Tutipäeva või aktuse kõne gümnaasiumi lõpetajatele Tere, armas koolipere Mälestustega on ikka nii, et kõik mis ei meeldi, jääb maha, unustusse. Aga need uued teadmised, kilked, võidud, rõõmud, iseenda ületamised, mis kaheteistkümne aasta jooksul inimesse on kogunenud, need tulevad kaasa ja saadavad meid kogu elu. Gümnaasiumis õpitud aja jooksul oleme teada saanud oma tugevused ja nõrkused. Oleme end proovile pannud olümpiaadidel, mälumängudel, erinevatel võistlustel, ning meid on alati saatnud edu. Suuresti võlgneme tänu nende saavutuste eest õpetajatele. Eriti südamlikud tänusõnad klassijuhatajatele läbi kooliaja, kes on olnud meile toeks ning andnud motivatsiooni edasiliikumiseks. Tänasel päeval sooviksime tänada oma esimesi klassijuhatajaid - Aimi Laanojat ja Inna Laksi. Pika...
Kas Eestimaa võib loota minule ja minu eakaaslastele? Kallid kuulajad! Täna oleme me siia kogunenud, et rääkida taas oma kallist kodumaast. Eesti Vabariik saab 91. aastaseks. Täna, seda tähtsat päeva tähistades peame me eelkõige mõtlema oma esivanematele ja neid tänama. Tänu neile elame me praegu iseseisvas riigis. Nemad võitlesid Eesti rahva ja riigi vabaduse nimel. Nüüd on kasvamas uus põlvkond, kes peab andma oma panuse Eesti riigi jaoks ning hoidma selle vabadust. Kas Eestimaa võib loota minule ja minu eakaaslastele? Enamik arvaksid kindlasti, et tänapäeva noori ei saa usaldada ja nende kätesse tuleks viimse asjana riigi saatus anda. Meist ei ole eriti hea mulje jäänud. Nooruse kohta kuuleme enamasti halvustavaid arvamusi, ikka ja jälle kui hukas see on. Tegelikult on see vaid esmamulje, mida pakuvad inimestele rohkelt massimeediumid. Paraku on just tragöödia see, mis müüb ja inimestele huvi pakub. Tihtipeale ag...
võistkonna eksimiseni. IV. Võistkonnad jagatakse alagruppidesse, et oleks lihtsam selgitada võitjat. V. Korraldajad jätavad endale õiguse muuta kohapeal mängu süsteemi. VI. Alagrupi punktide jaotus: Võit: 3 punkti, Viik: 1 punkt ja Kaotus: 0 punkti. Võistkondade edasi pääsemine poolfinaalidesse vaadatakse kohapeal kohtunike ja korraldajate poolt. AUTASUSTAMINE JA MAJANDAMINE I. Autasustamine toimub leiab aset mõnel kooli aktusel, kas veerandi alguses või veerandi lõpu aktusel. II. Autasustatakse võistkondi meene või magusa suutäiega.
eksamiaine hinded määrasid tunnistuse üldnumbri ning sellega kaasnevad õigused. Tunnistus 1 eeldas ülekaalukalt väga häid hindeid, number 2. Puhul võis olla väga heade hinnete kõrval ka rahuldavaid kuid mitte vene keeles. Tunnistused 1 ja 2 lubasid astuda edasi ülikooli ilma eksamiteta. Ülemineku- ja lõpueksamitele järgnes aktus. Sellele koolielu pidulikumale sündmusele kutsuti lastevanemaid, ametiisikuid ja teisi külalisi. Traditsiooni kohaselt kuulati aktusel ära ühe õpetaja pikem teaduslik ettekanne ning paremate lõpetajate referaadid, esitatuna kreeka, ladina, saksa, vene ja prantsuse keeles. Aktusel tehti teatavaks üleviidute ja ülikooli astujate nimed . Direktor andis lõpetajatele tunnistused.
