2/5 Koostas: Meris Tammik ([email protected]) KULTUURILUGUDE SEMIOOTIKAST kui kultuuride mõttes. See sisu tuleb tegelikult igapäeva küsimuseks kõigil kultuuri loojatel ja kajastajatel. Iga päev olemegi sellel ,,ristil", ristteel, oma tegemistega, milles on palju kihte. Et nende kihtidega toime tulla, on veel üks oluline mõiste ja tegevus aktualiseerimine. Tähelepanuväärne on, et Eestis on kirjakeelne teave olnud kättesaadav juba väga pikka aega ning erinevalt paljudest teistest maadest, kus aktiivseks kirjasõna lugejaks oli eliit, on Eestis juba 1820st aastast tellitud emakeelseid ajalehti igasse külla, käidi koos lugemas ning teabe ja kursisoleku vajadus on Eesti rahvale omane juba sajandeid. See, et lihtrahvas on juba sajandeid ise kirjakeelt lugenud, on äärmiselt tähelepanuväärne ja haruldane! Aktualiseerimine.
Metsakasutuse maht sõltub turusituatsioonist. Tulenevalt turu nõudlusest on raied koondunud okasmetsadesse, millega on ohtu seatud teatud metsatüüpide ning nendega seotud koosluste säilimine heas seisundis. Jälgimaks metsakasutuse mahu püsimist optimaalsetes piirides nii puuliikide, metsatüüpide, omanike kui raieliikide viisi, kindlustatakse riigi tasandil säästvat metsade majandamist kajastav seire ning tagatakse saadud andmete pidev aktualiseerimine ning analüütiline kasutamine. 2002. aastal tehti riigimetsas lageraiet 7900 ha ja muudes metsades kokku 16 000 ha. Samal ajal uuendati metsa riigimetsas 7000 ha, kuid muudes metsades ainult 3000 ha. Eesti territooriumi metsasus oli 19. saj. teisel poolel 25, 1940. a 31, 1965. a 36 ja käesoleval ajal erinevatel andmetel 47 - 52%. Oletatakse, et metsasus suureneb aastaks 2030 58%-le. Probleemid: . rangelt kaitstavate metsade osakaal ei ole piisav kindlustamaks kõikide
Mina suhtlejana Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Inimesed üheskoos loovad sotsiaalse reaalsuse. Igal indiviidil on selles osas oma nõrkused, tugevused, võimalused ja ohud. Minu kui suhtleja kõige suuremaks nõrkuseks on vahelesegamine ja kannatamatus. Kui parasjagu räägitakse millestki ning teema jääb arusaamatuks, siis paljud mõtlevad, et küll nad ise uurivad asja, kuid ma leian, et iga inimese arusaadavuse ja huvi tase on erinev ning seejärel segan kõneleja juttu.
Sotsiaaltöö rajaneb inimlikkusele, headusesse ja sotsiaalsesse heaolusse. Sotsiaaltöötaja vastutab isiklikult oma professionaalsete otsuste ja valikute eest. Ametialase eetikajuhendi kasutamine pole alati lihtne. 1 Väärtusi võib jaotada kolmele tasemele : 1. Põhilised ehk abstraktsed väärtused. Siia kuuluvad: demokraatia, õiglus, võrdsus, vabadus, rahu, sotsiaalne progress, enesemääratlemine ja enese aktualiseerimine. 2. Kesktase ehk vahendavad väärtused. Nendeks on: hästi funktsioneeriva isiksuse, hea perekonna, hea kogukonna omadused. 3. Instrumentaalsed ehk operatsionaalsed väärtused, mis viivad hea sotsiaalse toimejõu, hea valitsuse, hea professionaali käitumuslike karakteristikuteni.( Anne Tiko, Peeter Pints 1997) Nimetatud kolme tasandi väärtused peavad olema omavahel kooskõlas ja kindlas seoses. Paljudel klientidel, kes tulevad sotsiaaltöötaja juurde, on
aktualiseerimisele, tal on vajadus teada oma võimalusi ja suutlikkust Enesemääratlemine on Motivatsioon on indiviidi inimese võime olla vaba sisemusest tulenev iseseisvalt suhtuda, Enesemääratlemine ehk mõju see on inimesele eelistada, valivalt toimida aktualiseerimine on iseloomulik jõud, mis avab inimese kõrgeim vajadus, mille piiramatud rahuldamisele indiviid pürgib arenguvõimalused oma arengus. Enesemääratlemine on aluseks inimese võimete- ja võimalustekohase toimimise vabatahtlikkusele ning
