Naftareostused Läänemeres, Soome lahes ja Eesti vetes Kerli Kisant EAKI Tallinn 2011 Nafta Koostis: Orgaanilised ühendid (süsivesinikud, happed, vaigud) Väävlit ja lämmastikku sisaldavad anorgaanilised ühendid Vesi Omadused: Vees lahustumatu Veest kergem Läbipaistev kuni must värvus Madalatel temperatuuridel viskoossemad Tuleohtlik Pinnavette satub toornaftat peamiselt inimese käe läbi Tankeriõnnetused; Naftapuurtornide lekked. Mitmesugused naftast valmistatud kütused ning õlid jõuavad vetesse: sademeveega tänavatelt; laevade pilsiveest; Tööstusheitmetest; jne. Ligikaudne naftakihi paksus (mm) - Ligikaudne naftahulk (l/km2) 0,00004 - 40 Vaevu näha hea valgustuse juures 0,00008 - 80 Näha hõbedavärvilise läikena veepinnal 0,0015 - 150 Näha õrnad vikerkaarevärvid 0,003 - 300 Näha eredad vikerkaarevärvid 0,001 - 1000 Värvid muutuvad tumedamaks 0,002 -...
Hiiumaa Ametikool Kalandus Väikesadamas Koostaja: 2015 Sissejuhatus Kalandusega seotud tegevused Kõrgessaare sadamas. Tõõ sisuks on sadama puudused ja plussid. Sadama territooriumi suuruseks on 2,54 ha, akvatooriumi suuruseks 3,76 hektarit. 17. sajandil käis sadamast Eesti esimene korrapärane laevaliin, sihtkohaks Stockholm. Sadamat kasutab püsivalt ca 15 kohalikele paadiomanikele kuulvat kalalaeva/paati. Teadaolevalt ei ole viimastel aastatel harrastusmeresõitjaid külalisalustel Kõrgessaare sadamas käinud. Sadamamakse ei ole kehtestatud. Kõrgessaare sadam on väga madala veega. Maksimaalne sügavus ei ületa 2m Kõrgessaarest on mugav käia näiteks Näki madalal. Sadamas puuduvad
• kauba (saadetiste) füüsiline transport • saadetiste liikumise jälgimine • konteinerite rentimine, liising ja müük Suurtes konteinerterminalides teostatakse üldjuhul ka konteinerite remonditöid. 5. Millisesse terminalide suurusklassi kuulub Muuga sadama konteinerterminal? XXL terminal Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadama akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu. Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Terminalid: 6 vedellasti terminali 2 multiotstarbelist terminali (ühes terminalis ka külmkompleks) konteinerterminal ja ro-ro kaupade terminal puistlasti terminal
Pärnu sadama tagamaaks on Pärnu, Viljandi, Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakonnad ning Lääne-ja Järvamaa. Tagamaal asub oluline osa Eesti sadamate kaudu väljaviidavatest tooraineressurssidest (kuni 45% metsaressursist ja kuni 65% turbaressursist) ja töötlevast tööstusest. Sadam asub Liivi lahte suubuva Pärnu jõe suudmealal. Sadama keskpunkti (esimene laevade manööverdusala keskkoht) koordinaatideks on φ=58°23’N; λ=24°28,8’E. Sadama akvatooriumi üldpindala on 2 256 800 m². Sadama maa-ala üldpindala on 396 598 m². Sadamas suurima vastuvõetava laeva pikkus on 140 m ja laius 45 m. Suurim lubatud laius ei kehti maksimaalse lubatud süvise korral ja määratakse sel juhul igakordselt sadamakapteni poolt. Sadama süvendatud laevatee (kanali) üldpikkus on 6200 m, kanali deklareeritud sügavus veetaseme 0-seisu korral on 6,0 m ja vähim laius 45 m. Kanalis toimuv veeliiklus on samaaegselt ühesuunaline.
