KALDAEROSIOON kujunevad deltad oskab selgitada vooluvee osa pinnamoe kujunemisel: lammi ja settetasandiku tekkimine; Voolava vee reljeefi kujundav tegevus: Kulutus ehk erosioon. Kujunevad erinevad jõeorud, tekivad joad, jõgede soodid, jne. Setetete transport ehk tahke materjali ärakanne. Setete ärakande tagajärjel jõeorud süvenevad, settimiskohtades tekivad sette lavad, -tasandikud ja deltad. Setete kuhjamine ehk akumulatsioon. Setete kuhjamise tagajärjel tekivad tasandikud ja deltad. Mõned jõeoru lõigud täituvad setetega ja jõgi Jõesängis voolav vesi uuristab nii kaldaid (küljeerosioon) kui ka põhja (põhjaerosioon). Esimene laiendab, teine süvendab jõesängi. Vooluvee kulutav tegevus sõltub: · jõesängi moodustavate kivimite vastupidavusest, · voolava vee hulgast j · voolukiirusest. Vooluvesi võib tekitada väga mitmesuguseid pinnavorme. Vooluvete toimel on
Muldade kujunemises osalevad mitmesugused nähtused, mida mullateaduslikus käsitluses eristatakse kui mullatekke elementaarprotsesse Need kujutavad endast mehhaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, füüsikalis-keemiliste ja biokeemiliste protsesside mittmesuguseid vastastikku seotud kombinatsioone, mis põhjustavad mullas teatud omaduste väljakuujunemist aja arengut kindlas suunas. Eesti muldade kujunemisel osalevad mullatekke elemntaarprotsessidest orgaanilise aine akumulatsioon (kõdustamine, st. kõduhorisondi moodustumine, kamardumine, turvastumine), leostumine, leetumine, gleistumine, lessiveerumine ja savistumine [1 lk 27]. 1.2 Mulla huumusprofiili kujunemine Mullatekkeprotsess lagab kõrgemate ja alamate taimede asumisega selleks sobivale pinnasele. Samaga algab orgaanilise aine ladestumine ja ümberpaigutumine pinnase verikaalprofiili so. Mulla huumusprofiilikujunemine. Orgaanilise aine sisaldus ja varu
-Suht. akum ilmneb mingi ,,n" aine suhtes: jämedate osade peenenemine; lehtede okaste mineralisats. uute mineraalide teke. A-Bw-C eluviaalsus - Mingi aine osas toimub võrreldes algseisuga vähenemine. Midagi mullast läheb mujale või muundub nii, et muundumissaadused lähevad kaotsi. A-Ea- B-C eluvio-akumulatiivsus - Ainete vahetumine, muundumine, ümberpaigutumine toimub mulla enese piires. See, mis kuksilt on eemaldunud koguneb teisele. Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon. A-El-Bt kamardumine seisneb huumusainete ja orgaanilismineraalsete komplekside moodustumises ja kuhjumises. Ei saa toimuda steriilses miljöös, kus org. ainet pole. Areneb mullatüsendi pealmises osas. Tähistatakse A. savistumine - 1) Org. aine produktsioon peab olema suur ja muundumine kiire; 2) Mulla lähtek. kooseisus peavad olema sellised miner. olemas, mille murenemine võib anda sek. savimin. e alumosilikaadid ja karbonaadid 3) Klimatilised tingimused pikk posit. temp., et
sisendmuutujaga u(t) y(t)=H(u(t)), kus H tähistab süsteemi ülekandeoperaatorit. 2.3Algolekud nullised ja mittenullised. Avage nende sisu.- Nullised algolekud- teatava sisendmuutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel t0 pole reaktsiooni väljundis üheselt määratud. Põhjuseks on süsteemi akumulatsiooni toima , mis on põhjustatud võimalikest protsessidest enne ajahteke t0. Sõltuvus ainult sisendsignaalist tekib vaid siis kui hetkel t0 süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult ,tegemist on sellisel juhul nullise algtingimusega. Mittenulline algtingimus-Kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. 2.4Millistel tingimustel ja eeldustel on pidevaja süsteem esitatav ekvivalentse diskreetaja süsteemina? Eeldame ,et nii sisend kui ka väljundi muundurid toimivad sama taktiperioodiga T. Sel puhul toimib süsteemi U[k] ja Y[k] suhtes normaalse diskreetaja süstemina
Seega ladestuvad mandrilavale ja mandrinõlvale setted, mille paksus ja koostis muutub avamere suunas. Settimine toimub rannikuvööndis kiiremini ja intensiivsemalt, settekihi paksus väheneb mere suunas.Erineb ka setete koostis, rannale lähemal on jämeterised setted, mere suunas muutuvad nad järk-järgult peenemaks. Need setted on maismaa purunemise produktid ja neid nim. terrigeenseteks seteteks. Mere geoloogiline tegevus jaguneb: 1.Murrutus e. abrasioon 2. Kuhjavtegevus e. akumulatsioon. 10.Voolu- ja põhjavete geoloogiline tegevus, karst. Voolav vesi teeb olulist tööd seal, kus sademete hulk ületab auramise, olles seal põhiliseks pinnavorme kujundavaks eksogeenseks jõuks. Voolava vee tegevuses eristatakse:1) pindmine uuristus e. pinnaerosioon 2) jooneline uuristus e. lineaarne erosioon, mis oleneb:pinnase mehaanilisest koostisest,nõlvakaldest,taimkattest,voolava vee hulgast 3) vooluvete kuhjav tegevus e. akumulatsioon
