otse maapinnal. Eesti asub fennoskandia kilmi lõunanõlval. Aluskorra sügvus kasvab põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb ka pealiskord. Eesti oli vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud, seetõttu siin setteid. Pealiskord : Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused. Lõuna-Eesti liivakivid on rauaühendite rohke sisalduse tõttu punakaks värvunud. Eesti ala oli valdavalt maismaa ning allus kurrutusele, seetõttu puuduvad meie ala aluspõhjas hilisemate ajastute settekivimid ning Eesti ala pinnakate lasub oste vanaaegkonna kivimeil. 3.2 Pinnakate Pinnakatte moodustavad aluspõhja katvad pudeda kivimid, mis Eesti alale kujunenud jääaegade ja jäävaheaegade jooskul. Pinnakatte moodustavad mandrijäätumise käigus ja hiljem moodustunud setted.
Võidusõiduauto diffuuser Diffuuser on võidusõiduauto tagaosas asetsev aerodünaamiline element millega kaudu õhk väljub auto alt. Enamusel tavaliikluses olevatel autodel selline element puudub, sest diffuuser ei tee autot ökonoomsemaks ja sellest pole ka liiklemis kiirustel väga suurt kasutegurit auto juhitavuse mõistes. Diffuuseri eesmärgiks on kiirendada auto all liikuvat õhuvoolu, et tekitada madalrõhu ala auto ja teepinna vahel. Madalrõhu ala "nö" imeb autot maapinna poole ja see tõttu tagab parema juhitavuse suurtel kiirustel, et diffuuser toimiks peab auto põhi olema kaetud mingisuguse plaadiga, sest vastasel korral põrkub liikuv õhk auto all olevate erinevate detailidega ja tekivad auto all ristuvad õhu sambad, mis tähendab väga aeglast ja ebaühtlast õhuliikumist auto all ja siis pole ka diffuuserist kasu. Paljud autotootjad ehitavad auto nii, et autopõhi on tehasest juba väga
C) Saaremaa D) Läänemaa E) Revala F) Harjumaa G) Järvamaa H) Virumaa - Teatud määral toimis muinasaja lõpul ka maakondade vaheline koostöö ja võib rääkida isegi teatud liidusuhetest mõne maakonna vahel ( näiteks Saaremaa ja Läänemaa). - Lugege ka kihelkondadest ja maakondadest õpik lk.28. 2) Haldusjaotus keskaegses Eestis: - Vana-Liivimaa- feodaalse killustatuse ajajärgu aegne Eesti ja Läti ala keskajal. - Vana-Liivimaal kujunesid 13.sajandi esimese poole jooksul välja feodaalsed väikeriigid, mis omakorda olid jaotatud väiksemateks haldusüksusteks: A) Taani kuninga alad Põhja-Eestis e. Eestimaa hertsogkond. Ala oli läänistatud läänimeeste vahel. Läänistajaks ehk maahärraks oli Taani kuningas. Läänid kuulusid väikefeodaalidele, kes aja jooksul hakkasid oma maadele rajama ka mõisaid. B) Liivi orduriik
Kõigis nendes tajumehhanismides on oma ratsionaalne käsitlus. Teisest inimesest püütakse luua lihtne ja arusaadav käsitlus. See tekitab ohu moonutatud ettekujutuse saamisest. 4. Avatud ja varjatud alad (Johari aken) See vahend näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta. Endale Tuntud Tundmatu AVATUD ALA PIME ALA Tuntud Teistele TUNDMATU Tundmatu VARJATUD ALA ALA Avatud ala - omadused, mis on teada Sulle ja teistele Pime ala - omadused, millest on teised teadlikud, aga Sina ise ei ole Varjatud ala - omadused, mida Sa püüad varjata ja teised ei tea neid Tundmatu ala - omadused, mis on jäänud märkamatuks ja avastamata nii Sulle enesele kui
Haldusõigus Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms. Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kaebused ja protestid, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusasja võib algatada ka avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuse, tegevusetuse või viivituse suhtes avalik-õiguslikes suhetes (nt politsei tegevusetus teatud olukorras). Õigusharud Riigiõigus Tsiviilõigus Haldusõigus Karistusõigus Protsessiõigus Õigus on loodud in...
Tigris 1)toitub sademetest 2) suurvesi on aprill-mai 3)madalvesi on august- jaanuar Jenissei 1)toitub lume sulamisest 2)suurvesi on juuni 3)madalvesi on nov-mai Huang He 1)toitub mäestikes lume sulamisest ja sademetest(mussoonvihmad) 2)suurvesi on august-september 3)madalvihmad on dets-jaan. Ganges 1)toitub sademetest 2)suurvesi on aug-sept 3)madalvesi on dets-mai 8. Nimetage 5 jõge, millel tekivad üleujutused ja põhjused, miks üleujutused tekivad 5+5p. Ganges ja Brahmaputra -tasandikuline ala, veerohke suue, suvel mussoonvihmad Mississippi – kiire lumesulamine, intensiivsed vihmad, Kesktasandiku ala, põllumajanduslik ala Eelmise tunni põhjal: Niilus – voolab kolmes kliimavöötmes, kõrge veeseis tekib erinevatel aegadel, kõrbeline ala keskjooksul , aeglane veevool Huang He – mussoonvihmad suvel,tasandikuline ala, veevool aeglane Jenissei – Ülemjooksul sulab jää varem ja alamjooks on jääs ja tekib vee kuhjumine 9. Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Tooge näide 2p
selle väärtus on 0-1 vahel, võib ka väljendada protsentides Kliimategurid | Tuuled maailmas Astronoomilised tegurid - Maa asend Päikesesüsteemis, kaugus Päikesest, pöörlemistelje kaldenurk, orbiidi kuju. Kliimat kujundavad tegurid (määravad kliima erinevused maakeral) - päikesekiirgus, globaalne õhuringlus, aluspinna omadused (vesi, maismaa, tasandik, mäestik, taimkate) Õhu vertikaalne liikumine Soe õhk tõuseb - tekib madalama õhurõhu ala. Laskumisel õhk kuhjub - tekib kõrgema õhurõhuga ala. Päike soojendab aluspinda, mis omakorda muutub kergemaks ning kerkib üles. Kõrgemal läheb õhk kohe jahedamaks ning muutub raskemaks. Eemal hakkab vajuma jälle järjest madalamale ning muutub soojemaks. Seal, kus õhk tõuseb, tekib madalama õhuga ala ja esinevad sademed. Õhu horisontaalne liikumine ...tekib õhurõhu erinevuste tõttu. Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala suunas.