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz AÜSA1 Kristiine Kõiv Mina kui suhtleja Essee Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2009 Mina kui info edastaja Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Info edastamise ja vastuvõtmise protsessi nimetatakse kommunikatsiooniks, mis loob eeldused suhtlemiseks. Info mitteedastamine ei anna ka võimalusi edasiseks suhtlemiseks. Ma arvan, et olen üsna hea info edastaja. Kõige lihtsam on minul infot edastada emakeeles. Igapäevases suhtlemises oskan end hästi arusaadavaks teha. Tihti on tulnud ette olukordi, kus kellegagi suheldes pole võimalik temast hästi aru saada või jutt on jäänud kahetimõistetavaks
· Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida ütleb? Kuidas? Kellele? Milline on tulemus? Allikas-teabe Sõnum Kanal Teabe Mõju ja edastaja edastaja tulemus
1. Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Suhtlemine on kahe või enama isiku ühis-tegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus, sõltub suuremal või vähemal määral teiste edukusest. Põhitunnused: Suhtlemine on vältimatu, isegi siis, kui ei kõnelda sõnagi. Suhtlemine on sihipärane tegevus. Suhtlemisakt on pöördumatu. Suhtlemist mõjutab eetiline aspekt. Suhtlemises avaldub nii tahtelisus kui impulsiivsus. Suhtlemisakt pole korratav. Tagada
mojutavana, kohanemis- , otsustus-, valiku-, enesealgatus- ja vastutusvoimelisus, iseseisvus, motiveeritus, usk enda võimetesse ning nende kasutamine, avatus uutele kogemustele ja pidev oma tegutsemise reflekteerimine. Enesekujutlus - minapilt on suhteliselt püsiv kontseptsioon iseendast, millele inimene tugineb, olles ühiskonnas aktiivne. See on identsuse struktuuri kõige isiksuslikum osa. Enesemääratlemine - aktualiseerimine, on inimese võime olla vaba: iseseisvalt suhtuda, eelistada, valivalt toimida. Samuti on vajadus teada oma võimalusi ja suutlikkust. Eneseteadvus, -tunnetus ja -hinnang on aluseks enesemääratlemisele. Enesemääratlusest lähtuv käitumine on tahteline, mis tähendab, et indiviid ei vaja selleks nõudmisi, kitsendusi, aitamist ega vahendamist, vaid ta motiveerib ise oma tegevust. Enesemääratlemine on inimese kõrgeim vajadus, mille rahuldamisele indiviid pürgib oma arengus.
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
võimalikke maailmu Võib valmistada selliseid olukordi, mida elus pole kunagi olnud Aktiivsem praegu visuaalne kunst, mitte kirjandus (siiani rääkisime signifatiivsest+? Vm semantikast, mis väljendab mingit tähendust) Referentsiaalne (osutav) semantika 2 võimalust seletada asju: kirjeldamine osutus on lihtsam võimalus. Osutus kui index (väliste parameetritega seotud) (see, too, mina, sina, meie teie, siin, seal, nüüd, siis) Kõneakti aktualiseerimine Tekstuaalsus tekst kui signaal Osutus: märk -> signaal > referent Struktuuri aktualiseerimine Vilem Mathesius Transpositsioon Valgusfoor- miks tänaval ja raamatus erinev? Kui raamatul valgusfoori pilt, siis see ei tähenda et me edasi ei loe ega puutu. Kui aga tänaval, siis peatume Märgil on tähendus, vastavalt see kuidas reageerime, on osutus Erinevatel märkidel võib olla sama tähendus. Nt valgusfoor ja ka stopp- märk mõlemad tähendavad "stopp edasi ei sõida"
Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult või vähe spetsialiseerunud funktsioonidega. Suhtlemine on inimu üks põhitegevusi, täiskasvanul aga üks tegevusi paljudest. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust
Komp sisaldub mälus eraldi mäluüksusena. Nii näiteks on kombaks sõna, number, sümbol, maleseis, akord, kujutlus elevandist, geomeetriline vorm jne. Reklaami loomisel tuleb arvestada, et reklaamis sisalduks oluline teave maksimaalselt 5-7kombas. 3peamist eesmärki, mida reklaamipraktikud peavad seoses tähelepanumehanismidega arvestama: Läbi tuleb mõelda tähelepanu tõmbamine (peibutised, logod, pilgupüüdjad, olemasoleva vajaduse aktualiseerimine vihjete ja sümbolitega; tähtis osa piltidel ja juhtkirjadel). Tähelepanu hoidmine ehk püsimine reklaamteatel pärast seda, kui tähelepanu on võidetud (huvitav tekst, uudne teave, kasulikud kirjeldused, intriigi loomine kuni puändika lahenduseni välja jms). Tähelepanu keskmest välja jääv reklaamteade siiski mingis osas meelde jääks, et hiljem oma mõju avaldada. Tähelepanuväline teabetöötlus toetub
