Keemiline fosforärastus toimub sadestuskemikaalidega (Al-, Fe- koagulandid, kustutatud lubi), mis muudab lahustunud P-ühendid raskelt lahustuvateks. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel. Fosfori bioloogiline sidumine toimub reovee bioloogilisel puhastamisel, kus luuakse vahelduvait anaeroobne ja aeroobne keskkond, mille tulemusena fosfaadid akumuleeruvad baktermassis ja kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga. Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod. Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Reovees on lämmastik peamiselt ammooniumiioonina (NH4+), mille hapendumisel, näiteks reovee sattudes veekogusse, tarbitakse vees lahustunud hapnikku. Ammooniumiioonid hapenduvad autotroofsete bakterite toimel algul nitritioonideks (NO2-) ja seejärel nitraatioonideks (NO3-)
Keemia Eksam 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel, järjenumber 11).Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Naatrumil on kolm elektronkihti. Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev. Ta reastas tol hetkel tuntud olnud 63 elementi aatommassi kasvu järjekorras ritta ning siis paigutas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et "elementide omadused...
Hapnikuvaeguse funktsionaalsed häired • Normaaltingimustel atmosfääris hapniku partsiaalrõhk 21 kPa (hüpoksia kui hapniku osarõhk 1-5 kPa; anoksia – hapniku täielik puudumine) • Ehkki taimejuured on lühiajaliselt võimelised hingama ka anaeroobselt – põhjustab see juba mõne tunni möödudes ainevahetuse häireid • Anoksia saabudes juurte kasv seiskub ja hingamine lülitub ümber anaeroobseks lagundamiseks – akumuleeruvad atseetaldehüüd ja etanool (peamine indikaator). Anoksiline keskkond ehk hapnikuvaba keskkond ehk hapnikuta keskkond on elukeskkond, kus seal puudub vaba hapnik, kuid hapnik võib esineda keemilistesse ühendeisse seostatuna, näiteks sulfaatides, nitraatides. Sellist keskkonna seisundit nimetatakse anoksiaks. Anoksilist keskkonda asustavad anaeroobid. Anaeroobid ehk anaeroobsed
kooriklooma (karnivoor) 4) inimene sööb heeringat (tippkiskja). Igal troofilise püramiidis astmel toimuvad vastavalt termodünaamika seadustele energia kaod. Seepärast on iga järgmise astme kogumass väiksem. Troofilise püramiidi aluseks on primaarproduktsioon. Maismaa ökosüsteemide kogu primaarproduktsioon aastas on ca 115*109 tonni. Mereökosüsteemide aastane primaarproduktsioon on 55*109 tonni. 26. Ressursside ammutamine. Varu ja voo võrrand. Voolavad ja akumuleeruvad ressursid. Loodusressursside klassifitseerimiseks on palju erinevaid võimalusi. Tüüpiline klassifikatsioon jätkusuutlikkuse aspektist: 1. ressurss esineb voona (flow) - tarbimine praegu ei mõjuta tarbimist tulevikus. 2. ressurss esineb varuna (stock) - tarbimine praegu mõjutab tarbimist tulevikus. Voolavad (voogavad) ressursid ei moodusta varu, ei akumuleeru ega amortiseeru, kasutamine ei mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus. Näide: päikesekiirgus.
