Mutatsioone vivad moodustada kopeerimisvead prilikkuse kandjas raku pooldumisel ja kiirguse, kemikaalide vi viiruste toime. Mutatsioonid phjustavad sageli raku funktsioonide hirumist vi raku surma ning vivad krgemate organismide puhul tekitada vhktbe. Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks juks: looduslik valik krvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Neutraalsed mutatsioonid organismi ei mjuta ning vivad aja jooksul akumuleeruda, mille tagajrjel vib tekkida niinimetatud katkev tasakaal. Levinumateks geneetiliselt muundatud kultuurideks on soja, mais, puuvill ja raps. Peamiselt kasutatakse geneetiliselt muundatud organisme selleks, et muuta taimi vastuvtmatuks keemilistele umbrohumrkidele ning kahjuritele. ks suurimaid skandaale geneetiliselt muundatud toidu alal oli see, kui selgus, et algselt vaid loomasdana meldud "geneetiliselt putukamrgiga rikastatud" mais suunati tootjate poolt sujuvalt ka toiduainetetstusesse
· Mutatsioone võivad moodustada kopeerimisvead pärilikkuse kandjas raku pooldumisel ja kiirguse, kemikaalide või viiruste toime. Mutatsioonid põhjustavad sageli raku funktsioonide häirumist või raku surma ning võivad kõrgemate organismide puhul tekitada vähktõbe. · Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks: looduslik valik kõrvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Neutraalsed mutatsioonid organismi ei mõjuta ning võivad aja jooksul akumuleeruda, mille tagajärjel võib tekkida niinimetatud katkev tasakaal. · Punktmutatsioonid on tavaliselt tingitud kemikaalidest või häirest DNA replikatsioonis, mille tõttu üks nukleotiid asendub teisega. Kõige tavalisem on ühe puriini asendumine teisega või ühe pürimidiini asendumine teisega (tsütosiin tümiin, adeniin guaniin). Sellist
seetõttu ,,kaob" ka isend ise. Selgitage, milline osa on evolutsioonis Mutatsioone peetakse evolutsiooni mutatsioonidel. liikumapanevaks jõuks: looduslik valik kõrvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Neutraalsed mutatsioonid organismi ei mõjuta ning võivad aja jooksul akumuleeruda, mille tagajärjel võib tekkida niinimetatud katkev tasakaal.
..) 4) mündimetallid (Ag, Au, Pt, Hg...) II. s-metallid, p-metallid jne Kromosoomsed metallid: Ti (sinine, punane, roheline), V (punane, kollane), Mn (punane, roosa), Cr (punane, erkroheline), Fe (punane pruun), Co (sinine,...) Veel metallidest Metallid on looduse lahutamatu osa. Bioloogiliste protsesside jaoks organismis on hädavajalikud Co, Cu, Mn, Mo, Zn. (Kõrgel kontsentratsioonil on nad toksilised, sest võivad akumuleeruda (koguneda ja püsima jääda) organismis). Cd, Hg, Pb ei teata veel vajalikkusest, kuid ekstra mürgised elemendid. Rasked metallid on metallid, millede erikaal on suurem kui 5,5 g/cm3 Hg on raskeim vedelik (13,5 g/cm3 ); Os, Ir on raskeimad metallid (>22,6 g/cm3 ) Keemilised elemendid lihtainetena 116(?) teadaolevast keemilisest elemendist standardtingimustes gaasilises olekus 11 elementi, neist kuus on 8-nda rühma elemendid-väärisgaasid (He, Ne,
saasteaine kahjuliku toime võimalikkust, saasteaine ohtlikkust kemikaaliseaduse tähenduses ning saasteainete esinemissagedust ja eriti nende saasteainete toimet, millel on pöördumatu mõju inimese tervisele ja keskkonnale tervikuna; saasteaine sisaldust välisõhus; saasteaine sisaldusega kaasnevaid muutusi keskkonnas, mis võivad kaasa tuua ohtlikumate kemikaalide tekke; saasteaine säilivust keskkonnas, kui saasteaine ei ole bioloogiliselt lagundatav ja võib inimorganismis või keskkonnas akumuleeruda. VÄLISÕHU SAASTAMISE VÄHENDAMISE MEETMED Välisõhu nõutava kvaliteedi tagamiseks koostab Keskkonnaamet välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava selle piirkonna kohta, kus välisõhu saastatuse tase sõltub mitme saasteallika koosmõjust, kui välisõhu saastatuse tase ületab. Keskkonnaamet vaatab tegevuskava üle vähemalt üks kord aastas, vajaduse korral täiendab seda ja esitab valdkonna eest vastutavale ministrile kinnitamiseks.
