Lämmastikhappe ja konsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega 1. Reageerimine lahjendatud hapetega Kõik metallid, mis on pingereas vesinikust vasakul, reageerivad lahjendatud hapetega. (v.a HNO3 ) N. Zn PLUSS H2SO4 ZnSO4 ja H2 eraldub 2. Reageerimine lämmastikhappega ja konsentreeritud väävelhappega. N1. Metall pluss lämmastikhape sool ( nitraat) ja vesi ja lämmastikühend ( NO2, NO, NH4, NO3 ) N2. Metall pluss konsentreeritud väävelhape--Sool( sulfaat) ja vesi ja väävliühend ( SO2, H2S, S ) Selles reaktsioonis on väävel redutseeruja. Esimesse rühma kuuluvad metallide reaktsioonid hapetega ( lahjendatud H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga vesinikkloriidhape HCl) , kus oksudeerija redutseerub vabaks vesinikuks. Oksudeerijaks on happe vesinikioon.Redutseerumine: elektronide liitmine ! Nimetatud happed reageerivad vaid nende metallidega, mis asuvad metallide pingereas vesinikust vasakul( Li, K, ...
< ---------------------------------H---------------------------------> Zn + 2HCl --- ZnCl2 + H2 Ag + HCl ----- X 2) Metallid reageerivad hapnikuga 2Fe + O2 ----- 2FeO 3) Reageerivad mittemetallidega K + S ---- K2S 2Na + Cl2 --- 2NaCl 4) Metallid reageerivad veega Aktiivsed metallid reageerivad veega (IA, IIA) 2Na + 2H2O --- 2 NaOH + H2 Al...Cd keskmise aktiivsusega metallid. Reageerivad ainult kuuma veeauruga (pingerida) 2Al + 3H2O -to-- Al2O3 + 3H2 Ni...An vähemaktiivsed metallid, ei reageeri veega (pingerida) 5)Metallid reageerivad sooladega Fe + SnCl2 FeCl2 + Sn
· Alumiinium on plaste, kerge, kergestitöödeldav ja ei korrodeeru. Puuduseks on väike tugevus. · Tugevusomadusi saab parandada sulamites, Tuntud alumiiniumisulam on duralumiinium: vaske 2,2 ... 5,8%, magneesiumi 0,2...2,7% ja mangaani 0,2...1 % . · Alumiinium on kallis elektrienergia suure kulu tõttu tema tootmisel. Alumiiniumi omadused: · Tihedus y=2700 kg/m3 · Sulamistemp. 658 oC Korrosioon: · Et alumiinium pinnale tekib õhu käes kergesti Al2O3 kiht, mis on küllalt ühe ja takistab seega edasist korrosiooni, on alumiinium küllalt püsiv. Kui aga keskkonnas on aineid, mis takistavad oksiidikihi teket, korrodeerub alumiinium kergesti. Alumiiniumtooted on laialdaselt kasutusel nende kerguse, hea vormitavuse, suure korrosioonikindluse, hea soohjajuhtivuse ja mitmekesise välisilme tõttu. · Valmistatakse leht- ja profiiltooteid. · Kasutatakse torude, traadi, lattide, isolatsiooni ja tihendavate materjalidena.
KORDAMISKÜSIMUSED: KT.NR. 3 (ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED) 1.Mis on elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid? Too näiteid!-Elektrolüüdid on ained, mis jagunevad vees lahustumisel ioonideks.Elektrolüüdid on soolad,happed ja alused.Mitteelektrolüüdid on ained,mis ei esine lahuses ioonidena.Mitteelektrolüüdid on näiteks: lihtained( hapnik,jood),oksiidid(CO,NO,Al2O3) ning paljud orgaanilised ained(sahharoos,etanool,benseen jt.) 2. Mis on tugevad ja nõrgad eletrolüüdid? Too näiteid! Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks.Tugevad elektrolüüdid on soolad(K2SO4),tugevad happed ja leelised.Nõrgad elektrolüüdid on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks.Nõrgad elektrolüüüdid on nõrgad happed ja nõrgad alused. 3.Milline on elektrolüütide, mitteelektrolüütide lahuste elektrijuhtivus? Põhjenda! Elektrolüütide lahused juhivad elektrit.Mida nõrgem on elektrlüüt,seda väiksem on tema lahuse elektrijuhtivus.Mitteelektrolüütide lahused ...