veekogus. Orgaanilise aine lagundamisel kulutatakse hapnikku, mille tulemusena vib tekkida hapniku defitsiit. Hapniku madal kontsentratsioon phjustab osade aeroobsete veeorganismide (n. kalade, vhilaadsete) surma. Orgaanilise aine lagundamisega kaasneb veel metaani CH4, vvelvesiniku H2S ja CO2 kontsentratsiooni tus vees, mis mjub toksiliselt veeorganismidele. Lmmastiku ja fosfori lisandumisel veekogudesse nende elementide kontsentratsioon vees suureneb ja toitained akumuleeruvad veekogus. Sellist protsessi nimetatakse eutrofeerumiseks. Heitveega saastunud veekogude phjas vib esineda reoveeseen- paljudest liikidest koosnev mikroobikooslus (bakterid: Sphaerotilus natas, Zooglea sp., Beggiatoa alba, Flavobacterium sp., seened: Geotrichum candidum, Kommunaalheitvee koostis (Metcalf & Eddy, Inc., 1991). Kontsentratsioon Hljuv aine BHT Orgaaniline ssinik KHT Lmmastik Org. lmmastik Fosfor Org. fosfor mg/l 100-350 110-400 200 250-1000 20-85 8-35 4-15 3
Lüsiin, leutsiin. 17. Monooksügenaasid ja dioksügenaasid. Hapniku ja glutatiooni roll aromaatsete aminohapete katabolismis. Monooksügenaas liidab substraadiga hapnikuaatomi, dioksügenaas liidab substraadiga hapnikumolekuli. 18. Fenüülketonuuria jt aminohapete metabolismi defektid Fenüülalaniini hüdroksülaasi puudulikkus põhjustab fenüülketonuuriat, mis on suhteliselt sageli esinev gen.defekt. sellise defekti puhul akumuleeruvad organismis mitmesugused fenüülketoonid, nt fenüülpüruvaat, mis on uriinis detekteeritavad. Fenüüdketoonid takistavad aju normaalset arengut. U 10 a vanusest alates kui aju areng on praktiliselt lõppenud, pole nii range kontroll enam vajalik. 19. NAD+, THF, CoA, FAD, biotiini, B12 ja TPP aminohapete metabolismis. NAD+ ja NADP+ Kahe elektroni ülekandega seotud redoksreaktsioonid. PDH kompleksis NAD+ poolt reoksüdeeritakse FADH2, tekib NADH.
Tavaliselt toimivad liikidevahelises isolatsioonis mõlemad mehhanismid kombineeritult. 10.6. Liikide tekkimise erinevad viisid Uute liikide tekkimine võib toimuda väga erinevalt. Järgnevalt peatume neljal põhilisel viisil. Allopatriline liigiteke. Populatsioonisisene diferentseerumine leiab aset siis, kui muutuvad elukeskkonna füüsikalised või biootilised faktorid. Tegemist on astmelise protsessiga. Populatsiooni alaosades akumuleeruvad erinevad mutatsioonid, tekivad rassid, mis on kohastunud erinevate keskkonnatingimustega. Igale rassile on iseloomulik kindel alleelide muster. Samas võivad erinevatesse rassidesse kuuluvad isendid ristuda. Mida aeg edasi, seda enam alampopulatsioonid eristuvad, asustades erinevaid geograafilisi piirkondi. Põhimõtteliselt võib ka siis veel toimuda omavaheline ristumine. Kui aga populatsioonidevahelised geneetilised erinevused veelgi suurenevad, võib erinevatesse
1 MOLEKULAARBIOLOOGIA. 1. Kui aatom loovutab elektroni täielikult teisele aatomile, missugused keemilise sidemega on tegemist? Ioonside, sellised ained lahustuvad hästi, kuna ioonide hüdratatsioonienergia on suurem kui kristalli võreenergia 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.E...
