Organismide reaksioone päeva ja öö pikkuse vahekorras nim. Fotoperiodismiks. Enamustel loomadel on päevatsükkel!!mõnedel lunaar ehk kuutsükkel ning paljudel aastatsükkel. Vastavalt valgustundlikkusele jaotatakse: 1. Pikapäevataimed-nisu, hernes, lina, rukis 2. Lühipäevataimed-mais, riis, sorgo.. 3. Päevaneutraalsedtaimed-kaer, vesihein 31)Bioloogilised rütmid:Tsirkaadrütm e. ööpäevane ja sesoonne rütm e. aastaajaline 32)Bioproduktsioon-mingi aja jooskul akumuleerunud aine hulk või selle kuivaine-, süsiniku-, või energiaekvivalent. Biomass-mingi organismiliigi,liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna või mahuühiku kohta. Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85100 niljardit tonni. Fütomass-kõigite taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 97-99% on fütomass Bakterimass-kõikide bakterite kogumass Zoomass-kõikide loomade biomass
amplituudiga puuliik) ja harik kadakas. Kserofüütide juurestik on hästi arenenud, enamusel neist on võimas sammasjuur, mõnel liigil on hästi arenenud pindmisem juurestik ning nad on võimelised kasutama ka raskesti omastatavat vett. Lumi võib põhjustada kahjustusi puudel. Tuntud on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha (looka)). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Puud ei suuda võradesse akumuleerunud lume raskusele vastu panna ja lumi painutab või murrab puu. Ulatuslikumad võivad olla kahjustused nooremates puistutes (20-40 a.), mil puud intensiivse kasvu tõttu on suhteliselt peenikese tüvega. Eriti ohtlik on, kui tihedat ja varem hooldamata puistut on tugevalt harvendatud. Tihedas liituses kasvanud puud vajavad uute kasvutingimustega kohanemiseks aega ja seni on nad kergesti mõjutatavad nii lume-, kui tormi poolt. Kannatavad tavaliselt okaspuud (eriti mänd)
veevajadusest katavad sademed. Eestis on aastane keskmine sademete hulk 600-700 mm ja seetõttu aastatel, kui sademete hulk vegetatsiooniperioodil on tavalisest väiksem, kannatavad puud veedefitsiidi käes. Sademed võivad teatud tingimustel puudele mõjuda negatiivselt: Lumi võib põhjustada kahjustusi puudel. Tuntud on lumemurd ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha (looka)). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Puud ei suuda võradesse akumuleerunud lume raskusele vastu panna ja lumi painutab või murrab puu. Kannatavad tavaliselt okaspuud (eriti mänd). Lehtpuude kahjustused on suuremad siis, kui puud on lehes. Mets avaldab olulist mõju lumikatte tüsedusele ja lume ning mulla sulamisele. Metsa mõju lumikatte tüsedusele ja maapinna külmumissügavusele võib olla erinev. Sageli on lumikate oluliselt tüsedam metsaservades, see on põhjustatud tuule mõjust, kuna tuul kannab
toota kuni pool praegu vajaminevast elektrienergiast. Arvestamata muude taastuvate energiaallikate kasutamist, näeks sellisel juhul meie CO2 bilanss välja järgmine: Emissioon: Põlevkivienergeetikast 6 000 000 t(CO2)/a Muu fossiilse päritoluga energeetika 9 000 000 t(CO2)/a Kuivendatud maade mineraliseerumine (enamik kuivendatud maid oleks taasniisutatud) 1 000 000 t(CO2)/a Sidumine: Metsade poolt seotud CO2 8 000 000 t(CO2)/a Märgalade poolt seotud CO2 (juurtesse ja mulda akumuleerunud 80 t(CO2)/ha) 24 000 000 t(CO2)/a ____________________________________________________ +16 000 000 t(CO2)/a Erialakirjanduses toodud andmed viitavad, et märgalade süsiniku deponeerimisvõime võib küündida kuni 130 t süsihappegaasini iga hektari kohta. Selline märgalapõhine majandusmudel võimaldaks eksportida 2,5 miljardi krooni väärtuses (eeldusel, et 1 t CO2 maks on 10 USD) süsihappegaasi sidumisvõimet neile, kellel need eeldused puuduvad. 4.4. Mäld biomassi tootmiskohana
