Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid. Kõikides arvutites kasutatavad loogikaskeemid kuuluvad kahte suurde klassi. 3. võimalust ei ole. Kombinatsioonskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel ei ole mälu omadusi. Nad kirjelduvad loogikafunktsioonidega, milles ei ole aja parameetrit. Teades hetke sisendit, saame arvutada samal hetkel väljundite väärtused vastava loogikafunktsiooni abil. Ei ole oluline, millised olid sisendite väärtused varasematel hetkedel. Kui väljundeid on mitu, siis on iga väljundi jaoks eraldi funktsioon. Järjestikskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel on mälu omadused. See tähendab, et kõnealusel hetkel on väljundite väärtuste määramiseks vaja teada väljundite väärtusi ka eelnevatel hetkedel. Sel juhul sisaldab olek infot eelnevate hetkede väljundite väärtuste kohta. Sünkroonsel skeemil on spetsiaalne taktsisend, mis määrab üleminekuaja ühest olekust teise. As...
· Häälik, morfeem; vorm, tähendus · Keele tasandid: foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, (või morfosüntaks), semantika, pragmaatika · Saussure tähistaja ja töhistatav, kaksikliigendus · Kõnekommunikatsiooniahel · Kõnekommunikatsiooni ahel: kõnesüntees, -analüüs · IPA ja SUT Õpikust lugeda lk 65-106 · Foneetika (artikulatoorne, akustiline, taju)foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastusega + kõne akustilise ehituse analüüsiga. · Fonoloogia, foneem, allofoon · Kõneorganid, kõnetrakt · Häälikute moodustuskohad ja viisid, häälikute nimetamise alused · Eesti häälikusüsteem ,,Kõnes avaldub keel üksteisele järgnevate häälikute jada (ehk segmentaalfoneemide) ning nende häälikute rõhulisuse, kestuse ja tooniga seotud nähtuste (ehk suprasegmentaalsete nähtuste) summana." Eesti keele käsiraamat online: http://www.eki.ee/books/ekk07/o/o4
kolmiknärv. keskaju eesmise osa mood suurajuvarred ja tagumise osa mood katteplaat, millel on 2 üla ja 2 alaküngast. alumised künkad on seotud kuulmisfunktsiooniga, ülemised nägemisrefleksidega. keskaju ristlõikes ülemiste küngaste tasandil on eristatavafd punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. mustaine jääb punatuumade ja suurajuvarte vahele ja osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises; Keskaju funkts: *visuaalse ja akustilise info analüüs *nägemise ja kuulmisega seotud reflekside integreerimine *motoorika regul koos primaarse motoorse korteksi, väikeaju, talamuse ja basaaltuumadega *VAHEAJU peamised osad on talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus. Talamus kujutab endast tuumade kogumit, mis jaguneb kaheks lateraalseks osaks. *Talamuse tuumadesse suunatakse närviimpulsid kogu keha retseptoritelt. *kogu sensoorne info, v.a lõhnadega seonduv, läbib oma teel suuraju koore
taastada. See ohustab andmete konfidentsiaalsust. Reeglina tuleb sellise tegevuse takistamiseks tarvitusele võtta lisameetmed. Paljastav kiirgus võib ruumist lahkuda mitmel erineval moel: - Elektromagnetiliste lainetena, mis levivad vabas ruumis nagu raadiolained. - Juhtmaterjaliga seotud kiirgusena mööda metalljuhte (kaabeleid, kliimasahte, küttetorusid). - Andmekaabli ja paralleelselt jooksva kaabli kattumisel. Kiirgus levib paralleelkaablil pikalt edasi ja on veel kaugel pealtkuulatav. - Akustilise kiirgusena, nt printeritel. Printimise detailinfo levib heli või ultraheli kaudu ja on mikrofonidega salvestatav. - Akustilisel kattuvusel teiste seadmetega. Heli muutmine elektrisignaalideks toimub heli suhtes tundlike seadmedetailidega, mis võivad teatud eeldustel töötada nagu ,,mikrofon". Edasi toimub levimine mööda metalljuhti või elektromagnetilise ruumikiirguse kujul. - Paljastavat kiirgust võib tekitada ka seadmete väline manipulatsioon. Kui nt kiiritada