Toimus kuus lühendatud tundi (tunni pikkus oli 30 minutit), ning sellele järgnes pidulik aktus õpetajatele. ´´Tunnikorraga võib rahule jääda. Kõige probleemsemad tundusid olevat neljandikud, kes tundsid tungivat vajadust uutele õpetajatele esineda. Paar õpilast tuli isegi tunnist kõrvaldad, mõnd erinevatest tundidest kokku mitmel korral. Kokkuvõttes oli tore päev, ´´ sõnas õpetajate päeva direktriss Birgit Roosileht. Aktusel oli kolm muusikalist etteastet (1 soolo, neljandike ansambel ning üheksandike laul õpetajatele), õpetajate päeva direktori ja õppealajuhataja kõne, ning õpetajatele lillede üle andmine. Türi Põhikooli õpetajatele oli saadetud kaart ka Sven Miksrilt ning lilled ja kaart Türi vallalt. Aktus lõppes ühis söömaajaga kooli sööklas. B. Roosileht 2011
Bernoulli märkas peagi andekat noorukit ning soovitas tal tutvuda iseseisvalt algallikatega ning kutsus teda laupäeviti oma koju täiendavaks vestluseks nädala kestel loetu üle. Bernoulli juures sai Euler tuttavaks professori poegade Niklaus II (1695-1726) ja Daniel I-ga (1700-1782). Euleri ja vendade Bernoullide vahel tärkas sõprus, mis jäi püsima kogu eluks.Õpingud ülikoolis edenesid hästi. Pärast kahe aastast õppimist, 9. juunil 1722, anti 15-aastasele Eulerile aktusel bakalaureusekraad. 23. oktoobril 1723 astus Euler vastavalt isa soovile usuteaduskonda. Peale usuteaduslike ainete õppis ta veel kreeka, ladina ja heebrea keelt. Huvi klassikalise kirjanduse vastu säilis tal kõrge vanuseni. 8. juulil 1724 pidas Euler ülikooli aktusel ladina keeles kõne Descartese ja Newtoni filosoofiast ning sai magistrikraadi. Samaaegselt sai sellesama kraadi tema sõber Johann II Bernoulli, kes oli temast kolm aastat noorem. Euleri matemaatikuks
See periood on aga üks süngeimaks etapiks. Ta sai Postimehesse saksa ja vene keelest tõlkijaks. Terve elu oli tal mure elukoha pärast. Küll kolis ta ühest kohast teise, kuid unistus tõelisest kodust oli tal lõpuni. 75. sünnipäevaks kinkis Tartu linnavalitsus talle korteri, kuid sealgi ei püsinud ta kaua. Ta oli väga tragi naine. Isegi vana ja haigena pesi ta ise pesu ja koristas, abist keeldus, sest liikuda oli ju vaja. Tema 90. Juubelipidustuste aktusel tehti teatavaks ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Anna Haavale ENSV rahvakirjaniku aunimetuse andmise kohta. Kuid Annat piinas küsimus, et kas ta on selle üldse ära teeninud. Anna Haava ei olnud sellel aktusel, tema ei näinud seda rahvamurdu ja ei kuulnud neid inimesi, kes kõik talle austust avaldasid. Oma 93. eluaastal 1957 ta suri. Matused kujunesid rahvahulkade osavõtu poolest erakordselt suureks.
Fourth level Fifth level Rahvaarv Valla elanike arv seisuga 01.01.2013 on 1679 inimest. See on 19 inimest vähem, kui eelmine aasta samal ajal. Vaatamisväärsused Mälestuskivi Kivi on mälestuseks Christian Kelch'ist, tegu oli pastoriga, kes alustas 1685. a sügisel 20le poisile lugemise õpetamist. Nii sai hariduselu JärvaJaanis alguse. Mälestuskivi JärvaJaani koolimaja ees avati 1995.a. tarkuspäeva aktusel. Samal päeval õnnistas kivi kirikuõpetaja Peeter Parts. Mälestuskivi (kivil on kujutatud kukke, sest kukke on alati peetud äratajaks, usinuse ja virkuse sümboliks) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Tartu Ülikool Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. 30. juunil 1632 avas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise asutamisüriku. Esimesed üliõpilased võeti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Aktusel pidas Liivimaa kindralkuberner ja ülikooli kantsler Johan Skytte kõne, milles esitas oma seisukoha, et ülikoolis peavad saama õppida mitte üksnes aadlikud ja linnakodanikud, vaid ka vaesed talupojad. . Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks 1656. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust Tallinna, kuid katse rajada ülikool Eestimaa kubermangu pealinnas äpardus. Professorid said linna Gümnaasiumi ruume küll kuni 1665. aastani, kus akadeemiline...
Lugupeetud direktor ja õpetajad, härra Andres Herkel (kui ta on olemas aktusel), armsad kaasõpilased! Homme tähistame me oma vabariigi 91. iseseisvuspäeva. See võiks olla üks päev, millal mõelda, mida tähendab iseseisvus meile õpilastele täna. Oleme põlvkond, kes on üles kasvanud uues taasiseseisvunud Eestis. Meie teadmised iseseisvumise saavutamisest pärinevad meie vanematelt, vana-vanematelt ning õpetajatelt kuuldul. See on kui kaunis legend, kuid selle tõelise sisu mõistmiseks võiks seda võrrelda meie endi iseseisvumisega. Hetkel on meie peamine kohustus omandada hea haridus ning iseseisvus on meile selle võimaluse ka andnud. See on haridus, millega võime julgelt minna laia maailma ning tunda ennast seal teistega võrdsetena. Mulle meeldis lause, õigemini väljend peagi kümme aastat vanaks saavast dokumendist "Eesti haridusstrateegiad 2015", mis kuulutab hariduse eestlaste rahvusreligiooniks. See on usk teadmiste jõusse, et just h...
