Pinnaosa, mille kaudu toimub soojusvahetus nim. küttepinnaks. Pindsoojusvahetid jagunevad rekuperatiivseteks ja regeneratiivseteks. Rekuperatiivses soojusvahetis toimub soojusvahetus läbi soojuskandvaid eraldava pinna ning soojusvoo suund igas punktis jääb protsessi kestel muutumatuks. Regeneratiiv soojusvahetis muutuvad ühe ja sama küttepinna kaks või enam soojuskandjat vaheldumisi. Kuumutava soojuskandja soojus akumuleerub küttepinnas esimesel perioodil, kuumutatav soojuskandja kuumeneb teisel perioodil küttepinnaga kokkupuutudes ja soojusvoo suund on teisel perioodil vastupidine. Segamissoojusvahetites on kuumutav ja kuumutatav soojuskandja vahetus kontaktis, ning toimub nende osaline või täielik segunemine. Pindsoojusvahetite dimensiooniarvutus. On olemas 2. liiki : I . On antud aparaadi soojustootlikus, soojuskandjad ja nende alg- ja
Inimesed võivad hukkuda ka juhul, kui tulekahju toimub kõrvalkorteris või kõrvaltoas. Inimesi surmav faktor tulekahju ajal pole otseselt mitte tuli, vaid hapnikuvaese põlemise tagajärjel tekkinud mürkgaas. Sisetulekahju arengule on omane kõrge temperatuur, mis on tingitud asjaolust, et põlemisel tekkiv kuumus ei haju ümbritsevasse keskkonda laiali (nagu välistulekahjude puhul), vaid akumuleerub ruumi seintesse. Selliselt kontrollimatult kiiresti kasvav temperatuur kiirgab tagasi hoone konstruktsiooni osadelt põlevmaterjalidele, mis omakorda kiirendab tulekahju arengu protsessi. Temperatuur võib tõusta põlevas ruumis 600 800 kraadini ja seda vastavalt tulekahju arengu kiirusele keskmiselt 5 minuti jooksul. Kui inimene on sattunud olukorda, kus esineb sisetulekahju, siis tema pääsemisvõimalused on tõenäolised ainult tulekahju algstaadiumis
Füüsilise kapitali all mõistetakse majandusteaduses eelkõige Vali üks: inimeste loomulikke, treenimata võimeid !!!! töö- ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid kõike nimetatut loodusressursse nagu nafta ja rauamaak raha Küsimus 7 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majandusteooria põhiprobleem on see, Vali üks: !!!! kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime tulla kuidas inimesed kulutavad oma raha kuidas rikkus akumuleerub et ressursid on piiramatud Küsimus 8 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mikroökonoomika Vali üks: kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib kõik nimetatu ei oma mingit seost makroökonoomikaga !!! uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist Küsimus 9 Valmis Hinne 0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevatest on piiratud ressurss? Vali üks: puhas joogivesi kvalifitseerimata tööjõud !!! kõik nimetatu