ohtlikuks loomorganismidele. Biokeemilised muundumised lämmastiku tsüklis: N sidumine molekulaarsest vormist orgaaniliseks Nitrifitseerimine ammooniumiooni astmeline oksüdatsioon NH4+ => NO3- Denitrisitseerimine nitraadi ja nitriti tagastamine atmosfääri N2-na Bioloogiline lämmastiku sidumine on keskkonna biokeemiliste protsesside võtmeküsimus ja oluline taimede kasvul mineraalväetisteta. Lämmastiku akumulatsioon veekogudes nitraatidena põhjustab nende eutrofeerumist. 19. Kirjeldage ja joonistage fosfori ringet Fosforiringe on biogeokeemiline tsükkel, mis kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. Erinevalt teistest aineringetes ei mängi atmosfäär fosforiringluses tähtsat osa, sest fosfor ja selle
Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud atmosfääris *Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev *keskk.standardid *teadus (tehnopark) *turumehh vähi ning pärilike haiguste levik *Keskkonnamürkide ("keskk.sõbralik") *maj vahendid (toetused, maksud) kuhjumine akumulatsioon looduses *Veekogude *survegrupid reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. ÖKOLOOGIA Keskkonnakaitse tähtsad sündmused: *1968 Rooma Autoökoloogia üksikorganismide suhteid ümbritseva klubi *1970 Euroopa looduskaitse aasta *1972 ÜRO keskk. Demökoloogia populatsioone, muutusi ja keskkonnakonverents Stockholmis *1983 ÜRO seoseid nendes
ja koostis muutub avamere suunas. Settimine toimub rannikuvööndis kiiremini ja intensiivsemalt, settekihi paksus väheneb mere suunas.Erineb ka setete koostis, rannale lähemal on jämeterised setted, mere suunas muutuvad nad järk-järgult peenemaks. Need setted on maismaa purunemise produktid ja neid nim. terrigeenseteks seteteks. Mere geoloogiline tegevus jaguneb: 1. Murrutus e. abrasioon 2. Kuhjavtegevus e. akumulatsioon. 9. Voolu- ja põhjavete geoloogiline tegevus, karst. Voolav vesi teeb olulist tööd seal, kus sademete hulk ületab auramise, olles seal põhiliseks pinnavorme kujundavaks eksogeenseks jõuks. Voolava vee tegevuses eristatakse:1) pindmine uuristus e. pinnaerosioon 2) jooneline uuristus e. lineaarne erosioon, mis oleneb:pinnase mehaanilisest koostisest,nõlvakaldest,taimkattest,voolava vee hulgast 3) vooluvete kuhjav tegevus e. akumulatsioon. Jõgede
tekstiili-, naha ja põevkivitööstusega, aga ja hajusreostusena põllu ja metsamajanduses. Mürkained vahendavad otseselt veekogu primaarproduktsiooni, mis mõjutab kalastiku juurdekasvu. Samuti mõjutavad nad mikrooragnismide elutegevust, aeglustavad lagunemise ja isepuhastusprotsessi ja orgaaniline aine kuhjub. Toksilised ained on ka kantserogeense toimega. Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimesed kui loomastikus. Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes. Veerorganismide kõige ohtlikumad keemiliselt väga püsivad kloreeritud süsivesinikud DDT lindaan, aldriin jne. Lagunevad väga aeglaselt ja kauhjuvad toiduhelas lõpplülide organsimide rasvkoes- kotkad hülged. Mürkide mõju hindamiseks kasutatakse mõistet- letaalne kontsentratsioon LC50(LD lethal dose- 50)- mürkaine sisaldus keskkonnas kus 50% katseloomadest sureb
Mikroklimaatiliselt on ebasoodsamad olud Pedja jõe lammil, kus on suurem öökülmaoht, rohkem esineb udusid ja kastet ning talvel võib esineda väike negatiivse temperatuuri erinevus kõrgemate aladega võrreldes. Üldplaneeringu seisukohalt sedavõrd väikesed erinevused erilist kaalu ei oma ning neid pole võimalik arvesse võtta. Mikroklimaatilisi tingimusi jõgede orgudes ei muuda sinna rajatud paisjärved, sest väikese mahu tõttu on nende veekogude soojuslik akumulatsioon väga väike ja mikroklimaatiline mõju veekogu lühiümbrusele praktiliselt määramatu. Veevarud: Puurmani valla vooluveekogud võib jaotada 5 gruppi: 1) Eesti ametlikus vooluveekogude nimestikus olevad jõed, ojad või kraavid; 2) põllumajandusmaa kuivenduseks rajatud kogujakraavid; 3) põllumajandusmaa kuivenduskraavid (detailkuivendusvõrk); 4) metsamaa kuivenduseks rajatud kogujakraavid; 5) metsakuivenduskraavid (detailkuivendusvõrk).
Seda kutsub esile temperatuuri kõikumine, jää tegevus ja mehaaniline surve. 13. Keemiline murenemine ehk porsumine – kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike reagentide (H2O, CO2 ja O2) mõjul, kus võivad moodustuda uued mineraalid. 14. Biokeemiline murenemine – keemiline murenemine, kus osalevad ka nn bioloogilised reagendid, näiteks mikroobide ja taimejuurte metabolismi käigus toodetud happed. 15. Denudatsioon – kulutus. 16. Akumulatsioon – kuhjumine. 17. Vee-erosioon – kallakulistel aladel vihmasadude, lume või jää intensiivsel sulamisel tekkinud vooluvete mõjul maa pindmise materjali ärakanne. 18. Eluuvium – murendmaterjal, mis jääb nõlva ülaossa oma tekkekohale. 19. Deluuvium – uhtsete, mille on moodustanud vee poolt kaasa viidud materjal reljeefi madalamasse ossa. 20. Ovraag – sügav sälkorg, mille moodustavad tugevamate sadude järel suured vooluveed. 21