redutseerumine, nimetatakse katoodiks, elektroodi, millel toimub oksüdeerumine, nimetatakse anoodiks. 5) 6) Maagi rikastamine: rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest. Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende ainete füüsikalliste omaduste erinevust, näiteks erinevat tihedust, märguvust või magnetilisi omadusi. 7) Metalli särdamine FeS2 + O2 = Fe2O3 + SO2 8) Aluminotermia Fe2O3 + Al = Al2O3 + Fe redutseerimine alumiiniumiga. 9) Karbotermia Fe2O3 + C = CO + Fe on redutseerimine süsiniku või süsinikuoksiidiga kõrgel temperatuuril. 10) Mis on korrosioon, võrdle keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni tingimusi? Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Raua korrosioon = roostetamine. Korrosioon põhjustab metallide ülemineku püsivamasse seisundisse. Keemiline korrosioon seisneb
Soolad on liitained, mis koosnevad metalliioonist ja happejääk ioonist. Jaotus: 1 lihtsoolad Na2Co3 2 vesiniksoolad NaHCO3 Kristallhüdraat CaSo4+2H2o Oksiid koosneb kahest elemendist millest üks on hapnik. Jaotus: 1 aluselineoksiid ehk metallioksiid on oksiid millele vastab kindel hüdrooksiid CaO Ca(oh)2 2 Happeline ehk mittemetalli oksiid on oksiid millele vastab kindel hape So2 h2so3 Co2 h2co3 Anfoteerne oksiid on oksiid, mis reageerib nii happe kui alusega. Al2O3 Inerterneoksiid ei reageeri happe, aluse ega veega. CO Metallide pingerida on metallide rida, mis algab aktiivsete ja lõppeb vähe aktiivsetega. 1 Lahjendatud sool happega ja väävel hapega reageerivad need metallid, mis asuvad pingereast vesinikust vasakul. H2So4 + Mg=MgSO4+H2 H2SO4+Cu ei toimi 2 Iga eelnev metall tõrjub talle järgneva metalli soola lahusest välja Fe + CuSo4 = FeSo4 + Cu Cu+FeSo4 ei toimi Raud Raua leidmine looduses: Ehedalt meteoriitides
Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Fe-roostetamine,poorne&ei kaitse edasise korri eest.al zn cr õhu ja vee tõttu vastupidavad-tekib õhuke tihe oksiidikiht. Keemiline korrosioon-metalli vahetu keemiline reakts keskkonnas leiduva oksüga.+kuiv gaas,vedelik.kuum temp-intensive- kuumtöötlemine,ahi,automootor. 3fe+2o2fe3o4 2fe+3cl22fecl3 Elektrokeemiline korrosioon-Levinum,võibolla intensive tavatingimustes. Toimumise tingimuseks metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega.co2 , kulgeb 2 omavahel seotud reaktsioonina,võivad toimuda ka m'i erinevatel pinnaosadel.1)metallia oksüd 2)oksüde redutsimine 1)Fe-2efe2+ raua oksimine,tek raua ioonid,lähevad lahusesse. 2)levinum oksüja tavakates õhuhapnik.O2+2H2O+4e4OH 3) ROOSTE summaarselt 4Fe+3O2+Nh2O2Fe2O3*n H2O 4)happelises lahuses oksü on vesinikioonid 2H+ +2eH2 sum: Fe+2HFe2+ + H2 Kiirust mõjutavad tegurid:1)temperatuuri tõstmine2)lahuse happelisuse suurenemine3)metas sisalduv...
redutseerumine, nimetatakse katoodiks, elektroodi, millel toimub oksüdeerumine, nimetatakse anoodiks. 5) 6) Maagi rikastamine: rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest. Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende ainete füüsikalliste omaduste erinevust, näiteks erinevat tihedust, märguvust või magnetilisi omadusi. 7) Metalli särdamine FeS2 + O2 = Fe2O3 + SO2 8) Aluminotermia Fe2O3 + Al = Al2O3 + Fe redutseerimine alumiiniumiga. 9) Karbotermia Fe2O3 + C = CO + Fe on redutseerimine süsiniku või süsinikuoksiidiga kõrgel temperatuuril. 10) Mis on korrosioon, võrdle keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni tingimusi? – Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Raua korrosioon = roostetamine. Korrosioon põhjustab metallide ülemineku püsivamasse seisundisse. Keemiline korrosioon seisneb
Oksiidid Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: Metallioksiidid Mi ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised omadused: Saamin e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE OKSIID =sool 2
PEDOSFÄÄR Murenemine: P-temp kõikumine, vesi, tuul, taimed+nende eritatud happed, mullaorganismid. Murendkooriku paksus-kliimast, kivimite koostisest, mullavee om, happelisusest, ajast. Füüsikalinem e.rabenemine-1)temp kõikumine. mida väiksemad osakesed seda vähem murenevad 2)mehaaniline murenemine-kõrbetes liiva/veeosakeste mõjul(tundra, parasvööde, kõrb) Keemilinem e porsumine-kivim lahustub, reageerib, muutub teiseks aineks(vihmamets, savann, okasmets, ,lehtmets, mussoonmets) P-1)humiinhapped-taimedelt 2)bakterid 3)vihmavesi 4)happevihmad NT:karstipr Mullatekketegurid:1.lähtekivim-muld saab mineraalaineid. *Toitaineterikkad on K, Mg, Ca, Na sisaldavad mullad. *toitainetevaesed liivade peal tekkinud mullad 2.Reljeef *dellovialm-paksud, tüseda huumushorisondiga, niisked *erodeeritud- õhukesed,toitainetevaesed, kuivad. 3.aeg-noored mullad toitainerikkamad. Stabiilne seisund paarituhande aastaga, ajaga mineraalainetevarud kahanevad-muren...
