Lihasvalu tekkimist mõjutab kõige rohkem harjutamise intensiivsus. Lihaseid treenides tekib lihastes laktaat ehk piimhape. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Intensiivsel lihastööl, 70% maksimaalsest hapnikutarbimisest, tekib lihastes laktaat, mis seejärel imendub verre. Lihastes on laktaadi kontsentratsioon alati suurem kui veres. Kui lühiaegsel koormusel laktaat akumuleerub lihasrakus, siis kestval vastupidavuskoormusel on laktaadi produktsioon ja laktaadi lagunemine tasakaalus. Tippsportlasel laguneb laktaati minuti jooksul 0,5 mmooli/l, treenimatul 0,3 mmooli/l. Laktaati määratakse enamasti kapillaarverest, kõrvalestast või näpuotsast. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada. Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal pulsisageduse mõõtmise järel.
DDT diklorodifenüültrikloroetaan Ants Nokkur Metsandus I Sisukord Aine struktuur Ajalugu Paul Hermann Müller Omadused: keemilised/füüsikalised Kasutamine Kuidas tekib? Mõju inimestele Mõju keskkonnale DDT seos Eestiga Keelustamine Kasutamine tänapäeval Kasutatud materjalid Aine struktuur Ajalugu Sünteesiti esmakordselt 1874. Aastal 1939 avastas P.H.Müller insektitsiidse toime. Teise Maailmasõja ajal kasutati esimesena parasiitide tõrjeks. Paul Hermann Müller Sündis 1899 a. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Sveitsi keemik. Teine tase Kolmas tase Neljas tase Õppis Baseli Ülikoolis. Viies tase Pälvis palju auhindu ja tunnustust. Suri 1...
4 Rakumembraani lipiididega reageerides tekib lipiidperoksiid ja membraanikahjustus. Samuti tekitavad DNA-ga reageerides mutatsioonid. Näideks atrofeeruvates rakkudes lüsosomaalsed ensüümid ei seedi enam lipiide ja nende näol kuhjub lipofustsiin, mis on seedimatu materjal. Näide kaks: Omandatud kemikaalidest ja ravimitest põhjustatud lüsosomaalsed ladestushaigused, nagu müopaatia, mille puhul akumuleerub lüsosoomides liiga palju glükogeeni ja fosfolipiide. Näide kolm: Pärilikud lüsosomaalsed ladestushaigused e. tesaurismoosid, mille põhjus võib olla geenidefektis ja sealt edasi mingi lüsosomaalse ensüümi puuduses. Näide kolm: Omandatud kemikaalidest ja ravimitest põhjustatud (iatrogeensed) lüsosomaalsed ladestushaigused, nagu müopaatia, mille puhul akumuleerub lüsosoomides liiga palju glükogeeni ja fosfolipiide.
paralleelsest plaadist ja seda nimetatakse plaatkondensaatoriks. Ühikuks 1 farad, kuid elektro- ja raadiotehnikas kasutatakse enamasti palju väiksemaid konensaatoreid, mille mahtuvust mõõdetakse mikrofaradites ja pikofaradites. Laadimine Et laadida kondensaatorit, tuleb anda selle ühele plaadile positiivne, teisele negatiivne laeng. See tähendab, et tuleb laenguid ümber paigutada, mis nõuab aga teatud tööd. Tehes laengute ümberpaigutamisel tööd, kulutatakse energiat, mis akumuleerub laetud kondensaatoris. Kuna kondensaatoris tekib seejuures elektriväli, võime rääkida, et kondensaatori laadimiseks kulutatud energia on muundunud elektrivälja energiaks. Selleks, et moodustada kondensaatori ühel plaadil positiivne ja teisel negatiivne laeng q, on kõige hõlpsam kanda see laing ühelt plaadilt teisele. Oletame, et kanname alumiselt plaadilt laengu q ülemisele plaadile. Sel juhul moodustub alumisel plaadil laeng q (negatiivsete
isikutel viimine keelatud ohumärgid. Plii mürgistus: Mõjutab iga organit Kõige haavatam on närvisüsteem Kahjustab neerusid ja reproduktiivsüsteemi Plii suured annused alandavad reaktsiooniaega, kutsuvad esile nõrkuse sõrmedes,randmetes ja pahkluudes ning halvendavad mälu Plii põhjustab kehvveresust Plii akumuleerub luudes Pliisisaldu õhus ei tohi ületada 75 Um/m3 Töötervishoiu ja tööohutusalane väljaõpe: Töökeskkonnavolinik läbib koolitusasutuses 24- tunnises õppekava Töökeskkonnaspetsialist peab läbima koolituse vähemalt kord 5 aasta jooksul. Esmaabiandja peab saama väljaõpet ifa 3 aasta tagant. Esmase väljaõppekursuse aluseks on Eesti Punase Risti 16-tunnine õppekava, hiljem täiendõpe(6 tundi)
Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist:1 suhteliselt suur aju, millel eriti hästi on arenenud ajukoor; 2 kahel jalal liikumine; 3 aeglane individuaalne areng ja mittesesoonne sigimine; 4 nii loomse kui taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; 5 keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; 6 elamine perekonniti; 7 oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; 8 eluviis lagedal maal, metsast väljas. Inimene kuulub loomaariiki:sotsiaalne eluviis; organismi anatoomiline ehitus; üsioloogiline talitlus; sigimisviis. 4 põhilist koe tüüpi 1Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid; kaitseb vigastuste, nakkuste jt. Väliskeskkonna kahjulike mõjude eest; epiteelrakkude hulgas võib olla spetsiaalseid rakke, mis täiavad mitmesuguseid ül: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eirtvad higi, rasu, lima jms 2Sidekude toetab struktuure; täidab lihastevahelist ru...