· Lihaste lõõgastatus · Reflekside nõrgenemine või puudumine, mis vähendab ebasoovitavaid vegetatiivseid reaktsiooone Inhalatsioonianesteetikumid Dietüüleeter · Mõjub ärritavalt hingamisteedele, pindmise anesteesia korral hüperventilatsioon, sügava anesteesia korral hüpoventilatsioon. Lihaseid lõõgastav toime, iiveldus. Naerugaas (N2O) · Valuvastane toime, inaktiveerib organismis B12 vitamiini; 30...70% segu hapnikus Halogeniseeritud süsivesinikud · On lipofiilsed, akumuleeruvad rakumembraani lipiidses kaksikkihis. Avaldavad toimet membraani valkudele, nt ATP-tundlikele K+-kanalitele. Anesteesia saabub kiiresti, sissehingamisel mõne minuti jooksul. (Halotaan37, isofluraan, enfluraan,metoksüfluraan. Inhaleeritavad ravimid veres · Anesteetikumi tase ajus sõltub aine lahustuvusest, kontsentratsioonist sissehingatavas gaaside segus, kopsuventilatsioonist, verevoolust kopsudes & anesteetikumi tasemete vahest arteriaalses-venoosses veres
tegu liiva kuhjealadega. Ulatuslikke rannaniite võib aga näha Lääne-Eestis, kus maapind tõuseb enamasti väga lauskjalt, ning ka Läänesaartel. Selles piirkonnas vabaneb mere alt pidevalt uut maad (2- 3 mm aastas). Alade suurus oleneb majandamise intensiivsusest, kasutuseta jäänud niidud roostuvad või kadastuvad kiiresti. 4.2. Tegurid, mis määravad elustiku rannarohumaadel. – Merevee üleujutus (tormid) – mehhaaniline mõjutus. Üleujutusega mulda akumuleeruvad kloriidid (soolsusega kohastunud liigid). Talvine jää (mõjutab randade struktuuri, liigutab kive, deformeerib mulda ja taimi). Mereheidis, mis on taimedele väetiseks, samas aga ka füüsiline taimekasvu takistaja. Tugevad tuuled ja intensiivne päikesekiirgus, mis suurendab transpiratsiooni ja tekitab erilisi kohastumusi. 4.3. Milliseid substraadi (-toitekeskkonda, taimed, seened) mõttes eripäraseid kasvukohti rannikul tead
raskelt lahustuvateks. Bioloogiline fosforärastus on võimalik kombineeritud aeroobse ja anaeroobse töötlusega, mille tulemusel üldise jääkfosfori sisaldus väheneb 1-2 mgP/l. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel. Fosfori bioloogiline sidumine toimub reovee bioloogilisel puhastamisel, kus luuakse vahelduvait anaeroobne ja aeroobne keskkond, mille tulemusena fosfaadid akumuleeruvad baktermassis ja kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga. Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod, muud füüsikalis-keemilised meetodid ei ole selleks üldjuhul majanduslikult õigustatud. Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Reovees on lämmastik peamiselt ammooniumiioonina (NH4+), mille hapendumisel, näiteks reovee sattudes veekogusse, tarbitakse vees lahustunud hapnikku
koostises olla kas kahe- või kolmevalentsena. Kahevalentse raua fosfaadid ja hüdroksiid on palju paremini vees lahustuvad kui vastavad kolme- valentse raua soolad. Seepärast tuleb kahevalentse raudsulfaadi raud enne selle kasutamist fosfori kõrvaldamiseks hapendada kolmevalentseks. Seda tehaksegi nn. simultaansadestusel (vt. p. 2.4). Fosfori bioloogiline sidumine toimub reovee bioloogilisel puhastamisel, kus luuakse vahelduvait anaeroobne ja aeroobne keskkond, mille tulemusena fosfaadid akumuleeruvad baktermassis ja kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga. Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Reovees on lämmastik peamiselt ammooniumiioonina (NH4 +), mille hapendumisel, näiteks reovee sattudes veekogusse, tarbitakse vees lahustunud hapnikku. Vastav ammooniumi hapendamine võidakse läbi viia kontrollitult reoveepuhastusjaamas bioloogilise puhastuse protsessis. Ammooniumiioonid hapenduvad autotroofsete bakterite toimel algul nitritioonideks (NO2
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta (tehnol 2013) 1. Toidutoksikoloogia uurimisala. · toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit...