6 K 7 8 K B K 9 Coo , 10 K . 11 (Lycopodiella inundata) (II ) 12 http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php? option=loadarticle&task=view&contid=2949&obj= ala http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php? option=loadarticle&task=view&contid=2949&obj= ala http://www.envir.ee/loodus/8page.html ENE 13 .....................................................2 .............................................3 ...................................................................4 ..........................................................................5 ....................
Pinnamood ja pinnavormid e. Reljeef Pinnavormid on maapinna ebatasadused, mis erinevad ümbritsevast alast peamiselt kõrguse ja välisilme poolest. Küngas Ümara, ovaalse, laugete nõlvadega suhteline kõrgus: 200m Nõgu- Ümara, korrapäratu kujuga maapinna madalam osa. (Järved) Org Pikk ja kitsas maapinna madalam osa. (Jõgi) Kõrgustik Laialdane ümbrusest kõrgem ala, mis koosneb küngastest ja nende vahelistest nõgudest ja orgudest. Madalik Suur tasase pinnamoega maa-ala, mille absoluutne kõrgus ei ületa 200 m.
) o Tallinn ja Harju-Viru taotlesid Rootsilt abi. Andsid ustavusvande ning rootsi väed tulid Tallinna. o Poola nõudis eelneva pärast Saksa ordu täielikku alistumist. Vilniuse lepinguga andsid ordu ja Riia pk end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla o Alad jagati kaheks: · Kuramaa hertsogiriik-Daugava jõest lõuna poolne ala(iseseisvana Poola vasallsõltuvuses). Hertsogiks-Gotthard Kettler · Üleväina-Liivimaa- Daugava jõest põhja poolne ala, sh ka ordule kuulunud Eesti ala(Poolale) o Poola kuningas Sigismund II August kinnitas Liivimaa aadlile privileegi, mis andis neile väga ulatuslikud õigused: usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid, kinnitas kohaliku õiguskorra edasikehtimise ning avardas lääniõigust. o Vana-Liivimaa oli langenud. o Sõja tegelikud põhjused peitusid vastandlikes kaubandushuvides
kogenematutele ka ohtlikeks osutuda. Ära matka rabas kunagi üksi ning kaalu giiditeenuse kasutamist. Parim võimalus raba külastamiseks avaneb Soomaa rahvuspargis, mille territooriumist enamuse moodustab raba. Sealne turbakiht on kohati kuni 7 meetri paksune. Sügavaim turbakiht - 17 meetrit - asub aga Kagu-Eestis Vällamäe rabas. Selliseid soid ei leidu kusagil mujal Euroopas. Sood Kõik sood on märgalad. Sooks nimetakse ala, millel on üle 30 cm turbakihti ja aastaringselt liigniiske. Soo on ala, kus tekib ja ladestub turvas. Sood võivad tekkida järvede kinni kasvamisel või madalatesse kohtadesse, kust vesi ära ei voola. Ka kobraste ülespaisutatud kohtades. Soode tähtsus: 1.Sood on väga suured magevee hoidlad. 2.Sood on tähtsad hapnikutootjad. 3.Taimede ja loomade kasvukoht ja elupaik. Soo arengujärgud 1. Madalsoo 2. Siirdesoo 3. Raba 1)Madalsoo Madalsoo on soo esimene arengujärk
Tuhala......................................................................................................4 4. Kokkuvõte................................................................................................4 5. Kasutatud materjal...................................................................................4 2 Sissejuhatus Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud (loodusreservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on 4 peamist tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad ehk looduspargid ja programmialad. Samuti on Eestis moodustatud sookaitsealad, veekaitseala, biosfääri-kaitseala, Ramsari alad, Natura alad. Mina uurin
GEOGRAAFIA ASUTUS- mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste RAHVASTIK- mingil maa-ala elavad inimesed ASULASTIK- mingi maa-ala asulate kogum DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastikukoosseisus on palju lapsi ja noori RAHVASTIKU IIVE- rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet RAHVASTIKUREGISTER- andmekogum, milles sisalduvad rahvastiku iga liikme olulisemad demograafilised andmed ja mille pidev tegelikkusega kooskõlas hoidmine eeldab nende andmete järjekindlat uuendamist ja vasava arvestussüsteemi toimimist RAHVALOENDUS- riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, rahvusliku koostise, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kavakindel kogumine, a...
