Elekter ise mulle suurt kasu ei too, küll aga lihtsustavad minu elu seadmed, mis elektrienergia teiseks liigiks muundavad. Näiteks kui mul on vaja mune keeta ja ma tahan seda elektri abil teha, siis ma ei pane juhtmeid veepotti lootes, et vesi nüüd tänu elektrile soojenema hakkab. Küll aga aitab see, kui ma endale elektripliidi ostan, mis elektrienergia soojusenergiaks muundab. Veel üks tavaline elektritarbija on lamp, mis muudab elektrienergia valgusenergiaks. Ka akustikaga puutun ma pidevalt kokku. Akustikaga on seotud kõik hääled - nii need mida ma kuulen kui ka need mida minu kõrvad tajuda ei suuda. Rääkimise (heli tekitamise) ja kuulmise (helile reageerimise) abil saan ma teistega suhelda ja informatsiooni jagada. Need on ainult väike osa füüsikalistest nähtsutest, mis minu igapäevaelus rolli mängivad. Tegelikkuses on neid palju rohkem ning ilma füüsikaliste nähtusteta ei ole võimalik elada, sest need esinevad kõikjal.
jaoks. Pikem kaja võib kõneleja raskesti kuuldavaks muuta. Teisest küljest, kui kaja ei ole piisavalt pikk, siis võivad kannatada toonide tasakaal ja valjudus. Muusikas on reverberatsiooni aja pikkus kõige olulisem just kontserdisaalides, mida esineb mitut tüüüpi. - Kõige tüüpilisem on nn kingakarbi kujuga saal (nagu ”Estonia” kontserdisaal) –parim akustika - Samuti on levinud ovaalsaalid (nagu Austraalias Sydney Ooperimaja)-ei ole väga hea akustikaga - Vähem levinud on saalid, kus publik ümbritseb esinejat klõigist neljast küljest (nagu Pärnu Kontserdimaja) – ka hea akustika - Ruudu kujulised kammersaalid – kõige kehvema akustikaga Kõik materjalid, mis on kontsertsaalis, sh publik ja nende riided, aitavad kaja efekti vähendada. Kirikus on kaja efekt suurem tänu puidust pinkidele, kõrgetele, sageli tornikujulisele laele/ katusele ja kivist paljastele seintele. Kiriku akustika on kõige suurem.
Balcarka koridoridest koosnev koobas asub Moraavia karsti põhjaosas. Koopas saab kõndida läbi tehistunneli, mille lage kaunistavad mineraalainete setetest moodustunud dekoratsioonid. Pärast selle koopa läbimist jõuab Moraavia karsti kõige ilusamasse ossa. (Balcarka Cave, 2016) Catherine'i koopas on hästi näha vee voolamisest tekkinud erosiooniaugud. Selle koopa kõige olulisem osa on Hlavní Dóm, mis on Tsehhi vabariigi suurim maa-alune saal, mis lisaks sellele on ka väga hea akustikaga. (Catherine's Cave, 2016) Sloup-Sosvka koopad on samuti väga hea akustikaga maa-alused koopad, mis koosnevad suurest koridoride, kuplite ja mäekurude rägastikust. (Sloup-Sosvka ... , 2016) Kokkuvõte Vee liikumine kivimites võib tekitada muutusi maa sees ja pinnal ning kujundada omapäraseid pinnavorme ja veekogusid. Nii on tekkinud ka Moraavia karst, mis on Tsehhi vabariigi suurim karstiala. Punkva koopad on turistide seas Moraavia karstiala kõige populaarsemad. Punkva jõe maa-
Siis on veel Kuressaare kesklinnas 17. sajandist pärit barokses stiilis raekoda. Raekoja vastas asub vaekoda, mis on pärit 1663. aastast. Kindlasti ei tasuks ka unustada peaväljaku ääres asuvat Laurentiuse kirikut, mis oma praeguse kuju sai 19. sajandil, kuid juured ulatuvad tagasi 17. sajandisse. 3. Kultuurilised vaatamisväärsused ja sündmused Alates 1999. aastast toimuvad suviti Saaremaa ooperipäevad. Ooperipäevad toimuvad Kuressaare piiskopilinnuses, mis oma hea akustikaga võimaldab korraldada väga häid esinemisi. See on Kuressaare ja kogu Saaremaa üheks suurimaks sündmuseks suviti. Samuti toimub Kuressaares teatrifestival. 4. Turismi arengu majanduslikud eeldused Kuressaare on majanduslikult üpris edukas ja stabiilselt arenev väikelinn. Linnas leidub küllaldaselt väikeseid baare, kohvikuid ja võõrastemaju. Kuressaares on digitaalsed sideliinid, moodsa sisustusega haigla, uus
Väga palju oli ka kaunistusi ja keerutusi. Panin tähele kas seda, et koori etteasted vaheldusid soolaartistide ja duettide etteastetega. See tõi kontserdisse vaheldust ja tegi selle huvitavaks. Koo oli jaotunud erinevateks osadeks, justkui erinevate tempode ja meeleoludega. Mõned osad on kõrgema häälega, teised madalamaga. Kontserdipaigaks oli Salemi kirik, kus viibisin esmakordselt. See on üks uuemaid skraalehitisi Tartus. Kirik on tuntud oma hea akustikaga kontserdisaali ning ainsa Tartus oleva barokkoreli poolest.
