(3) IQ 25 - 39 raske alaareng, selliseid inimesi on umbes 3% alaarengu juhtudest ning nad on võimetud ise toime tulema. (4) IQ alla 25 sügav alaareng (1%). Nad ei suuda enda eest hoolitseda ja vajavad täielikku hooldust, motoorika kontroll on nõrk, keelelised võimed puuduvad. Standardhälbe alusel moodustatud normid jagunevad nii, et umbes 68% keskmiste, 13% kõrgete ja 13% madalate vaimsete võimetega, e. umbes 94% inimestest on nn. normaalsed. 3% on väga andekaid, ja 3% vaimse alaarenguga. 70 on see piir Intelligentsuse teoreetiline küsitlemin: Üldfaktor (g) ??? Kas on olemas üldandekus? Erifaktorid (s) (mõõdetakse alltestide või testiblokkide raames) verbaalsed, loogilised, kujundilide mõtlemise, arvutamise; järldamine, üldistamise; assotsiatsioonide, sõnavara jms ülesanded Thurstone: 7 faktorit: numbrilinse teabega opereerimine, autlusvõime, sõnaline voolavus,
ja psüühikale tekkiva kahju selgitamises ja sellealase info jagamises, tervete eluviiside propageerimises (füüsilise aktiivsuse, tervisliku toitumise, mittesuitsetamise, alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise eelistamine), terviseõpetuses ja kasvatuses ning alternatiivide loomises. Teisene ehk sekundaarne preventsioon on suunatud riskigruppidele (hälbiva käitumisega, vaimse alaarenguga isikud, kellel on kalduvus ühiskonnaohtlikele tegudele; isikud, kes viibivad kinnipidamiskohtades; riskisikute pereliikmed jmt.) ja inimestele, kellel seoses meelemürkide tarvitamisega on juba tekkinud tervise- või sotsiaalprobleemid. Tegevuse järgi jaotub see järgmiselt: interventsioon ehk sekkumine, ravi ning rehabilitatsioon. Kolmandane ehk tertsiaarne preventsioon on suunatud inimestele, kellel on alkoholist või narkootikumidest sõltuvus kujunenud. Siin on
IQ alla 70’ga lastel on keeruline õppida lugema ja arvutama, aga kui minna veel allapoole, siis näiteks IQ 50 on raske lastel juba eneseteenindusoskusi omandada. Nii et mida madalam IQ seda konkreetsemate, lihtsamate asjade õppimise omandamisega probleemid tekivad. Mida kõrgem IQ, seda lihtsam on konkreetsete asjade õppimine. Mida raskemaks info läheb, seda keerulisem on seda omandada. Edaspidi räägime üldistest ÕR nende laste puhul, kelle IQ jääb 50 ja 70 vahele. Ehk kerge vaimse alaarenguga lapsed. Nad on kõik üldiste ÕR-tega. Neid lapsi on kõige enam uuritud, nende taju, mälu, mõtlemist. Mõnes mõttes on seltskond üksteisega suhteliselt sarnane kui võrrelda nende lastega, kelle IQ on oluliselt madalam. Kellel on mõõdukas või raske VAA (vaimne alaareng), seal üldistest häiretest, geneetilistest sündroomidest tulenevalt on palju lisaprobleeme ja selletõttu kui lapsel on nägemisega-kuulmisega probleemid lisaks, siis nende
enamasti tavaliste inimeste uurimine Bioloogiline teooria (19.saj 20.saj algul) · Kuritegevus on kaasasündinud · Kurjategijad on enamasti vaimselt alaarenenud · Kuritegevuse vastu aitab kurjategijate ja vaimuhaigete steriliseerimine tuleb võtta ära võimalus saada järglasi, siis saab vähendada kurjategijate teket · Eugeenika rahva tõupuhtuse eest hoolitsemine Eugeenika 20. Sajandi esimesel poolel · Alaarenguga inimeste steriliseerimine - USA-s steriliseeriti u 60 000 inimest - Natsi Saksamaal u 350 000 inimest - Eesti Wabariigis oli seadus sundsteriliseerimise kohta ja steriliseeriti u 40 inimest · Rasside vaheliste abielude keelamine USAs · Fitter Family Context · Sündinud kurjategija Sotsiaalne teooria Edwin Sutherland (1883 1950) · Bioloogilised ja psühholoogilised faktorid on väheolulised · Kuritegevuse