ökosüsteemide põlengud, ookeanide mereline sool. 15. Miks on raskmetallidega saastunud muld ohtlik? Nimeta vähemalt kolm põhjust. 1. taim võtab mullalahusest vett ja ioone sh raskemetalle (kui happevihmade tõttu uuesti lahustuvaks muudetud). Osad raskemetallid ei osale organismide metabolismis (nt elavhõbe) ja on juba väikestes kogustes letaalse toimega. 2. Raskemetallid võivad akumuleeruda toiduahelates, kui taim jääb ellu, siis raskemetallid kuhjuvad herbivooris. 3. Mullas akumuleerunud raskemetallid võivad happevihmade tõttu uuesti lahustuda ja sattuda nõrgveega põhjavette vesi reostunud 16. Kui palju jääb toiduga sissesöödud raskemetallidest loomsete organismide kudedesse (90%, 50%, alla 10%)? Hg akumuleerub rasvkoes seeläbi akumuleeruvad ka toiduahelas. 17. Mis on transgeenne taim? Geneetiliselt modifitseeritud (GM) taim (või tema järglane), mis sisaldab oma genoomis endaga
aurustumiseks nahapinnalt kasutatakse soojusenergiat. Lihaste liigutamiseks on vaja ATP’d kogu füüsilise aktiivsuse kestel. Lihas kasutab ära 35% saadud energiast, ülejäänud kaob. Lihase kontraktsioon: närviimpulsi tulemusena -> müosiin liitub aktiiniga -> müosiini pea tõmme ->ATP liitumine lahutab müosiini aktiinist -> ATP lõhustumisel müosiini pea „sirutub“ -> uus ring. Rakul on kolm ATP allikat: * Füüsilise aktiivsuse alguses lihases olemasolev ATP, mis on akumuleerunud puhkeperioodidel; jätkub 4-5 sekundiks; 1) Kreatiinfosfaatne energia tootmine. Energeetilised liigutused, mis nõuavad kiiret ja maksimaalset füüsilist pingutust. Max pingutuse korral jätkub seda 10 sekundiks. Ei vaja midagi ega tooda midagi kahjulikku. Toimub raku plasmas. 2) Kui aktiivsus kestab 10-60 sekundit sünteesitakse pärast varu ATP kasutamist vajalik ATP anaeroobse glükolüüsi käigus (ei vaja hapnikku, käivitub kiiresti, piimhappe kogunemine, kasutab palju süsivesikuid)
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx Baltic Chess Group OÜ Raamatupidamise praktika I Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.ETTEVÕTTE AJALUGU, TEGEVUSALAD, STRUKTUUR..............................................4 2.RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE, STRUKTUUR, KASUTATAV RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM..............................................................................................5 3.RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS..............................................................................8 3.1. Pangakontod ja nende arvestus..............................
• peam okaspuumetsade kehavdel muldadel • tav vastab org aine hul maapinnal 5-6 aasta varisele • üleminek järgmiseks horisondiks (tavaliselt E) on järsk Moder • omadustelt mulli ja moori vahepealne • lagunemise kiirus aeglasem kui mulli korral • keskm tüsedus 2-5cm • kõdu jaguneb 2-3 allhorisondiks (O1;O2) • mullaprofiilis esineb leetumise tunnuseid • peam lagundajateks seened • enamus org ainetest on akumuleerunud kõduhorisonti Mets ja alustaimestik Alustaimestiku all mõistetakse samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumitm is katab puude alust maapinda. Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus: – avaldab mõju mullatekkeprotsessile. Mitmed liigid nagu metspipar, kopsurohi, saluhein, põdrakanep soodustavad mull-tüüpi kõdu moodustumist – mõjutab metsa looduslikku uuenemist (kamardumine)
tasakaalu: kui sissetulekud ja väljaminekud on võrdsed, on eelarve tasakaalus; kui sissetulekud ületavad väljaminekuid, on eelarve ülejäägiga; kui väljaminekud ületavad sissetulekuid, siis on eelarve puudujäägiga. Kui valitsus otsustab suurendada oma kulutusi, saab ta neid finantseerida kolmel viisil: emiteerides raha; maksustades erasektorit; laenates raha (finantseerimine defitsiidiga). Kasutades viimast, võib riigil tekkida riigivõlg (s.o. akumuleerunud defitsiitide summa). Riigivõlg võib olla: 1. sisemine kui avalik sektor laenab raha kodumaistelt rahaturgudelt; 2. väline kui ta teeb seda välismaistelt rahaturgudelt (välisvõlg). Kui suur riigivõlg on probleem? Oluline on see, mis otstarbel võlg on võetud. : - kui raha on laenatud tootlikuks investeeringuks, siis on see rohkem vastuvõetav; - kui raha on laenatud jooksvateks palgakuludeks või sotsiaalabiks, ei peeta seda heaks otstarbeks.
