tööstuspiirkondadest ja tuulega edasikantava pinnasetolmuga, aga ka liiklusest. Paljud inimesed ei teagi, et suure liiklusega maanteede ääres kasvavad aedviljad ja teraviljad sisaldavad märkimisväärsel hulgal pliid,elavhõbedat, vaske ja teisi raskmetalle. 3 2.Raskmetallide iseloomustus 2.1. Plii Allikad: · akud · patareid · etüleeritud bensiin Spinat, salat, kapsas, kartul ja redis akumuleerivad palju pliid. Sibul akumuleerib pliid pealsetesse ja teraviljad kestadesse. Täiskasvanud inimene tohib nädalas omandada 3 mg Pb, lapsed 0,5 mg. Plii mõjub kesknärvisüsteemile ja akumuleerub luudesse ning sarvkudedesse. 2.2.Kaadmium Allikad: · värvijäätmed (kollane) · akud ning patareid · diiselkütused (sisaldavad väikestes kogustes) · fosforväetised · heitveepuhastite setted · põlevkivituhk Täiskasvanud inimene võib päevas omastada Cd 40-50 mg, lapsed 10-40 mg
Rakkude mitmekesisus Taimerakk- eukarüootne rakk, millest taimed koosnevad. Võrreldes loomrakuga on tal mõnevõrra teistsugused organellid. Ainult taimerakule iseloomulikud organellid: 1. Plastiidid 2. Tsentraalvakuoolid 3. Rakukest Plastiidid on organellid taimerakus, mis akumuleerivad päikeselt tulenevat valgusenergiat suhkru molekulidesse keemilise energia näol. Sellist protseduuri nim fotosünteesiks. Plastiidid jagunevad : 1. Kloroplast 2. Kromoplast 3. Leukoplast Fotosüntees on protsess , mille käigus muudetakse energia keemiliseks energiaks. Päikeseenergiat kasutatakse energiaallikana, et lähteainetest saadakse lõppproduktid suhkur ja hapnik. Graanum on tülakoidide kogum, mis asub taimerakkude kloropastis
jõgesid, siis on soolasem, aga mida rohkem jõgesid merre suubub seda magedam vesi on. Mda soolasem vesi seda madalamal temperatuuril seekülmub. Kliima mõju jõgede veetaseme kõikumisele- osad jõed toituvad sademetest, kui on palju sademeid kasvab ka veetase. Osadele jõgedele mõjub õhutemperatuur, kui kevadel hakkavad liustikud sulama siis see vesi satub sealt jõkke ja tõstab vee taset. Maailmamere osa kliima kujunemises: mered ja eriti ookeanid kujundavad Maa kliimat, akumuleerivad päikeseenergiat ja pehmendavad suuri temperatuuri kõikumisi. põhjavesi tekib sademetest mis langevad maapinnale kuid ei satu otse vooluvetesse vaid imbuvad läbi pinnase raskusjõu mõjul. Paikneb maapinna vettpidavates kihtides. Liigub raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale. Hüdrosfäär- vesikest, maad ümbritsev katkendlik kest, mille moodustab ookeanide, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri ja liustikuvesi. Geiser- perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas
Eelkuumutusaeg on samasugune kui marmiidil ja temperatuur reguleeritakse 80-le kraadile. Kapis võib soojendada ka serveerimisnõusid, taldrikuid, kohvitasse jne. 3 Kuumalused Kuumalused Kuumalused saab jagada kahte rühma: pideva Kuumalused on roostevabast terasest. kuumenemisega ja soojust akumuleerivad. Kuumaluseid kasutatakse väljastusliinis, iseteenindus Kütteelemendid on kuumtasapinna all. laudades ja taldrikute soojana hoidmiseks ja Temperatuur on tasapinna igas punktis võimalikult serveerimisvaagna all kliendi laual. sarnane. Kuumalused ei ole mõeldud kuumsäilitamiseks vaid Eelkuumutusaeg on umbes 30 minutit. ennekõike serveerimise parandamiseks.
