Akvitaania, Flandria, Toulouse jt olid sisuliselt iseseisvad riigid). Pikapeale, suuresti liidus linnadega, kuningavõim tugevnes, eriti Louis IX Püha ajal (13 saj) ja Philippe IV Ilusa ajal (13-14 saj). Prantsuse kuningate tugevnemine sai kaudselt Saja-aastase sõja (1337-1453) põhjuseks. Nimelt oli Plantagenetidel (Inglise dünastia) Pranstsumaal ulatuslikult valdusi, sõja põhjustas Prantsuse kuningate soov vallutada Akvitaania ning Inglismaa soov vallutada tagasi Normandia. Mõlemad taotlesid ka rikast Flandriat. Otseselt sõja põhjuseks sai viimase Kapetingi surm. Inglise kuningas Edward III oli Philippe Ilusa tütre poeg ja tal oli teatav õigus Prantsuse troonile. Sõda kulges vahelduva eduga. Seejuures toetas Burgundia (tüüpiline keskaegne moodustis, mis formaalselt oli osalt Prantsusmaa, osalt Saksa keisririigi osa, tegelikult aga iseseisev riik) toetas Inglismaad. Ehkki inglased
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tung...
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa ...
Järgnevat karmi ajajärku nimetatakse tänapäeval varaseks keskajaks, vahel ka kuigi mõnevõrra ekslikult pimedaks ajastuks. Kirik oli ainsaks institutsiooniks, mis tollase Lääne Euroopa vaenutsevaid hõime suutis kuidagiviisi ühendada. Naiste riietus: Kogu keskaja vältel pidid naised jäljendama meeste rõivaid, kuid hakkasid neid siiski tasapisi oma kehavormide järgi kohandama. Voogava rõiva mooditoojaks peetakse Akvitaania Eleanori. Jõukate naiste seljas võis näha raskest brokaadist õmmeldud kellukesekujulisi, järele lohiseva sabaga kleite. Vöökoht oli tõstetud kõrgele rinna alla, kuhu kinnitati ka lai dekoratiivne vöö, mis pidi seda kehapiirkonda veelgi enam esile tõstma. Kleidi ülaosa oli suhteliselt tagasihoidlik, kaelus enamasti kinnine. Varrukad võisid olla lihtsad ja liibuvad, aga
Järgnevat karmi ajajärku nimetatakse tänapäeval varaseks keskajaks, vahel ka kuigi mõnevõrra ekslikult pimedaks ajastuks. Kirik oli ainsaks institutsiooniks, mis tollase Lääne Euroopa vaenutsevaid hõime suutis kuidagiviisi ühendada. Naiste riietus: Kogu keskaja vältel pidid naised jäljendama meeste rõivaid, kuid hakkasid neid siiski tasapisi oma kehavormide järgi kohandama. Voogava rõiva mooditoojaks peetakse Akvitaania Eleanori. Jõukate naiste seljas võis näha raskest brokaadist õmmeldud kellukesekujulisi, järele lohiseva sabaga kleite. Vöökoht oli tõstetud kõrgele rinna alla, kuhu kinnitati ka lai dekoratiivne vöö, mis pidi seda kehapiirkonda veelgi enam esile tõstma. Kleidi ülaosa oli suhteliselt tagasihoidlik, kaelus enamasti kinnine. Varrukad võisid olla lihtsad ja liibuvad, aga
nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. Gootilikud jooned avaldusid ka tarbekunstis ja rõivastuses. Ülipika ninaga jalatsid, naiste kõrged torumütsid henninid ja muud rõivadetailid näisid kordavat arhitektuuri teravaid vorme ning nagu muugi kunst, mõjusid vägagi peenemaitseliselt. 12. sajandil sai alguse prantsuse moe aastasadu kestnud ülevõim Euroopas. Sellele pani aluse kuninganna Akvitaania Eleonora. Erilise peenuse omandas hilisgootika päevil mood prantsuse päritoluga Burgundia hertsogite õukonnas. 41
Hiina 3050 USA 973 India 557 Venemaa 298 Poola 135 ((Foto: Barentsburgi asula Lääne-Teravmägede saarel. Näha on sadamarajatised ja linttransportöörid söe laadimiseks.)) --- 32 Suurimad maagaasi leiukohad on Põhja-Hollandis, Edela-Prantsusmaal, Põhja-ltaalias ja Põhjameres (Norra). Mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest tekkinud naftat leidub Kaspia alamikul, Ees- Uuralis, Pariisi nõos ja Akvitaania nõos Edela-Prantsusmaal, tekkelt kõige noorem on Karpaatide eelmäestiku nafta. Euroopa suurimad naftavarud paiknevad Põhjameres. Nafta on üks olulisemaid maavarasid, mida kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Selle hind määrab ka paljude teiste kaupade hinnad. Kuna Euroopa naftavarud on suhteliselt vähesed, siis impordivad arenenud tööstusriigid naftat teistest piirkondadest (Lähis-ldast, Venemaalt jm).
Gallia Transalpina enam-vähem tänapäeva Prantsusmaa territooriumil: roomlaste seisukohalt "sealpool Alpe asetsev" Gallia Cisalpina alistasid roomlased 2. sajandi alguses eKr, muu Itaaliaga ühendati see 42 eKr. Gallia Transalpina lõunaosa, tänapäeva Provence'i alal, asutasid roomlased 212 eKr Gallia Narbonensise provintsi. Gallia vallutamise viis 58–51 eKr lõpule Julius Caesar. Augustus jaotas Gallia 3 osaks: 1. Akvitaania (Aquintia) lõunas 2. Gallia Lugdunensis keskel 3. Gallia Belgica põhjas Nende keskuseks oli Lugdunum (Lyon). 5. sajandil vallutasid Gallia germaanlased. Hellenid- muistseid kreeklased.. Vanaajal oli Kreekamaa nimetuseks Hellas. (Kõiv, M. 1994) 5. sajandist eKr eristati selle nimetusega kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest (barbaritest). (http://et.wikipedia.org/wiki). Nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite jaoks arusaamatuna põrinana. (bar-bar)