hüdrolüüsi energiat kuid teeb seda kaudselt · Kaks molekuli liiguvad samas suunas sümport · Kaks molekuli liiguvad vastupidises suunas antiport Näiteks: Peensoole rakkude membraanides paiknev naatrium-glükoos kotransport süsteem (sümport) Modifitseerimise poolt vahendatud transport Passiivse difusiooni või vahendatud passiivse difusiooni teel rakku sisenenud ühend modifitseeritakse nii, et ta ei ole enam võimeline membraani läbima Modifitseeritud ühend saab rakus sees akumuleeruda Leiab kasutust paljude bakterite poolt suhkrute transportimiseks rakku Modifitserimine hõlmab suhkrute fosforüleerimist E. coli fosfotransferaasi süsteem glükoos fosforüleeritakse transmembraanse valgu membraani läbivas pooris Kaks kärbest ühe hoobiga glükoos sisenes rakku ja glükoos-fosfaat on glükoosi katabolismiraja lähteühendiks Kuna glükoosi fosforüleerimine toimub ATP arvelt, siis kasutatakse ka siin kaudselt ATP hüdrolüüsi energiat
TR T madal afiinsus S suhtes R kõrge afiinsus S suhtes Substraat seostub eelistatult R vormile ja stabiliseerib seda kõrgetel substraadi kontsentratsioonidel on kogu ensüüm R vormis ja aktiivsus on kõrge Homoallosteeria teravdatud kontroll substraadi tasemel Hüpoteetiline näide: ekstreemne homoallosteeria ehk äärmiselt tugev kooperatiivsus Võimaldab hoida substraadi kontsentratsiooni püsivana mingis küllaltki kitsas vahemikus [S]c Substraat saab akumuleeruda kuni kontsentratsioonini [S]c. Edasine akumuleerumine ei ole võimalik kuna ensüümi aktiivsus on kõrge Multisubühikulised kooperatiivsed ensüümid aitavad säilitada dünaamilise süsteemi homeostaasi ehk homoallosteeria teravdab substraadi tasandil toimuvat kontrolli Heteroallosteeria võimaldab regulatsiooni tagasiside kaudu Leiab rakendust keeruliste metabolismiradade regulatsioonil Allosteeriline: aktivatsioon inhibitsioon Allosteeriline inhibiitor seostub T-
edasikanduvad muutused. Mutatsioone võivad moodustada kopeerimisvead pärilikkuse kandjas raku pooldumisel ja kiirguse, kemikaalide või viiruste toime. Mutatsioonid põhjustavad sageli raku funktsioonide häirumist või raku surma ning võivad kõrgemate organismide puhul tekitada vähktõbe. Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks: looduslik valik kõrvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Neutraalsed mutatsioonid organismi ei mõjuta ning võivad aja jooksul akumuleeruda, mille tagajärjel võib tekkida niinimetatud katkev tasakaal. Toimumispaiga ja ulatuse järgi saab mutatsioone liigitada järgmiselt: · geenmutatsioonid ehk punktmutatsioon mutatsioon toimub vaid molekulaartasandil, st DNA-s muutub tavaliselt üks, harvem mitu nukleotiidi. (C T, A G). · kromosoommutatsioonid muutub mõne kromosoomi struktuur või geeniline koostis.
ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Miks kooslused suktsesseeruvad? Kui keskkonna piirangute intensiivsuses tekivad muutused, siis viib see paratamatult muutustele koosluse struktuuris, s.t. suktsessioonile.Kuna eksisteerib palju erinevaid keskkonnapiirangute kombinatsioone, on ka palju erinevat tüüpi suktsessioone. Piirangud, mis põhjustavad suktsessiooni:mullaressurss(Lämmastik võib akumuleeruda mullas ja seda eelkõige primaarsete suktsessioonide jooksul. See akumuleerumine võib omakorda viia edasi suktsessioonide järgnevusele)valgus(Valguse piirangud soodustavad selliste taimede levikut, millel on kas1)suuremad seemned 2)suurem lehtede valgusisaldus või 3)fotosünteesi kiirus maksimaalne ja taastumispiirangud(Enamikes kliimakskooslustes dominantsed taimeliigid kas puuduvad või on siis haruldased. Põhjuseks on see, et need liigid ei talu häireid, mis on aga
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Majandusteaduse osakond Helen Prants ja Märt Laur MD 1 HÜPERINFLATSIOON Uurimustöö Juhendaja: Lauri Punga Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus majandusteoorias sai valitud teemaks ,,Hüperinflatsioon", kuna inflatsioon on meie ümber olemas ja see on ka vajalik, seetõttu oli huvi uurida ka hüperinflatsiooni kohta. See referaat seletab lahti, mis on hüperinflatsioon, kuidas see tekib ja kuidas hüperinflatsiooni leevendada. Uurisime põhjalikumalt hüperinflatsiooni Eestis, kui koguni kahel korral, 1940. ja 1991. aastal, läks Eesti ühiskond üle ühest süsteemist teise. Uurisime raskemaid aegu Ameerika Ühendriikides ning kuidas seal leevendati olukorda. Referaadi koostamisel olid abiks kaks head raamatut: ,,Inflatsioon ülemineku majanduses" ja ,,Ameerika Ühendriikide valitsemissüsteem". Eesti enda elektroonilistest materjalidest oli suureks abiks www.estonic...
31. Kuidas mõjutab looduslik valik genotüübi ja fenotüübi muutlikkust? Juhul, kui isendi genotüüp on liiga nõrk, siis looduslik valik lihtsalt kaotab selle. Seega kui pole genotüüpi, pole ka fenotüüpi ja seetõttu ,,kaob" ka isend ise. 32. Selgitage, milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel. Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks: looduslik valik kõrvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Neutraalsed mutatsioonid organismi ei mõjuta ning võivad aja jooksul akumuleeruda, mille tagajärjel võib tekkida niinimetatud katkev tasakaal. Õpik lk. 93 1. Mis on makroevolutsioon? Tooge näiteid! Makroevolutsioon on ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Nt. sugukond, hõimkond, klassid 2. Milliste tegurite toimel kulgeb makroevolutsioon?
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tervisekaitse spetsialisti õppekava Kaisa Elbrecht KAADMIUM Referaat Õppejõud: Olga Mazina Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED.........................................................4 2. ÜHENDID............................................................................................................ 5 2.1. Veeslahustuvad soolad................................................................................. 5 2.2 Kalkogeenid................................................................................................... 6 2.3 Ühendid fosfori, arseeni ja antimoniga..........................................................7 3. TOODANG JA KASUTAMINE............
