aine akumul.materjalist segatud alusmullaga. Tz maetud muld muld maetud 30-80cm paksuse puistangu alla. Tu puistangumullad- rekultiveerimise käigus kujundatud(enamasti metsade all). Pinnased: Pu puistangupinn- muld kaetud 80cm paksuse looduses esineva materjaliga, millel puudub mullatekke mõju. Pp looduslik muld täielikult eemaldatud ja paljandub mullatekkest puutumatu mulla lähtekivim või aluskivim. C tehispinnased- looduslik muldkate hävinenud ja ala kaetud loodusest mittepärineva materjaliga. 3.Muldade sobivus erinevate põllukultuuride kasvatamiseks ehk kasutussobivus: tegurid mis määravad kasutussobivuse ja mis seda piiravad; muldade sobivus erinevate kultuuride kasvatamiseks; Eesti muldade jaotamine agrorühmadesse; boniteerimine ja maade hindamine Eestis jaotatakse mullad 3 agrorühma: A- universaalse kasutusobivusega head põllumullad. Kõige viljakamad, keskmise lõimisega, parasniiske veereziimiga ja kõrge puhverdusvõimega.
korraldused ja muu info. Seetõttu on ta personaalarvuti juures kasutajale üks tähtsamaid seadmeid ja ilma selleta on arvutiga ebamugav ja raske töötada. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar (CRT) ja/või vedelkristallkuvar (LCD). KUVARI OLULISEMAD NÄITAJAD Suurus väljendatakse seda ekraani diagonaali pikkusega tollides. Levinumad mõõdud on vahemikus 1524 tolli. Mida suurem on ekraan, seda suuremat ala saab tööpinnast näha. Pikseli suurus pildipunkti füüsiline suurus kuval, mõõdetuna millimeetrites Lahutusvõime väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite arvuna, mis on ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutis, näiteks 800×600, 1024×768, 1152×864 . Seega mida suurem on lahutusvõime, seda teravam on pilt. Kontrast näitab, kui suur on musta ja valge värvi vahe. Näiteks kui kontrast oleks 1:1, siis oleks pilt must-valge
eetiliselt seaduste loomise protsessi. Juhtumid näitavad, et süsteemis, mis areneb õpetlaste arvamuse ja juriidiliste pretsedentide abil, võivad terved õiguse valdkonnad jääda sajanditeks ebaselgeks. Eeldatavalt probleemid küll tekkisid, kuid need ei huvitanud õpetlasi või ei jõudnud piisavalt kõrgele kohtu tasemele. Arvan, et autoriteet ongi oluline just see tõttu, et lisada õiguskindlust. Autoriteeti omavad isikud õigusalal on praktikud, kes on oma ala spetsialistid. Kuigi õpetlaste ideed võivad olla huvitavad ja luua uudse raamistiku, siis tuleks nendesse ideedesse süvitsi minna, et hiljem ei tekiks seadustes konflikte. Eripärad tekivad just erinevustest kliimas, usu, traditsioonidest ja paljust muust. Seega jään enda arvamuse juurde, et õigust peaks ja tohiks üle võtta samast kultuuriruumist ja kliimavööndist. Ka siis esinevad konfliktid, kuid need on eeldatavasti
EESTI KORVPALL 20. SAJANDI TEISEL POOLEL Sissejuhatus Me valisime oma teemaks korvpalli arengu Eestis selletõttu, et meid huvitab väga see mäng. Eesmärgiks oli teada saada, kuidas on möödunud varasemad aastad Eesti korvpallis ning teada saada, millised on olnud saavutused. Korvpalli võib nimetada Eesti rahvusspordiks. Seda ala on läbi aastate jälginud tuhanded silmapaarid ning huvi korvpalli vastu võrreldes teiste pallimängualadega on märgatav. Kes meist ei teaks kui pingeline on Kalev/Cramo ja Tartu Rocki vaheline vastasseis ehk siis, üldiselt võib kokkuvõtta, et Eesti rahval on meeletu huvi korvpalli vastu nii meistriliiga kui balti liiga vastu. Kahtlemata on kõige selle huvi taga see, et korvpallil on väga pikk ajalugu, millele me oma töös ka välja toome. I periood 1945.a
Geograafia riigieksam / 4 PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 47. oskab analüüsida looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: reljeef, kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) · Pead oskama selgitada, kas on põllumajandus võimalik või mitte, kui on ette antud kaart, kliimadiagrammid, reljeefikaardid jne. · Võrdle Saksamaa ja Jaapani looduslikke eeldusi põllumajanduse arenguks ja sellest tulenevat põllumajanduse spetsialiseerumist ja paiknemist. (6 punkti) · Anna hinnang Eesti põllumajandussaaduste turustamisvõimalustele. ............ · Vali skeemilt üks tegur j...
1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on...
1. Millised olid maailma üldised arengujooned 20. saj alguses? 20. sajandi alguses valitse maailma Euroopa, kus kehtisid isikuvabaus, võrdsus, eraomand, turumajandus, suveräänsus ja demokraatia. Maailm oli jaotatud Euroopa suurriikide vahel. Üha enam tõusis ausse teadusel põhinev mõtlemine. ,,Teadus väidab" tõusis sama autoriteetseks kui varem oli ,,Püha kirik väidab". Üheks märksõnaks on materiaalse heaolu kasv autod, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon 2. Mis on imperialism? Imperialism on tulnud ladinakeelsest sõnast imperium, mis tähendas võimu/suurriiki. Selle all on mõistetud suurriikide vallutuspoliitikat ja maailma valitsemise püüdlusi, mille käigus toimus ekspansioon ja koloniaalvallutused. Nende teel muudeti nõrgemad maad tooraine andjateks teiste maade tööstusele ja nende maade toostustoodete müügituruks. 3. Kultuur 20. saj alguses 20. saj algul pandi alus aatomiteooriale. Avastat...
