AKUSTIKA Akustika (kreeka sõnast akustikos 'kuulmis-') on füüsika haru, mis uurib mehaanilisi laineid erinevates gaasides, vedelikes ja tahketes ainistes, kuhu kuulub ka infra-ja ultraheli koos kuuldava heliga.. Ruumi akustika väljendab, kuidas heli käitub ruumis. See tähendab, et kuulaja ja heliallikas on samas ruumis. Kui ruumis ei ole peagu üldse neelavaid pindu (seinad, katus ja põrand), siis heli põrkub pindade vahel ning võtab kaua aega enne, kui see vaibub. Sellises ruumis on kuulajal väga raske aru saada jutustajast, sest ta kuuleb nii otsest heli kui ka peegelduvaid helilaineid. Kui aga pinnad on kaetud materjaliga, mis neelab heli, siis peegelduv heli kaob
Heliõpetus Jana Sarnavskaja 2012 Sisukord Heli Heli levimine Heli peegeldumine Müra Füüsika ja muusika Kokkuvõte Heli Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist Inimene kuuleb heli vahemikus 16Hz kuni 20 000Hz Infraheli on heli, mille sagedus on väiksem kui 16Hz Ultraheli on heli, mille sagedus on suurem kui 20 000Hz Kindla helikõrgusega heli tekitamiseks kasutatakse heliharki Heli levimine Laineks nimetatakse võnkumise levimist keskkonnas Heli levimise kiirus sõltub õhutemperatuurist, õhuniiskusest ja õhurõhust Heli levimise kiirus õhus on 330 m/s Heli levimise kiirus vees on üle nelja korra suurem kui õhus, 1450 m/s Heliallikas tekitab laineid, mis jõuavad meie kõrvadeni. Heli peegeldumine Suurtes ruumides, näiteks kirikutes, esineb kõnelemisel eriline heli, järelkõla. See tekib põhiheli ja peegeldunud heli liitmisel Mida suur...
Füüsika minu igapäevaelus Iga inimese elu koosneb füüsikast. Enamus inimesi ei oska seda kõike füüsikaga seostada teadmatuse pärast või ei soovi nad sellele mõelda ega tähelepanu pöörata. Nii mina kui ka teised inimesed ja objektid puutume kokku gravitatsiooniga. Tänu gravitatsioonile saan ma kõndida, joosta, jalgrattaga sõita ja muid tegevusi teha. Gravitatsiooni puudumisel peaksin ma ainult hõljuma. Gravitatsiooni kaela võin ma ajada mahapillatud taldriku. Ka minu enda kukkumises on tegelikult süüdi gravitatsioon. Minu arvates „kannatavad“ gravitatsiooni käes kõige rohkem alkoholi- või narkojoobes isikud, kes ei suuda tasakaalu hoida ja kukuvad muudkui pikali. Väga suurt rolli minu igapäevaelus mängib elektrienergia. Elekter ise mulle suurt kasu ei too, küll aga lihtsustavad minu elu seadmed, mis elektrienergia teiseks liigiks muundavad. Näiteks kui mul on vaja mune keeta ja ma tahan seda e...
Füüsika on teadus, mis uurib loodust. Tänu füüsikale saame selgitada enda ümber toimuvaid protsesse, kuna enamus, millega tegeleme ongi seotud füüsikaga. See teadus jaguneb omakorda harudeks, kuhu kuuluvad mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Eelnevalt mainitud valdkonnad ongi mingil määral osa minu elust. Kui ma hakkasin füüsikat õppima, siis see tundus minu jaoks midagi keerulist ning seostasin seda tohutu hulga valemite kasutamisega. Nüüdseks olen seda 3. aastat õppinud ning võin väita, et füüsika ei võrdu ainult valemite arvutamisega, vaid ta on
1. Valgusõpetus § Valguse levimine. Vari o Valgusallikas keha, mis kiirgab valgust. o Valguskiir kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimise suunda. o Täisvari ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. o Poolvari piirkond, mida valgusallikas valgustab osaliselt. o Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. o § Valguse peegeldumine o Langemisnurk nurk langeva kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse: ). o Peegeldumisnurk nurk peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse: ). o Mattpind pind, mis peegeldab valgust hajusalt. o Tasapeegel: peegeldumisel tasapeeglilt vahetub parem-vasak pool, ...
6variant 1.Ühtlaselt muutuv ringliikumine- Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on olemas nurkkiirendus ,mille vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e aksiaalvektor. 2.Harmooniline võnkumine- nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil. x=A*sin(fi); x-hälve tasakaaluasendist;A-max hälve(võnkumise amplituud);fii-vnkumise faas(fii= t);wnurkkiirus 4variant 1.Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- See on niisugune liikumine, kus kiirendus ka muutub. Võnkumiseks nim protsesse,milledel on iseloomulik teatud korduvus .Siinuseliselt v 2.Jõumoment- Jõumoment on jõud mida rakendatakse pöördliikumises.Jõumoment on koosinuseliselt toimuvaid füüsikalisi suurusemuutusi ajas nim harm võnk.H v amplituudiks nim suurus, mis on ...