uuendused viiakse sisse jõuga. Muutuste kiirendamine- kui uuendused levivad ja nad omaks võetakse, suurendab grupp oma kultuurilist baasi, need teadmised omakorda stimuleerivad edasisi avastusi ja leiutisi. Muutuste tase on otseses seoses ühiskonna kultuurilise baasiga: mida laiem on baas, seda suurem on edasiste muutuste tõenäosus. Leidlikkus ei ole seotud intelligentsusega erinevustega maailma rahvastiku hulgas, pigem akumuleerunud teadmistega, seetõttu ongi hakanud sotsiaalsed muutused ühiskonnas toimuma üha kiiremas tempos. Kultuuriline lõtk- tendents, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. Tehnoloogia difusiooni mudel- üks võimalikke mudeleid kirjeldamaks kultuurilise lõtku mõjusid, mis esinevad uuenduse kasutuselevõtust kuni sellest tuleneva uuenduste mõjudeni sotsiaalse elu erivaldkondadele
Avaliku sektori kulutuste finantseerimise meetodid Kulutuste finantseerimiseks on kolm võimalust. Maksustamine, raha emissioon, defitsiidiga finantseerimine. Defitsiidiga finantseerimine põhjustab riigivõla kasvu. Võib vähendada erasektori investeeringuid. Kui avalik sektor laenab defitsiidi finantseerimiseks, võib ta kaasa haarata suure osa erasäästudes, mis tõrjub välja erainvesteeringud. Riigivõlg Defitsiit on tihedalt seotud riigivõlaga, sest akumuleerunud defiitsitede summa on riigivõlg. Seejuures on oluline ka see milleks on riigivõlg võetud, ehk millele on avalik sektor antud raha kulutanud. Probleem leidub ka seal, et paljud teadlased leiavad, et praegune põlvkonda jätab laenu tulevastele põlvedele. See oleneb sellest, kas laenatud on investeerimise eesmärgil või jooksvate kulutuste katteks. Kui riigivõlg on suur võib riigi valuuta kaotada oma väärtust(kui rahaturud arvavad nii) Raha ja pangandus(109-116)
Eratarbimiskulutused C- sõltuvad eelkõige indiviidi tulude suurusest. Lihtsaima seose eratarbimiskulutuste ja tulude vahel esitas J. M. Keynes, kelle arusaam tarbimisfunktsioonist on jäänud tänini tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks. Keynes tõi esile seaduspära, et tarbimine tulude tõuste küll suureneb, kuid osa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks. Investeerimiskulutused I- koosnevad peamiselt uute kapitalikaupade soetamise kulutustest, uusehitusest ning akumuleerunud kaubavarudest. Kogunõudluse kujunemisel on vaatluse all koguinvesteeringud. Valitsussektori kulutused G- valitsussektori kulutused sõltuvad ühelt poolt tema funktsioonidest, teiselt poolt aga tema käsutada olevatest eelarve vahenditest, mis saadakse peamiselt mitmesugustelt maksudelt. 50. Miks on kogunõudluse kõver negatiivse tõusuga (langev)? Selle langev kuju näitab, et hinnataseme tõustes kogunõudlus väheneb ja vastupidi. 51
maksumäära Ekspansiivne fiskaalpoliitika on: majanduspoliitika, mida teostatakse kas avaliku sektori kulutuste suurendamise või maksude vähendamise teel Lafferi kõver väljendab kompromissi: maksumäärade ja maksutulu vahel Suurim erinevus erasektori ja avaliku sektori võlgnevuse vahel on asjaolu, et: avalik sektor saab võlgnevuse likvideerimiseks alati raha juurde trükkida Riigivõlg on: läbi aegade akumuleerunud defitsiitide summa Enamikele Euroopa riikidele on praegusel ajal iseloomulik: riigivõlg Piirmaksumäära alandamine Lafferi kõvera tõusvas osas tõenäoliselt: vähendab avaliku sektori tulusid Majandustsüklid kujundavad suurel määral eelarvedefitsiidi suurust, kusjuures reeglina on eelarve: ülejäägiga majandustõusude ajal Kaudsed maksud on oma olemuselt: regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed
Summaarne hilistumise aeg sõltub aurustumise intensiivsusest ja moodustab 100 kuni 150 s. Trumli nivoo muutumine tingituna auru tarbimise muutumisest Auru tarbimise muutumine stabiilse kütusekulu juures toob kaasa auru rõhu muutumise katla trumlis ja katla järel. Auru tarbimise suurenemisel alaneb mõnevõrra auru rõhk, mis tingib auru erimahu suurenemise vee ja auru segus. Peale selle väheneb rõhu alanedes ka vee keemistemperatuur tsirkulatsioonikontuuris ja vees akumuleerunud soojuse arvel toimub täiendav aurumoodustumine. Selle tagajärjel suureneb aurusisaldus vee ja auru segus ning nivoo hakkab tõusma. Teatud aja möödudes hakkab mõju avaldama materiaalne ebabilanss toitevee kulu ja aurukulu vahel ning nivoo hakkab muutuma kiirusega, mis on määratud materiaalse ebabilansi ja aurustuspinna suurusega katla trumlis. 57
