Kõrgendit katavad suures ulatuses liivad, milles kohati on ka kruusa ja veeriseid. Saare järkjärgulisel kerkimisel Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriinamere ning Limneamere vetest on moodustunud Läänemere idaosa kõige täielikum ja ainulaadsem rannikumoodustiste kompleks (astangud, rannavallid, luited). Suurem osa maastikurajoonist on kuhjereljeefiga, kuid vähem kui 10 m kõrgune. Hiiu saarel kõrgeneb maapind rannikult aeglaselt sisemaa poole. Üle 20 m kõrgune ala moodustab kitsa 2 lõuna-läänesihilise kaarja vööndi Tahkuna poolsaarelt Malvastest Kõpu poolsaarele, kus ulatub Tornimäel 68 meetrini. Viimastel aastakümnetel tehtud suuremõõtkavalise geoloogilise kaardistamise käigus kogutud andmed on täiendatud oluliselt varasemaid ja võimaldanud luua hea ettekujutuse selle ala pinnamoest. Oluliselt on lisanud väärtuslikku teavet loodusolude
ja uuele, spetsiaalselt naistele loodud spordialale kunstilisele võimlemisele. Sellega algas naisvõimlemise uus ajajärk ning tähelepanu hakati pöörama uutele võimlemisstiilidele, kuid kahjuks jäid teised võimlemise harrastamise vormid, mis olid saavutanud kõrge taseme Eesti Vabariigis tahaplaanile. Naisvõimlemise rühmade tegevus hakkas elavnema alles 1950. aastate keskel. Selleks ajaks oli selgunud, et iluvõimlemisest ei saagi naistele sobivat massilise harrastamise ala. Samal 3 ajal oli olemas nii riiklik kui ka ühiskondlik nõudlus naiste sportimise elavdamiseks. Selles situatsioonis pääses naisvõimlemine senisest nõukogulikust ebasoosingust ja leidis toetajaid. Mitmed sõjaeelsel perioodil hea ettevalmistuse saanud spetsialistid olid senini mitmesuguste kattevarjude all oma rühmi edasi juhendanud. Paljud töötasid suurte asutuste-ettevõtete juures töövõimlemise instruktoritena.
kannatada Harju tänav. Niguliste kirik süttis, pommitabamusest purunesid nii Vaekoda kui ka palju teisi ehitusmälestisi. Hävis umbes 8000 hoonet ja ligi 40 protsenti elupinnast. Pommitamises hukkus 463 ja sai haavata 659 inimest; üle 20 000 inimese jäi peavarjuta. Nendele kruntidel hoonestus taastamine kerkis päevakorrale juba 1960ndate lõpul, kui selleks ka arhitektuurikonkurss korraldati. Uuesti tõusis taashoonestamise teema üles 1980ndatel ning 1987. ja 1988. kaevasid selle ala läbi ka arheoloogid, et tulevast hoonestamist ette valmistada. Selgusetus nende kruntide tuleviku ümber on tinginud aga selle, et väljakaevatud varemed on jätkuvalt lahtised, maa nende vahel on rohtu kasvanud ja sagedasti täis prügi. Gelsea 1998. aastal algatatud detailplaneering jäi seisma 2001. aastal, mil algas vaidlus Harju tänava laiuse pärast. Taashoonestamist ette näinud planeering oleks muinsuskaitsjate nõudel taastanud tänava ajaloolises laiuses ehk praegusest kohati
Sten-Gregor Kello 11A Euroopa piirid tänapäeval Üks Euroopa Liidu ehk lühendatult (ELi) üks põhieesmärke on luua sisepiirideta ala, kus inimesed saavad vabalt liikuda, elada ja töötada, teades, et nende õigusi austatakse ning nende turvalisus on tagatud. Antud kontekstis mängib väga tähtsat rolli siseküsimustega seotud poliitika. Schengeni kokkuleppele allakirjutamine tähendas seda, et Schengeni ala raames koostööd tegevad riigid ei teosta ühistel piiridel enam piirikontrolli. Seega võivad inimesed ühest Schengeni ala riigist ilma passikontrolli läbimata vabalt teise edasi liikuda. Sisepiiride
Vastastikuse tajumise mõistmiseks võib kasutada Johari akna nime all tuntud mudelit, mis on oma nime saanud selle loojate Joseph Lufthi ja Harry Inghami järgi (Hargie, Dickson 2004:224-227). Mudel on loodud kahe teguri: tuntud/teadaoleva ja tundmatu/mitteteadaoleva info varieerimisel. Kujutle oma olemust nelja ruuduga aknana. Johari aken näitab piltlikult, kuidas me võime varieerida enda olemust näitava info määra avatud ala suurust, mis muutub vastavalt olukorrale. AVATUD ALA PIME ALA Iseendale teada ja teistele teada Ümberolijaile teada, iseendale mitte VARJATUD ALA TUNDMATU ALA Iseendale teada, teiste eest varjatud Tundmatu nii iseendale kui teistele Joonis 2 Johari aken (1963). Avatud ala sisaldab kõiki teadlikke tegusid ja ütlusi. Kui sa avaldad partnerile enda kohta midagi, on see saanud avatud ala osaks. Mida suuremad on suhtluspartnerite avatud
Kergejõustik Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m).
