takistada Venemaa tegutsemist Poola: Saada tagasi kaotatud alad ja vallutada uusi Taani: Saada tagasi kaotatud alad Haarata Läänemerel ülemvõim Sõja tulemused: Liivi ordu laguneb Saaremaa läheb Taani kätte Lääne- ja Põhja-Eesti läheb Rootsi kätte Lõuna-Eesti läheb Leedu kätte Sõjategevuses said kannatada kõige rohkem talupojad (rüüstamised, koormiste suurendamine) Liivi sõda oli viimane sõda, kus sõjategevusest võtsid aktiivselt osa ka talupoegade sõjasalgad (N: Ivo Schenkenbergi ja Ohtra Jürgeni salgad)
saj), keskaeg(13.saj-liivi sõda- 1558-1583), uusaeg(1558-20.saj)lähiajalugu(al 20.saj) Muinasaja perioodid: kiviaeg (vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine kiviaeg e mesoliitikum 11 000 a.t, noorem kiviaeg e neoliitikum 1800 a eKr) pronksiaeg (~1800a eKr-500 a eKr) rauaaeg (500a eKr-13.saj) Millise sündmusega algas Eesti keskaeg?- Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Algas ka Muistse vabadusvõitluse tõttu, ja siis oli ka esimene märge Eesti kohta Liivimaa Henriku Kroonikas.Millal algas keskaeg Euroopas: Euroopa keskaeg ei ole üheselt määratletud. varem peeti selle ajastu alguseks enamasti Lääne-Rooma riigi lõppu 476, tänapäeval pigem hilisantiiki 6. sajandil. Millal ja kus olid vanimad asulapaigad Eesti alal:Palli asula 11 000 a.t, Kunda lammasmäe ~10 000a
Kõrgemal on tuule kiirus suurem, sest õhurõhk on väiksem. b) Kui jälgid 1,5 km kõrgusel atmosfääris puhuvaid tuuli, siis millist maakeral valitsevat seaduspära siin märkad? Õhk liigub sarnaselt aga liikumise kiirus on erinev. c) Uuri sademete kaarti (Mode>Air, Height>Sfc, Overlay>TPW). Milline maakera piirkond paistab silma sademete rohkuse poolest? Põhjenda. Sademete rohkuse poolest paistavad silma ekvatoriaalsed alad. Päikesekiired langevad nendele aladele peaaegu alati 90 kraadise nurga alt. Seetõttu saavad need alad palju rohkem soojust kui teised alad Maakeral. Seal asub püsiv madalrõhkkond. Hommikuti on sooja umbes 20 kraadi. Päeva jooksul õhk soojeneb ja tõuseb üles. Kõrgemale tõustes õhk jahtub ning veeaur ei mahu enam jahedasse õhku ära. Moodustuvad pilved ja pärastlõunal hakkab sadama. Õhtuks pilved hajuvad. d) Nimeta ookean, kus pinnatemperatuur on kõige kõrgem
Vahel sajab kuiva õhku e.sademed auravad veel õhus.temp.amplituud on päeva jooksul väga suur.liiv peegeldab soojuse atmosfääri tagasi,ega neela endasse. · Päeva õhutemp. +50 · Öösel temp.0. · Kõrbele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad ülekasvada kõrbetormiks. Põhjavesi on väga sügaval, allikate ja kaevude juures paiknevad oaasid nn.vähese teimkattega rohelised alad. · Kõrbes on soolajärved, mis tekivad kui aurumine ületab sademete hulga. TÜÜBID · Savikõrb iseloomustab savikas ja tihe muld ja muutlik veereziim.kevadel võivad pindmised kihid olla liigniisked ja kohati tekivad ajutised pinnaveekogud.suvel aurab vesi ära. Kuivamise tagajärjel moodustub koorikuline savikas pinnas, mida kutsutakse takõrriks.savi kõrbed esinevad kõrbevööndi põhjaosas nt.aarali mere ja balkasi järve vahel
enama mm-ni aastas. Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: mereline paraskliima, 3.mandriline paraskliima ja üleminekuline paraskliima, 4.mussoonparaskliima. Parasvöö on Maa soojusvöö, mille piiriks on kõige soojema kuu samatemperatuurijooned +20°C ekvaatori poolt ja +10°C pooluse poolt. Parasvööd polaarjoonte ja pöörijoonte vahel Mereline Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Suvel varjavad seal sajupilved tihti päikese. Talvel pehmendab veeaur ilma. Selline kliima on näiteks Lääne-Euroopas. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed
Eesti ala valitsejad 13.-18. sajand Eesti alasid on läbi aegade tahtnud paljud erinevad riigid. Peamiseks põhjuseks on Eesti väga soodne asend Läänemere suhtes, mis võimaldab arendada efektiivset kaubandusvõrku Läänemere piirkonnas. Sageli on Eesti alade eest võidelnud Venemaa, põhjusega tagasi saada kunagi talle kuulunud alad. Balti riikide sealhulgas ka Eesti aladel on tahetud kehtestada täiendavat ülemvõimu näiteks Taani ja Rootsi poolt. Eesti aladele luuakse 4 piiskopkonda. 12. sajandi lõpul olid eestlased üks väheseid rahvuseid Läänemere ääres, kes olid ristiusustamata. Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaade sealhulgas ka Eesti vastu tärkas. Kaupmeeste huvi seisnes territooriumi ning transiidivedudega
Laskumisviisid: · Otselaskumine · Säästlaskumine 6. Jääkeegel Curling, Kõhuli Kelgutamine - Lühirajauisutamine - Short track 7. Suuskade pikkused: · Klassikasuusad - 15-25 cm suusatajast pikemad · Vabasõidusuusad - 5-10 cm suusatajast pikemad Suusakeppide pikkus: · Klassika suusakepid suusatajapikkus korda 0,85 · Vabastiili suusakepid suusataja pikkus korda 0,90 8. Suusatamisega seotud talispordi alad: · Suusahüppe · Laskesuusatamine · Slaalom · ( SIIA PEAD ISE JUURDE MÕTLEMA ) 9. Kahjuks ei leidnud sellele vastust. 10. Jaak Mae on pärit järvamaalt, ning on osalenud OM'l. Ning tema nimelist suusavõistlust peetakse albus juba 9'dat korda. 11. Suusatajate ette valmisusel kasutatavad spordi alad: · Jooksmine · Kepijooks · Rullsuusatamine · Kepikõnd · Jalgrattasport · Jõusaal 12
Sajandil veel tuntud eraldi linnana. Nüüdseks on sellest saanud Tallinna linna osa. Kuigi Nõmme kuulub Eesti suurima linna alla, on linnaosas säilinud palju rohelust ja metsa ning Nõmme on tuntud ühepere elamurajoon. Nõmme tunnuseks ongi tema männimetsad ning liivakud ja tööstus Nõmmel praktiliselt ei ole, mis annab minu arvates väga head tingimused seal elamiseks ning sportimiseks. Nõmme asustamine algas 19. Sajandil, mil tema alad kuulusid Glehnide perekonnale, kes rajasid ka Nõmmele lossi, mis asub seal tänapäevani. 19. Sajandi teisel poolel rajati Nõmmele raudtee, mis kiirendas oluliselt Nõmme arengut. Raudtee ümbrusest on kujunenud Nõmme keskus, kuhu on koondunud toidukauplus, postkontor, apteek, polikliinik, turg, tuletõrjemaja ning pangad, samuti läheb Nõmme keskusest läbi Pärnu maantee. Nõmme keskusest kaugemale jäävad alad on näiteks Rahumäe, Hiiu, Kivimäe ja Männiku. Veebilehekülje tallinn
011MT Laura Prosutinskaja Neitsi Maarja : Õnnistud Neitsi Maarja (kristluses kasutatakse tema kohta ka väljendeid Neitsi Maarja, ( Jumalaema,) Püha Maarja, Ikkaneitsi, Jumalasünnitaja)oli Jeesuse ema, Anna ja Joakimi tütar Uue Testamendi kohaselt viljastati Maarja Pühast Vaimust ning sünnitas neitsina. 1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel -ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Siinsete alade kaks tähtsamat kirikut - Riia ja Tallinna toomkirikud on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasajal nimetatakse ka Eestit tihti Maarjamaaks, samuti on Maarjamaa Rist Eesti kõrgeim riiklik autasu. Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ka Ambla (Suur-Maarja ehk Amplae Mariae) Alates keskajast on Neitsi Maarjat väga palju kunstis kujutatud. Neitsi Maarja tavapärane riietus on punane kleit ja sinine ürp (punane
· Mahajäetud tööstusettevõtted (ainult arenenud maad) · Migrantidega kaasnevad sotsiaalsed probleemid · Suur kuritegevus · Õhu saastatus ja vee reostus (+arenenud maad) · Tohutute jäätmekoguste teke (+arenenud maad) LINNAMUDELID · Ringlinn ärikeskust ümbritsevad erineva funktsiooniga ringjad linnaosad · Sektorlinn linnaosad paiknevad sektoritena, mis järgivad linna peamisi transpordikoridore · Mitme keskusega linnad tuum on ärikeskus, aga teised alad on üksteisest eraldatud ning ühendatud hästi toimiva transpordiga LINNAKESKKOND · Füüsiline linnakeskkond majad, teed, tehniline võrgustik, pargid, metsatukad, veekogud, tühermaad, reostunud alad · Sotsiaalne linnakeskkond inimesed, nende omavhelised suhted, suhted elanike, ettevõtete ja avaliku sektori vahel · Virtuaalne linnakeskkond interneti teel vahendatav info, linna pildid, kujutelmad