(näiteks mitokondrid, ribosoomid) puhul, isegi raku koostisse kuuluvate molekulide juures (näiteks DNA, erinevad valgud). Eluta looduse objektide puhul ei ole võimalik kindla struktuuri ja selle funktsiooni seosest rääkida. Kolmandaks, elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama. Eluta looduses võib energia küll mõnessegi objekti akumuleeruda (näiteks kivi soojenemine päikese käes), mida võib mingil määral pidada ümbritsevast keskkonnast energia ammutamiseks. Samas aga puudub neil objektidel igasugune võime energiat sihipäraselt muundada ja/või kasutada. Neljandaks, erinevalt eluta looduses eksisteerivatest objektidest on elusorganismid võimelised paljunema, so endataolisi järglasi andma. On ilmne, et loetletud põhimõttelise tähtsusega iseärasused tulenevad elusorganismide eluta
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
põletamine, liiklus. Looduslikud: vulkaaniline tolm, maismaa tolm, metsade või muude ökosüsteemide põlengud, ookeanide mereline sool. 15. Miks on raskmetallidega saastunud muld ohtlik? Nimeta vähemalt kolm põhjust. 1. taim võtab mullalahusest vett ja ioone sh raskemetalle (kui happevihmade tõttu uuesti lahustuvaks muudetud). Osad raskemetallid ei osale organismide metabolismis (nt elavhõbe) ja on juba väikestes kogustes letaalse toimega. 2. Raskemetallid võivad akumuleeruda toiduahelates, kui taim jääb ellu, siis raskemetallid kuhjuvad herbivooris. 3. Mullas akumuleerunud raskemetallid võivad happevihmade tõttu uuesti lahustuda ja sattuda nõrgveega põhjavette vesi reostunud 16. Kui palju jääb toiduga sissesöödud raskemetallidest loomsete organismide kudedesse (90%, 50%, alla 10%)? Hg akumuleerub rasvkoes seeläbi akumuleeruvad ka toiduahelas. 17. Mis on transgeenne taim?
paksuse vähenemise inimesest tingitud põhjused: lennukite (Concorde) heitgaasid, CFC (kasut. külmutites, aerosoolides). Osooniaugud: eriti Antarktika köhal (Austraalia). Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikues. · Plii: enamus autoheitgaasidest (tetraetüülplii oktaaniarvu tõstmiseks). Akumuleerub organismis. Nõrk pliimürgistus: depressioon, närvilisus, apaatia, õppimisraskused. · Radoon. Ohtlik Jännistes ruumides, kus võib akumuleeruda, kui olemas allikas - U, Th. Radioaktiivne, samuti tema laguproduktid (Pb, Bi jt.), mis võivad absorbeeruda tolmuosakestele. Vees: lahustunud radoon. · Lenduvad orgaanilised ühendid: süsivesinikud jm. Transport, tööstus. Ohukvaliteedi standardid: (1) tervis (2) nähtavus, põllumajandus, ehitised. Määramine maapinnal (teoreetiline seos allikaga). Termaalne inversioon: oluline kohalikul tasandil. Gaaside levimine sõltub:
kasutatakse üldkareduse määramisel kromogeenmusta * EDTA eteendiamiintetraetaanhappe puhastav mõju seisneb mustuse ja raskemetalli sidumises. See ei ole kergesti lagunduv heitveepuhastusjaamades ega vee keskkonnas, sattudes keskkonda lahustub mürgisteks raskemetallideks ja võimaldab neil siseneda toiduahelasse. EDTA põhjustab silma ja naha ärritust. * Komplekseerumine muudab vees lahustumatud ained liikuvateks, mistõttu saavad need ained siseneda bioloogilisse aineringesse ning akumuleeruda, koguneda taimedesse ja organismidesse. * Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakaks. Fulvohapped humiin humiinhapped *Fulvohapped (< lad. fulvus `punakaskollane'), huumushape, mis lahustub leelistes ja nõrkades mineraalhapetes. C135H182O95N5S2.
Seda leidub sõnnikus ja reovees, reoveesettes ja pinnavees, kompostväetises ja väetatud mullas. Ravimid võivad keskkonnale kahjulikeks osutuda, kuna nad on loodud eesmärgiga mõjutada bioloogilisi objekte. Neil on sageli biostruktuuridega sarnased füüsikalis- keemilised omadused nagu lipofiilsus, mis võimaldab läbida biomembraane ja stabiilsus, mis hoiab ära nende inaktiivseks muutumise enne raviefekti saabumist. Nii on ravimitel olemas vajalikud omadused, et akumuleeruda organismides ja kutsuda esile muutusi vee ja pinnase ökosüsteemides. Sõnniku ja reoveesette kompostväetise koostises jõuavad ravimid põllumajandusmaadele, mis on praeguseks juba globaalne probleem. Osa neist lagundatakse mulla mikroorganismide poolt mõne päeva või nädala jooksul, stabiilsemad võivad mullas muutumatuna säilida isegi mitmeid aastaid. Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis kehtiv reoveesette kasutamise määrus (kehtiv redaktsioon 01.01
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta. 3. Liikide arvu varieerumine ...