Dioksiinid on värvitud, lõhnatud. Nende hulka mõõdetakse pg TEQ/g (1:10). Dioksiinid on ülitoksilised. Dioksiinide sadestumine õust, toidusöödataimedele ja vee kaudu tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui inimesteni. Üle 90% inimese kokkupuutest tulenev toiduainetest. Sealjuures 80% üldisest kokkupuutest annavad loomse päritoluga toiduained. Loomadel ladestub dioksiini (17 toksilist homoloogi) rasvkoesse, siseelunditessesubproduktidesse. Seal akumuleerivad dioksiinid rohkem kui puhas lihas. Ohuallikaks võib olla ka või, piima-ja koorepulber. Toidu teaduskomitee, mis asub Euroopa Liidu juures, kinnitas dioksiinide ja dioksiini taolist PCP-de lubatud nädala normiks 14 pg Who-TEQ kehakaalu kilogrammi kohta. Kokkupuute hinnangud näitavad, et märkimisväärne osa ühenduse rahvastikust omastav seda toidu kaudu üle lubatud nädalatoosi. Teatavatel rahvastikurühmade mõnes riigi võib eriliste toitumistavade kohta olla suurem risk
laius ei muutu kontrahheerunud T-tuubulid ja sarkoplasmaatiline retiikulum · A-I ühenduste tasandil moodustab sarkolemm sissesopistusi - transversaartuubuleid (T-tuubulid) · Sarkoplasmaatiline retiikulum (sile endoplasmaatiline retiikulum) moodustab võrgustiku müofibrillide ümber ulatudes ühest A-I ühendusest teiseni ja lõpeb laienenud tsisternidega - terminaaltsisternid (lõõgastuse ajal akumuleerivad kaltsiumi ioone, Ca++ vabanemine vallandab kontraktsiooni) · Kaks terminaaltsisterni T-tuubuli mõlemal küljel moodustavad triaadi I vööt A vööt I vööt Sarkolemm Triaad T tuubul Sarkoplasmaatilise võrgustiku terminaaltsistern Neuromuskulaarne kontakt · Kontaktala motoorse närvikiu lõpposa ja skeltilihaskiu vahel nimetatakse motoorseks lõpp-plaadiks
mis teatud ajaühikus läbib voolu ristlõiget. Jõe veereziim on jões voolava veehulga ja veetaseme ajaline muutumine. Sõltub kliimating,pinnaehitusest, maakasutusest. Suurvesi on ühel ja samal aastaajal korduv jõgede veetaseme kõrgseis, põhjuseks on lume, liustike sulamine, vihmad jms. Lamm on perioodiliselt suurveega üleujutatud jõeoru osa. 5 ookeani(Vaikne->Atlandi->India->Lõuna->Põhja-Jäämeri) ja üle 60 mere. Mered ja eriti ookeanid kujundavad Maa kliimat, akumuleerivad päikeseenergiat ning pehmendavad suuri temp.kõikumisi. Looded- tõus ja mõõn, maailmamere veetaseme perioodiline tõus ja langus, mis tekib kuu ja päikese külgetõmbe jõu mõjul. Hoovus on meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on põhjustatud peamiselt tuule poolt. Triivhoovus- püsivalt ühes ja samas suunas puuhuvate tuulte mõjul tekkiv hoovus, mis jõtkab liikumist samas suunas ka siis, kui väljub seda tekitanud tuulte
säästmiseks eelistatakse kodumasinad kogumissüsteem, klassi kodumasinad suitsusauna mis varustab WC- d ja annab kastmisvett Meetodid Päikesekollektor Soojust Soojust Eriline tähelepanu soojusenergia vee akumuleeriv akumuleerivad soojusisol.-l. säästmiseks soojendamiseks, savisein, hea saviseinad, hea Soojust hea soojusisolat. soojusisol. soojusisol., akumuleeriv Köetakse ainult päikesekollektor savisein. aktiivse kasutuse vee Päikesekollektor ja
Munasarja folliikulid Oogoonid paljunevad looteeas ja suurenevad esimest järku ootsüütideks Esimest järku ootsüüte ümbritseb üks kiht lamedaid follikulaarrakke primordiaalsed folliikulid Kollaskeha Corpus luteum LH mõjustab granuloosa ja siseteeka rakke ja põhjustab follikuli allesjäänud osade muutumist ajutiseks endokriinseks näärmeks (luteiniseerumine) Granuloosarakud suurenevad, nende lipiidide sisaldus suureneb ja nad hakkavad sekreteerima progesterooni; osa siseteeka rakke akumuleerivad lipiide ja jätkavad östrogeenide produktsiooni Kollaskeha saavutab maksimaalse suuruse seal 7. ovulatsioonijärgsel päeval (veisel 12-13. päeval); seejärel algab (kui ei ole toimunud viljastumist) taandareng ja asemele moodustub valkjaskeha Valkjaskeha Corpus albicans Kollaskeha muutub valkjaskehaks hormoone produtseerivad rakud hävivad progesterooni ja östrogeenide tase langeb dramaatiliselt, see põhjustab spiraal-arterioolide ahenemise järgneva
endoteelis, mis on põhjustatud lipiidse ainevahetuse häiretega. Ateroskleroosi patogenees Sõltuvalt veresoone sulgumiskohtadest võib tekkida akuutne müokardi infarkt, insult, gangreen ja seniilse dementsuse ilmingud. Endoteliaalse barjääri kroonilised ilmingud Endoteeli düsfunktsionaalsus Väiksed ja tihedad LDL partiklid ROS moodustumine makrofaagide poolt, mille tulemuseks oxLDL moodustumise soodustumine Makrofaagid akumuleerivad oxLDL ja transformeeruvad vahtrakkudeks Rasvatriipude moodustumine vahtrakkude ja silelihasrakkude proliferatsiooni baasil Vahtrakkude nekroos, lipiidsete põhikarkaaside teke ja aterosklerootilised naastud Naastu rebestumine ja tromboos Kolesteroolirikkad sapikivid Tekivad sapphapete konjugaatide, kolesterooli (75-80%) ja fosfolipiidide kuhjumisega. Sapikivide teke ohuallikad on vähene liikumine, rasvumine, krooniline kõhukinnisus, kestvalt valguvaene toit, kestvalt rasvavaba toit.