Jaan Willem Sibulal tuli Max Detweileri rollis teha ka vokaalne etteaste, kuid põhiline on siis ikka isikupäraselt tehtud koomilise varjundiga roll. Draamatrupi liikmed Karol Kuntsel, Maarja Mitt ja teisedki said aga ,,Helisevas muusikas" hääle proovile panna. Oluline puudus, mis Vanemuise ,,Helisevas muusikas" kõrva torkas, oli heli ülepingutatud võimendamine. Küllap tehti panused võimendusele seoses eesolevate mängukordadega Nokia kontserdimajas, kus loomuliku akustikaga on kehvad lood. Ent Vanemuise suures majas, kus on teatrit (sealhulgas muusikateatrit) edukalt tehtud ka ilma abivahenditeta, mõjus kõlaritele tehtud panus teatrielamust pärssivalt. Mulle isiklikult väga meeldis ,,Helisev muusika", kui keegi pakuks mulle piletit sellele muusikalile, et seda uuesti vaatama minna saaksin, siis ma võtaks selle vastu ja läheks vaatama. Tahaks näha kuidas saab hakkama oma rolliga Birgit Õigemeel ja Raivo E. Tamm.
vaekoda, mis on pärit 1663. aastast. Kindlasti ei tasuks ka unustada peaväljaku ääres asuvat Laurentiuse kirikut, mis oma praeguse kuju sai 19. sajandil, kuid juured ulatuvad tagasi 17. sajandisse. Nimetatud ajaloolised vaatamisväärsused ei ole muidugi ainukesed, kuid need on ehk kõige silmapaistvamad. Kultuurilised vaatamisväärsused ja sündmused Kuressaares toimuvad alates 1999. aastast suviti Saaremaa ooperipäevad. Ooperipäevad toimuvad Kuressaare piiskopilinnuses, mis oma hea akustikaga võimaldab korraldada väga häid esinemisi. See on Kuressaare ja kogu Saaremaa üheks suurimaks sündmuseks suviti. Samuti toimub Kuressaares teatrifestival, millest võtavad osa paljud harrastusnäitlejad. Turismi arengu majanduslikud eeldused Kuressaare on majanduslikult üpris edukas ja stabiilselt arenev väikelinn Läänemere regioonis. Et turismi arendada, tuleb inimestele pakkuda mitmeid teenuseid, et inimestel oleks meeldivam seal olla
Kreeka teater Kreeka teater · Kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest · Tähtis osa kuulus muusikale · Näitlejateks olid vaid mehed · Kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus · Kreeka teater on alus kogu maailma teatrile Teatrihoone · Oli lahtise taeva all · Koosnes kolmest osast: orkestra, skeene ja theatron Orkestra · Siin esinesid näitlejad ja koor · Väga hea akustikaga · Heli levis ringikujuliselt Skeene · Täitis dekoratsiooni ülesannet · Varjas lavaefektide loomiseks vajalikke seadeldisi · Dekoratsioonid maaliti kangale ja riputati skeene külge · Seal mängisid näitlejad Theatron · Ala, kus istusid pealtvaatajad · Nad olid paigutatud poolkaares/hobusera uakujuliselt ümber näitemänguplatsi · Pingid olid kivist ning ebamugavad Dionüüsia