Sisemine motivatsioon seostub psühholoogiliste vajaduste rahuldamisega: võimalusega rakendada oma võimeid, olla tunnustatud. Maslow vajaduste hierarhia - Kõrgema astme vajadused ei teki enne, kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkele. Füsioloogilised vajadused -> turvalisus -> kuulumine -> tunnustus -> enese aktualiseerimine Herzbergi töö ja rahulolu - Ta selgitas välja rahulolu ja mitterahulolu põhjused ning nende põhjal kujundas kahe faktori teooria. Kõik põhjused saab jagada kahte rühma: · hügieenifaktorid need, mis mõjutavad tööga rahulolematust: palk, kindlustunne tööl, töötingimused, kontrolli tihedus ja ulatus, inimestevahelised suhted, töökultuur, juhtimise kvaliteet; · motivatsioonifaktorid need, mille olemasolu võib tekitada rahulolu: saavutusvajaduse
Kogemustevälja baasil moodustub self, mis Rogersil on pidevas muutumises, kuid on tervik. Ka ideaalmina (see, mida väärtustab ja olla tahab) muutub. Erinevused kahe mina vahel tekitavad probleeme. Kongurentsus see, mida kogemusteväli väljendab ja mida inimene teadvustab. Langeb kokku. Inkongurentsus mingi osa ei lange kokku, nt inimene on ilmselgelt vihane, aga väidab, et ei ole. Inimene peab oma mõtteid ja tundeid väljendama. Enese aktualiseerimine (teostamine) on inimloomuse üks põhiomadusi, tõukab suurema kongurentsuse poole. See püüdlus pole väga tugev ning võib sumbuda takistuste tõttu. Pilet 13. E. Berne'i mina-tasandid. Eriksoni õpilane. Kasutas transaktsionaalset analüüsi, mis põhineb aju aktiivsuse uuringutel. Sai, et inimese minal on kolm tasandit, ego seisundit. 1) Lapsetasand 2) Vanematasand 3) Täiskasvanutasand Lapsetasand kujuneb esimesena ema, isa ja teiste vanematega suhtlemisel
Motiveerimine 60. Motiveerimise mõiste. a. Motiveerimine kui juhtimisfunktsioon inimeste jõuimpulsside ettevõtte eesmärkide poole suunamise protsess b. Stimuleerimine töötajate organisatsioonile vajaliku käitumise ergutamine motiveerimise üks koostisosa 61. Väline ja sisemine motivatsioon. a. 62. Maslow vajaduste hierarhia. a. Püramiid, mille tipust allapoole minnes on: Enese aktualiseerimine Tunnustus Kuulumine Turvalisus Füsioloogilised vajadused 63. Motivatsiooni mõjurid. a. Motivatsiooni mõjurite jaotus kolme gruppi Töö enda iseloomu ja sisu poolt määratud mõjurid Organisatsiooni sisekeskkonna, milles töö toimub, poolt määratavad mõjurid
Aisting on alusek organismi esmasele orjenteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Evolutsiooniliselt on aisting tekkind ärritatavusest ning on arenenud koos närvisüsteemi kujunemisega. Aistingul on oma emotsionaalne värving, mis mõjuab psüühilist tegevust. Nt roheline värv ja teatud roosa toon rahustavad jne. Aistinguks ei loeta mälus talletunud esemete ja nähtuste omaduste esindamist kujutluses ja fantaasias. Ka varasemate kogemuste aktualiseerimine ei ole aisting (kuid mõni aisting võib olla selle aluseks). Meeleline ja abstraktne tunnetus Meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Meeleline tunnetus kogumis on aga loomadel ja inimestel erinev. Erinevus: Tunnetuse sisu in mõistab ja esindab oma maailmamudelis ka sotsiaalset elu; tajus sisalduvad juba kategooriad, mis on seotud keelemõistega; Füsioloogilises mehhanismis inimesel toimib otstarbeka signaalina ka sõna; sõnade
nende vahel, ta on n-ö autograafiline (isiklik). E-mälus on pidevalt midagi aktiveeritud; ta muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Konkreetse indiviidi eluseigad meenuvad episoodilise mälu vahendusel. Unustamine on kiire, mida enam on uut infot, seda tugevam unustamine. Operatiivmälu töömälu. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesannete täitmiseks. Osisteks on (1) ruumilis-visuaalne ,,visanditahvel", milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena), (2) hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks, (3) tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid.