kui katoliku jumalateenistuse põhivorm, milles oli 5 osa. 2) Missa, kui osadest koosnev kooriteos. · I Kyrie eleison Issand halasta II Gloria in excelsis Deo au (au olgu Jumalale kõrges) III Credo in unum Deum usun (mina usun ühte Jumalat) IV Santacus/Benedictus püha/kiidetud olgu V Agnus dei Jumala tall (lõpus loetakse Meie Isa Palve e. Pater Noster). · Kuna kirikutele kirjutasid muusikat oma ala profid, tekkis just kirikutes mitmehäälne muusika, mida kirjutati kirikukooridele. · Keskaegsed tuntumad muusikalise missa kirjutajad olid: Dufai, Desprez, Palestrina. Reekviem · Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumala-teenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. · Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Reekviemi laulud langevad kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo.
· Kilekotid - vee, taimede, marjade ja hädaabivarude kandmiseks -jalgade kuivana hoidmiseks · Plaastrid, N: villiplaastrid · Seep enda ja haavade pesemiseks. Psühholoogiliselt tähtis. · Nöör 5m · Nõel ja niit · Traatsaag · Kalapüügiriistad Silmavigastused: · Silmavigastuste sagedus ei ole võrdeline silmade pindalaga · Silmade pindala on vaid 0,1% keha üldpinnast ja ainult 0,27% frontaalsiuletist. · Vigastusi on ala ligi 10% vigastuste üldarvust · Autoõnnetused, ilustulesiku õnnetused, söövitused, põletused jne Esmaabi andmisel silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikvuse vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad, sest ajus ühinevad mõlemal võrkkestal tekkinud kujutised. · Kui puru läheb silma siis ei tohiks hõõruda · Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või puhtas vees ning samal ajal pilguta silma
fikseerimine vakuraamatutes piiras mõisnike kuritarvitusi. Kehtestatud seaduste rikkumise puhul sai talupoeg õiguse esitada kaebusi rentniku, kohalike võimukandjate kui ka kuninga vastu. Riigimõisate talupoegade õigused Rootsi aladel tõid leevendust ka ülejäänud mõisate talupoegadele, stabiliseerisid olukorda ning kindlustasid talupoegade maakasutus- ja pärimisõigust praktikas. Tegelikkuses ei jõudnud rootslaste alustatud reformid juurduda, kuna Põhjasõjaga läks Eesti ala Venemaa valdusse ja pärisorjus taastati kõikjal. 18. sajand 18. sajandil pärisorjuse tugevnemine jätkus ja seda toetas ka 1739. aastal välja antud Roseni deklaratsioon, mis ütles: · talupoeg on juba maa vallutamisest alates pärisori; · mõisnik võib teda kohelda oma äranägemisel; · nii talupoeg kui tema varandus kuuluvad mõisnikule; · mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja müüa; · talupoegade koormised pole seadusega piiratud.
Rüütelkonnad Need olid aadli privilegeeritud korporatsioonid ning seisusliku omavalitsuse organid. Nende täisõiguslikeks liikmeiks võisid olla ainult suurmaavaldajad (algul vasallid, hiljem rüütlimõisaomanikud). Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ja oma kubermangu või provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Kubermangud Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) ja neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond,
Suured tasased põllud soodustavad põllumajandustööde mehhaniseerimist. Tootmistingimuste parandamiseks tuleks põlde massiivistada, korjata kive ja kuivendada. Lupjamist vajavad umbes 6-25% põllumaade pindalast. Mullad on nõrgalt kivised ja boniteediklass on üle 50 [3 lk 210-219] 3. Mullakaeve Mullakaeve viidi läbi Jõgevamaal, Palamuse vallas, Pikkjärve külas. Kaeves olev muld määratsi leetjaks mullaks (KI), huumusprofiil mlv2 sl Ala kuulub Kõrg-Eesti allprovintsi. Koha absoluutne kõrgus on 80,5 meetrit. Antud piirkonna pinnakate on jääjärvelised setted. Kõrgendikest jäevad lähedale erinevad voored ja Pandivere kõrgustik ja madalikest Peipsi äärne madalik. Suurematest soodest asub lähemal Endla soo ja Alam-Pedja rabamassiiv. Keskmiseks temepratuuriks on veebruaris -6 C ja juulis +18 C. Aastane sademete hul on umbes 650-700 mm/a. Lumikattepaksus on umbes 40 cm. Viimane öökülm kevadel esineb umbes mai keskel
Tallinna all-linn kujunes nende kahe kiriku vahele. Toompeal paiknesid maaisandad (Taani vasallid ja asehaldur, hiljem ka orduteenrid) ja seal kehtis kujunev Eestimaa maaõigus. Tallinn, kui kujunev kaubalinn, oli sinna asunud saksa päritolu kaupmeeste kaudu ilmselt algusest peale seotud linnadega, kus Lübecki õigus juba kehtis. Lübecki õiguse kehtestamisel Tallinnas võisid kaupmeeskonna huvid oma osa etendada. Teisalt võis Taani kuningas kui Põhja-Eesti ala tollane valitseja ehk maahärra eelistada Tallinna puhul Lübecki õigust, tõkestamaks Riia mõju laienemist põhja suunas. Läbi keskaegse Vana-Liivimaa ajaloo toimus siinsetel aladel võitlus vaimuliku (Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, Riia piiskopkond) ja ilmaliku (Liivi ordu, Taani hertsogiriik) võimu vahel, mis ilmestas ka Lübecki õiguse eelistamist Taanile kuuluvates Eestimaa hertsogkonna linnades.