riski võtmist majandustegevuses uuenduste tegemist firmas Question 6 Question text Füüsilise kapitali all mõistetakse majandusteaduses eelkõige Select one: loodusressursse nagu nafta ja rauamaak raha kõike nimetatut inimeste loomulikke, treenimata võimeid töö- ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid Question 7 Question text Majandusteooria põhiprobleem on see, Select one: kuidas inimesed kulutavad oma raha kuidas rikkus akumuleerub et ressursid on piiramatud kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime tulla Question 8 Question text Mikroökonoomika Select one: ei oma mingit seost makroökonoomikaga uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist kõik nimetatu kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib Question 9 Question text Mis alljärgnevatest on piiratud ressurss? Select one: aeg kvalifitseerimata tööjõud kõik nimetatu
oral rat: 1,2 mg/kg LC50 inhalation rat: 850 mg/m3 LD50 intraperitoneal rat: 850 mg/kg LD50 (,,kehaõõnsusesse") intravenous rat: 14,4 mg/kg (süstimine) Surmaga lõppenud mürgistuste korral on inimeste verest leitud rohkem kui 1 mg Pb /l Näide: Cd mõju inimesele Kaadmiumi tase vastavalt veres ja uriinis: Krooniline mürgitus: 2550 g/L ja 2575 g/g creatinine, Akuutne mürgitus: 10003000 g/L ja 100400 g/L Muu mõju keskkonnale Akumuleerub veeorganismide kehades ning pinnases. Koorikloomadel tekib nõrkadel toosidel mürgistus Pb ja Cd (eriti koostoimes kõrge temperatuuriga) Fütoplanktoni kasv ja areng on takistatud Muld ei toimi normaalse ökosüsteemina (eriti maanteede ja intensiivselt haritud põllumaade läheduses) Liigub mööda toiduahelaid Mõju vähendamine Ohtlike jäätmete korrektne käitlemine Maanteeäärest marju ega seeni korjata pole kuigi tark tegu Taimetoitlusest loobumine
raha loodusressursse nagu nafta ja rauamaak inimeste loomulikke, treenimata võimeid kõike nimetatut Küsimus 7 Majandusteooria põhiprobleem on see, Valmis Valige üks: Hindepunkte -0.3/1.0 kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime tulla et ressursid on piiramatud kuidas rikkus akumuleerub kuidas inimesed kulutavad oma raha Küsimus 8 Mikroökonoomika Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0 ei oma mingit seost makroökonoomikaga uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib kõik nimetatu Küsimus
kuna arseen on väga mürgine putukatele, bakteritele ja seentele. Samal põhjusel lisati vanasti ka värvidesse arseeni. Arseeni kasutatakse ka veise- ja seafarmides toidulisandina ning alles hiljuti keelustati USA-s arseeni sisaldus kanalihas. Metallilist arseeni kasutatakse plii tugevdamiseks sulamites. Samuti puutuvad arseeniga kokku inimesed, kes töötavad metallitööstuses, klaasitootmises või säilitavad puitu. Samuti on ohtlik arseeni sissehingamine. Arseen akumuleerub küüntes ja juustes ning seega saab neid kasutada biomarkeritena. Esinemine toidus Peamine viis, kuidas arseen jõuab maapinnal asuvate lehtköögiviljadeni, on otsese sadestumise kaudu atmosfäärist, samas juurviljadesse jõuab arseen nii maapinnast kui ka atmosfäärist sadestudes. Maapinnast pärit toidutooted sisaldavad kokku madalates kontsentratsioonides arseeni, kuid neis on suurem osakaal anorgaanilist arseeni. Tavalise Euroopa kodaniku puhul
rakuvaheainet, mis kujutab endast tavaliselt *täidab lihastevahelist ruumi (nt käelihastel) elastsetest kiududest võrku.Kollageen moodustab *seob naha teiste organite külge sidekoe põhimassi-kõige iseloomulikum sidekoe *sidekude(veri) transpordib aineid elastseid kiude moodustavaks valguks *(rasvkude) akumuleerub naha alla ja pehmendab lööke Lihaskude -Silelihaskude: koosneb ühetuumalistest käävjatest *silelihaskude: ei allu tahtele, reguleerib rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt vegetatiivne närvisüsteem kui mõned hormoonid - vöötlihaskude: koosneb lihaskiududest, mis *vöötlihaskude: skeletilih. : kinnituvad
· Taimestunud alade vähendamise kaudu vähendatakse süsiniku fotosünteetilise assimilatsiooni voogu. · Kuivendamise ja muldade õhustamise kaudu intensiivistatakse orgaanilise aine mineraliseerumist ja süsihappegaasi eraldumist atmosfääri. METSADES TOIMIV SÜSINIKURINGE Selleks, et pidurdada kliimamuutusi, on esmatähtis tasakaalustada globaalne süsinikubilanss. Puittaimed seovad atmosfäärist süsinikku, mis fotosünteesi järel akumuleerub biomassis. Üldiselt talletavad metsad 20100 korda rohkem süsinikku pindalaühiku kohta kui näiteks põllumaa ning mängivad ülitähtsat osa atmosfääris sisalduva süsiniku kontsentratsiooni reguleerimisel. Metsades, peamiselt puutüvedes, okstes ja lehtedes sisaldub 80% maismaal paiknevast ja 40% maa-alusest (sh. juurtes) orgaaniliselt seotud süsinikust. Enamjaolt tugineb meie energiamajandus fossiilsetele kütustele: inimkond
Mulla lähtekivim on kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Mulla reaktsioon profiili ülaosas on nõrgalt happeline või neutraalne. Metsana paraniiske, veega varustatus hea (Kõlli, 2000). Deluviaalmullad - D Parasniiske deluviaalmuld paikneb nõlva alumisel kolmandikul ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval. Nendel aladel toimub ka mulla ärauhtumine, kuid pealeuhtumine on alati suurem, mistõttu materjal akumuleerub. Lõimiselt on nad reeglina kergemad kui sama nõlva erodeeritud mullad. Iseloomulik on tüse (üle 30 cm) huumushorisont. Liigniiskuse tõttu sobivad rohumaadeks või ka väikepõllunduseks, on naadi kasvukohatüübiks. Gleistunud deluviaalmuld Dg Mullad paiknevad nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmude- ja künnistevahelistes nõgudes, kuhu valguvad pinnaveed ning kus põhjavesi on ajutiselt kõrge.