Teine asi füüsikas, millega inimesed ja ka mina igapäevaselt kokku puutun, on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine, täpsemalt on see ,,elektrivool". Elektrivool peaks olema igas majapidamises, kaasaarvatud minul. Elektrivoolu alla saame nimetada näiteks elektriradiaatorid ja elektripirnid neid kasutame iga päev. Radiaatoritelt saame me soojusenergiat ning pirnidelt valgusenergiat. Veel on olemas ka äike looduslik elektrivool. Kolmandaks haruks on akustika. See uurib mehaanilisi laineid erinevates gaasides, vedelikes ja tahkistes. Siia kuulub ka kuuldav heli koos ultra- ja infraheliga. Seega on akustika üsnagi tähtis, kuna tänu sellele ma saan suhelda teistega ma kuulen mitmeid erinevaid hääli ja ka häälitsusi. Igapäevaselt puutume kokku ka ringliikumisega. See on selline liikumine, mis kulgliigub mööda ringjoonekujulist trajektoori. Ühe näite võib kohe tuua planeedi Maa tiirlemine ümber Päikese
a capella- laulu esitamine instrumentaalsaateta akord- kolme või enama heli kooskõla akustika- kuuldavus, kõlavus akustilised pillid- kõik ilma elektrita töötavad pillid alternatiivmuusika- peavoolust erinev muusika arranzeerija- muusikapala seadja erinevatele pillikoosseisudele digitaalne- info edastamine signaalidena, mis esitavad numbrijadasid dünaamika- helitugevus ja selle muutmine muusikateoses etnomuusika- rahva- ehk pärimusmuusika fonogramm- helisalvestis harmoonia- helide kooskõla helilaad- helikõrguste süsteem helistik- kindla algusnoodiga helilaad intervall- ühe astme kaugus teisest mänedzer- muusiku esindaja, kes hoolitseb artisti töötingimuste eest partituur- noot, kuhu on koondatud kõik heloteose partiid pentatoonika- viieastmeline helilaad rütm- helivältuste korrastatud järgimine teema- muusikaline mõte, millel helitöö põhineb tämber- kõlavärv
Heli omadused Kõrgus Kõrgus sõltub õhu võnkumise kiirusest 1Hz=1 võnge sekundis Helihark=440Hz=440 võnget 1 sekundi jooksul Inimkõrv on võimeline kuulma 16Hz kuni 20000Hz Infrahelid- jäävad allapoole kuulmispiiri Ultrahelid-jäävad kuulmispiirist kõrgemale Absoluutne kuulmine- suutmine peast määrata noodi kõrgust Heli tugevus ehk dünaamika Kuulmislävi on piir mis eraldab kuuldamatuid helisid kuuldavatest helidest db- helitugevuse mõõtühik 130db- suurim helitugevus mida inimkõrv suudab taluda Müra- segav, tugev heli. Pikapeale tekitab tervisehädasi näiteks peavalu, unetus, stress, lihaspinge, keskendumishäired. Kaja hilinenud heli Akustika-teadus, mis uurib heli omadusi ja käitumist erinevates ruumides ning materjalides.
suureks üllatuseks niivõrd hea ja kvaliteetne mäng. Kohe-kohe ilmus lavale ka Olga Sosnovskaja, kes esitas Rimski Korsokovi "Snegurotskat", "Marfa aariat" ooperist " Tsaari pruut" ja Pjotr Tsaikovski "Lolanta aariat" ooperist "Lolanta".Kuna olen juba maininud, et ooperit ja vokaalset esitamist mulle kontserditel kuulata ei meeldi hakkasin sellest tüdinema juba pärast esimest pala. Kuigi Olga Sosnovsjakat saatis orkester oli saali akustika niivõrd hea, et laulja hääl kostis niivõrd valjusti, et koguni tundus, et ta summutas oma häälega ära kogu orkestri.See ei ole muidugi halb, vaid näitab hoopis laulja suurt potentsiaali ja oskust laulda.Esimene pool tundus siiani kuidagi mage, kuid kuna Tsaikovski mulle väga meeldib oma voolavuse, kergluse ja kaasakiskuvuse pärast oli vähemalt see osa vokaalsest esinemisest põnev kuulamiseks.Tsikovski paladest olid veel mängitud orkestri poolt "Muinasjutt tsaar Saltaanist".
Helena Tulve 28. Apr ill 1972 Elulugu Eesti helilooja Sündinud Tartus ja üles kasvanud Tallinnas ning Pärnus Kuueaastaselt kolis ta oma vanaema juurde Tootsi Õpingud Kooli alustas kuueaastaselt Õppis Vändra lastemuusikakoolis Õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis.1990 lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 19891992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis Looming Varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal Tihti tema heliloomingus leiab prantsuse spektraalmuusikat, Gregooriuse koraali, IRCAMi(Akustika ja Muusika Uurimise ja Koordineerimise Instituut) eksperimente ja idamaise muusika jooni Kirjutanud ka suurvorme Teosed "a travers" ("Kaudu") 1998 "Sinine" 1998 "Sula" 1999 "Traces"("Jäljed") 2001 "Hõbevalge" 2007/2008 "Ma kuulsin sind laulmas" 2010 Tunnustused 2000 Heino Elle...
mitteharmooniline võnkumine Kahe vastastikku ristuva võnkumise liitmisel oleneb tulemus võnkumiste sagedustest ja faasidest. - kui võnkumised on sama sagedusega ja samas faasis, siis sumaarne liikumine toimub mööda sirget. - kui võnkumised on sama sagedusega, kuid faasis nihutatud, siis toimub liikumine mööda ellipsit. - kui võnkumiste sagedused on erinevad, siis täisarvkordsete sageduste suhete puhul, kirjeldavad liitvõnkumise nn. Lissajous kujundid. 6.LAINED JA AKUSTIKA. Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas (levimiskeskkonnas) lõpliku kiirusega (laine levimiskiirus). Ainsana ei vaja keskkonda elektromagnetlained. Akustika – käsitleb elastsuslaineid , millised asuvad sageduste vahemiku 20 Hz kuni 20 kHz Akustika – on füüsika osa , mis käsitleb häält ning tema seost teiste füüsiliste nähtustega. Helid jaotakse : lihthelid ehk toonid, liit helid, mürad 6.1.Lained elastses keskkonnas
..............................3 - Noodikiri..............................................................................................................3 - Millega muusikat tehakse?...............................................................................3-4 3) Mis on muusikateadus?........................................................................................4 4) Mida tähendab muusika minu jaoks?...................................................................5 5) Mis on akustika ehk heliõpetus?..........................................................................5 - Heli......................................................................................................................6 - Heli levimine ja peegeldumine............................................................................6 - Kaja.....................................................................................................................6 - Müra.............................