lehtede okaste mineralisat. Uute mineraalide teke Na+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+ - suurelt osalt eemalduvad Eluvio-akumulatiivsus Si muutub lahustuvaks ja uhutakse mullamassist välja Ainete vahetumine, muundumine, ümberpaigutamine toimub mulla enese piires Fe ja Al akumuleeruvad mullamassi See, mis kuskilt on eemaldunud koguneb teisele Ferraliidistumine areneb kõrge to ja periooditi kõrge niiskuse juures Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon Parasvöötmes toimub savistumisel pruuni v. kollaka värvuse moodustumiseni: Fe2O3 ja Eluviaalsus Al2O3 kelmetena mineraalide peal
bioloogilisele, sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale. Keskkonnamuutus - Mõõdetav, registreeritav muutus keskkonna kvaliteedis, füüsikalistes ja bioloogilistes süsteemides inimmõju tagajärjel. Mõjutatud keskkond - Sotsiaalmajandusliku ja biofüüsikalise keskkonna osa, mis on muutunud inimmõju taga järel. Bioakumulatsioon aine kontsentratsiooni kasv organismides võrrelduna selle aine kontsentratsiooniga keskkonnas. ( Keemilised ühendid akumuleeruvad organismides kui on kogunetud ja ladustunud organismis kiiremini kui ainevahtuse käigus lagunenud või eristunud. ) Biokontsentratsioon - Eriline bioakumulatsiooni protsess kui aine kontsentratsioon organismis on kõrgem kui selle aine kontsentratsioon organismi ümbritsevas õhus või vees. (Enamasti puudutab organismile võõraid aineid/ühendeid.) Biomagnifikatsioon - Protsess, mille tulemusena on kõrgema toiduahela taseme organismis aine
dihüdroksüfenüülalaniinika (DOPA). Albiinod ei tooda melaniini. Homosügoodid retsessiivid: ~1 - 33,000 valgetel 1 - 28,000 mustadwel Ameerikas. Ei ole pleiotroopne. On ka teisi albinismi vorme (tüüp II ja III). Tay-Sachs'i sündroom: Lüsosomaalne talletushaigus, kuna lüsosomaalne ensüüm vigane. Homosügootne retsessiivne, 15 kromosoomis. Harv haigus, sage juutidel Kesk-Euroopas (~1 - 3,600). Mutatsioon HexA geenis, mis kodeerib ensüümi N-atsetüülheksoosaminidaas. Akumuleeruvad aju rakkudesse gangliosiidid (närvirakkude membraani glükolipiidid). Ravi puudub, (paralüüs, reetina degeneratsioon jne, surm 3-4 aastaselt)) võimalik skriinida heterosügoote. Geeni ekspressioon - transkriptsioon Geneetilise info realiseerumine tunnuseks käib DNAlt üle RNA valguni. Kaheastmeline protsess: Transkriptsioon = ühe-ahelalise RNA süntees DNA matriiksilt (transkribeeritakse alati ühelt ahelalt. Translatsioon = valgu süntees ehk mRNA info konverteeritakse
Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kont...
tsütoplasmamembraani küljel liidab LPS-i kaks osa kokku ligaas WaaL. Seejärel LPS transporditakse ABC-tüüpi Lpt (inglise keeles LPS transport) transporteriga välismembraani. Lpt koosneb kolmest osast: tsütoplasmamembraanis olev ABC- transportsüsteem, mis koosneb LptB, LptF, LptG ja LptC valkudest; periplasmas olevast LptA-st ja välismembraaniga seotud valkudest LptE ja LptD-st. LptD on hädavajalik, et LPS-d jõuaks välismembraanile, kui bakteril puudub LptD, siis LPS-d akumuleeruvad periplasmasse. LptA ja LptB on vajalikud periplasmas LPS-ide transpordiks. Nende puudumisel LPS-d akumuleeruvad tsütoplasmamembraani. Kuna LptB on tsütoplasmaatiline nukleotiide siduv valk, siis arvatakse, et LptB hüdrolüüsib ATP-d ning genereerib energiat LPT-de transportimiseks välismembraanile. LptA transpordib LPT välismembraanile, kuid pole teada, kas LptA liigub periplasmas tsütoplasma- ja välismembraani vahel