metsatööstuses on väike. Ehitusmaterjalitööstuses valdavad väikeettevõtted. · Vihmametsade pideva raie ja põletamise tagajärjel on nende pindala viimase saja aastaga vähenenud umbes poole võrra. Suurte metsamassiivide hävitamisega hävinevad ka paljud taime- ja loomaliigid, mis võib olla suureks ohuks looduse tasakaalu säilimisele. Vihmametsadel on ka tähtis osa maailma suures veeringes, kuna nad akumuleerivad endas suurt mageveevaru. Nende vähenemisega muutuvad kogu maailma kliimatingimused, mis ei pruugi olla sugugi soodsad. Praegune vihmametsade raiumine on üks suuremaid keskkonnaprobleeme maailmas ning nende kaitsmine on väga oluline. · Tööstuslikust toorainest leidub Ecuadoris tina-, hõbeda-, kulla-, vase- ja tsingimaaki. · Ecuadoris on esindatud metallurgia. Toodetakse hõbedat, kulda, tsinki ja vaske.
Taimed vajavad neid elemente väikestes kogustes, suured kogused võivad olla taimede jaoks toksilised. Need elemendid on ensüümide komponendid. Mn, Fe, Cl ja Zn osalevad fotosünteesis. Raud ning mangaan esinevad mitmetes pinnasemineraalides. Naatrium ning kloor (kloriidina) sisalduvad pinnases ning satuvad sinna merevee pihustamisel tekkinud atmosfääriosakeste ülekandega. Paljud mikroelemendid esinevad esmastes (mitte murenenud) pinnases olevates mineraalides. Mõned taimed akumuleerivad mikroelemente suurtes kogustes (kui sisaldus ületab 1 mg/kg kohta (kuivkaal)) on tegemist hüperakumulatsiooniga. Näiteks Aeolanthus biformifolius DeWild, mis kasvab Sairi vaserikastel pinnastel, sisaldab kuni 1,3% vaske kuiva aine kohta. 14) Pinnase saastumine. Pinnasesse sattub palju saasteaineid. Sinna kogunevad kütuste põletamisel tekkinud vääveldioksiid (sulfaadina) ning lämmastikoksiidid (nitraatidena). Pinnas sorbeerib kergelt
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maja ja Niiskus Referaat Koostaja Miko Torokvei Rühm E-09 Pärnu 2010 TAVALINE VESI Vett on kõikjal. Maakeral on umbes 1400 miljonit kuupkilomeetrit vett.See hulk ei muutu sest vesi on lõputus ringluses. Vesi moodustab ookeanid, mered ja järved, polaarjää, põhjavee, vihmapilved ja on kõigis elusolendites. Umbes 70% maakera pinnast on kaetud veega. Meis endiski on 70% vett. Jää Ebatavaline on ka see, et vedelas olekus on vesi raskem kui tahkes olekus. Vedelas olekus kaalub vesi 1000 kg/m3, jää vaid 917 kg/m3. Jää ujub vee pinnal. Jää sulades hakkavad vesiniksidemed purunema ja molekulid asetsevad tihedamalt. Vee tihedus suureneb, kuid ainult kuni +4 o-ni. Veeaur Mida kõrgem on temperatuur seda suurem on veemolekulide liikumisenergia. Osa neist eraldub v...