Agrokliimavö Veg.perioodi pikkus Niiskusolud Hinnang muldadele Kasvatatavad kultuurtaimed öde Akt. t. summa Sademete hulk ja loomatõud Sademete reziim Polaarkliima Lühike veg.periood, Aasta läbi külm, kuiv. Ei saja Nadi - kasin soojushulk peaaegu üldse, õhus vähe niiskust (akt.t° summa alla 1000 °c) Jahe Tavaliselt 3-5 kuud Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Väheviljakad Rukis, oder, kartul parasvööde Karmid kliimatingimused. leetmullad Mõõdukas 5 kuud või enamgi *merelise kliimaga alad-pehme, Keskmise viljakusega, Nisu, oder, kaer, rukis, kartul, parasvööde niiske talm *ma...
AAFRIKA Aafrika muusikakultuuri võib jaotada vastavalt erinevatele kultuurimõjutustele kaheks suureks piirkonnaks: Põhja-Aafrika alad ( Egiptus, Maroko, Tuneesia, Alzeeria), mis jäävad ajalooliselt ja kultuuriliselt araabia mõjusfääri, ning Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad ( Ghana, Nigeeria, Mosambiik, Angola jt), mida võib pidada mustanahaliste põliselanike traditsioonilise muusika ja kultuuri piirkonnaks. Aafrika muusika puhul räägitaksegi peamiselt viimasest. Saharast lõuna pool elavate rahvaste ja hõimude muusikakultuur on väga mitmekesine. Tavaliselt on laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid omavahel tihedalt seotud. Igal hõimul on ajaloo jooksul välja kujunenud omad laulud, tantsud ja pillid. Traditsioone
Üleharimine, ülekarjatamine ja veepuudus toovad kaasa alade kõrbestumise. Üha uued ja uued viljakandvad alad muutuvad kõrbeteks. Muldade vaesumine on muutnud need alad suurimateks näljapiirkondadeks. Inimene ülekarjatamisega põhjustab kõrbete laienemist – loomad hävitavad taimestiku tallamise ja ärasöömisega ning pinnas saab liikuma. Veepuudust põhjustab inimene oma suurte niisutussüsteemidega, mis tühjendavad sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal kõrbeks muutuda. Veepuudus ja muldade vaesumine põhjustavad taimede halba kasvu, mis toob omakorda kaasa õhu hapniku sisalduse vähenemise. http://www.geo.ut
Tallinn 2012 Sissejuhatus Aastal 395 jagunes Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keiserriigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal
Vana-Liivimaa 1. Defineeri mõiste Vana- Liivimaa ehk orduaeg- keskaegsed Eesti ja Läti alad moodustasid Vana-Liivimaa (mõiste tekkis 17. sajand) Eestimaa hertsokkond- taani vallutatud osa eesti aladel Pullad- seadused Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Läänistamine- maa andmine lääniks Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik
........................................................ 8.) Eesti vedelate sademete jaotumine ........................................................... 9.) Kokkuvõte ....................................................................................... 10.) Kasutatud kirjandus ............................................................................. SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on anda ülevaade sademetest. Kõigepealt mis on sademed ja millised alad Eestis saavad sademeid kõige enam. Eesti sademete jaotumisel on lähtutud vedelatest sademetest, ennekõike siis vihmast. Lühidalt on peatutud veel kliimadiagrammil, mis ta on ja milliseid andmeid seal kajastatakse. Lisaks veel antud ülevaade, mis on vihm, happesademed, lumi, lörts, lumikate, rahe, härmatis, kaste, hall ning jäide. Samas on kajastatud ka sademete reziimi kahte äärmust. Nendeks on siis vastavalt sademete puudusel tekkiv põud ning sademete ülekülluses kujunev uputus.