AS Mecro AS NewTime Riia 181a 51014 Tartu 31. oktoober 2014 nr 2-4/2 VOLIKIRI AS Mecro, volitab ENN JÕE (sünniaeg 23.03.1973) ja PIRET ALA (sünniaeg 14.08.1981) ehitusseadmete laenutamiseks ja laenutamisel vormistatud dokumentide allkirjastajaks Tartu Stokkeri esinduses, asukohaga Ringtee 79. Volikiri kehtib üks aasta Volitatud isikute allkirjad Enn Jõe Piret Ala Aadi Juus müügipiirkonna juht Juku Juss 5623 5112 [email protected] Peterburi tee 44 Telefon 620 1111 Reg. 10165452 11415 Tallinn
Pealmaakaevandamise eelised Odavam ja kiirem tootmine Saab kasutada suurema jõudlusega masinaid Kõrge tööviljakus Minimaalsed põlevkivikaod Ohutud ja tervislikumad töötingimused Pealmaakaevandamise miinused Maastiku ja elustiku muutus Muutub geoloogiline, hüdrogeoloogiline ja hüdroloogne situatsioon Põhjaveekihi saastumine Suure territooriumi hõivamine Kaevandatud alad 1916- 2006 on kaevandatud 1 miljard tonni kaubapõlevkivi Altkaevandatud ala ~220 km2 Karjääride kaevandatud ala ~120 km2 Kaevandamispiirangud Tehnoloogilised Keskkonnakaitselised Majanduslikud Sotsiaalsed Riigikaitselised Pealmaakaevandamine Korrastamise tehnoloogia Kaevandatud maa rekultiveerimist teostatakse kahes etapis Tehnilist korrastamist teostavad Eesti Põlevkivi karjäärid oma tehnika ja jõududega Bioloogilise korrastamise tellib Eesti Põlevkivi lepingulise töö korras Tehniline korrastamine
· Mussoonid-püsiv tuultesüsteem, kus tuul puhub pool aastat merelt maismaa suunas ja pool aastat maismaalt mere suunas. ( Mandrite idarannikutel) Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust ( madalrõhu ala tekib) Front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel. Soe front- piirkond, kus soojem õhk liigub külmemale peale. Külm front- tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla, Tsüklon- Madalrõhuala ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama rõhuga ala. Antitsüklon kõrgrõhuala ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala. Tsükloni eesosa- valitsevad kagu-ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhu.(idapoolsemas osas ilm soe).
millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Eesti pinnamoe kujunemise etapid I etapp devoni ajastust (u 250 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari jäätumisteni. Pikaajalise kulutamise tagajärjel kujunesid välja reljeefi suurvormid. Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu (ürgorud). II etapp kvaternaari mandrijäätumised. Mandriliustik kandis ära mitmekümne- meetrise pealispinna kihi. Eesti ala pinnamoe peamine vormimine. Mandrijää taandudes asendus varasem kulutus asendus kuhjumisega. Madal-Eesti on tasased ja soised Põhja- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud. Kõrg-Eesti on ala, mis pärast mandrijää taandumist jääaja lõpul ei jäänud vee alla. Eesti pinnavormid Voor liustikujää vooliva (kulutava ja kuhjava) tegevuse toimel kujunenud, munakujulise põhijoonisega või leivapätsitaoline küngas või seljak. Voored on tekkinud
Esimeste inimeste kujunemisest jääaja lõpuni Eestis puudus inimasustus Keskmine kiviaeg e mesoliitikum U 9000 u 5000 aastat eKr Tööriistu valmistati kivist, sarvest ja luust Noorem kiviaeg e neoliitikum U 5000 u 1800 aastat eKr Tööriistad olid paremini töödeldud Savinõude kasutuselevõtmine Arheoloogilised kultuurid Arheoloogilised kultuurid Arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust või etnilist ühtekuuluvust. Arheoloogilised kultuurid Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika e venekirveste kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika e venekirveste kultuur Miks elasid Kunda kultuuri inimesed suhteliselt väikeste kogukondadena? Miks elasid Kunda kultuuri inimesed suhteliselt väikeste kogukondadena? Inimesed toitusid loodusvaradest. Kui kogukonnad oleksid olnud suured, ei
Tähendus: Harmoonia; Yin´i-Yang´i ühendamine; Rahu ja jõud; Päritolu; Keskendumine olulisele. 08/29/13 TUULIKI VUKS 3 Feng Shui teie ümbruse jaoks See on teie maja keskpunkt ja rõhk on siin asjadel, mis toovad tervist ja tasakaalu. 08/29/13 TUULIKI VUKS 4 Soovitused: *tervislikud taimed ja lilled; *tai chi sümbol; *maa värvitoonid; *värsked või kunstlikud puuviljad; *katuseaken või avatud ala. 08/29/13 TUULIKI VUKS 5 Karjäär, õiged valikud Tähendus: Elutee; Teekond; Edusammud erialases tegevuses; Aka-deemiline karjäär; Eluenergia; Soojätkamise energia; Ellujäämisstrateegiate arendamine; Hea ajakasutus; Täpne orienteerumine elus; Uute teede avanemine; 08/29/13 TUULIKI VUKS 6 Feng Shui teie ümbruse jaoks See on rännak, teie tee, mida esindab element vesi. 08/29/13 TUULIKI VUKS 7
Maastikukaitse Tallinn 2011 Sisukord: Sisukord:................................................................................................................................. 2 Lihula maastikukaitseala......................................................................................................... 6 Kasutatud materjal.................................................................................................................. 7 Sissejuhatus Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud (loodusreservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks Eestis on 4 peamist tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad ehk looduspargid ja programmialad. Samuti on Eestis moodustatud sookaitsealad, veekaitseala, biosfääri-kaitseala, Ramsari alad, Natura alad. Mina uurin maastikukaitsealasid.