·Hg2+ mõju avaldub seega läbi valkudes olevate aminohapete, mille koostises on väävel (-SH); selline aminohape on tsüsteiin KAADMIUM Mullas on Cd-ltendents sorbeerudaorgaanilisele ainele ·Sorptsioonmullas sõltub mulla pH-sthappelistes muldades on sorptsioonväiksem ning metall liikuvam 1940-1970. aastatel Jaapanis avastatud Itai-itai(ai-ai) tõbi oli samuti põhjustatud Cdakumuleerunud riisi söömisest. Sümptomid inimestel: neeru-, luu-ja liigesehaigused. Taimi, mis akumuleerivad kaadmiumi ja teisi metalle rohkem, kui teise, nimetatakse hüperakumulaatoriteks. Näiteks see räni-kardhein Ceratophyllumdemersumkontsentreerib Cdca 1000 korda Mõju inimese: Koguneb algselt maksa, siis neeru, kus püsib pikalt (bioloogiline poolestusaeg inimeses 20-30.a.). Peamise mõjuna kahjustuvad neerud ·Kesknärvisüsteemi kahjustused ·Skeleti kahjustused (kaadmium võib asendada kaltsiumi luudes) ·Võimalikud DNA kahjustused PLII
Põletamine sai uue hoo peale Teist maailmasõda, kui plasti ja paberi hulk kasvas. Aastatel 1960-1970 hakati nõudma suitsugaaside puhastamist ja hulk põletusettevõtteid suleti. Prügi uputamine: Aegade jooksul oli veekogudesse uputatud tohutu hulk jäätmeid. Uputada oli mugav, sest veetransport oli hästi arenenud. Tundus et ookean on piiritu ja võtab vastu mis tahes hulga jäätmeid. Peagi leiti, et reoained akumuleerivad veeasukates ning satuvad inimeste toiduahelasse. Praegu on reovee ja jäätmete merre heitmine keelatud. Prügi ladestamine: Tihedalt asustatud piirkondades ei saanud prügi keskkonda kajutada,aga liiga kaugele oli kallis vedada. Prügi tuli lasestada võimalikult väikesele alale, nii tekkisidki prügilad. Algul oli probleeme haisu, müra, lindude, suitsu, näriliste ja putukatega. Siis hakati prügikihte katma: esimest korda 1904. aastal USA-s. Esimene
helofüüdid ● Sootaimede jäänused ei lagune – säilivad veerohkes anaeroobses keskkonnas lagunemata - turbana Soo on terviklik ökosüsteem, milles kõige olulisem komponent on vesi. Vee hulk, kvaliteet, päritolu. Soo degradeerumist põhjustavad kraavid (kuivendus, veetase alaneb, turvas vajub kokku, O2!). Soo degradeerumist põhjustab toiterežiimi muutus: väetamine, lendtuhk, veega kanduvad lisatoitained. SOOD ON vähesed suuremahuliselt C akumuleerivad ökosüsteemid tänapäeval (500 kg C ha/aastas), lagunev turvas emiteerib (CO2 ja CH4, lisaks leostuv materjal, mis toidab veekogusid jne Põhjused soode kaitseks ja/või taastamiseks ● Eestis on soodes palju (taime)kooslusi, mis on pindalalt väikesed ja piiratud (nt allikasood, õõtsikud, nõrglubja allikasood) ja mille pindala ja levik sõltub kitsalt geoökoloogilistest teguritest.
Põletamine sai uue hoo peale Teist maailmasõda, kui plasti ja paberi hulk kasvas. Aastatel 1960-1970 hakati nõudma suitsugaaside puhastamist ja hulk põletusettevõtteid suleti. Prügi uputamine: Aegade jooksul oli veekogudesse uputatud tohutu hulk jäätmeid. Uputada oli mugav, sest veetransport oli hästi arenenud. Tundus et ookean on piiritu ja võtab vastu mis tahes hulga jäätmeid. Peagi leiti, et reoained akumuleerivad veeasukates ning satuvad inimeste toiduahelasse. Praegu on reovee ja jäätmete merre heitmine keelatud. 4 Jäätmed kasutusse? Jäätmetest on alati välja nopitud väärtuslikku materjali. Mida nimelt, sõltus nende koostisest. On teada, et ära on kasutatud isegi tänavapühkmeid. Kuni kunstväetiste võidukäiguni teenisid kojamehed olulise osa sissetulekusthobusesõnniku müügist.