Võib leida liigniiskuse tunnuseid sisseuhtehorisondis, mis sisaldab rohkesti rauakonkretsioone ja gleilaike. Üldiselt on need tüüpilised Lõuna-Eesti moreentasandikele, mille lähtekivimiks on punakaspruun karbonaadivaene liivsavimoreen. Lõimise kokkupuute alal tekib ülavesi, mille tagajärjel alumine lõimisekiht küllastub. Mullastiku elutegevus on pidurdunud või siis väheaktiivne, mida näitab kõdukihi selgepiiriline lasuvus. Üldiselt mulla orgaaniline aine akumuleerub endogeensel kujul. Näivleetunud mullad sobivad väga hästi lina, teravilja, kartuli ja põldheinte kasvatamiseks. Üldiselt hinnatakse näivleetunud muldade viljakust üle keskmise, kuid mulla kasutamist põlluna pärsib 3 asjaolu: ülavesi, väike huumuse- ja kaltsiumisisaldus ja tihese teke künnihorisondi alla. Mulla väliuurimise raamatust selgub, et muld on hea jänesekapsa kasvukoha tüübiks. LkI- nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld
Paljuski on siin põhjus tehnoloogia arengus ja linnaliste eluviiside eelistamises. Tihtilugu ei tajuta inimtegevuse järjest kasvavat survet mullale ning rikutud mullas nähakse vaid esteetilist, mitte elukeskkonna kahju. Mulla roll ökosüsteemis on kaugelt laiem selle peamisest ülesandest toota, salvestada ning säilitada orgaanilise aine tagavarasid maismaal. Näiteks turvasmuldades pärsib lagunemist vesi ja happeline keskkond, mistõttu turvas akumuleerub. Sellega seostub mullastiku asendamatu osa süsiniku salvestajana ja kasvuhooneefekti vähendajana: kolmandik mullasüsinikust ongi akumuleerunud turvasmuldades. Maailma muldades üldse on orgaanilist süsinikku seotud poolteist kuni kolm korda rohkem, kui seda on biomassis (puud, taimed). Elukeskkonnana eraldab muld pidevalt vett ning mikroorganismide elutegevuse kaudu eritub gaase. Seega on muld vajalik puhastaja ja ainete sidujana vee-, gaaside ja keemiliste elementide ringes
kihtides? Kergemad gaasid asuvad eelistatult kõrgemates atmosfääri kihtides. 10) Miks heelimi eraldatakse maagaasist, aga mitte õhust? Heeliumi leidumine maa atmosfääris on alles kolmandal kohal, põhjuseks ürgse heeliumi puudumine Kuna sellel on väike aatommass ei suuda maa gravitatsiooniväli seda kinni hoida. Kuna maal eksisteeriv heelium pärineb selliste maakoores leiduvate elementide nagu uraan ja toorium alfalagunemisest ja see akumuleerub tihti maagaasi reservuaarides, siis eraldatakse heeliumi tavaliselt maagaasist. 11) Millised väited on õiged reaalgaasi kohta: (a) mida väiksem on kokkusurutavustegur, seda kergem on gaasi kokku suruda (b) gaasi viriaalkoefitsiendid sõltuvad temperatuurist (c) gaasi van der Waalsi koefitsiendid ei sõltu temperatuurist (d) viriaalisoterm on ideaalgaasi isotermi erijuhud 12) Mis on difusioon ja mis efusioon?
kartulid 25mg/kg). E321 BHT (butüülhüdroksütolueen): sünteetiline antioksüdant. Tuletatud petrooleumist. Lisatakse õlidele, salatikastmetele, piima- ja koorepulbritele, kartulikrõpsudele, maiustustele. Tervisemõju: võib tekitada astmat, allergilist nohu, ekseeme, allergiat. Loomkatsetes tekitab kopsuväärarenguid, maksarakkude jagunemist, liigkasvu ja kasvajaid. Kiirendab maksas ainevahetust. Aine laguneb aeglaselt ning akumuleerub kehas. Võimalik kantserogeen. Ei ole lubatud kasutada laste toitudes. Keelatud Jaapanis, Rootsis, Suurbritannias, McDonald`s eemaldas oma menüüst 1986 aastal. Eestis lubatud piirangutega kasutamine (tooted praadimiseks va oliivõli 100 mg/kg). Proportsionaalsuse reegel: kui toidus sisalduvad nii E 320 kui E 321, peavad nende üksikkogused olema proportsionaalselt vähendatud (vähendatakse selle suhtelise osa võrra, milline on teise lisaaine sisaldus selles toidus). ALLIKAD Aro, A
pliid,elavhõbedat, vaske ja teisi raskmetalle. 3 2.Raskmetallide iseloomustus 2.1. Plii Allikad: · akud · patareid · etüleeritud bensiin Spinat, salat, kapsas, kartul ja redis akumuleerivad palju pliid. Sibul akumuleerib pliid pealsetesse ja teraviljad kestadesse. Täiskasvanud inimene tohib nädalas omandada 3 mg Pb, lapsed 0,5 mg. Plii mõjub kesknärvisüsteemile ja akumuleerub luudesse ning sarvkudedesse. 2.2.Kaadmium Allikad: · värvijäätmed (kollane) · akud ning patareid · diiselkütused (sisaldavad väikestes kogustes) · fosforväetised · heitveepuhastite setted · põlevkivituhk Täiskasvanud inimene võib päevas omastada Cd 40-50 mg, lapsed 10-40 mg. Prügila nõrgvee imbumisel põhjavette kujutab Cd potensiaalset terviseriski. 2.2. Elavhõbe Allikad: · patareid · akud · galvaanika · pestitsiidide jäägid.