seinal olevaid töid, siis nende tööde autor võib samamoodi keelduda, et tema töödest tehtud pilte töödeldakse või esitatakse kehtib jagatud autorite õigus. Tegeliku maali autoril on õigus ka keelata oma tööde fotografeerimist ning filmimist. Kohe kindlasti peaks olema (veebis) kirjas esitatud tööde autor/töö nimi. Samas kui on tegemist ühisnäitusega, siis piisav klasside või kooli nimetamisest. Pildistan aktusel direktorit, kas ma peaks luba küsima, kas ma tohin ta pilti muuta või oma veebis esitada? Direktori käest pildi tegemiseks ei pea luba küsima, sest tema on avaliku elu tegelane. Samas ei tohi direktorit kujutada ega pilti hiljem töödelda nii, et ta kaotaks seal inimväärikuse (lõikuda, joonistada habemeid jms. rumalusi). Oma veebilehel võid pildid üles panna, sest see on sinu enda looming. Kasutatud kirjandus www
Retoorika Eesti Vabariigi Presidendi kõne analüüs Härra President Ilves esitab kõne Emadepäeva aktusel 13.mail 2012 Estonia kontserdisaalis, seega kõne on suunatud rahvale, eelkõike emadele, vanaemadele, vanematele ja lastele, kus tooksingi tema kõne välja: Head kaasmaalased, armsad emad ja vanaemad, kallid lapsed ja vanemad. Suhteliselt kõne alguses esineb sõnade kordus, mis siis väljendabki retoorikat, kuna kordus on sõnarühma kindla rütmiga kordamine, kus ta kordab sõna ,,tuhat" mitu korda. Tuhat tänu, tuhat embust, tuhat lille emale.
Vabaduse leek, mis vahepealse poole sajandi jooksul hõõgunud oli, sai uuesti lõkkele lüüa 1991. aastal ja Sa tõestasid taas, et kõik õiglane on õige ja õige võimalik. Olgu järgmised 94. aastat Sulle palju õnnelikumad kui eelmised. Soovin Sulle jõudu ja jaksu vabaduse vastutusrikkal hoidmisel. Palju õnne sünnipäevaks! Lugupeetud kooli direktor ja õpetajad, head õpilased ja külalised, Mul on suur au osaleda Vabariigi Aastapäeva pidulikul aktusel Vastseliina Gümnaasiumis. Teie seas on neid õpilasi, kes on sündinud vabas Eesti Vabariigis ning okupatsiooniajaga kokku puutunud ei ole. Veelgi enam, vaevalt, et mõni täna siin viibiv õpilane omab mälestusi ajast, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp ning 23. veebruaril tähistati Nõukogude armee aastapäeva. Inimesed tunnetavad ajalugu läbi isikliku mälu-prisma. On sündmused, mis toimusid enne meid ja sündmused, mis toimusid sellel ajal, kui me olemas olime
Õpilaste õigused ja kohustused. Igal koolilapsel on päris mitu kohustust ja õigust . Tavaliselt ei pea õpilased oma kohustustest kinni vaid just õigustavad oma õigusi. Aina vähem õpilasi teavad oma õigustest ja kohustustest. Õpilasel on 19 õigust nendeks on : elada ja õppida rahus ja kaitsuses , olla informeeritud nii koolis toimuvast kui ka õpilastele esitatavatest nõudmistest , mitte olla tagakiusatav , saada tasuta õpetust kooli õppekavas ettenähtud programmi ulatises , õppida individuaalse õppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras , saada täiendavat õpiabi õpetajatelt vastavalt õppekavas ettenähtud võimalustele , moodustada koolis õpilasesindus , kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhtes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvahelite organisatsioonide , asutuste ja isikutega. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab kooli õpilasesinduse põhimäärus , avaldada oma arvamust ja teha ettepanekuid ...
Isegi peamise põhjuse - rahapuuduse, vastu leiti alati abinõu. Koolijuhataja vabastas paljusid õppemaksust kas täielikult või osaliselt või lasi tasuda ajutise tööga kooli köögis või pansionaadis, nõudes aga kõigilt selle vastu häid tulemusi ja korraliku õppimist. Hugo Treffneri gümnaasiumis on saanud keskhariduse väga paljud talupojaseisusest eesti haritlalasi. Treffneri gümnaasiumit peetakse tänini üheks Eesti eliitkooliks. K. Päts on öelnud HTG 50. juubeliaastapäeva aktusel: "Meie iseseisvuse sünd oleks ehk sootu teistsugune olnud, kui meil poleks olnud Hugo Treffneri kooli". Kuni surmani oli lisaks oma kooli juhatamisele Hugo Treffner hõivatud Tartu Pushkini Tütarlastegümnaasiumis, kus ta alates 1899. aastast usuõpetuse tunde andis. Olles olnud nooruses Jakobsoni pooldaja, jäi ta selleks elu lõpuni ja koolitas oma kooli poissegi rahvuslikus vaimus. Õpilaste jaoks oli tal alati aega, sageli lõi ta nende üritustes ja