Referaat Kergejõustik 10. klass Irina Raha 14.11.2008 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150-190m). Hiljem
Üleminekumaatriks linna- ja loodusmaastiku vahel saadi kasutades Intersec funktsiooni ArcMapis. Uuringute tegemiseks kasutatakse peamiselt kahte näitajat: CRI ehk linnastumise panuse määr looduslikule ökoloogilisele maa juurdekasvule ja CRL ehk linnastumise määr looduslikule ökoloogilisele maa kaotusele. Isolatsiooni kraad Isolatsiooni kraadi (ID) meetrikat kasutades saab mõõta häirete mõju linnamaale muutustele loodusmaastikul. Meetrikat võivad mõjutada linna fragmentide ala, kuju, konfiguratsioon ja funktsiooni omadused. Näiteks suurem ökoloogiline mõju võib olla seotud linnamaade fragmentide mustriga, mis asuvad rohkem hajali. Tulemused Mõju valglinnastumisele ökoloogilisel maa-alal CRL ja CRI arvutused näitavad, et tulemusteks saadi vastavalt 9,8% ja 3,1%. Linnastumise panuse määrad loodusmaastiku ökoloogilisele maa juurdekasvule ja kaotusele on mõlemad väiksed. Joonis 2a näitas, et väike osa ökoloogilise maa kaotusest oli hõivatud
Külg- ja otsajooned kuuluvad mänguväljaku mõõtmetesse. Keskjoon Keskjoone telg jaotab mänguväljaku kaheks võrdseks 9 x 9 m väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. Ründejoon Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. 2.Mis on pallinguala Pallinguala on 9 m laiune ala kummagi otsajoone taga. Pallinguala on külgedelt piiratud kahe 15 cm pikkuse joonega, mis on kantud 20 cm kaugusele otsajoonest sellega risti kui külgjoonte pikendused. Mõlema joone laius kuulub pallingualasse. Pallinguala ulatub sügavuti kuni vaba-ala lõpuni. 3.võrgu kõrgus meestel ja naistel. Võrk paigaldatakse vertikaalselt keskjoone telje kohale. Võrgu kõrgus meestele on 2.43 m ja naistele 2.24 m. 4.mis on antenn? Milleks vajalik?
vaid harilik kadakas. · Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. · Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba- aruhein jne.). · Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Minu uurimus töö SISSEJUHATUS Ma uurisin 10X10 m ala nõmmemetsas. Uurisin puid, põõsaid ja alustaimestikku. Valisin ühe puu mida uurisin lähemalt. Korjasin alustaimestikku ja tegin herbeerjumi. Jälgisin inimtegevust. Tegin maa-ala plaani. TÖÖ SISU MAA-ALA PLAAN PUUD, PÕÕSAD JA ALUSTAIMESTIK MINU NÕMMEMETSAS Minu nõmmemetsas kasvavad puud, põõsad ja alustaimestik on: mänd, kadakas,sarapuu, samblikud, kõrrelised, pihlapuu. INIMTEGEVUS
Mõisted Biosfääri ala - ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuriorganisatsiooni (UNESCO) tunnustatud rahvusvahelise tähtsusega ala looduslike protsesside ja maastike säilitamiseks ning bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks. Elupaiga soodne seisund - elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida see oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas, selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodne.
SapI, SbfI, ScaI, SexAI, SfaNI, SfiI, SmaI, SnaBI, SpeI, SphI, SrfI, SspI, SwaI TaqII, Tth111I, XcmI, XmaI, XmnI 1 Transleerimise raam: >gi|24648965|ref|NM_142773.1| Drosophila melanogaster CG7069-RA (CG7069), mRNA 1 TAA AAT AAG CAA AAA CTG TCC ATT GTG ATG TAA AAT AAA AAC AAA 45 1 End Asn Lys Gln Lys Leu Ser Ile Val Met End Asn Lys Asn Lys 15 46 GCC ACA TAG TTT TAA ATA AGT TTT AAG TAG GTA TGC GTT CTT AGG 90 16 Ala Thr End Phe End Ile Ser Phe Lys End Val Cys Val Leu Arg 30 91 AAT CAG GTC CCA GGT GTC ACG GGT ATA CAA GGT GAA CGG ACA ATT 135 31 Asn Gln Val Pro Gly Val Thr Gly Ile Gln Gly Glu Arg Thr Ile 45 136 TGG ATT CTA TAG CGA CGA TAC GGT CGT TTA CGT TCT TTC TCT TCT 180 46 Trp Ile Leu End Arg Arg Tyr Gly Arg Leu Arg Ser Phe Ser Ser 60 181 TTG GTG GCT TCA AGG CTG ACC TGG CGC CTG GTA AGC GGA GGG TCA 225 61 Leu Val Ala Ser Arg Leu Thr Trp Arg Leu Val Ser Gly Gly Ser 75
või alluva roll jne, jne. Johari aken on kognitiivse psühholoogia vahend, mille lõid käitumisteadlased Joseph Lufth ja Harry Ingman 1955. aastal. See vahend näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta. Inimese isikuomadused ei ole võrdselt avatud teistele inimestele nende ümber ega ka inimesele endale. Isiksusel on olemas neli palet (Johari aken) Avatud ala Pime ala MINA TEAN + TEISED TEAVAD MINA EI TEA + TEISED TEAVAD Varjatud ala Tundmatu ala MINA TEAN + TEISED EI TEA MINA EI TEA + TEISED EI TEA · Avatud ala - omadused, mis on teada sulle ja teistele. · Pime ala - omadused, millest on teadlikud teised, aga sina ise ei ole. · Varjatud ala - omadused, mida sa püüad varjata ja teised ei tea neid.
