Difusioon toimub läbi aspetsiifiliste poriinide. Siiski enamus toitaineid ei suuda rakumembraani läbida – membraan on efektiivne barjäär paljudele molekulidele bakteriraku homeostaasi säilitamiseks. Aktiivne transport – kasutatakse energiat; energiat on vaja selleks, et vabastada transporditav molekul kandja küljest. Lisamolekulide transpordiks mikroobirakku on vaja prootonites akumuleeritud energiat (nn prootonjõudu). Vajalik energia saadakse prootonite (s.o vesinikioonide) väljutamisel rakust. Vesinikioonid vabanevad raku ainevahetuses metaboliitide oksüdatsioonil, kus osalevad NADH või ATP. Aktiivne transport esineb kõige sagedamini aeroobsetel bakteritel. Gram-neg esineb 2 liiki aktiivset transporti: 1) šokk-sensitiivne süsteem – energia saadakse ATP hüdrolüüsist
lähtudes optimaalsest tellimuse suurusest, julgestusvaru suurusest, kauba hinnast. Regressioonianalüüs - kõige täpsem ja keerulisem. Korrelatsioonikordaja näitab nähtustevahelist seost 54. Käibevarade finantseerimine Varadesse tehtavad püsivad investeeringud tuleb finantseerida püsivatest allikatest ja lühiajalised investeeringud ajutistest allikatest. Püsivad finantseerimisallikad -pikaajalised ja keskmise tähtajaga laenud, eelis-ja lihtaktsiatest saadav summa, akumuleeritud kasum Lühiajalised finantseerimisallikad - lühiajalised laenud, ostuvekslid Spontaansed finantseerimisallikad -võlgnevus hankijatele, palgavõlgnevus, maksuvõlgnevus 55. Lühiajalised finantsjuhtimise strateegiad Agressiivne - teatud osa varade püsivajadustest kaetakse lühiajaliste finantseerimisallikate arvelt Konservatiivne - püsivate finantseerimisallikate summa on suurem varade püsivajadustest Võrdustav - varadesse tehtavad püsiinvesteeringud kaetakse püsivate
ettevõtjate vastu Sidusettevõtjate aktsiad või osad Pikaajalised nõuded sidusettevõtjate vastu Muud aktsiad ja väärtpaberid Muud pikaajalised nõuded Kokku 9. Kinnisvarainvesteeringud 10. Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum (miinus) Lõpetamata ehitised Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku 11. Immateriaalne põhivara Arenguväljaminekud Patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivara. Firmaväärtus Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 28 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused
muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Kohustusliku reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 aktsia- või osakapitalist. Igal majandusaastal tuleb kohustuslikku reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Pärast 01.01.2011 asutatud osaühingutel ei pea olema reservkapitali. Kasum (kahjum) Eelmiste perioodide ja aruandeaasta akumuleeritud kasum/kahjum, mida ei ole dividendidena välja makstud ega ettevõtte poolt muul eesmärgil kasutatud (osakapitali või reservide suurendamiseks vms). Jaotamata kasumit/kahjumit võivad mõjutada muudatused arvestuspõhimõtetes, vigade korrigeerimised ja materiaalse põhivara ümberhindlused. Kasumi jaotus kajastatakse vastavalt otsuse vastuvõtmise kuupäeval. Ettevõtte asutamine Aktsiaseltsi või osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu
osta midagi, milleks hetkel raha ei jätku, on võimalik laenata. Raha on hea akumulatsioonivahend ootamatute kulutuste katteks. Inimesed kasutavad osa oma sissetulekust tarbimiseks ja osa oma sissetulekust säästmiseks. Säästmiseks saab kasutada erinevaid võimalusi võlakirjad, aktsiad, kinnisvara või isegi tarbekaubad. Samas ei saa muul moel (väärtpaberitena, kinnisvarana jne) akumuleeritud vara iga kord kaotusi kandmata rahaks vahetada. · kaup Raha, millel on väärtus ka siis, kui teda rahana ei kasutata. Rahal on hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva panga baasintressist (nt. laenamise või valuutavahetuse korral). Raha funktsioonid majanduses: 1.Raha kui maksevahend- kasutatakse kaupade eest tasumisel. Lihtsustabvahetusprotsessi majanduses
Kui aga soovitakse osta midagi, milleks hetkel raha ei jätku, on võimalik laenata. Raha on hea akumulatsioonivahend ootamatute kulutuste katteks. Inimesed kasutavad osa oma sissetulekust tarbimiseks ja osa oma sissetulekust säästmiseks. Säästmiseks saab kasutada erinevaid võimalusi võlakirjad, aktsiad, kinnisvara või isegi tarbekaubad. Samas ei saa muul moel (väärtpaberitena, kinnisvarana jne) akumuleeritud vara iga kord kaotusi kandmata rahaks vahetada. · kaup Raha, millel on väärtus ka siis, kui teda rahana ei kasutata. Rahal on hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva panga baasintressist (nt. laenamise või valuutavahetuse korral). Raha funktsioonid majanduses: 1.Raha kui maksevahend- kasutatakse kaupade eest tasumisel. Lihtsustabvahetusprotsessi majanduses. Oluline on usaldus raha kui
26 Kuluarvestussüsteemist Info võimalikud tulenev info kasutusalad Kulude käitumine Kasumi plaanimine, "teha (kulukõverad) erinevate ise või osta" otsustused, tegevustasemete kohta ettevõtte kasumiläve määramine, kulude kontroll 27 Kuluarvestus ja otsuste vastu võtmine · Vaid täielikult akumuleeritud (kogutud), sihipäraselt töödeldud ja ettenähtud (vajalikul ajal) juhtidele esitatud kuluinformatsioon on vastuvõetav juhtimisotsuste langetamiseks. 28 Kuluarvestus ja plaanimine · Kulueelarved ja prognoosid on kulude ettenägemise vahendid, kulude eelneva aktsepteerimise vahenditeks. · Kulustandarditele ja eelarvetele saab üles ehitada võrdlemisi efektiivse kulude kontrolli.