kohapeal ja nendest sekundaarsete savimineraalide tekkel. Bt tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont on tekkinud ülemistest horisontidest savi ja ibeosakeste sisseuhtel eluviaalhorisondi horisondi alla. Bh huumus-illuviaalhorisont on tekkinud leethorisonti läbinud liikuvate huumusainete akumulatsioonil leethorisondi alla. Tekib kerge lõimisega muldadel. Bs raud-illuviaalne horisont (spodic) on tekkinud leetumise tagajärjel akumuleerunud Fe- ja Al- orgaaniliste komplekside kuhjumisel leethorisondi alla. Bhs huumus-raudilluviaalne horisont s.o. segatekkega horisont Baf amorfse raua akumulatsioonihorisont on tekkinud huumus- ja näivleetunud horisondi vahele kristalliseerumata (s.o. amorfsete) rauaühendite akumulatsioonil. B sisseuhte- e. illuviaalhorisont on kasutusel juhul, kui sisseuhte iseloomu ei täpsustata. On tekkinud saviosakeste, huumuse, rauaühendite või murenemisproduktide akumulatsioonil kohapeal
transpordil. Energia tarbimine ühe elaniku kohta pole universaalne ühiskonna arengutaseme mõõdupuu: sotsialismileeri tööstust iseloomustas selle energiamahukus, energia tootmist ja transporti suured käod, jne. Energia tarbimine on sõltuvuses klimaatilistest tingimustest, kulutused soojusenergia alalhoiuks võivad erineda (ruumide soojustamine, riided jne.) jne. Energiaressursid võivad olla taastumatud või taastuvad. Taastumatuks tulebki lugeda minevikus akumuleerunud energia (fossiilsed kütused, tuumaenergia), mille juurdetekkimine on võrreldes tarbimisega kaduvväike või puudub üldse. Taastuvateks energiaallikateks on praegu toimuvate looduslike protsesside energia (vee, päikese, tuule, lainete, loodete, geotermaalne energia), või võrreldes tarbimisega samas suurusjärgus toimuv energiavarude juurdekasv (biomass, biogaas). Fossiilsed energiavarud · Nafta - mõõdetakse barrelites (1 barrel = 42 US gallonit = 159 1). Keskmiselt
Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Mario Molins 1974 aastal. Nad töötasid California ülikoolis. Nad avastasid et kloororgaanilised ühendid on akumuleerunud atmosfääri juba alates 1930 ndatest aastatest.Akumuleerumist soodustab halogeenorgaaniliste ühendite suur keemiline püsivus. Näiteks CCl4 , mis on osoonikihile üks kõige ohtlikum gaas, keemiline püsivus on tingitud süsiniku koordinatsioonilisest püsivusest. Kuna freoonid atmosfääris peaaegu mitte millegagi ei reageeri, jäävad nad sinna kümneteks ja isegi sadadeks aastateks. Kuna klooriaatomite vabanemiseks kulub väga palju aega , siis on niisama pikk ka osooni hävimise peiteaeg
.. ; dn- 1y(0)/dtn-1=0 Tulemusena on väljundmuutuja y(t) üheselt määratud sisendmuutujaga u(t) y(t)=H(u(t)), kus H tähistab süsteemi ülekandeoperaatorit. Algolekud: Algtingimused - süsteemi muutujate või parameetrite teadaolevad väärtused vaatluse või analüüsi alghetkel. Algtingimused on alati väljundi kohta, sest sisend on antud. Diferentsiaalvõrrandil on alati algtingimused, x(to) või x(0).AIgolekud on kas nullised voi mittenullised. Algtingimused - akumuleerunud energia, akumulatsioon. Kui alghetkel süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult, s.o. tegemist on nullise algolekuga. Kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. Realiseeritavus: kas matemaatilistele mudelile vastab reaalne süsteem? Reaalsest süsteemist tehakse modelleerimise abil mudel. Mudelist tehakse realiseerimise kaudu omakorda reaalne süsteem. Abstraktne mudel + realiseerimine -- reaalne mudel
erainvesteeringud vähenevad samuti. Laenamine Tema puhasefekt sõltub sellest, kes laenuraha pakub ja mis tingimusel seda tehakse. Kui avalik sektor laenab erasektorilt, kel jõude seisvat raha või pankadelt, kellel lisareservid, võivad kogukulutused suureneda. Kui laenamine viib sama suurele säästude vähenemisele, siis kogukulutused ei suurene. Laenamise tagajärjed võivad olla tõsisemad kui laenatakse rahvusvahelistelt rahaturgudelt. Riigivõlg Riigivõlg kujutab endast akumuleerunud defitsiitide summat. Probleemid: milleks laenuraha kasutatakse (tootlikud investeeringud) või jooksvate kulude (palk) katteks; mõju järgmiste põlvkondade elustandardile; riigi usaldusväärsuse vähenemine. Riigi makromajandusliku poliitika eesmärgid hindade stabiilususe tagamine täistööhõive tagamine rahasüsteemi stabiilsuse kindlustamine majanduskavu soodustamine
24.Millest tekib hapnikuvõlg? Lühiajalise pingutuse korral kulub lisahapnik organismi hapnikusisalduse jaoks(hemoglobiin) ja lihaste energiamahukate fosfaatide (ATP, kreatiinfosfaat) taastamiseks. Pikemaajalise pingutuse korral kulub lisahapnik glükoneogeneesiks ja piimhappe eemaldamiseks organismis. 25.Missugune on müoglobiini roll lihastes ja missugused protsessid tekitavad lihastes väsimust? Müoglobiin on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse akumuleerunud hapnikku kasutab lihas pikaajaliseks tööks. Lihastes tekitavad väsimust kuhjuvad ainevahetuse lõppproduktid(piimhape, CO2, fofaadid). Väsimus tekib, kuna väheneb glükogeeni hulk ja halveneb O2 varustamine ning ülemäärane pingutus tekitab lihastes miktrotraumasid(põletik) 26.Kuidas reguleerib lihasjõudu lihaskiudude suurus, stimulatsiooni sagedus ja venitatuse mõju? Lihaskiudude suurus mida pikem on lihas, seda väiksem on ta lihasjõud.
