Karl Marx ,,Kapital" Kapitalistliku akumulatsiooni üldise seaduse kokkuvõte Antud tekst kirjeldab ülerahvastust ning sellega kaasnevaid probleeme. Ülerahvastus saab esineda kahel viisil akuutsel ehk kriiside ajal, ja kroonilisel viisil, mis on loiu äritegevuse ajal. Relatiivne ülerahvastus omab kolme vormi: voolavat, varjatud ja püsivat. 19. sajandi tööstuses toimus nii tööliste eemaletõukamine kui ka ligitõmbamine, mille tagajärjel töötajate arv üldkokkuvõttes kasvas. Sellisel juhul on tegemist ülerahvastuse voolava vormiga. Tollel ajal vajati vabrikutesse ja manufaktuuridesse tööle alaealisi noormehi. Nad moodustasid voolava ülerahvastuse elemendi, mis kasvas sedamööda, kuidas kasvas tööstus. Dr. Lee tegi kindlaks, et suurtööstuste töölistel on kõige lühem eluiga. Manchesteris näiteks oli 19. sajandil jõuka klassi keskmine eluiga 38 aastat, töölisklassil aga kõigest 17. Selline erinevus näitab ka seda, et töölisklas...
lahustuvad vees. Sõltuv vee temp. ja CO2 sisaldusest. 3) Hüdratatsioon on veega ühinemine. Hematiit annab veega ühinedes limoniidi. Silikaatide murenemine talgistumine talk, serpentiidistumine serpentiin, kaoliinistumine kaoliit. Akumulatsioon; dekudatsioon Maa sisemuses avaldub maa sisejõud. Maa väliste jõudude toimel kulutatakse maapinna pealispinda. Transporditakse materjali ühest kohast teise. Seega leiab aset maapinna dekudatsioon ja akumulatsioon. .1 Vee geoloogiline tegevus: ajutiste vooluvete geol. tegevus ilmneb seal, kus on tegemist liigendatud reljeefi alaga (kuplitel, nõlvadel, lumesulamis vesi, sademete vesi ei nõrgu maapinda ja nõrgub mööda maapinda alla.). Seega leiab aset vee erosioon (kulutus) elluurium jääb kuplile alles, delluurium jääb kuplite vahele. Erodeeritud muld muld, mis ära kantakse. Deloviaalmullad neile kantakse peale. Eestis on
3. raudhüdroksiidide grupp limoniit, götiit. 4. savimineraalide grupp kaoliniit, montmorilloniit. On võimelised siduma katioone ja vett. Tekib mullaviljakuse üks elemente vee kinnipidamisvõime. Murenemise tüübid: 1. Sialliitne parasvöötme tingimustes. 2. Alliitne troopilistes tingimustes. 5 Denutatsioon ja akumulatsioon Praegune maakoor on kujunenud väga pikka aega kestnud protsesside mõjul. Muutuste põhjused võivad olla endogeensed (maakoore tõusud ja langused) ja eksogeensed. Maakoore kihtide asetuse muutused: kurrutused ja murrangud. Peamised eksogeensed jõud on vesi, tuul, raskustung ja jää. Tekkinud murendkivim kantakse sageli oma tekkekohast kaugele. Lisaks sellele toimub ka ühelt poolt purustav tegevus (denutatsioon) ja teisalt kuhjav tegevus (akumulatsioon).
Võrtsjärve veebilanss, mln m3 1989 Näitaja 1 2 3 4 5 6 7 SISSEVOOL 268,24 212,63 217,26 80,48 60,67 59,87 39,60 Mõõdetud sissevool 83,15 61,13 62,70 29,89 16,89 16,64 11,63 Väike Emajõgi 65,72 46,96 48,34 22,28 12,56 12,36 9,11 Õhne 17,43 14,17 14,36 7,61 4,33 4,29 2,51 Mõõtmata sissevool 103,09 88,69 90,47 31,94 25,66 25,34 16,36 Väike Emajõgi alamjooks 1,38 9,86 10,15 4,68 2,64 2,60 1,91 Õhne jõgi alamjooks 19,70 16,01 16,22 8,60 4,90 4,84 2,84 Ülejäänud valgla 82,01 62,81 64,09 18,...
