konvergentsiteooria, mis on jutlustanud erinevate riikide-regioonide arengutasemete ühtlustumist. On arvatud, et integreerumine, globaliseerumine ja regionaliseerumine soo-dustavad riikide-regioonide arengutasemete mõningast ühtlustumist. Kuna kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu liikumine on üha vabam, peaks, vähemalt teoreetiliselt, toimima “ühendatud anumate seadus” ja riikide-regioonide arengutasemed senisest enam ühtlustuma. Areng on ju füüsilise ja inimkapitali akumuleerumine. Vaestel riikidel, kui neid valitsetakse hästi, peaks olema selge eelis. Kui kapitali on vähem, peaks ju selle tootlikkus olema kõrgem. See peaks stimuleerima säästmist ja kapitali sissevoolu teistest riikidest. Vahe rikaste ja vaeste riikide vahel peaks seetõttu vähenema. Peaks toimuma konvergents (üksteisele lähenemine). Kuid viimaste aastate statistika sellist arengut ei kinnita. Kui arenenud tööstusriikide vahel
Teatud vajadused (söömine ja joomine) akumuleeruvad. Loomade närvisüsteemist ei ole leitud mingeid spetsiifilisi "energiavarusid", mistõttu selles osas ei ole mudel realistlik. 5. Käitumise akumuleeruvuse küsimus. Kõik käitumised ei akumuleeru. Akumuleeruvad vaid üksikud nagu söömine ja joomine. Mida kauem on möödas eelmisest korrast, seda rohkem ASE koguneb ja seda tõenäolisemalt leiab käitumine jälle aset. ASE akumuleerumine viib teoreetiliselt käitumisele isegi siis, kui signaalärritajad puuduvad (nn. tühikäitumine). 6. Agressiivse käitumise motiveeritus. Agressiivsus koguneb aja jooksul ja seda peab kulutama. Selleks saab ka sporti teha. 7. Tühikäitumise probleem. On hästi teada, et tugeva motivatsiooni korral ja adekvaatsete signaalärritajate puudumisel lülituvad loomad tihti vähemadekvaatsetele ärritajatele. 8. Käitumise ammenduvuse küsimus, näide eksperimendist selgsõuduriga.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D Anu Viitak Konsultandid: MSc Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid............................................................
SR-i vallandumiseks sünteesitakse alarmooni ppGpp ning eespool kirjeldatud muutused rakkude füsioloogilises seisundis leiavad suures osas aset just vastusena selle molekuli olemasolule rakkudes. Statsionaarne faas Üleminek eksponentsiaalsest faasist statsionaarsesse faasi on järk-järguline protsess, kus rakkude kasvukiirus järjest aeglustub. Kasvu aeglustumise peamisteks põhjusteks on kasvuks vajalike komponentide ammendumine keskkonnast (C, P ja N nälg), toksiliste produktide akumuleerumine kasvukeskkonda, hapnikunälg, kasvukeskkonna pH muutumine ebasoodsaks, ulatuslikud temperatuurimuutused jne. Statsionaarse faasi rakud säilitavad mõne aja potentsiaali paljuneda. Seejärel hakkab elusrakkude arvukus populatsioonis langema. Samas tuleb arvestada ka seda, et rakupopulatsioon on statsionaarses faasis dünaamiline. Osa rakke populatsioonist adapteeruvad keskkonnaga ja on võimelised kasvama surnud rakkudest vabanevate resursside arvel