juht.Kasutatakse peegilite tegemisel.Hõbe on väga pehme ning raske.Pehmuse tõttu kasutatakse hõbeda sulamid peamiselt vasega 925 (870). Hõbeda muudavad tuhmiks väävel ,muna, tomat, sibul. AgNO3 seda kasutatakse meditsiinis söövitava vahendina soola tüügaste ja konna silmade hävitamiseks. AgJ selle rapputamisel pilvedesse saab tekitada vihma sadu. Ehted peeglid refletorid fotopaber, filmid. Alumiinium(Al) Leidub Al2O3 rubiin Hõbevalge pehme kerge hästi töödeldav hea peegeldumis võimega.hea elektri ja soojus juht. Alumiinium reageerib hästi hapetega. Söögi asju ei tohi panna alumiinium nõudesse. Kasutatakse köögitarvete, fooliumi, elekotroonika valmistamiseks. Elavhõbe(Hg) Ainuke toa temperatuuril vedel metall kõige raskem vedelik ültse. Elavhõbeda ühendid ja aurud on mürgised kahjustavad närvisüsteemi.Kasutatakse Termomeetrite, hammasteplomide,minipatareide tegemiseks. Vask(Cu)
d) volframelektroodi ja inertgaasi (Ar, He) 18. Elekterräbukeevitust kasutatakse ? c) paksust terasest detailide põrandõmbluste ehk allasendis õmbluste keevitamiseks 19.Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina ? d) alalisvoolu 20. Keevituse kõrge tootlikkus ja kvaliteet tagatakse kaarkeevitusel räbustis reeglina ? a) suurest keevitusvoolust, keevituskiirusest ja kasutades keevitustraktoreid 21. Termiitkeevitus põhineb ja kasutatakse ? b) Fe3O4 ja Al2O3 põlemisel eralduval soojusel, raudteerööbaste liitmisel 22. Laserkeevitust iseloomustab ? a) väikesed toote deformatsioonid, minimaalne ferriiditerade kasv, suur keevituskiirus 23. Paksu soomusterase tootlikuks ja kvaliteetseks keevitamiseks tuleb kasutada ? d) MIG/MAG - keevitust 24-31 on puudu 32. Kaasaegne tendents valmistada abrasiivkulmise tingimustes töötavate töömasinate osi on ? d) osad valmistatakse odavast madalsüsinikterasest, kulumiskindel tööosa saadakse
a-ga –II; Na2O, CO, Cl2O3... o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO Nimetused oksiididele: Mittemetallioksiididel kasuta indeksi märkimiseks kreeka keelest tuletatud arvsõnu: mono, di, tri, tetra, üheksa, hepta, okta, nona, deka; näiteks P2O5 difosforpentaoksiid; I,II,III A metallide oksiidide nimetustes ei kasutata eesliiteid ega metalli laengut Teiste metallide oksiidide nimetamisel määra kõigepealt metalli laeng, siis märgi see
Alused on hüdroksiidid, mis koosnevad enamasti metallioonist ja hüdr. ioonist OH-.(nt.NaOH,Mg(OH)2,Al(OH)3,Fe(OH)2)Hüdr.ioonide arv aluse valemis sõltub metalliiooni laengust.Vees lahustuvad hüdr.on leelised.Liigitamine:1)Vees lahustuvad alused-leelised,IA ja IIA(alates Ca)rühma metallide hüdroksiidid.2)Vees mittelahustuvad e.rasklahust uvad alused.Kõik ülejäänud alused.Nimetamine:Püsiva metalli o.-a.pu hul->metalli nimi+hüdr.(nt.KOH->kaaliumhüdroksiid,Mg(OH)2->ma gneesiumhüdr)Muutuva metallio.-a.puhul->metalli nimi+metalli o.-a. +hüdr(nt.Fe,Cr,Mn,Cu,Pb,Su)Cu(OH)2->vask(II)hüdr.Fe(OH)3->raud (III)hüdr.Füüs.omadused:1)Leelised:valged kristalsed ained,hügrosko opsed-seovad õhustvell,sööbivad,värvivad indik(fenoolftaleiin-ff)ff värvitu-aluseline keskkond-lillakasroosa,käega katsudes tunduvad libedad. 2)Rasklahust.alused:ei lahustu vees,enamasti värvilised ühendid,ei ole sööbivad,ei anna lahusesse hüdr.ioone ning seetõttu indikaatorite värv...
Elektrolüüt-aine,mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult v osaliselt ioonideks. E-d on happed, alused ja soolad. Ioon-laenguga aatom v aatomite rühmitus. Katioon-pos. Laenguga ioon Anioon-neg. Laenguga ioon. Elektr. disson.- lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Mitteelektrolüüdid-ained,mis ei esine lahuses mitte ioonide, vaid neutraalsete molekulidena. (O2, I2; CO, NO, Al2O3; suhkur, etanool; Fe2O3, Cu jt) Tugevad el.-d on lahuses täielikult jagunenud ioonideks (soolad, tugevad happed ja alused) nõrgad el-d on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks (nõrgad happed ja alused). Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Mida nõrgem on elektrolüüt, seda väiksem on ta lahuse elektrijuhtivus. Ioonsed ained (soolad,leelised)on tugevad elektrolüüdid. Lahustumisprotsessi soojusefekt tervikuna sõltub sellest, kumb on ülekaalus-kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel v energia eraldumine ioonide hüdraatumise...
KORDAMISKÜSIMUSED AINEST ,,Komposiitmaterjalid" MTM 0050 1. Millised on põhilised armeerimise skeemid, esitage need graafiliselt. A- pidevarmeerimine; B- diskreetne armeerimine; C- dispersioonarmeerimine; D- kihtarmeerimine 2. Kuidas sõltuvad teineteisest KM armeerimise suund ja järgmised omadused: elastsusmoodul, tõmbetugevus, survetugevus, soojuspaisumine? KM kiudude põhilisteks töökarakteristikuteks on nende tugevus, jäikus ja sitkus. 3. Nimetage olulisemad meetodid niitkristallide kasvatamiseks. *Kristallide kasvatamine pindest; *Kiudude kasvatamine elektriväljas; *Aurusadestamine gaasifaasist 4. Kas niitkristalli kasvamisel pindest toimub materjali sadestumine kristalli tipus või kristall kasvab altpoolt? Kasvatamine pindest tähendab materjali sadestumist kristalli tipus 5. Mis on niitkristallide kasvu allikad kristallide kasvamisel pindest? Dislokatsioonide tekkekohad 6. Millised tingimused peavad olem...