aaria instrumentaalsaatega vokaalsoolo a cappella mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga akustika õpetus helist, selle tekkimisest ja omadustest alt madal naishääl arranzeerimine helitöö ümberseade avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö ballett lavakunstiliik bariton tenori ja bassi vahepealne meeshääl barokk 1600-1750 a Euroopas levinud kunstistiil bass madalaim meeshääl bel canto laulmisviis burdoon katkematult kaasa helisev bass conserto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad dünaamika helitugevuse muutumine falsett eriliselt kõrge laulmisviis forte valjusti gigue barrokksüidi kiireim osa Gregoriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgil...
võrdub keha inertsmomendi I ja nurkkiirenduse ε korrutisega. M=Iε. Pöörleva keha energia Wk=Iω2/2. 6. Harmooniline võnkumine – Võnkumiseks nim. protsesse, milledel on iseloomulik teatud korduvus. Harmooniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukonta kirjeldav koordinaat x muutub ajas siinus või koosinus funkt. järgi. x=A0·sin(ωt+φ0). 7. Lained – laineks nimetatakse võnkumise ruumislevimise protsessi 8. Akustika – käsitleb elastsuslaineid, millised asuvad sageduste vahemikus 20HZ kuni 20 kHz. Akustika on füüsika osa, mis käsitleb häält ning tema seost teiste füüsikaliste nähtustega. Helid jaotatakse: lihthelid, liithelid ja mürad. Heli minimaalset intensiivsust e. tugevust nimetatakse kuuldeläveks. Valulävi I=10W/m2 9. Bernoulli võrrand – Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega ρ(roo) on staatiline rõhk p, vedelikusamba kaalust
sek Harmooniline võnkumine on võnkumine mis ei sumbu ning mis võngub sin või cos funktsiooni põhimõttel, Valem X=x0*sin(2ft) X hälve x0 amplituud t aeg Resonantsiks nim võnke amplituudi tohutut kasvu juhul kui süsteemi enda võnkesagedus ühtib välise energi võnkesagedusega Nt:sõdurite marssimine sillal, kiikumisel hoo juurde andmine. Kasulik:Pilli kõlakast, hääle resonants suus, kontserdi saali akustika. Kahjulik: slidadel marssimisel sild puruneb. Lainetus on võnkumise levimine ruumis Nt:Merelaine, raadiolaine, helilaine, valguselaine. Pikkilaine sel juhul toimub võnkumine pikki laine levimise suunda Nt:Helilaine Ristlaine Sel juhul toimub võnkumine risti laine levimise suunda Nt:Merelaine Lainepikkus on kaugus kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahel, Tähis ühik on m Laine levimise kiirus v = * f v kiirus laine pikkus f sagedus
Võnkumine ja lained Võnkumine-nim liikumist, mis kordub ajas täpselt või ligikaudselt. Nt pendel, vedru. Hälve- kaugus tasakaaluasendist-x-meeter. Amplituut- maksimaalne hälve-xm-meeter. Võnkesagedus- näitab võngete arvu ajaühikus-f-võnget/sek või Hz. Võnkeperiood- ajavahemik ühe täisvõnke tegemiseks-T-sek. Seos võnkesageduse ja võnkeperioodi vahel: üksteise pöördväärtused. T=1/f, f=1/T. Võnkumise võrrand- x=xm'sin(2f't). Vabavõnkumine- võnkumine, kus keha tasakaaluasendist välja viimisel tekib jõud, mis tahab teda tasakaaluasendisse tagasi viia nt pendel, vedru. Suundvõnkumine- võnkumine, mis tekib välise, sundiva jõu mõjul nt õmblusmasina nõel, auto mootori kolb. Resonants- võnkumise amplituudi tohutu kasv juhul, kui välise energiaallika sagedus ühtib võnkuva süsteemi oma sagedusega nt sõdurite marss sillal, kiigele hoo andmine. · Kahjulik- võnkuv süsteem võib puruneda nt auto ...
Kõlasid ainult parimad ja unustamatud hitid ansambli MODERN TALKING repertuaarist. Kõik lood olid traditsiooniliselt romantilised, tantsulised, hingelised ja kiired. Meeskond on olnud koos juba pikki aastaid ning neil on oma kindel stiil. Lauljatel on kaunis hääl, kõlav, tekstid on selged ja mõisteteavad ning mis peamine, nad naudivad seda mida teevad. Modern Talking Reloaded kohta on vaid öelda häid sõnu, kuid Modern Talking Reloaded kontsert Pärnu Vallikäärus - nii akustika kui heli oli pisut kehva kvaliteediga, aga nagu alguses öeldi, siis kohvrid ja muu kraam jäi maha. Keegi oli pakkunud oma tehnikat neile. Mulle meeldis eriti, et nad suhtlesid igati rahvaga ja pärast võtsid aega, et autogramme jagada ja koos pilti teha. Nii mõnigi Eesti artist on sellise tegevuse jaoks liiga uhke... Üldine kontserdi meeleolu oli positiivne, sest enamus inimesi laulsid ja tantsisid kaasa ja see oli tore ja meeldejääv.
Miks on kang tasakaalus ega hakka pöörlema? Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Katse: kasutame kangi ja 100 grammiseid koormisi. Igale koormisele massiga 100 g mõjub raskusjõud 1 N. Paneme kangi ühte otsa koormise massiga 100 g. Otsime teisele niisama suure massiga koormisele koha kangil, nii et kang oleks tasakaalus. 6 Akustika on füüsika osa, kus uuritakse helinähtusi. Helinähtuseks on heli tekkimine ja levimine. Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha. Kuidas me helisid kuuleme? Õhu kaudu kandub võnkumine meie kõrva ja kõrvas olev trummikile hakkab samuti võnkuma, seda tajumegi helina. Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. Õhuta ruumis heli ei levi.Mida lühem on võnkuv osa, seda kõrgem on heli. Inimene kuuleb heli sageduste vahemikus 16Hz kuni 20 000Hz.