„sotsiaalses hierarhias“ – positsioneerumine sotsiaalses ruumis Sotsiaalselt stratifitseeritud süsteemid: Kihistumine sotsiaalsete kategooriate alusel (jõukus, sugu, vanus, religioon) Individuaalsed eluvõimalused on seotud sotsiaalsete kategooriate asetusega stratifikatsioonisüsteemis Sotsiaalsete kategooriate staatus stratifikatsioonisüsteemis muutub aeglaselt, kristalliseerub ja akumuleerub ajas Avatud ja suletud stratifikatsioonisüsteemid - Erinevates ühiskondades ei ole ühesugused võimalused sotsiaalseks mobiilsuseks ja suheteks kihtide vahel Kihtide „distantsi“ institutsionaliseeritus ja põhjused: Formaliseeritud eristamine (seadused) nformaalne eristamine („kirjutamata“ normid ja hoiakud) Struktuursed põhjused (ligipääs haridusele, töökohtadele)
piisavalt vitamiini suudab organism ennast varustada. Vitamiinid: On eluks vajalikud Kestev defitsiit on organismile kahjulik/ohtlik Ei oma sisulist energeetilist väärtust Ei asenda teisi toitaineid ja üks vitamiin ei asenda teist Pole rakkude ehituskompnendid Megadoosid on lõppkokkuvõttes kahjulikud Rasvas lahustuvad vitamiinid on: Vitamiin A – moodustub loomorganismis karoteenist. Akumuleerub maksas ja teistes kudedes Vitamiin D – looduslikes produktides(kalamaksaõli, või), reguleerib luukoe mineraalainete ainevahtust Vitamiin E – reguleerib valkude ainevahtust lihaskoes, soodustab erürtopeesi ja hemoglobiini hulga suurenemist. Vitamiin K Vitamiin Q 26. Vesilahustvad vitamiinid Vesilahustuvad vitamiinid on B-rühma vitamiinid ja vitamiin C Vitamiin C-d on vaja naha, igemete, kappilaaride, hammaste, sidemete ja luude
Näiteks globosiidid, sfingomüeliinid(ajukoe hallolluse põhikomp). 25. Rasvas lahustuvad vitamiinid Vitamiinid on bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, ühtlasi on asendamatud mikrotoitained ja eksogeensed ained. Enamiks vitamiine saab inimene toiduga. Vajadusel suudab inimkeha mõnd vitamiini ka ise sünteesida, kui toidus on piisavalt vitamiini suudab organism ennast varustada. Rasvas lahustuvad vitamiinid on: Vitamiin A akumuleerub maksas ja teistes kudedes, oluline nähemisele (valguskvandi vastuvõtmisel) Vitamiin D looduslikes produktides, reguleerib luukoe mineraalainete ainevahtust Vitamiin E reguleerib valkude ainevahtust lihaskoes, soodustab erürtopeesi ja hemoglobiini hulga suurenemist, antioksüdant Vitamiin K- vajalik kofaktor vere normaalseks hüübimiseks Vitamiin Q -membraanides lokaliseeruv redoksreaktsioonide kofaktor 26. Vesilahustvad vitamiinid
CP subühikute eemaldumise TMV genoomi 5’- otsa katvast virioni otsast. Järgeb partikkli kotranslatsiooniline lahtiharutamine ribosoomide poolt. TMV replikatsioonikompleksid asuvad ER membraanidel Võrreldes enamiku taimeviirustega on TMV infektsioon väga kiire: o Nakatatud lehes 6 – 96 tundi; o Süsteemne infektsioon on detekteeritav 5 – 7 päeva pärast nakatumist. TMV akumuleerub nakatatud taimes väga kõrges kontsentratsioonis (kuni 10% raku kuivainest) kuid ei tapa reegline nakatunud rakke. TMV genoomi mittekodeerivad alad TMV genoom on 6395 nukleotiidi pikk ja sisaldab: 5’- mittetransleeritav liider (Ω-liider): on 70 b mittetransleeritav ala, mida iseloomustab G- jääkide puudumine. Ω-liider ei oma sekundaarstruktuuri ja toimib translatsioonilise enhanserina (“cap”). Ω-liider osaleb ka TMV genoomi replikatsioonis.