4. süvakivimite rabenemisel ja porsumisel tekkinud murendi nimetus murendmaardla 9. Eksogeensete protsesside liikumapanev jõud Päikeseenergia Alla: 1. Üks murenemise tüüp on ... murenemine biokeemiline 3. füüsikaline ja keemiline... on üks eksogeenne protsess murenemine 5. eksogeensed protsessid ... maakoort kulutavad 6. mitmesse rühma jagatakse eksogeensed protsessid kolme 7. eksogeensete protsesside vastandiks on ... protsessid endogeensed 8. ...ehk akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine settimine 9. Üks murenemise tüüp on ... porsumine
Väävliringe oluline toitaine taimedele ja inimestele tootmistegevusel(väävelhape, akud jne) Veeringe vee pidev ringlemine Päikese, gravitatsiooni ja organismide mõjul. Väike veeringe Okeaniline Suur veeringe Globaalne Kivimite rabenemine põhjustavad tempi kõikumised ja vee külmumine kivilõhedes Kiviminte porsumine murenemine vee, hapniku, CO2 või biokeemilisel mõjul. Tähtsad mullas toimuvad protsessid: 1. Orgaanilise aine akumulatsioon, nt kamardumine 2. Mineraalse aine akumulatsioon, nt küllastumine 3. Väljauhtumisega seotud, nt leetumine 4. Liigniiskus, nt gleistumine Erinevad lähenemisviisid maastikele: Loodusgeograafiline · Kõige vanem · Keskendub aset leidvatele protsessidele · Kasutatakse kartograafiline meetod, kompleksprofiil Maastikuökoloogiline · Maastikukomponentide omavaheline analüüsimine · Kasutatakse kartograafiline meetod, kompleksprofiil, modelleerimine
Hüdrosfäär Hüdrosfääriks nimetatakse Maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning on osaliselt nende sees Vee (100%) jaotus 1. Maailmameri (97%) - Ookeanid (5 tükki: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri) - Mered - Lahed 2. Muu vesi (3%) - Põhjavesi (24%) - Pinnaveed (ka siseveed) - Liustikud (75%) - Järved - Jõed - Sood - Mullavesi - Veeaur atmosfääris Jõgede äravool Jäeorg, jõesäng Vett, mis piki jõesängi kõrgemalt madalamale liigub nimetatakse jõe äravooluks Äravool sõltub paljudest teguritest: 1. Sademete hulk ja režiim 2. Õhutemperatuur (sellest sõltub aurumine) 3. Äravooluala ehk valgla suurus 4. Jõgede lang (suurima langusega jõgi Eestis on Piusa jõgi - 212m) 5. Valgl...
RELJEEF JA PINNAVORMID M A A T E A D U S Pinnavormid tekke järgi: M kosmogeensed metoriidi kraater A A T E A D U S endogeensed Maa siseenergia mõjul tekkinud M vulkaanilised A tektogeensed A T E A D U S Maakoore rebendrikked Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. M Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, m...
Jean Tinguely „Metamatic nr.17“ Jean Tinguely Koos oma abikaasaga tegi ta ühistöid, kõige tuntuim on ‘’Hon’’ Nad olid keskkonnakunsti rajajad, kus teos ümbritseb publikut ka heli- ja lõhnaaistingutega Jean Tinguely ‘’Temake’’ Arman Fernandez Prantsuse objektikunstnik Kuulsaks saanud akumulatsioonidega, kokkupressitud tööstustoodetega ja kompositsioonidega katkistest viiulitest Lisaks on ka tuntud kui prahi ja rämpsu eksponeerija Arman’i akumulatsioon Arman ‘’Chopin waterloo’’ Jasper Johns Ameerika maalikunstnik ja graafik Ta tegi terveid seeriaid lõuendile maalitud tuntud motiividest nagu lipud, numbrid, märklauad Tema tähelipp on saanud tema loomingu kui ka ameerika popkunsti sümboliks Jasper Johns
Toimub tuule, vee ja jää geoloogilise tegevuse tulemusena. Murenemine- keemiline murenemine ehk porsumine ja füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Mulla tekke on ka murenemis protsess. Kulutus- murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus. Kõrgemal kulub rohkem. Transport- tuule kanne, mida pikem on transpordi tee, seda peenemaks, ümaramaks ja paremini sorteerituks muutub materjal. Settimine ehk akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine. Allpool settib rohkem. 17.Tuule tegevusega seotud geoloogilised protsessid- Kulutav tegevus, edasikanne ja akumulatsioon-tekivad tuulevired ja luited. Transpordi käigus osakesed ümardatakse, peenestatakse ja sorteeritakse. Tuuleerosioon-seenkaljude teke. Deflatsioon ehk setete ärakanne tuule poolt. 18.Merede geoloogilise tegevusega seotud protsessid: Kulutus ehk murrutus, Transport, Akumulatsioon, settimine. Rannajärsakutelt lahti