· Ühendi lahustuvusest, lahustuvad ühendid üldiselt mürgisemad BaCl2 toksiline, BaSO4 kahjutu · Metallide ühend orgaanilise aniooniga toksilisem kui mitte orgaanilise aniooniga, tekivad bakterite ja seente elutegevuse tagajärjel. · Omane ladestumine keskkonnas ja organismides Kaadmium. Kaadmiumi tekib värvitööstuses. Kasutatakse raudade roostetamise vastu CdS sadestub mudasetetesse. Tekib palju ka prügipõletustehastes. Organismis on püsiv ja akumuleerub Plii. Ogranismis ei aurustu, ohtlik ioonsel kujul. Pliid tekitavad keskkonda: autotööstus, värvide koostises, põlevkivi tuhast PbS ja PbCO3 ioonsel kujul looduses sadeneb. Hg-elavhõbe. Akumuleerub organismis, aurustub kergesti, suur erikaal, hea voolavus · Taime-ja putukatõrje vahendites · Moodutab metallidega sulameid- amalgaamid · Loodusespuhtalt ja ühenditena · Keskkonda satub prügipõletustehastest · Põhjasetetesse imbub
tolm, lendtuhk, tahm. O3 (tekib UV-B toimel), fotokeemilised komponendid (nt radikaal atomaarne hapnik), happed (SO2 ja NOx oksüdeeruvad hapeteks) 13. Kuidas satub veeorganismidesse kõige rohkem saasteaineid? Elavhõbe emiteerub vasekaevandustest, keemiatööstusest, jäätmetest. Anorgaaniline elavhõbe võib mikroobsel lagunemisel toiduahelas muutuda orgaaniliseks ühendiks - metüülelavhõbe on keemiliselt stabiilne ühend ja akumuleerub toiduahelas. Tehase heitvesi juhitakse veekogusse, mikroobid lagundavad selle metüülelavhõbedaks. Neid omastavad plankton ja vetikad, millest toituvad vähilaadsed, nendest omakorda kalad ja neist inimesed. Elavhõbe akumuleerub rasvkoes. 14. Nimeta peamised raskmetallide saasteallikad? Jagatakse antropogeenseteks ja looduslikeks. Antropogeensed on näiteks metallide kaevandamine ja 3
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Toksiliste ainete kuhjumine toiduahelas ehk toiduahela kontsentreerumine Referaat Juhendaja: lek. Merle Ööpik Tartu 2010 Sissejuhatus Juba neoliitikumi ajal (umbes 5000-2000 aastat eKr) pani inimene aluse tänapäeva põllumajandusele, minnes anastavalt majanduselt üle viljelusmajandusele. Seda sündmust peetakse inimkonna arengus murranguliseks, sest muututi eluviisilt paikseks, sõltuvus loodusest vähenes (hakati ise endale toiduaineid kasvatama), vähenesid ka näljahädad ja selle mõjul pikenes eluiga ning vähenes suremus. Koos rahvaarvu kasvuga tekkis aga vajadus rakendada produktiivsemaid põlluharimisvõtteid, et tagada suurem saagikus. Põllumaa tootl...
saastunud õhku. Põhiliselt puutuvad pentaklorobenseeniga kokku need inimesed, kes töötavad sellises firmas, kus valmistatakse või kasutatakse seda ainet. Pentaklorobenseen võib õhku sattuda tootmise ajal. Kahe ahvi peal tehtud katses anti mõlemale ühekordne doos pentaklorobenseeni (0,5 mg/kg). 40 päeva järel ahvid tapeti ning leiti, et umbes 95% antud pentaklorobenseenist oli akumuleerunud rasvkudedesse. Rottide peal tehtud katsete põhjal akumuleerub pentaklorobenseen nii rasvkudedes, ajus, maksas, neerudes, põrnas kui ka lootes. 4 Pentaklorobenseeni väljastatakse põhiliselt urineerimise ja vähesel määral ka roojamise teel. Käitumine looduses Kuna pentaklorobenseeni ei kasutata ega valmistata (arvatavasti) enam, on ebatõenäoline, et see satub loodusesse nende vanade kasutusviiside tulemusena. Sellest olenemata näitavad
Need on vitamiine sisaldavad aineid. 5 2.1. Vitamiin A A-vitamiin (retinool) ja vastav provitamiin beeta-karoteen sisalduvad ainult taimedes, kollase värvi viljades (aprikoosid, kollakad virsikud) ja rohelistes lehtköögiviljades. Loomset päritolu retinool on piima ja maksa osa. Sooleseinates muutub beetakaroteen A-vitamiiniks, mis imendub rasvaga sapphappe abil ja akumuleerub maksas. A-vitamiini defitsiit põhjustab gemaloopiat (kana pimedus). Arenenud seisundi käigus areneb epiteeli kiirenenud kerkimine, läätse läbipaistmatus (katarakt), mis viib pimedusse. Muud kõrvaltoimed on haavatavus, ülemiste hingamisteede põletik, bronhiit ja neerukivid. A-vitamiini ööpäevane vajadus on keskmiselt 1,1 mg. Rasedad ja imetavad naised vajavad seda vitamiini rohkem. 2.2. Vitamiin B 2.2.1. Vitamiin B1 Vitamiin B1 (tiamiin) annab süsivesikute assimilatsiooni
tähendust. Kuna antud kaks rida asetsevad täpselt luuletuse lõpus, siis on nad ühtlasi ühed olulisimad laused. See on selletõttu, et inimesele võib tärgata alles luuletuse lõppedes, millest luuletus tegelikult rääkis. Teame, et kogu luuletuse vältel räägib autor ''kellestki'', keda autor ootab ja igatseb. Just luuletuse lõpus akumuleerub kõik luuletuses öeldu, ning autor toob välja, kellest luuletus rääkis ja loob sellega nostalgilise ja melanhoolse meeleolu. 3 Helen Kahur Ühtainust tundi pole vananeda ma endal luband Ülaltoodu näite näol võiks öelda, et tegemist on paradoksiga. See on lause, mis räägib endale vastu. Kuna aeg on põhiline, mille pärast inimene vananeb, siis
Vitamiin Nimetus Biofunktsioon Defitsiidist probleem Vitamiin A Retionoid; retinaal on nägemisel valgust vastuvõttev molekul. A-vitamiin silmade kuivamine ohustab põletikega, mis ka peale retinaalil, osaleb 55epiteeli, sealjuures eriti silma limaskesta arengus ning paranemist võivad jätta arme ja ohustada nägemist. retineenhape immuunsüsteemi töös. epiteeli ning naharakkude arengus. võtab vitamiin osa kõhre ja luukoe (ka hammaste) arengu ning kasvu Hemeraloopia (nägemishäire pimeduses) Maks regulatsioonis. embrüo ja noore organismi rakkude normaalseks Lima tekke häirumine (kuiva silma sündroom ja Piimatooted arenguks, platsenta ja spermatosoidide arenguks, maomahla ...