Erinevalt maast, mis on looduse poolt antud, luuakse kapital varasema majandustegevuse käigus. o Füüsiline kapital - tööriistad, seadmed jt tootmisvahendid, mida hüviste valmistamisel kasutatakse. o Finantskapital - väärtpaberid, pangadeposiidid jm finantsvahendid. Küsimus 7 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majandusteooria põhiprobleem on see, Vali üks: kuidas rikkus akumuleerub kuidas inimesed kulutavad oma raha See on küll ka kahtlemata oluline küsimus, kuid ometi ei saa seda pidada majandusteooria põhiprobleemiks. Mis saab näiteks siis, kui inimesel ei ole raha, mida kulutada? kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime tulla et ressursid on piiramatud Tagasiside Majandusteooria üks põhikontseptsioone on seotud ressursside piiratusega ning seepärast on tõsti oluline leida võimalusi, kuidas antud olukorras kõige
polükloreeritud bifenüülid (PCB) ja radionukleiidid. Peamised allikad nende saasteainete tekkeks on järgmised: looduslike protsesside tulemusena või siis inimtegevuse tagajärjel. Inimtegevusel on siin kõige suurem roll, sest palju on tehaseid ja tiheda asustusega alasid, mis väga suuresti paigutavad saasteaineid mulda iga päev. Taimekaitse vahendite ebaõige kasutamine võib põhjustada, et preparaate satub vette või akumuleerub mullas. Inimese seisukohalt on kõige ohtlikumadtoiduks tarvitavatesse taimedesse kogunenud pestitsiidide jääksisaldused. Ainehulk- füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab ühikulise ruumalaga aine massi. Aatommass (Ar) näitab elemendi aatomi massi süsinikuühikutes, s.t mitu korda on antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist.
üleminek (mid-blastula transition) ja sügoodi genoomi aktivatsioon. Lõigustumisel puuduvad G1 ja G2 faasid. Lõigustumise algust stimuleerib MPF, mille aktivatsiooni stimuleerib viljastamine. MPF tase muutub lõigustumise tsüklite ajal. M faasis on MPF tase kõrgeim ning S faasi ajal madalaim. Perioodilised muutused MPF tasemes kontrollivad tsükliliselt raku jagunemise protsessi. MPF koosneb kahest subühikust: tsükliin B ja tsükliin-sõltuvast-kinaasist (CDK1). Tsükliin B akumuleerub S faasis ja degradeeritakse peale M faasi läbimist, ta reguleerib CDK1 aktiivsust. CDK1 aktiveerib mitoosi, ta fosforüleerib erinevaid märklaudvalke, käivitab kromatiini kondenseerumise, tuumaümbrise depolariseerumise ja mitoosikäävi organiseerumise. Kesk-blastula üleminek: Rakutsüklis on taas G1 ja G2 faasid, taastab normaalse rakutsükli kestuse. Kaob sünkroonsus, sest erinevad rakud sünteesivad erinevaid MPF regulaatoreid. Transkibeeritakse uusi mRNA-sid
· Mandrilises ehk kontinentaalses kliimas on temperatuurivahed suured, pilvisus väike, sademeid vähe. Mulla niiskusetingimused, evapotranspiratsioon. Mulla niiskuse määrab ära sademete ja evaporatsiooni vahe. Mulla niiskus on suurim parasvöötmes. Mulla tekke peamised protsessid. · Leetumine esineb parasvöötmes, subarktikas ja mägedes. Seal, kus on jahe ja palju vihma. Taimede kasv võib olla küll hea ja huumus akumuleerub, aga jaheduse tõttu on mikroobide töö häiritud ning tekivad orgaanilised happed, mis uhutakse veega allapoole. Tekib happeline muld, esineb peamiselt okasmetsades. · Lateriitne porsumine esineb seal, kus on palju vihma ja väga soe troopikas. Seal on mullamikroobid väga aktiivsed ning huumuskiht puudub. Need ained, mida taimed koheselt ära ei kasuta uhutakse mullast minema, nii et alles jääb punakaspruun happeline muld.