sild või alalisvoolu luülitamisel suurevõimsuseline transistor. Türistoride kasutamisel kas on lülil kaks vastulülitatud türistori (vt jon4.2), või on türistorsild (vt jon4.3). Türistore kasutatakse reeglina suurtemate voolude korral, sest sümistori ei valmistata üle 20A. Peale eelnimetatud eeliste on kontaktivabade lülituste eeliseks akustilise müra puudumine, keskkonna kindlus, ning ka mehaaniline tugevus, suurem lülitamiskiirus. Peale hajuvõimsust tuleb kontatkivabade lülitite korral arvestada sellega, et ohutustehniliselt nad ei ole võrdväärsed elektromehaaniliste lülititega. Elektromehaanilised lülitused on välja lülitatud olukorras objekt pingevaba. Kontaktivaba lüliti kasutamisel käitub aga lülituselement väljalülitatud olukorras suure takistusena, niiet teda läbiv vool on sedavõrd väike
Mõnda aega esines J. Baez koos Bob Dylan’iga (s. 1941, õige n im i R obert Zimmermann) . Kuulus on Bob Dylan’i laul “Blowin´in the Wind” (“V astust teab vaid tuul”). T untud nim ed folkm uusikas on veel “The Kingston Trio” ja John Denver (1943). 60- ndate kõige menukam folk- rock duo oli Simon ja Garfunkel- laul “Sounds of S ilen ce”. Tänapäeval on protesti osakaal laulutekstide väiksem, iseloomulik on akustilise kitarri mõõdukas kasutamine-laulja Susanne Vega. Eestis hakati folklauluga tegelema kuuekümnendatel aastatel tudengite seas. Seitsmekümnendatel esitasid folklaulu mitmed noored näitlejad. Üheks esimeseks eestvedajaks folklaulu propageerimisel oli Peeter Tooma, talle järgnesid Tõnu Tepandi, Priit Pedajas, Andres Ots, Tarmo ja Toomas Urb, Urmas Alender jt. meie folklauljad on kõige enam esitanud omaloomingulisi laule eesti luuletajate
Iga tiivik tareeritakse, st tehakse kindlaks seos pöörlemissageduse ja voolukiiruse vahel. Mõõdetud pöörlemissageduse järgi leitakse tareerimiskõveralt või -tabelist voolukiirus. Tiivik kinnitatakse mõõtevarda külge või koos koormisega trossi otsa. Kiirust mõõdetakse nagu sügavustki sillalt, ripphällist või paadist. Jõe voolukiiruse mõõtmine: Tiivikuga kiirusvertikaalidel, m3/s Akustilise kiirusmõõturiga (põhineb Doppleri efektil) Elektromagneetilise kiirusmõõturiga – mõõturi tekitatud magnetväljas liikuv elektrijuht (nt vesi) indutseerib elektroodipaariga mõõdetava pinge, mis on võrdeline kiirusega. Voolukiiruse mõõtmine tiivikuga: Voolukiirus muutub jõe ristlõikes (turbulentsuse, hõõrdejõudude mõjul), seetõttu tuleb teha kiiruse mõõtmine paljudes punktides risti jõega ja paljudel sügavustel.
Arvutid I – Eksamipiletid Sisukord I................................................................................................................................................ 3 1. Trigerid.............................................................................................................................. 3 2. Konveier protsessoris ja mälus.......................................................................................... 5 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)....................................................6 II............................................................................................................................................... 6 1. Loendurid.......................................................................................................................... 6 2. Adresseerimisviisid............................
Väärtus (valeur)-- relatiivne, suhteline om-s. Keel on puhaste väärtuste süsteem. Märgi väärtus on märgi teistele märkidele vastandamise tulemus ja on seega puhtdiferentsiaalne, st teda saab määratleda vaid läbi eituse -- suhtega teistesse süsteemi elementidesse. Väärtus juhatab sisse keelesüsteemi, võib muutuda vaid seoses teise märgi muutmisega. Tähendus (signification, sens) -- viib mõttesfääri. See, mis on märgis suhestatud akustilise kujundiga, on sõltuvuses väärtusest ja temaga määratletud. Saussure eelistab just väärtuse mõistet rääkimaks märkidevahelistest suhetest VÄÄRTUSE MÕISTE Märgid, nagu kõik teisedki asjad, millel on väärtus, on vahetatavad millegi erineva vastu, võrreldavad teiste sarnaste asjadega. Nt 10 krooni on a) vahetatav leiva, õlle, Postimehe jms vastu, aga ka b) võrreldav 1 dollariga.