2. AINE JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, milles...
madalveeperioodi: suvine ja talvine. Suvise madalvee põhjustab sademetehulga vähenemine ja kõrge temperatuur. Suvisel madalveeperioodi peamine toiteallikas on põhjavesi, millele lisandub ka vihmavesi. Talvise madalvee põhjustab pindmise toitumise lakkamine ja peamiseks toiteallikas on samuti põhjavesi. VOOLUSÄNG JA SELLEGA SEOTUD PROTSESSID Voolava vee reljeefi mõjutav tegur jaguneb kolmeks osaks: kulutus ehk erosioon, setete transport ja setete kuhjumine ehk akumulatsioon. Voolav vesi võib seda teha mitmel moel: nõlvade ühtlase kulutamise ja setete jalamile kuhjamise ehk uhtumise teel või sängivooluna mööda kindlat vooluteed. Uhtumine esineb perioodiliste sademete korral, selle korral nõlvast alla valguv vesi võtab kaasa kõige peenema materjali. Kulutuse käigus võivad tekkida uhtorud, need on kõige iseloomulikumad vahelduva reljeefi ja intensiivse põllumajandusega piirkondades.
2. Glatsiaalne periood. Järgnesid pikaajalised kulutusprotsessid (erosioon, deflatsioon, karstumine jne.) Devoni ajastu lõpust Kvaternaarini, Kvaternaarsed mandrijäätumised, 3. Postglatsiaalne periood. Läänemere nõos asuvate veekogude arenguga. Inimtegevus, maakerke kiirus, 14. Kuidas maastikud arenevad. Abiootiline ja biootiline arengustaadium. Abiootilises staadiumis määravad geoloogilised protsessid abrasioon, akumulatsioon, erosioon , deflatsioon jm. Biootilises staadiumis on oluline osa elusloodusel taimkate, loomastik, mikroorganismid. Oluline osa maastike arengus inimtegevusel. Degratatsiooni 15. Mineviku maastike ja maastike muutuste uurimismeetodid. 16. Sesoonsete muutuste mõju erinevatele maastiku komponentidele (Eesti näitel). jõgedel toitumise erinevus järvedel sügavuse ja vee hulga erinevustes.
okaste mineralisatsioonil uute mineraalide teke. A-BW-C eluviaalsus- võrreldes lähtekivimiga muld vaesub mingi aine osas. Midagi mullast läheb mujale või muundub nii, et muundumissaadused lähevad kaotsi. A- Ea-B-C eluvioakumulatiivsus- võrreldes lähtekivimiga midagi läheb kuskil vähemaks, samas akumuleerub mujale. Ainte vahetumine, muundumine, ümberpaigutumine, toimub mulla enese piires. Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon. A-El-Bt kamardumine-huumusakulatiivne protsess, mille käigus toimub huumuse ja orgaanilis-mineraalse komplekside tekkimine ja seostumine mulla mineraalse osaga. Tekib A horisont. Protsessi intensiivsust näitab A hor tüsedus ja huumuse hulk. Küllastunud bioloogiliselt aktiivses keskkonnas tekib pehmehuumuslik(mollic) huumushorisont, aga küllastumata väheaktiivses kk happeline (umbric) huumushorisont. Kuivades tingimustes huumusvaene (ochric) horisont.
19. Efektiivse palgateooria kohaselt maksavad firmad oma töötajatele kõrgemat palka, kuna makstes kõrgemat palka väheneb tööjõu voolavus 20. Sektoraalsed nihked teevad friktsionaalse töötuse paratamatuks 21. Kui reaalpalgad on tööjõuturu tasakaalu palgast kõrgemad, siis tööjõu pakutav kogus ületab tööjõu nõutava koguse 22. Ametiühingud aitavad kaasa struktuurse töötuse suurenemisele, kui palgad on ülalpool tasakaalutaset 6. Kapitali akumulatsioon 1. Solow kasvumudel näitab, kuidas kapitali kasv, tööjõu suurenemine ning muutused tootmistehnoloogias mõjutavad nii majanduse kogutoodangut kui ka selle kasvu. 2. Kapital ühe tööjõu ühiku kohta on tööjõu kapitalivarustatus, mida saab arvutada kapitali K ja tööjõu L jagatisena. 3. Toodangu koguse muut, mille firma saab täiendava kapitaliühiku muretsemisel kui töö(jõu) kogus on
tooraineid, teravilja ja jõusööta, Soome ekspordis domineerisid laevad ja mitmesugused masinad. Soomele tagas edu sel ajal ainuüksi neile omane isekus. Soomlane kaitseb küünte ja hammastega isiklikku huvi ja kuna kõik nii teevad on teel püsimine kindel. Raskused Soome majanduse arenguteel 1964.aasta lõpul avaldas Soome majandusteadlaste kollektiiv ülevaate, milles märgiti, et lähimail aastail tööstustoodangu kasvutempo aeglustub, elanikkonna töötus suureneb, vahendite akumulatsioon majanduses väheneb, kusjuures säilib riigi maksebilansi tunduv defitsiit. Selle vältimiseks võttis Majandusnõukogu päevakavva ,, majanduse arengu planeerimine teatud perioodiks, et saavutada võimalikult laialdast ja ühtlast majandustõusu". Soome majanduse struktuuri on suuresti kujundanud suur punane naaber. Alguses sõjakahjude heastamise tõttu, hiljem suure kaubanduspartnerina.Raskustest hoolimata on Soomel olnud