Lühiajalised kohustused tuleb realiseerida reeglina käibevarade arvelt aasta jooksul. Pikaajalised võivad olla võlakohustused, mille aluseks on kas laenulepingud või võlakirjad. Raamatupidamise arvestuses ei tehta ranget vahet pikaajaliste ja lühiajaliste kohustuste vahel, sest pikaajalise kohustuse lühiajalist osa kajastatakse lühiajalise kohustusena. Omakapital iseloomustab aktsionäride osaluse suurust ning ta koosneb otsestest investeeringutest aktsiakapitali ning jaotamata ehk akumuleeritud kasumist. Aktsiakapital kajastatakse nimiväärtuses. Omakapitali koosseisus on seaduslikud ja põhikirjalised reservid; samuti emisjooni kasum (ülekurss) ehk aazio see tekib aktsiate esmakordsel müügil ülekurssiga. Ülekurssi võib kasutada ainult kahjumi katteks kui kõik muud võimalused on kasutatud ja teine suund - on võimalik ülekurssi kasutada aktsiate fondi emissiooniks. Omakapitalis võib olla ka selline kirje, nagu ,,omad tagasiostetud aktsiad" tresoor aktsiad.
Ülikool CARGOHUNTERS AS Finantsanalüüs Õppejõud: Tallinn 2016 SISUKORD 1ETTEVÕTTE INFO.................................................................................................................3 1.1.1 Andmete vastavus......................................................................................................3 2VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS.....................................................................5 3SUHTARVUDE ANALÜÜSID..............................................................................................13 4PANKROTIOHU ANALÜÜS................................................................................................24 5MAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2016-2018............................................................27 2 1 ETTEVÕTTE INFO Ettevõte Cargohunters AS on asutat...
investeeritud summa 2)intressisumma- raha kasutamise eest tasutud summa või laenuandmisel ehk investeerimisel teenitud summa 3) ajaperiood- aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intresside arvutamine ning tasumine. Nt kui paregune väärtus (PV) on 100 000 ja tuleviku väärtus tõuseb 10% , siis on tuleviku väärtus (TV) 110 000. Samadel tingimustel 2 aasta pärast on TV 121 000. Lihtintress- arvutatakse ainult algsummalt Liitintress- arvutatakse algsummalt ja sellele lisandunud akumuleeritud varasemate perioodide inressid. Tuleviku väärtuse intressitegur: TVn= PV (1 +i) n n= aasta perioodide arv i= intressimäär PV= praegune väärtus Tuleviku väärtuse intressiteguril on 3 põhiomadust: 1) intressiteguri väärtus on alati suurem kui 1 , va nullperioodi korral ( siis on 1). 2) teguri väärtus kasvab koos intressimäära tõusuga 3) teguri väärtus kasvab, kui suureneb perioodi kestvus , mille vältel rakendatakse antud intressimäära.
investeeritud summa 2)intressisumma- raha kasutamise eest tasutud summa või laenuandmisel ehk investeerimisel teenitud summa 3) ajaperiood- aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intresside arvutamine ning tasumine. Nt kui paregune väärtus (PV) on 100 000 ja tuleviku väärtus tõuseb 10% , siis on tuleviku väärtus (TV) 110 000. Samadel tingimustel 2 aasta pärast on TV 121 000. Lihtintress- arvutatakse ainult algsummalt Liitintress- arvutatakse algsummalt ja sellele lisandunud akumuleeritud varasemate perioodide inressid. Tuleviku väärtuse intressitegur: TVn= PV (1 +i) n n= aasta perioodide arv i= intressimäär PV= praegune väärtus Tuleviku väärtuse intressiteguril on 3 põhiomadust: 1) intressiteguri väärtus on alati suurem kui 1 , va nullperioodi korral ( siis on 1). 2) teguri väärtus kasvab koos intressimäära tõusuga 3) teguri väärtus kasvab, kui suureneb perioodi kestvus , mille vältel rakendatakse antud intressimäära.
Varade inventeerimise juhend Tallinn, 2011 Koostatud: linna finantsteenistus Heli Vesilind telefon 640 4192 Dokumendi koostamisel on kasutatud Interna OÜ koduleheküljel olevat varade ja varude inventuuri läbiviimise juhendmaterjali. SISUKORD 1.Juhendi eesmärk............................................................................................................................3 1.Juhendi eesmärk............................................................................................................................3 2.Mõisted.........................................................................................................................................3 2.Mõisted.........................................................................................................................................3 3.Inventeeritavad varad....................................................................................................