3 teabevahetus; TUNDED 4 4 2 mõjutamine 2 4 1 3 1 -- avatud ala, 2 -- varjatud ala, 3 -- pime ala, 4 -- tundmatu ala. Kolmekihiline sõnum JUHTIMISE FUNKTSIOONID Fayol (1916) otsustamine indiviidi
reguleerimine mulje loomise eesmärgil Enda aktsepteerimine, minapilt ja suhted Pessimistlik/optimistlik hoiak ennustab emotsioone tulevikus Endasse suhtumine ja sotsiaalne aktiivsus Enda aktsepteerimine: ka vigade ja ebaõnnestumise korral peetakse endast lugu, vastutus elus endale, enda otsuste usaldamine, arvamuse avaldamine, julgus seista enda õiguste eest jne. Teiste aktsepteerimine Suhtumine endasse ja teistesse suhtlemisel JOHARI aken • Avatud ala (iseendale ja teistele teada) • Varjatud ala (iseendale teada, teiste eest varjatud) • Pime ala (ümberolijaile teada, endale mitte) • Tundmatu ala (tundmatu nii endale kui teistele) Usaldus - kindlustunne, et käitutakse teise inimese huve arvesse võttes -Usaldus on suhtes - Usaldust mõistetakse erinevalt - Suhte käigus muutuv - Raske luua, kerge lõhkuda - Usalduse loomisel/hoidmisel oluline usaldusväärne käitumine (aktsepteeriv, toetav)
* suhtlemine on oluline kõigi vajaduste rahuldamiseks. * Ebaefektiivne suhtlemine annab tunda kõigis eluvaldkondades : - üksildus - pereprobleemid - tööalane ebakompetentsus - rahulolematus ja psühholoogiline stress - füüsiline haigus * suhtlemine on arendatav * vastasikuste suhete alustuseks on eneseavamine * eneseavamine saab võimalikuks enesetunnetuse abil. Johari aken - et saada tagasisidet teistelt enda kohta, et ise teada milline suhtleja ma olen. Avatud ala - info, mis on teada nii endale kui teistele. Nt. nimi, vanus, välimus, positiivsed omadused. Pime ala - info, mida teised meie kohta teavad, kuid me ise ei tea. Nt halvad omadused, hööletoon, tugevused jne. Varjatud ala - info, mida me ise teame, kuid ei taha et teised teaksid. Nt. salasoovid, hirmud, teatud positiivsed vüi negatiivsed omadused, problemaatilised kogemused Tundmatu ala - info, mis on avastamata nii sulle kui ka teistele. Nt käitumine avariiolukorras,
Kesk-Eestis oli ka eraldi kihelkondi või väikemaakondi: Alempois, Mõhu, Vaiga, Nurmekund. Maakondade piirid ei kattunud täpselt murdepiiridega, kuid administratiivne kokkukuulumine mõjutas kindlasti keelejooni sarnastumise suunas. Sakala maakonna keele oli Mulgi murre. Sakala alla kuulusid hilisema läänemurde alad kuni mere ja Pärnu ümbruseni. Ugandi maakond hõlmas hilisemaid tartumurdelisi alasid, siia kuulusid ka Lääne-Võru alad. Omaette ala moodustasid saared. Kõige vanem on asustus Saaremaal ja Muhus, teised saared asustati alles keskajal, nt Kihnu. Hiiumaale on enamik asukaid tulnud Saaremaalt ja Muhust. Saaremaa saarte murde on tuumalaks, Muhu iidseks vahealaks Saaremaa ja mandri vahel. Hiiumaa ja väikesaarte keel on lähtunud enim Saaremaalt. Läänemurde ala keskused jäid ühe maakonna, Läänemaa piiridesse. Läänepoolne Rävala, Harjumaa ning sellest lõunas paiknenud Alempois olid läänemurdele sarnase keelega
~ 195 Riigi kolm põhitunnust: territoorium, rahvas, iseseisev avalik võim Riigi territoorium: · maa-alast, mis on piiritletud riigipiiriga ja rahvusvaheliste kokkulepetega. Eestil on piirileping Lätiga, Venemaaga puudub. · Piiri ületamiseks on vaja luba ehk viisat · Territoriaalvesi juhul kui riik asub mõne mere või ookeani ääres. Riigile kuulub sel juhul 12 meremiili vett ehk ~20km) · Maapõu maa-ala ja territoriaalvee all olev ala · Õhuruum maa-ala ja territoriaalvee kohal olev ala, 10-12 km kõrgune ala Elanikkond e. Rahvas Saab jagada: 1) Etnograafiliselt ehk rahvustunnuste alusel: põhirahvus (Eesti eestlased) ja rahvusvähemused (Eestis venelased ja ukrainlased) 2) Poliitiliselt ehk kodakondsuse alusel: kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud Individuaalsus : a) totalitaarne riik : ei salli individuaalsust, pooldab ühtlase halli massi teke,