Täna teenindab Paldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine. Olles suuruselt kolmas Tallinna Sadama koosseisu kuuluv sadam, panustab Tallinna Sadam märkimisväärse osa investeeringutest just Paldiski Lõunasadama arendamisse. Paldiski Lõunasadamal on suur kasvupotentsiaal just sadamat ümbritsevate suurte ja mitte kasutusel olevate maaüksusteste tõttu. Koos sadamaaladega arendatakse ka sadamaga piirnevat 21 ha suurust tööstuspargi ala. (Tallinna Sadam) Just suur tööstuspargi potentsiaal on see, mis annab Paldiski Lõunasadama eelis teiste sarnaste sadamate ees. 2.3 Tallinna Vanasadam Tallinna Vanasadam on aktsiaseltsi Tallinna Sadam koosseisu kuuluv sadam. Tallinna Vanasadam on Eesti suurim reisisadam, mis on sildumispaigaks nii reisiparvlaevadele, kruiisilaevadele kui ka kiirlaevadele. Hetkel on sadamas kasutusel on kolm erinevat reisiterminali, mis on jaotatud ära vastavalt laevakompaniide vahel.
Eelpool mainitud protsessi käigus peab õpetaja ise langetama hulga olulisi otsuseid, sealhulgas, millele keskenduda, millele rohkem või vähem tähelepanu pöörata, millist suunda õpilastele anda. RÕK on selline üldine raamistik ja annab õpetajale päris hulga valikuvõimalusi. Minu kunagine kehalise kasvatuse õpetaja oli sellise kindla kava peal väljas. Igal aastal samad kehalise võimekuse testid, mõni kergejõustiku ala ja võrkpall. Kõike tehti praktikas ning 12 aasta jooksul ei olnud meil kordagi teooria tundi. Järelikult see õpetaja võttis endale vabaduse tähtsustada füüsilist tegutsemist mitte teooriat. Oluline on ka õpetaja ja õpilase vaheline suhtlemisestiil. Õpetaja peab oskama klassi endale allutada. Alati ei saa olla karm, vahel peab ka järele andma. Omast kogemusest tean, et meie koolis suhtuti paremini õpetajatesse, kes pigem ei olnud niivõrd karmid ja nõudlikud ning kes
· Omavalitsus saab elustiku säilitamist soodustavaid meetmeid integreerida ka valdkondlikesse arengustrateegiatesse. · Omavalitsuse poolt uute infrastruktuuriobjektide (hooned, teed, tammid jm) rajamine võib mõjutada nii liike kui nende elupaiku. · Omavalitsuse omanduses võib olla palju avaliku ruumi, arvukalt hooneid, infrastruktuuriobjekte, rohealasid, isegi kaitsealasid. Nende objektide haldajal on ulatuslikud võimalused mõjutada ala keskkonnaseisundit nii paremuse suunas (elusloodusele elupaiku luues) kui ka halvemuse suunas, tekitades negatiivseid keskkonnamõjusid ning mõjutades teisi looduslikke alasid. · Omavalitsus saab tutvustada ennast turistidele, investoritele jt huvilistele läbi piirkonnale iseloomuliku ja teistest eristuva loodus- ja elukeskkonna. KOKKUVÕTE Uurimustöö käigus selgus nii mõndagi uut Pärnumaa loodusturismi teema kohta .
Aastal sõlmitud Altmargi vaherahu jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla. · 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahu lõpetas Taani aja ka Saaremaal. · 1654. Aastal puhkes järjekordne sõda Venemaa ja Poola vahel. · 1660. aastal sõlmisid Rootsi ja Poola Oliwa rahu, millega Poola tunnustas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale. · Samalaadne rahu sõlmiti 1661. Aastal Põhja-Tartumaal Kärdes ka Roosti ja Venemaa vahel, sellega lubasid venelased Eesti ala ,,Igaveseks ajaks" Rootsile. Põjasõda: · 1699. Aastal kujunes välja Rootsi-vastane liit, kus keskset rolli mängi äsja Poola kuningas valitud Saksi kuurvürst August II tugev, kellega liitus Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I. · 12.veebruari 1700 Kuramaale koondatud August II Saksi vägede tormijooksuga Riiale. · Septembris 1700 jõudsid esimesed venelaste väesalgad Narva alla. · 30
ehk tunnetatakse vormi ja lihtomaduse seost kui püsivat korrelatsiooni. Vormi ja lihtomaduse põhjusliku seose puhul on vorm ja lihtomadus omavahel seotud et kui on lihtomadus, siis on ka vorm ja kui on vorm, siis on ka lihtomadus. Nende kolme tabelite järgi Bacon teeb järeldust, et soojuse vorm on keha väikeste osakeste kiire hajutatud liikumine seestpoolt väljapoole, püüdlusega nende poolt asustatud ala laiendada. Induktsiooni meetod avaneb selles, et eksperimendis eksisteerib jaotus ja valik, mis tuletab väljaarvamise ja välistamise teel vajalikud järeldused. Baconi iidolid on tunnetust takistavad inimmõistuse iseärasused. Neid on neli liiki. Sugukonnaiidolid on ühised kogu inimsoole. See on inimese loodus. Inimese mõistus on harjunud uskuda oma meeli, ehkki need võivad olla eksitavad. See on inimeste oskus või
17. Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat? Toidus olevate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiast soojusena ning teatud osa kasutatakse elutegevusprotsessideks. 18. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: ökosüsteem, biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. 2. Populatsioon ühel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid. 3. Kooslus ökosüsteemi elus osa 1. Bioom geograafiliselt piiritlev ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. 5. Biosfäär Maad ümbritsev elusloodus (hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri). 4. Ökosüsteem - isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslusest (ökosüsteemi elus osa) ja ökotoobist (ökosüsteemi eluta osa). 19. selgita mõisted; tootjad e autotroofid, tarbijad ehk heterotroofid, produtsent, konsument, destruent, herbivoor, omnivoor.