Tallinna balletikooli õpilased, Rahvusooper Estonia orkester. Orkestri solistid:Viiul:Andrus Haav Tsello:Mart Laas Tropmet:Priit Aimla Interjöör Kuna See ballet toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istudes saab teatrielamuse täielikult kätte.Saalis on suurepärasne akustika ja see võimendab elamust veelgi. Kostüümid Selles teoses oli kasutatud balletikleitidena pikemat ,üle põlve ulatuvat romantilist balletikleiti.Sotlaste rahvariided olid meeldejäänuimad.Klassikalised soti rahvariided,ruudulisest materjalist.Madge(nõia) kostüüm oli talutüdrukulik ,mõne ruudulise riidejupiga. Lavakujundus Lavakujundus koosnes põhiliselt kahest osast:üks oli tume ja sünge mets ja teine tume siseruum gooti stiilis akendega.Vahepeal oli laval ka nõidade katel ja
tahab", ,,unistab", ,,ei pane tähele" (Reilson, 2005). Kuulmislangusega lapse areng on tavaliselt raskem kui kuuljate eakaaslaste oma. Seetõttu peaks õpetaja olema teadlikum õpilase kuulmislangusest ning püüdma luua õpilase jaoks paremaid õpitingimusi. Näiteks saab õpetaja paigutada õpilasi istuma nii, et kuulmislangusega õpilane kaasõpilasi näeks. Parim võimalus on selleks U-kujuliselt paigutatud klass. Kindlasti peaks õpetaja kuulmislangusega lapse arengul arvestama ka akustika ja taustamüraga, millest on juttu järgmises peatükis. Suhtumine kuulmislangusesse 9 Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Integratsioon tähendab hariduskontekstis kasutusele võetud abinõusid, mis kindlustavad erivajadustega õpilastele takistusteta juurdepääsu üldharidusele, koos vajaliku abi ja toetusega.
sellisel kontserdil käinud, kus inimene laulab ilma mingisuguse võimenduseta. Esimene osa kontserdist ei jäänud mulle eriti hästi meelde, kuna lood olid minu jaoks tundmatud ja võibolla ka keerulised. Kontserdi teises osas oli juba veidi rõõmsamad laulud ja seal olid ka mõned nimed, mida ma kuulnud olen. Laulja tegi iga laulu tagant väikse pausi ning rääkis lähemalt loo ajaloost või teose autorist. Kontsert ise toimus Kuressaare Linnateatri Sinises saalis, kus interjöör ja akustika olid imehead, aga ainuke asi millega võiks viriseda, oli istumine, kus toolid olid ilmselt rohkem päevi näinud. Sellegipoolest ma ei lasknud sellel asjaolul endid segada ja proovisin keskenduda kontserdile. Tõsiselt kahju hakkas mul klaveri taga istuvast Helin Kaptenist, kes peale igat lugu pidi püsti tõusma ja kummardama, kuna publik plaksutas peale igat pala nii valjusti. Kontsert lõppes väga huumoorikalt, kuna artist ütles ette ära, et neil on ka üks
Füüsika on täppisteadus: nii füüsikaline katse kui ka teooria (loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused.Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria).Füüsika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud astrofüüsika, geofüüsika ja teisi teadusharusid. Füüsika on väga tihedalt seotud teiste loodusteadustega, eriti keemiaga, mis uurib molekule ja keemilisi ühendeid, mis molekulid suurtes kogustes esinedes moodustavad
1. Sissejuhatus Keeleteaduse alused Foneetika Mart Rannut [email protected] Teemad 1. Kõneakt 2. Foneetika koht keeleuurimises, uurimisvaldkond ja harud 3. Kõneloome 4. Kõne akustika 5. Kõnetaju ja tuvastus 6. Häälikute liigitus ja IPA Vokaalid ja diftongid Konsonandid Prosoodia (kvantiteet, rõhk, toon ja intonatsioon) Kirjandus 1. Ariste, Paul. (). Eesti keele foneetika 2. Karlsson, Fred. (2002). Üldkeeleteadus. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn. 3. Hint, Mati. (1998). Häälikutest sõnadeni. Mentaalne leksikon Kuidas kõlab Mida tähendab Kuidas kirja pannakse
Minu arvates rikuvad halvad reklaamid hea muusika ära. Reklaamis on tihti muusika muudetud koomiliseks ja sõnad on tobedad. Mina noore inimesena ei pruugigi teada, et see on tegelikult väga kuulsa helilooja kirjutatud teos. Klassikaline muusika sobib sellisesse reklaami, mis on maitsekas ja stiilselt tehtud. Muusika peab sinna sobima ja kõlama sellisena nagu ta loodud on. Päriselt sellist muusikat kuulates kusagil ooperimajas, kus on muusika esitamiseks õige atmosfäär ja akustika, kõlab muusika hoopis teisiti ja annab mõnusa elamuse. Klassikalise muusika katkeid kuulen igapäevaelus ka telefonihelinates. Vastupidiselt reklaamides kõlavale muusikale mind see nii väga ei häiri. Ma ei ole selle vastu kui inimene paneb telefonihelinaks oma lemmikmeloodia. See näitab ka tihti inimese muusikalisi eelistusi. Ise olen kuulnud telefonihelinana Chopini, Mozarti ja Beethoveni muusikat. Mina oma telefonihelinas klassikalist muusikat ei kasuta
meeldi, siis nad arvavadki et klassikaline muusika on just täpselt selline mida televiisorites näidatakse või mida raadiokanalid parasjagu lasevad. Isiklikult võin õelda et mina ise just klassikalise muusika kirglik kuulaja pole, aga siiski tean tuntumaid heliloojaid ja oskan vahet teha õige klassikalise muusika ja tänapäevase klassikalise muusika vahel. Kodus ma sellist muusikat ei kuulaks, aga näiteks ooperis, kus on selle muusika esitamiseks õige atmosfäär ja akustika, kuulaksin seda hea meelega. Käisin mõningad aastad tagasi ooperimajas kuulamas ooper“ Fidelio“-t, mida esitasid tõesti väga head ja võimekad solistid. Elamus oli võimas. Enne seda oli mu arvamus ooperist ja sellisest muusikastiilist täiesti teistsugune ja nüüdseks olen käinud ka teistel kontsertidel kus esitatakse sellist muusika stiili. Üldiselt on inimeste teadlikkus klassikalisest muusikast väga kasin. Ooperisse mineku asemel mindakse kinno