Isegi peamise põhjuse - rahapuuduse, vastu leiti alati abinõu. Koolijuhataja vabastas paljusid õppemaksust kas täielikult või osaliselt või lasi tasuda ajutise tööga kooli köögis või pansionaadis, nõudes aga kõigilt selle vastu häid tulemusi ja korraliku õppimist. Hugo Treffneri gümnaasiumis on saanud keskhariduse väga paljud talupojaseisusest eesti haritlalasi. Treffneri gümnaasiumit peetakse tänini üheks Eesti eliitkooliks. K. Päts on öelnud HTG 50. juubeliaastapäeva aktusel: "Meie iseseisvuse sünd oleks ehk sootu teistsugune olnud, kui meil poleks olnud Hugo Treffneri kooli". Kuni surmani oli lisaks oma kooli juhatamisele Hugo Treffner hõivatud Tartu Pushkini Tütarlastegümnaasiumis, kus ta alates 1899. aastast usuõpetuse tunde andis. Olles olnud nooruses Jakobsoni pooldaja, jäi ta selleks elu lõpuni ja koolitas oma kooli poissegi rahvuslikus vaimus. Õpilaste jaoks oli tal alati aega, sageli lõi ta nende üritustes ja
kaitseliit.ee/et/eesti-ja-soome-vabatahtlike-koostoo-jatkub ) Vabanemine Seoses Nõukogude liidu lagunemisega hakati Soomes vabamalt rääkima sõjaajast, seejuures ka lotade ajaloost. Lotta Svärdi kuulunud naised julgesid endisest vabamalt tunnistada oma kuulumist lotade hulka. Seotus organisatsiooniga tuuakse tänapäeval esile näiteks surmakuulutustes.Pärast Jätkusõda põlu alla sattunud lotad said ametliku riikliku tunnustuse 1991. aastal Finlandiatalos korraldatud pidulikul aktusel, mille korraldas Lotta Svärd. Organisatsiooni ei ole siiski taasloodud, aga Lotta Svärdist huvitatud on arendanud pärimustegevust. Erinevalt Eestist elab Soomes veel kümneid tuhandeid lotasid, kes võivad oma mälestusi jagada. (http://kultuur.elu.ee/ke486_l otad.htm ) Täna Praegu on lottade keskmine vanus hinnanguliselt 89 ja neid on elus umbes 15 000 – 20 000. (http://saaremaa.kaitseliit.ee/et/eesti-ja-soome-vabatahtlike-koostoo-jatkub )
Kullamaa Keskkool Erli Kaseväli ANNA HAAVA referaat kirjanduses Juhendaja: õpetaja Riina Leidsalu Kullamaa 2009 Anna Rosalie Espenstein, aastateni 1939 Haavakivvi, hiljem Haavakivi. Luuletaja ja tõlkija sündis Kodavere kihelkonnas, Pala vallas, Haavakivi veskitalus. Anna Haava viiendal eluaastal (1869) osteti Haavakivi talu päriseks, millele eelnes pingeline rahakogumine. Ema Sohvi oli aina esimesena igal pool tõttamas, kuid teenijatel oli üha enam põhjust kaevata tema nõudlikkuse üle. Ümbruskonnas kõneldi juba, et kasulapsed on Haavakivile võetud palgata teenijateks. Kui Haavakivi vanem peretütar Liisi oma ruugete juuste ja heleda jumega esindas väliselt isapoolse perekonna liini, siis jättis noorem Anna esmapilgul ema tütre mulje. Tõepoolest olid temas uueks tervikuks liitunud mõlema vanema omadused. Tal olid ema tumedad juuksed ja tõmmu jume, kuid näojooned meenutasid rohkem isa ja isalt ol...
ja eelnevalt kontrollima, et see oleks töökorras. 2.2. lause: a) regulatiivne, b) keerulise abstraktse faktilise koosseisuga, c) lihtsa õigusliku tagajärjega. Kui ostetava kauba summa on alla 50 Eesti Krooni ning ostja soovib maksta kaardiga, siis on müüjal õigus keelduda kaardimakset vastu võtmast. 2.3. lause: a) regulatiivne, b) lihtsa hüpoteesiga, c) keerulise keelava dispositsiooniga Kui õpilane viibib aktusel, siis on tal keelatud valjusti rääkida ja nina nuusata. 2.4. lause: a) regulatiivne, b) alternatiivse hüpoteesiga, c) alternatiivse õigustava dispositsiooniga Kui korstnapühkija jalutab mööda tänavat või seisab bussipeatuses, siis on igaühel õigus teda tervitada või talle lehvitada. 2.5. lause: a) regulatiivne, b) lihtsa blanketselt viitava hüpoteesiga, c) alternatiivse õigustava dispositsiooniga
uus inimene. Emmi suureks imestuseks hakkas Juulius oma elutee lõpul piiblit lugema. Juuliuse põhimõtted olid muutunud, ta ei näinud oma elu enam sellisena nagu nooruses. Ühel päeval teatati Juuliusele, et tema poeg on elukardetavate vigastustega haiglas Juulius Kilimit armastas Valeeriust nagu oma lihast poega. Haiglas rääkisid Juulius ja Valeerius üle pika aja nagu tõeline isa ja poeg. Juulius tunnistas Valeeriusele ülesse, et Anna oli tema tegelik ema. Kooli aastapäeva aktusel pidas Juulius Kilimit oma viimase kõne. Oma viimases kõnes ütles ta, et on oma elu valesti elanud. Ja seejärel kukkus Juulius kokku. Ta oli suremas, ta kartis surma. Juuliuse soov oli surra omas kodus, haiglaid ta ei salllinud. Emmi teadis ja austas seda otsust. Ta oli kogu aeg Juuliuse kõrval, toetas ja hoidis teda. Emmi oli Juuliuse kõrval ka siis kui too lõpplikult hinge heitis. Ta maeti kristliku kombe kohaselt. Peale Juulise surma tuli Valeerius tagasi Emmi juurde elama.