kuivmassi kohta. Keskmiste sisalduste põhjal on kaadmiumi sisaldus maksas kõrgem kui lihases, kuid ei ole statistiliselt usaldusväärne (ANOVA, P>0,05). Keskmised sisaldused emaste lihastes on 0,014 0,03 (SE) mg/kg kuivmassi kohta ja isaste ahvenate lihastes 0,049 ± 0,009 (SE) mg/kg kuivmassi kohta; P= 0,053 (P>0,05), statistiline erinevus väike. Emaste kalade lihases korreleerub Cd/Zn 0,376; P= 0,028 (P< 0,05.) 8.5 Elavhõbe (Hg) Elavhõbe on raskemetalliks, mis võib akumuleeruda toiduahelais. On kindlasti ohtlik mereelustikule. Tulemused äitavad et Hg kontsentratsioon kasvab koos vanusega. Vastavalt 2a kalade sisaldus 0,18 ± 0,049 (SE) mg/kg kuivmassi kohta ja 8a kalade 0,043 mg/kg kuivmassi kohta. Erinevusi maksa ja lihase sisaldustes ei esinenud. Kalad võivad olla põhiliseks Hg allikaks ka inimorganismile. 43 Kokkuvõte Töös analüüsitud 80 ahvena proovi näitasid, et kõigi metallide puhul on sisaldus
kemikaalide või viiruste toime. Mutatsioonid põhjustavad sageli raku funktsioonide häirumist või raku surma ning võivad kõrgemate organismide puhul tekitada vähktõbe. Mutatsioonid avalduvad enamasti fenotüübis. Kui aga fenotüüpne väljendus puudub, on tegemist nn. ,,vaikiva mutatsiooniga".Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks: looduslik valik kõrvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Neutraalsed mutatsioonid organismi ei mõjuta ning võivad aja jooksul akumuleeruda, mille tagajärjel võib tekkida niinimetatud katkev tasakaal Toimumispaiga ja ulatuse järgi saab mutatsioone liigitada järgmiselt: geenmutatsioonid mutatsioon toimub vaid molekulaartasandil, st DNA-s muutub tavaliselt üks, harvem mitu nukleotiidi. kromosoommutatsioonid muutub mõne kromosoomi struktuur või geeniline koostis.
· Õlijad komponendid katavad lõpused õhukese kilega ja takistavad kala hingamist. · Veeslahustuvad komponendid tungivad kergesti kalasse · Nafta konsentratsiooni puhul 0,1 mg/l omandab kala liha nafta lõhna ja maitse mida ei saa kõrvaldada. · Põhja sadestuvad komponendid kahjustavad kalade toidubaasi ja seovad endaga hapnikku. Pikemaajalise ekspositsiooni korral võivad nafta koostisesse kuuluvad süsivesinikud akumuleeruda kala rasvkoes, siseelundits ja lihastes toksilise tasemeni ja võivad edasi kanduda toitumisahelas. Sellise kala kasutamine toiduks on tervisele ohtlik, eriti kui see sisaldab kantserogeenseid benspüreene. Ägeda mürgistuse korral naftasaadustega on ülekaalus närvitegevuse häired ja hingamine on takistatud vahetu mõju tõttu lõpustele. Algul on kalad väga liikuvad , hüppavad veest välja, seejärel kaotavad tasakaalu ja vajuvad küljele, liiguvad mööda ringi,
need sirged vastavad R-vormis ja T-vormis olevale ensüümile (kui kõik ensüüm oleks ainult R- või T-vormis) Homoallosteeria teravdatud kontroll substraadi tasemel Substraat ise regulerib vms. Äärmuslikul juhul võimaldab homoallosteeria väga efektiivset kontrolli. Üleminek on hästi terav. Näeme, et substraadi konts saab akumuleeruda kuskile tasandile, siis terav üleminek ensüümi madalast aktiivsusest kõrge aktiivsuseni, seega substraat ei saa akumuleeruda sinisest joonest kõrgemal. See võimaldab hoida substraadi kontsi küllaltki kitsas vahemikus (sinine vahemik slaidil). See on metabolismis vajalik kontrollida metaboliitide kontse. Olulised metaboliidid hoitaksegi tavaliselt kindlates kontsides. g Kooperatiivsuse mehhanismid MWC mudel Vaatame kahte piirjuhtu. MWC kooskõlastatud mehhanism: S-nihutab 51
Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid Erkki Eeessaar Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 1 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Sissejuhatus..........................................................................................................................................................................2 1Osoonikiht....................