AO kajastab põhjapoolkera õhurõhu erinevust polaar-ja kesklaiuste vahel. Positiivne indeks näitab suuremat kontrasti. Siis puhuvad tugevad läänetuuled, mis toovad tsükloneid Atlandilt üle Põhja-Euroopa kirdesse ja itta. 24) Millest on tingitud linna soojussaared? Linnakeskkonnas mõõdetud õhutemperatuurid keskmiselt 2 kraadi kõrgemad võrreldes looduslikus keskkonnas mõõdetuga. Suur mõju on betoonil, asfaldil, massiivsetel kivist ehitistel, kuna akumuleerivad soojust. 25) Millega tegeleb populatsiooniökoloogia? Populatsiooniökoloogia e. demoökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest tulenevat dünaamikat. 26) Mis on populatsioonidünaamika ja millest see sõltub? Populatsiooni arvukuse ehk suuruse seaduspärane muutumine ajas. Peale sünni ja surma mõjutab populatsioonidünaamikat ka migratsioon. 27) Kuidas arvutatakse sündimuskordaja?
Positiivne indeks näitab suuremat kontrasti. Siis puhuvad läänetuuled, mis toovad tsükloneid Atlandilt üle Põhja-Euroopa kirdesse ja itta. 63)Milline inimese tegevus soodustab üleujutuse esinemissagedust ja ulatust? 64)Millest on tingitud linna soojussaared? Linnakeskkonnas mõõdetud õhutemperatuurid keskmiselt 2 kraadi kõrgemad võrreldes looduslikus keskkonnas mõõdetuga. Suur mõju on betoonil, asfaldil, massiivsetel kivist ehitistel, kuna akumuleerivad soojust. 65)Kuidas ja millal tekkis osoonikiht? Milline oleks elu Maal ilma osoonikihta? Osoonikiht tekkis 300-500 milj. Aastat tagasi hapnikku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. 66)Millised on osooni lagunemiseks vajalikud tingimused? Vajalikud tingimused lagundajate tekkes: väga madal talvine temperatuur + kevadine
Indikaator Baastase Perioodi saavutustase Rangelt kaitstavate metsade 208 420 ha, 2,2 milj ha 220 000 ha, 2,2 milj ha osakaal. Tabel 2 20 Kliimamuutuste leevendamine Metsadel on süsinikuringes oluline osa: elutegevuse käigus eemaldavad nad atmosfäärist süsinikdioksiidi, akumuleerivad suurema osa süsinikust puutüvedes ning toimivad seeläbi kui CO2 sidujad. Rangelt kaitstavatel metsadel on lisaks CO2 sidumisele ka süsiniku pikaajalise säilitamise funktsioon. Kliimamuutuse leevendamise seisukohalt on metsa ja metsanduse toime kõige tõhusam siis, kui metsade juurdekasv on pidevalt suur ning metsast saadavat puitu kasutatakse kui taastuvat toorainet ja taastuvenergia allikat enam CO2 tekitavate toodete ja energiaallikate asemel
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis peegeldab sademete formeerumise temperatuure ning mullikesed (sul...
1. Imetajate suguorganid ja nende funktsioonid. Emaste suguorganid * munasarjad – munarakkude valmimine ning hoiustamine * munajuhad – munarakkude liikumise teed, viljastumise koht * emakas – loote areng – 3 kihti: perimeetrium (serooskest), müomeetrium (lihaskest) ja endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatempera...