on raidraamistikuga gooti stiilile iseloomulikud teravkaarsed aknad. Seintel on Saaremaa aadlike dolomiidist vapid, mis annavad palju võimsust ruumidele juurde. Esinduslik peasaal kujutab endast kahelöövilist viietraveelist saali, mille vőlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise vőlu. 1976. aastal taastati ruumi keskaegne ilme ja nüüd on see kasutusel suurepärase akustikaga kontserdisaalina, kus on ka imeline õhkkond, kus esineda ning mille toolid on valmistatud kohalike meistrite poolt sajandivanuse mööbli eeskujul. Vahitorn(Pikk Herman) on üks põnevamaid kohti linnuses, mööda kitsast treppi aina kõrgemale ja pimedamasse kohta suundudes on lõpp asukohaks sild. Keskajal kasutusel olnud tőstesild muutis torni vaenlase linnusesse tungimise korral viimaseks redupaigaks
Ansambel Vivacello koosneb noortest ja mõnest vähem noorest suurepärasest tsellistist: Marius Järvi, Andreas Lend, Leho Karin, Theodor Sink, Johannes Teppo, Johannes Sarapuu, Aare Tammesalu ja Villu Vihermäe. Ühendab neid aga hea väljakujunenud maitse ja tehniline valmisolek esitada ülikeerukat muusikat. Sellisesse kategooriasse liigitub avateos kindlasti, esitus oli ansambliliselt laitmatu ja kõlaliselt hästi mahutatud Pärnu kontserdimaja vägagi kammerliku akustikaga väikesesse saali. Aile Asszonyi astus lavale Arvo Pärdi teosega ,,L'abbé Agathon" sopranile ja kaheksale tsellole. Teos on dateeritud aastanumbriga 2004, mil esiettekande tegi Barbara Hendricks koos Beauvais' tsellistidega. Teos on ootamatult väga kirgliku helikeelega ja seetõttu ka väga sobiv Asszonyile, s.t vastab esitaja temperamendile, professionaalsusest ei pea siin rääkimagi. Igal juhul kujunes ,,Isa Agathoni" esitus üheks õhtu tippudest.
VANA-KREEKA TEATER Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose (veini ja viljakuse jumal. Kreeklased uskusid, et Dionysos innustas suuri näitekirjanikke ja oli kinkinud inimestele veini) auks peetud pidustuste raames, mida kutsuti dionüüsiateks. Dionysose kultus oli rahvaenamusele, polnud suletud. Kultus pärineb Väike- Aasiast. See kultus lubab paradiisi nüüd ja kohe! Heideti kõrvale mõistuse kammitsad - oldi alkoholi mõju all. Dionysos on kaose jumal. Dionüüsiate ajal heideti normatiivid kõrvale, aga see oli siiski rangelt piiritletud. Peeti loomulikuks, et dionüüsiatel osalevad kõik Ateena kodanikud. Näidendid kanti ette selleks spetsiaalselt ehitatud teatrites, mis mahutasid kuni 15 000 pealtvaatajat. Toonastest näidendeist on tervikuna säilinud vähesed, kuid neid, mida teatakse, mängitakse ka tänapäeval. Tõsise sisuga näidendite ainestik pärines kangelasmüütidest ning neid nimetati tragöödiat...