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Annely Pruel LAPIMAA Referaat Juhendaja: Lektor Sirje Siska Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Lapimaa on Fennoskandia põhja osas asuv ala, mis jaotub nelja riigi vahel: Norra, Rootsi, Soome, Venemaa. Lapimaa on kultuuriliselt määratletud ala. Põliselt on nei aladel elanud jaseda maad omaks pidanud Saami rahvad, kes elatuvad peamiselt põhjapõtrade karjatamisest ja küttimisest. Nii nagu enamus kohtades maailmas ei kuulu aga lapimaa ametlikult riigina saamidele ehk laplastele, vaid erinevatele domineerivatele riikidele. Norras Lapimaad pikka aega nimetatud Finnmarkiks, alles hiljuti hakati seda kutsuma lapimaaks, et meelitada ligi rohkem turiste. Rootsis on Lapimaa ametlikult nimetatud lapimaaks, kuid sellega ei kaasne
Baltimaad pärast Liivi Sõda Liivi sõja järel (1558-1583) järel jagunes Eesti ja Läti ala mitme riigi vahel. Rootsile kuulunud Põhja-Eesti kandis kuni 20.sajandi alguseni Eestimaa nime. Lõuna- Eesti koos Põhja-Lätiga jäi Poola võimu alla. Seda ala nimetati Liivimaaks. Läti lääne- ja lõunapoolsem osa Kuramaa oli pikka aega omaette hertsogiriik. Kura- maa hertsogid olid küll Poola kuninga vasallid, kuid Kuramaa asjadesse poolakad enamasti ei sekkunud. Taanile kuulus Saaremaa. Liivi sõja järel kujunenud võimupiirid ei püsinud kuigi kindlana. Nii Poola kui ka Rootsi soovis kogu Baltikumi endale. 17.sajandi algul puhkeski Poola ja Rootsi vahel uus sõda, mis kestis vaheaegadega ligi kolmkümmend aastat. Sõja alguses ei
Sageli leiduvaid aminohappeid on pisut üle 20 ja nad on kõik 2-aminohapped H2N - CH(R) - COOH või H2N - CH- COOH I R Mõned näited H2N - CH- COOH I 2-aminoetaanhape Glütsiin Gly H H2N - CH- COOH I CH3 2-aminopropaanhape Alaniin Ala H2N - CH- COOH I 2-amino-3-merkaptopropaanhape Tsüsteiin Cys CH2SH H2N - CH- COOH I 2-amino-1,5-pentaandihape Glutamiinhape Glu CH2-CH2-COOH H2N - CH- COOH I 2-amino-3-fenüülpropaanhape Fenüülalaniin Phe CH2-C6H5 Glutamiinhape pidavat mälu parandama, ei oska kommenteerida
27. Millised on riigi 3 põhitunnused? 1) Territoorium 2) Oma rahvas 3) Iseseisev avalik võim 28. Riigi territoorium jaguneb: 1) Maa-ala, mis on piiritletud riigipiiriga ja rahvusvaheliste kokkulepetega. 2) Territoriaalvesi- Seaduses fikseeritud osa merest või ookeanist, millega riik piirneb (juhul kui riik asub mere või ookeani ääres) maksimum 12 meremiili. 3) Maapõu- maa-ala ja territoriaalvee allolev ala. 4) Õhuruum- maa-ala ja territoriaalvee kohal olev ala. 29. Riigi elanikkond ehk rahvastik jaguneb: 1) Etnograafiliste ehk rahvustunnuse alusel 2) Poliitiliselt ehk kodakondsuse alusel. 30. Etnograafiliselt jaguneb elanikkond: 1) Põhirahvus, nt. Eestis eestlased 2) Rahvusvähemus, nt. Eestis venelased ja ukrainlased 31. Poliitiliselt ehk kodakondsuse alusel jaguneb elanikkond: 1) Kodanikud
muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Kuivad alad moodustavad suure osa maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks kolmandikule inimkonnast 2 miljardile inimesele. Intensiivse inimtegevuse, aga ka muutuva kliima oludes kuivade alade niigi väga tundlik pinnas vaesestub ja ala muutub elamiskõlbmatuks. Kõrbestumiseks (ingl. desertification) nimetatava protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus
EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et Õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi Võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata selle teema juures üksik- asjalist sõdade käigu tundmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajaloo- perioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas - oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi
Splaissosoom- kompleks mis peab moodustuma 5 ´3' liidesesse. Selleks on eksonitel mingid järjestused mille splaissosoomi valgud (Srvalgud) ära tunnevad. Splaissingu aktiivsust reg. Fosforüleerimine (fosfataasid-võtavad ära, kinaasid- panevad juurde). Geeni reg- kromosoomi üleminek valguks. Tsentromeer- hoiab koos kahte kromatiidi. Telomeerid- hoiavad kromosoomi otsi tugevana, et mitte lasta kromosoomil lüheneda ja pärilikkusel kaduda. Eukromatiin- lõdvalt pakitud , aktiivse transkrip. ala. Heterokromatiin- tugevalt pakitud, transkr. ei toimu. Operon- erinevaid valke kodeerivad alad. Speiser- geenide vaheline ala. Prokarüoodi geenis puuduvad.Operaator- negatiivne geenireg piirkond (bakteris). Repressor- DNAd siduv valk mis represeerib transkriptsiooni.cDNA- complementary DNA- küpsest mRNAst (RNA sõltuvast DNA polumeraasi abil ) sünteesitud DNA. Enhansereid vaja transkriptsiooniks. microRNAs (miRNA) üheahelalised RNA molekulid 21-23 nukleotiidi pikad