o Saastatus (kemikaalid) o Ärakorje ja tallamine o Introduktsioon (võõrliigid) · Eesti floora liigirikkus (millest on tingitud?) o Erinev mulla lähtekivim erinevas paigus (liivakivi vs karbonaatne aluskivim) o Erinevad veeolud ja pikk rannajoon o Sisevete rohkus o Kliima kontinentaalsus (mandriline/mereline) o Pinnakattekihi omadused (tüseduse muutlikkus kuhjunud vs akumuleerunud setted) o Kaugus rannajoonest ja kõrgus merepinnast > Madal- ja Kõrg-Eesti o Ökosüsteemide arengujärk (rabade areng, isotaatiline maakerge) o Pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine o Esindatud 113 sugukonda (s.h 12 sõnajalgtaimi) > suuremad sugukonnad korvõielised (25%), lõikheinalised (7%), kõrrelised, roosõielised (6%). · Ohustatud ja haruldased taimed
kujul: y(0)=0; dy(0)/dt=0; d2y(0)/dt2=0; … ; dn- 1y(0)/dtn-1=0 Tulemusena on väljundmuutuja y(t) üheselt määratud sisendmuutujaga u(t) y(t)=H(u(t)), kus H tähistab süsteemi ülekandeoperaatorit. Algolekud – nullised ja mittenullised. Avage nende sisu: alghetkel. Algtingimused on alati väljundi kohta, sest sisend on antud. Diferentsiaalvõrrandil on alati algtingimused, x(to) või x(0).AIgolekud on kas nullised või mittenullised. Algtingimused - akumuleerunud energia, akumulatsioon. Kui alghetkel süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult, s.o. tegemist on nullise algolekuga. Kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. Realiseeritavus: kas matemaatilistele mudelile vastab reaalne süsteem? Reaalsest süsteemist tehakse modelleerimise abil mudel. Mudelist tehakse realiseerimise kaudu omakorda reaalne süsteem. Abstraktne mudel + realiseerimine
o Saastatus (kemikaalid) o Ärakorje ja tallamine o Introduktsioon (võõrliigid) Eesti floora liigirikkus (millest on tingitud?) o Erinev mulla lähtekivim erinevas paigus (liivakivi vs karbonaatne aluskivim) o Erinevad veeolud ja pikk rannajoon o Sisevete rohkus o Kliima kontinentaalsus (mandriline/mereline) o Pinnakattekihi omadused (tüseduse muutlikkus – kuhjunud vs akumuleerunud setted) o Kaugus rannajoonest ja kõrgus merepinnast > Madal- ja Kõrg-Eesti o Ökosüsteemide arengujärk (rabade areng, isotaatiline maakerge) o Pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine o Esindatud 113 sugukonda (s.h 12 sõnajalgtaimi) > suuremad sugukonnad korvõielised (25%), lõikheinalised (7%), kõrrelised, roosõielised (6%). Ohustatud ja haruldased taimed
Transpordi areng võimaldab neid mujalt sisse tuua Asendajad Väliskaubanduse arenguga kaasneb spetsialiseerumine Loodusressurss ei pidurda majandust. Turud on läinud mobiilsemaks. Tuluerisuste põhjused Hõivestruktuuri muutused Tulustruktuuri muutused ehk siis kust see raha tuleb ? ei võimalda efektiivselt ümber jaotada. See on rohkem maksusüsteemi teema. Varadest tuleb tulu, ei saa eriti maksustada. Suurem akumuleerunud varade mõju Maksusüsteemil väiksem ümberjaotav roll Mida teha ? Struktuurirevolutisoon majandusharudes - Tehnoloogia - reindustraliseerimine Ressursside efektiivne kasutamine - Tööjõud - Loodusressurss Majanduspoliitilise populismi lõpetamine. Struktuursete reformide läbiviimise uus etapp: - Haridus, tervishoid, halduskorraldus - Innovatsioon ja konkurentsivõime Sotsiaalne tasakaal
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
- kui sissetulekud ületavad väljaminekuid, on eelarve ülejäägiga; - kui väljaminekud ületavad sissetulekuid, siis on eelarve puudujäägiga. Kui valitsus otsustab suurendada oma kulutusi, saab ta neid finantseerida kolmel viisil: · emiteerides raha; · maksustades erasektorit; · laenates raha (finantseerimine defitsiidiga). Kasutades viimast, võib riigil tekkida riigivõlg (s.o. akumuleerunud defitsiitide summa). Kui suur riigivõlg on probleem? Oluline on see, mis otstarbel võlg on võetud. : - kui raha on laenatud tootlikuks investeeringuks, siis on see rohkem vastuvõetav; 40 - kui raha on laenatud jooksvateks palgakuludeks või sotsiaalabiks, ei peeta seda heaks otstarbeks.
Suukaudne LOAEL 0,2-0,5 ppm. LTX-dioolidel on mitogeenne aktiivsus ja inimese rinnavähi rakkude proliferatsiooni stimuleerimine in vitro. 19. Seenemürgid. Amatoksiinid. Seente söömisel tuleb arvestada erinevat tüüpi ohtudega: 1. tõelise seenemürgitusega: jäädavalt mürgiste seentega (paljud seened kaotavad töötlemisel oma mürgisuse) vanade seentega (seente lagunemisel tekkivad mürgised ained) 2. mürgitusega seentes akumuleerunud keskkonnamürkidega 3. allergilis-ülitundliku reaktsiooniga Eestis kasvavast umbes 4000 seeneliigist on ligikaudu 150 suuremal või vähemal määral olemuslikult mürgised. Kaugeltki mitte kõik nendest ei kujuta siiski otsest ohtu meie tervisele, kuna neid ei sööda. Küllaltki palju mürgistusi esineb aga metsast korjatud mürgiste seentega, mida on ekslikult peetud söödavateks. Näiteks on üpris keeruline eristada valget kärbseseent
1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinro...