.........................................................................lk.11 SISSEJUHATUS Selle referaadiga räägin ühest Eestis paremini säilinud piiskopilinnusest, selle ajaloost, legendist ja mis on temast saanud tänapäeval. Haapsalu piiskopilinnus hõlmab enda alla üle 3 hektari.Haruldane on ta ka veel sellepärast ,et Haapsalu on ümbritsetud kolmest küljest merega. Linnuse vanimad osad on 1270.aastatel valminud väike linnus ja väga hea akustikaga toomkirik. Linnuse kirikutornist avaneb aga parim vaade Haapsalule ja selle ümbrusele. Räägin ka Valge Daami legendist. Augusti südaööl täiskuu paistel ilmub Haapsalu toomkiriku ristimiskabeli aknale valge naisekuju-Valge Daam. Sajandite saladusi varjavad müürid tänapäeval aga on meelelahutuseks sadadele turistidele iga päev ja see on ka hea koht vabaaja veetmiseks. Piiskopilinnuses saab uurida vanu relvi, keldreid, jõudu katsuda mõõgavõistluses, vibu lasta,
aastal luterliku reformatsiooniga kaasnenud pildirüüstest. Koguduse kaval eestseisja lasi kiriku lukud sulatina täis valada ning märatsev rahvas ei pääsenud sisse. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Hõbedakambris on eksponeeritud gildide, tsunftide, Mustpeade vennaskonna ja kiriku hõbevara. Suurepärase akustikaga saal on armastatud kontserdipaik. Kiriku juurde kuuluvad neli kabelit: · Antoniuse kabel, ehitati 1493. aastal (algselt Püha Matteuse kabel u.1350) Kabelis asub säilinud osa Lüübekist pärit meistri Bernt Notke unikaalsest maalist "Surmatants" (15. sajandi lõpp) ning püha Antoniuse altar (16. sajand). · Bogislaus von Roseni hauakabel (ehitati 1651. aastal) · Püha Jüri kabel, peaportaali ees 14.sajandist
asusid seal botaani-ka- ja zooloogiaaiad, mehaa-nikatöökojad, seal elasid haritlased. Asub Aleksandrias, riiklik uurimisasutus. Pergamoni altar - tänapäeval asub Berliinis. Kujutatakse jumalate võitlust gigantidega, Väike-Aasias Pergamonis. On 36m lai. Pergamoni amfiteater - akropol asub kõrgel künkal, kust avaneb imeline vaade Pergamoni linnale. Pergamon oli üks antiikmaailma kuulsamaid teadus- ja kultuurikeskusi. Siin asub ka kuulus Zeusi altar, mis on üks suuremaid alatreid. Hea akustikaga. Ülisuur raamatukogu. Marcus Antonius kinkis selle pärast Rooma riigiga ühinemist Kleopatrale. Altari rekonstruktsioon asub Berliini Pergamoni muuseumis.
Türi linn ASUKOHT: Türi vald on ajalooliselt ja sotsiaal-majanduslikult omavahel integreeritud piirkond (Järvamaa lõunaregioon nn. Lõuna-Järvamaa), mille keskuseks on Türi linn. 2005. aastani kehtinud haldusterritoriaalse jaotuse alusel jagunes piirkond 4 kohaliku omavalitsuse vahel - need on Türi linn, Türi vald, Oisu vald ja Kabala vald. Kohalike omavalitsuste volikogude valimise ajal (23.10.2005) ühinesid neli omavalitsust üheks omavalitsuseks Türi vallaks (suurus 598,82 km2; 35 küla, 2 alevikku, 1 linn; 11 561 elanikku seisuga 01.10.2006). Türi vald asub Järvamaa edelaosas. Valda ümbritsevad Käru vald (Rapla maakond), Vändra vald (Pärnu maakond), Suure-Jaani vald, Kõo vald, Võhma linn (Viljandi maakond), Imavere vald, Koigi vald, Paide vald, Väätsa vald, Paide linn (Järva maakond).Valda läbivad mitu suurt maanteed (Pärnu-Rakvere- Sõmeru, Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi, Tallinn-Imavere-Viljandi) ja Ta...
PALEOLIITIKUM´i KUNST (30 000 - 8000 eKr) paeloliitikumi nooremal ajal tekkisid tööriistad, tekib ka sugukond. Venus of Willendorf, 11.1 cm. vormide rõhutamine, esiema kultus. statuett - puust, luust, kivist kujuke. joonistuste ja maalingute peamine aine on loomad - mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved. Hästi edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Koopamaalingud tugeva kontuuriga ja värvitud mineraalsete muldadega. Põhitoonid: must, valge, kollane. Lascaux koppad, Altamira. NEOLIITIKUM´i KUNST (6000 - 2000 eKr) tähtis põlluharimine ja loomakasvatus, tekivad võitlusedmaade ja söögi pärast, levinud ornamentika (loodusvormid, loomade väljendamine). Ornamentika oli seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Ilmuvad savinõud keraamika. POLNUD HOONED, VAID USULISED MONUMENDID MENHIR - kõrged, püstised kivirahnud, keldi keeles ´´pik...