...................................................................................................6 1.ÜLESANNE A 130239 Joonis 1. Põllumassiivi asukohakaart. 1. Põllumassiiv numbriga 57945730138 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Viljandimaal, Halliste vallas, Mulgi külas. Põllumassiiv on 7,34 ha suur. 2. Põllumassiiv asub ühel katastriüksusel, mille tunnus on 19202:001:0030ja mille nimi on Lilleoru. 3. PRIA andmetel on terve massiiv maaparandusala. 4. Ala ei ole ei LFA ala, NATURA ala ega ka nitraaditundlik ala, 5. Lähim loomakasvatushoone linnulennult on 38 meetrit. Loomakasvatushoone eest on vastutav Raivo Kull. Hoone asub Viljandimaal Halliste vallas, Mulgi külas, Lilleorus. Kasvatatakse lambaid ja munakanu ning toodetakse liha. 6. PRIA 2015 aasta andmetel on püsirohumaa kohustuslik 2,06 ha maad. (http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine). Kogu
oja, nõmmemetsasid, sood, mandriluiteid. Tähtsamaiks pean käsitleda lammialasid Rannapungerja jõe ääres, valgusküllaseid nõmmemetsasid ja Peipsi järve, kirjeldades neid nii teoreetiliselt kui antud piirkonda arvestades. Lisaks eluskoosluste kirjeldusele annan lühikese ülevaate ka piirkonna asukohast, kultuurist ja puhkevõimalustest. Geograafiline asupaik ja asustus Autori piiritletud Kauksi ala (joonis 1), mis jääb enamasti ka küla piiridesse, asub Ida-Viru maakonnas Peipsi järve põhjarannikul Tartu-Jõhvi maantee läheduses, jäädes Iisaku ja Tudulinna valda. (Maa-amet). Mandrijää kulutav ja kuhjav tegevus on siin jälje jätnud - maastik on tasane ja künklik järveluidestiku tõttu, esineb üksikuid soiseid alasid. Kauksi piirkonda mõjutab Peipsi järv, mis on maastikku kujundanud ja moodustanud liivase lähtekivimiga pinna.
4.1. Aadress: Paljassaare põik 14 4.2. Ohu kategooria: ohtlik ettevõte 4.3. Ohualade raadiused(m): Re 20, Rv -, Ro 40. 4.4. Kemikaal: metanool, biogaas. 4.5. Riskiallikas: mahuti. 5. Paljassaare Kalatööstuse AS ESVA 5.1. Aadress: Paljasaare tee 30 5.2. Ohu kategooria: ohtlik ettevõte 5.3. Ohualade raadiused(m): Re 91, Rv 273, Ro 1100. 5.4. Kemikaal: ammoniaak. 5.5. Riskiallikas: mahuti. Re eriti ohtlik ala. Ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul inimeste hukkumise tõenäosus 50% ning ehitiste kahjustused nende mahust suuremad kui 50%. Eriti ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Re. Rv väga ohtlik ala. Ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul võimalik inimese hukkumise ning ehitiste kahjustused nende mahust vahemikus 1-49%. Väga ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Rv.
1879 Gregor Helmersen - ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust. Gregor Helmerseni tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis ja ka kogu Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks Loodusharidus _Põgusaid põikeid loodusteadusesse on juba ,,Eesti-Ma Rahwa Kalendris" 18. sajandi teasel poolel _Otto Wilhelm Masingu 1818. aasta ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" 1910 Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel. 14. augustil 1910 loodi Vaika linnukaitseala. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul
Iseseisev ülesanne: MKM nõuetega tutvumine 1. Geodeetiliste tööde aruanne koosneb järgmistest osadest: 1) tellija lähteülesanne, kui töö kohta on kohaldatud erinõudeid; 2) seletuskiri; 3) objekti asukoha skeem koos mõõdistusala äranäitamisega; 4) geodeetilise mõõdistamisvõrgu skeem (võimalusel ühildatakse objekti asukoha skeemiga); 5) mõõdistamisvõrgu arvutuste materjalid; 6) tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate loetelu koos valdajate kooskõlastuste ja märkustega; 7) kaevude ja muude rajatiste tehniliste andmete tabelid; 8) tehnovõrkude ja -rajatiste skeem (vajalik juhul, kui torude numeratsiooni kujutamine maa-ala plaanil halvendab plaani loetavust); 9) maa-ala plaan; 10) muud lisad vastavalt tellija lähteülesandele. 2. Geodeetilise uurimistöö tegija esitab töö tellijale kokkulepitud mahus ja kujul nii paberkandjal kui digitaalselt....