jumalasõnaga. Locke leiab, et inimesed võivad ainult nii palju ressursse koguda, kui neil endil vaja on või suudavad ära vahetada, et ei tekiks raiskamist. Teoorias küll mõistlik idee, kuid praktikas kõlab plaanimajanduse sarnaselt, kuna hakates suuremastaabiliselt kauplema on raske täpselt hinnata, kui suur hulk kaupa vahetuseks läheb. Jõukas ühiskonnas arvestatakse pigem mõninga ülekuluga kui puudujäägiga. Kui aga erinevatel tootjatel jääb natukene üle siis lõpuks akumuleerub see suure ülejäägiga, mis tavaliselt äravisatakse. Üks võimalus seda vältida on annetada ülejäänud toit heategevusele. Sellisel põhimõttel seaduse kehtestas Prantsusmaa, kus supermarketid ei tohi enam halvaks minevat toitu halvaks lasta ja ära visata, vaid peavad selle annetama. Locke vastumeelsus orjusesse tuleb samuti ta omanditeooriast välja, näiteks juba lausest, et inimene saab omanikuks kui ta on mingi objekti omandamiseks vaeva näinud
võrgustiku ümber südame · Töötab automaatselt, ei allu inimese tahtele · Kokkutõmbed keskmise ulatuse ja tugevusega, eriti vastupidav, väsimatu 3. TUGIKUDE · Moodustab eri elunditele tugistruktuure · Kõigi alaliikide (side-, luu-, rasv- ja kõhrkude) algvormiks embrüonaalne sidekude · Alaliigid erinevad rakuvaheaine poolest, mida rakud toodavad ise ja eritavad väljapoole (erandiks rasvkude rasv akumuleerub rakku) · Enamiku koest on rakuvaheaine, mis moodustab erilisi kiude (retikulaar-, kollageen- ja elastiinkiud). 3.1 SIDEKUDE · Ülesanne: täita eri elundite vahelisi vahesid 1.(kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal 2.(fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed) · Lisaks kiududele sisaldab rakuvaheaine ka vett. Vesi + lahustunud ained = geel, mis ühendab selliselt rakke kiududega.
Põlemissaadustest tekib veeaur, süsihappegaasi ja mõningal määral ka vääveldioksiidi ning süsinikmonooksiidi. Leegi temperatuur on üle 5000C, kuid ruumi keskmine temperatuur on suhteliselt madal, keskmise temperatuuriga 1000C piires ja üksikute kuumade tsoonidega. Olulist osa hakkab mängima konvektsioon, mis avaldub kuumade gaaside tõusuga lae alla ja sealt jaheda õhu allasurumises. Alg- ehk kasvustaadiumil tekkinud soojusenergia akumuleerub ruumis, mille tõttu kuumenevad ruumis olevad materjalid, mis viib paratamatult täielikult arenenud põlengu faasini. (Talvari, 2009, lk. 174) Väljakujunenud (ehk pistleegijärgne) staadiumit nimetatakse pistleegiks. Selles staadiumis levib tuli kiiresti lokaalse põlengu kohast ruumi kõikidele süttivatele esemetele. Väljakujunenud põlengu staadiumis tõuseb soojuse eraldumiskiirus maksimumini ja oht naaberruumidele ning võimalik, et ka külgnevatele hoonetele, on kõige suurem
Majandus I Majanduse RESSURSID e PÕHITEGURID 1. Mis on majandus? Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse eluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid? Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalmajandust? See on vanim majandussüsteem. Kogu ma...
pesadevahelised suhted peegeldavad täpselt keskkonna valgus-, soojus- ja veereziimis asetleidvaid järsemaid muutusi. Samuti reageeritakse kiiresti toiduressursside muutusele ja saastedünaamikale. - Sipelgad on polüfaagid, eelkõige röövtoidulised putukad. Väga suure biomassi tõttu tarbivad nad väga suurel hulgal ni taiset kui loomset toitu, eelkõige lehetäide nestet. Segatoiduga saabub pessa suur osa taimsest ja loomsest toidust pärit saastest, mis akumuleerub sipelgaperes eelkõige välistöölistes. Nendest analüüsitud saastemetallid iseloomustavad hästi ka keskkonnast tulevat saaste koormust. Varujate analüüsil põhineb ka keskkonnasaaste lihtsustatud bioindikatsioonimetoodika. - Metsakuklase asurkond on oma struktuuridega väga tihedalt põimunud metsakooslusesse, mistõttu suur osa keskkonna ja koosluse informatsioonist, sealhulgas ka saasteinformatsioonist koondub sipelgapessa.
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 13:45 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 14:16 Aega kulus 31 minutit 9 sekundit Punktid 25,7/27,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Valmis Hinne 2,0 / 2,0 pangaametnik töö printer kapital autoosad kapital laohoone kapital nafta leiukoht maa karjamaa maa Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. ...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika Loodusteaduste instituut Geoökoloogia õppetool Maiki Lauri SADEMETE REZIIM EESTIS Referaat Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2009 SISUKORD 1.) Sissejuhatus ......................................................................................... 2.) Mis on sademed ja sademehulk? ................................................................. 3.) Kliimadiagramm ................................................................................. 4.) Sademed 4.1. Vihm ........................................................................
