Kontrolltöö 4.Ateena akropol.Tähtsaimad templid.Mille eest kandsid hoolt need jumalad,kellele need pühendatud olid? Perikles usaldas akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra,tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile viis uhke sissekäik:propüleed,selle kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel ehk Parthenon. Templis oli jumalanna hiigelsuur kuju,kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seast tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes...
Kordamisküsimused Vana- Rooma 1. Kaart. 2. Kuidas ja kuhu tekkis Rooma linn? Legend selle kohta. Asukoht-Itaalias, Apenniini poolsaarel Rooma linn kujunes 10.- 7. saj eKr latiinide asulast Tiberi jõe äärsetele küngastele Legendi järgi rajas linna Romulus. 3. Dateeri - kuningate aeg - 753- 509 e Kr vabariik - 509- 133 e kr ( 30 e Kr) keisririik - 30 / e Kr 284 p kr varane keisririik 284- 476 hiline keisririik 4. Iseloomusta Rooma riigikorda vabariigi ajal. Roomas valitses aristokraatlik riigikord. 5. Rooma õigus. lk. 47 Kodanikud seaduse ees võrdsed Kõik lahendati kohtu kaudu, õigust mõistis ainult kohus Edasikaebamise õigus- rahvakoosolekule, hiljem keisrile Õigus kaitsele Pretsedendi arvestamine Elukutselised juristid Alus hilisemale õigusteadusele 6. Kuidas sai Roomast suurriik? Too näiteid vallutustest ! 265.a eKr- Itaalia 146.a. eKr- Kreeka ja Makedoonia 133.a eKr- Väike- A...
Nii sai kiiresti paisata hiigelriigi väheseid leegione vaenlase sissetungikohta või mässukoldesse. - Miilimärgid: Rooma tsivilisatsioon oli esimene, kes võttis kasutusele miilimärgid. Üks Rooma miil oli umbes 146 meetrit ja 30 sentimeetrit. Neist tuntuim on ilmselt Millarium Aurum ehk Kuldne Miilimärk. Selle kullaga kaetud märgi laskis püsti panna Augustus, kusjuures kõiki kaugusi mõõdeti kaugustena sellest märgist. - Rooma veejuhtmed akveduktid on pärit juba vabariigi algusest. Suurlinn oli esialgu varustatud seitsme akveduktiga, kusjuures kaks neist on kasutusel tänapäevalgi. Veejuhtmed olid vajalikud, kuna Tiberi vesi ei kõlba joogiks. - Foorum. Roomas asusid vanima, vabariigiaegse, nõndanimetatud Forum Romanumi läheduses Rooma keisrite foorumid. Iga keiser püüdis niisuguse kavatisega endale püsivat mälestusmärki luua. Range sümmeetria, korrektne järgnevus ja kogu kompleksi ühine telg
mõista. · Naised olid isa, abikaasa või mõne meesugulase eeskoste all. Poliitilised õigused neil puudusid. · Abielu tähistas minekut isa käe alt abikaasa eeskostele (tavaliselt sõlmiti murdeeas) · Naisel oli võimalus ka sõltumatult ise elada, kuid seda erandjuhtudel. Need naised võisid oma vara ise jagada ja sõlmida abielu oma soovide kohaselt. Rooma ehituskunst · kivist teed ja sillad · veejuhtmed ehk akveduktid, mis varustasid linna veega · kanalisatsioon · põrandaalused kütmise süsteemid · kasutati ehitamiseks tellist, pidulikematel juhtudel kaeti ka marmoriga · lubjamördi kasutuselevõtt aitas kaarte, võlvide ning kuplite ehitust veelgi keerulisemale tasandile viia · välispinnad kaeti sammaste ja poolsammastega Suhtumine jumalatesse ja ennete tõlgendamine. Riik ja religioon
ärihooned basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild). Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga
KÄINA GÜMNAASIUM Maria Paat 10. klass Rooma kunst Referaat Juhendaja: Ingrid Rüütelmaa Käina, 2008 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ROOMA KUNST........................................................................................................ 4 ARHITEKTUUR.........................................................................................................5 ROOMA MAALIKUNST...........................................................................................6 ROOMA KUNSTKÄSITÖÖ.......................................................................................7 ROOMA SKULPTUUR.............................
ETRUSKI KUNST Taust: · levis 8-3 sajand eKr, õitseaeg 7-6 sajand eKr · praeguse Itaalia keskosas Tusci (tänapäeval Toscana) · puudus ühtne riik, lõdvalt seotud linnade liit · tähtsaim linn Rooma (8. saj eKr- 7 küla liitumine); alates 505 eKr Rooma Vabariik. 3. sajandil vallutas Rooma ülejäänud Itaalia · usk hauatagusesse ellu- sarnaselt Egiptusega surnute austamine · kunst mõjutatud usust ja Kreeka kunstist (kolooniad Lõuna- Itaalias) Arhitektuur: 1. haudehitised, mis moodustasid nekropole e surnute linnu *tunnelid kivises maapinnas *ümarad kuplitaolised, mullaga kaetud hauakünkad *kivist majataolised hauakambrid *mäe külge rajatud eeskojaga kambrid 2. templid *sarnased Kreeka templitega *1-3 jumala kojad *ruudu kujuline põhiplaan *sügav eesko...