Buckinghami palee Buckinghami palee on Suurbritannia monarhi ametlik residents Londonis.Tänapäeval kuulub Buckinghami palee Suurbritannia riigile ,mitte kuningaperele.Osa palee ruume on alates 1993. aastast augustis ja septembris avalikkusele avatud.See on aeg mil kuningapere lossis ei viibi.Briti valitsus kulutab aastas Buckinghami paleele 15 miljonit naela.Palees töötab 450 inimest. Praeguse Buckinghami palee maa-ala esimene teadaolev omanik oli Edward Usutunnistaja. Hiljem on seda maa-ala müüdud,kingitud ja konfiskeeritud mitmeid kordi.Selle maa-ala omanikeks on olnud William Vallutaja,Henry VIII ja James I.Sellisesse kohta ehitati esimene loss 1624.aastal, mis 1674. aastal maha põles. Järgmisel aastal hakati ehitama uut lossi,mille nimeks sai Arlington House, kuna selle rajaja oli Henry Bennet.See loss on säilinud ja moodustab palee lõunatiiva. Bennet müüs lossi kuninganna An...
mis millest sõltub, mis milleks ja millega koos kõige paremini sobib, mis mida tähendab, kui mitu varianti võimalik anda. Keevitus · Õmblusmetalli hapnikusisalduse tõustes mehaanilised omadused halvenevad. · Rahuliku terase hapnikusisaldus on 0,003...0,008% O. · Keeval terasel 0,01%...0,02% O. · Sulas keevismetallis lahustunud hapnik vähendab pindpinevust ja suurendab voolavust. Ala keskmine laius mm Termomõju Keevitusviis Ülekuumutus- Normali- Osalise tsooni laius ala seerimisala normaliseerimise mm ala Kaarkeevitus 2,2 1,6 2,2 6,0 paksukattelise elektroodiga Räbustis 0,8....1,2 0,8....1,7 0,7...
Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad alad moodustavad kolmandiku maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks kolmandikule inimkonnast 2 miljardile inimesele. Intensiivse inimtegevuse, aga ka muutuva kliima oludes kuivade alade niigi väga tundlik pinnas vaesestub ja ala muutub elamiskõlbmatuks. Kõrbestumiseks (ingl. desertification) nimetatava protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas peale hästi tuntud Aafrika näite laialdaselt ka näiteks Aasias, Põhja- Ameerikas ja Austraalias. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite
aastal Ateenas. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. Naiste riistvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel. Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali. Peetakse võistkondlikku arvestust. Medaliheitlusse pääsevad kvalifikatsioonivõistluste 24 paremat meest ja naist, nad sooritavad vabakava igal kavas oleval riistal. Finaali pääseb igast riigist kõige rohkem kaks võimlejat. Võidab see, kel lõpuks enim punkte. ILUVÕIMLEMINE Tegemist on ühe vähese alaga, milles osalevad vaid naised. Iluvõimlemine sai olümpiaalaks 1984 Los Angeleses, naiskondlikult võisteldi esimest korda 1996 Atlantas. Võistkonda kuuluvad viis
tuleb jalge alla pink panna Ei tohi pärssida liigutusi Võrdlus kabinetiga Ebamugav tool Ennast raske liigutada kitsuse pärast Töölaud Laud peab olema õige kõrgusega Õige kõrgus on kui ulatud klaviatuurini hoides õlavarsi keha lähedal Kui laua kõrgust ei saa muuta tuleb muuta tooli kõrgust Võrdlus kabinetiga Laud liiga madal Töötsooni põhimõtete kohaldamine Töötsoon on ala, kus asetsevad seadmed ja materjalid töökohal Esmane ala – lähim tsoon, kus on kõige sagedamini kasutatavad asjad, mida kasutatakse kauem Teine ala – igapäevaselt kasutatavad asjad, mida kasutatakse lühiajaliselt Soovitud tsoon – harva kasutatavad asjad Kehaasend Mugav asend avaldab vähim survet luu- ja lihaskonnale Klaviatuur ei tohi lauaservast liiga kaugel olla Geelpadi randme alla, millega kasutatakse hiirt
ning Kanada kõige pikemad jõed on Mackenzie (4200 km) ja St. Lawrence (2600 km) . Joonis 1 Kanada kaart Pinnamood Joonis 2 Kanada kaart Kanada on geograafiliselt äärmiselt mitmekesine ning seega saab riigi jagada mitmeks erinevaks suureks piirkonnaks: 1. Kordiljeerid, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini. Mägine ala, leidub metallimaake. 2. Suure järvistu ja St. Lawrence’i jõe äärne madalik, kus valitseb hea kliima ning sellepärast on ka sealsed maad üles haritud ja sinna koondunud suurem osa rahvastikust. 3. Mägised Atlandi ranniku provintsid ning riigi idapoolsemad saared kujutavad endast madalate, rannikuga paralleelselt kulgevate Apalatši mägede jätku. 4. Hudsoni lahe äärne ala on ulatuslik madalala, mis on äärmiselt vesine ning soostunud
Kui läbib kinnistut, on ristmik Ristmikud ja risted jagunevad sama- ja eritasandilisteks. Kõik teed, mis koonduvad ristmikku, on ristmiku harud. Mahasõit - sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale, sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi. Ristmik - on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata. 12