. Väljendame valemist objekti kiiruse , valem näitab, et objekti kiiruse määramiseks tuleb mõõta Doppleri sagedusnihe. Põhimõtteliselt on Doppleri sagedusnihke abil võimalik mõõta ka laeva kiirust kui peegelduspinnana kasutada merepõhja. Selleks suunatakse helilaine mingi nurga all põhja suunas. See asjaolu, nagu nähtub jooniselt, muudab saatja liikumiskiirust vastuvõtja suhtes. Heliallika laeva akustilise antenni liikumiskiirus projekteerub helilaine liikumise suunale ja võrdub vastavalt vcosα1 ja vcosα2 Asendades valemisse Δf saadud kiiruse projektsioonid, saame: c v cos1 f v (cos1 cos 2 ) fd f2 f0 f0 f0 0 c v cos 2 c v cos 2 cosα1 cosα2 sest laeva kiiruse juures 30 sõlme erineb cosα2 cosα1-st ühe sajandiku võrra.
See on põhjuseks, miks aktiivalaldeid tuntakse sageli pulsilaiusmodulatsioonalalditena ning samuti vaheldeid pulsilaiusmodulatsioonvahelditena. PLM-muundurite talitlus sõltub märkimisväärselt juhtimismoodusest ja modulatsiooni tüübist. Tänapäeval on saadaval erineva ehitusega ja integratsiooniga pulsilaiusmuundureid, mis lihtsustab tunduvalt muundurite ehitust. Kasutusel on ka palju erinevaid pulsilaiusmodulatsiooni meetodeid, mis erinevad üksteisest stabiilsuse ja akustilise müra poolest. Seega suudavad pulsilaiusmodulaatorid rahuldada mitmeid tähtsaid nõudmisi, nagu lineaarse talitluse lai piirkond ja minimaalne lülituste arv. Need tagavad minimaalsed lülituskaod pooljuhtseadistes, voolu ja pinge kõrgemate harmooniliste väikese osakaalu ja madala sagedusega harmooniliste kõrvaldamise (väldib mootori momendi pulsatsiooni). Modulatsioonimeetodid jagatakse tavaliselt kaheks. Modulatsiooni, kus impulsi laius pidevalt
seadme klõpsumist, sirinat või koguni raginat nii väga tähele, siis vaikses koduõhkkonnas ja eriti öösel võib odavama "traktori" töömüra koguni naabrid ukse taha prõmmima tuua, rääkimata sellest, et armas abikaasa ei saa magada. Kõige vaiksemad on laser- ja LED- printerid, kõige mürarikkamad 9-nõelased maatriksprinterid. Löökprinterite tuntud puuduseks on väga kõrge müranivoo, mida mõõdetakse helisurve (sound pressure) ühikutes ja mis ulatub 60-70 akustilise detsibellini. Uuemates printerites on seda küll suudetud tunduvalt vähendada, kuid ikkagi ületab see laser- ja jugaprinterite oma. Parimatel kaasaegsetel nõelmaatriksprinteritel ulatub müratase 50 dB(A) piirimaile. Laserprinterite tüüpiline müranivoo printimise ajal on 45-50 dB(A), isegi kuni 39 dB(A). Jugaprinterite müratase ei ületa printimisel 50 dB(A), kuid ei küüni parimate WIN-laser- või LED- printerite omani.