(suure stressi korral araldub adrenaliini ja glüpkogeeni hulk väheneb) Elava lihase pH on praktiliselt neutraalne (6,8-7,2) Tapmise järel ei saa lihased enam hapnikku ja glükogeenist tekkiv piimahape jääb oksüdeerimata. Pärast tapmist väheneb 24 h jooksul 5,6-ni. (glükogeen laguneb piimhappeks anaeroobne glükolüüs). Et piimhapet ei viida enam vereringe abil lihastest välja, siis see akumuleerub ja pH langeb aeglaselt. Lihase lõpliku pH juures glükogeen ... ei lõhustu ning lihas kangestub. PSE LIHA Stressitundlike sigade lihaskoes toimub glükogeeni kiire lagunemine piimhappeks. Liha pH langeb 1-1,5h jooksul alla 5,3. Kõrgest liha happesusest tingituna toimub lihaskoe rakkudes valgu denatureerumine, mistõttu lihasvalgud kaotavad veesisaldusvõime, kaob loomulik värvus, liha muutub heledaks, pehmeks ja vesiseks (PSE).
3. LIII, L(k)III, LsIII tugevasti e. tüsedalt leetunud: Ea > 15 cm, tihenenud Bh (mustika kkt) Põlluna vajavad lupjamist, org. ja min. väetisi Metsas lehtpuud, kõdu segamine min. osaga Huumuskate eksogeenne org. aine akumuleerub valdavalt mulla pinnale, fermentatiivne Huumuskate: Kaasnevad mullad: Lg, LG, LG1, Lk, Lkg, vähem KIg, GI L moor O1O2O3 järgneb Ea L(k) moder-moor (värske, kohati kuiv) O1O2(O3)(A) Poolhüdromorfsed e. gleistunud mullad Orgaaniline aine selgelt fulvaatse iseloomuga Esineb ajutist liigniiskust
Hoogustub kõrbestumine: Juba praegu täheldatakse kõrbestumise kiirenemist, kus näiteks Sahara kõrbe pindala kasvab ning järjest uusi seni viljakaid maid Saharast lõunas jääb kõrbe alla. Sahara levib lõunasse kiirusega ca 6 km aastas. Metsade võime siduda atmosfääri süsinikku ja tasakaalustada kliimamuutust Kliimamuutusele on otsustava tähtsusega globaalse süsinikubilansi tasakaalustamine. Puittaimed seovad atmosfäärist süsinikku, mis fotosünteesi järgselt akumuleerub biomassis. Üldiselt talletavad metsad 20100 korda rohkem süsinikku pindalaühiku kohta kui põllumaa ning mängivad ülitähtsat osa atmosfääris sisalduva süsiniku kontsentratsiooni reguleerimisel. Metsades, peamiselt puutüvedes, okstes ja lehtedes sisaldub 80 % maismaal paiknevast ja 40 % maaalusest (sh. juurtes) orgaaniliselt seotud süsinikust. Metsamuld talletab samuti süsinikku. Uuringust selgus, et
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
Soojusautomaatika eksamiküsimuste vastused 1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüste...
· Kehamassi vähenemine kajastub lehma välimiku muutustes · Kehamass taastub 34 laktatsioonikuu jooksul ning kinnijäämise ajaks suureneb umbes 5% võrreldes laktatsiooni algusega. · Alates kolmandast laktatsioonikuust on piimatoodang alanenud sedavõrd, et kogu energiavajaduse saab juba katta söödaga. · Siis seiskub ka kehamassi vähenemine. · Laktatsiooni edenedes jääb piimaloomes osa söödaga saadavast energiast üle ning see akumuleerub kehasse depoorasvaks, mille tagajärjel hakkab lehma kehamass suurenema. · Vastavalt piimatoodangu muutustele muutub ka lehma söömus. · Laktatsiooniaegne toodangu, söömuse ja kehamassi dünaamika on otseselt seotud muutustega udara näärmekoes · Laktatsiooni kestvuse määrab piimatootja reproduktsioonitsükli reguleerimisega. · Indleva looma õnnestunud seemenduse järel algab 29. laktatsiooninädalast päevase toodangu kiirem langus ning alates 44