Nii õpilased kui ka õpetajad saavad midagi teha selleks, et muuta seda paremaks. Arvan, et minu õpikeskkonnad on mulle väga sobivad ja ei takista mind tegemast seda, mida pean õppimisel vajalikuks. Põhilisteks kohtadeks, kus õpin on kool ja kodu. On mitmeid tegureid, mis soodustavad õppimist. Isegi ruumi kujundus, valgus ja sisustus mängib suurt rolli. Võin öelda, et nii minu kooli klassi- kui ka koduruum, on õppimiseks sobiv piisavalt hea valgustatus ja akustika ning ilus kujundus. Tahet õppida ja initsiatiivi olemust mõjutavad õpilaste ja õpetajate omavahelised suhted. Arvan, et heade suhete saavutamiseks peaks õpilane pingutama ise täitma kohustuslikke ülesandeid ja tegema koostööd õpetajate ja teiste kaasõpilastega. Teades, et oled inimeste keskel, kes austavad sind, ei tuleta meelde su halbu vigu ja kes suhtuvad sinusse hästi, on palju parem õppida. Õnneks võin öelda, et meie koolis ja minu peres valitseb kõikide vahel harmoonia
Teisele. 48.Sõnasta kangi tasakaalutingimus. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. 49.Sõnasta mehaanika kuldreegel. Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda, kui võidakse jõus, Kaotatakse teepikkuses. Mehaanika kuldreegel väljendab lihtmehhanismide korral Energia jäävuse seadust. 50.Mida näitab kasutegur? Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. 51.Mis on akustika? Akustika on füüsika osa, kus uuritakse helinähtusi. 52.Mis on heli? Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. 53.Missugused kehad on heliallikateks? Heliallikateks nimetatakse võnkuvaid kehasid. 54.Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks? Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla Ajavahemiku järel. 55.Mis on võnkeamplituud? Ühik. Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist. Ühik: 56.Mis on võnkeperiood? Ühik.
Jumalad kandsid tavaliselt villast mantlit. Tegelased, kes olid pagendatud (Oidipus), kandsid valgeid määrdunud rõivaid. Musti rõivaid kandsid leinajad, keda oli tabanud mingi õnnetus. Rõivastel oli all polster. Vöö oli alati kõrgemale tõstetud. TEATRIHOONE- oli lahtise taeva all. Orkestra - koor ja näitlejad esinesid ringikujulisel väljakul e. orkestral. Kreeka teatrid olid nii hea akustikaga, et orkestra keskel pillatud mündi kukkumist oli kuulda ka tagareas. Tollaste teatrite akustika on saladuseks tänapäevani. Heli levis seal ringikujuliselt. Skeene (telk või varjualune)- orkestra taga oli näitlejate jaoks lihtsa kujundusega lavaehitis, mis täitis ka dekoratsiooni ülesannet ja varjas lavaefektide loomiseks vajalikke seadeldisi. Dekoratsioonid maaliti kangale ja riputati skeene külge. Seal mängisid näitelejad. Theatron - ala, kus istusid pealtvaatajad. Nad oli paigutatud poolkaares/hobuseraua kujuliselt ümber näitemänguplatsi
taanduvad elektrodünaamikale, soojusnähtused molekulide kaootilisele liikumisele jne. (4) Vaadeldavate objektide järgi hargneb füüsika paljudeks alamharudeks: elementaarosakete-, tuuma-, aatomi- ja molekulifüüsika, tahkiste, vedelike ja gaaside füüsika, plasmafüüsika jne. Käsitletavate ilmingute järgi liigitub ta omakorda sellisteks distsipliinideks nagu mehaanika, elektrodünaamika, termodünaamika, optika, akustika jne. (4) Uurimisvahendeilt/viisidelt jaguneb füüsika eksperimentaalfüüsikaks ja teoreetiliseks füüsikaks. Esimene taotleb oma eesmärke katsete, teine matemaatiliste arvutuste kaudu. Mõlemad arenevad käsikäes ja kontrollivad vastastikku teineteise tulemuste pädevust. Teooria ennustab ka uusi nähtusi. Füüsikateooria stimuleerib matemaatika arengut, püstitades uusi ülesandeid, millele otsitakse uudseid lahendusviise. Niisiis on füüsika täppisteadusena lähisuhteis matemaatikaga
Sciarrone: Priit Volmer Karjus: Heldur Harry Põlda,Kristjan-Jaak Mölder Vangivalvur: Villu Valdmaa Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester,ooperikoor,poistekoor Tsellosoolo: Mart Laas Interjöör Kuna see ooper toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istuda saab teatrielamuse täielikult kätte.Saalis on suurepärane akustika ja see võimendab elamust veelgi. Kostüümid Kuna etenduse tegevus toimub Roomas 1800.aastal on rõivad uhked.Toscal on seljas mitmed erinevad kleidid ,mis on küll oma olemuselt suhteliselt lihtsad kuid suursugused. Scarpial on seljas nahkne ja läikiv maani ulatuv mantel-hiljem samasugune pintsak.Peas in meestel kõvakübarad ja põlvpüksid ning kontsakingad.Samuti kannavad Scarpia ja tema teenrid parukaid. Mario Cavaradossil on seljas tagasihoidlikud kesklassi rõivad-kõrged
tekitati vioolaga ja tselloga rütmikaks meloodiaks, kuhu tuli pille aina juurde. See lugu jäi hästi meelde kuna see oli kaasahaarava rütmiga ja sobis Värvatorni keskaegse arhitekuuriga. Väravatorn ehitati aastatel 1545-1546, seega kuulub gootistiili. Minu arust on just õige pidada Hortus Musicus kontserdeid Väravatornis. Sest see muusika mida nad esitavad on rahulik ja Väravatorn on tehtud hästi hubaseks. Väravatornis on väga hea akustika ja sobib imehästi selleks kontserdiks. Need kontserdid, kus mina varasemalt olen käinud on toimunud kõik kontserdisaalides. Ma olen käinud kuulamas popmuusikat ja need on omavahel täiesti erinevad. Aga Hortus Musicals kontsert oli hoopis erinevas muusikastiilis, mida ma igapäev ei kuula. Grete Õunas 10D
*ilmalikud laulud levisid suuliselt, esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid Goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne,armu ja joogilaulud porodeerisid kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule- Carmina Burana(13 saj) Carl Orff Carmina Burana samanimeline Vokaal-instrumentaal teos.(20 saj) Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, Iogas lauses korduvad meloodiavormelid. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos-Ronaldi laul.(11 saj) Rüütlilaul- 11 saj algus Provence'ist ,L-Pr.maa piirkonnast. Rüütlilaulikud: L-Pr. maal trubaduurid P-Pr, maal truväärid Saksamaal-minnesingerit Alamast seisust muusikud hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. *parimad rändmuusikud võisid jõuda rüütlite kaaskonda. *rüütlilaulude temaatika- armastus, kangelaslaulud,naise ülistamine, Naitsi maarja temaatika. L-Pr.maa Bernart de Ventadorn P-Pr,maa Richar...