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
läheb vesi keema ja aurumullid, kandudes kõrgema rõhu piirkonda, kollapseeruvad järsult, põhjustades lööklaineid ning turbiini labade kiiret kulumist. Kavitatsiooni vältimiseks on limiteeritud turbiini tööratta paigalduskõrgus ülalpool alumise bjefi nivood. Selle annavad turbiinitootjad. 13.Pumpjaamad Hüdroakumulatsioonielektrijaam on hüdroelektrijaam, mis toodab elektrienergiat tema enda poolt akumuleeritud potentsiaalse vee-energia arvel. Hüdroakumulatsioonielektrijaama ülemist ja alumist veehoidlat ühendava torujuhtme alumise otsa juures jaama hoones paiknevad hüdroagregaadid võivad koosneda pööratava tööreziimiga elektrimasinast (generaator- mootor) ning hüdroturbiinist ja pumbast või pööratava tööreziimiga elektrimasinast ja nii turbiinina kui ka pumbana töötavast hüdromasinast. Öisel ajal, kui elektrienergiat tarbitakse vähe; pumpab hüdroakumulatsioonielektrijaam teistest
Elektrienergia põhijooned (mugavus jne., nõudmine = tootmine). Mõtlemiseks: Eesti elektrijaamad Eesti SEJ (1610 MW) ja Balti SEJ (1400 MW) töötavad umbes poole võimsusega, toodetud energiast umbes pool tarbitakse Eesti elanikkonna poolt. Arvutage (kilokalorites) ööpäevane elektrienergia tarbimine Eestis ühe elaniku kohta. Saadud väärtus ei kajasta tegelikku fossiilse energia tarbimist. Orgaanilise päritoluga fossiilsed kütused kujutavad endast minevikus akumuleeritud energiat (N: päikeseenergiat). Arvestades põlevkivi keskmiseks kütteväärtuseks 8.6 MJ/kg, saame, et Eesti elektrienergiavajaduseks aasta jooksul põletatav 8 miljonit tonni põlevkivi eraldab energiahulga 6.9 x 1010MJ, päevas seega 1.9 x 108 MJ, ühe elaniku kohta 127 MJ = ca 30 000 kcal. Täiendavalt tuleb siia juurde arvata põlevkivi käod kaevandamisel, rikastamisel, transpordil. Energia tarbimine ühe elaniku kohta pole universaalne ühiskonna
m olekul transportaabelseks m olekuliks. Tuntuim on fosfotransferaasi s üstee mi suhkrute transpordiks, mille abil toimub erinevate suhkrute, näiteks glükoosi fosfor mulatsioon ensüü midega. ** Aktiivse transpordi puhul vajatakse energiat. Rakus v õib olla näiteks laktoosi varu, kuid lisam olekulide saabu miseks mikroobirakku on vaja prootonites akumuleeritud energiat, nn prootonjõudu. Vajalik energia saadakse prootonite väljastamisel rakust. Vesinikioonid osalevad NADH või ATP. Transport toimub via sy m ort, mis n õuab suhkru ja H 2 molekulide kompleksi tekkel. See esineb eelkõige aeroobsetel bakteritel. ** Metalliioonide transport. Nende transport kujutab kombinatsiooni ülaltoodud mehhanismidest
tehnoloogia kasvu ei saa mõõta vaid tootlikkusega tööstuse kasvu pikad lained samuti rahanduses(Perez) Firmasid mõistetakse kui õppivaid organisatsioone, mis õppimist rakendavad (muudavad tehnoloogiad turundatavateks toodeteks) erinevates valdkondades. Firmad erinevad: · tehnoloogiliste ja turuvõimaluste poolest, mis neile avanevad · suutlikkuse poolest oma tegevuste tulemusi omistada (appropriate the benefits of their activities) · nende poolt akumuleeritud kompetentsi ja võimekuse poolest (competencies and capabilities) · nende spetsiifiliste otsimisrutiinide poolest, mis tuleneb nende teadmiste baasist Loeng 8: Mida mõistetakse rahvusliku innovatsioonisüsteemi all; kirjelda rahvusliku innovatsioonisüsteemi erinevaid osapooli, nende rolli vastavas süsteemis ning mõju ettevõtluskeskkonnale? Innovatsioonisüsteemi on võimalik defineerida kui kogumit institutsioone, mis individuaalselt
Kui deponeerida sama summa 2 aastaks sama intressimääraga siis TV1 TV2121000 t0 t1 t2 Eristatakse 2 põhiliiki intresse: 1. lihtintress- intressi arvutatakse vaid põhisummale 2. liitintress- intress arvutatakse algsummalt ning eelnevatel perioodidel akumuleeritud intressidelt. Liitintressi väärtus annab võimaluse teenida tulevikus suurem väärtus võrreldes lihtintressiga TVn= PV (1+i)n=PVx(TVITin) TV- tuleviku väärtus PV- praegune väärtus n- perioodide arv i-intress TVITin- tulevikuväärtuse intressi tegur vastava intressimäära ja perioodi kohta Viimasel teguril on 3 põhiomadust 1. intressiteguri väärtus on alati suurem kui 1 välja arvatud 0 periood 2. intressitegur kasvab koos intressimäära tõusuga 3
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on kajastatud müüdud toodangu kulus. Ostjatelt laekumata arved, mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 180 päeva võrra, on kantud kuludesse täies ulatuses. Lootusetud nõuded on kantud bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisi kajastatakse ebatõenäoliste nõuete kulu vähenemisena. Materiaalne põhivara Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest
Soetatud loomad 249 655 152 655 Varud kokku 392 197 291 655 Käibevara kokku 493 483 350 672 Põhivara Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 132 697 132 697 Muu materiaalne põhivara 28 650 28 650 Põhivara akumuleeritud kulum -124 388 -87 213 Materiaalne põhivara kokku 36 959 74 134 Põhivara kokku 36 959 74 134 VARAD KOKKU 530 442 424 806 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Võlakohustused Pikaajalise kapitalirendi tagasimaksed Võlad ja ettemaksed
oluliselt kalavaru seisund. Lisaks muutuvad ka püügilaevade tehniline tase ja meeskonna kompetentsus. Kalandus on majandusharu. Seega ka siin on keskseks sellised mõisted nagu kapital ja selle kasutamise tulusus. Seetõttu tihti majandusteadlaste poolt püügivõimsuse majanduslikku seletust. Laevastiku suurust mõõdetakse selle hinnaga, e. akumuleeritud kapitalina (capital stock). Euroopa Liidu kalandusandmete kogumise programm (Data Collection Regulation 1543/2000) ja selle allaktid mõisteid investeeritud kapital (ingl. invested capital). Ehk, rööbiti mõiste "püügivõimsus" kasutamisele on sellega võimalik rääkida ka mõistest "kapitali kasutamine" (capital utilization). Taoline kontseptuaalne lähenemine võimaldab opereerida sellise püügiettevõtte jaoks olulise näitajaga nagu kapitali miinimutulusus ja intress (interest)
EMJst, mis moodustub antud süsteemis ehk potentsiaalide erinevusest. Ülepinge () lagunemispinge ja süst-s moodustunud galvaanielem EMJ vahe = Elag-Egalv-el Elektroodide materjalid: metallid, oksiidid, hüdroksiidid, soolad, mittemetallid, mis juhivad elektrit. Suurusjärgud: alla 10V (lagunemispinge on tavaliselt 10V). Elektrolüüsi abil toodetakse NaOH-d, mida ongi võimalik ainult elektrtolüüsi teel saada. See protsess on energiamahukas: seetõttu on NaOH aine, millesse on kaudselt akumuleeritud energiat. Veel toodetakse elektrolüüsil oksüdeerijaid nagu Al, Mg, Fe-sulameid. Metallidele tekitatakse elektrolüütiliselt metallkatteid. Elektrolüüsi abil toodetakse näiteks NaOH-i, mida ongi võimalik ainult elektrtolüüsi teel saada. See protsess on energiamahukas: seetõttu on NaOH aine, millesse on kaudselt akumuleeritud energiat. Elektrolüüsi abil toodetakse: 1) H2, Cl ja Fl ning halogeenühendeid;
indikaator Riigi majandusliku konkurentsivõime kõige üldisem tase (nn teenimisvõime) seostub riigi sisemajanduse koguproduktiga. Täpsemalt SKP tasemega ühe inimese kohta ja SKP dünaamikaga. Võime luua rikkust Üldiselt peetakse võimet rikkust luua tähtsamaks kui rikkust ise. Võime rikkust luua garanteerib ka rikkuse kaotamise korral asendamise. Seega kerkivad konkurentsivõime puhul esile akumuleeritud teadmised tehnoloogia ja inimkapitali vormis. IT areng, kõrge ja kiire õppimisvõime on see, mis majandusele jõukust annab! Konkurentsivõime kontseptsioonid Konkurentsivõime kontseptsioonid on arenenud mitmeetapiliselt: - Konkurentsieeliseks on loodusressursid - Investeeringute tähtsus tõuseb oluliselt - Innovatsioonile orienteeritud tase - Informatsiooni töötlemise kõrge aste. Investeeringute tähtsus tõuseb osaliselt
Järk- järgult arendatakse suutlikkust luua suuremat lisandväärtust ja püütakse täiustada sissetoodud tehnoloogiaid. Innovatsioonipõhine. Konkurentsivõime tagamisel muutuvad üha enam määravaks teadmised ja oskused, võime kiirelt juurutada uusi tehnoloogiaid. Ettevõtted investeerivad pidevasse väljaõppesse ja oma tööjõu täiendkoolitusse. Olulisel määral sõltub ühest majandusarengu faasist teise liikumine akumuleeritud rikkusest, kuid seda mõjutab suuresti ka riigi majanduspoliitika 15. Sotsiaalne mobiilsus kui riigi konkurentsivõime oluline tegur Mitmed analüütikud rõhutavad riigi konkurentsivõime olulise tegurina sotsiaalset mobiilsust. Selle all mõistetakse indiviidi, sotsiaalse objekti või inimtegevuse tulemusena loodud või modifitseeritud väärtuse liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees ühest sotsiaalsest positsioonist teise
Saia koostis on muutuvkulu, olgu selleks siis jahu, teravilja või vee või mille iganes kallinemine. Lahendus: Muutuvkulu suurenemine 2,5*1,2= 3 SEK 2000 / (5-3) = 1000 saiakest Toodete ABC-analüüs ABC-analüüsiga reastatakse ettevõtte tooted, teenused või kliendid tähtsuse järjekorras, et korrastada ettevõtte tooteportfelli või kliendisuhteid. Saame teada, millised tooted on tooteportfellis üleliigsed või millised kliendid on meile üliolulised. . (Kui teha joonis, siis akumuleeritud kulukatte põhjal, liha esimesena, joonis tõusev) Uute toodete kõige suuremateks ebaõnnestumise põhjusteks on: Enne toote turule toomist ei tehtud tarbija- ja turu-uuringuid (28% juhtudest kukub uus toode läbi). Toode pole uus turu jaoks (24%) Tehnoloogiline viga (15%) 7. Tööstustarbija ja äritarbijaturg Turg on mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nendega müüdavad-ostetavad kogused.