Foorumi kõrval Kapitooliumi küngas. Peajumala Jupiteri uhke tempel. Lihtrahvast Kapitooliumile ei lubatud. Roomlased ehitustehnikas nii kaugel, et hakkasid esimestena kasutama sideainena lubjamörti. Põletatud tellis. Ehitus odavnes ja hiiglaslikud hooned. Ristvõlv, kuppel. Igavene linn. Arhitektuuri parimad näidised Panteon ja Colosseum. (50 000 pealtvaatajat, 4 korrust, 80 sissepääsu, valmis 80 a. e.Kr.) Alles 500-600 aasta pärast jõuti Euroopas sellele tasemele. Akveduktid, amfiteatrid, hipodroomid, äri- ja kohtuhooned. Termid e. saunad. Varustatud põrandaaluse soojaõhuküttega. Seal riietusruumid, jahe, soe ja kuum vesi. Veini- ja söögipood, raamatukogu, muusikatoad. Spordisaalid, basseinid. Talvisel ajal veedeti seal terveid päevi. Miljonilinna varustamiseks vaja teid. Via Appia. Laualdaseltr tähistati usupühi., mida oli 180 päeva aastas. ,,Leiba ja tsirkust". Rooma teater ei saavutanud kunagi sellist taset nagu Kreekas.
Neoliitiline kunst -Maskid -ornamendid- kaunistamine - megaliitilised ehitised- usulised suurtest kividest tehtud monumendid kuulsaim Stonehenge'is Inglismaal. -Menhirid- ,,pikk kivi" N: Prantsusmaal Carncis. Mesopotaamia -Mesopotaamia jõgede (Eufrati ja Tigrise) vaheline maa. Praegused Iraak ja Süüria. -Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid, keda peetakse esimeseks ajalooliseks rahvaks. -Sumerite linnriike: Ur, Ninive, Uruk, Lagas, jt. -Tsikuraat e. astmiktorn templi nimetus M-s, astmete ja treppidega püramiidjas ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tuntuim neist Nebukadnetsari valitsemisajal ehitatud Babüloni (Paabeli) torn -Ehituses võetakse kasutusele savitellis ja glasuuritud tellis, hakatakse kasutama võlvi (küll ainult väravatel ja keldrite ehitusel, ruumide laed enamasti puust). -Suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. -Inimkehade proportsioonid on tihti ebaloomulikud,...
Foorumite ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu ja ärihooned basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild). Pont du Gard - veejuhe Via Appia - sõjatee Rooma ja Capua vahel Rooma noorukid unistasid sõduriametist, kunstiga tegelemine jäi seetõttu allutatud rahvastele, eriti kreeklaste osaks. Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma
väljaarendamise ja kaunistamisega. Foorum, kui linna ja kogu impeeriumi keskus omandas piduliku ilme. Lisandus palju uusi templeid, muu hulgas ka kõigi jumalate tempel Panteon. Linna ehtisid keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared, ühe silmapaistvama ehitisena kerkis Palatiumi künkale Keisrite palee. Juba kuningate ajal oli foorumi sillutamise käigus rajatud suur äravoolukanal.. Sajandite jooksul arenes sellest maa-alune kanalisatsioonisüsteem. Sellele lisandusid akveduktid lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed ja avalikud saunad termid, mis olid avatud ka vaestele roomlastele. Peale mitmekülgsete kümblusvõimaluste pakkusid termid ka massaazi ning neis leidus isegi raamatukogusid ja lugemisruume kultuurihuvilistele külastajatele. Avalike ehtiste pilti täiendasid ka hipodroomid ja amfiteatrid, kus korraldati gladiaatorite võitlusi. Rooma suurim hipodroom oli Circus Maximus ja suurim amfiteater Colosseum.
meie ajaarvamise algul maailmalinn. Kogu linna ümbritsevas müüris oli 17 väravat. Nendest väljusid sirged sillutatud teed (kasutusel tänapäevani). Sajanditevanune pealinn oli oma ülesehituselt üsna kaootiline (vastupidi uutele hästi planeeritud provintsilinnadele), kuid kõveraid tänavaid katsid kiviplaadid, paljudes majades oli veevärk, kanalisatsioon ja keskküte. Rooma linna veega varustamiseks ehitati esimesed akveduktid juba 4. sajandil eKr, nende pikkus ulatus kümnete kilomeetriteni (pikim, 132 km, ehitati Kartaagosse). Kõige paremini on säilinud Lõuna-Prantsusmaal Nimesi'i linna lähedal asuv Pont-du- Gard, mis koosneb kolmekorruselisest kaaristust ja on ligi 49 m kõrge. Rooma riigis oli linnade ühiskondlik keskus foorum, kus peeti rahvakoosolekuid, peeti kohut jne. Seal asus ka palju tähtsaid ja suurejoonelisi rajatisi-templid, tribüünid, ausambad, võidukaared.