Maakonna loodeots asub aga kuulsal Kõrvemaal ehk VaheEesti tasandikul. Asendist ja maastikust tingituna on RoosnaAlliku valda tekkinud «Eestimaa kukal», veelahe, kust lõuna poole jäävate allikate, ojade, kraavide ja jõgede vesi valgub Pärnu lahte, Põhja Järvamaa kannab aga oma veed Soome lahe suunas. Suuruselt asub Järvamaa maakondade reas üheksandal kohal. Seda, KeskEestisse jäävat ligi 2700 km² suurust ala, piirab kuus naabermaakonda: piirid põimuvad Harju, LääneViru, Jõgeva, Viljandi, Pärnu ja Raplamaaga. Maakonnakeskusest Paidest on enamvähem võrdsed vahemaad mitmete teiste maakondade keskusteni. Nii võib Paidest keskeltläbi tunniga sõita Tartusse (103 km), Pärnusse (99 km), Tallinnasse (93 km), Rakverre (84 km) või Viljandisse (71 km). Kaugemale jäävad Haapsalu (153 km), Valga (152 km), Jõhvi (150 km), Põlva (149 km).
sõjalist-, kultuurilist-ja majanduslikku mõju. Modernse riigi suveräänsus sõltub algusest peale refleksiivselt-enesekohaselt jälgitud riikidevaheliste suhete komplektist. Suveräänsus-sõltumatus/iseseisev. Maailmasüsteemi mudelid: Varased(tsivilisatsiooniline, kristliku maailmariigi mudel), Westfaali, Üro maailmarahu,? I. VARASEMAD RIIKIDE SUHTEMUDELID TSIVILISATSIOONI MUDEL: (linnriigid) .-tsiviliseeritud ala vs barbarite ala, ühes ühed ja teises teised reeglid. Barbarite ala võib jõudumööda tsiviliseerida. KRISTLIKU MAAILMARIIGI MUDEL: üks jumal, üks valitseja ( või kaks:sau ja mõõk, paavst ja keiser). Taevane ja maine linn. Kristliku tsivilisatsiooni ala ja veel valgustamata ala, kus elavad õnnetud metslased ja saatana käsilased. Paavsti ja keisri, samuti keisri, kuningate ja madalate valitsejate õiguste täpne jaotus ühtsete süsteemis. II. WESTFAALI MUDEL
Kõrgvesi suvel ja sügisel, madalvesi talvel 1) millest toituvad? 2) millal on suurvesi? 3) millal on madalvesi? Toituvad lume ja igilume sulamisest, sademetest, liustikujää sulamisest, põhjaveest, teistest veekogudest. Suurvesi on veetaseme tõus, mida võivad põhjustada hoogvihmad jne. Madalvesi on 8. Nimetage 5 jõge, millel tekivad üleujutused ja põhjused, miks üleujutused tekivad 5+5p. Ganges ja Brahmaputra –tasandikuline ala, veerohke suue, suvel mussoonvihmad Mississippi –kiire lumesulamine, intensiivsed vihmad, Kesktasandiku ala, põllumajanduslik ala Niilus –voolas kolmes kliimavöötmes, kõrge veeseis tekib erinevatel aegadel, kõrbeline ala keskjooksul, aeglane veevool Huang He –mussoonvihmad suvel, tasandikuline ala, veevool aeglane Jenissei –ülemjooksul sulab jää varem ja alamjooks on jääs ja tekib vee kuhjumine 9
......................................................................................... 7 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 2 Sissejuhatus Uuritav detailplaneering Kalasadam asub Põhja-Tallinnas. Joonisel 1. on planeeritav ala roosa värviga. Kalasadama planeeringut on menetletud 12 aastat enne kui jõuti mingi lahenduseni. Enne lahendust protsess venis ning lahendus ei näivat tulevat. Ühel poolel on Pro Kapital, kes on üks eraomanikest ning teisel pool Kalasadama elanikke esindav Telliskivi Selts. Telliskivi Selts on teinud kõik võimaliku, et oma hüvesid säilitada. Pöördutud on isegi õiguskantsleri poole, et kontrollida kas avalikud huvid on piisavalt kaitstud. Avalik huvi ja rahva
töökorras. Kui näiteks pikka aega voodis lamada, hakkavad lihased kärbuma ja kui liigutakse väga vähe (ainult kooli ja koju), siis jääb inimene lihtsalt nõrgaks. Öeldakse ka et pärast sportimist ja sportimise ajal tulevad pähe kõige paremad mõtted. Tõenäoliselt on see sellepärast, et enamike alade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad teised lihased. Kui joostakse tund aega, siis puhkab ka aju tund aega. Muidugi ei ole nii kõikide alade puhul, sest mõni ala vajab erilist pühendumust ja pingsat mõttetööd. Ma arvan, et sporti tuleks kindlasti teha, aga seda tuleks teha õigesti ja mõõdukalt, mitte liiga palju ega ka mitte liiga vähe. Kui on soov alustada spordiga, siis tuleks kõigepealt valida endale sobiv spordiala ning otsida üles inimene kes on selle ala spetsialist. Kui veel ei teata milline ala oleks kõige sobivam, siis parim viis selle välja selgitamiseks oleks erinevaid alasid järele proovida ning seejärel leida endale sobiv