kasutamise, läbi õhu või toiduNäiteks: juba paari laastu pliid sisaldavavärvilaastu (võivad sisaldada 50-100 mg Pbcm2 kohta)söömisel võib saada laste lubatud päevane plii limiit ületatud Inimene võib olla pliile eksponeeritud läbi seda elementi sisaldavate toodete kasutamise, läbi õhu või toidu ·Plii absorptsioonhingamise teel on väga efektiivne: 50% hingamise teel sisenenud Pbabsorbeeriti ·Toidu teel manustatud Pbabsorbeeriti 10-15% (lapsed kuni 50%) ·Plii akumuleerub luudes ja hammastes (95% absorbeerunud pliist; Pb2+mõjutab Ca2+metabolismi ning transporti), pehmetes kudedes ja veres on ca 4 ja 1% pliist ·Bioloogiline poolestusaeg on 1-2 kuus veres ja pehmetes kudedes kuni 20 aastat luudes. Sealt vabanedes võib kutsuda esile osteoporoosi Alanenud hemoglobiini süntees ja anemia ·Kõrgenenud vererõhk Neerukahjustus (enamus, 65% pliist väljutatakse ioonsenakehast just läbi neerude, plii põhjustab muudatusi neerude struktuuris, mis takistab vajalike
- Neerudes uriini tekkeks. - Meeleelunditest saadava signaali viimiseks kesknärvisüsteemi, informeerides meid muudatustest keskkonnas. - Mõtlemiseks. - Tagamiseks püsivat kehatemperatuuri. - Uute molekulide sünteesimiseks, et ehitada keharakke või parandada vigastusi. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerub. E(energia) = A(ainevahetus) + K(kasv) + M(metaboolne energiakadu) + V(väljaheited) + U(uriin) Hingamise ja vereringe regulatsioon Glükoosi oksüdeerimise protsessi nimetatakse hingamiseks. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui need lihased kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad vastavad retseptorid omakorda siganaali piklikajusse
aurumise). · 11 peamist koostisosa, mille suhe jääb praktilislet konstantseks igal laiuskraadil ( mood 99,9% üldisest lahustunud tahkest ainest) Positiivsed ioonid: Na(+); Mg(2+); Ca(2+); K(+); Sr(2+) Negatiivsed ioonid: Cl(-); SO4(2-); HCO3(-); Br(-); F(-); Boor kujul H3BO3 · Üle 4000 m sügavusel soolsuse kõikumine väike: 34,6..34,9 promilli · Üle 2000m sügavusel temp u 4 °C · Kui vesi ookeanis saavutab oma max tiheduse, akumuleerub ta ookeanide põhjakihtidesse ja jääb sinna määramata ajaks · Vee soolsuse mõõduks tema kloriidioonide sisaldus Soolsus= 1,805 Kloriidisisaldus + 0,03 Täpsem määramine keemiliste tiitrimismeetoditega. · Suur hulk elemente, mida saab määrata kontsentratsiooniühikuga ppm (väike kontsentratisoon): tsink, vask, raud, kroom, molübdeen, räni, alumiinium jne. · Bioloogiliselt olulised elemendid küllalt madalates kontsentratsioonides
· Kokkutõmbed keskmise ulatuse ja tugevusega, eriti vastupidav, väsimatu, töötab rütmiliselt: · Kodade kokkutõmme. · Vatsakeste kokkutõmme. · Kogu südame lõõgastus. Tugikude · Moodustab eri elundite tugistruktuure · Alaliigid erinevad rakuvaheaine poolest, mida rakud toodavad ise ja eritavad väljapoole (erandiks rasvkude rasv akumuleerub rakku) · SIDEKUDE · Ülesanne: täita eri elundite vahelisi vahesid (kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude kõõlused, sidemed) · Lisaks kiududele sisaldab rakuvaheaine ka vett. (vesi + lahustunud ained = geel, mis ühendab selliselt rakke kiududega) · Uueneb kudedest kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha. · RASVKUDE
Absoluutne akumulatviivsus on mõeldav siis, kui kuskilt tuleb juurde- veest, taimedest, loomadest, kosmosest. Suhteline akumulatiivsus- jämedate osade peenenemine, lehtede okaste mineralisatsioonil uute mineraalide teke. A-BW-C eluviaalsus- võrreldes lähtekivimiga muld vaesub mingi aine osas. Midagi mullast läheb mujale või muundub nii, et muundumissaadused lähevad kaotsi. A- Ea-B-C eluvioakumulatiivsus- võrreldes lähtekivimiga midagi läheb kuskil vähemaks, samas akumuleerub mujale. Ainte vahetumine, muundumine, ümberpaigutumine, toimub mulla enese piires. Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon. A-El-Bt kamardumine-huumusakulatiivne protsess, mille käigus toimub huumuse ja orgaanilis-mineraalse komplekside tekkimine ja seostumine mulla mineraalse osaga. Tekib A horisont. Protsessi intensiivsust näitab A hor tüsedus ja huumuse hulk. Küllastunud bioloogiliselt aktiivses keskkonnas tekib pehmehuumuslik(mollic) huumushorisont, aga
1. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet . Orgaaniline C on maapõues fossiilkütuste CxH2x ja kerogeenina. Anorgaaniline C -lubjakivi CaCO3; CaCO3*MgCO3 kujul. Vees lahustunud CO2 toimel muutub lubjakivi osalt lahustuvaks HCO3- iooniks, mis võib keemiliste reaktsioonide tulemusel tagastuda atmosfääri CO2-na või muunduda lahustumatuks anorgaaniliseks aineks. Naftakeemiatööstus toodab sünteetilisi C-ühendeid, ksenobioote, mis lagunevad biogeokeemilistes protsessides vaid osaliselt. Atmosfääri CO2 muundub fotosünteesis orgaaniliseks {CH2O}-ks. 2. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääri...