Kordamisküsimused Vana-Rooma 1. Õpilane oskab kontuurkaardile märkida: Apenniini poolsaar, Aadria meri, Türreeni meri, Vahemeri, Rooma, Sürakuusa, Konstantinoopol Maakonnad- Etruuria, Latium, Rooma impeeriumi piirid Trajanuse ajal, Lääne-Rooma ja Ida-Rooma piirkonnad. 2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Kreekas: Liigendatud rannajoon, Mägine, vähe põllumaid, palju saari Roomas: Sirge rannajoon, Palju põllumaid ,vähe saari 3. Kes olid etruskid ja, kuidas nad kujundasid Rooma kultuuri? Roomlaste naabrid, elasid Etuurias, Ehitasid nekropole, roomlased hiljem kopeerisid Etruskide saavutusi tehnoloogiates, näiteks KUPPEL. Mitu Etruski oli Roomas kuninga ametis. 4. Rooma linna teke. Kus asub ja milline on loomislegend Trooja lahingust põgenenud kangelase lapselapsed asustasid rooma linna. Väikestena neid tahtis ära tappa kuri kuningas. Romulust ja Remust kasvat...
Sai Rooma peapiiskopiks Constantinus Legaliseeris ristiusu. Oli Rooma keiser (IV saj. algul) Octavianus Augustus Tema valitsemisaeg tõi kaasa pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Caesari kasulaps 9. Kes oli roomlaste eepose ,,Aeneis" autor? Vergilius 1p 10. Nimeta 2 uuendust, mis tehti roomlaste poolt ehituskunstis! 2p Kivist teede ja sildade rajamine. Aga ka kuppelehitised ja akveduktid 11. Nimeta 3 Rooma linnas asunud kuulsat ehitust! Colosseum; Constantiniuse triumfikaar ;Augustuse foorum 3p 12. Mille poolest erineb kristlus roomlaste usust? Austati ainult ühte jumalat. (Rohkeim ei tea!!!) 3p 13. Nimeta vähemalt 3 Rooma õiguse põhimõtet, mis kehtivad meil ka praegu! Ilma kohtuta ei tohi kedagi süüdi mõista. Kõigil kodanikel on õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale
(tellistest ja betoonist). Hästi planeeritud linnad: 2 suurt ristuvat teed, mille ristumiskohtadele kujunesid foorumid. Fassaadid sammastega. Hooned sümmeetriliselt. Reeglipärasus, kuid monumentide poolt häiritud. Monumentidel hobuste jalgade asend (http://www.snopes.com/military/statue.asp): 1. Kõik jalad maas-loomulik surm, läbis lahingud vigastamata 2. Üks jald õhus-lahingus haavatud (ja võimalik, et suri haavadesse) 3. Kaks jalga õhus-suri lahingus 1. Akveduktid 2. Colosseum jt amfiteatrid 3. Kaared, võlvid ja kuplid 4. Termid 5. Triumfikaared Ehitusmälestised Roomas, monumentaalskulptuur Ehituslikud sidemed sidusid riiki. Suurem osa ehitistest on hävinud. Rooma linn on alti olnud uue ja vana ristumispaik. Keisrivõimu tulek tõi uued tuuled ehitusmaailma. Eitati plaanipärasemaid ja toredamaid ehitisi. Vabariigiaegsele foorumile lisas igaüks midagi. Augustus väitis, et on asendanud tellistest linna marmoriga
Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. · akropol Kreeklaste pühapaik,mida seostati paljude müütidega. Praegu varemeis olev Ateena akropol on silmapaistvaim klassikalise kreeka arhitektuurimälestiste kompleks. · akvedukt- Lahtine või kaetud veejuhe. Kasutati hüdrotehnikas ning põldude ja asulate varustamisel veega. Kitsamas mõttes on akvedukt sillataoline kaaristu maastikul vee juhtimiseks üle orgude, jõgede ja teede. Akveduktid kuuluvad rooma ehituskunsti silmapaistvamate saavutuste hulka (Aqua Appia ja Aqua Claudia Rooma lähistel). Neist mõned on säilinud ja kasutusel veel tänapäeval, näiteks Pont-du-Gard Prantsusmaal. · triumfikaar- võidukaar.Võidukale Rooma väepealikule pühendatud auvärav. Püstitati vabalt seisva monumentaalse ehitisena (1 või 3 läbikäiku) ja kaunistati harilikult asjaomast ajaloosündmust kujutavate või allegooriliste reljeefidega. Tuntuimad on Tituse (1
· Rooma seadustest lähtuti kesk- ja uusajal ning paljud neis sõnastatud põhimõtted kehtivad tänaseni. Ehituskunst · Vastupidiselt kreeka ehituskunstile, milles on keskne jumalatele rajatav tempel, tekivad rooma ehituskunsti monumentaalsed tüübid praktilistest vajadustest lähtudes · Mördi kasutuselevõtt sideainena · Tellised · Kaar-ja võlvkonstruktsioonid · Olulisimate rajatiste hulka kuuluvad inseneriehitised (veevärk ja akveduktid [veejuhtmed; keisririigi ajal ehitati akvedukte sillataolistele kaaristutele toetuvate kaetud veerennidena, millest on tänaseni paljud säilinud]), rooma dekoratiivse fassaadiga korruselamud, paleed, keisrite foorumid, võidu- ehk triumfikaared (võidukaar on harilikult ühe või kolme läbikäiguga väravaehitis, mis püstitati keisri või väejuhi auks), termid
VANA-ROOMA 1. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid maa on tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Itaalia rahvad tegelesid valdavalt põlluharimisega, ning kuna rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas, sõitsid merd kreeklastest vähem. Appenniini poolsaare geograafilised olud lõid paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Roomlased olid rahvuselt latiinid ning kõnelesid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist:kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. 2. Rooma ajaloo põhiperioodid Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Varane vabariik 509-265 eKr Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr Varane keisririik 30 eKr- 235 pKr 3. Roo...