tavavajadusest rohkem, et kaitsta end ettenägematu nõudluse kõikumise eest või tarnete ebakindluse vastu (või ka protsessi ajakulu ja varieeruva kvaliteedi vastu). · Tellimuspartii varu (lot-size inventory) tagajärg, kui ,,suurem on odavam" printsiibil on ostetud rohkem kui kasutusvaru ja turvavaru vajavad. · Hooajaline varu (seasonal stock, anticipation inventory) varu, mida on eraldi akumuleeritud enne müügihooaja algust · Transiitvaru (in transit / pipeline stock) varud, mis asuvad veovahendil. Kui liikumine on aeglane, st tarneaeg on pikk, võib transiitvaru osakaal varudes olla suhteliselt suur. Nt merel FOB tarneklausliga. · Jaotusvõrgu varu (distribution inventory) varu komponent, mis kasvab ainuüksi seetõttu, et jaotusvõrk laieneb. Kui nt Baltikumis oli varem üks
1.5.3.6. Päikesepaneelide integreerimise meetodid 1) võrguühendusega ehk ON-grid - kohapeal elektrit ei salvestata, ülejääv elekter on võimalik müüa võrku (isegi mikrotootjale). Kui tarbimine ületab tootmise, siis toimub täiendav tarbimine elektrivõrgust; 2) võrguühenduseta ehk OFF-grid - toodetud elektrienergia tarvitatakse kohapeal, ülejääv elektrienergia salvestatakse akupanka. Tootmise vähenedes tarvitatakse akumuleeritud energiat. [19] 1.5.3.7. Päikesepaneelide tulevik Täislahendusega moodulite hinnad on praeguseks langenud võrrelduna aastaga 2011 ligi 60%. Tulenenud on selline langustrend töötlemiskulude alanemisest. Samuti on põhjuseks polükristallilise räni hinna langus ning tööstuse enda efektiivsuse paranemine. Lähiaastate jooksul prognoositakse languse jätkumist suurusjärgus 30-40% (Joonis 3.). Toodud prognoos,
Piduripakett koosneb: Töösilinder, lülituskiil, kokkusuruja, kuulid, metallketas, lamellketas, pooltelg. Hüdrorõhu jõudmisel töösilindrisse pannakse liikuma lülituskiil. Selle tulemusena liiguvad kuulid pesadest välja ja surutakse omavahel metallkettad ja lamellkettad. Poolteljed on pidurdatud. Pedaali vabastamisel hüdrorõhk alaneb, kuulid liiguvad pesadesse tagasi, metall-ja lamellkettad vabanevad. Piisab rõhuakude rõhuvarust vähemalt kuueks täispidurduseks. Rõhuakudesse akumuleeritud hüdrorõhk tuleb alati enne pidurisüsteemi voolikute avamist nullida. Pidurite kontroll Mõõdetakse kolvivarre asend (peab olema 21mm). Kui kolvi otspinna kaugus silindri välispinnast on 21mm või rohkem, siis tuleb piduri lamellkettad vahetada. RG-286 sõidupidurid Sõidupidur toimib hüdrauliliselt. Tandemi ülekanded on varustatud kuivade ketaspidurite ja kahe pidurisüsteemiga. Esimesed pidurid on ühendatud esimese süsteemi ja tagumised teisega.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS ...
Et ruumala soojusvahetust. Gaasi kokkusurumisel selle seejuures väheneb, siis tuleb siseenergia kasvab ja temperatuur tõuseb. seejuures ka tööd teha (selleks saab Gaasi paisumisel teeb gaas positiivset tööd kasutada esimestes etappides saadud ja selle siseenergia väheneb- gaasi ja osaliselt nt mehhaaniliseks temperatuur langeb. potensiaalseks energiaks 2.5 Carnot tsükkel akumuleeritud tööd). 4) Gaas surutakse adiabaatiliselt kokku- sel määral, et temperatuur tõuseb - ni. Jälle tuleb teha natuke tööd. Carnot' tsükkel- tsükkel, mille sooritab pööratava tsükliga soojusmasin, mis töötab Sellise masina kasutegurit on kõige kahe reservuaari vahel
oksüdeerimisprotsess. Kui aatom on laetud, eraldub katoodil vesinik anoodil hapnik.(JOONIS!!). Lagunemispinge on pinge, mille juures algab elektrolüüsi soovitud protsess. Lagunemispinge suurus oleneb elektrolüüsi rakus olevate elektroodide tasakaalude potentsiaalide erinevusest. Lag. pinge on tavaliselt alla 10V. Elektrolüüsi abil toodetakse NaOH-d, mida ongi võimalik ainult elektrolüüsi teel saada. See protsess on energiamahukas; seetõttu on NaOH aine, millesse on kaudselt akumuleeritud energiat. Veel toodetakse elektrolüüsil oksüdeerijaid, alumiiniumi, , magneesiumi, rauasulameid; metallidele tekitatakse elektrolüütiliselt metallkatteid; metallide tootmine nende ühenditest (vesilahuses või sulatatud olekus) – Na, K, Mg, Al. 32. Faraday seadused on elektrolüüsi põhiseadused. I seadus: elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevusega I ja elektrolüüsi kestusega t – seega elektrolüüti läbiva elektrihulgaga It