Kunagisest sarvede kollektsioonist on järele jäänud kaks, mis praegu kaunistavad fuajee seina. Omaette kunstiteos on aknad, kus oli kasutatud pliiga kokkupandud peegelklaasi. Esialgsest klaasist on säilinud ainult üksikud ruudud, sest viimase sõja ajal võeti sealt seatina haavlite valamiseks. Sangastet külastavate turistide tähelepanu köidab kajaefekt lossi trepialuses võlvikus, mille annavad portaali silluskaared. Hea akustikaga on ka ballisaal, kus viimasel ajal on peetud mitmeid kontserte ja saadud kõrgekvaliteedilisi helilindistusi. Põhiliselt on loss kahekorruseline, kuid osaliselt kolme- ja koguni neljakorruseline. Rahvajutu järgi olnud lossis selle valmimise ajal 99 tuba. Hilisemad ümberehitused ja rekonstrueerimised on seda arvu muutnud. Praegu arvatakse kõigi korruste ruume kokku 149. Ruumide kogupindala on üle 2500 m², hoone maht aga 18 300 m³. Katuste katmiseks kulus 1500 m² plekki
üldjooniselt lihtne ja rahulik hoone. Sisekujundus on tammepuust seinatahveldise, keerdtrepi ja saali rõdukaartega maitsekalt tagasihoidlik (tislermeister C. Klein). Saali mööbli kujundas arhitekt O. Siimann (O. Siinmaa). Tiibhoone alumisel korrusel on volikogu kantselei ja linnavolinike tuba, hiljem kohvikuruumidena kasutusel olnud sinine saal oli algselt linnapea kabinet. Teisel korrusel asuvad volikogu istungite saal ja linnavalitsuse istungite ruum. Pärnu raekoja suurepärase akustikaga saal on juba aastakümneid kasutusel ka kontsertsaalina. Siin toimuvad festivalid ja kammerkontserdid ning esinevad rahvusvahelise suurusjärgu tähed. Pärnu rand Pärnu rand on Pärnu linna uhkus ja identiteedi kandja olnud juba kauem kui sada aastat. Kuigi tervisevetel käimise alguseks loetakse aastat 1838, siis kuurordielu puhkes Pärnus õitsele XIX sajandi lõpul, kui linn võttis selle arendamise oma ülesandeks
Parksepa Keskkool ANNI VÕRO- 6B 7 Maailmaimet Referaat Juhendaja : L .Luik Parksepa 2006 Püramiidid Esimeseks vanaaja maailmaimeks peetakse Egiptuse püramiide. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend, võib olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi kõrval seisab teine suur püramiid - vaarao Chephreni hauamonument. Eg...
kaheksatahulise laua funktsioon. Nähtavasti toimusid siin mnikord ka piiskopkonna valitsuse - krgemaist vaimulikest koosneva toomkapiitli - istungid. XX sajandi algul kohandasid Saaremaa aadlikud saali oma maapäevade pidamise kohaks. Sellest ajast pärinevad ka Riias valmistatud neogooti stiilis uksed. Ruumi keskaegne ilme taastati 1976. aastal. Nüüd on see kasutusel suurepärase akustikaga kontserdisaalina. Saali ehteks on Lüübeki kunstnikule Henning von der Heidele omistatav tammepuust altarireljeef "Maarja kroonimine" (u. 1497-1500). Kuulunud algselt meile praeguseks tundmatule altarikapile, asus reljeef aastail 1547 - 1791 sekundaarsena Kaarma kiriku vana altari korpuses. Oma virtuoosse likestiili ja suurejoonelise piduliku monumentaalsusega on Kaarma reljeef Eesti säilinud gooti
Need reeglid võimaldavad projekteerijal teadlikult määrata helilaineid peegeldavate pindade orientatsiooni saalis. Heli peegeldumise nähtusi kasutatakse näiteks teadlikult suurtes kontserdi- ja teatrisaalides vastavate akustiliste ekraanide projekteerimisel. 18. Mürapidavuse nõuded korruselamute projekteerimisel kruntidel tuleb määrata müratase kas arvutuslikult või mõõtmise teel akustikaga tuleb kooskõlastada saali gabariidid ja maht, samuti helisummutavat siseviimistlust vajavate ruumide lahendus tuleb hoiduda elamute lahendusest, kus ühe korteri vannituba piirneb teise korteri tubadega prügitorustikke ei tohi kinnitada elutubade seinte külge, torude kinnitusel seintega tuleb kasutada elastseid vahetükke 9