paljude organite arengut ja talitlust. FSH aktiveerib Sertoli rakud, mis stimuleerivad spermatogeneesi ja toodavad inhibiini. Inhibiin omakorda inhibeerib FSH tootmist. 2. Oogenees Imetajate oogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine. Kus, millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Paljunemine on oogoonide mitootiline jagunemine. Paljunemine ja kasvamine toimuvad munasarjas embrüonaalses eas. Kasvamisel toimub põhiliselt rebuvalkude akumuleerumine ja seetõttu nimetatakse perioodi ka rebumoodustumiseks ehk vitellogeneesiks. Küpsemise põhisündmuseks on meioos, mis algab embrüonaaleas, aga arestitakse I profaasis ning jätkub alles puberteedieas. Ootsüüdi jagunemine on küpsemisel ebavõrdne. Tulevane muna saab endale peaaegu kogu ooplasma ja kolmele reduktsioon- ehk polaarkehakesele jäetakse tuumade ümber minimaalne hulk tsütoplasmat. Meioosi I jagunemise tulemuseks on sekundaarne ootsüüt ja 1.polaarkehake
RNA hüdrolüüsi tulemusena vabanevad nukleosiid 5' monofosfaadid. Võrreldes PNPaasiga on RNaas II puhul mRNA 3' otsas paiknevate juuksenõelastruktuuride mRNA-d stabiliseeriv toime efektiivsem. 14 Ühe eksonukleaasi suhtes mutantsed rakud kasvavad normaalselt, mõlema ensüümi defektsus on rakkudele aga letaalse toimega. RNaas II ja PNPaas-i topeltmutantide puhul toimub rakkudes 150 1500 nt pikkuste mRNA fragmentide akumuleerumine. Endonukleaasid Endonukleaaside poolt teostatavad atakid määravad sageli mRNA degradatsiooni edasise kiiruse, kuna aitavad kõrvaldada mRNA 3' otsast juuksenõelastruktuure. Sageli lõikavad nad 5' otsa lähedalt, mille tulemusena mRNA destabiliseerub ja allub edasisele kiirele lagundamisele. RNaas E RNaas E on rne geeni produkt. See ensüüm on üks põhilisi mRNA degradatsioonil osalevaid endoribonukleaase
teabelevimeediumil. Teiseks põhjuseks on erinevate reklaamiliikide erinev maksumus nii reklaamteate valmistamiskulude kui ka reklaami edastamiskulude mõttes. Kolmandaks, erinevad kauba ja teenuseliigid sobivad erinevate teabemeediumitega erinevalt. Loeb ka adressaatide üldhulk või see, kui suur inimkontingent on reklaamiga kaetud. Oluline roll on ka erinevate teabesüsteemide erineval kiirusel inimesteni jõudmise seisukohalt. Arvesse tuleb võtta auditooriumi akumuleerumise mõõt: akumuleerumine on määratud ära teate väljastussagedusega ajaühikus. Erinevatel reklaamiliikidel on ka erinev geograafiline paindlikkus. Ja lõpuks, loevad ka võimalus oma reklaami paindlikult ajastada; see, kui kergesti saab reklaami turult tagasi tõmmata; kui suur on viivis reklaami teabekanalile üleandmise ja ilmumise vahel. Üldised reeglid reklaamiliigi valikul on sellised : valiku otsustab kauba või teenuse eripära ning päralejõudmine tagab TV, suure sageduse raadio,
muudab oma kuju ja selle tulemusel reaktsioon aeglustub. 88. Rakus toimib biokeemiline rada: A B C D E Miks on otstarbekas reguleerida aine E kaudu just reaktsiooni A B katalüüsivat ensüümi? Sest siis ei akumuleeru vaheühendeid, mis ei ole vajalikud. 89. Kuidas võiks toimida kõige efektiivsemalt regulatsioon tagasiside kaudu? Märkige juurde millise ühendi poolt ja kuidas peaks antud metabolismirada reguleerima. A B C D E Kui ühendit E saab juba liiga palju siis tema akumuleerumine inhibeerib A > B reaktsiooni 90. Rakus on tegemist harukohta sisaldava metabolismirajaga. Rakul on vaja ühendeid F ja I võrdsetes hulkades. Milliste ühendite poolt ja milliseid etappe peaks tagasiside kaudu inhibeerima ja aktiveerima, et saavutada olukord, kus F ja I esineksid võrdsetes hulkades ja samuti oleks kontrollitud F + I summaarne hulk rakus? D E F A B C G H I Kui F'i saab liiga palju siis ta peab inhibeerima C > G katalüüsivat ensüümi või aktiveerima C> D
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on ...