"Tuhkatriinu" Kolmapäeval 8. detsembril 2010. aastal toimus Estonia Teatrisaalis G. Rossini ooper "Tuhkatriinu". Tuhkatriinu osa mängis tol päeval Helen Lokuta. Ooperi üldine ülesseehitus oli suhteliselt korralik ja arusaadav. Väga hea oli see, et seda kava oli muudetud, muidu oleks olnud juba ette teada, mis seal edasi tuleb. Muusikateosed old vägagi kuulatavad: mitte liigagi valjud egai ka mitte liigagi tasased. Saali akustika tundus olevat väga hea, tiitreid oli võimaliki samuti normaalselt lugeda. Ooper oli muudetud selle pärast, et Rossini ei tahtnud kasutada üleloomulikke elemente, nagu oli esialgses muinasjutus, kus haldjast ristiema muudab nõidusega kõrvitsa töökorras tõllaks. Helen Lokutal on olnud mitmeid rolle erinevates ooperites, toon välja mõned neist: Georges Bizet "Carmen" (Carmen) Verdi "La Traviata" (Flora) Pjotr Tsaikovski "Padaemand" (Polina)
välilavadel. Hortus Musicus oli erinev muusikastiil võrreldes sellega mis ma tegelikult kuulan ja see isegi meeldis mulle. Ruum oli küll pisut väike kuid ilmselt oligi see asja mõte. Väravatorn ehitati aastatel 1545-1546, seega kuulub gootistiili. Minu arvates on õige pidada Hortus Musicus kontserdeid Väravatornis. Sest see muusika mida nad esitavad on kaasahaarav ja rahulik ning Väravatorn on tehtud hästi hubaseks kohaks. Väravatornis on väga hea akustika. Ma arvan, et nad peaksid mõtlema ruumide laienemisele, kasvõi samas majas aga teha suurem saal. Esinejad võiksid laulda rohkem ja haarata publikut mingil moel kaasa muusikalis, mis oleks kindlasti üpris huvitav. Elis Kreutzvald 10.B, 30.05.2019.
(http://kuulmislangus.weebly.com/sisekotildervaimplantaat.html) Kolmandaks võimaluseks on traadita kuulmisabivahend ehk FM-süsteem, mis koosneb rääkija külge kinnitatavast mikrofoniga saatjast ning vastuvõtjast, mis on ühendatud sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessoriga või spetsiaalse audiokinga abil kuuldeaparaadiga. FM-süsteem aitab kõnest arusaamisel leevendada probleeme nagu kaugus kõnelejast, kaja, halb akustika ja taustamüra. See tuleneb sellest, et mikrofoniga saatja kaudu jõuab kõneleja jutt häireteta kuulmislangusega isiku vastuvõtjasse. (http://kuulmislangus.weebly.com/fm- suumlsteem.html) Lisaks eelnevatele on leiutatud luu-kuulmisimplantaat (BAHA). Luu- kuulmisimplantaat annab kuulmisvõime inimestele, kellel on väliskõrva ja keskkõrva haigus või arenguhäire, mille põhjustatud kuulmishäiret pole võimalik muude meetoditega parandada. Süsteemi
7. Kuidas toimub müra ülekandmine seina (vahelae) kaudu? · läbi lahtiste pooride, avade ja ebatiheduste· piirdekonstruktsiooni kaasavõnkumisega· antud piirdekonstruktsiooniga seotud teiste konstruktsioonide kaudu . 8. Millist helisagedust nimetatakse kriitiliseks sageduseks? Helisagedust, mille puhul langevad kokku paindelaine levimiskiirus materjalis ja helikiirus õhus, nimetatakse kriitiliseks sageduseks. 9. Kuidas jaotatakse ehitusmaterjale akustika seisukohast? Ehitusmaterjalid võib akustika seisukohalt liigitada heli isoleerivateks ja heli neelavateks (absorbeerivateks). Esimesed on kõvad ja peegeldavad heli, teised on poorsed ja ei oma märkimisväärset heli isoleerivaid omadusi. Kui mõnel materjalil on nii heli isoleerivaid kui absorbeerivaid omadusi, on üks neis domineeriv. Näiteks betoon on tüüpiline õhumüra isoleeriv materjal, kuid poorsetel betoonidel on ka absorbeerivaid omadusi
KORDAMINE ARVESTUSTÖÖKS TEOORIA 1. mõisted - foneetika: keele häälikuline ehitus (haalikute moodustamine, tajumine) fonoloogia: häälikute käitumine ? palatalisatsioon: peenendamine võõrhäälikud: häälikud, mis esinevad võõrsõnades - f;s;... võõrtähed: esinevad võõrsõnades ( f,s, c,q,z,n,y,x, z) fonotaktika: häälikute kombineerumise reeglistik ( ühes silbis max. 2 täishäälikut; silbi algul tavaliselt 1 kaashäälik; ei esine häälikujärjendit JI ; rõhutus silbis a,e,i,o,u. sünonüüm:samatähenduslik sõna ( kass- kiisu) polüseemia: mitmetähenduslikkus ( ühel sõnal mitu teineteisega tihedalt seotud tähendust : keel - organ, õppeaine, pillikeel ) homonüümia: samakõlalisus ( mitme keelemärgi e. tähistaja häälikuline kokkulangevus - kuum tee/pikk tee/ ära tee ! ) keelkond: ühte keelepuusse kuuluvad keeled moodustavad keelkonna onomatopoeetiline väljend: keelesugulus: rühm keeli on ajaloolise arengu tulemusel kujunenud ühest algkeelest, mida räägiti...