võimalikult positiivsel reljeefivormil. Sobilikud on teedeäärsed nõlvad, küngaste taimevaesed lõunaküljed jt paigad, kuhu ei lange hoonete vari. Enamasti kasvavad männid lehtpuudest kõrgemal (Laas, 2004). Mägimänd on üldiselt hea külma-, tuule- ja haigusekindlusega (Laas, 2004). Linnades kasvavatele puudele võib halvasti mõjuda pigem keskkonnasaaste. Üldiselt on igihaljad okaspuud saasteainete suhtes vastuvõtlikumad kui lehtpuud. Lehtede langemisel vabanevad puud neisse akumuleerunud toksilistest ainetest. Siiski, võrreldes teiste okaspuudega, talub mägimänd õhusaastet pigem hästi. Küll aga on tänavate ääres kasvav mägimänd tundlik soola suhtes (Sarapuu, 2000). Mägimänd on päikesele ja tuultele avatud kohtades väga hea kaitse- ja dekoratiivliik. Küll aga ei tohiks samal kasvukohal olla teistest liikidest konkurente (Laas, 2004). Mägimänd sobib nii üksikpõõsaks kui suureks massiiviks. Üldiselt kasutatakse teda sageli linnahaljas-tuses suurte
iga kuu? Kui aga intress kantakse arvele iga päeva lÅpul? 4.44 Firmal on võimalus investeerida 800 000 krooni projekti, mis annab 5 aasta pärast tulu 1,5 milj. krooni. Kas see investeering tasub end ära, kui pankades on keskmine intressimäär 8,5% aastas? 4.45 Hoiustaja säästab 10 aasta vältel igal aastal 1200 krooni ja paneb selle raha aasta lõpul panka, kus makstakse intresse 6% aastas. Kui suure summa võib ta akumuleerunud kapitali arvel järgneval kümnendil iga aasta lõpul pangast välja võtta, kui intressimäär on endine? Intressi lisamine arvele toimub iga aasta lõpul. 4.46 25-aastane ülikooli lõpetaja otsustab oma 40 tööaasta vältel panna igal aastal panka 1000 krooni intressimääraga 10% aastas. Akumuleerunud kapitali kavatseb lõpetaja kasutada pensionilisana järgneva 20 aasta vältel sama intressimääraga. Kui suureks kujuneb optimisti iga-aastane pensionilisa? 4
graianotoksiini e. mee- e. rododendroni mürgistust. Rododendroni kasvukohtadest tulenevalt esineb meemürgistust enamasti kõrgmägede ja rannikualade meega. 20. Seenemürgid. Amatoksiinid. Seente söömisel tuleb arvestada erinevat tüüpi ohtudega: · 1. tõelise seenemürgitusega: jäädavalt mürgiste seentega (paljud seened kaotavad töötlemisel oma mürgisuse) vanade seentega (seente lagunemisel tekkivad mürgised ained) · 2. mürgitusega seentes akumuleerunud keskkonnamürkidega · 3. allergilis-ülitundliku reaktsiooniga Eestis kasvavast umbes 4000 seeneliigist on ligikaudu 150 suuremal või vähemal määral olemuslikult mürgised. Kaugeltki mitte kõik nendest ei kujuta siiski otsest ohtu meie tervisele, kuna neid ei sööda. Küllaltki palju mürgistusi esineb aga metsast korjatud mürgiste seentega, mida on ekslikult peetud söödavateks. Näiteks on üpris keeruline eristada valget kärbseseent (eriti noorelt)
Keynes tõi esile seaduspära, et tarbimine küll suureneb tulude tõustes, kuid osa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks. Investeerimiskulutused (I) on teine oluline komponent kogunõudluse kujunemisel. Investeeringuid käsitletakse sageli autonoomsetena ehk sõltumatutena tegelikust tulutasemest. Investeeringud koosnevad peamiselt uute kapitalikaupade soetamise kulutustest, uusehitusest ning akumuleerunud kaubavarudest. Investeeringute maht sõltub väga paljudest erinevatest teguritest, mis teeb nende prognoosimise keeruliseks. Nii mõjutavad investeeringute mahtu tootmissisendite ja lõpptoodangu hinnad, intressimäär, oodatav tulutase, maksumäärad ning investeerimiskliima üldiselt. Majanduskasvu seisukohalt on olulised mitte koguinvesteeringud, mis sisaldavad ka väljalangenud tootmisvahendite asendamise, vaid puhasinvesteeringud, mis näitavad majanduse kapitalivaru
kuna maksumultiplikaator on väiksem kui kulumultiplikaator. · Täida lüngad! · Kui majanduses on inflatsioon, peaks valitsus makse tõstma. · Valitsus võib avaliku sektori kulutuste finantseerimiseks kasutada järgmisi meetmeid: raha emiteerimist, erasektori maksustamist, defitsiidiga finatseerimist. · Kui riigi väljaminekud ületavad sissetulekud, on eelarve defitsiitne. · Riigivõlg on akumuleerunud defitsiitide summa. · Tee õige valik! · Kui majanduses on languperiood, siis automattsed stabilisaatorid: o Pidurdavad kogukulutuste vähendamist o Vähendavad kodumajapidamiste sissetulekuid o Võimaldavad kõrvaldada majanduslikku langust o Ei oma mingit efekti majandusele. · Ekspansiivse fiskaalpoliitika rakendamiseks peab valitsus: o Suurendama avaliku sektori kulutusi o Pidurdama kodumajapidamiste tarbimiskulutuste kasvu o Tõstma makse