näiteks Päikeseenergia arvelt. Murenemine- kivimite muutumine maapinnal ja selle lähedases kihis vee, õhu ja organismide füüsikalisel ja keemilisel toimel Tuule geoloogiline tegevus ehk eoolne protsess- kulutab, kannab edasi Vee geoloogiline tegevus- Vee ringkäik looduses Merede geoloogiline tegevus- see on üks olulisemaid geoloogilisi tegevusi, sest 2/3 Maast on mere all. Jää geoloogiline tegevus- Liustikud Pinnavee geoloogiline tegevus- kulutus, transport, akumulatsioon. Pindalaline voolamine ja erosioon. 7. Kulutus transport akumulalisatsioon Transpordi käigus kulutatakse, sorteeritakse ja ümardatakse (sõltub sellest, kui pikk on transpordi osa. Sellest omakorda sõltub kui palju on materjali ümardatud). Akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine ehk protsess mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad. Denudatsioon- kulutus. Toimub tuule, jää, jne eksogeensete protsesside käigus. 8
6.Loeng (16.märts 2009) Eksogeensed protsessid: · kulutus, purustus; · transport; · akumulatsioon, settimine. Eksogeensed protsessid mida pikem transport, seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne. Sood: · soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest;
(2)Kaasa haaratud hõljumina (suspended load). (3)Lahustunud ainetena (dissolved load) 8. Setendite erosioon, transport ja settimine voolusängis (sh mõisted tasakaaluprofiil, alluuvium, terass, soot jn). Setete erosiooniks loetakse nii tahkete osakeste kui ka lahustunud komponentide (füüsikalist) eemaldamist algsetest kivimi-/settekehadest. Voolusängi oõhjas veeretades liiguvad kõige jämedamad osakesed. Tasakaaluprofiil - jõe voolusängi pikkiprofiil, kus sängi erosioon ja setete akumulatsioon jõesängis on tasakaalus. Sisuliselt erodeeritakse igas tasakaaluprofiili punktis igal ajahetkel täpselt niipalju setteid kui samast punktist neid läbi transporditakse ja samas punktis setteid settib. Vooluvee setteid (vooluvee poolt setitatud sete) sängis ja orundis nimetatakse alluuvium'iks. Terrass on suurveest mitte üleujutatav (vana) lammitasandik, mis reeglina kujuneb jõe erosioonibaasi langemisest tingitud jõesängi sisselõikumisel/sügavnemisel
5.Loeng (9.märts 2009) EKSOGEENSED protsessid: Protsessid, mis on seotud maakoore ja Maa väliste sfääride vastastikuse mõjuga. Nt: kivimite murenemine; tuule, voolava vee ja jää geoloogiline tegevu; lainete tegevus rannikiul jne... 1. Kulutus, purustus (liustik) 2. Transport (tuule kanne) 3. Akumulatsioon, settimine Mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: Liiv, kruus, liivasavi, saviliiv, mudad, turvas jne.. Diagenees- selle käigus kujunevad pehmetest pudedatest setetest settekivikid. Toimub osakeste liitumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak. Mineraalide ümberkristalliseerumine. Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivi, lubimudadest lubjakvid.
(Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, libisemine, veeremine). *Tuule geoloogiline tegevus - +Eoolsed protsessid +eoolsed setted +kulutav tegevus...edasikanne... akumulatsioon. *Pinnavee geoloogiline tegevus - +Vooluveed +alluviaalsed setted +kulutus...transport...akumulatsioon. Transport: veeremine, hõljumine, lahusena. *Merede geoloogiline tegevus - Kulutus, transport, akumulatsioon, settimine. *Jää geoloogiline tegevus Kulutus Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30...80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. 3
+ konkreetsete mere soolsust mõjutab jõgede sisevool. Merevee omadused Soolsus Tihedus Temperatuur Tv lk. 57 h. 9 Mida väiksem on laiuskraad seda kõrgem temperatuur Mida väiksem on laiuskraad seda väiksem tihedus Mida suurem on temperatuur seda väiksem tihedus Mere geoloogiline tegevus Kulutav tegevus ehk murrutus ehk abrasioon Järskrannik, rannaastang Kuhjav tegevus ehk akumulatsioon Laugrannik, rannavallid (suur lainetus), barrid (mere põhi lainetab. Väikese lainetuse ühesuunaliste tuulte ja hoovuste mõjul) Rannikul esinevate pinnavormide kujunemine oleneb eelkõige: Lainetuse tugevus Kivimite vastupidavus lainetusele Tektoonilised liikumised (maapinna tõus ja vajumine) Lisaks võivad veel eelnevale kaasa aidata mõned teised tegurid TEGUR MÕJU RANNIKULE
Hüdrosfäär ehk vesikest. Hõlmab maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla, põhja, atmisfääri ja liustikuvee. Soolane 97,2 % Mage 2,8 % Pinnavesi 77.8% Põhjavesi 22,0% Mullavesi 0,2% Pinnavesi: Liustikud 99,36% Järved ja jõed 0,61% Atmosfäär 0,03% Hüdroloogia - teadus, mis tegeleb hüdrosfääri uurimisega. Väike veeringe esineb maailmamere kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Jõgede äravool - sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotatakse: -perifeersed äravoolualad - jõgede vesi jõuab maailmamerre - sise-äravoolualad - jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või kõrbetesse ja ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon - vee imbumine maa sisse Mõjutavad pinnase omadused: lõhederikkus (lubjakivi) õhulisus/tihedus (liiv, kruus, savi) imamisvõimelisus (turvas) karst - vee lahustav, uuris...