Selles uurimustöös räägin kirikutest Tallinna vanalinnas. Tallinna kirikuhooned koos kirikaedade ja kunstivaraga on unikaalne kultuuripärand. Eesti on ühinenud ,,Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooniga", mis rõhutab ka avaliku võimu rahalise toetuse vajadust kohaliku arhitektuuripärandi säilitamiseks ja taastamiseks. Kirikud visualiseerivad Tallinna siluetis meie ajaloo vaimse osa, mille tähelepanuta jätmine tähendaks lünka meie ajaloos ja tänapäevas. Oivalise akustikaga kirikud on olulised Tallinna kontserdipaigad, kirikute orelid moodustavad aga unikaalse ,,orelimuuseumi". Kirik on läbi aegade teinud sotsiaaltööd, et toetada vanu, haigeid ja ühiskonna arengust mahajäänuid. Ühendades riigi, kohaliku omavalitsuse ja kiriku jõud, on meil võimalus luua inimväärne elukeskkond nii vaimses kui füüsilises mõttes suurema hulga ühiskonnaliikmete jaoks. Turistid tulevad Tallinnasse sageli ajaloo ja vana arhitektuuri pärast. 2000. aastal külastas
normaaliga. Need reeglid võimaldavad projekteerijal teadlikult määrata helilaineid peegeldavate pindade orientatsiooni saalis. Heli peegeldumise nähtusi kasutatakse näiteks teadlikult suurtes kontserdi- ja teatrisaalides vastavate akustiliste ekraanide projekteerimisel. 18. Mürapidavuse nõuded korruselamute projekteerimisel · kruntidel tuleb määrata müratase kas arvutuslikult või mõõtmise teel · akustikaga tuleb kooskõlastada saali gabariidid ja maht, samuti helisummutavat siseviimistlust vajavate ruumide lahendus · tuleb hoiduda elamute lahendusest, kus ühe korteri vannituba piirneb teise korteri tubadega 4
Rannu uusapostlik kirik Apostliku-õigeusu kirik ehitati aastail 1899-1901 ja õnnistati 5. mail 1905 Jeesuse Jeruusalemma mineku auks. Õigeusu koguduse tegevus lõpetati aastal 1961, hoonet kasutati kolhoosi laona. Kaheksakümnendatel aastatel otsustas Rannu sovhoos ülekohtu heastada ja taastas kirikuhoone. Esialgne eesmärk oli kasutada kirikut tavandihoonena. Kui aga Rannus tekkis Eesti Uusapostliku Kiriku kogudus, võeti tavandihoone rendile. Hea akustikaga kirikus on korraldatud avalikke kontserte. Pastorihoones tegutseb Rannu perearst. Rannu park ja mõisahooned Rannu vasallilinnus rajati 13. sajandi keskpaiku liivi päritoluga Dolenite suguvõsa poolt. Rannu mõisapreili Barbara v. Tiesenhauseni traagilisest armuloost on ainet saanud Aino Kallas jt kirjanikud. Kindluse hävitasid Vene väed Liivi sõja ajal. Kaitse alla kuulub müüriga piiratud park, mida ääristavad endised mõisahooned ja kunagi linnust ümbritsenud tiik.
Tegemist võis olla ka omaaegse observatooriumiga, kus oli võimalik ennustada nii päikese- kui kuuvarjutusi. Mõni arvab, et see on tulnukate tehtud, sest tol ajal ei oskanud inimesed selliseid asju teha. On peetud raviva otstarbega kohaks, kust inimesed käisid otsimas abi oma tervisehädadele. Ravimiseks hakati sealt endale kivikilde lööma. Üle Inglismaa käisid inimesed seal omale kilde võtmas, üks mees käis isegi Sveitsist. Muusikateadlased arvavad, et need kiviringid on väga hea akustikaga. Üks ameeriklane lasi ehitada täismõõdus betoonist koopia. Katsetati ja leiti, et selline rajatis on mingi imelise akustikaga. Eesti pronksiaeg 1800-500ekr: vanem pronksiaeg 1800-1100ekr, noorem 1100-500ekr. Eestist on leitud vaid 16 vanema pronksiaja pronkseset. Ühtegi kinnismuistendit ei teata. Üks odaots (1800ekr) on kõige vanem eesti leidudest. See on pärit Uurali mägedest, kuid leiti muhult. Tegemist on väga ilusa ja kvaliteetse odaotsaga
arhitektide ja inseneride inertsi ületamiseks ning neile kogemuste andmiseks otsustasid soomlased, et Lahti linna rajatav uus kontserthall peab tulema puidust. Jutt on Sibeliustalost, mis peaks eestlastelegi teada olema. Kuigi ehituse organiseerimiskomiteed juhtis Soome peaminister Paavo Lipponen isiklikult ja Soome riik toetas projekti 41 miljoni margaga, langetas Lahti linnavolikogu otsuse projekti kasuks napi häälteenamusega üsna hiljuti, mais 1998. Tulemuseks on aga üks maailma parima akustikaga kontserdisaale ja Lahti linna uus turismimagnet. Peale Sibeliustalo valmimist on Soomes puidu kasutamine suurtes ühiskondlikes hoonetes kasvanud hüppeliselt. Jalgratast ei pea leiutama. Eesti riik ja omavalitsused peaksid otsusele jõudma, mida nad tahavad ja seejärel ka vastavalt käituma. Kui sooviks on majanduse jätkusuutlik areng, siis peab soodustama puidu kasutamist ehituses. Loomulikult ei saa pilli lõhki
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................