õpilase õppimistahte hoopiski nulli mõneks ajaks. Hinded... Miks meil neid vaja on? Hindamine tekitab nii õpilastes, kui ka õpetajates palju vastakaid arvamusi. Paljud õpilased arvavad, et hindeid pole üldsegi vaja, et me õpime enda, mitte kooli jaoks. Kuid kui poleks hindeid, siis kuidas saaks õpetaja õpilasele teadvustada, et mis aines on ta tugev, millises nõrk? See on ju puht loogiline, et inimene valib tulevikuametiks sellise ala, kus ta on saavutanud oskuse saadud teadmisi oma erialal rakendada. Nii võivad ka paljud kuldpead ,,raisku" minna. Arvatavasti valiksid paljud tarkpead, kes on tugevad matemaatikas, füüsikas, keemias, mõne omale võib-olla natukene meeldivama ala nagu näiteks loodusteadus, kuigi tema tase reaalainetes on hinde ,,5" vääriline, kuid looduses ,,4" vääriline. Hinde üks kasutegur ongi see, et hinded toovad välja inimeste tugevused ning näitab millist ala endale tulevikus valida
aitasid eestlastel sõdida Eesti eest. Kui need riigid poleks eestlasi aidanud, siis oleks ilmselt eestlased jäänud kaotusseisu ja lõpuks oleks nad ka kindlasti selle sõja hoopis kaotanud. Üheks vägagi oluliseks põhjuseks, miks eestlased siiski võitsid vabadussõja võis olla see, et nad tundsid vägagi hästi seda territooriumi, kus sõda toimus. Kuna eestlased siiski elasid seal, siis oli loogiline, et nad tundsid seda ala väga hästi ja sellepärast, et nad tundsid seda ala hästi, oli neil ka palju suurem võimalus see sõda võita. Kui eestlased poleks tundnud kõike seda maa-ala nii hästi ei oleks nad ka võib-olla võitnud. See oli väga oluline faktor sõjas. Neljandaks väga oluliseks põhjuseks, miks eestlased võitsid vabadussõja võis olla see, et punaarmee oli veel eelmisest sõjast väga nõrk. Punaarmee oli nõrk, sest enne vabadussõda toimus Esimene maailmasõda. Esimene maailmasõda lõppes vaid vähem kui üks kuu enne vabadussõda
Rootsi väejuht Pantus de la Gardie ründab üle külmunud Soome lahe Põhja- Eestit > 1583 Pljussa vaherahu > Rootsi saab Põhja-Eesti Reformatsioon: Mindi üle rahamajandusele Türklaste invasioon (palju tööjõudu resursse, tööjõudu) Avastati Ameerika 1492 Kopernikus maailmaseletus (maa ümber päikese) Leiutati trükikunst Erasmus (Julges nimetada paavsti narriks Haridus taseme nõudlus Eesti ala kolme kuninga ajal: Taastati katolik kirik, 1583 tulid Liivimaale 6 jesuiiti 1583 Tartus jesuiitide gümnaasium 1585 Tartus tõlkide seminar Massiline poolakate meelitamine Tartusse jm=poloniseerimine Poola ala: 3 presidentkonda (Võnnu/Tartu/Pärnu) 1598st vojevoodkond Sellest ¾ riigi käes = 20 staarastkonda Võnnu käes koos maapäev rüütelkond juhtis maamarssoli Rootsi ala:
........................................................................................................7 Kokkuvõte........................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................................8 Sissejuhatus Teen uurimustöö teemale kõrb ja kõrbestumine. MInu jaoks on kõrb üks suur kuiv ala kus elu praktiliselt puudub. Eelnevalt tean, et kõrb on ala kus on vähe sademeid ning kus on kuuma ja kuiv. Tahaksin täpsemalt teada saada mis on kõrbestumine ja kui ohtlik see on. Samuti oleks huvitav teada saada, kas kõrbestumist saaks kuidagi aeglustada või peatada. Kindlasti kirjutan oma töös kõige suurema liivakõrbe kohta, mis on Sahara kõrb. Tahan teada saada mis on maailma kuivem kõrb ning kus see asub.
Pärnu Hansagümnaasium R.S KERGEJÕUSTIK Juhendaja: Pärnu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik sisaldab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Kergejõustiku alla käib üle 40 ala. Suurem osa võistlusi peetakse staadioni või väljakutel. ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.