Õhu- ja soojavajaduste rahuldamises ning sõltub mulla puhverdusvõimest läbilaskvusest ja neelamismahutavusest. Fütsanitaarne funktsioon seisneb mõjus taime tervisele ja sõltub kahjustavate ainete ja organismide sisaldusest mullasning nende kogunemise ja lagunemise dünaamikast. Tehnoloogiline funktsioon seisneb mõjust agrotehniliste võtete rakendamis võimalikkusele-tulimuslikkusele kultuurtaimede viljelemisel. MULLATEKKEPROTSESSID Orgaanilise aine akumulatsioon (kõdustumine, kamardumine, turvastumine) Leostumine Leetumine Gleistumine Lessiveerumine Savistumine Eesti mullad jagunevad: Automorfsed mullad: A põuakartlikud ja parasniisked mullad B Gleistunud e niisked mullad Hüdromorfed mullad: C Glei-e märjad mullad D Turvastunud mullad E Soomullad Lammimullad Sooldunud rannamullad Erosiooniala mullad Eesti muldi iseloomustavad : · Soode ja sostunud muldade osatähtsus · Masiivse pae esinemine mullaprofiilis küllalt suurel pinnal
osadeks. Seda kutsub esile temperatuuri kõikumine, jää tegevus ja mehaaniline surve. 13. Keemiline murenemine ehk porsumine kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike reagentide (H2O, CO2 ja O2) mõjul, kus võivad moodustuda uued mineraalid. 14. Biokeemiline murenemine keemiline murenemine, kus osalevad ka nn bioloogilised reagendid, näiteks mikroobide ja taimejuurte metabolismi käigus toodetud happed. 15. Denudatsioon kulutus. 16. Akumulatsioon kuhjumine. 17. Vee-erosioon kallakulistel aladel vihmasadude, lume või jää intensiivsel sulamisel tekkinud vooluvete mõjul maa pindmise materjali ärakanne. 18. Eluuvium murendmaterjal, mis jääb nõlva ülaossa oma tekkekohale. 19. Deluuvium uhtsete, mille on moodustanud vee poolt kaasa viidud materjal reljeefi madalamasse ossa. 20. Ovraag sügav sälkorg, mille moodustavad tugevamate sadude järel suured vooluveed. 21. Lamm suurveega üleujutatud jõeoru põhi.
Tallinna Polütehnikum XXXXX „Energia säästmine programmeeritavate seadmete abil“ Referaat Koostaja: X Juhendaja: X Tallinn 20XX Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1Miks on tähtis energiat säästa?...........................................................................................4 2Programmeeritavad seadmed.......................
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise me...
Hüdrosfäär veeringe väike suur aurustumine veekogu vee aurustumine ookeanilt, selle pinnalt, sademetena sinna tagasi liikumine maismaa kohale. (toim. ööpäeva jooksul) Tekkivad sademed võivad jõuda: *liustikele*põhjavette*jõgedesse *taimedele(transpiratsioon-vee aurustumine taimede pinnalt) PÕHJAVESI-maakoore kivimite/setete poorides/lõhedes olev vesi *tekib sademetest *erinevatel setetel on filtratsiooni e vee läbilaskevõime erinev kruus, lõhedega lubjakivi- 1000-100m vett/ööpäevas liiv- 100-10m/24 h saviliiv, liivsavi- 0,1-0,01m/24h savi, turvas- 0.01- 0.001m/24h *Vettkandvad kihid-liiv, kruus, lõh. lub...
igas tsüklis lõpuni. Pidev protsess- protsess toimub pidevrežiimis, kui lähtematerjal ei ammendu või seda lisandub pidevalt ja samaaegselt toimub produkti tasakaalustatud väljundvool. Statsionaarne protsess- protsess,mille kaudu parameetrid ei muutu ajas Mittestatsionaarne protsess- protsess,mille kaudu parameetrid muutuvad ajas. Akumulatsioon- Akumulatsioon on veehulga muutumine arvutusperioodil (veebilansi valemis) Kokkusurutav fluidum – fluidum, mille tihedus muutub rõhu ja temperatuuri muutumisel oluliselt. Mittekokkusurutav fluidum – fluidum, mille tihedus ei muutu või muutub vähe mõõdukal temperatuuri ja rõhu muutumisel. Füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud:
Keskmisest madalam on soolsus poolustel, ekvaatori prk-s (väike auramine, sademetehulk suur)Voolusäng ja sellega seotud protsessid Voolava vee reljeefi kujundav tegevus: 1)jõe kulutav tegevus e erosioon selle tagajärjel kujunevad erineva jõeoru tüübid (sälkorg, sängorg, lammorg) kujunevad pangad ja joad, jõgedel soodid. 2) setete transport e ärakanne selle tagajärjel jõeorud süvenevad, settimiskohtadesse tekivad settelavad ja delta. 3) setete kuhjumine e akumulatsioon mõned jõeoru lõigud täituvad setetega. Sängivoolu mõju aluspinnale oleneb veehulgast, voolukiirusest ja setetest. Põhjaerosioon ülekaalus ülemjooksul, kulutab põhja. Küljeerosioon ülekaalus alamjooksul. Jõgi lookleb e meandreerub. Põrkeveerule kujuneb haudmik. Vanajõe looge soot Rannikuprotsessid Suurem osa maakera rahvastikust elab rannikualadel. Sealsed elanikud peavad arvestama
Geograafia - Hüdrosfäär 1) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. 2) Hüdrosfääri saab jagada kaheks: · magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri). 3) Veeringe maakera eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: 4) Sademed - Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. 5) Aurumine - toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ja liustikelt ja taimede tegevuse kaudu. 6) Jõgede äravool - sõltub sademete ja aurumise vahekorrast.Väikese sademetehulga korral jääb aurumisest vähe vett üle ja niisugustes tingimustes alalisi jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Jõgede äravoolualad jaotatakse kaheks: · Perifeersed äravoolualad, kust jõged...