Üks neist defineerib laenude hinda kui diskontomäära, mis võrdsustab laenusumma tulevaste intresside ja laenu põhisumma tagasimaksete nüüdisväärtuste summaga. Valem on järgmine: kus Po laenusumma; n - laenu kustutamistähtaeg; It - intressisumma perioodil t; Pt - laenu kustutamissumma perioodil t; kd laenu tulumaksueelne hind. Arvutuste lihtsustamiseks rakendatakse praktikas laenude tulumaksueelse hinnana ka intressimäära. Lihtaktsiate ja akumuleerunud kasumi hinna arvutamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Üheks nendest oleks nn riskilisa meetod. Siin lähtutakse laenude hinnast ja arvestatakse lihtaktsionäri kõrgemat riski, lisades riskipreemia. Kc = Kd + RPc kus Kc - lihtaktsiate ja jaotamata kasumi hind; Kd - laenude tulumaksujärgne hind; RPc - riskipreemia suurema riskitaseme eest. RPc suurus võetakse kogemuslikult. 67
Sikk radikaalne tuntud arhitekti tehtud hoone on saanud kasvavas linnadevahelises konkurentsis omamoodi ärimudeliks, mille abil loodetakse kas parandada linna mainet või tõmmata tundmatule kohale rahvusvahelist tähelepanu. Ameerika kriitik Hal Foster on osutanud, et kui vaatemäng tähendas Debord'i jaoks kolmkümmend aastat tagasi kapitali akumuleerumist määrani, kus sellest saab kujutis, siis tänapäeval, ikoonilise arhitektuuri taustal, tähendab vaatemäng kujutist, mis on akumuleerunud punktini, kus sellest saab kapital. [2] Huvitav on selle käsitluse taustal mõelda, kas vaatemängulises arhitektuuris on midagi, mis muudab märgilised hooned fetisiteks ka erootilises mõttes, kas nendes vormides endis on midagi, mis tekitab seletamatut tõmmet ja veenab, et me neid ilmtingimata vajame. Siin tuleb minu arvates mängu see oluline muutus, mille postmodernism arhitektuuris kaasa tõi: ratsionaalsuse eitamine hoone lähteülesandena ning äratuntava
lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide, nagu näiteks kolesteriidid. Rasvad e. triatsüülglütseroolid (nimetatakse ka neutraalrasvadeks, samuti triglütse- riidideks) on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, olles loomades akumuleerunud rasvadepoodesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid, nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape (nn asendamatud rasvhapped), kuna neid inimorganismis ei sünteesita ja peab saama toidurasvadega. Looduslikel küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis (süsinikuahela osad on ühel pool kaksiksideme tasandit), mistõttu ahel on kujult väändunud
Neuromuskulaarne ühendus on koht, kus motoorse neuroni närvikiud saab kokku lihaskiuga. Eraldatud lõhe poolt, mida nimetatakse neuromuskulaarseks piluks. Lihaste kontraktsioonivõime sõltub eelkõige sellest, kui palju motoorseid üksusi on talitlemas. Lihasjõudu mõjutavad ka liigutuste kiirus, lihaskidude pikkus ning kiudude omadused. Lihaskiude on kahte tüüpi: punased lihased (aeglased, vastupidavad, palju mitokondreid ja müoglobiini, millesse akumuleerunud O2 kasutatakse pikaajaliselt kontraktsiooniks) ja valged lihased (kiired reageerijad ja väsijad, ATP-d anaeroobse glükolüüsi kaudu). Lihase kontraktsioonulatus sõltub lihase pikkusest, ent kontraktsioonijõud selle paksusest. Mida rohkem filamente paikneb lihases kõrvuti, seda tugevam ta on. Kui lihas ei lühene kontraktsiooni ajal, nimetatakse kokkutõmmet isomeetriliseks. Isotoonilise kontraktsiooni ajal muutub lihase pikkus kuid pinge jääb samaks.
I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus). eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.): huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaal...
intress kantakse arvele iga kuu? Kui aga intress kantakse arvele iga päeva lõpul? Ülesanne 4-28 Firmal on võimalus investeerida 800 000 krooni projekti, mis annab 5 aasta pärast tulu 1,5 milj krooni. Kas see investeering tasub end ära, kui pankades on keskmine intressimäär 8,5% aastas? Ülesanne 4-29 25-aastane ülikooli lõpetaja otsustab oma 40 tööaasta vältel panna igal aastal panka 1000 krooni intressimääraga 10% aastas. Akumuleerunud kapitali kavatseb lõpetaja kasutada pensionilisana järgneva 20 aasta vältel sama intressimääraga. Kui suureks kujuneb iga-aastane pensionilisa? Ülesanne 4-30 Kui suur peab olema perioodiline sissemakse, kui lõppkapitaliks on 18000 kr, intressimäär on 8% aastas ja sissemakseid tehakse 10 aastat kord 3 kuu jooksul? Intress lisatakse kord aastas. Ülesanne 4-31 Viie aasta jooksul võetakse iga aasta lõpul pangast välja 1200 krooni, kuid panka jääb veel 1500 krooni
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) o...