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika. Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184-1227 vahemikus ning on kirjutatud ladina keeles
Algselt oli Rooma piiskop samal pulgal teiste piiskoppidega. Rooma piiskoppide poliitiline ja religioosne tähtsus suurenes seoses keisrivõimu nõrgenemisega Lääne- Roomas. Roomlased nägid kirikus võimalikku kaitsjat germanlaste eest. Keisrivõim ja paavstlus o Saksa kuningas Otto I taastas 10. saj keisrivõimu. Tema loodud riiki nim Pühaks Rooma riigiks e Saksa-Rooma keisririigiks. Riiki kuulusid tänapäeval Saksamaa ning Põhja- ja Kesk-Itaalia alad. o Hilisematel sajanditel keisrite võim langes, pidev keisrite ja paavstide vastasseis. o Kiriku rajajaks peeti Kristust, kes määras apostel Peetruse oma asemikuks. Paavstid Peetruse järeltulijad. o Kõrgkeskaegsete paavstide arvates vaimulik võim ilmalikust oulisem. Uskusid, et keisrid said võimu Jumalalt vaid paavsti vahendusel; keisrid väitsid aga, et otse jumalalt. o Paavstik kasutasid mõjutusvahendina kirikuvande alla panekut e kirikust välja
SAVANN. VIHMAMETSAD. 1. Millises kliimavöötmes asuvad vihmametsad? Ekvatoriaalses kliimavöötmes. (Kesk-Aafrikas; Lõuna-Ameerikas; Kagu-Aasias) 2. Miks on ekvatoriaalses kliimavöötmes aastaringi kuum ja niiske ilm? Selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saavad ekvaatorilähedased alad palju rohkem soojust, kui teised alad Maakeral. 3.Milline on vihmametsade tähtsus kogu maailma looduse jaoks? *fotosüntees *süsihappegaasi kasutamine *hapniku tootmine *suur veeringe 4.Milline on vihmametsade koosseis:taimerinded, -liigid? Vihmametsad koosnevad 4-st rindest: Esimese rinde moodustavad kõige kõrgemad puud. Teine rinne on puurinne. Kolmas rinne on põõsarinne. Neljas on alustaimestiku- ja rohurinne. Liigid:roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, orhideed., sandlipuu, veripuu,
MIS ON KLIIMA- MUUTUSTE TAGAJÄRJED? Agnes Adamsoo KÕRBESTUMINE! Kõrbestumine on protsess, mille · käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad · hõlmavad 1/3 maakerast. Looduslikud kõrbed on levinud · seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga. Kõrbestumine algab tavaliselt · põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Kõrbestumiseni on viinud troopiliste · vihmametsade raied mäestikes ja kliimaliste vööndite ülemineku- aladel. TORM! Torm on suure kiiruse ja jõuga tuul, · atmosfäärinähtus. Meteoroloogias nimetatakse tormiks · 20,8..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