vahel, ta on n-ö autograafiline (isiklik). E-mälus on pidevalt midagi aktiveeritud; ta muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Konkreetse indiviidi eluseigad meenuvad episoodilise mälu vahendusel. Unustamine on kiire, mida enam on uut infot, seda tugevam unustamine. Operatiivmälu töömälu. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesannete täitmiseks. Osisteks on (1) ruumilis-visuaalne ,,visanditahvel", milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena), (2) hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks, (3) tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid.
närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. 2. Mälu pole mitte terviknähtus, vaid on olemas mitmed erinevad mälusüsteemid oma kindlate ülesannete, neurobioloogiliste aluste ning omadustega. 3. Mälu ilmneb mälutegevuses, protsessides. Ilmneb mälu kasutamisel, kas teadvustatuna või mitte, siis alles kasutamisel saame teada mälust. (pole „konteiner ladustatud asjadega”). 4. Mälujälgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks(informatsiooniliseks aluseks 5. Tuleb eristada mälus olemasolevat informatsiooni juurdepääsetavast, ligipääsetavast informatsioonist. Kuna mälu kui psüühikanähtus on kõikide muude psüühiliste protsesside ja otstarbekate toimingute aluseks, siis on ka mälu neuroanatoomilised alused väga mitmekesised. Tähtsamate hulgas mainigem ajukoort, mammillaarkeha ja hipokampust. Kolm peamist protsesside ringi
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Kiiresti arenev psühholoogiaharu. Isiksus: 1. Mis on kordumatu ja teistest erinev 2. Korduv ja püsiv osa inimloomuses- eri olukordades sarnane käitumine. Algas psühholoogias 20. saj alguses IMS-st. (Uuriti, kas on võimalik enne sõtta saatmist uurida inimese vaimset taluvust; tehti teste) See leidis palju järgijaid, ent ei teatud, mis on olulisimad iseloomuomadused. Valdavalt uuriti keele kaudu (lingvistiline lähenemine). Kui keeles on sõna, mis tähendab iseloomu, siis sõna on tulenenud iseloomust, peab olema selline omadus, sõna ei teki iseenesest. 60ndatel arvati, et isiksuseomadusi pole olemas. Käitumist ei saa ennustada, kuna käitutakse vastavalt olukorrale. On aga käitumismudeleid, mis tulenevad isiksusest. Statistika- mida rohkem, seda tõenäolisem. Aga on olukorra erandeid. Isiksusepsühholoogia sai Esimese Maailmasõja ajal alguse, sest oli praktiline vaj...