Mul on tunne nagu ähvardaks mind pidev saaklooma saatus. Pean olema pidevalt valmis selleks, et keegi suurem mind ära ei sööks või maha ei murraks või ei jäetaks mind teistele söödaks. Definitsioon ,,suurem" ei pea olema teine kaasmaalane. Selleks saab olla ka midagi muud, keegi teine. Et taolises tuultekeerises hakkama saada, peaks inimesel olema eelkõige usk- kellegisse või enesesse? Uskumisega käsikäes käib ka tahtmine. Kui ma väikese tüdrukuna esimese koolipäeva aktusel viiulimängu kuusin, siis teadsin kohe, et see on instrument, mida tahan ilmtingimatta õppida mängima ning see saab olema osa minu elust, minu tulevikust. Kahjuks ei läinud alustamine nii roosiliselt kui oleks soovinud. Mu perel olid kooli esimestel aastatel väga rasked ajad ning iga krooni ning senti oli arvel ning tuli hoolega hoida. Oma õpinguid ei saanud ma kahjuks alustada, kuna tunnid olid kooli külel asuvas muusikaosakonnas tasulised ning kõik see käis vanematel üle jõu
Lühemat aega juhatab segakoori Nabala talupidaja Jüri Arro, siis võtab taktikepi üle köster Hans Mets. 1953-1957.a. juhatab kirikukoori organist Paul Kornel, siis võtab taktikepi enda kätte Jaanus Romandi. Pasunakoori juhtideks peale Hiio olid H. Ots, Joh. Arro, August Kesa ja Hans Pajus. Viimane viib orkestri päris kõrgele tasemele. Tema Taktikepi all esines orkester edukalt ,,Jüri Muusikaseltsi" 70.a. juubeli pidulikul aktusel, kus peokõne pidas praost Aunver. Laulukoorid ja puhkpilliorkester on aastakümneid esinenud kodukirikus suuremate pühade ajal. Tihti on nad olnud leina leevendajaks matusetalitustel. 1900.a. pühitseti Jüri Muusikaseltsi 35. a. juubelit. Ajakirjanduses kirjutati sel puhul, et ,,Jüri Muusikaselts on vist ainule, kes niikaua vahetpidamata tegevalt edasi elanud ja pea igast üleüldisest ja maakonna pidudest kiituse ja auhindadega osavõtnud"
See oli mehele suur löök, kuid selle asemel, et rutata kiirelt haiglasse, pidi ta jääma klassi ja hakkama lahendama enda klassi poiste pahandust. Ja ometi ruttas ta esimese rongiga poja juurede. Juulius Kilimit armastas Valeeriust nagu oma lihast poega. Haiglas rääkisid Juulius ja Valeerius üle pika aja nagu tõeline isa ja poeg. Juulius tunnistas Valeeriusele ülesse, et Anna oli tema tegelik ema. Kooli aastapäeva aktusel pidas Juulius Kilimit oma viimase kõne. Oma viimases kõnes ütles ta, et on oma elu valesti elanud. Ja seejärel kukkus Juulius kokku. Juulius oli suremas, ta kartis seda väga. Ta suri, kuid Emmi oli terve see aeg tema kõrval. Juulius Kilimiti elu oli täis suuri katsumusi ja raskusi. Ta oli alati väga kindlameelne ja sihikindel. Kunagi ei andnud ta alla, vaid võtles oma eesmärkide nimel. Tema elus oli palju erinevaid pöördepunkte, väga palju eirnevaid katsumusi
tähistamiseks välja postmargi. · 29.juunil 2004 paigaldati Tallinna lauluväljakule Ekke Väli ning Vello Lillemetsa pronksist loodud 2,25 meetrit kõrge ja 2,5 tonni kaaluv Gustav Ernesaksa kuju. 8 G. Ernesaks kirjutas laulu ,,Mu isamaa on minu arm" meloodia Moskvas 1944. aasta kevadel. Pala esiettekanne toimus 21. juulil 1944 Leningradis Eesti NSV aastapäeva aktusel. Üldlaulupeol kõlas Ernesaksa ,,Mu isamaa on minu arm" esmakordselt 1947 segakooride ettekandes. Juba siis jõuti arusaamisele, et selle laulu kaudu avaldub jõuliselt kogu rahva protest nõukogude okupatsioonivõimu ja ideoloogia vastu. Nii kujunes laulust kiiresti eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, rahva kestmist ning riigi taasiseseisvumise lootusi väljendav muusikaline sümbol. 1950., 1955. ja 1960. aasta üldlaulupeol ,,Mu isamaad" enam laulda ei lubatud. 1965