biodegradatsiooni, oksüdatsiooni ja reduktsiooni teel. Sünteesitud S- ühendid on nt insektitsiidid. 8. 9. 10. 11. 12. Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused? Termin "eutrofikatsioon" kirjeldab olukorda, kus veekogus on üleliigne vetikate kasv, mis tõsiselt halvendab ka veekogu seisundit. Eutrofikatsiooni esimeses staadiumis tekib veekogus taimede toitainete üleliig, mis põhjustab taimebiomassi suurt kasvu. Surnud biomass akumuleerub põhjasetetes, osaliselt laguneb ning seega vabanenud toitained süsihapegaas, N-, K- ja P-ühendid tagastuvad ringesse. Kui veekogu ei ole sügav, hakkavad kasvama veetaimed, kiirendades tahke aine akumuleerumist veekogus. Aegamööda tekib soo, mis lõpuks kasvab kinni kas rohumaaks või metsaks. 13. Hapniku roll vesikeskkonnas. Hapnik on vees elutähtis. Hapnikku kasutavad mikroorganismid orgaanilise aine oksüdeerimiseks: {CH2O} + O2 -> CO2 + H2O Mikroorganismid
Afekt peab kindlasti jääma ühe situatsiooni raamidesse, olema vahetus seoses kannatanu käitumisega. On mõeldamatu, et afektis viibinu peale kannatanu käitumist ja enne afekti tegeleks mingite muude tegevustega. 2. Kumulatiivne afekt erineb eelmisest eelkõige sellepoolest, et esimene faas on ajaliselt väljavenitatud (päevi, kuid või koguni aastaid kestev). Selle kestel kujuneb välja psühhotraumeeriv situatsioon, mille käigus kogunev pinge ja solvumine akumuleerub (näiteks türannist abikaasa poolt pikemajaline, korduv, jõhker, mõnitav käitumine). Ajaliselt viimane kannatanu afektogeenne käitumine ei pruugi olla selles reas kõige hullem, jõhkram, on aga otsekui viimaseks piisaks karikas. Teine ja kolmas faas on samasugused nagu klassikalisegi afekti puhul. 3. Afekt alkoholijoobe pinnal. Käesoleval ajal ei diskuteerita enam võimaluse üle diagnoosida afekti kerge astme alkoholijoobe korral. Keskmine ja eriti raske alkoholi joove välistavad
ultraviolettkiiri, kaitstes maapinda. UV-kiirgus: nahavähk (tõenäosus). Osoonikihi paksuse vähenemise inimesest tingitud põhjused: lennukite (Concorde) heitgaasid, CFC (kasut. külmutites, aerosoolides). Osooniaugud: eriti Antarktika köhal (Austraalia). Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikues. · Plii: enamus autoheitgaasidest (tetraetüülplii oktaaniarvu tõstmiseks). Akumuleerub organismis. Nõrk pliimürgistus: depressioon, närvilisus, apaatia, õppimisraskused. · Radoon. Ohtlik Jännistes ruumides, kus võib akumuleeruda, kui olemas allikas - U, Th. Radioaktiivne, samuti tema laguproduktid (Pb, Bi jt.), mis võivad absorbeeruda tolmuosakestele. Vees: lahustunud radoon. · Lenduvad orgaanilised ühendid: süsivesinikud jm. Transport, tööstus. Ohukvaliteedi standardid: (1) tervis (2) nähtavus, põllumajandus, ehitised
säästmiskalduvuse varieeruvusest. Seega väheneb siirdemajanduse tingimustes keskmine säästmiskalduvus seda kiiremini, mida ebaühtlasemaks tulujaotus osutub. Kodumaiste investeeringute suhe SKP-sse oli Gini indeksiga seotud veelgi tugevamini. Langev sirge (korrelatsioonikordaja 0,69) kirjeldas 48,1% resultaatnäitaja variatsioonist. Seega, mida 139 ühtlasem on tulujaotus, seda kiiremini kapital akumuleerub ja seda kiiremini tulevikus majandus areneb. On ju tehnoloogia uuendamine üks siirdemajanduse arengu võtmetegureid. Siirderiikide andmete põhjal osutus tulujaotus seda ebaühtlasemaks (korrelatsioonikordaja 0,86), mida suurem oli erasektori osa kogutarbimises, ja seda ühtlasemaks (korrelatsiooni- kordaja 0,72), mida suurem oli riigieelarve ja SKP suhe. Eesti kuulus oma ca 60%-se eratarbimise osatähtsusega ja ca 40%-se riigieelarve ja SKP suhtega valimi keskmiste hulka.
kütuse põlemist.Näiteks A 76, A 92, A 95, A 98. Mida suurem arv , seda parem. Kuid mitte lõpmatuseni! Detonatsioon- kütuse ülikiire, plahvatuslik põlemine, kiirus 2000 m/s, arvuta km/h-sse. Normaalne põlemine 70 km/h, (19 m/s) Antidetonaator- spetsiaalne lisand bensiini oktaanarvu tõstmiseks, võimaldab kasutada sellist bensiini kõrge surveastmega mootorites. Näiteks tetraetüülplii, Pb(C2H5)4 , tumepruun õlitaoline vedelik. Et Pb on inimorganismile ohtlik, akumuleerub pikema aja jooksul ja tekitab vähkkasvajat, on need bensiinid "värvilised": roosa, sinine, roheline. Tänapäeval pliivabad antidetonaatorid! Kütused: autobensiinid Nüüdisaegsed bensiinid peavad vastama järgmistele nõuetele: Nad peavad võimaldama moodustada sellist küttesegu, et mootor käivituks kergelt ja töötaks kõigil reziimidel püsivalt. Normaalne küttesegu: 1:14,7, kus 1 kg kütet segatakse 14,7 kg õhuga normaaltingimustes
Vitamiin H (biotiin) antiseborroiline vitamiin Metabolism: · Organismi satub valk-seotud biotiin valgu proteolüüs biotsütiin (lüsiin + biotiin) biotinaasi toimel vaba biotiin · Imendub peensoole ülaosas Na-sõltuva aktiivtranspordina (imendumist pärsivad liigne alkohol, tanniin, antibiootikumid, toore munavalge glükoproteiin avidiin seob biotiini) · Transpordib plasmaalbumiin · Akumuleerub maksas, neerudes, neerupealistes, ajus · Eritatakse uriini ja väljaheidetega Biofunktsioonid: 1. Karboksülaaside koensüüm - glükoosi, rasvhapete (sh PUFA-de) süntees, AH katabolism 2. Foolhappe, pantoteenhappe, kobalamiinide metabolism Defitsiit: Tunnused: · Imikutel hüpotoonia, lihaskrambid, ketendav dermatiit, silma sidekestapõletik, nägemise atroofia · Isutus, lihaste valulisus, kuiv nahk, unetus