Kui lennufirma lisab enda lennugraafikusse liiga palju puhvreid, vähendades sellega rotatsioonide arvu, võib ta sellega küll suurendada punktuaalsust, kuid toota väga vähe tulu. Rotatsioonide arv on aga tähtis turuosa säilitamisel. Puhvrite kulu-efektiivse lisamise põhimõtteid peab edasi arendama kõikidele lennutasemetele ning arvestama, et kuigi iga üksik hilinemine genereerib küll väikse taktikalise hilinemiskulu, siis võivad kulud akumuleeruda päeva jooksul ning viimaks põhjustada väga suuri kaotusi tuludes. Lennufirma võib küll riskida, puhvreid lühikeste hilinemiste tarvis mitte lisades, ning kandes taktikalisi hilinemiskulusid või otsustades ümberpööramisaega vähendada, et taastuda ajas; kuid sellised otsused peavad olema väga põhjalikult läbi mõeldud, arvestades reisijate sihtpunkti hilinemisest tulenevaid kulutusi. 54
KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi ...
INDREK SAAR MAKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .............................................................................7 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive...................................
retsessiivne (Aa). Sügootsuse mõju praktikumi kontekstis- 134. Polümorfismi/mutatsiooni erinevus. Mutatsioon on organismi DNA (või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused. Mutatsioone tekib nii normaaltingimustes (spontaalselt) kui ka mõne tugeva keskkonnateguri toimel (indutseeritud mutatsioonid). Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks - looduslik valik kõrvaldab pikapeale ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Polümorfism on mingi lookuse kahe või enama alleeli (ja tihti ka fenotüübi) esinemine populatsioonis, kusjuures ka haruldaseima alleeli sagedus on suurem, kui vahetu mutatsiooniline teke seda võimaldaks. Kasutatakse tinglikku 1%-kriteeriumi, mille kohaselt defineeritakse lookus (geen) polümorfseks, kui selles on vähemalt kaks alleeli kõige harvema sagedusega >1%. 135. PCR - i etappide kirjeldus PCR ehk polümeraasi ahelreaktsioon (polymerase chain reaction) on DNA paljundamise
Paljud saastajad mõjutavad ehitisi, lagundavad marmorit, tsementi (happed), teid jne. Keskkonnas püsivuse ja vastupidavuse järgi jaotatakse saasteained vastupidavad v. püsivad (DDT, org. üh. keedusool), keskmiselt püsivad (nafta), vähepüsivad (toidurasvad, klorofoss), püsimatud, vastupidamatud (süsivesikud, valgud). Kõige ohtlikumateks on saasteained kus püsivus on ühendatud toksilisusega (radioaktiivsed jäägid, kroomi ühendid). Vastupidavatel ainetel on omadus akumuleeruda taimedes ja loomades, liikudes ühelt troofiliselt tasemelt teisele mööda toiduahelat, kusjuures igal sellisel ülekandel suureneb aine kontsentratsioon 10 korda ja rohkem. Seepärast on püsivate ühendite puhul määratud kindlaks nende lubatud piirkontsentratsioon e. LPK, LPH lubatud piirheide. LPK lubatud piirkontsentratsioon vees, õhus, mullas või toiduaineis sisalduva aine riiklikult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