TALLINNA ÜLIKOOL Jägala ja Keila jõed ja joad Referaat Veronika Humal ja Helle-Kai Saapar Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2011 Sisukord Jägala jõgi........................................................................................................................................3 Üldandmed...................................................................................................................................3 Taimestik......................................................................................................................................3 Põhjaloomastik..........................................................................................................................
valik olevat. Isiklikult pole ma kunagi kokku puutunud nö psühhopaatidega või psühhopaatiaga, kuid huviga võtaks endale eesmärgiks selle teemaga lähemalt tutvumise. Väga intrigeeriv oleks teada saada kuidas ära tunda psühhopaati või kas tänapäeva meedia (filmid jne) kajastab neid ning seda teemat õieti või pungutatakse üle liialt. Psühhopaatia Psühhopaatia on isiksusehäire, mille tunnuseks on empaatia puudumine. Robert Haire, vastava ala uurija, kirjeldab psühhopaate kui liigisisest kiskjat, kes kasutab sarmi, manipulatsiooni, meelitamist, seksi ja vägivalda, et kontrollida teisi ning rahuldada oma isekaid vajadusi. Südametunnistuse ja empaatia puudumine paneb neid võtma seda, mida nad soovivad ning tegema, mida nad tahavad, rikkudes sotsiaalseid norme ja ootusi ilma süütunde ja kahetsuseta. Neil puuduvad omadused, mis võimaldavad inimestel elada sotsiaalses harmoonias.
Planeerimine on ka pigem ametkondlik. Tartus linn vs Tartu Ülikool suurima kinnisvarahaldajana Avalikus sektoris tähtsaim re-aktiivne transpordiplaneerimine (liiklusprobleemide lahendamine) Üldplaneeringud on pigem protsesse tagantjärgi fikseerivad, mitte suunavad dokumendid. Vabanenud alade funktsionaalne tsoneerimine. Lisaks sisaldavad piiranguid, seadustest tulenevad kohustusi jms. Üksikud teemad: mere-äärse ala planeerimine Tallinnas 11.Ruumistrateegiaid linnaregioonides. Rahvuslike asustussüsteemide ruumistrateegiaid. 11A. Ruumistrateegiaid linnaregioonides: Pesad (valglinnastumine), I vöönd Uued tänavad (linna füüsiline kontsentriline laienemine, uusehitus linna külje all). I vöönd Eeslinnastumine. I/II vöönd Kohalike keskuste kasv. II vöönd Uuslinnade teke. II vöönd. II vööndi arenguring teke
müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. Paremal eri tüüpi templite põhiplaanid, all rekonstruktsioon Zeusi templist Olümpias. Kreeka templi – peripteeri (rida sambaid ümber templi) põhiplaan (Pildil Hera templi põhiplaan Paestumis). Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. (pildil rekonstruktsioon Theseuse templist Ateenas) Dooria stiili iseloomulikud tunnused. Dooria stiili sammas (kannelüürid), kapiteel ja friis .
……………. Maastikuehitus Mittestatsionaarne õpe SÕNAJALGADE KASVATAMINE JA HOOLDAMINE Sisehaljastuse referaat Koostaja Anne Rosenberg Juhendaja ……………….. ………….. 2020 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. SÕNAJALAD....................................................................................................................4 2. SÕNAJALGADE KASVATAMINE.................................................................................6 2.1. Valgus..........................................................................................................................6 2.2. Temperatuur.............................................................................................................
a - 1990. aastate algul nimetati külanõukogud ümber valdadeks ja rajoonid maakondadeks. Algul valdade arv mõnevõrra suurenes, siis hakkas al 1995.a tasapisi vähenema - 2013: 193 valda, 33 linna - 2014: veelgi vähem Suuremate omavalitsusüksuste „plussid ja miinused“. Plussid: suurem eelarve annab võimaluse investeeringuteks ja võimaldab tulevikku paremini planeerida; piirkond muutub loogiliseks tervikuks; haldusvõimekus kasvab, tööle saab võtta oma ala asjatundjad, sellega muutub juhtimine efektiivsemaks, volikogude professionaalsus tõuseb, asjaajamine läheb ettevõtjasõbralikumaks; paranevad ametnike töötingimused; valla pakutavate kommunaalteenuste tase võrdsustub; valitsemiskulud vähenevad; seltsitegevus hoogustub, kodanikuaktiivsus kasvab; teenuste kvaliteet, samuti nende kättesaadavus paraneb; raha on võimalik rohkem suunata kultuurile ja spordile. Miinused: identiteedi kadumine; ääremaastumine; volikokku saavad suurema valla