isikutele jne. Tüüpilised passivakontod on näiteks: aktsiakapital, lühiajaline pangalaen, palgavõlg jne Peale põhikontode on olemas veel kontrakontod – kontraaktiva- ja kontrapassivakontod. Kontraaktivakonto – reguleerib mingi aktivakonto jääki, kuid on ise seejuures passivakonto iseloomuga (ehk S1 = So + KK – DK, kusjuures saldo esitatakse konto kreeditpoolel). Tüüpilisemaks kontraaktiva kontoks on konto Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum. Selle konto saldo võrra vähendatakse aktivakonto Materiaalne põhivara jääki. Teisiti saab väita, et antud kontot kajastatakse bilansi aktivas „ – „ märgiga. Saadud summa moodustab materiaalse põhivara jääkmaksumuse. Kontraaktivakontoks on ka nt Ostjate ebatõenäoliselt laekuvad arved. Kontrapassivakonto reguleerib mingi passivakonto jääki, kuid on seejuures aktivakonto iseloomuga (ehk S1 = So + DK – KK, kusjuures saldo esitatakse konto
rohkem, et kaitsta end ettenägematu nõudluse kõikumise eest või tarnete ebakindluse vastu (või ka protsessi ajakulu ja varieeruva kvaliteedi vastu). • Tellimuspartii varu (lot-size inventory) – tagajärg, kui „suurem on odavam“ printsiibil on ostetud rohkem kui kasutusvaru ja turvavaru vajavad. • Hooajaline varu (seasonal stock, anticipation inventory) – varu, mida on eraldi akumuleeritud enne müügihooaja algust • Transiitvaru (in transit / pipeline stock) – varud, mis asuvad veovahendil. Kui liikumine on aeglane, st tarneaeg on pikk, võib transiitvaru osakaal varudes olla suhteliselt suur. Nt merel FOB tarneklausliga. • Jaotusvõrgu varu (distribution inventory) – varu komponent, mis kasvab ainuüksi seetõttu, et jaotusvõrk laieneb. Kui nt Baltikumis oli varem üks keskladu aga nüüd on
Lagunemispinge (Elag) elektroodidele antav pinge, mille juures algab elektrolüüs. Lagunemispinge suurus oleneb elektrolüüsi rakus olevate elektroodide tasakaalude potentsiaalide erinevusest. Ülepinge () lagunemispinge ja süst-s moodustunud galvaanielem emj vahe = Elag-Egalv-el Lagunemispinge on tavaliselt <10V. Elektrolüüsi abil toodetakse NaOH-d, mida ongi võimalik ainult elektrtolüüsi teel saada. See protsess on energiamahukas: seetõttu on NaOH aine, millesse on kaudselt akumuleeritud energiat. Veel toodetakse elektrolüüsil oksüdeerijaid nagu alumiiniumi, magneesiumi, raudsulameid. Metallidele tekitatakse elektrolüütiliselt metallkatteid. Nendest ühenditest toimub metallide tootmine(vesilahuses või sulatatud olekus)-saab selliseid metalle nagu Naatrium, Kaalium, Magneesium ja Alumiinium. . Ülepinge: () on lagunemispinge ja süst-s moodust GE emj vahe (=Elag-EGE). Elektrolüüsi abil toodetakse: 1)H2, Cl ja Fl ning
Annetatud kapital Pikaajalised finantsinvesteeringud Ümberhindluse reserv Tütarettevõtete aktsiad või osakud Reservid Muud aktsiad, osakud ja võlatähed Eelmiste perioodide jaotamata kasum Mitmesugused pikaajalised nõuded Aruandeaasta kasum “-”Omaaktsiad Materiaalne põhivara Soetusmaksumuses Maa ja ehitised Masinad ja seadmed Soetusmaksumuses “-” Akumuleeritud põhivara kulum Lõpetamata ehitus Ettemaksed materiaalse põhivara eest Immateriaalne põhivara Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, litsentsid jms. Firmaväärtus (goodwill) 40 41 8.5. Kasumiaruanne KASUMIARUANNE Raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit).
elektrolüüs. Lagunemispinge suurus oleneb elektrolüüsi rakus olevate elektroodide tasakaalude potentsiaalide erinevusest. Ülepinge () lagunemispinge ja süst-s moodustunud galvaanielem emj vahe = Elag-Egalv-el Lagunemispinge on tavaliselt <10V. Elektrolüüsi abil toodetakse NaOH-d, mida ongi võimalik ainult elektrtolüüsi teel saada. See protsess on energiamahukas: seetõttu on NaOH aine, millesse on kaudselt akumuleeritud energiat. Veel toodetakse elektrolüüsil oksüdeerijaid nagu alumiiniumi, magneesiumi, raudsulameid. Metallidele tekitatakse elektrolüütiliselt metallkatteid. Nendest ühenditest toimub metallide tootmine(vesilahuses või sulatatud olekus)-saab selliseid metalle nagu Naatrium, Kaalium, Magneesium ja Alumiinium. Puitu töödeldakse kemikaalidega, et ta ümbritseva keskkonna toimel ei hävineks (immutatakse, värvitakse). Puidu vastupidavuse
firmaväärtuse selle soetusmaksumuses immateriaalse varana (RTJ 11 § 45). Äriühendusest tekkinud firmaväärtus peegeldab seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud ettevõtte selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi arvele võtta (RTJ 11 § 46). 61 Pärast esmast kajastamist peab omandaja mõõtma äriühenduse käigus omandatud firmaväärtust soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Firmaväärtust amortiseeritakse lineaarselt (k.a kapitaliosaluse meetodi puhul), lõppväärtus on null ning maksimaalne amortiseerimise periood 10 aastat. Väärtuse teste tehakse kui on indikatsioone väärtuse languse kohta. Negatiivne firmaväärtus Negatiivne firmaväärtus on negatiivne vahe omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel (RTJ 11 § 48).