Damaris Ilves esitas kuulsa norra romantismiajastu helilooja Edvard Griegi pala „Sind armastan“, mis oli üsna aeglane ning rahustav. Mulle meeldisid ka lugu saatvad rahulikud klaverinoodid. Ille Saare esituses kõlas Mozarti lugu „ Tu virginum Corona“.Esitatud aaria oli rahuliku meloodiaga ning helge kõlaga, kuid polnud minu meelest eriti meeldejääv. Kontserdi lõpetas Arete Teemetsa võimas sopran, esitades aariat G. Verdi ooperist „Othello“. Pala nimi jäi kehva akustika tõttu mulle kahjuks arusaamatuks. Tegemist oli võimsa looga, mis pani kogu kontserdile sobiva punkti ning lõpetas kontserdi meeldiva emotsiooniga. Kokkuvõttes jäin kontserdiga rahule, kuid pidevad naismuusikute poolt esitatud aariad muutusid lõpu poole siiski veidi üksluiseks. Mulle oleks meeldinud, kui oleks esindatud olnud ka mõni meesartist võik oleks kasutatud ka erinevaid instrumente nagu seda olen kuulnud mõnel eelneval Pille Lille Muusikute Fondi korraldatud kontserdil
to stage a play- lavastama näidendit to be in the leading part- olema peaosas a very popular&outstanding theatre- väga populaarne ja silmapaistev teater to buy a programme, an usherette, a matinee- uksehoidja, päevane etendus seats in the circle- istekohad tickest in the orchestra stalls- piletid orkestri juurde scenary- dekoratsioonid leave the coats in the cloakroom- jätma joped garderoobi a revolving stage- pöördlava good accoustick for hearing music- hea akustika muuska kuulamiseks theatre repertoire- teatri repertuaar the fisrt night show- esietendus a rehersal- proov an orchestra pit, a conductor, a compser- orkestriauk, dirigent, helilooja the spotlights go down- tuled kustuvad the curtain goes up- eesriie avaneb get 3 curtain calls- 3korda näitlejais tagasi kutsuma to dress up- pidulikult riidesse panema to perform a play- etendama näidendit a refreshment room- puhkeruum the audienca applouds, a gripping plot- haarav sisu
näidendiga "Tuulte pöörises". Tervise halvenemise tõttu Läte seda kontserti enam ise ei juhatanud ja 1907. aastal pidi ta loobuma aktiivsest muusikalisest tegevusest. Läte pühendus nüüdsest kirjastustegevusele, avaldades eesti koorilaulude kogumikke. Ühtlasi hakkas ta kirjutama muusikakriitikat. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932. aastal juhtis Aleksander Läte Tartus tema rajatud klaveritöökoda "Sprenk-Läte". Ta uuris ka värvi- ja valgusmuusikat, akustika ja intonatsiooni ning klaveriehituse ja -õpetuse teoreetilisi küsimusi. Avaldas raamatud "Kunstlaulust ja Solfeggio" (Tartu, 1923) ning "Klaverist ja selle ehitusest" (Tartu, 1934). Osa töid jäi aga käsikirjaliseks. Rudolf Tobias (29.05.1873 Käina 29.10.1918 Berliin) Esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja. Tegutses ka organisti, pianisti ja muusikakriitikuna. Ta oli andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest
6. Mille poolest erinevad sellised müraallikad nagu sõidutee, raudtee, lennuväli, tööstusettevõte, spordiväljak, lauluväljak? Erinev müraallika tüüp, erinevad sagedused jne. 7. Mis on kaitsetsoon müraallika ümber ja kuidas määrata selle ulatust? Kas ja kuidas on võimalik kaitsetsooni ulatust vähendada? Ala, kuhu ei planeerita müratundlikke ehitisi. Ulatus määrata müra tugevuse järgi. 8. Kuidas peaks üles ehitama planeeringu, mis oleks akustika seisukohast hea? Millised võiksid olla vahendid mürasituatsiooni parandamiseks, kui planeerimislahendused on akustika seisukohast ebasoodsad? Kavandama nt suuremate müraallikate (teede) äärde mitte elufunktsiooniga hooneid. Kasutada nt perimetraalset hoonestust või paigutada hooned piki teed, et vähemalt hoone taha tekiks helivari. Vaikus nõudvad ruumid paigutada viksele küljele. Madalamatele korrustele muud funktsioonid. Heliisolatsioon, müratõkked. 9
Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine. · õhupidavuse tagamine; 3
puhkpillirühm. Võrreldes ERSO esitust San Fransisco sümfooniaorkestri esitusega ,dirigendiks Sir Goerg Solti, võis jääda Eesti orkestri esitusega väga rahule. Praeguseks olles Ameerika orkestri salvestust korduvalt kuulnud võin julgesti öelda, et puupuhkpillirühma koostöö sujus ERSO-s isegi võrreldes San Fransisco orkestriga väga hästi. Palju andis juurde kindlasti ka Estonia kontsertsaali väga hea akustika, mis aitas ära kuulda ka kõige vaiksemad repliigid. Gustav Mahleri loomingu vastu hakkasin mina isiklikult tõsisemat huvi tundma just pärast seda kontserti, ei kulunud nädalatki kui ma omasin juba kõikide tema sümfooniate salvestusi. Mind isiklikult võlus just tema helikeel, kus tempo ja dünaamika on väga muutlikud. Tema teoste meeolude deapasoon on väga lai , alates suurimast rõõmust lõpetades sügavaima depressiooniga
Platon Maailma kultuuriajaloo suurkuju Platon Eluaastad: umbes 427 eKr kuni umbes 347 eKr Sündis ja suri Ateenas Vanakreeka filosoof Sokratese õpilane, Aristotelese õpetaja Lääne esimese kõrgkooli Ateena Akadeemia rajaja Filosoofilise idealismi rajaja Sissejuhatus Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas VanaKreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kultuuritegelasena kuulub ta kogu inimkonnale. Ta on üks inimkonna õpetajatest. Poleks tema töid, mõistaksime halvemini mitte üksnes vanu kreeklasi ja seda, mida nad andsid maailmale, vaid ka iseendid, mõistaksime halvemini, mis on filosoofia, teadus, kunst, poeesia, inspiratsioon, mis on inimene, milles on inimese otsingute ja leidmiste raskused ning milles peitub nende otsingute ja leidmiste ahvatlusjõud. Elulugu Pärit Ateena aristokraatide pere...