TaIlinna Tehnikaülikool Elektriajam ite ja jõueIektroonika instituut Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts SUJUVKÄIWTiD JA sAGĘDĮJ$MUUNDUREņ rÕruu LEHTtA ... 'r'.. .,-.:r'i,,ili. 'r ".1 i 'Ļ 1 )- '':' : .,. 'l ..-: .- :ī- Īallinn 1 999 Sujr.rvkäivitid ia sagedusmuundLrrid' Koostanud T. Lehtla. TTÜelektriajalrrite .ļa iõrrelek1roonika instituut. Eesti Moritz Hermann Jacobi SeĮts. Taļlinrr, ...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
müraekspositsioon. Mürast tingitud üldised tervisehäired on: südameveresoonkonna häired, peavalu, unetus, väsimus, lihaspinge, stress, kontsentratsioonihäired. Akustiline trauma tekib ühe või väheste väga intensiivsete heliekspositsioonide (plahvatus) tagajärjel, sel juhul ületab heliintensiivsus sisekõrva mehhaanilised piirid ja purustatakse Corti organ. Väga intensiivsete helide tagajärjel võib rebeneda ka kuulmekile ja puruneda kuulmeluukesed. Akustilise trauma tagajärjel tekkinud kuulmislangus on enamasti püsiva iseloomuga. Püsiva kuulmisläve tõusu korral ei taastu kuulmine ka siis, kui viibitakse pikka aega müravabas keskkonnas. See staadium kujuneb välja ca 4...10 aastaga. Kõige olulisemalt kahjustab müra kuulmist kõrgetes sagedustes, tüüpiliselt 4000 Hz lähedal, kuid kahjustuse süvenedes laieneb kuulmisläve tõus ka teistele sagedustele. Reeglina on mürast tingitud kuulmislangus kahepoolne ja sümmeetriline. Juba
50% kuni 65% elanikest hindab akustilisi tingimusi headeks või väga headeks. Vähem kui 30 % hindab akustilisi tingimusi halbadeks; heliklass D: heliisolatsiooniklass vanematele, halvemate akustiliste tingimustega ehitistele, nt remonti vajavad ehitised; ei ole mõeldud uutele ehitistele; eeldatakse, et 30% kuni 45% elanikest hindab akustilisi tingimusi headeks või väga headeks. 25% kuni 50% hindab akustilisi tingimusi halbadeks. Kui uue hoone akustilise kvaliteedi taseme saavutamine on kallis ja aktsepteeritakse madalat akustilist kvaliteeti, võib vanade ja renoveeritavate hoonete akustilise kvaliteedi hindamisel lähtuda D klassi nõuetest. INSTA 122:1998 soovitused piirete helipidavusele vt. Tabel 6.1. Tabel 6.1 Hoonete akustiline klassifikatsioon (INSTA 122:1998). Hoonepiirete helipidavus Heliklass A B C D
hüpnootilise sisenduse allika kättesaadavuse kadumist. Hüpnoosis saavutatakse ka ealist regressiooni hüpnotiseeritu käitub nii, nagu ta arvab last käituvat. See pole jällegi mitte mälu, vaid kujutlusega seotud nähtus. 2. Meditatsioon Meditatsiooniks kasutatakse mantraid (visuaalseid ja akustilisi), millele sügavalt keskenduses viikse end erilisse psüühilise keskendatuse seisundisse (üheks akustilise mantra näiteks on: Om mani padme um ). Meile on meditatsioon kõige tuttavam 1990-te aastate algul üle Eesti "lennanud" transtsendentaalse meditatsiooni (TM) lainena. Mediteerida saab ilma, et seda mingisuguse usulis- filosoofilise ideoloogiaga seostataks, kuigi reeglina kasutatakse meditatsiooni just selliste ideoloogiate erilisuse rõhutamiseks. © AAVO LUUK 2003 - 2004
Tigu kujutab endast kahe ja poole keeruga teokarpi meenutavat moodustist ning koosneb luulisest ja õrna struktuuriga membranoossest (kilelisest) osast. Luuline osa on täidetud perilümfiga, mis koostiselt sarnaneb ajuvedelikuga. Luulise teo perilümfis on membranoosne (kileline) tigu, mille õõnsuses on rakkudevahelise vedelikuga sarnanev endolümf. Membranoosses teos paikneb tegelik kuulmiselund – karvarakkudega kaetud 98 membraan. Karvarakud muudavad kuulmeluukeste akustilise (mehaanilise) energia elektrokeemiliseks impulsiks, mis kuulmisnärvi kaudu viiakse aju kuulmiskeskusesse. Joonis 3.31. Kõrva ehitus Tasakaaluorgan Tasakaaluelund (vestibulaarelund) jaguneb suure ja väikese kotiga (utriculus ja sacculus) esikuks ning kolmeks poolringkanaliks. Tasakaaluorgani luuline osa on täidetud perilümfiga nagu luuline tigu ning kileline osa täidetud endolümfiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