rühmi? Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta. Spordifolkloori kandjate rühmad: sportlased, spordihuvilised ja spordivõhikud. 1. Sportlaste rühma kuuluvad sportlased, treenerid, õpetajad, spordimetoodikud, spordiajakirjanikud, meedikud jne. Sportlased on kõige kitsama spordifolkloori kandjaskond, nt ühine sõnakasutus, terminid, släng. Folkloor on küll vähe tuntud, kuid on väga püsiv ja elujõuline ning kandub edasi oma ala tundjate seas. 2. Spordihuviliste alla kuuluvad fännid, jutuharrastajad, võistluspublik ja nn tugitoolisportlased. Kõige aktiivsemad neist on fännid, kes moodustavad klubisid. Kuna nad on alati mängudel kohal ja lähedased, on neil rühma liikmete seas oma folkloor, nt sportlaste ja meeskondade tunnuslaused, loosungid, laulud, mida kasutatakse mitmeid kordi. 3. Spordivõhikud on need folkloorikandjad, kes on treenerite ja sportlaste tööga kõige vähem kursis
-ki-, -gi-, -ku-, -gu-, -u- 6. Nimisõnatuletus: Isikunimetused. Kogu- ja kohanimed. Tegevuse, tegevuse üksikjuhtumi, saaduse, vahendi ja objekti nimetused. Nimisõnaliited tuletavad nimisõnu, mis väljendavad: tegevust –mine, -m, -us, -u, -e, -ng, -k, -ndus, -nd, -e : -me, - (a)m, -is isikut või asja -lane, -nna, -tar, -(a)rd, -sk, -nik, -ja, -nu, -tu, - (V)r, -ik, -ts, -kas, -el, -i kogu või ala -kond, -stik, -(i)stu, -la, -mu, -mik, -ndik 7. Omadussõnatuletus. Tänapäeva eesti keele produktiivsed omadussõnaliited on -ne, -lik, -line, -tu, -kas ja -jas. Nimi- ja tegusõnale liitudes loovad nad alussõnaga võrreldes uue mõiste ja jagunevad järgmisteks liikideks: üldised omadussõnaliited -ne, -line, -lik omaduse puudumist väljendav liide-tu omaduse rohkust väljendav liide -kas sarnasust väljendav liide -jas 8
põhjaveed. 9 Mullastik Liigestatud pinnamoe ja niiske kliimatingimustes on Otepää kõrguslikul looduslike protsesside ja inimtegevuse tagajärjel kujunenud äärmiselt mitmekesine mullastik. Kõrgustik kuulub Otepää-Karula erodeeritud kamar- leetmuldade valdkonda, mida iseloomustab erodeeritud ja deluviaalmuldade laialdane levik. Tugeva erosiooniohuga paistab kaitseala kaguosa, samuti Päästjärve- Kääriku- Mähe järve vaheline ala. Vaid kõrgustiku tasasema reljeefiga ida- ja kaguserv kuulub Lõuna- Eesti kamar- leetmuldade valdkonda. Üldiselt on kõrgendikel mitmesuguses astmes erodeeritud ning erosiooniohtlikud mullad, nõgudes aga pealeuhtemullad, soostunud ja soomullad. Kõrgustiku tasasema reljeefiga äärealadel on põllualad ulatuslikumad ning mullastik vähem vahelduv. Valitsevad Lõuna- Eesti punakaspruunil moreenil kujunenud kamar-leetmullad, madalamatel, niiskematel aladel aga soostunud leetmullad
sajandist jõuavad ka Peipsini ja need Eestist leitud. Balti hõimude asuala Moskvani, tol ajal ehk 6.-7. sajandil. Leedu keeleteadlased hüdronüümide (jõe nimed) järgi baltlaste asuala määranud. Dnepri ja Oka vahel 6.-7. sajandil kohati 12.-13. sajandil elanud balti hõime, nimetati ida-balti hõimudeks. Slaavlased põhja poole, balti hõime hakati assimileerima. Ei toimunud väga kiiresti. Balti hõimud võisid seal vahel mitu sajandit oma keeli rääkida. Läänemere põhjapoolne ala hakkab ajapikku baltistuma. Osa balti hõime võis slaavlaste eest ära liikuda tänapäeva Põhja-Läti aladele. Lõuna-Eesti kalmetest baltipäraseid ehtetüüpe. Põhja-Lätis ja Lõuna-Eestis võis palju võitlusi olla, kui hakkaksime rünnakuid tõestama. 7.-8. sajandi linnuseid seostatakse slaavlaste ümberasumisega Pihkvasse ja Novgorodi. Seal levivad kääpad ja osad ulatuvad ka Eesti aladele. Tõenäoliselt idaslaavlased siia siiski nii vara ei jõudnud. Loode-
Dorsaalväädisüsteemi kaudu edastatud informatsioon lülitatakse ümber piklikaju õrn- ja talbtuumas. Siit läheb teine neuron mediallinguna aju teise poolde, talamuse ventrobasaaltuuma. Keha vasak pool on esindatud paremal ja parem pool vasakul pool. Taktiilse tundlikkuse esindus ajukoores. I somatosensoorne piirkond S I paikneb posttsentraalkäärus. Esinduste pindalad on proportsionaalsed sensorite tihedusega nahas. II somatosensoorne piirkond S II asub taga- ja allpool I somatosensoorse ala külgmisest otsast ning on seotud mitmete teiste sensoorsete väljadega ajus, nagu näiteks nägemine ja kuulmine. Suurajukoore somatosensoorne piirkond koosneb pinna suhtes vertikaalselt paiknevatest üksustest neuronisammastest. Seal paiknevad talamuse vetrobasaaltuumast tulevad aferendid. Sambad on perifeersetele sensoorsetele närvilõpmetele vastavad funktsionaalsed üksused. Naha- ja propriosensoreilt saadud informatsiooni alusel luuakse kehast subjektiivne kogumulje kehakuju
muistiseid vaadata jms. Tänapäeval eristame kahte tüüpi kaevamist nn uurimis - ehk plaanimiskaevamised ja päästekaevamised. Uurimiskaevamistel arheoloog ise valib objekti, mida kaevama hakkab. Päästekaevamistel on hädavajalik objekti kaevata, sest sinna plaanitakse mingit uut ehitist (teed, maja). 90% kaevamistest on päästekaevamised. Kaevamisel rakendatakse oma metoodikat, selleks et kõike fikseerida. Kogu ala ruudustatakse ära (meetrised ruudud). See on selleks, et kõik, mis kaevates välja tuleb, saaks plaanile kanda jm. Kaevamine käib plaanile vastavalt (nt 10 ja 5 cm kaupa). Eemaldatakse kihid 10 cm kaupa või eemaldatakse kihid maapinna järgi (üritatakse järgida kunagiseid ladestumisi). Kaevamisprotsess käib labidate, kühvlite, pintslitega, sõelaga, leiud joonistatakse ja pildistatakse. Kaevamistöö peab olema võimalikult täpne ja fikseeritud. Kaevatakse