ning kohanemisvõime esinevad teguritena. Riigi majandusliku konkurentsivõime kõigeüldisem tase (nn teenimisvõime) seostub riigi sisemajanduse koguproduktiga. Täpsemalt SKP tasemega ühe inimese kohta ja SKP dünaamikaga. Võime luua rikkust Üldiselt peetakse võimet rikkust luua tähtsamaks kuirikkust ise. Võime rikkust luua garanteerib ka rikkuse kaotamise korral asendamise. Seega kerkivad konkurentsivõime puhul esile akumuleeritud teadmised tehnoloogia ja inimkapitali vormis. Riigi konkurentsivõime prognoosimisel tuleb seega hinnata eelkõige pikaajalisi investeeringuid tehnoloogia arengusse ja inimeste haridustaseme ja kvalifikatsiooni tõstmisse Konkurentsivõime kontseptsioonid Konkurentsivõime kontseptsioonid on arenenud mitmeetapiliselt: Konkurentsieeliseks on loodusressursid Investeeringute tähtsus tõuseb oluliselt Innovatsioonile orienteeritud tase
tasumist ja tulumaksustamist aktsionäride (osanike) käsutusse. ● jääkkasum = puhaskasum - (nõutav tulumäär * investeering) - Nõutavaks tulumääraks võetakse tavaliselt firma (oma)kapitali hind, kuid see võib olla ka mingi suvaline etteantud arv, mis juhtkonna arvates on asjakohane. ● majanduslik lisandväärtus (EVA) = ärikasum - (kapitali hind * kasutatud kapital) - Kuna Eestis on akumuleeritud kasum ettevõtte tulumaksust vabastatud, siis saab lähtuda ärikasumist. 55 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED Juhtimisarvestussüsteem on regulaarselt toimiv, eelnevalt määratletud aruannetel ja muudel infoedastusviisidel põhinev süsteem, mis on suunatud organisatsiooni erinevatele juhtimistasanditele ning mille baasilt saaksid viimaste juhid vajadusel teha korrigeerivaid
RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b (b 2250 0,0286) * 0,21 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesan...
ATP süntaasi (FoF1) kompleksid paiknevad sisemembraanis. Osades rakkudes on mitokondrid fikseeritud teatud kindlas kohas, kus nad toodavad ATP-d just selles kohas, kus rakk seda intensiivselt tarbib 17 (näit. südamelihase rakus on mitokondrid tihedalt pakitud müofibrillide vahele, spermis aga ümbritsevad nad viburi basaalset osa. Prootonite gradiendina akumuleeritud energiat kasutatakse ka Pi ja ADP transpordiksmitokondri maatriksisse ning ATP ekspordiks tsütosooli. 10.)Mitu prootonit kannab suktsinaat-CoQ reduktaas membraani ühelt küljelt teisele? Suktsinaat-CoQ reduktaasne kompleks katalüüsib kahe e- liikumist suktsinaadilt FAD-le ja lõpuks CoQ-le. (shoot me) 11.)Milline erinevus on substraatsel ja pmf põhisel ATP sünteesil? Glükolüüsi protsessis
Annetatud kapital Tütarettevõtete aktsiad või osakud Ümberhindluse reserv Muud aktsiad, osakud ja võlatähed Reservid Mitmesugused pikaajalised nõuded Eelmiste perioodide jaotamata kasum Aruandeaasta kasum Materiaalne põhivara "-"Omaaktsiad Soetusmaksumuses Maa ja ehitised Soetusmaksumuses Masinad ja seadmed "-" Akumuleeritud põhivara kulum Lõpetamata ehitus Ettemaksed materiaalse põhivara eest Immateriaalne põhivara Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, litsentsid jms. Firmaväärtus (goodwill) 24 8.5. Kasumiaruanne KASUMIARUANNE Raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). KASUMIARUANDE VALEM
mingi kindel hulk lõpptoodangut. Maht (SKP) kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Kujuneb ettevõtete ja majapidamiste otsuste koosmõjul. Eratarbimine C kulutused sõltuvad eelkõige indiviididetulude suurusest. Tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks on Keynesi arusaam:tarbimine kasvab tulude suurenedes, kuidosa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks Investeeringud I uute kapitalikaupade soetamise kulutused, uusehitus ning akumuleeritud kaubavarud. Prognoos on keeruline, sest maht sõltub paljudest teguritest (tootmissisendite ja lõpptoodangu hinnad, intressimäär, oodatav tulutase, maksumäärad, investeerimiskliima üldiselt). Puhasinvesteeringu arvutamiseks lahutatakse koguinvesteeringust amortisatsioonikulud. Valitsuse kulutused G sõltuvad valitsuse funktsioonidest ja käsutada olevatest eelarve vahenditest, mis saadakse peamiselt maksudest. Puhaseksport ekspordi ja impordi vahe