Seega pidid eksisteerima kõrvuti nii põllumaa maksustamisele viitav reglementeeritud põllupeenardega keldi süsteem kui ka juhuslikel alustel kujundatav balti süsteem. Valter Langi määratluse kohaselt on balti süsteem siinmail arvatavasti veidi varasem kui keldi süsteem. Põllupeenarde funktsioon Põllupeenarde funktsiooni määratlemisel tekib mitmeid küsitavusi. Põllumehed teavad, et kivikoristus polegi sugugi tingimata vajalik. Kivid akumuleerivad soojust, levitavad kasulikke mineraale ja hoiavad eemal umbrohtu. Äkki olid põllupeenrad püstitatud hoopis loomade eemalhoidmiseks, eriti kui oletada, et nende peal võis paikneda näiteks tara? Gotlandi uurija Sven-Olaf Lindquisti arvates võib põllupeenarde funktsioon olla väga erinev. Need võisid olla majutuskohad hooajaliste põllutööde ajal või liikumisteed põldude vahel. Nad võisid pakkuda kaitset mullaerosiooni vastu, aga ka markeerida tööhulga ja maa jaotust
* Põletikulised ning psüühilised haigused * Ägedad palavikuhaigused * Verehaigused * Aktiivne tuberkoloos * Mao- ja 12-sõrmiksoole haavandid * Ülierutusseisundid * Naha seenhaigused * Raseduse esimesed kuud * Tugevatoimelised ravimid * Rasked psüühikahäired * Uimasteid või alkoholi tarbinud patsient * Pahaloomulised kasvajad Tsakraravi Energeetilised keskused (tsakrad) on inimese bioenergeetilise välja põhilised organid. Nad aktsepteerivad energiat, akumuleerivad seda ja saadavad edasi läbi kõigi biovälja kehade ja kanaaltide struktuuri. Kui tsakrad on avatud ja töötavad õigesti, kiirgab inimese organism õnne ja tervist, haiguste risk aga langeb, nii et inimene enam ei haigestu; ka kroonilised haigused lähevad üle. Sellise inimese organism on täis elulist energiat, mis põhjustab kergemat ja kiiremat psüühiliste võimete arenemist. Tantrilise õpetuse järgi on inimesel seitse põhilist tsakrat: · Sahasrara (pealae tsakra)
temperatuuri? AO kajastab põhjapoolkera õhurõhu erinevust polaar- ja kesklaiuste vahel. Positiivne indeks näitab suuremat kontrasti. Siis puhuvad tugevad läänetuuled, mis toovad tsükloneid Atlandilt üle Põhja-Euroopa kirdesse ja itta. 24) Millest on tingitud linna soojussaared? Linnakeskkonnas mõõdetud õhutemperatuurid keskmiselt 2 kraadi kõrgemad võrreldes looduslikus keskkonnas mõõdetuga. Suur mõju on betoonil, asfaldil, massiivsetel kivist ehitistel, kuna akumuleerivad soojust. 8 25) Millega tegeleb populatsiooniökoloogia? Populatsiooniökoloogia uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest tulenevat dünaamikat. 26) Mis on populatsioonidünaamika ja millest see sõltub? Populatsioonidünaamika on bioloogia haru, mis tegeleb elusorganismide populatsioonide arvukuse muutumise seaduspärade uurimisega. See kõik oleneb sisse- ja väljarändest
hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised faktorid – elus faktorid Nt: Toit 1. Tingimusfaktorid - Tingimusfaktorid teevad meile võimalikuks ressursside akumuleerimise Nt: temperatuur, pH, soolsus, infovoog 2. Ressursid • PAR • CO2 • H2O • O2 • Mullamineraalid • Elusorganismid
viljelemist. 2) Kasvatada rohkem rapsi 3) Laiendada kaunviljade kasvupinda 4) Kasvatada enam valget mesikat ja ida kitsehernest Rohusöödad rahuldavad veiste energia, proteiini, vitamiini ainete tarbe, samalajal vajalike mahutavusi ja korega täidab. Loomad evolutsiooni käigus kohatsunud heintaimede struktuuriga. Palju heintaimede kasvatamiseks kõlblike muldi. Heintaimi külvad korra ja saad niita mitu korda. Liblikõielised akumuleerivad lämmastikuv. 75-85% rohusöötades omandavad täiskasvanud ja noorloomad isegi 100% seeditavust. Rohumaade igaaastane uuendamine: Põldhein ristikurohke 50% Lutsernirohumaad 20% Kultuurniidud 15-20% Kultuurkarjamaad 10-15% Heintaimede kasvatamise majanduslik hinnang Võimaldab sööta vara kevadest hilissügiseni, Heintaimed on odavad. Vähe töökulu nõudvad, kiirekasvulised. Saagid suhteliselt stabiilsed. Igalt hektarilt saadakse 10-15% seeditavaid valke