Terviklikkus (integrity) – struktuuri toimimise kõigi põhiliste komponentide olemasolu Vastupanuvõime (resistance) – võime häiringutele (disturbance) vastu seista, nende mõjul mitte muutuda Taastuvus e taastumisvõime (resilience) – võime taastada pärast häiringut oma häiringueelne struktuur ja koosseis Taastumatuse murdepunkt – kriitiline piir, mille ületamisel süsteem ise enam ei säilu Suunisliigid (focal species) – annavad tõuke mingi ala või koosluse kaitseks ● tunnusliigid (indicator species) liigid, mille kohalolu või arvukuse muutus annab tunnistust mingist kvaliteedist (samblad) ● katusliigid (umbrella species) nende kaitseks vaja suuri alasid, mille kaudu kaitstakse ka paljusid teisi liike (suurkiskjad) ● lipuliigid (flagship species) avalikkust köitvad, sümboolse tähendusega liigid (bambuskaru, lendorav)
väljapanek ning väga kokkusurutud maailma loomastiku ekspositsioon, kolmandal paiknevad Eestimaa ,,kuivad kooslused": metsad ja niidud. Läänemere ja randade kohta võib lisainformatsiooni leida II korruse saalis paiknevast arvutist. Muuseumis on väga palju eksponaate ning külastaja saab oma silmaga teha vahet näiteks naaritsal ja tuhkrul ning oraval ja lendoraval. Lähemalt kirjeldaks esimesel korrusel asetsevat geoloogia väljapanekut. Eesti geoloogia väljapanek tutvustab meie ala geoloogilist kujunemist ja elu arengut siin läbi sadade aastamiljonite. Lisaks antakse ülevaade Eesti tänasest geoloogilisest ehitustest ja maavaradest. Väljapanek algab moonde- ja magmakivimitega Eesti ala kujunemisperioodist ligi 1,9 - 1,5 miljardit aastat tagasi, kui Svekofennia kurrutusega seotud tektoonilised jõud kuhjasid kokku maakoore fragmente ja moodustus stabiilne mandriline maakoor. Proterosoilise vanusega
kombed suruti alla. Alustati kirikute rajamist. Kirik ehitati igasse kihelkonda · Eesti alad jaotati Stensby lepinguga neljaks. · Hakati rajama linnu. Linnades elasid põhiliselt Saksamaalt saabunud käsitöölased ja kaupmehed. · Maad läksid maaisandate kätte. Talupoegadele määrati koormised, millest tähtsamad olid künnis kirikule ja hinnus feodaalile. 2. Millise lepinguga, millal ja kuidas jaotadi Eesti ala vallutajate vahel? 1238. aastal Stensby lepinguga jaotati eesti ala järgmiselt: · Põhja-Eesti läks Taanile; · Lääne-Eestist ja Saaremaast moodustati Saare-Lääne piiskopkond; · Endisest Ugandi maakonnast moodustati Tartu piiskopkond; · Ülejäänud ala läks Liivi ordule. 3. Mis muutus eestlaste elus peale langemist võõrvallutajate võimu alla? Leppida tuli paljude koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. 4. Millal algas ja millal lõppes keskaeg e. Orduaeg e. Vana-Liivimaa aeg?
Tallinna Teeninduskool Thea Sester 011M Kehakeel Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Kehakeel ........................................................................................................................4 Isiklik ala ...............................................................................................................4 Peopesad ................................................................................................................4 Näo puudutamine...................................................................................................5 Signaalid silmadega ..............................................................................................5 Kokkuvõte
· ISBD(CR) jadaväljaannete ja teiste jätkuvate väljaannete (continuing resources) · ISBD(NBM) audiovisuaalteavikud · ISBD(CM) kaarditevikud · ISBD(A) vanaraamat (enne 1801.a. ilmunu) · ISBD(PM) noodid · ISBD(ER) elektroonilised teavikud 3. Nimeta 2 kirjeldamisviisi. - Kataloogide sisu ja kaartkataloogi järgi. 4. Järjesta kirje alad koos alade põhiandmeallikaga. · Pealkirja - ja vastutusandmete ala ; andmeallikas: tiitelleht · Kordustrükiandmed; andmeallikas : tiitelleht, eesmik, kolofoon · Ilmumisandmete ala ; andmeallikas : tiitelleht , eesmik , kolofoon · Füüsiline kirjeldus ; andmeallikas : teavik tervikuna · Seeriaandmed ; andmeallikas : tiitelleht , eesmik, kaas, kolofoon · Märkused ; andmeallikas : mistahes allikas ; keel : eesti · Standardnumber 5. Mis on kataloogimine
LIPP EESTI Pealinn Tallinn Hümn "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Pindala - 45 226 km² Riigikeel eesti Rahvaarv - 1 342 400 (2007) Rahvastiku tihedus - 29,7 in/km² President Toomas Henrik Ilves Iseseisvus - 24. veebruar 1918 Peaminister Andrus Ansip Rahaühik eesti kroon (EEK) Ajavöönd Ida Euroopa aeg Tippdoomen - .ee Telefonikood - 372 EESTI SUUR VAPP EESTI VÄIKE VAPP Eesti ala SOOME Pealinn Helsingi Pindala - 338 145 km² Riigikeeled soome ja rootsi Rahvaarv - 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus - 17,2 in/km² President Tarja Halonen Riigihümn - Maamme Peaminister Matti Vanhanen Iseseisvus 6. detsember 1917 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Ida Euroopa aeg Tippdoomen - .fi Telefonikood - 358 Soome vapp Soome ala
1909. 1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus" (Gonsiori) aias kahakordse neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe. Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge - 1. juunil (1918. aasta 1. veebruarini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) 1913. aastal Pirital. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati kümme ala kolmele päevale. "Kalevi" kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: Bernhard Abrams, Johannes Villemson, Eduard Hiiop, Leopold Tõnson, Sergei Orloff ja Reinhold Salumann. Võitjaks tuli Abrams üksiktulemused(100 m 13,0, ketas 29.65, kuul 10.15, heitepall 43.77, oda 35.24, kaugus 5.42, kõrgus 1.55, "kepihüpe" 2.90, 110 m "aiajooks" 20,0 ja 1500 m 5.53,8) andsid "Kalevi" tabeli järgi 9289 punkti. Paremuse selgitamisel võeti aluseks "Kalevi" eelmise aasta rekordid
1909. 1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus" (Gonsiori) aias kahakordse neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe. Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge - 1. juunil (1918. aasta 1. veebruarini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) 1913. aastal Pirital. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati kümme ala kolmele päevale. "Kalevi" kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: Bernhard Abrams, Johannes Villemson, Eduard Hiiop, Leopold Tõnson, Sergei Orloff ja Reinhold Salumann. Võitjaks tuli Abrams üksiktulemused(100 m 13,0, ketas 29.65, kuul 10.15, heitepall 43.77, oda 35.24, kaugus 5.42, kõrgus 1.55, "kepihüpe" 2.90, 110 m "aiajooks" 20,0 ja 1500 m 5.53,8) andsid "Kalevi" tabeli järgi 9289 punkti. Paremuse selgitamisel võeti aluseks "Kalevi" eelmise aasta rekordid
Kordmisküsimused teemal ,,Rootsi aeg" HALDUSKORRALDUS 1. Mis oli halduskorralduses sarnastt eelmise perioodiga? Rootsi võimu kehtestamisega kujunes uus halduskorraldus, mis jäi püsima kauemaks kui Rootsi võim. Eesti ala ei moodustanud halduslikku tervikut vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. 2. Millised kubermangud moodustati? Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) ja Liivimaa kubermang (keskus Riia). 3. Milline oli Saaremaa seisund? Saaremaa eriseisund: vormiliselt kuulus Liivimaa kubermangu, kuid oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem. 4. Kes oli kindralkuberner ja millised olid tema ülesanded? Rootsi kuningas määras ta ametisse, korraldas kubermandus eluolu.