03 (sirged ilma takistuseta voolusängid) kuni 0.15 (tiheda veetaimestikuga sängid). Järve veebilanss Qsisse + P + (Iinf) - Qvälja E (Iekst) +- A +- S = 0 Qsisse = Quuritud + Quurimata P-sademed veekogu pinnal - 17 - Iinf põhjavee infiltratsioon Qvälja väljavool E aurumine järve pinnalt Iekst eksfiltratsioon (esineb harva, põhiliselt karstialadel) A- akumulatsioon s- sidumatus T-K=0 T-tulu K- kulu Järve kaldajoone liigestatus Kkl = Lj/Lr Kkl kaldajoone liigsetatus Järve keskmine laius Bkesk = F/p F- pindala p- pikkus Ainetebilanss AQsisse + Ap AQvälja = A A-akumulatsioon Järve veevahetuse näitajad Kv = W/T ; Kv= W/K ; Kv= 2W/K+T Kv- veevahetuse tegur W- maht
Baktereid on kõige rohkem parasniisketes neutraalsetes muldades. 6. Humifitseerumine s.o huumusainete teke- lihtsamad ühendid sünteesitakse mikroorganismide osavõtul keerukamateks. 95% org ainest on huumus. 7. Mullatekketegurid 1. Bioloogiline faktor taimsed ja loomsed organismid (bakterid, seened, vetikad, kõrgemad taimed, närilised, mutid, ussid, ainuraksed, putukavastsed jne). Suurim tähtsus autotroofidel, taimede ja loomade kaudu toimub vabanenud toiteelementide akumulatsioon. 2. Lähtekivim mineraalne alus, millel muld moodustub. Pärandab mullale oma mehaanilised, füüsikalised, mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. 3. Kliima mõjutab organismide elutegevust mullas (sademed, päikesekiirgus, tempe-ratuur). Kliima mõju võib olla otsene (päike soojendab) või kaudne (taimede, loomade kaudu). Aktiivsed temperatuurid on 10-35°C 4. Reljeef jaotab ümber aineid (erosioon) ja energiat (kalde suund) 5
Veeringe Maal, tema lülid: sademed, aurumine, jõgede äravool, infiltratsioon, veebilanss. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1)perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamerega puudub. Vesi jaotub maal: Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% · Veebilanss - kõigi vee juurde- ja äravoolu liikide ning vee akumulatsiooni mahuline iseloomustus mingi maa-ala (näiteks, vesikonna, soo, mandri) kohta mingis ajavahemikus (ööpäevas, aastas). · Veebilanss annab ettekujunduse maa-ala või muu veevarudest. · Mandrite veebilansi iseloomustab põhiline s...
rõhu all muutub ta siiski plastilisemaks ja hakkab käituma väga viskoosse vedelikuna. Rõhku avaldab jääle tema enda raskus. 22. Liustike tähtsus ja esinemine. Liustikud ei kujunda mitte ainult pinnamoodi, vaid mõjutavad kliimat ja on selle indikaatoriks, reguleerinvad merepinna taset, mõjutavad maapinna isostaatilisi liikumisi jne. Liustikud võivad paikneda ka lumepiirist allpool, kuid osa liustikust peab asuma siiski kionosfääris, kus lume akumulatsioon ületab selle sulamise ja aurustumise. Eestile kõike lähemal võib liustikke esineda Skandinaavia mäestikus.
Suurvee ajal vesi väljub jõesängist ning uputab lammi üle Soot ehk vanajõgi – jõesängist eraldunud siseveekogu, endine looge lammil Jõelooge ehk meander – jõeoru kaarjas osa Voolusäng ja sellega seotud protsessid: Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus - Kulutus ehk erosioon – lammorg, sälkorg, moldorg; põhja- ja küljeerosioon - Setete transport - Setete kuhjamine ehk akumulatsioon – delta, kuhjetasandik jõe suudmealal Põhjavesi Põhjaveeks nimetatakse maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm tühikutes olevat vett Vettkandev kiht – vesi liigub vabalt poorides Vettpidav kiht – vett mitteläbilaskvad materjalid Põhjavee kiht – tekib vett mitteläbilaskvale kihile Infiltratsioon – sademed või pinnaseveed ei satu otse vooluvetesse, vaid imbub
ühiskonna ühtlustamist. Ühiskonna uurimisel pole mõtet, kui tegelikkuses midagi ei muutu. Ühiskonda tuleb uurida kriitilisest perspektiivist lähtudes. Just ebaloomulikud ja ebaõiglased majandussuhted on tekitanud inimeste ja sotsiaalsete gruppide konfliktid ja vastuolud. Marxi ühiskonnakäsitluse tunnusjooneks on arusaam, et sotsioloogia kui ühiskonnateaduse eesmärk on ühiskonna paremaks muutmine. Marxi teesid · Vähenevad kasumid ja kapitali akumulatsioon o Nagu Smith, nii ka Marx väidab, et tootja peab arvestama konkurentsiga. Mida suurem firma, seda efektiivsemalt saab ta toota, seega kui üks innovaatiline firma laiendab oma tegevust, siis paneb ta ka konkurendid seda tegema. Laienemisega seoses vajatakse rohkem töölisi, kuid firmal on kasulikum töölised masinatega asendada. Samas
maakoores kõrgete rõhkude ja temperatuuride abil. Moondele võivad alluda nii tardkivimid, nende moondel tekivad Enamus moondekivimeid tekib 10-30 km sügavusel, kus kõrged rõhud ja temperatuurid. Kontaktmetamorfism .. sarvkivid liivakivid..kvartsiidid, lubjakivid tekivad marmorid. Savidest tekivad savikildad. Eksogeensed protsessid mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kulutus, purustus. Akumulatsioon, settimine. Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne. Diageneesi käigus kujunevad pehmetest pudedatest setest settekivimid. Toimub osakeste liikumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak, Mineraalide ümberkristalliseerumine. Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivid, lubimudadest lubjakvidid. Murenemiseks nim kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore Murenemist intensiivssust mõjutavad:
Päikeseenergia. ksogeensed protsessid võib jagada kolme rühma: * Murenemine, mis jaotub omakorda keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks ja füüsikaliseks murenemiseks ehk rebenemiseks. Murenemine on kivimeid purustavate protsesside kogum. * Denudatsioon ehk kulutus on murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus. Näiteks Soome skäärrannik koosneb mandrijää poolt kulutatud aluspõhjalistest kivimitest. * Akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine. Kuhjevormid on näiteks moreenist koosnevad oosid. Moreen on murenemisproduktiks, mida on mandrijää poolt edasi kantud. 4.vulkaanid Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Tüübid: Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks
hüdroloogilisi arvutusi ja koostada prognoos. Kõigepealt on vaja teada jõe äravoolu ja selle muutusi. Seejärel tehakse väljavalitud kohas topograafilised mõõdistamised, et teada saada, kui kõrgele saab vett paisutada, kui suureks kujuneb uputatav ala ja kui suure mahuga veehoidla saab üldse rajada. 6.5. Voolusängi ja sellega seotud protsessid Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb kolmeks: kulutus e erosioon, setete transport ja setete kuhjumine e akumulatsioon. Seda tööd võib voolav vesi teha kahel moel: kas nõlvade ühtlase kulutamise ja setete jalamile kuhjumise e uhtumise teel või sängivooluga mööda kindlat vooluteed. Voolav vesi kannab setteid edasi kolmel viisil. Kõige jämedamat materjali suudab vesi veeretada mööda sängi põhja või hüpitada lühikeste vahemaade taha. Kõige rohkem setteid kantakse hõljumina. Osaliselt suudab vesi settematerjali ka lahustada ja lahustunud kujul edasi kanda. Küljeerosiooni tagajärjel
purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumina, lahusena ● Mere geoloogiline tegevus-kulutus,transport, akumulatsioon, settimine ● Jää geoloogiline tegevus-kulutus: Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30-80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites
Erosioon e kulutus sõnnikuhoidlad, prügilad, liigne väetamine. Maa sees olev vesi puhastub ise. Ta Setete transport puhastub seda paremini, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Setete kuhjumine e akumulatsioon Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinna all. Reostust tuleb kindlasti vältida Seda tööd võib voolav vesi teha kahel moel: puurkaevude läheduses. 6.7 Veekogude kasutamine ja kaitse Nõlvade ühtlase kulutamise
MAJANDUSKASV Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on...
Moreen sorteerimata liustikusete Põhimoreen - aktiivse (liikuva) liustiku basaalses kihis moodustuv ja ladestuv moreen Ablatsioonimoreen moodustub liustikusisese sorteerimata settematerjali väljasulamisel. Sandur on pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka. Mõhnad tekivad irdjää pangaste vahele jääpaisjärvedes settinud setetest - Kuidas jagatakse liustikutüüpe? - Milline on liustiku situatsioon, kui ablatsioon on suurem kui akumulatsioon? - Iseloomusta liustiku plastilist voolamist ja basaalset voolamist. - Nim liustiku kulutuslikke pinnavorme - Iseloomusta moreeni kui setet. Millised on moreeni tüübid? - Nim liustiku setetega seotud kuhjelisi pinnavorme. otsmoreen, voored - Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid? - Mida peetakse jääaegade/jäävaheaegade vaheldumise põhjuseks? - Mis on soliflukatsioon? Luited
Selle teeb hirmsamaks veel mõte, et selline vaesus ei ole oma süü läbi tekkinud, see on tööliste vaesus. Töö, mille hinnaga linnatöölised väheseid toiduraase ostavad, kestab ju enamasti nii kaua, et see ületab igasugused piirid. See töö on ainuke võimalus, et elus püsida. Mida ulatuslikum on tootmisvahendite tsentralisatsioon, seda suurem on vastav tööliste koondumine samale pindalale ja järelikult, mida kiirem on kapitalistlik akumulatsioon, seda viletsamad on tööliste korteriolud. Rikkuse kasvuga kaasneb linnade korrastamine, kus lammutatakse halvasti ehitatud kvartaleid, püstitatakse paleesid pankade, kaubamajade jaoks. Rajatakse tänavaid äriliikluse ja luksustõldade jaoks, ehitatakse hoburaudteid. Sellega tõrjutakse vaeseid ikka kehvemaisse ja tihedamalt täidetud urgastesse. Uuringus selgus, et iga voodi kohta tuleb keskmiselt 3,3 inimest, mõnel korral 5 või 6 ja voodi all mõistetakse iga kaltsupundart
Mida siis majanduskriis iseenesest kujutab ning miks majanduskriis tekib? Majanduskriis kujutab endast seisakut/ummikut, mis ei puuduta mitte ainult majandust, vaid ka ühiskonda kui tervikut, seal hulgas poliitikat, haridust, kultuuri ja valitsevat ideoloogiat. Varem ma ei teadnud täpselt, miks majanduskriisid tekivad, kuid peale mikro- ja makromajanduse loengut sain tegeliku ja ka loogilise põhjuse teada. Majanduskriisi põhjuseks on see, et headel aegadel toimub valede majandusotsuste akumulatsioon, milles minu arvates on tihtipeale süüdi poliitikud, kes annavad lubadusi, mida nad ei suuda täita. Kuid, kui ma seletan majanduskriisi oma sõnadega, on minu arvates majanduskriis nagu viirus, mis on suunatud nii suurtele kui ka väikestele riigidele, mille ravimiseks tuleb võtta hoog maha ja teha väga vajalikud ja ka olulised parandused. Remonti ei vaja ainult majandus, vaid ka meie endi väärtused ja hoiakud, sest igasugustest kriisist väljatulemisel mängivad rolli just väärtustel
MAJANDUSKASV Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on...