Peale esimest korda hakkas Henri käima ateljees kunstniku töid ja tegemisi jälgimas. Henri hakkas vahetpidamata joonistama ja väljendas enda tuneid maalidel. Kord pliitasi kätte saanud hakkas ta kohe midagi kritseldama. Tema vihikute servad olid täis joonistatud hobuseid, koeri, kasse ja kõike muud sellist. Kuna Henri tervis ei olnud hea siis näiteks 1873 läks at kooli alles detsembris. Hoolimata sellest kui maha at oli jäänud õppis at järgi ja oli 1874 juulis aktusel jällegi parimate hulgas. Tervis halvenes jälle ja 9.jaanuar 1875 oli Henri sunnitud õpingud täielikult katkestama. Ema viis ta Ida-Püreneede tervisvetele. Tagasi tulle naasesid nad Bosci lossi, kus onu Charles võttis laste kasvatamise enda hooleks ja hakkas Henrit jonistamises aitama. Kodus elavnes Henri taas endiselt. Ta sai lõpuks ratsutamise selgeks. Tal olid ka oma 2 hobust kellega ta käis igal võimaluse ratsutamas. Ratsutamist armastas Henri üle kõige
! Mina teda ei kutsunud, ise ta tuli. Mind on häirinud, et ma ta niimoodi vastu võtsin ta oli ju abielus ikkagi! -, kuid mida ma oleksin saanud teha? See abielu pidi juba enne kiivas olema." 2 Sama aasta lõpus, 29. detsembril, sünnib neile poeg Margus ning mõni aasta hiljem, 1972 tütar Kersti. Ülejäänud aastad tegi Abel usinalt tööd ja veetid vabad hetked enda perega. Kui poeg Margus lõpetab 1981. aastal 8. klassi, istuvad Tamara ja Ervin aktusel. Ühtäkki sosistab Ervin naisele kõrva: ,,Kahjuks Marguse keskkooli lõpetamist ma ei näe."3 Sellega teatas Ervin enda naisele, et ta on haige. Ta ei tahtnud enda haigusest rääkida ega arsti külastada. Ta ütles vaid: ,,Mul on nagunii sama mis papil!". Ervini isa suri maovähki ja Ervin ei eksinud tal oli see sama. 16. märtsil 1984 pärast väga pikka põdemist ja paljusid keemiaravisid suri Ervin Abel. 2. Abeli kujunemine näitlejaks
rutata kiirelt haiglasse, pidi ta jääma klassi ja hakkama lahendama enda klassi poiste pahandust., kuid siiski ruttas ta esimese rongiga poja juurede. Isa armastus on piiritu. Juulius Kilimit armastas Valeeriust nagu oma lihast poega. Haiglas rääkisid Juulius ja Valeerius üle pika aja nagu tõeline isa ja poeg. Juulius tunnistas Valeeriusele ülesse, et Anna oli tema tegelik ema. Kooli aastapäeva aktusel pidas Juulius Kilimit oma viimase kõne. Oma viimases kõnes ütles ta, et on oma elu valesti elanud. Ja seejärel kukkus Juulius kokku. Ta oli suremas, ta kartis surma. Juuliuse soov oli surra omas kodus, haiglaid ta ei salllinud. Emmi teadis ja austas seda otsust. Ta oli kogu aeg Juuliuse kõrval, toetas ja hoidis teda. Emmi oli Juuliuse kõrval ka siis kui too lõpplikult hinge heitis. Ta maeti kristliku kombe kohaselt
See oli mehele suur löök, kuid selle asemel, et rutata kiirelt haiglasse, pidi ta jääma klassi ja hakkama lahendama enda klassi poiste pahandust., kuid siiski ruttas ta esimese rongiga poja juurede. Isa armastus on piiritu. Juulius Kilimit armastas Valeeriust nagu oma lihast poega. Haiglas rääkisid Juulius ja Valeerius üle pika aja nagu tõeline isa ja poeg. Juulius tunnistas Valeeriusele ülesse, et Anna oli tema tegelik ema. Kooli aastapäeva aktusel pidas Juulius Kilimit oma viimase kõne. Oma viimases kõnes ütles ta, et on oma elu valesti elanud. Ja seejärel kukkus Juulius kokku. Ta oli suremas, ta kartis surma. Juuliuse soov oli surra omas kodus, haiglaid ta ei salllinud. Emmi teadis ja austas seda otsust. Ta oli kogu aeg Juuliuse kõrval, toetas ja hoidis teda. Emmi oli Juuliuse kõrval ka siis kui too lõpplikult hinge heitis. Ta maeti kristliku kombe kohaselt. Peale Juulise surma tuli Valeerius tagasi Emmi juurde elama.