EESTI MAAÜLIKOOL Ppõllumajandus- ja keskkonnainstituut nimi Antiik Rooma maastikukäsitlus, arhitektuur, aia kompositsioon Juhendaja: nimi Tartu 2015 Rooma perioodil said alguse väga paljud maailma tänaseni mõjutavad ideed. See oli suurte mõtlejate ajastu ning antiikmaailma kõrgpunkt. Hellenistlik linnaplaneerimine ja maastik materialiseerusid Aleksander Suur valitsemisajal, asendades kreeklaste instinktiivse ja ebaratsionaalse planeeringu Rooma korrapärase planeeringuga. Roomlased tundsid ehitusmaterjale nagu marmor, kivi, savi, terrakota, tellised, puit. Esimestena hakati ka valmistama betooni. Suure materjalivaliku ja oma osavate ehitusoskustega ehitati palju tänapäevaseni säilinud hooneid. Nende ehitusvaim tegi imesid, ületades kreeklasi nii arh...
ohvrilooma sisikonna järgi), sibüllid-ennustajad,koduõpe-hariti poisse ja tüdrukuid. Rooma kultuuritegelased: Plautus, Cicero, Vergilius, Titus Livius, Lukianos, Ptolemaios, Galenos. leegion, patriitsid, plebeid, patrooon, klient, 12 tahvli seadused, populus Romanus, Rooma rahu, princeps, imperaator, keiser, koloonia, munitsiipium, provints, liitlane, nobiliteet, imperaator, veto õigus, latifundium, foorum, panteon, tuunika, tooga, akveduktid, termid, Colosseum, Circus Maximus Leegion-vana-rooma sõjaväeline üksus Patriits-vana-rooma riigi kodanik Plebeid-nad olid Rooma riigi kodanike seisus, mis kujunes arvatavasti 7. sajandil eKr. Sinna ei kuulunud patriitsid. nobiliteet oli Vana-Rooma aristokraatia, mis kujunes 3. sajandil eKr patriitside ja plebeide vahelise võimuvõitluse tulemusena. Akvedukt ehk sildveejuhe on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Colosseum on amfiteater Roomas.
Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku ilme. Varasematele lisandusid uued, muu hulgas ka köigi jumalte tempel panteon. Linna ehtisid keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared, ühe silmapaistvama ehitisena kerkis Palatiumi künkale Keisrite palee. Juba kuningate ajal oli foorumi sillutamise käigus rajatud suur äravoolukanal cloaca maxima. Seellest arenes maa-alune kanalisatsioonisüsteem. Sellele lisandusid akveduktid lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed ja avalikud saunad termid. Kogu seda avalike ehitiste pilti täiustasid veel amfiteatrid, kus korraldati gladiaatorite vöitlusi, ja hipodroomid. Avalikud mängud Rooma hipodroomidest tuntuim on Circus Maximus. Rakendid jagunesid nelja vöistkonda, iagaüks erinevat värvi. Kaarikujuhtu oli ori. Vöidusöit oli umbes 4 km, st 7 ringi. Möögavöitlejate gladiaatorite vötluse traditsioon vöeti üle etruskidelt
VANA-ROOMA Rooma võrdlus Kreekaga: Majandus kreekas toodeti peamiselt nisu, veini ja oliiviõli. Kasutati orje ja raha ja oli ka põllumajanduslik riik. Roomas peamiselt imporditi tooteid ja kasutati orje ja raha. Põllumajanduslik riik. geograafia Kreeka oli Balkani ps. Sinna kuulusid igasugused Egeuse mere saared. Oli väga liigendatud. Igasugused saared, poolsaared, lahed jne. Seal oli hästi palju kodusõdasid, sest oli hästi palju linnriike. Kõik linnad olid pmst mere ääres. (Peamised Ateena ja Sparta) Rooma oli Apenniini ps. Joonia aadria ja Türreeni meri olid ka vana-rooma osad. Põlluharimiseks oli seal soodsam ala, kuigi ka väga liigendatud. Kuna riigid olid sisemaal, siis soodsam võimalus ühtse riigi tekkeks, sest linnad olid lähestiku ka. Peamine Rooma. kunst ja kultuur Kreekas oli kujutatav kunst peamine, vaasimaalid ja skulptuurid. Kõnekunst oli oluline ja filosoofia. Kunsti eesmärgiks olid kaunid ja atleetikud inimkehad...