Tallinna Sadama kaubamaht aastal 2013 oli 28,2 miljoni tonni. Võttes arvesse nii reisijate arvu kui kaubavooge, on Tallinna Sadama kompleks suurim sadamate kompleks Läänemere ääres. 2.1 Muuga sadam Aasta 2014 seisuga on Muuga sadam Eesti suurima tähtsusega kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega kuulub Euroopa moodsaimate sadamate sekka. Muuga sadama akvatooriumi sügavuseks on 18 meetrit, mistõttu suudab see sadam teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu. Muuga sadam kuulub aktsiaseltsi Tallinna Sadam sadamate koosseisu. (Tallinna Sadam) Tänu Muuga sadama soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga omab ta olulist rolli Eesti transiitkaubanduses. Muuga sadama kaubakäive moodustab ligi 90% kogu Eesti sadamaid läbivat kaubamahust. Sellest võib
provintsi. Eesti on oma asukoha tõttu väga paljude liikide levila piiril (enamasti põhja- või läänepiiril) mistõttu põhja-, lääne-, ja idapoolsete naaberaladega võrreldes on siinne fauna suhteliselt liigirikkam. Eesti fauna koostis Eesti faunat võib maailma mastaabis lugeda üsna liigivaeseks. See on tingitud suhteliselt jahedast kliimast, loomastiku võrdlemisi hilisest väljakujunemisest ja muidugi Eesti territooriumi ja akvatooriumi väiksusest. Järgnev tabel annab ülevaate praegustest teadmistest Eesti loomastiku kohta klasside kaupa, samuti oletatavast liikide arvust (paremini uuritud naaberalade faunade võrdleva analüüsi põhjal). Klass Teadaolevaid liike Oletatav liikide arv Juurjalgsed 68 140 Viburloomad 89 200 Eosloomad 13 50 Ripsloomad 176 300 Käsnad 3 6
Eesti loomastik ehk Eesti fauna on üldmõiste, mis hõlmab endas Eestis looduslikult elavaid, juhukülalisena Eestisse sattuvaid ja inimese poolt koduloomadena peetavaid loomi. Käesolev artikkel keskendub neist kahele esimesele. Eesti faunat võib maailma mastaabis lugeda üsna liigivaeseks(See just mulle meeldibgi) . See on tingitud suhteliselt jahedast kliimast, loomastiku võrdlemisi hilisest väljakujunemisest ja muidugi Eesti territooriumi ja akvatooriumi väiksusest. Eesti fauna tõsisem tundmaõppimine algas Tartu Ülikooli taasavamisega 1802. aastal. Suurema hoo sai uurimistegevus sisse zooloogia õpetamise algusega eraldi distsipliinina 1822, millega seoses asutati zooloogiakabinet ja selle kogudest veidi hiljem ülikooli zooloogiamuuseum. Oma panuse Eesti fauna uurimisse andsid teiste seas ka tuntud teadlased Karl Ernst von Baer, Alexander Theodor von Middendorff, Adolf Eduard Grube ja Johann Friedrich Eschscholtz. Algselt
9 ha Kaide arv 23 Kaide kogupikkus 4.2 km Suurim sügavus kai ääres 10.7 m Suurim laeva pikkus 320 m Suurim laeva laius 40 m Terminalid 3 reisiterminali Vaade Vanasadamale 5 1.2 Muuga sadam Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadama akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu. Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses. Muuga sadama kaubakäive moodustab kolmveerandi