Tasakaalustab seda et niiskel aastaajal koguneb sinna vett ja kuival aasta ajal saab sealt vett kasutada, aita ära hoida üleujutusi 20. Selgitada vooluvee osa pinnamoe kujunemisel Kujundab reljeefi-erosioon ehk kulutav tegevus. Tekivad jõeorud, joad, jõgede soodid, jne. Transpordib setteid ehk tahke materjali ärakanne. Selle tagajärjel jõeorud süvenevad, settimise kohtades tekivad settelavad, settetasandikud ja deltad. Setete kuhjamine ehk akumulatsioon. Selle tagajärjel tekivad tasandikud ja deltad. Mõned jõeoru lõigud täituvad setetega ja jõgi muudab selle tagajärjel oma sängi. 21. Selgita lammi ja settetasandiku tekkimist Lamm on jõe poolt mahajäetud osa. Need kujunevad jõgede alamjooksul. settetasandiku tekkeks on vajalik rohke setete juurdevool?? 22. Kuidas tekib soot? Soot on jõest eraldunud vana looge, mis tekib siis nt kui jõgi kulutab neid kurve või
Settekivimite murenemine erineb primaarsete kivimite murenemisest. Tavaliselt on settekivimid keemilisele murenemisele vastupidavad, sest koosnevad peamiselt primaarsete kivimite murenemise lõpp-produktidest. Erandiks on lubjakivid, sest CaCO3 allub lahustumisele. Settekivimid (va lubjakivid) võivad ainult rabeneda. Murenemise tüübid: Sialliitne parasvöötme tingimustes. Alliitne troopilistes tingimustes. 7. Denutatsioon ja akumulatsioon. Denutatsioon on ekogeensete jõudude (vesi, tuul, jää, raskustung) poolt tekkinud murendkivimite purustav tegevus. Akumulatsioon kuhjav tegevus. 8. Vee geoloogiline tegevus. Jaotatakse neljaks: 1) ajutiste vooluvete ehk deluviaalsete vete tegevus [moodustuvad kõrgendike nõlvadel pärast suuremaid vihmavalinguid ja pärast lume sulamist. Toimub ärakanne (tekivad erodeeritud mullad) ja samas madalamasse kohta pealekanne (tekivad deluviaalsed mullad)]. 2)
keemia-, tekstiili-, naha ja põlevkivitööstusega, aga ka hajureostusena põllu- ja Metsamajanduses 1. Mürkained vahendavad otseselt veekogu primaarproduktsiooni, mis mõjutab kalastiku juurdekasvu. Samuti mõjutavad nad mikroorganismide elutegevust, aeglustuvad lagunemis- ja isepuhastusprotsessid ja orgaaniline aine kuhjub 2.Toksilised ained on ka kantserogeense toimega. 3.Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt, mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimedes kui loomastikus. Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes. Heitvee puhastamise viisid. VEEPUHASTUSMEETODID: 1.Füüsikalis-mehaaniline 2.Keemiline, 3. Bioloogiline !desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad: Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkuspuhanguid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti leiduvaid mikroorganisme. Probleemiks on
moreen Ablatsioonimoreen moodustub liustikusisese sorteerumata settematerjali väljasulamisel. Sandur on pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka. Mõhnad tekivad irdjää pangaste vahele jääpaisjärvedes settinud setetest - Kuidas jagatakse liustikutüüpe? Mäestikuliustikud Mandriliustikud - Milline on liustiku situatsioon, kui ablatsioon on suurem kui akumulatsioon? taanduv - Iseloomusta liustiku plastilist voolamist ja basaalset voolamist. Plastiline on kiirem, toimub liustiku sees. Basaalne aeglasem, jäämass libiseb tervikuna - Nim liustiku kulutuslikke pinnavorme Orvand Troog Rippuv org Silekaljud Jääkriimud - Iseloomusta moreeni kui setet. Millised on moreeni tüübid? Moreen sorteerumata liustikusete
teiste hüviste vastu sisalduva kasulikkuse vahetatav ja seega mõõtmise ja seda kaubavahetust kasulikkust kajastavate hõlbustav vahend. Hindade avaldamise vahend Raha kui rikkuse akumulatsioon ja laenamisvahend 1) Vahetus vahend võimalik vahetada kaupu ja teenuseid ilma partnertehinguta a) Kaubanduse ulatuse suurenemine rahvusvaheline kaubandus b) Majandus efektiivsuse tõusus spetsialiseerumine majandusüksuste tasemel c) Majanduse spetsialiseerumise süvendamine piirkondlik spetsialiseerumine 2) Maksevahend - võimalik maksta tänapäeval ajaalise nihkega (pangakaart)
propotsioonis neurofibrillarsete tängude arvuga. Samas kognitiivsete võimete testimisel esinev tulemuste langus korreleerub fosforüülitud ja üldise tau hulga suurenemisega liikvoris.7 Seetõttu on ka fosfotau aminohaped T181, T231 ning täielik tau kontsentratsioon liikvoris olulisteks biomarkeriks algava Alzheimeri prognoosimiseks patsientidel, kellel on kerge kognitiivne kahjustus. Amüloid ja Tauhüpotees Eksperimentaalsed tõendid viitavad sellele, et A akumulatsioon eelneb ning viib tau aggregatsioonini.7 Samuti on leitud, et hiirtel kellel on alzheimeri tõvega sarnane haigus, on vaja endogeenset tau-d A poolt indutseeritud kultuuris kasvatatud neuronite degeneratsiooniks ja kognitiivse defitsiidi tekeks. 7 Vananemisega seotud protsessid, nagu suurenenud oksüdatiivne stress, häirunud valgude voltimise funktsioon endoplasmaatilise retiikulumis ning defitsiidne proteasoom-vahendatud ja autofaag-vahendatud kahjustunud