Kui näiteks pikka aega voodis lamada, hakkavad lihased kärbuma ja kui liigutakse väga vähe, siis jääb inimene lihtsalt nõrgaks. Öeldakse ka, et pärast sportimist ja sportimise ajal tulevad pähe kõige paremad mõtted. Tõenäoliselt on see sellepärast, et enamike alade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad teised lihased. Kui joostakse tund aega, siis puhkab ka aju tund aega. Muidugi ei ole nii kõikide alade puhul, sest mõni ala vajab erilist pühendumust ja pingsat mõttetööd. Ma arvan, et sporti tuleks kindlasti teha, aga seda tuleks teha õigesti ja mõõdukalt, mitte liiga palju ega ka mitte liiga vähe. Kui on soov alustada spordiga, siis tuleks kõigepealt valida endale sobiv spordiala ning otsida üles inimene kes on selle ala spetsialist. Kui veel ei teata milline ala oleks kõige sobivam, siis parim viis selle välja selgitamiseks oleks erinevaid alasid järele proovida ning seejärel leida endale sobiv
vahel. Katses oleks näha kuidas eelistatult valitakse pesitsemiseks pesakastid, mis ei asu heliga reostatud alas. 5. Materjal ja metoodika Projekt koosneks teoreetilisest ja katselisest osast: Teoreetiline osa: Võrrelda tuleks kindlas ajavahemikus mürakaarte ja lindude pesitsalasid. Ajavahemiku määraks saadaval olevate andmete ulatus. Mürakaartide koostamise ning helireostuse seirega tegeleb Eestis keskkonnaamet. Katseline osa: Valida tuleks kaks lähestikust ala, kus oleks erinev mürareostuse tase ning seejärel nendesse paikadesse üles seada pesakastid. Sobilik oleks näiteks mõni maantee-äärne piirkond. Järgnevalt tuleb valitud pesitsusaja jooksul sooritada pesakastide kontrolle kas pesa on hõivatud ja mis liigi poolt. Linnuliikide valimit piiraks pesakasti avause suurus ning jälgimiseks valitud aeg, mis peab kattuma liigi pesitsusajaga. Mürareostuse mõju saab hinnata vaadates nende kahe ala erinevuse
soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Maakera hõlmava õhuringluse muudavad keerukaks mitu asjaolu:. Coriolisi ja hõõrdejõud( muudavad õhu liikumise suunda) ulatuslik mere ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine( mõjutab kõrg ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist), kõrged mäestikud( takistavad maapinnnalähedaste õhumasside liikumist). 30. K. 60. M Polaaraladel K. Ekvaator M Mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. Ekvatoriaalsel ala on õhurõhk naaberaladest madalam. Passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Kliimat mõjutavad tegurid: · Geograafiline asend · Asend ookeani, mandrite suhtes · Pinnamood · Huuvused Mussoonid tekivad suurte mandrite äärealadede maismaa ja veepinna erinevast soojenimisest ja jahtumisest. Ekvaroriaaalne :kuum, niiske kliima, aastaaegu opole. sademeid 2000mm
Avalik ja privaatne ala meediaga suhtlemine Avalik ruum Ajakirjanikega suheldes on oluline teada, et on olemas avalik ja privaatne ala ehk avalik ruum ja eravaldus. Avalik ruum on mõeldud kõigile kasutamiseks, privaatne kuulub üksikisikule ja ta pereliikmetele (eraomand.) Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele, eraomandi ja kodu puutumatusele. Avalikus ruumis (tänav, park, rand jne) viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida ja pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on siiski mõned piirangud juhul kui
Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru. Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Marica jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa. Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga. Ainsad madalikud peale Alam- Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning maa lääneosas Sofia ümbruses. Bulgaaria on lõunast väga mägine, sest ta asub laama ääreosas. Võiks väita, et Pirini ja Rila mäestikud tekkisid Euraasia laama ja Aafrika laama kokkupõrkel
LIITVERBID Liitverbid on ortograafilised liitsõnad, mille põhiosa on verb ja mis kirjutatakse kõigis vormides kokku. See eristab neid ühend- ja väljendverbidest, mis kirjutatakse kokku vaid kesksõnavormides (meeldejääv, üleküpsenud, lugupeetud), ja liitsõnalise alussõnaga tuletistest (meeleolu-tse-ma, kooskõla-sta-ma). Alati ei ole komplekstüvelise verbi puhul võimalik üheselt mõista, kas tegemist on tuletise (alaliik > alaliigi-ta-ma) või liitverbiga (liigitama > ala+liigitama). Alussõnaks sobiva liitnimisõna või liitomadussõna olemasolul on kompleksseid verbe tõlgendatud siiski tuletiste, mitte liitsõnadena (koolmeister > koolmeister-da-ma); samal põhjusel ei ole liitverbina tõlgendatud ka nulltuletisi (auhind > auhindama). Liittegusõnad on eesti keeles noor liitsõnarühm. Sõnaraamatulekseemina on kindlaid liitverbe umbes sada viiskümmend, enamik selliseid verbe on sõnaraamatutes koha saanud 20. sajandi viimasel veerandil. Peamiselt ...