abil kuivatusväljakutele 25..33 cm paksuse kihina. Kuivatusväljakud asusid õhukese turbaga soodes või ka mineraalmaal. 3. etapp: Kuivamise käigus osa vett auras, osa imbus pinnasesse, mass tihenes ja muutus plastiliseks (w = 89...92%), kihi paksus kahanes 10...12.5 cm. Seejärel turvas tükeldati roomikmasinatega kindlate mõõtudega tükkideks ning need kuivasid niiskuseni 40..45%. Hiljem tükid koguti auna. Veeallikast (jõgi, järv) juhiti vesi karjääri isevoolselt või pumpamisega. Ala millelt ühe agregaadiga hooajal tootmine käis valiti ristkülikukujuline. Transpordiks kasutati terastorusid. Kogumisbasseini mahuks võeti 1500...2000 m3 millesse pumpasid samaaegselt mitu pinnasepumpa. Kuivatusväljakud olid ristkülikukujulised laiusega 2..4 km ja pikkusega 1..5 km olenevalt tootmise mahust. Väljakud kuivendati kraavide või dreenidega E = 500...600 m. Kuivatus väljakul kestis 60...70 päeva. Töö toimus käsitsi (ümberladumine mitmesuguse kujuga riitadeks
. ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt. Esindab tervikuna EL-tu EU AGENTUURID Teadmised väga spetsialiseeritud tehnilistes küsimustes. Kolme tüüpi ameteid: detsentraliseeritud ametid ja asutused, EURATOMi agentuurid ja asutused, Rakendusametid • Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (EU-LISA), Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA), Siseturu Ühtlustamise Amet (SÜA) (Kaubamärgid ja Tööstusdisainilahendused) (OHIM), Euroopa Ravimiamet (EMA), jne • Probleemseks on kohati osutunud, et liikmesriigid sooviksid kasutada ameteid ka valdkondades, kus Euroopa Komisjonile ei ole antud otsustuspädevust. Euroopa Liidu Nõukogu
2-aminohapped H2N - CH(R) - COOH või H2N - CH- COOH I R Mõned näited H2N - CH- COOH I 2-aminoetaanhape Glütsiin Gly H H2N - CH- COOH I 2-aminopropaanhape Alaniin Ala CH3 H2N - CH- COOH I 2-amino-3-merkaptopropaanhape Tsüsteiin Cys CH2SH H2N - CH- COOH 2-amino-1,5-pentaandihape Glutamiinhape Glu I CH2-CH2-COOH H2N - CH- COOH I 2-amino-3-fenüülpropaanhape Fenüülalaniin Phe CH2-C6H5
Ristitud pesid end Väina jões ja saatsid ristmise Saksamaale tagasi. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. 1198 langes ta esimeses liivlaste vastu peetud lahingus ja järgmiseks piiskopiks pühitseti Bremeni toomhärra Albert, kes oli energiline ja võimuahne mees. Ta rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati edaspidi Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati neid kutsuma Mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister. Jagunesid rüütelvendadeks, preestervendadeks ja teenijate vendadeks. 1208. aastal algas võitlus eestimaa pärast. Sihipärase vallustuse esmeseks ohvriks sai Ugandi, kus üks
2-aminohapped H2N - CH(R) - COOH või H2N - CH- COOH I R Mõned näited H2N - CH- COOH I 2-aminoetaanhape Glütsiin Gly H H2N - CH- COOH I 2-aminopropaanhape Alaniin Ala CH3 H2N - CH- COOH I 2-amino-3-merkaptopropaanhape Tsüsteiin Cys CH2SH H2N - CH- COOH 2-amino-1,5-pentaandihape Glutamiinhape Glu I CH2-CH2-COOH H2N - CH- COOH I 2-amino-3-fenüülpropaanhape Fenüülalaniin Phe CH2-C6H5
Haruldaste linnu-ja loomaliikide kaitse Teadusel põhinev looduskaitse tekkis 19.saj II poolel (Euroopas hakati kaitsma loodusmälestisi ja Ameerikas hakati rajama rahvusparke) Looduskaitse pärast II maailmasõda: Kõik mis enne II ms + keskkonnakaitse (vee, õhu ja pinnase kaitse) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Eesti esimene looduskaitseseadus anti älja 1935. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) Rahvuspargid – Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu Keskkonnakaitse tehnoloogia Erinevad lähenemisviisid: Heitmete lahjendamine Heitmete puhastamine (nende eemaldamine gaasiheitmetest, heitvetest jne enne väljalaskmist Saastumise vältimine või minimiseerimine 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused
Kohtutakse 4x aastas. Esindab EL huve tervikuna. Ülemkogu otsused pole kohustuslikud. EU AGENTUURID Teadmised väga spetsialiseeritud tehnilistes küsimustes. Kolme tüüpi ameteid: detsentraliseeritud ametid ja asutused, EURATOMi agentuurid ja asutused, Rakendusametid · Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (EU-LISA), Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA), Siseturu Ühtlustamise Amet (SÜA) (Kaubamärgid ja Tööstusdisainilahendused) (OHIM), Euroopa Ravimiamet (EMA), jne · Probleemseks on kohati osutunud, et liikmesriigid sooviksid kasutada ameteid ka valdkondades, kus Euroopa Komisjonile ei ole antud otsustuspädevus COREPER-alaliste esindajate kommitee