- Geneetika, prenataalne keskkond, üsasisesed infektsioonid, enneaegsus jne. põhjust suudetakse tuvastada ~ veerandil. Püsivad puudujäägid sotsiaalsetes suhetes ja suhtlemisel, mis avalduvad erinevas kontekstis. Piiratud, korduvad käitumismustrid, huvid või tegevused - Sümptomid peavad ilmnema varases arenguperioodis - Sümptomid põhjustavad kliiniliselt olulist funktsioonihäiret - Neid häreid ei ole võimalik paremini seletada vaimse alaarenguga või üldise arengu mahajäämusega Käitumishäired - Sageli probleem pere- või koolikeskkonnas - Kaasuvate häirete ravi ATH - Levinud enim puberteedieelsete koolilaste ja laste hulgas - Pärilikkus - Poistel surem risk - Hüperaktiivusse sümptomid enamasti olemas - Diagnoos püstitatakse sageli koolis - Üliaktiivsus ja puudulik tähelepanuvõime, peavad avalduma enam kui ühes situatsioonis Nutisõltuvus Nutivahend on kinnisideeks
Uurida võib ka kuritegevuse ohvreid (ohvriuuringud) mis soodustab ohvriks langemist; enamasti tavaliste inimeste uurimine. Kuritegevuse teooriaid: Bioloogiline teooria: (19.saj 20.saj algul). Kuritegevus on kaasasündinud. Kurjategijad on enamasti vaimselt alaarenenud. Kuritegevuse vastu aitab kurjategijate ja vaimuhaigete steriliseerimine. Eugeenika rahva tõupuhtuse eest hoolitsemine. o Eugeenika 20.sajandi I poolel. Alaarenguga inimesi steriliseeriti nii USAs, Natsi Saksamaal, ka Eesti Wabariigis oli seadus sundsterilisreerimise kohta. Rasside vaheliste abielude keelamine USA-s Fitter Family Contests konkursid kõige paremate geenidega perede väljaselgitamiseks USA-s. o Sündinud kurjategija tolle aja teooria järgi. Cesare Lombroso (1835-1909) bioloogilise
2.2. Intelligentsus ja vaimse arengu tase Lahenduseks ülalkirjeldatud probleemile oli üleminek standardpunktidele (D. Wechsler) , konkreetse isiku tulemuste võrdlemisele populatsiooni keskmise tulemuse suhtes. IQ väärtuste paigutumisel normaaljaotuse skaalale võetakse keskmine IQ väärtus 100 -ks ja hälbed sellest 1 standardhälbe võrra hinnatakse 15 IQ ühiku väärseks. Neid IQ väärtusi nimetatakse IQ hälbeväärtusteks. Tüüpiliselt pööratakse suurimat tähelepanu vaimse alaarenguga inimestele, normaalse ja normaalsest kõrgema intelligentsuse näitajaga inimesed ei ärata sellist tähelepanu. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 96 Vaimselt andekas IQ üle 130 Normaalne IQ 70 kuni 130