Mürkained vahendavad otseselt veekogu primaarproduktsiooni, mis mõjutab kalastiku juurdekasvu. Samuti mõjutavad nad mikroorganismide elutegevust, aeglustuvad lagunemis- ja isepuhastusprotsessid ja orgaaniline aine kuhjub Toksilised ained on ka kantserogeense toimega. Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt, mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimedes kui – loomastikus. Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes. Ohtlikumad hajureostusest mürgised keemilised ained taimekahjurite, seente ja umbrohtude tõrjeks – pestitsiidid Veeorganismidele kõige ohtlikumad keemiliselt väga püsivad kloreeritud süsivesinikud – DDT, lindaan, aldriin jne. Lagunevad väga aeglaselt ja kuhjuvad
KMH PROTSESSI SAMMUD: 1. Sõelumine - Kas projektile on kohustus teha KMH, kas me vajame KMH? Millist tüüpi KMH on vajalik? Kõik arenguprojektid ei vaja KMH-d? Paljudel projektidel puuduvad olulised keskkonnamõjud; Sõelumisprotsess määratleb projekte, millel on olulised ebasoodsad keskkonnamõjud. 2. Piiritlemine - Läbivaatuse tähtaeg: Mida on vaja uurida; Mõjutatud ala piirid; Võtmemõjud; Alternatiivid; Ekspertide grupp; KMH plaan k.a. konsultatsioonid ja avalikkuse kaasamine, Tööplaan ja ajakava. 3. Eelhindamine - Taustinformatsioon, tausta olukord; Keskkonna käesolev seisund; Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; Keskkonna indikaatorite suundumused –trendid; Keskkonna standardid. 4. Alternatiivid - Peavad olema realistlikud ja andma valikuvõimaluse; “0” alternatiiv- null-tegevus, ei tegevusele, projektile, ehitusele; Alternatiiv v...
Merepinda mõjutavad lained, hoovused, looded jne. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani. Rannaprotsessid- on rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. Lainete purustav tegevus murrutus ehk abrasioon Lainete kuhjav tegevus ehk akumulatsioon. Eesti liivarandadest: 70% allub purustustele, 20% on stabiilsed, 10% veel kuhjelised. Rannavallid- rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik- lauge reljeefiga rannik. Kogu Eesti rannik on laugrannik.
Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Lühivastused (1-2p): 1. Mis on Coriolisi jõud? maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub maal mingis kohas horisontaalselt, kaldub sõltumata liiklussuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vaskul 2. Mis on Rossby lained? Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ühtlases läänevoolus lained 3. Mis on jugavool? Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuutevööndis väga tugev tuul 4. Mis on külm front? Atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb külma õhu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm äikesega. 5. Mis on oklusioonifront? Külma ja sooja frondi segunemine 6. Mis on inversioon? Teatud ilmastiku tingimustel soojema õhukihi tekkimine atmosfääri kõrgemates kihtides 7. Mis on soe front? Atmosfäärifront, mis tekib kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. Frondi liikumiseg...
Muld on seega tekkinud mitmesuguse koostise ja omadustega kivimitest taimsete ja loomsete organismide elutegevuse ja elu-tegevuse produktide mõju all erinevates keskkonnatingimustes erineva aja jooksul. Mullatekke tegurid: 1. Bioloogiline faktor taimsed ja loomsed organismid: bakterid, seened, vetikad, kõrgemad taimed, närilised, mutid, ussid, ainuraksed, putukavastsed jne. · suurim tähtsus autotroofidel · taimede ja loomade kaudu toimub vabanenud toitainete akumulatsioon 1. Lähtekivim mineraalne alus, millel muld moodustub. Pärandab mullale oma mehaani- lised, füüsikalised, mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. 2. Kliima mõjutab organismide elutegevust mullas (sademed, päikesekiirgus, tempe-ratuur). Kliima mõju võib olla otsene (päike soojendab) või kaudne (taimede, loomade kaudu). Aktiivsed temperatuurid on 10-35°C 3. Reljeef jaotab ümber aineid (vesi) ja energiat (lõunakallak) 4
1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) ``Enterpreneur'' PRS päritolu (15. Saj), tähistati isikut kes on aktiivne ja saavutab midagi. Kasutati ka vahendaja tähenduses kelleks olid maadeuurijad, kes sõlmisid kaupmeestega lepinguid nende kaupade müümiseks. Keskajal nimetati ettevõtjateks ürituste organisaatoreid ja aga ka suurte ehitusprojektide juhte. Eesti keeles ``antreprenöör''17.saj oli ettevõtja see, kes sõlmis riigiga igasuguseid lepinguid Läbivad jooned erinevates definitsioonides: firmaheaolu, isiklik huvi, kasumi motiiv, organiseerimine, planeerimine, initsiatiivi ülesnäitamine, riski ja vastutuse võtmine. Schumpeter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid Stevenson ja Jarillo ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid, kes omal käel või organisatsioonide sees, püüdlevad v...
Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaota...
ja saarte ning poolsaarte kujunemisvõimalused, samuti rannamoodustiste tekke. 12. Kuidas maastikud arenevad. Abiootiline ja biootiline arengustaadium. Areng toimub maastiku sisemise arengu ja välisjõudude toimel. Maastiku areng väljendub maastike struktuuri muutustes: maastik rikastub uute tunnustega, s.t. muutub iga etapiga keerukamaks oma komponentide ja maastikulise struktuuri poolest. Abiootilises staadiumis määravad geoloogilised protsessid - abrasioon, akumulatsioon, erosioon, deflatsioon jm. biootilises staadiumis on oluline osa elusloodusel - taimkate, loomastik, mikroorganismid. 13. Mineviku maastike ja maastike muutuste uurimise meetodid. Lihtsamaks ja täpsemaks maastike muutuste uurimise meetodiks on inimese poolt aegade jooksul ühel või teisel kujul talletatud andmete analüüs. nt maadeavastajate reisiraamatuted 2. toimunud protsesside ja toonaste nähtuste kohta annavad vanad kaardid. Maastike arengu uurimise meetodid:
[email protected] Kordamisküsimused Majanduspoliitika alused 1. Majandusteaduse areng Majandusteadus kuulub noorte teaduste hulka. Antiikmaailmas ja feodaalühiskonnas teoreetiline otseselt majandusteadus puudus, see kuulus osaliselt filosoofia kui ühiskonnateaduste hulka. Teke 18. sajandil, koos turusuhete arenguga. Adam Smith ja “Rahvaste rikkus” 1776 - liberaalse turumajanduse teooria sünd. 18. -19. sajandi tööstuspöördega Inglismaal ja Prantsusmaal revolutsioonile järgnes klassikalise poliitökonoomia sünd. David Ricardo. 19. sajandi keskpaigas sündisid erinevad suunad, nagu marksism, sismondism, utoopiline sotsialism, ajalooline koolkond jt. 20. sajandil arenevad marksismile vastanduvad teooriad ehk neoklassikaliste teooriate sünd. Majandusteadused peegeldavad olemasolevat olukorda, valitsevat majandussüsteemi ja ka mõjutavad seda. Majandusteadusel on ajalooline vaade majandusnähtusele. 2. Klassi...
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaüh...
kivimitest taimsete ja loomsete organismide elutegevuse ja elu-tegevuse produktide mõju all erinevates keskkonnatingimustes erineva aja jooksul. Mullatekke tegurid: 1. Bioloogiline faktor - taimsed ja loomsed organismid: bakterid, seened, vetikad, kõrgemad taimed, närilised, mutid, ussid, ainuraksed, putukavastsed jne. · suurim tähtsus autotroofidel · taimede ja loomade kaudu toimub vabanenud toitainete akumulatsioon 1. Lähtekivim - mineraalne alus, millel muld moodustub. Pärandab mullale oma mehaani-lised, füüsikalised, mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. 2. Kliima - mõjutab organismide elutegevust mullas (sademed, päikesekiirgus, tempe-ratuur). Kliima mõju võib olla otsene (päike soojendab) või kaudne (taimede, loomade kaudu). Aktiivsed temperatuurid on 10-35°C 3
Mõnikord nihkub tootmisvõimaluste rada sissepoole, vähendades seega meie tootmisvõimalusi. Sellise nihkumise põhjuseks võivad olla näiteks ekstreemsed klimaatilised tingimused. Samas võib tootmisvõimaluste rada nihkuda ka väljapoole. Tootmisvõimaluste pidevat laienemist nimetatakse majanduslikuks kasvuks. Majanduskasvu tulemusena saame me täna toota rohkem kui sada aastat tagasi, ning pisut rohkem kui kümme aastat tagasi. Majanduskasvu aluseks on kas kapitali akumulatsioon või tehnoloogiline progress. Kapitali akumulatsioon on kapitaliressursside, sealhulgas inimkapitali kasv. Tehnoloogilise revolutsiooni all peetakse silmas uute, efektiisemate tehnoloogiate leidmist kaupade ja teenuste tootmiseks. Ent ka kapitali akumuleerimisel ja uute tehnoloogiate leidmisel on oma hind. Pöördume tagasi oma esialgse näite juurde. Kui Madis kasutab kogu oma tööaja nisu ja kanga tootmisele, asub ta oma tootmisvõimaluste rajal, mida iseloomustab joonis 2.1
ettevõttes, kodumajapidamises jne.) teatud aja jooksul. · "Hällist hauani" printsiibi kasutamine. Lineaarne materjalikasutus eeldab, et materjalivoog on ühesuunaline, siseneb majandussüsteemi ja lahkub sealt kui toode ja heitmed õhku, vette, pinnasesse. · Suletud materjalivoog "Hällist hauani." · Suletud materjalivoog eeldab, et kõik jäägid peaksid minema tagasi taaskasutusse. Materjalivoo analüüs · Termodünaamika esimene seadus: Kogusisend = koguväljund + akumulatsioon tootesse. · Materjali bilanssi põhimõtet kasutatakse tööstuste, majapidamiste, riikide, regioonide jm. kohta. Materjalivoo bilanss: · Sisend (loodusressursside kaevandamine keskkonnast ja kaupade, toorme import); · Väljund (jäätmed, heide õhku, vette, pinnasesse, eksport) · Akumulatsioon tootesse, ehitised jne.) Materjali väljund · Omamaise toodangu väljund loodusesse: Emissioonid ja jäätmed: - Emissioonid õhku
Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. Mida vähemaks jääb ressursse, seda suurem on keskkonnareostus. Loodusvarad: 1. Ammendamatud loodusvarad (ei lõpe otsa) 2