X on seega F2 ja A on HF. Kuna gaaside tiheduste suhe samades tingimustes on võrdne nende molaarmasside suhtega, peab gaasi B molaarmass olema Gaas B on järelikult O2. Reaktsioonivõrrand on: F2 + 2H2O = 4HF + O2 3) Lilla auru eraldumine viitab joodi osalemisele reaktsioonis, seega C I 2. Põhireaktsioon toimub metalli ja joodi vahel ning moodustub jodiid. Olgu metalli Y molaarmass M(Y) ja n jodiidioonide arv ühes moolis, siis: Sobib n = 3 ja metall Y Al, D AlI3. E on Al2O3, sest alumiinium reageerib kõrgemal temperatuuril hapnikuga. Põhireaktsioon on: 2Al + 3I2 = 2AlI3 Kõrvalreaktsioon on: 4Al + 3O2 = 2Al2O3 2. Rapuntsli õnnetus 3. Juku kimbatus 1) NaCl + AgNO3 = AgClÆ + NaNO3 KCl + AgNO3 = AgClÆ + KNO3 2) Olgu NaCl sisaldus segus x grammi, siis KCl sisaldus on (7,03 - x) grammi. Kui avaldada moodustunud hõbekloriidi mass tundmatu x kaudu, tekib järgmine võrrand: Selle võrrandi lahendamisel x = 4,279 g ja vastavalt:
................ kergus (väike tihedus) ................. 6) Kirjuta muundumiste reale vastavate reaktsioonide võrrandid: plastilisus ehk hea töödeldavus ................. Al(OH)3 Al2(SO4)3 Al AlCl3 halb soojusjuhtivus ................. metalne läige ................. Al2O3 väike kõvadus (pehmus) ................. magnetilised omadused ................. hallikas värvus ................. 7) Raua reageerimisel hapnikuga võib olla peamiseks saaduseks raud(III)oksiid Fe2O 3 või segaoksiid Fe3O 4 (rauatagi).
OKSIIDID JA NENDE SAAMINE. VESI JA LAHUSED Raudvara 8. klassile OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad hapnikust oksüdatsiooniastmega II ja mõnest muust keemilisest elemendist. Metallioksiid Mittemetallioksiid Nimetuse andmisel kasutatakse metallilise Nimetuste andmisel kasutatakse eesliiteid: elemendi oksüdatsiooniastet. Kui elemendil on oksüdatsiooniaste kindel (IA, 2 di; 3 tri; 4 tetra; 5 penta; IIA ja Al, tavaliselt ka Zn (OA II); Ag (OA I), 6 heksa; 7 hepta; 8 okta; 9 nona; siis seda nimetusse ei pane. 10 - deka I -II VII -II Na2O naatriumoksiid Cl2O7 dikloorheptaoksiid II -II IV -II CaO kaltsiumoksiid SO2 vääveldioksiid III -II ...
abiks.pri.ee 1. Mõisted Alus -ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallianioonidest ja hüdroksiidioonidest Aluseline oks. -oksiid, mis reageerib happega, moodustades soola ja vee CaO, Na2O Amfoteer. Oks -oksiid, mis võib reageerida nii happe kui ka alusega, ei reageeri veega Al2O3 ja ZnO Amfoteerne -hüdroksiidi võime reageerida kas aluse või happega hüdroksiid Astmeline -aineosakeste lagunemine väiksemateks osadeks dissotsiatsioon Dissotsiatsiooni määr -näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks Elekrolüütilie (iooniline) -ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel dissotsiatsioon
Hapnikuga moodustab F palju ühendeid, binaarsetest ühenditest püsivamad OF2 ja O2F2. Vesi reageerib fluoriga energiliselt, põlemissaadusena tekib erandlikult hapnik, mis muidu on lähteaineks: 2F2 + 2H2O 4HF + O2 Kõik metallid moodustavad fluoriide, kuid üldiselt oleneb reageerimine konkreetsetest tingimustest, eriti F olekust. Suhteliselt vastupidavad F toimele on väärisgaasid, N2, O2, teemant, klaasjas süsinik, CO, CO2 ja Al2O3 baasil vääriskivid. ÜHENDID HF on kõige enam toodetav fluoriühend, mida tööstuses saadakse: CaF2 + H2SO4 CaSO4 + 2HF, laboris KHF2 KF + HF. Mõned fluoriidid lahustuvad HFs ülihästi või piiramatult, ka HF lahustub vees piiramatult. NaF on värvitu, mürgine gaas, väga stabiilne kristallaine, palju kasutusalasid, nt Altööstuses, metallide keevitamisel, ehituses, hambapastades. Teatud fluoriühendid on tuntud superhapetena.
Keemia. *P-METALLIDE ISELOOMUSTUS:Enamtuntud p-metallid on alumiinium, tina ja plii. Alumiinium on kõige levinuim metalliline element maakoores. Tina, pliid ja alumiiniumi lihtainena looduses ei leidu.Alumiiniumi tähtsaim mineraal on boksiit, tina leidub oksiidina(SnO2), plii peamine mineraal on PbS(pliiläik). P-metallide oksiididel ja hüdroksiididel võivad avalduda nii aluselised kui ka happelised omadused (amfoteersed ühendid). *AL, SN, PB KEEMILISED OMADUSED:P-metallid on vastupidavad õhu ja vee suhtes. Kolm mainitud metalli on suhteliselt pehmed. Al reageerib kergesti hapete lahustega ja ka leeliste lahustega. Konts.väävel(H2SO4)- või lämmasktikhappega(HNO3) alumiinium toatemperatuuril ei reageeri! Metall passiveerub! Tina ja plii on vähem aktiivsed metallid. Hapete lahustega praktiliselt ei reageeri. Al, Pb ja Sn kasutatakse sulamites: Al-termiitkeevitusel nt. raudteerööpad, Sn-konservikarbid, Pb- pliiakudes,elektrikaablite kaitset...