[1] Üldiseloomustus Tartu- ja Jõgevamaal paiknev puhkeala koosneb kahest osa-alast: Tartu ja Saare- Vara. Tartu osa-ala objektid asuvad Tähtvere ja Kambja vallas ja on mõeldud valdavalt linnalähedaseks puhkuseks. Elva piirkonna objekte majandab ja arendab koostöölepingu alusel Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus. Saare-Vara osa-ala objektid asuvad Saare, Pala, Vara ja Alatskivi vallas ning ala sobib iseäranis hästi nädalalõpupuhkuseks. Eriti kaunid on Tartu-Jõgeva puhkeala eriilmelised veekogud jõed, järved, kalatiigid, paisjärved ja kevadeti üleujutatavad alad, mitmekülgne maastik, erinevate kasvukohatüüpidega metsamassiivid ning ka soostunud alad. Mõlemal osa-alal on matka-ja jalgrattarajad ning lõkke-ja puhkekohad. Alates 2008.aastast lisandus RMK majandada olevale puhkealale üks Kesk-Eesti turismimagneteid Elistvere loomapark,
SUUSASÕIDU ALAD Geilika Korm Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on klassikaline talispordiala, mis on viimasel aastakümnel oluliselt muutunud. Ainus muutmata ala on olnud 50 km maraton klassikalises stiilis. See spordiala sündis Skandinaavias, sellest ka ingliskeelne nimetus nordic skiing. Esimesed võistlused peeti 18. sajandi teisel poolel. Murdmaasuusatamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Laskesuusatamine
12 Summeeritud Ülesanne. Leida, kas on üle-/ala-/öötunde, puhkeaja rikkumist ning arvutada selle kuu töötasu. Tunnipalk on töölepingus 3 eurot. Viidata kõik vigased/kahtlasena tunduvad kohad ja mida peaks tegema, et oleks õige. Abimaterjal IVA raamaturiiulis harjutustunni kaustas. Tööaja tabel, august 2012 1kuune periood, SUMMAARNE Tööaja arvestus, kokku lepitud täistööaeg (ehk nn normtunnid kuus). NB! Tööpäeva sisene puhkeaeg on võimaldatud tööajal => töötundide arv=tööpäeva pikkus. Nädalapäev K N R L P E T K N R Kuupäev 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Algus 8 8 8 13 0 0 8 8 8 13 Lõpp 16 16 16 24 0 0 16 16 ...
Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Kaugushüpe tehnika koosneb: 1. hoojooks - kiirenev hoojooks, kogu keha on lõdvestatud. 2. hoojooksu ja äratõuke vaheline ala - tempo kiireneb,põlved tõusevad kõrgemale ja keha on sirgelt püstasendis. 3. äratõuge - viimane samm enne äratõuget pikeneb, et kasutada tõukejõudu. Äratõuge pakul olevalt jalalt, kere sirutatult, käed jooksu asendis.
Kultuurisemiootika - konspekt (õppejõud: Mihhail Lotman) Kohustuslik kirjandus: - Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine" - Claude Lévi-Strauss "Structural Anthropology" - Umberto Eco "Roosi nimi" - Juri Lotman "Semiosfäärist" Sõna kultuur pärineb ladina keelest (cultura - haritud ala). Esialgu tähendaski kultuur põllumajandust. Kultuur on piiritletud ala, mille sees asub kultuur ja väljaspool mittekultuur. Mittekultuursus defineeritakse kultuuri kaudu, aga kumbki neist mõistetest ei ole absoluutne. Kultuur on primaarne (avastas mittekultuuri (looduse/metsa) 18. sajandil. :) Kultuur on inimese poolt struktureeritud maailm. Väljaspoole jääv on jumalate ja vaimude ala, inimese jaoks ebasõbralik, ebaturvaline, struktureerimata, ebakindel. (Muide -
Haldusõigus Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms. Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kaebused ja protestid, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusasja võib algatada ka avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuse, tegevusetuse või viivituse suhtes avalik-õiguslikes suhetes (nt politsei tegevusetus teatud olukorras). Õigusharud Riigiõigus Tsiviilõigus Haldusõigus Karistusõigus Protsessiõigus Õigus on loodud in...
19 1220 49 24,90 1:1,97 20 1317,5 50 26,35 1:1,9 Kokku pindala (m²) 26 259,5 Keskmine krundi 1312,975 suurus (m²) Teede pikkus kokku 580 (m) Teede pindala (m²) 4060 Teede pindala krundi 203 kohta (m²) Töö eesmärk: Käesoleva praktilise töö eesmärgiks on etteantud maa ala jagada 20 krundiks nii, et kõikide kruntideni viiks tee ja nende suurus jääks 1200-1600m² vahele. Kasutatud töövahendid: Kasutatud on etteantud joonist maa alaga, mis tuli kruntideks jagada, harilikku pliiatsit, kustukummi, kalkulaatorit, joonlauda ja arvutit selles leiduva tarkvaraga (MS Word, Excel). Töö tulemused: Kruntide ja teede pindalad on leitud ruutpaleti ning trapetsi valemi abil. Kõik krundid on lubatud pindalaga ja väljavenitatus pole ühelgi krundil lubatust suurem.