Ühtlaselt muutuv ringliikumine on ringjooneline liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra, st kiirendus on jääv. Nurkkiirus pole konstantne sellepärast, et on olemas nurkkiirendus, mille vektor on nurkkiirusega samasuunaline e aksiaalvektor. Ühtlane ringliikumine keha punktide liikumistrajektooriks on ringjooned, millede keskpunktid asuvad ühel sirgel- pöörlemisteljel . ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed. Ühtlane sirgjooneline liikumine keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Liikumine on ühtlane sirgjooneline parajasti siis kui kiirusvektor ei muutu. Inertsiseaduse järgi säilitab keha või masspunkt oma ühtlase sirghoonelise liikumise, kui talle mõjuvate jõudude resultant on null. Mitteühtlaselt muutuv sirgliik...
Katuselt Kasar/Uusberg/Tomson Käisin 14.09.2011 vaatamas kaasaegset ooperit ,,Katuselt". Etendus toimus Põhuteatris, see oli ka üks viimaseid etendusi, mis toimus selles hoones enne lammutamist. Ooperi helilooja ja libreto autor oli Jarek Kasar, esinejanimega Chalice. Teine libreto autor ja lavastaja oli Uku Uusberg. Kunstnik oli Jan Tamson. Laval näitlesid ja laulsid Hannaliisa Uusmaa, Jarek Kasar ja Uku Uusberg. Etenduses tegi kaasa ka noorteorkester Reaalmazoor, mida dirigeeris Edmar Tuul. Esitati Jarek Kasari loomingut, mis oli valminud spetsiaalselt selleks projektiks. Muusika oli väga omapärane ja erinev Chalice tavapärasest loomingust. Etendus oli väga eriline ja minu teada pole Eestis varem midagi taolist tehtud. Ooperi läbivaks teemaks oli, et kas minna katusele seiklema või püsida kodus. Etenduse lavakujunduses oli palju erinevaid detaile. Laval o...
materjalidena kasutatakse ripplagede puhul enamasti kas metalli,puitu või kipsi. 3 Metall-ripplaed Restlaed Restlaed on sisekujundajale suurepärane võimalus peita lae alla jäävaid torusid, juhtmeid, lae konarusi. Sprinklerid, suitsudetektorid ja avariivalgustus toimivad kõik ka restlae taha peidetuna. Restlagi on väga dekoratiivne ning on suurepäraseks investeeringuks, millel on terve rida eeliseid teiste laetüüpidega võrreldes. Üks eelistest on akustika, heliisalatsiooni materjaliga koos kasutades on meie lagedel ühed parimad akustilised ehk heli summutavad omadused. Restlagedest kasulik teada: · Materjal: Restlaed on toodetud kõige kõrgema kvaliteediga alumiiniumist (ISO 14001 keskkonnakaitse sertifikaat). Tänu mittesüttivusele on nad ehitistele väga turvaliseks lahenduseks. · Vastupidavus: restlagi on täiesti niiskuskindel, ei roosteta, ei põle ega erita tolmu.
mgl , I0 – keha inertsmoment Vônkumiste sumbumine - Sumbuvaid võnkumisi kirjeldab samuti siinusfunktsioon, kuid selle amplituud väheneb ajas eksponentsiaalselt. Võnkeamplituudi vähenemist kirjeldab sumbuvuse logaritmiline dekrement (λ), mis on arvuliselt võrdne kahe samapoolse üksteisele järgneva võnkeamplituudi suhte naturaallogaritmiga. LAINED JA AKUSTIKA Lained elastses keskkonnas - Elastseks nim keskkonda ,mille osakesed on omavahel vastastikmõjus,st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta naaberosakesed.Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained jaot:ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga ja pikilained-osakesed võnguvad piki laine levimise sihti.Lainepikk lamda nim kaugust,mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel.Lmd=v·T.
Erinevalt näoeristusprogrammist pole vaja luua eraldi helivõrgustiku, kuna on juba olemas telefoniliinid ning muud sidevahendid. Ainsana on vaja tarkvara, mis suudaks edukalt identifitseerida hääle omanikku. Isegi kui katsed on näidanud, et lindistatud häält on võimalik kindlates tingimustes edukalt tuvastada, tekivad probleemid igapäevaelu keskkonnas. Rääkija tuvastamissüsteem peab olema piisavalt paindlik, et segajad nagu ruumi akustika, mirofoni sagedus ja taustamüra ei põhjustaks probleeme hääle kindlaks tegemisel. Rääkimata muutujatest nagu haige kurk või kõneleja stressitase. Samuti on vajalik, et süsteemi poleks võimalik petta häälematkijate poolt. Inimese hääle lindistust kasutades võib võõras hääletuvastussüsteemi nina pidi vedada ning tulemuseks ongi identideedivargus. Teadlased uurivad lisaks hääle omaniku tuvastamisele ka helidest arusaamise oskuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