· Võru TÜ (03.11.1911) · TÜ Oma (23.05.1913) · Põltsamaa MÜ (02.01.1914) · Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (07.05.1917) 4 · Kunda TÜ (20.10.1917) · Kadrina TÜ (13.04.1919) · Märjamaa TÜ (23.10.1919) · Jõgeva MÜ (27.10.1919) · Elva TÜ (09.12.1921) · Põlva TÜ (15.08.1932) ETK TEENEKAD VETERANID Autasustatud Eesti ühiskaubanduse 100. aastapäeva tähistamise pidulikul aktusel Estonia Kontserdisaalis 7. novembril 2002 spetsiaalselt ühiskaubanduse juubeliks välja antud tänukirja ja mälestusmedaliga. Erna Abel 26 aastat töötamist Elva Tarbijate Ühistus kaubaladude juhataja ja kaubatundjana. Üle 25 aasta ühistu 100-liikmelise pensionäride klubi juhatuse esimees, ühtlasi selle asutaja-liige. Ühiskaubanduses aktiivselt osalenud 51 aastat. Andres Aruvald pikaajaline töö ETK süsteemis erinevatel ametikohtadel; sellest 12
osteti kõik õpikud enne kooli endale ja seetõttu polnud aabitsal muud erilist tähendust, kui et ta oli esimene lugemisraamat - õpikud jäid ju nagunii endale; vahel müüdi vanemates klassides kooliraamatuid ka sümboolse hinna eest edasi noorematele). Tänaseks on aabitsast kujunenud pikemaks ajaks esimene ja ainuke õpilase oma raamat, mälestusese. Paljudes koolides on aabitsasse liimitud kooli logoga eksliibris või kleeps. Oma koolimütsiga koolides antakse sageli just esimesel aktusel üle oma kooli tekkel. Nõukogude aja viimastel aastakümnetel hakati 1. septembril tähistama tarkusepäeva, see tähtpäev on jäänud oluliseks tänini. Koolivormist ja eriti pidulikust koolivormist 1950. aastatel hakkas Eesti koolides taas kehtima kohustuslik koolivorm. Koolivorm oli alguses tugevasti mõjustatud Eesti Teise maailmasõja eelsete eliitkoolide vormirõivaist ja muidugi ka Vene tsaariaegseist koolivormidest (pruun kleit valge krae ja kätistega ning must
" "Tead ta pole küll meie sugulane ent on väga Michell Wolfwood'i moodi, aga minu teada tal pole ei tütart ega ka õde." "Okei, äkki oskad öelda kuidas see sattus mu fotode hulka." "Ei, kallis seda ma ei oska öelda. Kas sööd hommiku sööki ka?" "Ma ei taha. Mina pean minema." "Särgita või?" "Mul pole aega seda otsida.Tsau!" "Tsau, siis!' Juba oligi Ethan väljas ning kõndis kooli poole. Kooli aktusel oli oli igav nagu alati. Dire rääkis midagi kooli uuest häire signaalist ja varuväljapääsust. Kui direktoril sai kõik räägitud, luges ta ette millisesse klassiruumi milline klass peab klassijuhatajatundi minema. Noormehe kohale jõudmise ajaks oli ainult üks vaba pink. Ta kõndis rahulikult pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka. Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis
osteti kõik õpikud enne kooli endale ja seetõttu polnud aabitsal muud erilist tähendust, kui et ta oli esimene lugemisraamat - õpikud jäid ju nagunii endale; vahel müüdi vanemates klassides kooliraamatuid ka sümboolse hinna eest edasi noorematele). Tänaseks on aabitsast kujunenud pikemaks ajaks esimene ja ainuke õpilase oma raamat, mälestusese. Paljudes koolides on aabitsasse liimitud kooli logoga eksliibris või kleeps. Oma koolimütsiga koolides antakse sageli just esimesel aktusel üle oma kooli tekkel. Kuna koolisaalid ei mahuta tihti kõiki õppureid, siis minnakse ilusa ilmaga kas kooli spordiväljakule või piduliku rongkäiguga hoopis mujale, näiteks Elvas ja Türil lauluväljakule. Elvas on see olnud traditsiooniks pikki aastakümneid. Seesugune tava on viimaste aastate jooksul juurdumas mujalgi, näiteks on Põlva Ühisgümnaasium hakanud sel puhul 1991. aastast Intsikurmus käima.
usu inimestesse. Tal polnud ju midagi, milleks üldse siis rääkida, mõtelda, tunda..." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 337 ). Ja ometi ruttas ta esimese rongiga poja juurede. Isa armastus on piiritu. Juulius Kilimit armastas Valeeriust nagu oma lihast poega. Haiglas rääkisid Juulius ja Valeerius üle pika aja nagu tõeline isa ja poeg. Juulius tunnistas Valeeriusele ülesse, et Anna oli tema tegelik ema. Kooli aastapäeva aktusel pidas Juulius Kilimit oma viimase kõne. Oma viimases kõnes ütles ta, et on oma elu valesti elanud. ,,Nelikümmend aastat ja rohkem tagasi üks minu noor sõber, kes oli juba siis vana ja tark, ütles, et me peame enne ülesse harima oma nurmed ja niidud, ja alles siis võime mõtelda rohtaiale. Kardan, et mina ei ole sellest õppust võtnud ja terve elu rohtaeda harinud. Muidugi kõik inimesed ei saa seda, kõik ei ole nii õnnelikud, et
1.1.4.1.Kerli Altmart ,,Makaagid ja majad" on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008.aastal toimunud noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö. 1.1.5. Kristel Kriisa ,,Neetud" LIIGNE PIDUTSEMINE Raamat räägib ühest tüdrukust, kelle nimi on Mirt ja kes peab peale isa surma kolima Tallinna ja sellega seoses ka kooli vahetama. Esimesel koolipäeval tutvub ta Miaga, kes saab tema sõbrannaks. Aktusel kohtub ta ka direktori pojaga Ronaniga, kes ennem elas Ühendriikides ja tuli siia õppima. Teel aktuselt koju kohtub Mirt mustlasega, see nõuab talt raha ja lubab selle eest ennustada tulevikku, Mirdil raha pole ja ta keeldub sellest ning seejärel teatab mustlane, et mirti ootavad ees kohutavad õnnetused ja et ta on neetud. Seepeale tuleb eikusagilt Ronan ja päästab tüdruku mustlase käest. Nii saab Mirt lähemalt tuttavaks oma tulevase armastatuga.