juba olemas vesi vedelas olekus. Geoloogid leidsid Isua setete (grafiidi) C-isotoopset koostist uurides, et nad võisid olla tekkinud elusorganismide (mikroobide) osalusel. Elusorganismid eelistavad kerge (C12) isotoobiga CO2 (see on liikuvam) C13 isotoobiga CO2-le seda orgaanilisse ainesse sidudes. MineraalidPraegune Isua setete moodustuvad ala oli kunagi keemilisel teel mõlemast isotoobist sama kiirusega. ürgookeani põhi. Sinna settisid ürgookeani asukate orgaanilised jäänused. 3.8 miljardit aastat Mikrobioloogia I 2017 vana Isua
tagaks maksimaalse saagikuse (juurdekasvu). Kuid masinate kasutamisel on oluline ka pinnase kandevõime. Kuivendusintensiivsuse kriteeriumiks on laialt tuntud kuivendusnorm. Kuivendusintensiivsuse kriteerium on mõõdetav kvantitatiivne suurus, mida saab aluseks võtta reguleeriva võrgu projekteerimisel ja rajatud kuivendussüsteemi kvaliteedi hindamisel. Kuivendusnormi (z) all mõistetakse põhjavee sügavust maapinnast kraavidevahelise ala keskkohas. Kuivenduskraavide vahekaugus. Kuivenduskraavide vahekaugused sõltuvad kasvukohatüübist ja mullastikuoludest. Kuivenduskraavide vahekaugus võetakse selline, mis tagab esmajoones pinnavee kiire äravoolu. Seda ülesannet täidab hästi kraavkuivendus. Edasi alandatakse põhjaveetaset juba kuivendusvõrgu ja metsa transpiratsiooni koosmõjul. Esmalt paigutatakse kraavid kvartalisihtide äärde ning seejärel projekteeritakse kvartalisisesed kraavid
suurepärased marja- ja seenemetsi ja veel palju ilusat loodust Lk 5/20 TALLINN TURISTIDELE 4 KADRIORG Vaikne roheline Kadriorg jääb vanalinnast mõnusa jalutuskäigu kaugusele. Pärast seda, kui Vene tsaar Peeter I 18. sajandi alguses Baltimaad vallutas, rajas ta siia lossi koos avaliku pargiga. Ta nimetas selle ala oma naise Katariina I auks Jekaterinenthaliks. Barokkloss koos seda ümbritseva pargi, tiikide ja purskkaevudega on üks Tallinna juveele tänagi. Järgmise kahe sajandiga sai Kadriorust elitaarne elurajoon. Parki ümbritsevate tänavate äärde ehitati kaunistustega Foto 1 Kadrioru park puitmajad. 1938. a valmis presidendi ametihoone, mille sise- ja väliskujundus on suuresti säilinud, ning ümbruskonnas asuvad ka paljud välissaatkonnad.
F3 max F1 min F2 max F1 absmax F3 min F3 absmax F3 max F3 absmax F2 min F2 absmax b Määratud integraali ja pindala arvutamine F ( x)dx Määratud integraalile vastab funktsiooni kõvera ja x telje vahela asuva ala algebraline pindala ( telge asuvate alade pindala on positiivne, allpool - negatiivne). Integraalide (pindalade) väärtuste leidmiseks on olemas mitmeid erinevaid meetodeid ja valem (ristküliku, trapetsi, Simpsoni jm). Siin kasutatakse trapetsivalemit. Selle meetodi korral, ase tegelik kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n
Jagunevad: VIa Avinurme-Vask-Narva VIb Varnja-Võõpsu VII Klindi ehk paekalda ja mere vahelisel alal põhjarannikul. Siin levib kiviste leetunud muldade valdkond. VIIa Põhjarannik VIIb Nõva mullad pisut paremad, sest seal on piisavalt palju lubjarikka põhjavee mõjutusel tekkinud küllastunud ja küllastumata leetmuldi. VIII Erodeeritud ja delluviaalmuldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistiku alal. Võtab enda alla Otepää, Karula ja Haanja kõrgustiku ala. Jaguneb: VIIIa Otepää-Karula lähtekivim ääretult kirju. Siin on rohkem karbonaatseid materjali. Pinnavormid on väiksemad - kuplid madalamad, kuid järsema nõlvaga. Seega erosioon nõlvadel väga intensiivne. Mullad ei ole nii happelised. VIIIb Haanja lähtekivim karbonaadivaesem. Mullad happelisemad. Pinnavormid/ kuplid kõrgemad aga laugjama nõlvaga. Siin levib väga palju erodeeritud muldi kompleksis delluviaalmuldadega. Suhteliselt vähe viljakate muldade valdkond
ajal. Tuntuim neist on LORAN (Long Range Aid to Navigation). Mõned 3 paigalseisvad raadionavigatsiooni süsteemid on tänapäevalgi kasutuses. Nende üheks puuduseks on see, et kasutades kõrgsageduslike raadiolaineid saab määrata täpse positsiooni, kuid väikesel alal ning kasutades madalama sagedusega raadiolaineid, mis katavad suure ala, ei saanud määrata nii täpset asukohta. Teadlaste arvates ainsaks viisiks võimaldada oma asukoha määramist igas maailma punktis, oli saata kõrgsageduslikud raadiosaatjad kosmosesse. Kõrgsagedusliku raadiosaatja spetsiaalne kood katab ära suure ala ja suudab ületada takistused oma teel maani. Esimeseks selliseks süsteemiks oli 1960-ndate keskel NAVASAT (Navy's NAVigation SATellite System, tuntud ka kui TRANSIT) - laevadele ja allveelaevadele mõeldud navigeerimissüsteem