kujul on tarvis sekkuda, on kesksel kohal loodusvarade majandamises ja keskkonnaökonoomikas. Ökonoomiliste otsuste ajamõõde Mitmed loodusvarad on nagu ladu, majandusteaduse terminoloogiat kasutades aktiva ehk vara, mis loob keskkonnateenuseid praegu ja tulevikus. Nii efektiivsuse kui optimaalsuse juures tuleb arvestada ajaga. Efektiivsusel ja optimaalsusel on ajaline ehk dünaamiline dimensioon, aga ka staatiline dimensioon. Tähelepanu tuleb pöörata akumuleerunud kapitali tootlikkusele, mis on säästmise ja investeeringute tulemus. Ka loodusvaradel on oma rentaabluslävi (rate of return), mis on seotud nende edasilükatud (vähendatud) kasutamisega. Suhe "normaalse" kapitali rentaabluse ja loodusvarade rentaabluse vahel on tähtsal kohal kasutamise efektiivsuse ja optimaalsuse selgitamisel. Pessimistid ja optimistid Väga paljudel elualadel võivad vaated polariseeruda. Kahe erineva mõtteviisi esindajad
Muutlik koormus põhjustab mootori vahelduvat soojenemist ning jahtumist. Pöörleva ja seisva mootori jahtumise intensiivsus on erinev. Samuti erinevad 2...3 korda vastavad soojuslikud ajakonstandid. Kaitseaparaadi tööd ülekoormusel iseloomustavad kõige paremini joonisel 2.56 näidatud aja-voolu tunnusjooned. Need on koostatud lähtudes mootori soojusmudelist ning 137 arvestavad täiskoormusvoolu, mootori soojusmahtuvust, akumuleerunud soojusenergiat, jahtumistingimusi ning nende muutumisi rootori paigalseisu ja vääratuse korral. Programmeerimisel antakse ette täiskoormusvool ja rakendumisaeg 6-kordse täiskoormusvoolu juures t 6x. Viimase valiku aluseks on maksimaalne oodatav käivitusaeg, s. t t 6x > t käiv. Mootori soojenemisel väheneb ülekoormuse taluvusaeg. Seepärast erinevad kõverad külma ja kuuma mootori jaoks. Nn külma kõvera korral on mootori vool
Vigaderohked polümeraasid lülitavad sünteesitavasse DNA ahelasse vale nukleotiidi keskmiselt iga 100-1000 nt tagant, teised polümeraasid teevad seda iga 10 4- 106 nt tagant. Pol IV on võimeline jätkama DNA sünteesi olukorras, kus praimeri viimane nukleotiid ei ole komplementaarne matriitsahelaga. Pol V lisab tümidiini dimeeride vastu eelistatult G nukleotiidi. Pol IV osalust on näidatud näiteks E. coli tüve FC40 nälgivas rakukupopulatsioonis akumuleerunud lacZ geeni raaminihke mutatsioonide tekkel (50% mutatsioonidest). Pol V osalust on samuti statsionaarse faasi mutageneesil näidatud. Hiljuti avaldatud andmed (Yeiser jt., 2002) näitavad, et kui kultiveerida koos E. coli rakke, milles töötavad kõik viis DNA polümeraasi ja mutantseid rakke, mis on defektsed kas pol IV, pol V või pol II suhtes, siis sellises segapopulatsoonis väheneb võrreldes algse E. coli'ga vigutekitavate DNA polümeraaside suhtes
Sellised energia ja toitainete kaod ületavad sageli 50% ja on alati väiksemad kui 100%. Paljudel juhtudel on see ainult 110%. Nii on taimse toiduga võimalik sama põllumajandusliku pinna juures ära toita märksa suurem hulk inimesi kui loomse toiduga. 1 kg liha saamiseks on vaja 90 kg taimset massi. 1 kg liha on taimedest küll toitvam, kuid seda ainult 1,53 korda, mitte 90 korda. Bioproduktsioon mingi aja jooksul akumuleerunud orgaanilise aine hulk (elusaine, organismidesse salvestunud toit, ainevahetuse jääkproduktid ning tarbijate kasutatud aine) või selle kuivaine-, süsiniku- või energiaekvivalent. Autotroofide (produtsentide) salvestatud energia on esmane (primaarne) koguproduktsioon. Esmasest koguproduktsioonist produtsentide endi elutegevuseks kuluvat osa nim. hingamisenergiaks. Esmase koguproduktsiooni ja hingamisenergia vahe moodustab esmase (primaarse) puhastoodangu.
ja aeroobse metabolismi kahjustused. Nitraadid - satuvad vette väetistest, põhjustavad veekogude eutrofeerumist Nitritid - tekivad lämmastikuühendite mittetäieliku oksüdeerumise tulemusena. Ammoonium - satub vette lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ainete laguproduktina , väetistest, reovetest. Fosfaadid - satuvad vette pesuainete koostisest. Raskemetallid on suure aatomiarvuga metallid, mis on keskkonda jõudnud pikaajalise kogunemise tagajärjel ning võivad seetõttu olla akumuleerunud ka loomades. Kõige toksilisemad on raskemetallidest plii ja kaadmium. Enamik kaadmiumist keskkonnas on antropogeense päritoluga: – Metallitööstuses, eriti tsingi tootmisel – Plastmasside, värvainete, kummide, patareide koostises – Prügi põletamine – Mineraalväetised ja fungitsiidid – Fossiilsete kütuste põletamisel Levib hästi tolmuga, ongi põhiliselt sissehingatav mürk, kuid ka vees ja pinnases. • Koguneb maksa ja neerudesse • Põhjustab vastavate organite kahjustusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