Võistlusmäärused on põhimõtteliselt sarnased meeste kulturismile, kohustuslikke poose on viis. KLASSIKALINE KULTURISM Klassikaline kulturism on võistlusala, mille esimesed MM medalid jagati aastal 2006. See sobib meestele, kes ei taha (või ei suuda) arendada sellist lihasmassi, nagu see on tänapäeva kultuturistidel aga soovivad siiski omada atleetlikku ja esteetilist kehaehitust / muskulatuuri. Nõudlus sellise ala järele iseloomustab ummikseisu, milleni kulturism on jõudnud ka meesvõistlejate poole peal. Sisuliselt on tegemist lihasmassipiiranguga kulturismiga, kus võistleja maksimumkaal on seatud sõltuvusse pikkusest. Loogiliselt omandab lihaste reljeefsus ning eriti kehaehituse proportsionaalsus ja esteetika suurema kaalu. Kohustuslikud poosid on samad, mis kulturismis. Lisaks sooritatakse veel vabaseisud. Nõuded ja hindamiskriteeriumid vabakavale on analoogilised kulturismile.
C) Saaremaa D) Läänemaa E) Revala F) Harjumaa G) Järvamaa H) Virumaa - Teatud määral toimis muinasaja lõpul ka maakondade vaheline koostöö ja võib rääkida isegi teatud liidusuhetest mõne maakonna vahel ( näiteks Saaremaa ja Läänemaa). - Lugege ka kihelkondadest ja maakondadest õpik lk.28. 2) Haldusjaotus keskaegses Eestis: - Vana-Liivimaa- feodaalse killustatuse ajajärgu aegne Eesti ja Läti ala keskajal. - Vana-Liivimaal kujunesid 13.sajandi esimese poole jooksul välja feodaalsed väikeriigid, mis omakorda olid jaotatud väiksemateks haldusüksusteks: A) Taani kuninga alad Põhja-Eestis e. Eestimaa hertsogkond. Ala oli läänistatud läänimeeste vahel. Läänistajaks ehk maahärraks oli Taani kuningas. Läänid kuulusid väikefeodaalidele, kes aja jooksul hakkasid oma maadele rajama ka mõisaid. B) Liivi orduriik
Kõigis nendes tajumehhanismides on oma ratsionaalne käsitlus. Teisest inimesest püütakse luua lihtne ja arusaadav käsitlus. See tekitab ohu moonutatud ettekujutuse saamisest. 4. Avatud ja varjatud alad (Johari aken) See vahend näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta. Endale Tuntud Tundmatu AVATUD ALA PIME ALA Tuntud Teistele TUNDMATU Tundmatu VARJATUD ALA ALA Avatud ala - omadused, mis on teada Sulle ja teistele Pime ala - omadused, millest on teised teadlikud, aga Sina ise ei ole Varjatud ala - omadused, mida Sa püüad varjata ja teised ei tea neid Tundmatu ala - omadused, mis on jäänud märkamatuks ja avastamata nii Sulle enesele kui
ning lastele. Terveks ning kiireks arenguks on lastele vaja liikumist. Kõigile ei meeldi võistlemine ning seega on tervisesport sobivam viis inimeste liikuma saamiseks. Liikumisharrastusega peaks algust tegema juba üsna noores eas. Väikestel lastel on tavaliselt väga palju energiat ning kui neile tutvustada mingit spordiala, mis ei pea olema võistlusspordiala, juba varakult siis on suurem võimalus, et nad leiavad endale meeldiva ala ning jätkavad sellega tegelemist ka hilisemas eas. Seega liikumisharrastuse roll laste elus on väga oluline. Koolid peaksid näiteks kehalise kasvatuse tunde teistmoodi üles ehitama. Jah, need on haridusministeeriumis suures osas paika pandud, kuid praegusel ajal jääb mulje, et kohustuslikud võidujooksud ja hinnetele arvestuste tegemine tõukab lapsi spordist kaugemale. Kui nad koolitunnis pidevalt halvemaid hindeid saavad kui teised, miks nad peaksid hilisemas
Liivimaa hertsogkond - poola/ leedu valdus Reduktsioon - mõistate riigistamine Vakuraamat - talupoegade koormiste nimekiri Maarevisijon - rootsi ajal kui kaardistati mõõdeti maid Rakmetegu - hobusetöö Jalategu - jalatöö Abitegu- heina tegu, kündmine, lõikumine (vilja) Loomusrent- rent andamites (vili, loomad) Moonavoor - veeti vilja või puid Laadamaad - laat kui müüd oma asju (kõigi kaupmeeste kohting) Manufaktuur – suurtööstus 3. Eesti ala kolme kuninga ajal •Poola ala –Liivimaa hertsogkond –3 presidentkonda •1583 Tartus jesuiitide gümnaasium •1584 andis Stefan Batory Valgale linnaõiguse •Rootsi võim Eestimaal - Eestimaa hertsogkond - 7 linnuselääni 4. Eesti ala Rootsi ajal •Eesti ala minek Rootsi võimu alla - Altmargi rahu Poola ja Rootsi vahel - Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel - Oliva rahu Poolaga •1680 alustas Karl XI reduktsiooniga - mõisamaade taasriigistamine • Talupoja elu
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