kasutatud energia saamiseks tuuleenergiat on ehitatud mitmeid tuuleparke. Tabel 1 annab ülevaate 2012. aasta lõpus töötavatest tuuleparkidest. 2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis Tuuleenergia seadmed on tunnustatud kui ühed efektiivsemad ja keskkonnasõbralikumad taastuvatel loodusressurssidel põhinevad energiatootmise vahendid. Moodsatel tuulemastidel saab peaaegu igat turbiini osa taaskasutada. Tuulepargid võtavad enda alla väikese osa maapinnast, ümbritsevat ala saab kasutada põllumajandusmaana. 11 Tuuleenergia seadmed on tunnustatud kui ühed efektiivsemad ja keskkonnasõbralikumad taastuvatel loodusressurssidel põhinevad energiatootmise vahendid. Moodsatel tuulemastidel saab peaaegu iga turbiini osa taaskasutada. Tuulepargid võtavad enda alla väikese osa maapinnast, ümbritsevat ala saab kasutada põllumajandusmaana. (Eesti Tuuleenergia
suurusele. Iga tehisvalgusti, sõltuvalt tootjast ja kasutatavatest materjalidest kiirgab pisut erineva spektraalse koostisega valgust, kuid valgustuse standardiseerimisel kehtib ütlus "parem varblane peos kui vares katusel". Joonisel 11 on ära toodud D 50 vastava 5000 K värvustemperatuuriga valguse spektraalne koostis. Sealt on näha, et spektris on esindatud pea kogu ala, kuid see on kergelt nihkes punase ala poole. 57. Nimeta 3 enimlevinud rastritüüpi ja millal neid kasutatakse AM (Amplitude Modulation) ofset FM (Frequency Modulation) rastriteks. 6 värvitrükis Hübriidraster väga kvaliteetse trüki puhul 58. Mille alusel valitakse rastritlhedus (LPI) Paberi kvaliteedi järgi Ajalehepaber – 95-115 LPI = 190-230 DPI Ajakirjapaber – 130 LPI = 260 DPI Katmata poognaofsetpaber – 135-150 LPI = 270-300 DPI
taimekaitsevahendist ajakirjanduse, raadio või televisiooni vahendusel kaks päeva enne töö alustamist. Tervishoiu- ja lasteasutuse territooriumil ning spordiväljakul taimekaitsetöö tegemise ajal välistatakse seal inimeste viibimine taimekaitsevahendi pakendil märgitud tööooteaja kestel. Nimetatud alade piiretele paigaldatakse pärast taimekaitsetöö tegemist hoiatussildid teabega kasutatud taimekaitsevahendi ja tööooteaja kohta, mille möödumise järel on ala lubatud taas kasutada. Metsamaal taimekaitsetöö tegemise korral kasutatakse üksnes selleks ettenähtud taimekaitsevahendit. Metsamaal kavandatavast taimekaitsetööst teavitatakse ümberkaudset elanikkonda seitse päeva enne töö alustamist. Kolm päeva enne taimekaitsetöö alustamist piiratakse ala, kus kavatsetakse taimekaitsevahendit kasutada, hoiatussiltidega selliselt, et iga sildi juurest oleks nähtav järgmine silt
on lisaks keskkonnatehnika paigutusele ka mingi muu kasutusotstarve ( pesu kuivatus, kasutus elamispinnana, hoiuruum) kasutusjuhend - dokument, mis sätestab, kuidas omanik või tema poolt selleks volitatud isik peab ehitist kasutama, korras hoidma ja ennistama, et see säilitaks oma tarbeomadused kavandatud kasutusea vältel; katus - maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind. katusekate - pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara; katuslagi - katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks). keskkonnatehnika - püsipaiksed (ehitisse inkorporeeritud) tehnilised vahendid (paigaldised) ehitise sise- ja väliskeskkonna kujundamiseks, näiteks elektri-,
Jagunevad: VIa Avinurme-Vask-Narva VIb Varnja-Võõpsu VII Klindi ehk paekalda ja mere vahelisel alal põhjarannikul. Siin levib kiviste leetunud muldade valdkond. VIIa Põhjarannik VIIb Nõva mullad pisut paremad, sest seal on piisavalt palju lubjarikka põhjavee mõjutusel tekkinud küllastunud ja küllastumata leetmuldi. VIII Erodeeritud ja delluviaalmuldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistiku alal. Võtab enda alla Otepää, Karula ja Haanja kõrgustiku ala. Jaguneb: VIIIa Otepää-Karula lähtekivim ääretult kirju. Siin on rohkem karbonaatseid materjali. Pinnavormid on väiksemad - kuplid madalamad, kuid järsema nõlvaga. Seega erosioon nõlvadel väga intensiivne. Mullad ei ole nii happelised. VIIIb Haanja lähtekivim karbonaadivaesem. Mullad happelisemad. Pinnavormid/ kuplid kõrgemad aga laugjama nõlvaga. Siin levib väga palju erodeeritud muldi kompleksis delluviaalmuldadega. Suhteliselt vähe viljakate muldade valdkond
Piimatööstus ei vaja eriti palju ladusid ja madalamaid temperatuure. 110. Mida tuleb arvestada laoruumide ja abiruumide planeerimisel (paigutamisel) külmhoones? Selgitada vähemalt 2-e põhimõtet. Külmemad laod paigutatakse keskele. Peab arvestama sellega, et toote transport oleks lühike. 111. Nimetada nii ühe- kui mitmekorruseliste külmhoonete kohta 1 oluline eelis ja 1 puudus. Ühekorruseline: + transport lihtsam - vaja suurt ala Mitmekorruseline: + võtab väiksema ala enda alla - transport keerulisem 12 112. Millised tegurid määravad külmlao vajaliku suuruse põranda pindala? Nimetada vähemalt 3. Toote kogus, kaua toode laos viibibv, toote liik ning ladustamise viis ja lao otstarve. 113. Mida näitab lao pinnakasutustegur (näiteks kui see on 0,6)? Nimetada ka vähemalt 1 seda näitajat mõjutav tegur. Näitab mitu % laost on hõivatud ja mitu % laost on vaba