Sellised üle ujutused põhjustavad oluveede tugevat ilusiooni, maa nihkeid maismaal taime kahjustusi jne. Katastrofiliste üle ujutamiste sagenemisele viimasel aata kümnetel on kaasa aidanud inim tegevus(metsa rai jne.) Väga suurt mõju on avaldanud globaalne kliima soojenemine, jõgede paisutamine ja kanalite rajumine. Mered ja okeanid mailma meri jaguned 5 okeaniks ja enam kui 60 mereks neist on kokku umbes 97% kogu maakera veekogudest. Mered ja eriti ookeanid kujundavad mailma kliimat, akumuleerivad päikese energiat ning pehmendavad suuri temperatuuri kõikumisi.Okeanide vesi on pidevas liikumises mis tõttu ta kannab soojust külmadele aladele ning jahutab palavaid piirkondi samuti toodavad ookeanis elavad vetikat suure osa maakera hapnikust. Ookean Pindala(km2) Keskmine Suurim(m) sügavus(m) Vaikne ookean 166241740 4639 11034
tagasi. Väga suured normid võivad kahjustada loomi. Väetamise kogus sõltub niitmiste arvust. PK väetiste kasutamine Nad on ka põhiväetised, aga nende kasutamisele ei järgne järsku saagitõusu. Olenevalt mullas leiduvatest kättesaadavatest toitainetest saak võib tõusta 10-30%. Samas kui lämmastik võib tõsta 5 korda(500%) saaki. PK väetised tagavd teiste toitainete parema omastamise. Liblikõielised heintaimed vajavad rohkesti fosforit. Kõrrelised akumuleerivad saagis enam kaaliumi, fosforit kasutavad taimed vastavalt vajadusele. Kaalium võib koguneda taimerakumahla väga suurtes kogustes. Soovitavaks peetakse kaaliumisisaldust 0,9-1% kuivaines. Üle 3% kutsub esile üle 3 %. Loomad vajavad fosforit 0,3-0,5 % kuivaines. Kuna PK väetised on aeglase toimega, siis antakse nad rohumaadele sügisel või varakevadel isegi külmunud mullale. Traktorijäljed lõmastavad valge ristiku roomavad varred, kui maa on jääs.
Rohumaadel 3- 5 osas. Korraga antav kogus ei või olla niitelisel rohumaal mitte üle 100 kg. Ja karjamaal mitte üle 170 kg /ha. Loetakse ka põhiväetisteks kuigi kasutamisele ei järgne järsku saagi tõusu. Nad suurendavad saaki sõltuvalt mullas olevatest toitainetest 10...30 % võrra. Samal ajal kui lämmastik võib tõsta saaki kuni 5 korda. P,k parandavad fosfori tegevust ja parandavad teiste toitainete väärtust. Liblikõielised vajavad rohkesti fosforit. Kõrrelised akumuleerivad saagist enam kaalimi. Fosforit omastakse vastavalt vajadusele. Kaaliumit omastavad kõrrelised koos lämmastikuga väga suurtes kogustes. Soovitavaks peetakse 0,9...1 % kaalimi sisaldus sööda kuivaines. Fosforit vajavad loomad 0,3...0,5 % ratsiooni kuivainest ja tavaliselt see ka nii on. Liblikõieliste rohumaal antakse P, K väetisi , kusjuures normid tõusevad rohumaa saagi normiga. Niiteliste rohumaadel antakse umbes 1 /4 võrra suuremaid norme kui rohumaal
‘evolutsioonilisteks katsetusteks’ • • Duplitseerunud geenide edasine areng, ‘saatus’; sarnased (invariant) ja divergeeruvad (variant) geenikoopiad - kasu genoomi funktsioonile 1. Geeni duplikatsioon üks koopia akumuleerib mutatsioone üleliigne koopia vaigistatakse või omandab uue funktsiooni 2. Bifunktsionaalse geeni duplikatsioon mõlemad koopiad akumuleerivad mutatsioone funktsioonide jagunemine, üks geen saab ühe ülesande teine teise 3. Unifunktsionaalse geeni duplitseerimine üks koopia vaigistatakse või mõlemad koopiad säilitavad ekspressiooni puhastava valiku all. • • Uute geenide või geenistruktuuride tekke molekulaarsed mehhanismid (8 alternatiivset) 1. Geeni duplikatsioon – klassikaline mudel. Põhiline allikas uute genoomi funktsioonide tekkel.