Algolekud – nullised ja mittenullised. Avage nende sisu: Algtingimused on süsteemi muutujate või parameetrite teadaolevad väärtused analüüsi alghetkel. Nullised algolekud, teatava sisendmuutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel t0, pole reaktsiooni väljundis üheselt määratud. Põhjuseks on süsteemi akumulatsiooni toime, mis on põhjustatud võimalikest protsessidest enne ajahteke t0. Sõltuvus ainult sisendsignaalist tekib, siis kui hetkel t0 süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult, sellisel juhul on tegemist nullise algtingimusega. Nulliste algtingimuste juures saab kasutada ülekandemudelit ja ülekandefunktsioon on siis süsteemi karakteristik. Nullistel algtingimustel ei ole teada mida süsteem enne teinud on. Mittenulline algtingimus – kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega.
.. ; dn- 1y(0)/dtn-1=0 Tulemusena on väljundmuutuja y(t) üheselt määratud sisendmuutujaga u(t) y(t)=H(u(t)), kus H tähistab süsteemi ülekandeoperaatorit. Algolekud: Algtingimused - süsteemi muutujate või parameetrite teadaolevad väärtused vaatluse või analüüsi alghetkel. Algtingimused on alati väljundi kohta, sest sisend on antud. Diferentsiaalvõrrandil on alati algtingimused, x(to) või x(0).AIgolekud on kas nullised voi mittenullised. Algtingimused - akumuleerunud energia, akumulatsioon. Kui alghetkel süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult, s.o. tegemist on nullise algolekuga. Kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. Realiseeritavus: kas matemaatilistele mudelile vastab reaalne süsteem? Reaalsest süsteemist tehakse modelleerimise abil mudel. Mudelist tehakse realiseerimise kaudu omakorda reaalne süsteem. Abstraktne mudel + realiseerimine -- reaalne mudel. Nende vahel on loodusseadused
Muld on seega tekkinud mitmesuguse koostise ja omadustega kivimitest taimsete ja loomsete organismide elutegevuse ja elu-tegevuse produktide mõju all erinevates keskkonnatingimustes erineva aja jooksul. Mullatekke tegurid: Bioloogiline faktor taimsed ja loomsed organismid: bakterid, seened, vetikad, kõrgemad taimed, närilised, mutid, ussid, ainuraksed, putukavastsed jne.suurim tähtsus autotroofidel taimede ja loomade kaudu toimub vabanenud toitainete akumulatsioon Lähtekivim mineraalne alus, millel muld moodustub. Pärandab mullale oma mehaani-lised, füüsikalised, mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. Kliima mõjutab organismide elutegevust mullas (sademed, päikesekiirgus, tempe-ratuur). Kliima mõju võib olla otsene (päike soojendab) või kaudne (taimede, loomade kaudu). Aktiivsed temperatuurid on 10-35°C Reljeef jaotab ümber aineid (vesi) ja energiat (lõunakallak) Aeg ehk mulla vanus aja jooksul muld areneb
CO2 +H2O+ Päikese energia ja klorofüll [C H2O] +O2 Süsivesikud jt fotosünteesi produktid liikudes lehtedest vartesse ja edasi juurtesse astuvad keerukatesse reaktsioonidesse ja tekivad mitmesugused orgaanilised ühendid. Peale C, H ja O, on taimedes ka teisi keemilisi elemente: N, P, K, Ca, Fe jt. Viimase, neeldudes taimedes lähevad energiarikastesse keemilistesse ühenditesse, N ja S lähevad valkudesse. Toimub mineraalainete biogeenne akumulatsioon. Organismidest on leitud ka He, Ne, Ar, Sc, Kr. Nb, Rh, Pd, In, Te, Xe, Ta, Tl, Bi, Th. Päris kindlalt ei ole leitud Ru, Hf, Re, Os, Ir, Po, Ac, Af, Fr (viimast kolme ei ole leitud ka maakoorest). 26.Enamlevinud elemendid kosmoses: Lihtsaimaks ja esimeseks keemiliseks elemendiks on vesinik H. Vesinik ja heelium on päikese ja tähtede peamised koostiselemendid.Päikese massist on umbes 71% H ja 26.5 He. Teiste elementide sisaldus on tunduvalt väiksem O- 1%, C- 0.5%, Fe- 0
rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup – selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadak- se pikema perioodi jooksul kas TARBITAKSE …. TULU …. või SÄÄSTETAKSE (kulutatakse) INVESTEERING Rikkuse akumulatsioon ehk juurdekasv käib säästu arvel Säästmine – tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest välja- maksetest ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
väljundmuutuja y(t) üheselt määratud sisendmuutujaga u(t) y(t)=H(u(t)), kus H tähistab süsteemi ülekandeoperaatorit. Algolekud – nullised ja mittenullised. Avage nende sisu: alghetkel. Algtingimused on alati väljundi kohta, sest sisend on antud. Diferentsiaalvõrrandil on alati algtingimused, x(to) või x(0).AIgolekud on kas nullised või mittenullised. Algtingimused - akumuleerunud energia, akumulatsioon. Kui alghetkel süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult, s.o. tegemist on nullise algolekuga. Kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. Realiseeritavus: kas matemaatilistele mudelile vastab reaalne süsteem? Reaalsest süsteemist tehakse modelleerimise abil mudel. Mudelist tehakse realiseerimise kaudu omakorda reaalne süsteem. Abstraktne mudel + realiseerimine —► reaalne mudel. Nende vahel on loodusseadused
Kui riigis on kehtestatud väga kõrge tulumaksukoormus, vähendab see inimeste soovi oma tööjõudu pakkuda. Kui väheneb tööjõu hulk, siis mõjutab see oluliselt ka potentsiaalset SKP-d. Kõrged maksud võivad pärssida inimeste soovi säästa, sest säästmine sõltub otseselt inimeste sissetulekutest. Mida kõrgem on tulumaksumäär, seda väiksemad on säästud ja investeeringud. Kui vähenevad investeeringud, aeglustub kapitali akumulatsioon, mis aeglustub ka kogupakkumise ja potentsiaalse SKP kasvu. Kapitali akumulatsiooni võib pidurdada ka ekspansiivne fiskaalpoliitika, kui toimub erainvesteeringute väljatõrjumine. Kõrged tulumaksumäärad võivad pidurdada ka ettevõtjate soovi investeerida uurimis- ja arendustöödesse. Klassikalise majandusteooria pooldajad peavad väga oluliseks avaliku sektori kulutuste madalat taset, efektiivset
töötaja kohta Väljund/toodang töötaja Y/L=γ*E g kohta Kogutoodang(koguväljund) Y=γ*(E*L) n+g c*=f(k*)-δ+n+g)∙k* püsiseisundile vastav efektiivse töötaja kohta c* MPK=δ+n+g majanduskasvu kuldreeglile vastava tööjõu kapitalivarustatuse korral MPK-δ=n+g kapitali puhaspiirprodukt Y=AK endogeense kasvuteooria Firmade tootmisfunktsioon Y=F(K,1-u)EL) Ülikoolide tootmisfunktsioon ∆E=g(u)E Kapitali akumulatsioon ∆K=sY-δK Tööjõus osalemise määr LFRP=(LF/(tööealine rahvastik)100; LE-tööjõud Tööjõu kapitalivarustatus k=K/L Tööviljakus= Y/L(toodangu hulk Y töötaja kohta 9.Majandustsükli teooria(d):Majandus lühiperioodil Plaanitud kogukulutused PE=C+I+G C=C(Y-T) Y −T =Y d=C +S Tarbimise piirkalduvus MPC=∆C/∆Y Säästmise piirkalduvus MPS=∆S/∆Y MPS+MPC=1 Tasakaalu tingimused Y=PE ∆Y 1 = kulutuste multiplikaator ∆ G 1−MPC ∆ Y −MPC
• Aineringete toimumine ja regulatsioon • Orgaanilise aine lagundamine • Kahjurite, parasiitide, haiguste allasurumine • Sümbiootilised ja asümbiootilised suhted taimedega • Taimede kasvu kontroll • Puhver keskkonna kõikumistest tuleneva stressi jaoks 18. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused. tüsedus, värvus, struktuur, tihesus, ülemineks jne. 19. Mullaprofiili horisondid. 1) orgaanilise aine akumulatsioon O-metsakõdu. mulla pinnale ladestunud org ainest koosnev horisont tüsedusega alla 10cm. O1-halvasti lagunenud org aine O2-keskmine O3-hästi A-huumushorisont. Tumeda värvusefa:tekkinud parasniiskestes, kuivades või ajutiselt liigniiskestes tingimustes mulda ladestunud org aine mõjul. Koosneb nii mineraal kui ka org ainest. Ülekaalus mineraalosa, millega on seortud org aine. Huumusesisaldus enamasti 1-6% AT-toorhuumuslik horisont
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