Kunstiajalugu 1)Mesopotaamia: Vana pabüloonia ajast pole midagi säilunud, assüürlased havitasid pabüüloni. UUS-PABÜLOONIA nähtuseks oli Paabüloni linn ise. See oli ümbritsetud kahekordse müüriga. Kreeka ajaloolane .. on kirjeldanud, et müürid olid üle 50m kõrged. Jumalanna Istari väravad, sealt lähtus protsessiooni(pidulik rongkäik) tänav. Nende ääres paiknesid kaks tähtsat ehitist : peajumal Mardukile pühendatud tsikuraat (tempel) ehk Paabeli torn, (paabeli segadus- jumal segas keeled ära, keegi ei saanud aru) Semiraamise rippaiad, ühk vanaaja 7st maailmaimest. Terrassidele ehitatud aed, taimed kogu tolleaja tuntud maailmast, insenerehitus ime. Iga aste oli ülevalatud asfaltiga. Värvitoonidest eelistati sinist, kollast ja valget. Reeglina kujutati tornis loomi. Asüüria kunst: Asüürlased on ajalukku läinud kui sõjakas rahvas. Küüditamine on vana nähtus (elanikgrupi ümberasustamine) Asüürlased on ajalukku läinud Assurbanipali raamatukog...
Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus LõunaPrantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild).
Süüria, Foiniikia, Traakia, Araabia Jäi idale alla Hispaania, Gallia, Pannoonia, Numiidia, Illüüria, Dalmaatsia, Britannia ● Ehitisi kaunistati kreekapäraste sammaste ja poolsammastega ● Kolmnurksed katuseviilid (frontoon) ● Foorum, kapitoolium ● Lubjamört ● Linnaplaneerimise algus ● Kanalisatsioonisüsteem ● Korruselamud ● Akveduktid ○ Veevarustus ● Põrandaalune küttesüsteem ● Altarid templite ees ● Templid ehitati seinte peale ● Kaared, võlvid, kuplid ● Basiilika ● Termid ● Teedeehitus ● Mausoleumid ● Rooma jumalad samastati kreeklaste omadega ○ Mõeldi uued nimed ● Tähtis roll ennustamisel ○ Sibüllid ○ Põhines loodusnähtustel ● Panteon ● Austati loodusjõude ja -vaime
· Roomlased on teinud palju uuendusi eelkõige arhitektuuris · Nad on ehitanud palju ühiskondlikke hooneid (profaanarhitektuur) · Templeid tehti vähem ja neid pole palju säilinud · Vanemast ajast ei ole üldse templeid säilinud, kuna ehitusmaterjaliks oli tuff · Kõvemad kivimid liivakivi ja marmor võeti kasutusele alles 2. saj eKr · Rooma tehnilistest ehitistest (teed, veejuhtmed, sillad) on eriti tuntud sillutatud maanteed ja akveduktid (pikad veejuhtmed) · Kiviplaatidega kaetud maanteede ehitamine algas juba 4. saj lõpus eKr · Esimene suur kivisillutisega maantee on säilinud ka tänapäeval Via Appia · See tee ühendas Roomat sadamalinn Capuaga, pikkus 159 m · Püüti ehitada sirgeid teid · See soodustas kaubanduse arengut ja võimaldas sõjaväel kiiresti liikuda · Rooma veejuhtmed akveduktid on pärit samuti juba vabariigi algusest · Keisririigi alguses varustati suurlinn seitsme akveduktiga
ülaosas, külglöövide katuste kohal. Sel ajal kasutati hilisemat sakraalhoone tüüpi eelkõige kohtu- ja ärihoonena. Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild). Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga
Propüleede vastas väljakul seisis Pheidiase loodud Athena pronkskuju (Athena Promachos). Praegu varemeis olev Ateena akropol on silmapaistvaim klassikalise kreeka arhitektuurimälestiste kompleks. 19) Akvedukt lahtine või kaetud veejuhe. Kasutati hüdrotehnikas ning põldude ja asulate varustamisel veega. Kitsamas mõttes on akvedukt sillataoline kaaristu maastikul vee juhtimiseks üle orgude, jõgede ja teede. Akveduktid kuuluvad rooma ehituskunsti silmapaistvamate saavutuste hulka (Aqua Appia ja Aqua Claudia Rooma lähistel). Neist mõned on säilinud ja kasutusel veel tänapäeval, näiteks Pont-du-Gard Prantsusmaal, Segovia ja Tarragona akvedukt Hispaanias. 20) Triumfikaar võidukaar.Võidukale Rooma väepealikule pühendatud auvärav. Püstitati vabalt seisva monumentaalse ehitisena (1 või 3 läbikäiku) ja kaunistati harilikult asjaomast ajaloosündmust kujutavate või allegooriliste reljeefidega
11) Peamiseks toiduks vaesematele oli leib ja jahust valmistatud puder, sekka ka kala, juur ja puuviljad. Jõukamad sõid lihatoite. Veega lahjendatud vein. 12) Aatrium oli maja keskel asub lahtise katusega ruum, kus oli sees bassein vihma vee jaoks. Seda ümbritsesid magamistoad. 13) Rooma elanike arv oli arvatavasti peaaegu miljon. 14) Foorum – linna keskus, turg 15) Panteon – kõigi jumalate tempel 16) Akveduktid – veejuhtmed 17) Termid – avalikud saunad 18) Circus maximus ehk suur ring oli hipodroom. 19) Gladiaatorid olid mõõgavõitlejad. 20) Colosseum oli Rooma suurim amfiteater. 6. Kirjasõna ja kultuur: 1) Teater - polnud nii tähtis kui Kreekas. Rahvalõbustamine. Toimus vabas õhus. Olid naljakad. Labane, pilati poliitikuid. Polnud koori. Lauldi aariaid. 2) Kõnekunst, Cicero: Roomakõnemees – oraator. Cicero pärines ratsanikuseisusest
2. Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr 6. Etruski kunst (8. - 3. saj eKr) Kapitooliumi emahunt ~500 eKr. Templid ja hauakambrid. 7. Rooma kunst(8. saj eKr/ 3.saj eKr) Polüteistlik kultuur. Vääriline amet oli olla sõdur või ametnik. Filosoofia võeti üle kreeklastelt. Kihistunud ühiskond. Patriitsid ja plebeid, senat. Arhitektuuri ilmusid kaared, võlvid ja kuplid. Akveduktid, aknad uksed, väravad- kasutati kaare motiivi. Ühiskondlikest hoonetest olid olulised termid ja amfiteatrid. 1.sajandil ehitati amfiteater, mis nimetati Colosseumiks. See koosnes 3st korrusest: esimese sambad olid dooria, teise joonia ja kolmanda korruse sambad aga korintose stiilis. Sellel oli 80 sissepääsu ja mahutas 50 000 vaatajat. Täiesti mõttetud ja kolossaalsed ehitised olid triumfikaared, mida püstitati sõjaliste võitude korral(monumendid)
Kunstiajalugu Sandra Piir Esimene kunst 3 milj. aastat tagasi - inimeselaadsed jäänused 1milj. aastat tagasi - inimene kahel jalal 40 000 a. tagasi - vanimad kunstipärased esemed 25 000 a. tagasi - Willendorfi Veenus 16 000 eKr - kaunimad koopamaalingud (Lascaux Prantsusmaal ja Altamira Hispaanias) III - II at eKr - vanimad ehitised (megaliitilised) nt. Menhir, Dolmeh, Kromlehh, Stonehenge III - I at eKr - püramiidid III at - sfinksid (lõvi keha ja inimese peaga) Willendrofi Veenus Egiptuse sfinks Lascaux koopamaalingud Menhiri obelisk Vanimad kõrgkultuurid Mesopotaamia Asukoht: Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ning alamjooks Sumerid leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja savitahvlitel ning savitellised Sumerite linnriikides olid igal linnal oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel e. tsikuraat. Egiptus Asukoht: Niiluse delta ja ülemjooks (Sinine ja Valge Niilus) Võtsid kasutusele ...
KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene peri...
KUNSTIAJALUGU Kultuur on kogu inimese tegevus nii vaimses kui ainelises valdkonnas Kunst on kõik see, mis pole loomulik ja looduslik vaid on loodud inimese poolt ehk kunstlik *Kunst haarab erinevaid loominguvaldkondi: arhitektuur, skulptuur, maal ja graafika *Kunst tekkis 30-40 000 aastat tagasi. Sel ajal toimus inimkonnas ka suured muutused: 1)Sugukondade tekkimine 2) Rasside kujunemine 3) Religiooni tekkimine 4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kuj...
Rooma ja Capua vahel Tarberajatised Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild). Aatriumiga elumaja Aatrium "Traagilise Palee varemed põhiplaan Poeedi" majas Palatinuse künkal Pompejis Roomas Elamud, villad, lossid
Rooma paiknes Apeniini poolsaarel ning selle lähedal asuvatel saartel.. Sealse rahvastiku moodustasid algeslt: 1) etruskid (Põhi) 2) indoeurooplased, itaalikud+latiinid (Kesk) 3) kreeklased (Lõuna) Itaalikud harisid põldu ning kasvatasid karja. Nad hindasid kõrgelt vaprust , distsipliini ja muid sõjas tarvilikke omadusi. Kreeklased Itaalias juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatust, tõid kaasa linnriikliku ühiskonna korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu. Nad käisid tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning nende kultuuris võib leida mõjutusi mõlemalt poolt. Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ning kohandasid selle oma keelele. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ning kaupmehed, s...
Foorumite 22rde ehitati kohtu ja 2ri hooned mida nim basiilikaks.Kuulsamad foorumid olid forum romaanov.Suured saavutused olid inseneri ehituses(sillad/teed).Kilomeetrite viisi ehitati veejuhtmestikke mis toetusid kivi kaartele(akveduktid).Roomlased elasid tavaliselt kahe korrulistes majades,ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ymber.Aatrium oli l2bi kahe korruse.Vihmavee jaoks oli aatriumi p6randas bassein. Maalikunst Kuna aknad paiknesid hoonete fasaadil,siis suured seina pinnad kaeti maalidega.Maalidel kujutati uksi ja aknaid,loodust ja figure.Domineeris punane v2rv ja kasutati ka mosaiiki.P6randate kaunistamiseks kasutati mosaiike.K6rgel tasemel oli k2sit66.Valmistati pronksist ja h6bedast lauan6usid. Skulptuur V2ga palju kopeeriti Kreeka skulptuure.Siiski loodi kaks iseseisvat ja k6rge tasemelist skulptuuriala.Esiteks portreebystid ja teiseks ajaloolised reljeefid.Portreebyst on inimese kuju 6lgadeni.Tekkis kuna j2reltuleva...