88. Rakus toimib biokeemiline rada: A B C D E Miks on otstarbekas reguleerida aine E kaudu just reaktsiooni A B katalüüsivat ensüümi? Sest siis ei akumuleeru vaheühendeid, mis ei ole vajalikud. 89. Kuidas võiks toimida kõige efektiivsemalt regulatsioon tagasiside kaudu? Märkige juurde millise ühendi poolt ja kuidas peaks antud metabolismirada reguleerima. A B C D E Kui ühendit E saab juba liiga palju siis tema akumuleerumine inhibeerib A > B reaktsiooni 90. Rakus on tegemist harukohta sisaldava metabolismirajaga. Rakul on vaja ühendeid F ja I võrdsetes hulkades. Milliste ühendite poolt ja milliseid etappe peaks tagasiside kaudu inhibeerima ja aktiveerima, et saavutada olukord, kus F ja I esineksid võrdsetes hulkades ja samuti oleks kontrollitud F + I summaarne hulk rakus? D E F A B C G
# Ülikõrge radooniriski alad, kus leidub üle 1000 Bq/m3 radoonitasemega maju, mille suitsetajatest elanike risk haigestuda kopsuvähki on 15%. Kõrge radooniriskiga alad (>400-1000 Bq/m3) levivad paljudes Põhja- Eesti valdades, aga ka Raplamaal, Viljandimaal ja Tartumaal. Mõõduka radooniriski alasid, kus elamute radoonitasemed jäävad alla 400 Bq/m3, esineb pea kõikjal üle Eesti. OHTLIKUD AINED Kemikaalid, mõju inimtervisele ja elusorganismidele · _ Akumuleerumine · _ Hajumine · _ teisenemine · _ biotransformatsiooni protsessid TOKSILISUSE MEHHANISMID JA HINDAMISMEETODID Toksikoloogia kemikaalidest tingitud tervisehäireid uuriv teadusharu, õpetus organismile võõrastest ja mürgistest ainetest ja nende toimest Toksilisust mõjutavad tegurid · _ aine keemiline koostis, · _ organismi sattunud aine hulk, · _ aine liikumine kudedes, · _ ekspositsiooni kestvus · _ organismi individuaalsed omadused
M– ja T–troopne HIV. Makrofaagid on ilmselt peamine HIVi reservuaar ja levikutee. Gp120 mutatsioon muudab viiruse tropismi makrofaagidelt CD4le. Pidev replikatsioon toimub lümfisõlmedes. CD4 arvu langus on tingitud (1) HIV–indutseeritud tsütolüüsist, (2) CTL immuuntsütolüüsist, (3) kroonilisest aktivatsioonist vastuseks HIV suurele antigeenile – kiire T–rakkude lõplik diferentseerumine ja surm. HIVi tsütopatoloogilised toimed: mitteintegreeritud rõngasDNA akumuleerumine, suurenenud plasmamembraani permeaablus, süntsüütsiumide moodustumine, apoptoosi indutseerimine. HIVi suhteline võime rakku tappa korreleerub raku CD4 ekspressiooni rohkusega. Olulised on ka lisavalgud (nt nef). Immuunvastus piirab infektsiooni, kuid aitab patogeneesile kaasa. Gp120 vastased neutraliseerivad antikehad osalevad ADCCs, aga virion haaratakse antikeha–kaetult makrofaagidesse. CD8 suudavad aga otse rakke tappa, supresseerida viiruse
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
Sellise mudeli suurimaks väärtuseks oli see, et see võimaldas esmakordselt püstitada käitumise käivitumise mehhanismide kohta konkreetsed ennustused ja hiljem neid katseliselt tõestama hakata. Lorenzi mudeli põhjal võis püstitada järgmised ennustused: käitumine akumuleerub o mida kauem on möödas eelmisest korrast, seda rohkem ASE koguneb ja seda tõenäolisemalt leiab käitumine peagi jälle aset o ASE akumuleerumine viib teoreetiliselt käitumisele isegi siis, kui signaalärritajad täiesti puuduvad (nn tühikäitumine) käitumine ammendub O kui signaalärritaja on mõjunud liiga kaua või tihti, kulutatakse ära kogu ASE ja reaktsioon ärritajale lakkab käitumine on aditiivne O käitumist käivitavate organismisiseste tegurite (ASE) ja väliste signaalärritajate mõju lihtsalt summeerub ja järelikult võib ühtede nõrkust või puudumist kompenseerida teiste tugevam mõju.