Neid eesmärke on võimalik saavutada vähendades ekspositsiooni nii madalale kui see on mõistlikult ja vastuvõetavalt saavutatav, st järgides ALARA printsiipi (as low as reasonable achievable), kehtestades piirdoose ja jälgides kiirgustöötajate ja rahvastiku kiiritust. Kiirguskaitse seisukohalt eeldatakse, et stohhastiliste efektide tekke risk on proportsionaalne doosi suurusega, kusjuures lävidoosi ei eksisteeri. Lisaks eeldatakse, et toime akumuleerub lineaarselt doosiga. See ei kehti suuremate dooside puhul, kus doosi-riski vaheline sõltuvus on keerukam. Eelpoolöeldut arvestades, millist piirdoosi me ka ei kehtestaks, kaasneb sellega alati mingi risk stohhastiliste efektide ilmnemiseks. Seega on vaja põhjendada iga kiirguse kasutamise juht, kaaludes kahju ja kasu suurust, mida konkreetne kiirguse kasutamine inimesele või ühiskonnale toob. Piirdoosid Ekspositsiooni piirdoosid on aastatega muutunud vastavalt sellele, kuidas on
1. Milliseid RNA polümeraasi subühikuid peate transkriptsiooni aktivatsiooni regulatsiooni seisukohalt olulisteks? Selgitage. Aktivatsiooni seisukohalt olulised ja faktor. Eubakterite RNA polümeraas, suurusega 480 kDa, koosneb viiest subühikust. 2ßß` - apoensüüm - koosneb neljast subühikust ja on võimeline katalüüsima RNA sünteesi. ülesandeks on apoensüümi assambleerumine (N-terminus) ja interaktsioon TF-dega või promootori UP-elemendiga (C-terminus). Sageli on transkriptsiooni initsiatsiooniks vajalik ka spetsiifiliste TF-de olemasolu. Kui transkriptsiooni kontrolliv järjestus -35 on vaevu äratuntav on vajlikud transkriptsiooni aktivaatorid. Miks ei ole konsensus igalpool? vaja geeniregulliks. Aktiveeritavatel promootoritel on -35 heksameer konsensusjärjestusest TTGACA märkimisväärselt erinev konsensusjärjestusest ja sel juhul soodustab aktivaator polümeraasi seondumist promootorile. Lisaks TF-dele toimub transkriptsiooni...
survet vedruklapile (kaasasündinud päästikmehhanismile). Väljastpoolt tõmbab vedruklappi omakorda kaalukausile asetatud raskus (signaalärritaja). Sellise mudeli suurimaks väärtuseks oli see, et see võimaldas esmakordselt püstitada käitumise käivitumise mehhanismide kohta konkreetsed ennustused ja hiljem neid katseliselt tõestama hakata. Lorenzi mudeli põhjal võis püstitada järgmised ennustused: käitumine akumuleerub o mida kauem on möödas eelmisest korrast, seda rohkem ASE koguneb ja seda tõenäolisemalt leiab käitumine peagi jälle aset o ASE akumuleerumine viib teoreetiliselt käitumisele isegi siis, kui signaalärritajad täiesti puuduvad (nn tühikäitumine) käitumine ammendub O kui signaalärritaja on mõjunud liiga kaua või tihti, kulutatakse ära kogu ASE ja reaktsioon ärritajale lakkab käitumine on aditiivne
rakujagunemise läbi viimiseks Blastomeeride sünkroonset lõigustumist aitavad kiiresti läbi viia maternaalselt talletatud komponendid nagu mitoosi võimendav faktor (MPF, ingl. k. mitosis-promoting factor), mis koosneb tsükliin B ja tsükliin-sõltuvast kinaasist (CDK), ensüümid, histoonid, tubuliinid jne Tänu sellisele varumaterjalile on klassikalisest rakutsüklist G1 ja G2 faasid kaotatud, mistõttu on rakujagunemine märgatavalt kiirem. *Tsükliin B akumuleerub S faasis ja peale M faasi läbimist degradeeritakse perioodiliselt, mida kontrollivad mitmed maternaalsed valgud. CycB reguleerib MPF väikese subühiku Cdc2 (cyclin dependent kinase) aktiivsust *Cdc2 aktiveerib mitoosi, fosforüleerides erinevaid märklaudvalke (nt. histoonid, lamiinid, müosiin), käivitades kromatiini kondenseerumise, tuumaümbrise depolümeriseerumise ja mitoosikäävi organiseerumise Kui lõigustuv embrüo on varuained nö. ära kasutanud, aktiveeritakse