13 MAASOOJUSPUMP "Maasoojus" hõlmab nelja erinevat liiki energiaallikat: energiakaev, maapind (maakollektor), põhjavesi ja veekogu (veekollektor). Soojuspumbale sobiv energiaallikas valitakse lähtuvalt hoone energiavajadusest ja asukohast. Allpool toodud skeemil on näha erinevate küttesüsteemide jooksvad kulud: Maasoojuspump on kütteseade, mis ammutab maapinda salvestunud päikeseenergiat. Suvel akumuleerub maapinda soojusenergia, mida jahedate ilmade saabudes saab maasoojuspumba abil maja kütmiseks kasutada. Maasoojuspump kasutab soojusallikana maapinda, pinnase ülemisi kihte, kaljut või lähedal asuvat veekogu. Meetri sügavusel maapinnas on temperatuur üsna konstantne (4 – 12 ºC). Maapinda salvestunud soojusenergia ammutatakse pinnasesse paigaldatud plastikust torustiku – maakollektori abil. Maakollektor on ühendatud
Niiskus on kütuse eraldava pinna ning soojusvoo suund igas punktis jääb kahjul komponent, mis vähend kütteväärtust, suurend protsessi kestel muutumatuks. Regeneratiiv soojusvahetis põlemisgaasi mahtu, halvend süttimist jne. Kütuse niiskus muutuvad ühe ja sama küttepinna kaks või enam soojuskandjat koosneb välisest e. mehaanilisest ja sisemisest e. vaheldumisi. Kuumutava soojuskandja soojus akumuleerub hügroskoopsest niiskusest. Väline niiskus erald kütuse küttepinnas esimesel perioodil, kuumutatav soojuskandja loomulikul kuivamisel õhus. Hügroskoopse niiskuse hulk sõltub kuumeneb teisel perioodil küttepinnaga kokkupuutudes ja kütuse sisemisest struktuurist. Hügroskoopne niiskus eraldub soojusvoo suund on teisel perioodil vastupidine. täielikultkütuse kuumutamisel üle 100C. Suure hügroskoopse
Liigõhuteguri valik sõltub kütuse liigist, soojusvahetis muutuvad ühe ja sama küttepinna kaks või põlemise moodusest, kolde konstruktsioonist jne. enam soojuskandjat vaheldumisi. Kuumutava (gaasilise kütuse korral =1.05-1,15). soojuskandja soojus akumuleerub küttepinnas esimesel perioodil, kuumutatav soojuskandja kuumeneb teisel perioodil küttepinnaga kokkupuutudes ja soojusvoo suund on teisel perioodil vastupidine. 28.E lektrienergia ja soojuse koostootmine e. Segamissoojusvahetites on kuumutav ja kuumutatav
Pilved muudavad atmosfääri saabuvale kiirgusele vähem või rohkem läbipaistvaks ning reguleerivad nii energia laekumist. Ka saab atmosfäär pidurdada või soodustada soojuskiirguse lahkumist maailmaruumi. Vesi peegeldab pealelangevast kiirgusest tagasi vähe, kõrbe pind aga palju. Seega on oluliseks energiabilansi reguleerijaks ookeani ja mandri suhtelised proportsioonid ning nende paiknemine. Mida rohkem on ookeani seal, kus Päike paistab seniidi lähedalt, seda enam akumuleerub pealelangevat energiat. Mõningad võimalused kliimat reguleerida peituvad ka biosfääris. See mõjutab maismaa pinna peegeldusomadusi, atmosfääri gaasilist koostist ja pilvede tekkimist. Milankovitchi tsüklid Kliima muutumises on olemas astronoomilised tsüklid. Milutin Milankovitchi (1879-1958) nime järgi tuntud teooria seletab viimase poole miljoni aasta jääaegade ja jäävaheaegade kliima tsüklilist muutumist Maa orbitaalse liikumise perioodiliste häiretega
Rekuperatiivsed soojus vahetid ja teiseks vivad nad olla regeneratiivsed soojsvahetid (regeraatorid) valdavalt levinud on rekuperatiivsed soojusvahetid, nendes rekuperatiivsetes soojusvahetites toimub soojusvahetus lbi soojuskandjaid eraldava pinna soojuvoolu suund nendes seadmetes jb soojusvaheti ttamise ajal muutumatuks. Regenariit soojusvahetites puutuvad he ja sama kttepinnaga kokku kaks vi enam soojuskandjat vahldumisi see thendab seda et kuumutava soojuskandja soojus akumuleerub selles kttepinnas esimesel tperioodil aga kuumutatav soojuskandja kuumeneb teisel tperioodil kokkupuutumise tagajrjel selle sama kttepinnaga ja soojusvoolu suund teisel tperioodil on vastupidine. Kuumutav ja kuumutatav soojus kandja vahetus kontaktis ja toimub nende sojuskandjate osaline vi siis tielik segunemine. Soojuskandjad vivad olla vga mitmesugused gaasilised,vedelad ja samuti tahked kehad. Veeaur,Vesi, Suitsugaasid, lid, Soolade vesilahused,
meetodit peetakse kasulikuks nn. pilootetapiks ka enne neurobioloogiliste meetodite rakendamist. Puudus – ei pruugi olla piisavalt täpne. K. Lorenzi „psühhohüdrauliline“ mudel, sellest tulenevad põhiennustused. Klassikalise motivatsioonimudeli realistlikkuse küsimus. Mudeli põhimõte on see, et koguneb sisemine energia, mis vallandub, kui lisada signaalärritaja ning edasine käitumine on fikseeritud. Mida rohkem energiat, seda intensiivsem käitumine. Ennustused: käitumine akumuleerub, ammendub ja summeerub. Ei tundu realistlik mudel, sest pole leitud „energiavarusid“, mis sunniksid käituma ka siis, kui ärritajat ei ole. Lisaks akumuleerumise korral peaks looma konkreetse käitumise vallandumise tõenäosus suurenema sedavõrd, mida rohkem aega on möödas eelmisest korrast, kuid see kehtib ainult väheste käitumiste puhul. Käitumise akumuleeruvuse eeldus, mida näitavad vastavad katsed ja mis neist järeldub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