Põlevkivi põletamisel elektrijaamades paisatakse õhku väga suures koguses oksiidseid saasteaineid. Osa oksiide kandub kaugemale, s.h ka Skandinaaviamaadesse, põhjustades happesademeid. Teine osa sadestub elektrijaamade lähipiirkondadesse, põhjustades Põhja-Eesti rabajärvedes jt veekogudes pH tõusu. A. Täitke alltoodud lausetes lüngad, valides järgmiste ainete hulgast õige aine. Ained: CO, SiO2 (tolm), SO2, CaO (tolm), Al2O3 (tolm), CO2, N2, CaCO3 (tolm). Happesademete teket Skandinaavias põhjustab _____________ , pH tõusu Põhja-Eesti veekogudes põhjustab _____________ . B. Kirjutage ülesande A-osas tehtud valikute põhjal 1) happesademe tekkimise reaktsioonivõrrand: ______________________________________ , 2) reaktsioonivõrrand veekogude pH tõusu põhjustava aine tekkimise kohta põlevkivi põletamisel: ________________________________________________
Kaasaegsete lõikeriistade terikud on kaetud järgmistest materjalidest pindega, et muuta järgmisi omadusi või tingimusi lõikeprotsessis: Vali üks: a. Zn pindega korrosioonikindluse tõstmiseks b. TiN hõõrdumise ja kulumise vähendamiseks teriku esipinna ja laastu vahel, teriku püsivusaja märgatavaks suurendamiseks c. keraamiline Al2O3 pindega lõikejõudude vähendamiseks d. TiN, hõõrdumise suurendamiseks teriku esipinna ja laastu vahel Küsimus 24 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Lõikejõu tooriku teljesuunalise komponendi Ff või Fx teadmine on vajalik: Vali üks: a. pingi pealiikumise ajami mootori võimsuse määramiseks b. töödeldud detailide tünnilisuse jt kujuhälvete määramiseks c
Alumiinium. 1827 a sai välja paistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Veidi varem sai seda metalli Oersted. Algul eraldas Wöhler metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845a edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Wöhler sai uut metalli nööpnõelapeasuuruste teradena. Väliselt oli ta sarnane hõbedaga, kuid erinevalt viimasest erakordselt kerge,4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased , siis hakati ka metalli nimetama alumiiniumiks.Alumiinium, keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. Järjenumber on 13,aatommass 26,98154. Alumiinium on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle(tähtsuselt teise...
PULBERMETALLURGIA Materjaliõpetus 2009 Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmise meetod pulbrilistest lähtematerjalidest. Pulbermaterjalide valmistamise tehnoloogia näeb ette pulbrite valmistamist, komponentide segamist, toodete vormimist ning vajadusel täiendavat töötlemist (immutamine õlidega, pinnete pealekandmine jms). Pulbrisegud vormitakse erinevaid vormimismeetodeid kasutades. Pulbermetallurgia peamisteks eelisteks traditsiooniliste tehnoloogiatega võrreldes on materjalide kokkuhoid (pulbertooted ei vaja olulist mehaanilist töötlust). Sel teel on võimalik toota materjale ning tooteid nendest, milliseid teiste tehnoloogiatega ei ole võimalik, näiteks tooted rasksulavatest metallidest (W, Mo jt.), keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid jt. Pulbrite vormimiseks kasutatakse pulbermetallurgia tehnoloogias väga mitmesuguseid mooduseid. Pikki, suhteliselt õhukeseseinalisi torusid saab pulberte...
Kõik 2. rühma elemendid (v.a Be) reageerivad veega. Be ei reageeri veega ka kuumalt, Mg reageerib vaid kuuma veega Kõik 2. rühma elemendid redutseerivad H+ H2ks Füüsikalised omadused Ø Kerged Ø Pehmed Ø Hõbevalged Ø Madala sulamistemperatuuriga Ø Noaga lõigatavad Ø Hea elektri ja soojusjuhtivusega Saamine Kaltsiumit, strontsiumit ja baariumit saadakse elektrolüütiliselt või alumiiniumiga redutseerides: · 3BaO + 2Al Al2O3 + 3Ba Määramine q Leelismuldmetalle ja nende ühendeid saab määrata leekreaktsiooni abil: ü kaltsium põleb punakasoranzi leegiga ü strontsium põleb karmiinpunase leegiga ü baarium põleb kollakasrohelise leegiga q Sageli kasutatakse neid pürotehnikas (nitraatide või kloraatidena) Kasutamine v Be kasutatakse mitmetes sulamites (BeCu, berülliumpronks), tuumaenergeetikas neutronite aeglustajana. Mg kasutatakse samuti
Raud Raud (ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54,56,57 ja 58. Omaduselt on raud metall. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua füüsikalised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874kg/m3 Raua sulamistemperatuu on 1535 kraadi. Raud muutub kuumutamisel palstiliseks, milletõttu seda on võimalik sepitseda ja valtsida. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua keemilised omadused Raud on keemiliselt keskmise aktiivsusega metall. Raua kristallvõre muutub erinevatel tempareatuuridel. Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Seejuures muudab ta oma värvi oraanzikas-pruun...
MITTEMETALLID 1. Üldiseloomustus ja mittemetallide mitmekesisus · Mittemetallid kuuluvad kõik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Välisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. · Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. · On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). · On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamis- temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). · Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). · Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. · Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik teemant, grafiit. Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) aatomite arvu poolest ...
MITTEMETALLID 1. Üldiseloomustus ja mittemetallide mitmekesisus · Mittemetallid kuuluvad kõik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Välisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. · Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. · On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). · On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamis- temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). · Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). · Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. · Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik teemant, grafiit. Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) aatomite arvu poolest ...
ANORGAANILISED AINED OKSIIDID - Ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Oksiide saadakse: Lihtainete vaheline reaktsioon 2Mg + O2 -> 2MgO CH4 + 2O2->CO2 + 2H2O Hüdroksiidide ja karbonaatide kuumutamisel MgCO3 --to> MgO + Co2 OKSIIDIDE LIIGITUS - Oksiide saab liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks ning neutraalseteks oksiidideks (happelisust, ega aluselisust üldse ei avaldu) ALUSELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib hapega NB! Kõik aluselised oksiidid on mittemolekulaarsed. Tugevalt aluselised oksiidid reageerivad aktiivselt veega, nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri. HAPPELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib alusega Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekulaarsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid aineid(nt SiO2 ja CrO3). Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O Happeline oksiid + ves...