tähendusega materjali talletamiseks. Iseloomustab pikk ajaline kestvus ja väga suur maht. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis tugevad elamused. Salvestatakse kordamisega, on aeglaselt kättesaadav. Operatiiv ehk töömälu - vahel nimetatakse ka lühimälu sünonüümiks, tänapäeval aga eristatakse. Sisuks materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Meelteinfo alusel jagunemine - Kuulmismälu Nägemismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 17.Kes on Endel Tulving? Tema mälustruktuuride liigid ( semantiline, protseduuriine, episoodiline). E. Tulving on Eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. On tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Esimene kes
muutumine; viimane tugineb sünaptiliste efektide muutmisel ja rakumembraani erutuvuse pikaajalistel muutustel (sh lokaalselt): + struktuurimuutused vs protsessi edasikestmine. Mälu pole üks eristamatu terviknähtus, vaid on olemas mitmed erinevad mölusüsteemid oma kindlate ülesannete, neurobioloogiliste aluste ning omadustega Mälu ilmneb mälutegevuses, protsessides; ilmneb tema kasutamisel (pole ,,konteiner ladustatud asjadega") Mälujälgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks/informatsiooniliseks aluseks (taju, kujutlus, mõtlemine). Tuleb eristada mälus olemasolevat (available) informatsiooni ligipääsetavast informatsioonist. Võimalik inf ehk põhimõtteliselt olemasolev on tunduvalt suurema mahuga võrreldes sellega mida me saame kogu aeg kasutada. Kuivõrd me suudame avastada sellega 'võtme' võimalikule infile. Meeldejätmine (omandamine, salvestamine)- vaata ise!!!
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal ta...
c. Kodanik->võim valitsemise kvaliteet 103. Milliseid pingutusi tuleb teha kvaliteedi saavutamiseks? a. Professionaalsed teadmised ja oskused b. Kvaliteedi tehniline juhtimine c. Kvaliteedi haldamine d. Kvaliteedi ökonoomika e. Kvaliteedi vaimne aspekt f. Kvaliteedi filosoofia 104. Millised on kaasaegsed kvaliteedikäsitlused? a. Kliendil põhinev kvaliteet b. Teeninduse kvaliteedi aktualiseerimine c. Vajadus tõlgendada erinevaid kvaliteedinõudeid 105. Nimetage kvaliteedijuhtimise printsiipe. a. Pidev tööjõu koolitus, täiendus, õppimine b. Kõigi töötajate kaasamine, delegeerimine c. Faktipõhine juhtimine d. Kõrgem juhtkond kvaliteediliidriks e. Oluline protsess ja ennetamine f. Dokumenteeritud protsessid g. Meeskonnatöö 106. Andke lühike ajalooline ülevaade kvaliteedist kartograafias.
pidurdusvõime mustri muutumine;viimane tugineb sünaptiliste efektide muutmusel ja rakumembraani erutuvuse pikaajalistel mutusel (sh lokaalselt); + struktuurimuutused vs protsessi edaskestmine Mälu pole üks eristamatu terviknähtus,vaid on olemas mitmed erinevad mälusüsteemid oma kindlate ülesannete,neurobioloogiliste aluste ning omadustega Mälu ilmneb mälutegevuses,protsessides;ilmneb tema kasutamisel (pol ,, konteiner laudustatud asjadega") Mälujälgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks/informatsiooniliseks aluseks( taju,kujutlus,mõltemine) Tuleb eristada mälus olemasolevat informatsiooni juurdepääsetavast,ligipääsetavast informatsioonist Meeldejätminine (omandamine,salvestamine) Põhineb ajutiste või püsivate närviseoste kujundamisel ning teatud kindlate aju närvirakkude tulevase erutuvuse taseme muutustel.Stiimulsignaalid kodeeritakse kasutatavasse vormi Tulemusliku omandamise põhitegurid:
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olema...
Mudel rajaneb selgekujuliselt õpilaste sisemiste psühholoogiliste õppimisprotsesside välise toetamise ehk toimumiseks vajalike tingimuste loomise ideel (Gagné 1985). Gagné mudeli üks viimaseid versioone toob õpetamise faasid välja nende kõige tõenäolisema esinemise järjestuses koos mööndusega, et õpetamise mõned faasid tuleb edukaks õppimiseks korduvalt läbida: *tähelepanu haaramine, *informeerimine eesmärgist ja motiveerimine õppima, *eelnevalt õpitu kordamine ja aktualiseerimine, *uue materjali edastamine (ka iseõppimise tähenduses), *õppimise suunamine, *õpitu omandamist kinnitava soorituse esilekutsumine, *tagasiside andmine, *soorituse hindamine, *õpitu kinnistamine ja üldistamine (1992). f) Õppetund, õppemeetodid ja nende rakendamine 1. Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise vormi, metoodilise süsteemi ja õppestrateegia mõisted.
1 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõ...
esemete tajutavaid kvaliteete. Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on nö autograafiline(isiklik). Kogu aeg on midagi aktiveerinud, muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Operatiivmälu & töömälu - on nimetatud ka lühimälu sünonüümiks, kui Alan Baddeley teooriale on hakatud nim töömäluks. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Ruumilis-visuaalne visanditahvel - talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena) Hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamine Kontrolliprotsessid tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid.