5' OH 3' OH Allosteerilised ensüümid. Regulatsioon Fakt, et reaktsioonid on aeglased ja ei toimu ilma katalüsaatorita, teeb elu võimalikuks, võimalus kontrollida. Elu on kineetilise kontrolli all kontrollime reaktsioonide kiirust. Kõige triviaalsem on kontroll substraadi tasemel kui substraadi konts kasvab, siis hakkab kiirenema ka toimuv reaktsioon. Kui tegemist pöörduva reaktsiooniga, siis produktide akumuleerumine viib pöördreaktsioonide kiirenemiseni. Efektiivsem on regulatsioon ensüümide aktiivsuse kaudu. Kõige olulisem on jaotatav kaheks: ensüümi hulk, molekulide arv rakus on sama, aga saame muuta aktiivsust. Allosteeriline regulatsioon Kovalentne modifitseerimine v Kontroll substraadi tasemel
2,5 … 3 korda. Taimekaitsevahendite eemaldumist mullast soodustavad ka sademed ning päikesekiirgus. Taimekaitsevahendite lagunemine on vaid harvadel juhtudel ühe-etapiline, mil preparaat laguneb süsihappegaasiks, veeks ja mõnedeks anorgaanilisteks sooladeks. Sageli toimub lagunemine mitmes etapis, kusjuures lagunemise vaheproduktid võivad samuti olla taimedele kahjulikud. Kui taimekaitsevahendid ei lagune ühe vegetatsiooniperioodi jooksul, algab nende akumuleerumine kasvupinnasesse, mistõttu pinnas saastub. Kahjulikeks aineteks loetakse ka mitmeid raskemetalle, mis võivad sattuda kasvupinnastesse näiteks komposti koosseisus, juhul kui selle tootmisel on toorainena kasutatud näiteks heitveepuhastite setteid. Erinevad pinnased, olenevalt nende omadustest (näiteks pH, orgaanilise aine sisaldus jm) võivad raskemetalle siduda erineva tugevusega. Eelpool, joonisel 6 esitati pH ja mõnede raskmetallide lahustuvuse vahelised seosed
1. Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuur...
http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimede...
kahes plaanis, pidades silmas kas ühekordse kehalise koormuse toimet või pikemaajalise regulaarse treeningu efekti. Üksik kehaline pingutus võib organismi talitluses esile kutsuda väga ulatuslikke muutusi, mis väljenduvad näiteks hingamise intensiivistumises, südame löögisageduse suurenemises ja higistamises. Need nihked on aga lühiajalised nii hingamine, südame töö kui ka higieritus normaliseeruvad koormusjärgsel taastumisperioodil kiiresti. Üksikute koormuste mõju akumuleerumine pikemaajalise kindla suunitlusega treeningu protsessis viib aga võrdlemisi püsivate muutuste väljakujunemisele nii inimese organismi ehituses kui ka talitluses. KEHALISE KOORMUSE MAHT JA INTENSIIVSUS Mis tahes kehalise koormuse olulisimad tunnused, mis määravad tema toime inimese organismile, on maht ja intensiivsus. Kehalise koormuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