Tavaliselt toimivad liikidevahelises isolatsioonis mõlemad mehhanismid kombineeritult. Liikide tekkimise erinevad viisid. Uute liikide tekkimine võib toimuda väga erinevalt. Järgnevalt peatume neljal põhilisel viisil. Allopatriline liigiteke. Populatsioonisisene diferentseerumine leiab aset siis, kui muutuvad elukeskkonna füüsikalised või biootilised faktorid. Tegemist on astmelise protsessiga. Populatsiooni alaosades akumuleeruvad erinevad mutatsioonid, tekivad rassid, mis on kohastunud erinevate keskkonnatingimustega. Igale rassile on iseloomulik kindel alleelide muster. Samas võivad erinevatesse rassidesse kuuluvad isendid ristuda. Mida aeg edasi, seda enam alampopulatsioonid eristuvad, asustades erinevaid geograafilisi piirkondi. Põhimõtteliselt võib ka siis veel toimuda omavaheline ristumine. Kui aga populatsioonidevahelised geneetilised erinevused veelgi suurenevad, võib erinevatesse
Värvitakse Giemsa või Gimeneze järgi. Rangelt intratsellulaarsed, leiduvad vabalt tsütoplasmas. Rakku sisenevad, stimuleerides fagotsütoosi, siis degradeerivad fagosoomi membraani (toodavad fosfolipaasi). Paljunevad aeglaselt pooldumisel (generatsiooniaeg 9…12 h). Orientia ja tähnilise palaviku grupi Rickettsia kasvavad tsütoplasmas ja tuumas, vabanevad pidevalt rakust. Tüüfuse grupi liikmed aga akumuleeruvad ja vabanevad rakumembraani lüüsil. Fundamentaalne erinevus seisneb ilmselt rakusiseses liikuvuses: tähnilised suudavad rakus aktiini polümeriseerida. Bakterid on küll võimelised ATPd tootma, kuid kasutavad raku varusid, kuni võimalik. Bakterid vajavad peremeest mitmete biosünteesi– ja energiametabolismi radade tarbeks. Rickettsia rickettsii Väike intratsellulaarne bakter. Värvub Grami järgi halvasti. Replikatsioon toimub infitseeritud raku tsütoplasmas ja tuumas. Epidemioloogia.
munasarjades või neerupealistes on välimuselt mehed (kaasasündinud adrenaalne hüperplaasia) * Munasarjad ja Mülleri juha derivaadid (emakas, munajuhad ja tupe ülemine osa) arenevad normaalselt kuna AMH ei ole ja Wolffi juha derivaate (munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed) ei produtseerita, välised sugutunnused maskuliniseerunud * Puudub ensüüm (21-hydroxylaas), mistõttu testosteroonilaadsed steroidid akumuleeruvad ja seonduvad androgeeni retseptorile Mis struktuurid arenevad Mülleri juhast, Wolffi juhast ja genitaalköbrukesest vastvalt mehel ja naisel? NB! – Mülleri ja Wolffi juha ning nende derivaadid kiputakse sassi ajama! * Mõtle ka selle peale, et Wolffi juhadest rääkisime (või no õigemini lugesite) ka intermediaalse e vahelmise mesodermi loengus neerude arengu juures. Munasarjas toodetud hormooni östrogeeni mõjul arenevad Mülleri
Orgaanilise aine lagundamisel kulutatakse hapnikku, mille tulemusena võib tekkida hapniku defitsiit. Hapniku madal kontsentratsioon põhjustab osade aeroobsete veeorganismide (n. kalade, vähilaadsete) surma. Orgaanilise aine lagundamisega kaasneb veel metaani CH4, väävelvesiniku H2S ja CO2 kontsentratsiooni tõus vees, mis mõjub toksiliselt veeorganismidele. Lämmastiku ja fosfori lisandumisel veekogudesse nende elementide kontsentratsioon vees suureneb ja toitained akumuleeruvad veekogus. Sellist protsessi nimetatakse eutrofeerumiseks. Heitveega saastunud veekogude põhjas võib esineda reoveeseen- paljudest liikidest koosnev mikroobikooslus. Mida rohkem on vee teel põllumaalt lõplikku retsipienti (suuremad järved, meri) väikeseid tiike, märgalasid, jõgesid, seda rohkem jõuab vesi puhastuda. Selle puhastumise peamised ``tööloomad'' on vees elutsevad mikroorganismid. Vetikad