Nad saavad koos olla väga vähe, kuigi nad sooviksid teineteise seltsis olla iga päev. Seetõttu on Arne ka suure dilemma ees - kas jätta oma aastatega loodud pere ja valida armastatud Inger? Valida pere ja igatseda Ingerit? Või jätta kõik sinnapaika ja minna ära merele? Need on rasked küsimused, millele ei pruugi õigest vastust ollagi. Raamat lõpeb ootamatult. On kevad, Ingeri lõpuklass lõpetab, kuid aktusel ei suuda Inger mõelda muust kui aktusest. Enne pildistamist tuleb teatab Aet, Ingeri kolleeg ja sõbranna Ingerile, et on rase ja et tema pole ainuke, rase on ka Aeti õde, kes ühtlasi on ka Arne abikaasa. See uudis tuli Ingerile ootamatult, kuid vähemalt oli otsus tehtud, ta ei pidanud enam ootama. Inger elas lihtsalt edasi oma elu, südamevaluga, üksinduses, igatsedes kedagi enda kõrvale. Tõnu Õnnepalu ,,Flandria päevik" 2007
Seltskonnakõne ainevalikut mõjutab kõneleja isikupära- see võib olla keerukam, aga ka üsna lihtne, näiteks meenutus ühiselt läbielatud sündmusest või pöördumine kellegi poole. Hea olmekõne on liigutav, tekitab uudseid mõtteid, ülevaid tundeid. Kõneleja peaks vältima enesekesksust, oma isiku liigset rõhutamist ning keskenduma rohkem kuulajaskonnale. Olmekõne esitamisel väiksema publiku ees on kõne sõnasonaline mahalugemine paberilt liiga ametlik. Seevastu aktusel pikema kõne ettekandmisel on märksõnade kasutamine, aga ka kõne ettelugemine põhjendatud. Rohkearvulise auditooriumi ees kõneledes on ärevus ja erutus paratamatud. Ka hoolega päheopitud kõne voib sellises olukorras kergesti ununeda või segamini minna. Seetõttu on mõistetav, kui kooli lõpuaktusel on esineja kõne eelnevalt valmis kirjutanud ning loeb selle ette. See on parem kui kõnet peast esitades või ainult märksõnu kasutades vigu voi ülipikki pause teha.
Homme algab kool. Sasa ja J on välja mõelnud palaani, kuidas koolis endised vihavaenlased teda hoopis armastama panna, sest kaotada ei ole niikuinii midagi ja J ei taha viimast kooliaastat helesinise kahhelplaadina kontades mööda saata. Ta on tänu väljaspool kooli saadud sõpradele enesekindlust juurde saanud ja on kindel oma plaani õnnestumise. +9 Ei taha, ei taha, et taha (500 korda) et homme algaks kool Aga äkki pole hullu? +10 J alustab oma plaaniga kohe aktusel ja istub Roberti ja Bianka vahele ja alustab suhtlemist esimest korda viimase aasta jooksul õppetöö välistel teemadel. Bianka leiab, et ta näeb kena välja. J-l on heameel, et kaalu langetamine, jooksmine ja jõusaalis higistamine on ennast äta tasunud ja tänud ka Sasale, kes murdosa oma pärandusest tema uue garderoobi(Stockmani noorteosakonnast) jaoks investeeris, mida J lubas ka kunagi talle tagasi maksta. Teised küsivad kus ta riided pärit on. J vastab, et käis Rootsis imago
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline pro...
Maailmasõja eel tekkis Tallinnas Eesti Intelligentide klubi, mis koondas kõiki Eesti haritud seltskonna tegelasi. Seal arutati kõikvõimalikke päevapoliitilise probleeme. Tekkisid mingid väiksemad seltskonnad, ühte sellist hakati nimetama autonomistide rühmaks, nende eestkõnelejaks kujunes Jüri Vilms, enamik neist panid hiljem aluse Eesti tööerakonnale? 1915. aastal Vilms tutvustas autonoomia mõtteid ajakirjas Vaba Sõna. 1916 esines ta Eesti talurahva vabastamise pidulikul aktusel, kus kuulutas autonoomia saavutamise Eesti rahvuse kõige olulisemaks eesmärgiks. Vilms koostas uue seaduseelnõu, nägi välja samasugune nagu 1906. Sveitsis koostatud, rohkem tähelepanu pööratud rahvusautonoomiale. Pärast veebruarirev toimumist tekkis reaalne võimalus autonoomia esitamiseks. Juba märtsi esimestel päevadel pääsesid vürst Fobi? jutule Jaan Raamot ja Jaan Tõnisson, kes kes tundis vürst Vobi? isiklikult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