Tähtsad on veel Cu sulamid nikliga, näit konstantaan suure takistusega. Kasutatakse reostaatide valmistamiseks ja termopaarides (Cu konstantaan termopaar). 7.3 Alumiinium ja tema sulamid Al on väga väikese tihedusega (kerge) metall: =2,7 g/cm3. Ta on hea elektri- ja soojusjuhtivusega (halvem kui Cu), suure soojusmahtuvusega väga pehme metall (tõmbetugevus 50 MPa). Ta on aktiivne metall, oksüdeerub intensiivselt õhu käes juba toatemperatuuril, kuid tkkiv Al2O3 on väga tihe ja kaitseb edasise oksüdeerumise eest. Oksiidikihi paksust saab suurendada elektrolüüsi teel, kus Al on anoodiks ja oksüdeerub. Sellist Al nimetatakse anodeeritud alumiiniumiks (veidi kollaka värvusega) ja teda kasutatakse küllalt palju ehitusmaterjalina. Kuna väga plastiline, siis saab valmistada väga õhukest kilet fooliumi. Omab TTK võret. Tema kasutamist piirab suhteliselt madal sulamistemperatuur: 660C. Al sulamite tugevus saavutatakse pretsipitaatide tekitamisega
Tähtsad on veel Cu sulamid nikliga, näit konstantaan suure takistusega. Kasutatakse reostaatide valmistamiseks ja termopaarides (Cu konstantaan termopaar). 7.3 Alumiinium ja tema sulamid Al on väga väikese tihedusega (kerge) metall: = 2,7 g/cm3. Ta on hea elektri- ja soojusjuhtivusega (halvem kui Cu), suure soojusmahtuvusega väga pehme metall (tõmbetugevus 50 MPa). Ta on aktiivne metall, oksüdeerub intensiivselt õhu käes juba toatemperatuuril, kuid tkkiv Al2O3 on väga tihe ja kaitseb edasise oksüdeerumise eest. Oksiidikihi paksust saab suurendada elektrolüüsi teel, kus Al on anoodiks ja oksüdeerub. Sellist Al nimetatakse anodeeritud alumiiniumiks (veidi kollaka värvusega) ja teda kasutatakse küllalt palju ehitusmaterjalina. Kuna väga plastiline, siis saab valmistada väga õhukest kilet fooliumi. Omab TTK võret. Tema kasutamist piirab suhteliselt madal sulamistemperatuur: 660C. Al sulamite tugevus saavutatakse pretsipitaatide tekitamisega
paberitööstuses ja koos naatriumaluminaadiga veepuhastuses: Alumiiniumkloriid- AlCl3 on samuti tähtis katalüsaator, mida toodetakse kloori reaktsioonil kas alumiiniumi või alumiiniumoksiidiga süsiniku juuresolekul: 2Al(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) Al2O3(s) + 3C(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) + 3CO(g) · AlCl3 on iooniline tahkis, kus iga Al3+ ioon on ümbritsetud kuue Cl- iooniga. · AlCl3 sublimeerub temperatuuril 192 °C dimeerina Al2Cl6. · AlCl3 heksahüdraadi kuumutamisel tekib HCl ja Al2O3: 2AlCl3·6H2O(s) Al2O3(s) + 6HCl(g) + 9H2O(g) Alumiiniumsulfaat- esineb kristallhüdraadina alumiiniumsulfaat-vesi ja alumiiniumkaaliummaarja koostises. Sulfaadi ja maarja lahusega immutatakse tekstiilkangaid enne värvimist, sulfaati kasut koagulandina veepuhastusjaamades. Maarja lahust kasut välispidiselt põletuslike protsesside ravil, varem tõkestati väiksemaid verejookse. 24. Miks erineb süsinik oma omadustelt märgatavalt teistest IVA rühma elementidest?
Näiteks: teras 40X( 0,40%C, kuni 1%Cr), teras 12X18H10T(0,12%C, 18%Cr, 10% Ni, kuni 1 % Ti), teras 9XC( 0,9% C, kuni 1%Cr ja Si), terasX61( ca 1% C, 6%Cr, ca 1% V). Legeerteraseid toodetakse ainult rahulikena ning tähist c margitähise lõpus ei tooda. Alumiinium Peamine maak on boksiid, mis sisaldab Al2O3 - nH2= ning Fe, Si, ja teisi oksiide. Tootmisprotsess: 1)Al2O3 saamine 2)Al2 O3 elektrolüüs Al saamiseks 3)Rafineerimine . (10 % boksiiti tuleb Austraaliast).
Redutseerijate standardlahused: Redutseerijad reageerivad õhuhapnikuga, seepärast kasutatakse tagasitiitrimist Kasutatakse tserimeetrias, kromatomeetrias Määratakse orgaanilisi peroksiide, Cr(VI), Ce(IV), Mo(VI) jt. Jodomeetria: Titrant: I2+ KI ja Na2S2O3 Indikaator: tärklis Kasutamine: Madala redokspotentsiaaliga aineid tiitritakse otse joodi lahusega Hapete määramine; oksüdeeriate määramiseks Veavõimalusi jodomeetrias: Tärklise lahus tuleb valmistada väga stabiilsetes tingimustes,selleks lisatakse kloroformi või Hg+ soola. Oksüdeerijate standardlahused: Oksüdeerijad: Kaaliumpermanganaat ja Ce(IV) Permanganomeetrilist tiitrimist saab teostada ainult lahustes mis on vähemalt 0,1M happe suhtes. Oksüdeerijatena võrdsed; Ce(IV) lahused on püsivad, KMnO4 ei ole; Permanganaadiga ei saa tiitrida lahuseid, milles on HCl. Permanganomeetria: Titrant: KMnO4, Põhiaine: Na-oksalaat Na2C2O4 Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, ...