Tuntuimaks kokolitifooriks on Emiliana huxley, mis võib põhjustada ulatuslikke veekogu piimastumisi. Siis viiakse CaCO3 süsteemist välja, suurtesse ookeanisügavustesse. Veekogu õitsengu ajal tavaliselt CO2 tase langeb tänu fotosünteesi käigus toimuvale assimilatsioonile. Tänu kokolitifooridele ja kaltsiumi struktuuride moodustumisele võib CaCO 3 lenduda atmosfääri. Ca + 2HCO3 > CaCO3 + CO2 + H2O. Mitmed vetikate hõimkonnad (pruun- ja punavetikad) akumuleerivad CaCO 3's olevat kaltsiidi oma kudedesse. See protsess võib olla nii ulatuslik, et põhjustab atollide moodustumise. (atoll ehk rõngassaar ehk rõngasrahu on ümara põhiplaaniga korallrahu, mille keskel on laguun) Kaltsiid ja aragoniit ei esine kunagi samaaegselt sama vetika liigi sees. Mõnedel vetikatel ei ladestu kaltsiid üldse raku sisse ega vahele, vaid hoopis rakkude peale. 18.02.14 Vetikate Kasvamine
Plastiidid on olemas kõikidel taimerakkudel, igal taimerakutüübil on oma iseloomulik plastiidide komplekt. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemirakkudes. Kui näiteks traime leht jätta pimedasse, siis areneb proplastiid etioplastiks, mis sisaldab protoklorofülli (kollast värvi klorofülli eellane). Kui tuleb valgus, siis etioplast areneb kloroplastiks. Kromoplastid akumuleerivad karotinoid-pigmente, millest sõltub paljude taimede õite kollane, oranz` või punane värvus. Leukoplastid esinevad taime epidermises ja sisemistes kudedes, tuntumad vormid on amüloplast, mis kogub tärklist, ning elaioplast, mis sisaldab ōli ja lipiidide tilgakesi. 18 Nagu mitokondergi, sisaldab ka kloroplast oma genoomi ja valgusünteesi masinavärgi.
Neil on kõrge temperatuurne ja keemiline vastupidavus vees, hapetes ja leelistes. Kuigi PCB-de välispidine kasutamine on praktiliselt lõpetatud, leidub neid siiski tänu tööstuslikule lekkele ja jääkidele mitmel pool keskkonnas (muld, atmosfäär ja vesi) ja sellest lähtuvalt ka toidus (munad, ulukiliha, kalad jne.). Toiduahelat pidi kõrgemale liikudes PCB-de jäägid kontsentreeruvad. Kalad akumuleerivad saastatud veest märgatavalt PCB-sid. Kuumutamine vähendab sisaldust kalades ja muus toidus Dioksiinid on mitmesuguste broomi ja kloori sisaldavate orgaaniliste ühendite kaasühendid (congeners) või lisandid. Siia rühma kuuluvad 75 polükloreeritud dibenso-p-dioksiini (PCDD), 153 polükloreeritud dibensofuraani (PCDF), millest mürgisuse ja kõrge stabiilsuse tõttu on olulisemad on 17 asendatud 2,3,7,8-kaasühendit. Nad tekivad ka paljude termiliste protsesside
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
· Kohanemine e adapteerumine leiutiste näitel CARL GUSTAV JUNG (1875-1961) · Sigmund Freudi õpilane. Freud tõstis esile alateadvust ja seksuaalsust. Inimene on kogu aeg mures seksuaalsete vajaduste rahuldamisega seoses. · Teadvuse sügavam kiht kollektiivne alateadvus, mille sisu moodustuvad arhetüübid formaalsed struktuurid, millel on võime teadvusesse sattunult esile kutsuda kujutlusi. Alateadvuslikud skeemid, mis akumuleerivad eelmiste põlvkondade kogemust. Ei ole kujutlused" Arhetüübid on: · Ise kõige olulisem arhetüüp. Ise on selline arhetüüp, mille ülesandeks on tasakaalustada kõiki teisi arhetüüpe. Ise on nähtus, mis ajus küpseb alles neljakümnendates eluaastates. Siis on ise võimelisem olema tasakaalustaja (kogemused on olemas). · Anima (naine mehes) naiste ja meeste vahel on teatud sarnaseid jooni (mõttemaailmad),
Jungi eristab Freudist 2 põhijoont: 1. Ta ei absolutiseerinud libiidot 2. Leidis, et inimese psüühikas on lisaks isiklikule alateadvusele teadvuse sügavam kiht kollektiivne alateadvus, mille moodustavad arheotüübid. Need on formaalsed struktuurid, millel on teadvusesse sattunult võime esile kutsuda kujutlusi. Teise seletuse kohaselt arheotüüpidest on need alateadvuslikud skeemid, mis akumuleerivad eelmiste põlvkondade kogemusi ja teadvusesse sattunult kutsuvad need esile kujutlusi. Arheotüübid ise pole kujutlused, nende struktuur ise on senini teadmata. Jung eristas järgmisi arheotüüpe: 1. Ise (selbst) olulisim arheotüüp. See kujutab endast inimese teatud alateadlikku tungi püüelda terviklikkuse ja stabiilsuse poole. Ise see on eesmärk, mille poole liigutakse, seetõttu ilmneb ise pigem keskealiste inimeste juures. Ise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