Argentiina Argentiina asub Lõuna-Ameerikas ning riigi pindala on 2 766 890 km² ja rahvaarv 43 417 000 (2015 aasta seisuga). Seega on rahvastiku keskmine tihedus on 16 inimest km2 kohta. Võrreldes Eestiga on see väiksem näiteks, meie riigis on see 29in/km2. Argentiina kõige tihedamalt asustatud ala on just pealinnna Buenos Aires ja riigi keskosast liikudes põhja poole. Buenos Aires asub La Plata lahe kalda ääres. Tihedat rahvastiku tihedust soodustab lahe kaldal paiknemine, paremad töövõimalused linnas, soe kliima, tasane maapind jne. Kõige hõredama tihedusega ala on Argentiina lõunaosa. Üks põhjus hõreda rahvastiku tiheduse taga on külm kliima. Üldiselt on Atlandi Ookeani äärne rannik on tihedamalt asustatud, kui riigi lääneosa
haavikud Esineb Vana herbivoor Elupaikade Lendorava Maailma isoleeritus ja kaitsega troopilises kadumine tegelemine vööndis ebasobiv Kliima muutumine Ei ole toidu- ega Sobilik vähemalt Arvukuse elupaigakonkuren 3,5 ha suurune tõstmine (2030. t tavalisele ala aastaks 60 oravale asustatud leiukohta) Talvel pole väga Kisklus (toiduks Üle 50 aastased Pesapuude aktiivsed metsnugisele ja metsad raiumine händkakule) Kogub talveks Vajavad palju Puht haavikud ei Allmaakaevandat toiduvarusid õõnsaid puid sobi ud sobilikel aladel
võistlemise eest raha, teenivad sellega endale ülalpidamist. Tähtsamad kergejõustiku võistlused on olümpiamängud, maailma- ja Euroopa meistrivõistlused ning maailma ja Euroopa karikavõistlused. Olümpiamängud ja Euroopa meistrivõistlused toimuvadtoimuvad toimuvad iga nelja aasta tagant ning maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta tagant. Olümpiamängude kergejõustikuvõistluste kavas on nii naistel kui meestel 24 ala. See arv võrdsustus, kui 2008. aastal võeti kavva naiste 3000m takistusjooks. Naiste ja meeste võistlusalad on sarnased, erinedes ainult tõkkesprindu ja sportliku käimise distantsi pikkustes. Tõkkejooksus on naiste distantsiks 100m, meestel 110m, käimises naistel 10km ja 20km ning meestel 20km ja 50km. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil, erandiks on pikamaajooks ja käimisvõistlused, mida korraldatatakse tavaliselt maanteel ja tänavatel. 1 AJALUGU
kui kolm aastat tagasi. 1. Taust, planeeringu vastuolulisus Tallinna hipodroom (joon. 1) avati aastal 1923 Konstantin Pätsi poolt ning on sellest ajast saadik toiminud hobuste võidusõidurajana. 1994. aastal ostis Hipodroomi pankrotivarana rootsi suurärimees Mats Gabrielsson ja mõned aastad hiljem liitus temaga endine Eesti välisminister ja tuntud ärimees Jaan Manitski. 1999. aastal erastasid nad hipodroomi 15, 7 hektarise krundi ja 2009-ndal aastal algatati hipodroomi väljakolimise ja ala arendamisega seotud detailplaneering, mille koostas Tõnu Laigu (Alas 2009). Ärimeeste plaan on hipodroom Tallinna kesklinnast Saku valda kolida ja ehitada alale kortereid, büroosid, spordirajatisi ja mänguväljakuid, mis toob aga kaasa maa sihtotstarbe muutmise sotsiaalmaast elamu- ja ärimaks. Sellele on tugevalt vastu kodanikuühendused nagu Telliskivi Selts, Pelgulinna Selts ja ka Eesti Hobumajanduse Edendamise MTÜ esindaja Silver Eidenberg (ibid). Planeering vaidlustati kohtus ja
(Rätsep 2002: 11) Läänemeresoome murrete lõunarühmas eraldus esialgu kolm hõimumurret, mida nüüd on nimetatud liivi, Ugala ehk lõunaeesti murdeks ja maamurdeks ehk põhjaeesti murdeks. Märgatava lahknemiseni viisid meie ajaarvamise esimestel sajanditel viisid uuendid. (Rätsep 2002: 12) Esimesel aastatuhandel võis alguse saada ka maamurde lahknemine neljaks murrakuks, hiljem murdeks. Esmalt eristus Vaia murre, millest hiljem iseseisvus vadja keel ja ala lääneosas põhjaeesti idamurre, mis hõlmas ka muistse Vaiga maakonna. Vaia murde järeltulijaks peetakse Vaivara ala, mis ei välista selle murraku hilisemat liitumist Viru murdega. Tõenäoliselt said sealt alguse ka saarlaste ning läänemaalaste keelepruugis. (Rätsep 2002: 14) Niisiis oli Eesti aladel aastatuhande lõpuks välja kujunenud neli ulatuslikumat hõimumurret, kus oli arenemas sisemine diferentseerumine, mille tulemusena tekkisid hiljem taas uued murded. Selleks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