Ühildumine terasega (1), vastupidavus korrosionile (2), terast kaitsvad omadused (3), vastupidavus mehh mõjudele (4), kontrollivõimalused (5), sobivus värvimiseks 24. Milliseid protsesse nim elektrokeemilisteks? Elektrokeemilised on protsessid, mille käigus tekib elektrivool või millised toimuvad elektrivoolu toimel. Metallide tootmine toodet sula halogeenidest (NaOH, CaCl2) või vesilahustest (Fe, Cd, Co, Zn, Mn, Cu), nt Al toodetakse sulast Al2O3 *nH2O + Na2AlF6 *krüoliit (70:30; t°>940 °C; pinget 4,2-4,5V). NaOH tootmine: NaCl vesilahus 2NaCl + H2O =H2+ Cl2 +2NaOH; Cl2 tootmine: sulat NaCl 2NaCl (elektrolüüs) = 2Na + Cl2. Kemikaalide tootmine: KmnO4; HclO4; H2O2; Cl2. 10 Keemia ja materjaliõpetus
HAPPELISED OKSIIDID HAPPED METALLID 1. Happeline oksiid + vesi = hape 1. Hape + alus = sool + vesi 1. Metall + hapnik = oksiid(v.a. väärismetallid Ag, Au, Pt) ( NB; SiO ei reageeri veega ) HCl + NaOH = NaCl + H2O (* Na, K peamiselt peroksiidid ja hüperoksiidid) 2 2. Hape + aluseline oksiid = sool + vesi 2Ca+ O2 = 2CaO SO3 + H2O = H2SO4 2HCl + Na2O = 2NaCl + H2O 2Na+ O2 = Na2O2 (naatriump...
Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad OH-rühma süsinikuaatomi küljesehk süsiniku molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud OH rühmaga Etanool CH3CH2OH füüsikalised omadused:*absoluutne alkohol on 100% etanool *piirituses on 96-98% etanooli *iseloomulik terav lõhn ja kõrvetav maitse *keemistemperatuur on 78°C*tahkumistemperatuur on -117°C*seguneb veega igas vahekorras*½ liitrit absoluutset alkoholi on harjutamata organismile tappev Glütserooli ehk propaan1,2,3triooli füüsikalised omadused:*Värvitu *siirupi taoline *magusa maitsega *vees väga hästi lahustuv *kuumutamisel laguneb aga ei kee *kõhtu lahtistava toimega *kuulub rasvade koostisesse *kasutatakse kreemides Kõik alkoholid põlevad CH3OH+1,5O2 ->CO2+2H2O ; CH3CH2OH+3O2->2CO2+3H2O Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma, mis määrab ära hapete füüsikalised ja keemilised omadused Metaanhape ehk sipelghape füüsikalised omadused*värvitu *terava lõhnaga *vees lahustuv *toatemperatu...
a-ga II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO · Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi: Üheprootonilised happed: HCl, HNO3... Mitmeprootonilised happed: H2S, H2SO3, H3PO4... o Hapniku sisalduse järgi Hapnikuta happed: HCl, H2S...
Ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis. Elektrolüüt- aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. Lahus juhib elektrit. Elektrolüüdid on soolad, alused, happed. Nt: NaCl, NaOH, H2SO4 Mitteelektrolüüt- aine, mille vesilahused ei sisalda ioone. Ei juhi elektrit. Mitteelektrolüüdid on paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid. Nt: C6H12O6, CH4, O2, Al, Al2O3 Tugev elektrolüüt- elektrolüüt, mis dissotsieerub täielikult ioonideks. Lahuses on ioonid. Tugevad elektrolüüdid on soolad, leelised, tugevad happed. Nt: HBr, HNO3, KOH, NaCl, Na2SO4 Nõrk elektrolüüt- elektrolüüt, mis dissotsieerub osaliselt ioonideks. Lahuses on ioonid ja molekulid. Nõrgad elektrolüüdid on nõrgad alused ja nõrgad happed. Nt: H2SO3, Fe(OH)2, H3PO4 NB! NH3 * H2O, CH3COOH- etaanhape pH- suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses (negatiivne logaritm
a-ga –II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi: Üheprootonilised happed: HCl, HNO3... Mitmeprootonilised happed: H2S, H2SO3, H3PO4... o Hapniku sisalduse järgi Hapnikuta happed: HCl, H2S...
Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektrokeemilist freesimist kasutatakse kui on vaja Vali üks: a. vähendada detaili kaal b. valmistada detailil keerulised elemendid c. vähendada detaili pinnakaredust d. eemaldada materjali kuni 20 mm sügavuselt Küsimus 11 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektrokeemilisel stantsimisel elektrolüüdina kasutatakse Vali üks: a. NaCl b. NaO3 c. CaCl3 d. Al2O3 Küsimus 12 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektrokeemilise lihvimise pealiikumiseks on Vali üks: a. katoodi pöörlemine b. anoodi pöörlemine c. katoodi ettenihe liikumine d. anoodi ettenihe liikumine Küsimus 13 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leida laserlõikamisega tehtud lõige ristseisu tolerants u (vt joonis) kui lõigatud materjali paksus on 10,6 mm.
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 9 mai - 15 mai ► E-labor 14: Töötlemine mittetraditsiooniliste meetoditega Alustatud reede, 20. mai 2016, 16:12 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 16:16 Aega kulus 3 minutit 46 sekundit Punktid 91/105 Hinne 87 maksimumist 100 Küsimus 1 Mittetraditsioonilised töötlemisprotsessid kasutatakse juhul, kui Õige Vali üks: Hinne 7 / 7 a. tooriku materjali tugevus ja kõvadus on väga suured, HB>400 Märgista küsimus b. tooriku mate...