Uuringud näitavad selgelt, et Stonhenge`i rajajad olid head matemaatikud ja astronoomid. Kivid on korralikult paigaldatud ja tee, mis selle juurde viib on orienteeritud suvise päiksetõusu pööripäeva järgi. On leitud, et tegu võis olla observatooriumiga või et hoopis ufonaudid tegid. On avastatud luid selle lähedalt, st paik võis olla raviva otstarbega, kivid ravivad. Üritati kivikilde murda. Rahvast käis sinna üle Inglismaa. Muusikatedlased arvavad, et need kiviringid on väga hea akustikaga. Eesti pronksiaeg. Vanem pronksiaeg 1800 – 1100 ekr ja noorem pronksiaeg 1100 – 500 ekr. Vanemast suurt midagi ei tea, on olemas ainult 16 vanema pronksiaja eset, ühtegi kinnismuistist ei tea. Vanim pronks ese on odaots, mis leiti Muhu saarelt, mis tuli Uurali mägedest. Leidis üks kohalik talumees, kes kasutas seda seatapuks. Kivisaarest leiti sirp. Pole teada, kas lõigati vilja vms. Algselt pronksesemed olid nii kallid, et toodi
selles on võrdne korrutet võrdsega, mis väljendab sama samaga tasumise printsiipi. Võttis kasutusele kosmose mõiste `korra' tähenduses, `kaosele' vastanduvana. Kujutab endast korrapära, harmoonilisust. Järeldas, et Maa (ja teised taevakehad) on kerakujuline, kuna kera on kõige täiuslikum kehade seas. Maa on maailma keskpunkt (geotsentrism), mille ümber tiirlevad teised taevakehad. Seda nimetas maailmaharmooniaks. Tegeles peale matemaatika ja geomeetria veel muusika ja akustikaga, avastas näiteks, et heli kõrgus sõltub heliseva keele pikkusest. Oli metempsühhoosi-usku ja uskus surmajärgsesse hüvitusse. Hinge olemuseks on harmoonia. Philolaos Teebas ja Archytas Tarentoses (V saj.) õpilased. Kandsid Meistri sõnu ja vaimsust edasi. 28 41. Empedokles ja Anaxagoras Empedokles Akragasest (~495-435) pärit Sitsiilia aadlist, oli kodulinnas väljapaistev
suurt tähelepanu, eelkõige nõukogude ajal. MEISTER JA MARGARITA: Meister, Margarita, Woland. PROBLEEMID: looming. Meistri looming mõjutab väga paljude elu, näiteks Margaritat, Bezdomnõid. Kunstnikul pole võimalik elada ilma loomingu ja loomiseta, Meistri elu hääbus. Toonase Moskva ja nõukogude inimeste mured: korterikitsikus, pidev salakuulamine ja arreteerimine, liigne bürokraatia ja mõttetud organisatsioonid, mis elu keeruliseks tegid (akustikakomisjon, kuigi akustikaga midagi ei muutunud). Woland tõestab koos oma deemonliku kaaskonnaga, et inimesed on rumalad ja neid on lihtne lollitada. 52 Meister ja Margarita on kohati nagu Romeo ja Julia. Naisterahvas on julge ja tubli ning korraldab kõik vajaliku ära. Miks „Meistrit ja Margaritat“ kohe ei avaldatud? Inimesed kadusid jäljetult. Välismaa asjad, valuuta. Nõukogude liit surus targad ja mõtlevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