KUNST 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Peamisteks toonideks olid punane, kollane, must ja valge. Koopamaalidel kujutati pullilaadseid loomasid ja inimeste võitlust nendega. Altamira koopas on väga suured maalid, väga hästi säilinud. Altamira koopamaalid avastati kõige esimesena. Lascaux on turistidele suletud, sest kardetakse hävimist. Koopamaalidel on kujutatud erinevate loomade ja inimeste võitlust. Vanus on ligikaudu 17 300 aastat. 2. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Kromlehh-ringikujuine kividest tempel, Menhir-üks suur püstine kivi ja Dolmen-kivihaud. Kindlasti polnud need ehitised elamud, arvatavasti olid nad pühamud, sest ehitamisel oli arvestatud taevakehade asukohta....
Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale? Koopamaalidel kujutati pullilaadseid loomasid ja inimeste võitlust nendega. Altamira koopas on väga suured maalid, väga hästi säilinud. Altamira koopamaalid avastati kõige esimesena. Lascaux on turistidele suletud, sest kardetakse hävimist. Koopamaalidel on kujutatud erinevate loomade ja inimeste võitlust. Vanus on ligikaudu 17 300 aastat. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Kromlehh-ringikujuine kividest tempel, Menhir-üks suur püstine kivi ja Dolmen-kivihaud. Kindlasti polnud need ehitised elamud, arvatavasti olid nad pühamud, sest ehitamisel oli arvestatud taevakehade asukohta. Stonehenge on kromlehh. Stonehenge kasutusviisi pole tänini selgunud. Paarikaupa on püsti pandud kaks suurt kiviplokki, millele on kolmas peale tõstetud. Kus asusid ja millised ...
Linna piiril koguti vesi hoidlatesse, kus ta voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse ja purskkaevudesse. Veejutmeid ehitasid eeskätt orjad ja müürsepad. Nad hoidsid neid korras ja parandasid jooksvalt. Suur abi oli ka akvedukte kavandanud inseneridest, kes peaaegu eranditult kuulusid sõjaväe koosseisu. Pikemad akveduktid on 60-90 kilomeetrit pikad ( Anio Vetus ja Aqua Marcia) ja need tõid Rooma linnaelanikele iga päev kuni miljon kuupmeetrit vett. PowerPointi fail Rooma arhitektuur ja skulptuur Kes ehitasid akvedukte ja milline oli nende tööpõhimõte? Ehitamisel taotleti peamiselt suurejoonelisust ja toredust. Sammas, mis Kreekas täitis kindlat ülesannet, oli Roomas vaid uhkuseks. Tihti liigendati sammaste, pilastrite (neljatahuline poolsammas) ja poolsammastega suuri lagedaid seinapindu. Laed
Ühiskond ja elu · Perekond ja kasvatus - perekonnapea oli mees ja talle kuulus piiramatu võim. Lapsed õppisid isa käe all. Algul hariti praktiliselt, kuid üha rohkem pöörati ka tähelepanu vaimsele harimisele. · Aatrium - traditsioonilise rooma elamu keskmine osa, mida ümbritsesid magamistoad ja millel oli lahtine katus, et päike sisse paistaks. · Foorum - linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus. · Akveduktid - veejuhtmed, mis tõid kogu linna vee lähedal asuvatest järvedest või allikatest. · Termid - avalikud saunad (pakuti erinevaid teenuseid, nt. massaaz), kuid seal leidus ka raamatukogusid. · Avalikud mängud - roomlased tundsid huvi närvikõdi tekitavate vaatemängude vastu. Populaarne oli gladiaatorite võitlus, mida peeti amfiteatris ja kus lasti orjadel või surmamõistetutel võidelda elu ja surma peale.