Messing on pareminisepistatav kui pronks või tsink. Suhteliselt madala sulamistemperatuuri (olenevalt koostisest 900940 °C) ja sulametalli voolamise omaduste tõttu on teda suhteliselt lihtne valada. Messingi erisoojus on 3,77 kJ/kg/K. Kasutus Heade akustiliste omaduste tõttu kasutatakse messingit sageli puhkpillide valmistamiseks. Alumiiniumilisand muudab messingi tugevamaks ja korrosioonikindlamaks. Alumiiniumilisandi korral moodustub messingi pinnale väga kasulikalumiiniumoksiidi Al2O3 kiht. See on nii õhuke, et on õigupoolest läbipaistev, ja kahjustuse korral paraneb iseenesest. Samamoodi mõjub tinalisand. Neid kaht metalli kasutatakse niinimetatud mereväemessingite koostises, mis on mõeldud kokku puutuma mereveega. Raud, alumiinium, räni ja mangaan muudavad messingi kulumis- ja purunemiskindlamaks. Tänapäeval taaskasutatakse umbes 90% messingist. Messing ei magneetu
1 ANORGAANILISTE AINETE PÕHIKLASSID Keemilised ained jaotatakse: lihtained (koosnevad ühe elemendi aatomitest) -metallid näiteks: vask - Cu, alumiinium - Al -mittemetallid näiteks: hapnik - O2, grafiit - C liitained (koosnevad mitme elemendi aatomitest) Olulisemad anorgaaniliste liitainete klassid on: -oksiidid näiteks: CO2, CaO, H2O -happed näiteks: HCl, H2SO4 -alused näiteks: NaOH, Ca(OH)2 -soolad näiteks: NaCl, K2SO4 OKSIIDID Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidid võivad tekkida: 1. Liht- või liitainete reageerimisel hapnikuga (oksüdeerumisel). Kiiret oksüdeerumist nimetatakse põlemiseks. C + O2 CO2 (põlemine) S + O2 SO2 (põlemine) 4Fe + 3O2 2Fe2O3 (aeglane oksüdeerumine, roostetamine) 2. Hapnikku sisaldavate ainete lagunemisel. CaCO3 CaO + CO2 (...
ANORGAANILISTE AINETE KLASSID konspekt ja tööleht OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik(oa II ). Näit: H2O CO2 Fe2O3 CaO. HÜDROKSIIDID (ALUSED) on liitained, koosnevad metalliiooonidest ja hüdroksiidioonidest OH-. Näit: NaOH Ca(OH)2 HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Näit: HCl H2SO4 H3PO4 SOOLAD on liitained, mis koosnevad metalliioonidest ja happeanioonidest. Näit: NaCl CaF2 Al2(SO4)3 Aine valemis asuvad esimesel kohal positiivsed koostisosad (H + Na+ Al3+ jne ) ja teisel kohal negatiivsed koostisosad ( O 2- OH- SO42- Cl- jne ) Kirjuta iga valemi taha aine klassiline kuuluvus (O Hü Ha S ): Na2SO4 KBr N2O5 P4O10 H3PO4 Ca3(PO4)2 Ca(OH)2 CaO HCl CaCl 2 H2SO4 SO3 MgSO3 Mg(OH)2 MgO FeO . OKSIIDID Oksiidid on looduses ühed kõige enam levinumad ühendid. Oksiidid on iseloomulikud ühendid, kuna nende omadused on heas koos...
1) protektor 2) värv, lakk, email 3) püsivama metalliga katmine 4) püsivate sulamite kasutamine 7. Milleks kasutatakse elektrolüüsi? 1) Metallide tootmine 2) Teiste lihtainete tootmine (vesinik, hapnik) 8. Milline reaktsioon toimub katoodil/anoodil? Katoodil elektronide loovutamine, redutseerumine Anoodil elektronide liitmine, oksüdeerumine 9. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH, Na2CO3,NaHCO3, CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2,CaSO4, KNO3, Ca3(PO4)2,Fe2O3, Al2O3. Nende ainetega seotudreaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO + H2O Ca(OH)2 lubja kustutamine. 10. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad vee karedust? Mööduv ehk karbonaatne karedus ja jääv ehk mittekarbonaatne karedus. Ca ja Mg soolad põhjustavad vee karedust. 11. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed? 1) moodustub katlakivi, mis halvendab soojusjuhtivust, mis põhjustab elektriarve suurenemist
Al3+ (aq) + 3Al(OH)4 - (aq) 4Al(OH)3(s) · Alumiinumkloriid AlCl3 on samuti tähtis katalüsaator, mida toodetakse kloori reaktsioonil kas alumiiniumi või alumiiniumoksiidiga süsiniku juuresolekul: 2Al(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) Al2O3(s) + 3C(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) + 3CO(g) · AlCl3 on iooniline tahkis, kus iga Al3+ ioon on ümbritsetud kuue Cl- iooniga. · AlCl3 sublimeerub temperatuuril 192 °C dimeerina Al2Cl6. · AlCl3 heksahüdraadi kuumutamisel tekib HCl ja Al2O3: 2AlCl3·6H2O(s) Al2O3(s) + 6HCl(g) + 9H2O(g) 24. Miks erineb süsinik oma omadustelt märgatavalt teistest IVA rühma elementidest? · 14. rühma esimene element süsinik annab nii palju erinevaid ühendeid, et nendega tegeleb keemia eraldi haru. · Süsinik on tüüpiline mittemetall, mis annab mittemetallidega kovalentseid ja metallidega ioonilisi ühendeid. · Nii süsiniku kui räni oksiidid on happeliste omadustega.
Hõbevalge Tihedus 2,7 g/cm3 Sulamistemp. 660 kraadi C Väga hea korrosioonikindlus Hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning äärmiselt plastiline Reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3 Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool Lahjend, hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H = 2Al+ 3H2 Külmas konts. Lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimerl tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al+6HNO3(konts.)= Al2O3 + 6NO2+ 3H2O Reageerib leelistega Sulamid duralumiinium (Al- Cu- Mg Mn) Silumiin (Al- Si) Magneesium (Mg) el. Nr 12 (2:8:2) aatommass 24,312 Tihedus 1,74 g/cm3 Sulamistemp. 650 kraadi C Väga hea korrosioonikindlus Hästi lõiketöödeldav ja keevitatav Pole nii plastne kui alumiinium Aktiivne Lahustub hapetes väga eneriliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+ -ioonid: tekib sool aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