See kõik raskendab märgatavalt või teeb võimatuks isiku iseseisva elu. Vajavad tuge raskematel juhtudel ka läbi elu. Intellektipuude raskusastmed Esmase hinnangu aluseks on IQ väärtus, lisandub hinnang iseseisvale toimetulekule. o Meditsiinisüsteemis (RHK-10): vaimne alaareng kui IQ on alla 70, kerge VAA IQ 50-69, mõõdukas VAA IQ 35-49, raske VAA IQ 20-34, sügav VAA IQ alla 20. Kerget VAA on kerge mõõta, kasutatakse IQ testi. Oluliselt rohkem on kerge vaimse alaarenguga inimesi. o Haridussüsteemis: aluseks isiku potentsiaal omandada akadeemilist haridust ja iseseisva toimetuleku oskusi. Tavakooli haridusega intellektipuudega lapsed hakkama ei saa, õpivad eri õppekavade alusel. Mis on toimetulekuoskused? Adaptive behavior Toimetulekuoskused on kogum kontseptuaalseid, sotsiaalseid ja praktilisi oskusi, mille inimesed omandavad ning mis võimaldavad neil igapäevaelus funktsioneerida. Piirangud
NB! Raskemail juhtudel häire avaldub alates 2. eluaastast, kõrgemad juhud diagnoositakse alles koolieas. Sageli kaasneb ka artikulatsiooni- ja ekspressiivse kõnehäireid. 38. Arvutusvilumuste häire. SPETSIIFILINE ARVUTUSVILUMUSE HÄIRE EHK DÜSKALKUULIA Esineb arvutusvilumuse oluline puue, arvestades isiku · iga intellekti taset kooli klassi ning mida ei saa seostada nägemis- ja/või kuulmispuudega vaimse alaarenguga puuduliku õpitahte või õpetamisega. Arvutamishäire avaldub: 1.Matemaatilise taju puue: ·raskused numbriliste sümbolite/märkide lugemisel või neist arusaamisel; ·raskused objektide rühmitamisel gruppidesse; ·raskused numbrite järjestamisel; · põhiliste aritmeetiliste tehete sooritamise raskused; · numbriliste faktide meenutamise raskused; ·matemaatiliste tehete järgnevuse jälgimise raskused; · objektide loendamise raskused; · korrutamise raskused. 2. Lingvistilised puuded:
CPI (California Psychological Inventory) TAT (Thematic Apperception Test) I-E scale (Internal-External Control Scale) ASQ (Attributional Style Questionnaire) NEO-PI 16PF 2. Vaimsete võimete testid Stanford-Binet ja Wechsler’i testid A. Lewis M. Terman (1877-1956) 1905 Clark’i Ülikoolis Ph.D, 1910 Stanford’i Ülikoolis Terman, L. (1916). The Measurement of Intelligence. Boston: Houghton Mifflin 2300 inimest: 1700 kesklassi last, 200 vaimse alaarenguga ja 400 täiskasvanut Ülesannete valik: Keskmine IQ=100 Iga vanuse jaoks 6 ülesannet: Kokku: 90 testi; 3-10,12,14, kaks Täiskasvanute astet. 1939. 129 ülesannet: 2-22 aastani 1960. 142 ülesannet: 2-22 aastani 1972. Restandardiseerimine 1985. neljas versioon 1. Suur standardiseerimise grupp 2. IQ kasutamine 3. Hoolikalt koostatud skoorimisjuhend. Alates 1921 aastast nn. geeniuste uuring - 5 köidet “Genetic Studies of Genius” B. Robert M. Yerkes (1876-1956): 6
tähenduse, sõnade emotsionaalse värvingu, kasutusvaldkonna, mitmetähenduslikkuse ja ülekantud tähenduse, sünonüümide ja antonüümide omandamine; omandatud sõnade aktiveerimine; sõnavara puhastamine vulgaarsetest väljenditest ja murdesõnadest. Iga päev tuleks tavakooli õpilasel omandada 3-10 uut sõna. Tavakooli algklassides on sõnavaraõpetus täielikult praktilist laadi, kuid on tihedalt seotud keeleõpetusega. Praktiline sõnavaraõpetus vaimse alaarenguga lastel saab olla koolieelses eas ja abiõppe esimesel etapil edukas ainult siis, kui toetub tajukujutluste loomisele praktilises tegevuses ja/või ikooniliste näitvahendite (piltide jm) abil. Sõnavaraõpetuse ülesannetest lähtudes ja abiõppe iseärasusi arvestades on võimalik sõnastada järgmised üldised nõuded: Harjutuste süsteem olgu vastavuses õpitavate teemade eesmärkidega ning laste kõnearenguga.