Miilimärgid: Rooma tsivilisatsioon oli esimene, kes võttis kasutusele miilimärgid. Üks Rooma miil oli umbes 146 meetrit ja 30 sentimeetrit. Neist tuntuim on ilmselt Millarium Aurum ehk Kuldne Miilimärk. Selle kullaga kaetud märgi laskis püsti panna Augustus, kusjuures kõiki kaugusi mõõdeti kaugustena sellest märgist. (Ehk mitte ,,Kõik teed viivad Rooma", vaid ,,Kõik teed viivad Millarium Aureumi".) Rooma veejuhtmed akveduktid on pärit juba vabariigi algusest. Suurlinn oli esialgu varustatud seitsme akveduktiga, kusjuures kaks neist on kasutusel tänapäevalgi. Veejuhtmed olid vajalikud, kuna Tiberi vesi ei kõlba joogiks. Savist veetorudesse pumbati vett akvedukti alguses, kusjuures veega varustati ainult majade esimesi korruseid. Pont du Gard: Selle 275 meetri pikkuse akvedukti ehitasid rooma leegionärid Prantsusmaale, Nimes´isse, sillakujulisena Gardi jõe koahel, et selle allika vett linna juhtida
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Elenike arvu kiire suurenemine tõi kaasa kiire ja lohaka elamuehitamine, linnapilti ilumusid mitmekorruselised üürimajad vaesemate inimeste ja proletaaride majutamiseks. Eriti palju esines neid Rooma sadamas Ostias. Foorum oli linna ja kogu impeeriumi keskus. Varasematele templitele lisandusid uued, ka kõigi jumalte tempel Panteon. Keisrite auks püstiati obeliskid ja triumfikaared, Palatiumi künkale kerkis Keisrite palee. Kujunes välja maa-alune kanalisatsioonisüsteem. Lisandusid akveduktid linna varustavad veejuhtmed ja termid. Rooma avalike ehitiste pilti täiendasid amfiteatrid ja hipodroomid. Usund Kodune usund (laarid, penaalid) Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Nii eluta kui ka elus loodus oli nende meelest hingestatud ja sisaldas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Majade kaitsevaimudest tähtsamad olid laarid nemad kehastasid esivanemate hingi. Neile kuulus majas oma nurk, kuhu tähtpäevade puhul annetusi tehti
saj Panteon 2. saj Constantinuse triumfkaar 4. saj Caracalla termid 4. saj Pompeji amfiteater 1. saj. eKr Via Appia 1.saj eKr Trajanuse Maxentiuse basiilika 4. saj (vaade) sammas 2. saj. Fortuna Virilise tempel 1. saj. eKr Vabariigi-aegne ümartempel Forum Boariumil 1. saj. eKr Tituse triumfikaar 1. saj Ehitustüübid: Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, akveduktid, triumfkaared ja sambad, teedeehitus. Ehitusmaterjalid: Savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Ehitustehnika: kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR Rooma arhitektuuri lõpuaastaks võib lugeda aastat 313, mil Constantinus Suur ristiusu riigiusuks kuulutas. Sellest ajast võib kõnelda varakristliku arhitektuuri tekkimisest. Ajastu ehitismälestisi: Püha Peetri basiilika Roomas, 4
asuvate väikeste torukeste abil välja. Termide omapära eitub vaba aja tegevustes, mida seal pakutakse enam kui tavalistes kümblusasutustes: võimlemisruumid,raamatukogu, puhkeruumid, aiad. Siin kohtuvad kõik ühiskonnakihid ja koguni keiser ise sulandub vahel suplejate sekka.termid on samuti ysna erootiliseks paigaks, sest alles hiljem eraldatakse naised kindlalt meestest ja eri sugudele määratakse erinevad külastusajad. 2) Veevarustus: akveduktid . Akvedukt kulges allikast kuni linna piiril oleva jaotusbasseinini. Jaotusbasseinist said vett eelkõige avalikud kaevud. Seejärel, kui linna kaevud olid rahuldatud, anti vett avalikele saunadele ja purskkaevudele. Lõpuks, ainult paagi kõrgeima veetaseme korral, anti vett eratorustikesse. Rooma ehitustehnika kõige eriomasem saavutus oli veejuhtmed ehk akveduktid -suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. Esialgu kaeti nende ehitamise kulud sõjasaagist,
· Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla. · Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele. · Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega. 2. Ehituskunst a. Kõrgem tase kui Vana-Kreekas: · Uudseks oli nn Rooma betoon lubjamört kivide sidumiseks. · Võlvid, kaared ja kuplid. · Peamiselt põletatud tellis, välisvooderduseks marmor. b. Kivist sillad ja akveduktid suured veejuhtmed linnade varustamiseks joogiveega. c. Linnades veevarustus ja kanalisatsioon ning põrandaalused küttesüsteemid. d. Arenenud teedeehitus: · "Kõik teed viivad Rooma!" u 80 tuhane km pikkune teedevõrk, mida mööda marssisid leegionid ühest impeeriumi otsast teise. · Via Appia tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse. 3. Skulptuur a. Kreeka kujude koopiad, mille järgi tunneme hävinud originaale. b
Juba kuningate ajal oli foorumi sillutamise käigus rajatud suur äravoolukanal cloaca maxima. Sajandite jooksul arenes sellest maa-alune kanalisatsioonisüsteem. Sellele lisandusid akveduktid lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed ja avalikud saunad termid. Viimased olid avatud ka vaestele roomlastele. Peale mitmekülgsete kümblusvõimaluste pakkusid termid ka massaazi ja erootilisi teenuseid ning neis leidus isegi raamatukogusid ja lugemisruume kultuurihuvilistele külastajatele. Kogu seda Rooma avalike ehitiste pilti täiendasid amfiteatrid, kus korraldati gladiaatorite võitlusi, ja hipodroomid. Avalikud mängud
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
Olulisemad ehitised Rooma linnas olid: a) foorum ja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid- esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega. b) Panteon- kõigi jumalate tempel; 2.saj algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis. c) kanalisatsioonisüsteem (ld k cloaca maxima – suur äravoolukanal)- linna kanalisatsioon mille kaudu reoveed suunati kaudu Tiberi jõkke. d) akveduktid (ld k aquaeductus – veejuhe)- kõrgele sillataolisele kaaristule rajatud veejuhtmed, mille kaudu juhiti linnadesse mägedest puhast joogivett. e) termid- üksikisikutele või riigile kuuluvad antiikaja kümblusasutused; avaliku elu keskused mille juurde kuulusid tihti ka spordiväljakud, raamatukogud ja söögikohad. f) tsirkused (ld k ring)- piklikud kaarjate otstega hobukaarikute
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
