KÄÄNDED KÄÄNETE EDASIANDMINE Küsimus Ainsus Mitmus Käändelõpp Tunnus Käändelõpp 1. Nimetav Kes? - (ains.tüvi) -t (nominatiiv) Mis? 2. Omastav Kelle? -n -i -en (genitiiv) Mille? -j -den (-tten) (ains.tüvi) -in (-en) -ten 3. Sihitav Keda? - (ains.tüvi) -t (akusatiiv) Mida? -n 4. Osastav Keda? -a -i -a (partitiiv) Mida? -ä -j -ä -ta -ta -tä -tä 5. Sisseütlev Kellesse? Tüvevok. +n -i -...
Nagu milline tahes omastavas käändes sõnavorm vastab omastavaline täiend küsimustele kelle? mille?. sisemuutus – vokaalide või konsonantide muutus tüves, nt astmevaheldus ablaut - inglise sing, sang, sung, song e reeglipärane täishäälikute vaheldus samas tüves umlaut - saksa Hand – Hände e tüvevokaali muutumine järgneva silbi vokaali mõjul akusatiiv – sihitav kääne, näitab, kellele või millele on tegevus otseselt suunatud (ostsin raamatu) daativ – märgib, millele/kellele on tegevus kaudselt suunatud (kirjutasin sõbrale) lokatiiv – kohakäänded, milles tegevus toimub: inessiiv, adessiiv, (essiiv) latiiv (GOAL) – kohakäänded, tegevuse suunda väljendavad: illatiiv, allatiiv, (translatiiv, terminatiiv) separatiiv (SOURCE) – kohakäänded, kust?: elatiiv, ablatiiv...
Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja (S) markeerimata käändes, seega tähistatakse seda dyirbali keeles samamoodi kui patsienti. Skemaatiliselt: P=S; A Kasutatud glossid A agent P patsient S mittesihtisliku lause ainuke osaline ABS absolutiiv ERG ergatiiv NOM nominatiiv (nimetav kääne) ACC akusatiiv (sihitav kääne) DEF definiitne pööramine INDEF indefiniitne pööramine SG ainsus PST minevik DAT daativ PASS passiiv ANTIPASS antipassiiv MASC meessoo marker FEM naissoo marker Süntaks Sõnajärg Agenti ja patsienti (või alust ja sihitist) võidakse sihitislikus lauses eristada ka nende vastastikuse järjestuse alusel. (Agenti ja patsienti aitab eristada ühildumine verbile lisandub marker, mis märgib, kumb...
Nimelt 14 käänet, millest üheteistkümnel on kindel lõpp kindla tähendusega. Näiteks: kaasaütlev (koera/-ga), ilmaütlev (koera/-ta). Kolmel käändel, millel kindel lõpp puudub, nendega antakse edasi lauses sõnadevahelisi seoseid ning mõneti ka kirjendusi. Need kolm käänet on nimetav, omastav ja osastav, aga kuna kuna eesti keeles puudub eraldi sihitisekäände akusatiiv , siis peab ka sihitis olema ühes neist kolmest käändest. Sihitise kääne määrab, kas tegevus, millest jutt käib on lõpule viidud või juba lõpetatud. Lisaks määrab kääne ka selle, kas tegevus haarab objekti tervikuna või osaliselt. Vene ja saksa keeles on akusatiiv olemas ning seetõttu neil ka vähem käändeid on, kuid see-eest pole eesti keeles ei grammatilisi sugusid ega artikleid. (http://www.estonica.org/et/Ühiskond/Eesti_keel/Ehitus/)...