11. millised on olulisemad tegurid regionaalsete kliimaerinevuste kujunemisel? Formuleeruvad globaalse kliimasüsteemi toime taustal. Iga kliimasüsteemi komponentide füüsikalised omadused on erinevad, mistõttu energia ja veevahetuse protsessid aluspinna ja atmosfääri vahel on nende alade kohal väga erinevad. 12. millised on tähtsamad eesti kliimat kujundavad tegurid? Globaalne kliima- euroopa kliima- läänemere regiooni kliima- Eesti akvatooriumi kliima –koha kliima – mikrokliima- fütokliima- mullakliima. 13. mis on lokaalne kliima? Mikrokliima, kohakliima. Mikrokliima protsesside hulka kuuluvad protsessid, mis toimuvad õhukihis maapinnast kuni 1,5- 2,0 m kõrguseni ja on otseselt seotud mikroreljeefiga, taimkattega, mullastikuga jne. 14. kuidas eristada omavahel makro-, meso – ja mikrokliimat? Makrokliima karakteristikute ruumilised muutused ei ole kuigi suured, kuid meso(kohakliima) võib esineda suuri
seeklite arvuni. Ankrus seistes hoitakse ankruketti kinni peli lintpiduritega, tugeva tuulega kinnitatakse lisaks vintpidur. Ankrut hiivates, niipea kui ankur on põhjast lahti, langetatakse ankrukera, öösel lülitatakse sisse käigutued. 15 Sõiduajal, kui ankur on klüüsis, kinnitatakse ankruketi kõik pidurid, kuna lintpidur võib laeva vibratsioonist avaneda. Ankrukoht peab kindlustama tuule ja laine varju. Akvatooriumi suurus peab tagama laeva ohutuse. Soovitatavad ankrukohad on tähistatud merekaartidel (A alfa, B bravo jne.). Ankrukoha valimisel tuleb arvestada laeva suurust, ankrupaiga sügavust, merepõhja iseloomustust jne. Merekaartidel märgitud ankrupaikadel on ära toodud nende sügavus ja põhja iseloomustus. Samuti on need karakteristikud välja toodud lootsi raamatutes. Kui tuleb jääda ankrusse rannikulähedusse, kus ei ole märgistatud eraldi ankrupaiku, tuleb nendesse kohtadesse
Vanasadam numbrites: Territoorium 52.9 ha Akvatoorium 75.9 ha Kaide arv 23 Kaide kogupikkus 4.2 km Suurim sügavus kai ääres 10.7 m Suurim laeva pikkus 320 m Suurim laeva laius 40 m Terminalid 3 reisiterminali Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam. Muuga sadam. Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadama akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu. Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses. Muuga sadama kaubakäive moodustab kolmveerandi ASi
2)Navigatsiooni risk suureneb, kuna ei tunta seal olevat pinnast. 3)Nähtavus merele on halb.Mere vaate häirimine. · I ja II Alternatiiv 1) meregeoloogilised mõjud: loodusliku merepõhja reljeefi muutumine sadama akvatooriumis süvendamise tagajärjel 2) hüdrobioloogilised mõjud: põhjataimestiku ja -loomastiku otsene hävimine, sedavõrd, kuivõrd seal seda säilinud on 3) Kaadamiskohal ning tekkinud tahke hõljumi settimisel võib see hõlmata akvatooriumi kuni 2-3 km ja rohkemgi raadiuses, sellega võib kaasneda kalade ning veelindude toidubaasi vähenemine, mõju kestab 2-3 aastat. 4)Võimalik on süvendustöödega kaasneva ja reostunud heljumi kandumine kalakoelmutele 5)merepõhja elustik hävineb täielikult seal kus süvendatakse ja kaalatakse pinnas. Veelindude toidubaasi vähenemine, mõju kestab 2-3 aastat. 6)Mere põhi saab kahjustatud. 7) Kalavarud vähenevad ( taastub 1-3 aastaga)