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
lahutab hiljem RuvC ning replikatsioonikahvel saab edasi liikuda. RecBCD rekombinatsioonirada on aktiivselt kasutatav veel bakterite konjugatsiooniprotsessis, kus toimub geneetilise informatsiooni vahetus. Igas E. coli rakus tekib generatsiooni kohta 3000 - 5000 DNA kahjustust, enamus neist on oksüdatiivsed DNA kahjustused. RecA-defektsed rakud on kõrgema suremusega (kuni 50% rakke sureb) ning see on enamasti tingitud replikatsioonikahvli peatumisest. RecBCD-defektsetes rakkudes akumuleeruvad kaksikahelalised DNA katked. Iga replikatsiooni initsiatsiooni korral oriC-lt on aeroobsetes tingimustes kasvavate rakkude puhul 10-45%-line tõenäosus, et üks või mõlemad replikatsioonikahvlitest peatuvad DNA kahjustuste tõttu, mida pole jõutud parandada ning vajavad replikatsiooni jätkumiseks rekombinatsioonilist DNA reparatsiooni. Olukorras, kus replikatsioonikahvel peatub sageli DNA kahjustuste tõttu, näiteks SOS vastuse korral, kus bakterirakus on tekkinud hulgaliselt DNA katkeid,
Väärarengute ning enamasti surmaga lõppevate haiguste puhul saavad siis vanemad otsustada, kas lasta sellisel lapsel sündida. Ka vähk on sisuliselt geneetiline haigus. Rakkude jagunemist ja diferentseerimist kontrollivad paljud erinevad geenid. Kui mõni nendest geenidest on muteerunud või nende regulatsioon on muutunud, võivad rakud asuda kontrollimatult jagunema ning põhjustada kasvajate arengut. Neid raku jagunemist kontrollivaid geene võivad kahjustada mutatsioonid, mis akumuleeruvad somaatilistesse rakkudesse inimese eluajal ning selle tagajärjel muutuvad normaalsed rakud vähirakkudeks. Mõnede vähktõbede puhul on ka päritav eelsoodumus. Sel juhul päranduvad mutantsed geenid sugurakkude kaudu järglastele. Näiteks rinnavähi puhul on leitud kaks mutantset geeni, BRCA1 ja BRCA2, mis levivad perekonniti. Risk haigestuda on sel juhul 10 korda suurem. Geneetika osa kaasaegses põllumajanduses
Väärarengute ning enamasti surmaga lõppevate haiguste puhul saavad siis vanemad otsustada, kas lasta sellisel lapsel sündida. Ka vähk on sisuliselt geneetiline haigus. Rakkude jagunemist ja diferentseerimist kontrollivad paljud erinevad geenid. Kui mõni nendest geenidest on muteerunud või nende regulatsioon on muutunud, võivad rakud asuda kontrollimatult jagunema ning põhjustada kasvajate arengut. Neid raku jagunemist kontrollivaid geene võivad kahjustada mutatsioonid, mis akumuleeruvad somaatilistesse rakkudesse inimese eluajal ning selle tagajärjel muutuvad normaalsed rakud vähirakkudeks. Mõnede vähktõbede puhul on ka päritav eelsoodumus. Sel juhul päranduvad mutantsed geenid sugurakkude kaudu järglastele. Näiteks rinnavähi puhul on leitud kaks mutantset geeni, BRCA1 ja BRCA2, mis levivad perekonniti. Risk haigestuda on sel juhul 10 korda suurem. Geneetika osa kaasaegses põllumajanduses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