hormoon gastriin verre pepsinogeen, sisemine faktor, soolhappe gastriini. Veel eritatakse muid hormoone (GIP) Maks (1) Arenenud soole seinast, suurim nääre Juha avaneb peensoolde, eritab sappi Põhitoimed: - rasvade emulgeerimine - sappi eristades toimib maks erituselundina - eemaldab verest toksilisi aineid - toitainete akumuleerija - sünteesija (plasmavalgud) - vere akumulatsioon - vererakkude tekkekoht (loode) Kaal 1.5 kg, kaal kõigub ja oleneb vere kogusest Koosneb kahest sagarast Ümbritsetud kapsliga, sidekude on maksas vähe Maks (2) Maksa alumisel pinnal on maksavärat, milles on verd toovad värativeen ja maksaarter, sapiteed Maksarakud moodustavad sagararikke, mis on ümbritsetud veresoontest Maksa vereringe on dubleeritud: hapnikurikas arteriaalne veri maksaarterist ja värativeeni
● säästmismäärast ● rahvastiku kasvutempost ● tehnoloogilise progressi kiirusest Empiirilised uuringud näitavad et: ● Solow mudel selgitab tasakaalustatud kasvu ja tingimusliku konvergentsi toimimist ● Riikidevahelised elustandardi erinevused tulenevad erinevustest kapitali akumulatsioonis ja tootlikkuses Kasvu teooria ja kasvu empiirika ● Tasakaalustatud kasv ● Konvergents ● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv ● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad kasvavad sama määraga ● Mudeli kohaselt kasvavad Y/L ja K/L sama määraga (g), seega K/Y on konstantne ● Solow mudelis kasvab reaalpalk sama määraga kui Y/L, samal ajal intressimäär on konstantne Kasvu empiirika: konvergents
· Organisatsioonikultuur avalikult ja kollektiivselt tunnustatud tähenduste süsteem (väärtused, normid, sümbolid (ideoloogia), müüdid, lood, asjad, esemed, artefaktid, tehnoloogiad. · Rahvusvahelised korporatsioonid organisatsioonid, mis tegutsevad enam kui ühes riigis. · Kapitalism tootmisvahendid on eraomandis, tegevuse eesmärgiks on kasum, valitseb vaba konkurents ja toimub kapitali akumulatsioon. · Organisatsioon kui võrgustik (Castells) tagab kohanemist ja ellujäämist tihedas konkurentsis. · Töö Tänapäeval iseloomustab tööd paindlikkus (mittestandardsed hõivetingimused), spetsialiseerumine, fragmentaarsus ja ebakindlus (lõhutud karjäärid, identiteedi kadumine), töö intensiivistumine ja töökohtade polariseerumine, konkurentsi kasv tööandjate ja töövõtjate vahel. Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest:
T (mool j /-ajaühik), Rj j muut reaktsioonil(mool j /ajaühik), -Fj j voog süsteemist dNj/dt j akumulatsioon *CA² -või -rA=kII*CA*CB-4) kolmandat järku (n=3) -rA=kIII *CA³ -või -rA=kIII*CA²*CB..-Üldiselt A -30
ettevalmistamine,# (autarkia); riik määras toodanguhulga ja tarbimisemahu, plaanimajandus (Kas ikka igalpool?); 2. Millised industrialiseerimise ja talurahva koopereerimise variandid esinesid NSVLis? Ind: Äärmiselt kiire kasv tööstuses iga hinna eest, maksimaalselt kõrge industrialiseerimise tase ja tempo. Oldi nõus viima elatustase võimalikult madalale, et vabastada ressursse tööstuse arenguks, pigistada põllumajandusest välja maksimum toidu- ja tooraineid. Tööstuse enda akumulatsioon, kärped teiste rahvamajandusharude akumulatsioonist. Kol: ka kolhoosidel eie tohtinud olla kõiki tootmisvahendeid, need pidid kuuluma riigile. 3. Kuidas käituti teisiti mõtlevate majandusteadlastega NLis? NT! Esialgu tõrjuti kõrvale:esitati soovitused oma vaadetest loobuda, süüdistati kulakluses, vallandati, arreteeriti, hukati. (Kondratjev) Neid kiusati taga, saadeti koonduslaagritesse, hukati, teisiti ei tohtinud mõelda!!!Paljud põgenesid läände. Nt hukati N. Kondratjev, nt W
KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. Passaattuuled puhuvad õhumassi põhjapoolkeral kirdest edela suunas. Samuti on õhumasside liikumine mõjutatud Coriolisie jõust. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Maa pöörlemisest (Coriolise jõust) tulenev kõrvalekalle ...
Lämmastiku kriitiline kontsentratsioon minimaalne lämmastiku kontsentratsioon, mille juures taime kasv on maksimaalne. Koos kasvu suurenemisega, suureneb ka varis. Varise lagunemine sõltub varise kvaliteedist, sellest sõltub, kas lagunemine on kiirem või aeglasem. Kõrgem lämmastiku kontsentratsioon aitab rohkem C metsades hoiustada. Seda läbi kahe protsessi biomassi kasv ja seeläbi varise hulga suurenemine ja potentsiaalselt suurema orgaanilise aine akumulatsioon mulda. Nimelt lämmastiku lisamisel madala kvaliteediga, kõrge ligniini sisaldusega varisele org aine lagunemine aeglustus. Kõrge kvaliteediga ja madala ligniini sisaldusega varise puhul lämmastiku lisamine kiirendas lagunemist. 12. Millised on olulisemad õhusaasteained? Jagatakse primaarseteks (otse saasteallikast) ja sekundaarseteks (saasteainete ja atmosfääris toimuvate protsesside tulemusena).