vastuvõtmisega, kaupade ladustamise tehnoloogiaga, sadamatöös kasutatava dokumentatsiooniga ning üleüldiselt sadamas toimuvaga. 2. Sadama tutvustus Kunda sadam asub Soome lahe lõunarannikul Kunda lahes. Kunda sadama koordinaadid on = 59o31,27`N ja = 26o32,49`E (Sadama administratiivhoone). Sadama maa-ala pindala on 13,16ha. Sadama maa-ala on maa poolt piiratud piirdeaiaga ning kaide ala on mere poolt kaitstud betoonist lainekaitseseinaga. Sadama akvatooriumi pindala on 76,51 ha. Sadama akvatooriumiks (LISA 1) on sadama kaidega ja sadamatee tammiga idas külgnev sadama basseini ja merekanali veeala Kunda lahes. Sadama bassein ja merekanal on nende navigatsiooniala ulatuses tähistatud ujuvate meremärkidega. Sadama merekanali telg on tähistatud liitsihiga. Sadama basseini sildumisvesi on kaitstud avamere lainetuse eest, välja arvatud kõrge veeseisu korral WNW N tuulega. Sadama merekanali pikkus on 2225 meetrit,
Sadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevuseks on ka naaberturgudele uute autode transiit ja müügieelne teenindus. Lõunasadama eesmärgiks on suurendada ro-ro kaupade osakaalu. Paldiskis asub ka reisiterminal. Täna teenindab sadamaid mitmeid regulaarliine. (Paldiski Lõunasadam, 2018) 13 Paldiski Põhjasadam on eraomanduses olev meresadam. Sadama territooriumi ja akvatooriumi valdajaks on Paldiski Sadamata AS. (Paldiski Põhjasadam, 2018) Vanasadam on suurim reisisadam Eestis, mille territoorium on 52,9 hektarit ning akvatoorium 93,6 hektarit. Suurimaks sügavuseks on 11 meetrit ning suurim laev, mis sadamasse mahub on 340 meetrit pikk ja 42 meetrit lai. Sadam hõlmab nii reisiparvlaevad kui ka kruiisi- ja kiirlaevad. Sadamast väljuvad Helsingisse Tallink, Eckerö Line js Viking Line, Stockholmi liinil sõidab samuti Tallink ning Peterburgi väljub St. Peterline
Eesti äridelegatsiooni visiidile Hiina, mida juhtis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. "Selle kokkulepega rajatakse otseühendus maailma ühe kiiremini kasvava majanduspiirkonna - Hiinaga," märkis Parts. 18 Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadama akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu. Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses. Muuga sadama kaubakäive moodustab
elamisloa alusel riigis elavad välismaalased o kodakondsus on püsiv õiguslik suhe isiku ja riigi vahel mis annab kondanikule teatud õigused nin paneb talle samas teatud kohustused riigi suhtes o kodakondsus omandatakse juriidilise fakti e sünni või õigusliku akti e naturalisatsiooni alusel · kindlaksmääratud territoorium o territoorium koosneb maismaast, akvatooriumi ja nende kohal asuvat õhuruumi ja nende all paiknevat maapõue o lisaks varem nimetatule loetakse riigi territooriumiks veel riigi lipu all sõitvaid kaubalaevu, riigi registrisse kanduid tsiviilõhusõidukeid, riigi sõjalaevad ja õhusõidukid olenemata nende asukohast, avamere riigile kuuluvad rajatised ning avamere põhja pandud kaablid ja torujuhtmed. · Valitsus
KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab mõlemaid süüteo liike ja enne väärtegusid nimetati haldusõigusrikkumisteks.Enam pole eraldi väärte...