valgust, teine rohelist ja kolmas punast. Ükskõik, milline neist valkudest on defektne, tagajärjeks on värvipimedus. Kõige klassikalisem värvipimeduse näide on võimetus eristada rohelist ja punast värvust. Neid värve ei suuda eristada ligikaudu 10-15% meestest ning alla 1% naistest. X kromosoomis on leitud 2 geeni, millest üks kodeerib rohelise valguse retseptorit, teine punase valguse retseptorit. Sinise valguse retseptorit kodeeriv geen on autosoomis. Fragiilne X Paljud vaimse alaarenguga nähud on seotud muutustega X-liitelistes geenides. Fragiilse X-i sündroom avaldub lastel sagedusega 1:2000. Fragiilne X on X-liiteline dominantne kahjustus mittetäieliku penetrantsusega. Puuetega (vaimse alaarenguga) on heterosügootsed naised ja hemisügootsed mehed. On ka üksikuid erandeid, kus sümptomid ei avaldu. Haigust põhjustab geeniga FMR1 külgneva DNA järjestuse CGG kordistumine X kromosoomi otsa lähedal. Kui normaalses kromosoomis on 5-60 CGG kordust, siis
valgust, teine rohelist ja kolmas punast. Ükskõik, milline neist valkudest on defektne, tagajärjeks on värvipimedus. Kõige klassikalisem värvipimeduse näide on võimetus eristada rohelist ja punast värvust. Neid värve ei suuda eristada ligikaudu 10-15% meestest ning alla 1% naistest. X kromosoomis on leitud 2 geeni, millest üks kodeerib rohelise valguse retseptorit, teine punase valguse retseptorit. Sinise valguse retseptorit kodeeriv geen on autosoomis. Fragiilne X Paljud vaimse alaarenguga nähud on seotud muutustega X-liitelistes geenides. Fragiilse X-i sündroom avaldub lastel sagedusega 1:2000. Fragiilne X on X-liiteline dominantne kahjustus mittetäieliku penetrantsusega. Puuetega (vaimse alaarenguga) on heterosügootsed naised ja hemisügootsed mehed. On ka üksikuid erandeid, kus sümptomid ei avaldu. Haigust põhjustab geeniga FMR1 külgneva DNA järjestuse CGG kordistumine X kromosoomi otsa lähedal. Kui normaalses kromosoomis on 5-60 CGG kordust, siis
on raske lastel juba eneseteenindusoskusi omandada. Juba nende oskuste omandamine võtab oluliselt rohkem aega kui lastel, kelle IQ on kõrgem. Nii et mida madalam IQ, seda konkreetsemate, lihtsamate asjade õppimise omandamisega on probleemid. Mida IQ kõrgemaks läheb, seda lihtsam on konkreetsete asjade õppimine. Mida raskemaks info läheb, seda keerulisem on seda omandada. Edaspidi räägime üldistest ÕR nende laste puhul, kelle IQ jääb 50 ja 70 vahele. Ehk kerge vaimse alaarenguga lapsed. Nad on kõik üldiste ÕR-tega. Neid lapsi on kõige enam uuritud, nende taju, mälu, mõtlemist. Mõnes mõttes on seltskond suhteliselt üksteisega sarnane kui võrrelda nende lastega, kelle IQ on oluliselt madalam, kellel on mõõdukas või raske VAA, seal tulenevalt üldistest häiretest, geneetilistest sündroomidest tulenevalt on palju lisaprobleeme ja selletõttu kui lapsel on
x 15, kus x on inimese poolt testides saavutatud toorpunktide summa, μ – normgrupi keskmine punktide arv ja σ – normgrupi tulemuste standard- hälve. Standardhälbe alusel moodustatud normid jagunevad nii, et umbes 68% inimestest on keskmiste, ca 14% kõrgete ja 14% madalate vaimsete võimetega, ehk umbes 96% inimestest on normintellektiga ja umbes 2% on neid, kes erinevad keskmisest kahe standardhälbe võrra ehk väga kõr- gete vaimsete võimetega, nagu ka väga tugeva vaimse alaarenguga inimesi (IQ tulemused jaotuvad normaaljaotuse ehk Gaussi kõvera kohaselt). Eesti laste vaimsete võimete kohta on tehtud mitu ulatuslikku uurin- gut. Esimese, 1933. aastal alanud ja üle 12 000 Eesti koolilapse vaimsete võimete testidel põhineva uuringu tulemused vormistas Juhan Tork oma 1939. aastal kaitstud doktoritöös “Eesti laste intelligents”. Tema uuringus selgunud paljud seaduspärasused on leidnud kinnitust ka tänapäeval, nagu osutab J
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