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
sisaldus tõuseb üle mõistliku piiri. Nii näiteks võib happelise reaktsiooniga mullas tõusta ohtlikult kõrgele mangaani ja alumiiniumi lahustuvus. Ka ebaõigelt juhitud komposteerimisprotsessi käigus võib tekkida fütotoksilisi aineid, nagu näiteks ammoniaaki, fenoole, äädik- ja sipelghapet; komposti laagerdumise käigus loetletud ained lagunevad. Kahjulikke lisandeid satub pinnasesse ka inimtegevuse käigus. Osa nendest akumuleerub pinnases; teatud sisalduse juures muutuvad nad taimedele ohtlikuks. Sellisteks aineteks on näiteks pinnasesse sattunud ning sinna ladestunud õlid ja taimekaitsevahendid (herbitsiidid, fungitsiidid, insektitsiidid jm). Inimtegevuse kaudu satub pinnasesse ka plastikut, klaasi, metalli ja muid sarnaseid lisandeid, mis küll ei kujuta otsest ohtu taimedele, kuid võivad pinnaste töötlemise käigus ohustada inimest ennast.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks...
E70 ja ES afiinsust DNA-le mõjutavad veel DNA superspiralisatsioon ja RNA polümeraasi modifitseerimine. Aeglaselt jagunevates ja statsionaarse faasi rakkudes väheneb DNA superspiralisatsioon. ES seondub efektiivsemalt promootorile tingimustes, kus DNA superspiralisatsioon on vähenenud. Statsionaarse faasi rakkudes on RNA polümeraas assotsieerunud happeliste ühenditega nagu näiteks polüfosfaat (polü-P). Polü-P akumuleerub statsionaarse faasi rakkudes. Arvatakse, et polü-P modifitseerib apoensüümi statsionaarse faasi rakkudes, nii et see seob eelistatult S molekule. Polüfosfaadi kinaasi PPK defektse tüve ellujäävus statsionaarses kasvufaasis on võrreldes algse baktritüvega langenud. Sigma faktorite konkureerimine vabale RNA polümeraasile E. coli rakkudes on ligikaudu 2000 RNA polümeraasi molekuli. Eksponentsiaalselt kasvavates rakkudes on 500-700 molekuli 70, kuid S tase jääb detekteerimispiirile
kui nad on algselt olnud biogeenset päritolu. Häda on selles, et nende vastu tekib kiiresti resistentsus. Praegu pole teada ühtegi, mille vastu pole resistentsust. Kõige tähtsam mükobakterivastane antibiootikum on rifampitsiin (tuberkoloositekitaja). Tetrasükliin oli kunagi väga populaarne, laia toimespektriga, struktuuris aromaatsed konjugeeritud benseenituumad, helendab UV valguses, Lisaks sellele, et on antimikroobne aine, jääb pidama ja akumuleerub luukoes. Kui tetratsükliiniga ravida, siis lagunevad hambad ära, hõrendab luukudet. Takistab ribosoomi seondumist A-saiti. GTP hüdrolüüsitakse. Kui ribosoom on kompleksis tetratsükliiniga, siis see tRNA ei seostu stabiilselt ribosoomi saiti. Antibitootikumidel on kõrvaltoimed. Streptomütsiin tekitab kurtust. Puromütsiin on aminoatsüül tRNA 3’ otsa analoog. Struktuur on sarnane adenosiiniga, mis paikneb tRNA 3’ otsas. Makroliidsed antibiootikumid -
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