vajadusteks 24.01.1945 ENSV Rahvakomissaride Nõukogusalajane otsus nr. 010, millega anti sõjaväele 14,2 ha suurune ala Küti ja Noole tn. piirkonnas. Sealtmaalt kuni 1980.aastate lõpuni oli kogu territoorium Balti Laevastiku Ehitusvalitsuse ja teiste sõjaväeosade kasutuses ning sadamas baseerus reidi abilaevastik. 1951-2006 1951.a. Vesilennukite angaaride ehitusaegsete kaide nr.37 ja 36 otsa ehitatakse uus kai nr.36 A, mis kaitseb akvatooriumi põhjatuulte eest. 1962 ilmus TPI professor Heinrich Laulu raamat "Raudbetoon II", kus ta tõi esile Tallinna vesilennukite angaarid, kui ainulaadsed ehitusmälestised kogu maailmas, mis paraku aga seni on teenimatult vähe tähelepanu saanud. 1977 koostas Jevgeni Kaljundi ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni ülesandel arvamuse angaaride rajamise kohta
kui lasti põiknihkel, kui mitte arvestada kerget eelist raskuskeskme alanemise näol. Jääkpüstuvuse hindamise meetod ja kontrolli meetmed on põhimõtteliselt eeltoodutega samad. Pukseerimisoperatsioonid 1. Pukseerimisoperatsioonidega tegeleval laeval peab olema paras püstuvusvaru, et laeva ohtu seadmata vastu panna puksiirtrossi tõmbest tulenevale kreenivale momendile (viide MSC/Circ.884 Juhtnöörid ohutuks avamerepukseerimiseks). 2. Sadama akvatooriumi piires ümberhaalatavatel laevadel võib olla püstuvus väiksem kui meresõiduolukorras. Kui ümberhaalamisel kasutatakse puksiiri, peab puksiiri kapten hoiatatud olema, et ta vähema jõuga tõmbaks või tõukaks. Tuletõrje 1. Tulekahju kustutamine laeva sadamas- või merelolekul võib nõuda suure hulga vee kasutamist, eriti kui juurdepääs tulele on piiratud ja ruumi suurem või vähem üleujutus on ainus tee tulega toimetulekuks
vajadusteks 24.01.1945 ENSV Rahvakomissaride Nõukogusalajane otsus nr. 010, millega anti sõjaväele 14,2 ha suurune ala Küti ja Noole tn. piirkonnas. Sealtmaalt kuni 1980.aastate lõpuni oli kogu territoorium Balti Laevastiku Ehitusvalitsuse ja teiste sõjaväeosade kasutuses ning sadamas baseerus reidi abilaevastik. 1951-2006 1951.a. Vesilennukite angaaride ehitusaegsete kaide nr.37 ja 36 otsa ehitatakse uus kai nr.36 A, mis kaitseb akvatooriumi põhjatuulte eest. 1962 ilmus TPI professor Heinrich Laulu raamat "Raudbetoon II", kus ta tõi esile Tallinna vesilennukite angaarid, kui ainulaadsed ehitusmälestised kogu maailmas, mis paraku aga seni on teenimatult vähe tähelepanu saanud. 1977 koostas Jevgeni Kaljundi ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni ülesandel arvamuse angaaride rajamise kohta
Biogeograafia on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Areaal e. levila on biogeograafias mingi taksoni esinemisala (territoorium v. akvatoorium) Maal. Milliseid spetsiifilisi küsimusi uurib biogeograafia? 1) biogeograafiline rajoneerimine Maa territooriumi v. akvatooriumi liigestamine elustiku oluliste erinevuste alusel; 2) küsimus biogeotsönooside geograafilise jaotumise seaduspärasustest. Endla Reintam, 2008/2009 5 Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi) eluta keskkond. Biogeotsönoos on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid (V. Sukatsov, 1944)
BALTRON koosseisus. Miinilaevade Divisjoni koosseisu kuuluvad abilae- vad (EML Admiral Pitka ja EML Tasuja) ning miinilaevad (EML Sulev, EML Vaindlo, EML Wambola). Divisjoni koosseisus tegutseb lisaks tuukrigrupp, kuhu kuuluvad miinituukrid ja laevatuukrid. Miinituukrid otsivad, tuvasta- vad ning teevad kahjutuks meremiine ja teisi veealuseid lõhkekehi. Laeva- tuukrid teevad veealuseid uurimistöid, sh kontrollivad ja puhastavad sadama akvatooriumi ning teevad väiksemaid veealuseid laevahooldustöid. Õhuvägi Eesti õhuväe ülesanne on kontrollida peab osutama õhusõidukitele stan- riigi õhuruumi ning tagada stratee- darditekohast teenindust, nagu seda giliste objektide õhukaitse. Õhuvägi nõutakse vastuvõtvalt riigilt. teeb õhuseiret, osutab vastuvõtva riigi Õhuväe ülema alluvuses on õhuväe toetust ning vastutab kõigi õhuope-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