ja lagunemise vaheproduktide kuhjumine mulda (CH4, H2S). Mullatekkeprotsess on bioloogilise aineringe see osa, mis toimub murenemiskooriku pindmises kihis (lähtekivimis) seoses ainete ja energia muundumise ja ümberpaigutumisega vastastikuses seoses teda ümbritsevate keskkonnatingimustega. Mullatekke tegurid e faktorid (V.V.Dokutajevi järgi):1. Bioloogiline faktor taimsed ja loomsed organismid, suurim tähtsus autotroofidel, taimede ja loomade kaudu toimub vabanenud toiteelementide akumulatsioon 2.Lähtekivim mineraalne alus, millel muld moodustub. Pärandab mullale oma mehaanilised, füüsikalised, mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. 3.Kliima mõjutab organismide elutegevust mullas. Kliima mõju võib olla otsene. 4.Reljeef jaotab ümber aineid (erosioon) ja energiat (kalded) 5.Aeg ehk mulla vanus aja jooksul muld areneb. 6.Inimfaktor väetamine, kuivendamine, niisutamine (positiivne). Inimfaktor võib olla ka negatiivne
Meie kliimas on mineraalide lagunemine tavaliselt karbonaatideks ja ränihapendiks. *lahustumine- sellele alluvad kõik mineraalid. Hästi lahustuvad kaltsiit, kips, dolomiit, haliit. Halvasti kvarts ja vilgud *uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon. -bioloogiline murenemine- toimub taim- ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul. Settekivimid vastupidi ainult rabenevad. 7. Denutatsioon ja akumulatsioon, üldmõisted. Denutatsioon on ekogeensete jõudude poolt tekkinud murendkivimite purustev tegevus. Akumulatsioon kuhjav tegevus. 8. Vee geoloogiline tegevus. Jaotatakse neljaks: *ajutiste vooluvete ehk deluviaalsete vete tegevus (moodustuvad kõrgendike nõlvadel pärast suuremaid vihmavalinguid ja pärast lume sulamist. Toimub ärakanne (tekivad erodeeritud mullad) ja samas madalamasse kohta pealekanne(tekivad deluviaalsed mullad)
serpentiinistumist, kaolinistumist. Troopilises kliimas tekivad kaoliinist oksiidid (boksiit, mis annab muldadele punase värvuse- lateriitmullad) 3)bioloogiline murenemine- elusate organismide ja nende laguproduktide toime. Huumushapped asuvad reaktsiooni mineraalidega ja tekivad orgaanilismineraalsed kompleksühendid. Muld tekib hetkest, kui rabenenud või porsunud kivimile asuvad esimesed bioloogilised organismid. Denudatsioon ja akumulatsioon Maa ehitust mõjutavad maasisesed ja maavälised jõud. Maasisesesd jõuad avalduvad aeglaste maakoore tõusude või vajumistena, vulkaanillise tegvusena, maavärinatena. Maasiseste jõudude tulemusena tekivad mäed (mäetekkeprotsessid): kurrutamine- kurdmäestik; maakoore katkikäristamine- pangasmäestikud ehk alangud. Maavälised jõud kujundavad ümber maasiseste jõudude toimel kujunenud maakoore pealispinda. Kõigepealt leiab aset kulutus ehk denudatsioon (vesi, tuul)
(transaction costs), muutes hinnainfo kiiremini vananenuks ning sunnib kasutama ressursse, mida oleks saanud efektiivselt kasutada mujal, ümberhindluseks (repricing). Esitatud tunnuseid nimetatakse inflatsiooni menüükuludeks (menu costs). Inflatsioon moonutab ka relatiivseid hindasid ja raskendab majanduslike otsuste tegemist, samuti surub maha säästmise ajendeid. Inflatsiooni tõttu võib olla takistatud kapitali akumulatsioon, olenevalt ootustest ja investeerimisfondide võimalustest. Nimetatud tunnusjooni käsitletakse ka kui inflatsiooni moonutuskulusid (distortion costs of inflation). Inflatsiooni sotsiaalsed kulud avalduvad ka inflatsiooniperioodide üldises kindlusetuses. Tüüpilised kaotajad ootamatult ilmnenud inflatsiooni korral on kreeditorid (võlausaldajad), tarbijad, fikseeritud sissetulekutega inimesed, hoiustajad, ja teised,
f) Kogupakkumine on samal tasemel ühiskonna potentsiaalse tootmismahuga g) Pikaajaliselt põhjustab kogunõudluse muutus vaid hindade, mitte tootmismahu muutuse · POTENTSIAALNE TOOTMISMAHT reaalne SKP, mille majandus saavutab, kui ta toodab võimaliku tootmise piiril. Ressursid on maksimaalselt rakendatud. · Potentsiaalset tootmismahtu mõjutavad: · a) Tööjõu pakkumine ja tööviljakus · b) Kapitali akumulatsioon · c) Tehnoloogia tase Keynesi koolkond. Põhiseisukohad. a) Palgad ja hinnad on jäigad, need ei kohane turumuutustele b) Kogupakkumise kõver on horisontaalne c) Tasakaal võib saabuda ka allpool potentsiaalset tootmismahtu, st. tööpuuduse tingimustes d) Tööpuuduse (ja teiste ressursside alahõive) põhjuseks on ebapiisav kogunõudlus e) Tööpuudust on võimalik leevendada, kui valitsus sekkub majandusse
19. sajandu kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel asus Venemaa keskvalitsus järgima eelkõige Suurbritannia liberaalset majanduspoliitikat. Venemaal oli keskkond siiski erinev ning selle tegevuse ebaõnnestumise põhjused olid alljärgnevad. Kultuuritus, eelkõige madal tööviljakus, mis pidurdas loodusrikkuste kiiret kasutuselevõtmist. Tööstuse halb organisatsioon. Pikk tööpäev, madal palk, kartlik ja harimatu tööline. Vene kapitali aeglane akumulatsioon. Witte ütles, et ilma väliskapitalita pole võimalik tagada Venemaa industrialiseerimist. Vene ühiskonna eripära ehk asiaatlus. Puudub usaldusväärne majanduslik kliima. Talurahva pärisorjusest vabastamisel pärisorjuslike sidemete faktiline säilimine. Kapitalistliku ettevõtlikkuse, võimekate firmajuhtide, kvalifitseeritud kaadri puudumine. Sergei Witte oli Venemaa rahandusminister aastatel 1892-1903. Muutis industrialiseerimise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