Lagunemispinge: (Elag) on elektroodidele antav pinge, mille juures algab elektrolüüs. Lagunemispinge suurus oleneb elektrolüüsi rakus olevate elektroodide tasakaalude potentsiaalide erinevusest. Ülepinge: () on lagunemispinge ja süsteemis moodustunud GE elektromotoorjõudude vahe (= Elag-EGE). Elektrolüüsi abil toodetakse NaOH-d, mida ongi võimalik ainult elektrtolüüsi teel saada. See protsess on energiamahukas: seetõttu on NaOH aine, millesse on kaudselt akumuleeritud energiat. Veel toodetakse elektrolüüsil oksüdeerijaid nagu alumiiniumi, magneesiumi, raudsulameid. Metallidele tekitatakse elektrolüütiliselt metallkatteid. Nendest ühenditest toimub metallide tootmine(vesilahuses või sulatatud olekus)-saab selliseid metalle nagu Na, K, Mg ja Al. Elektrolüüsi kasutamine: 1. Metallide tootmine Metallide puhastamine (rafineerimine); 2. Galvaaniliste katete pealekandmine; 3. Galvaaniliste katete elektrokeemiline (anoodne) eemaldamine katete
Järk-järgult arendatakse suutlikkust luua suuremat lisandväärtust ja püütakse täiustada sissetoodud tehnoloogiaid. Innovatsioonipõhine. Konkurentsivõime tagamisel muutuvad üha enam määravaks teadmised ja oskused, võime kiirelt juurutada uusi tehnoloogiaid. Ettevõtted investeerivad pidevasse väljaõppesse ja oma tööjõu täiendkoolitusse. Olulisel määral sõltub ühest majandusarengu faasist teise liikumine akumuleeritud rikkusest, kuid seda mõjutab suuresti ka riigi majanduspoliitika. Riigid konkureerivad omavahel väga mitmest aspektist lähtudes maailmaturu pärast; poliitilise mõjukuse saavutamise nimel; välisinvesteeringute pärast jne. Riigi majanduslik konkurentsivõime (võime tõsta oma rahva elatustaset) võib olla rajatud
1)ta kuulub alati põhikonto juurde; 2)ta käitub vastupidiselt põhikontole. Kontraarsed kontod jagunevad kontraaktiva kontodeks ja kontrapassiva kontodeks. Kontraaktiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse kreeditisse ning vähenemine deebetisse. Kontraaktiva konto tähendab kreeditsaldoga aktivakontot. Nt Põhikontole Materiaalne põhivara- hoone- 1 000 000 krooni, on kantud hoone soetusmaksumus. D (aktivakonto) Hoone K AS: 1 000 000 LS: 1 000 000 Kontraarne konto Hoone akumuleeritud amortisatsioon 200 000 krooni, kuulub põhikonto juurde ja täpsustab (vähendina) hoone raamatupidamislikku maksumust bilansipäeval. D (kontraaktiva konto) Hoone akumuleeritud amortisatsioon K AS: 200 000 LS: 200 000 Põhi- ja kontraarsel kontol peetava objekti arvestuse netosumma esitab hoone jääkmaksumuse bilansipäeval, 800 000 krooni
Lagunemispinge on tavaliselt <10V. Lagunemispinge suurus oleneb galvaanielemendi EMJst, mis moodustub antud süsteemis ehk potentsiaalide erinevusest. Ülepinge: (nüü) on lagunemispinge ja süsteemis moodustunud galvaanielemendi elektromotoorjõudude vahe (h=Elag-EGE). Elektrolüüsi kasutamine: Elektrolüüsi abil toodetakse NaOH-d, mida ongi võimalik ainult elektrolüüsi teel saada. See protsess on energiamahukas: seetõttu on NaOH aine, millesse on kaudselt akumuleeritud energiat. Veel toodetakse elektrolüüsil oksüdeerijaid nagu Al, Mg, Fe- sulameid. Metallidele tekitatakse elektrolüütiliselt metallkatteid, metallide puhastamine (rafineerimine), galvaaniliste katete pealekandmine, galvaaniliste katete elektrokeemiline (anoodne) eemaldamine katete valikuliseks eemaldamiseks kasutatakse sama süsteemi mida katmisekski, vahetatakse ainult elektroodid, anoodne poleerimine (detailide täpne töötlemine, oksüdeerimine), anodeerimine Al esemete katmine
Saastamine 72 Mateeria tasakaalu printsiibist tuleneb asjaolu, et mida rohkem ressursse kasutatakse, seda suurem on potentsiaalne saastamine. Kuna saastamise sotsiaalsed kulud ei kajastu ressursside hindades, on turuhind madalam kui nende tegelik sotsiaalne väärtus. Kui nii, siis peab ka tegelik kasutamise maht olema kõrgem kui on optimaalne. Kuna mitmete saastainete mõju on seotud akumuleeritud varu suurusega, siis nihutab ressursside kasutamine edasi sotsiaalseid kulusid. selles valguses on turu käitumine suunatud pigem olevikule kui tulevikku. Tabel 6.1 . Kõrvalekalded optimaalsest kasutamisest Mõjur Ala-kasutamine Liigne kasutamine Monopol X Diskonteerimismäär X Forvardturgude puudumine X X Ebakindlus