Terapeut on vaid konsultandiks, kes loob atmosfääri, milles kliendil oleks lihtsam organiseerida oma sisemaailma. Inimesel on vaba tahe valida ja otsustada ning seetõttu vaadeldakse igat inimest kui kordumatut isiksust. 5 taset erinevaid vajadusi: 1. füsioloogilised(baasvajadused) 2.turvalisuse vajadus 3. sotsiaalsed vajadused (suhtlemine, pere, sõbrad, lähedased) 4. tunnustusvaj (enesehinnanguga seoses 5. enese aktualiseerimine 4. Kognitiivne psühholoogia e. tunnetuspsühholoogia esindaja J. Piaget uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine. Inimene modelleerib keskkonda ja seal toimuvat, loob tegevuskeskkonnast teatud seesmised mudelid. Viimased hakkavad meie mõtteid ja tegevust suunama. Inimene hangib tänu nende kasutamisele välismaailmast infot valikuliselt ja tõlgendab ka valikliselt. Uusi mudeleid omandatakse õppimise kaudu
Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsmälu väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis vähemalt tugevad elamused. Maht on praktiliselt piiramatu. - operatiiv ehk töömälu – on nimetatud ka lühimälu sünonüümiks. Töömälu põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Töömälu osisteks on: ruumilis-visuaalne (talletatakse info üldistatud kujul, skeemidena), hääldusring (sõnalise teabe ülekordamiseks), tsentraalne täideviiv süsteem (tähelepanumehhanism, mille abil kontrollitakse infvoogude valikuid ja kulgu töömälus, võetakse vastu otsuseid). Sisu ja funktsiooni alusel eristatakse püsimälus kolme alaliiki:
Kui aktivatsioon on liialt suur, siis inimene on ängistuses. Igal inimesel on oma aktivatsiooni tase, millest väiksed lahknevused tunduvad meeldivate ja stimuleerivatena. Suured lahknevused on aga hirmutavad ja ängistust tekitavad. 4.2. Sisemotivatsiooni teooria. On olemas sisetung kompetentsuse kasvuks, mis stimuleerib isiksuse kasvu. Sellega seostub motiiv saada oma kontrolli alla sündmused, mis mõjutavad organismi elu . Näiteks kehakaaluprobleemi aktualiseerimine. Anorexia ja bulimia. 4.3. Vastandite teooria. R.C.Solomon. Mingi meeldiv stiimul vallandab ajus sündmuste ahela, mis omakorda vallandab vastandliku pidurdusahela. Vastandprotsess on graduaalne ja kestab kauem kui meeldiva sündmuse toime. Kalle Küttis 2011 26 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 4.4. Sensuaalsusjanu teooria. M.Zuckermann
mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, keele ,,mõistmine"), episoodiline mälu (sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel; episoodilises mälus on kogu aeg midagi aktiveeritud; muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda.) · Operatiivmälu (töömälu) põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Töömälu osised: - ruumilis-visuaalne visanditahvel, milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul - Hääldusringmälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks - Tsentraalne täideviiv süsteem - suunatud tähelepanumehhanism, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid.
Sass Henno (2005 Mina olin siin 1. Esimene arest). Mait Vaik (lühiproosa viljakas autor), Armin Kõomägi (Reaalsus on tihtilugu groteskselt paigalt nihutatud. Tugev reaalsuse taju. Materiaalsuse põhi). Karmi realistliku proosa hargnemine: Kerttu Rakke (naisversiooni Peeter Sauterist, kuid kirjutuslaad muutus meelelahutussuunda). Aidi Vallik (esimeste luulekogude juures noorsooproosasse ja lastekirjandusse). Olavi Ruitlane ,,Vee peal" ja noorpõlve mälestuste aktualiseerimine on noorsooproosaliku kallakuga. Noorsooproosa ja karmid teemad saavad kokku). Vahur Afanasjev (luuletaja, prosaist. ,,Serafima ja Bogdan" (2017) tõsise kirjaniku ambitsiooni, enne tegi noorpõlvenalju. Venevanausuliste teema on põhiliin. Tekst mõjub eesti keelde pandud vene keelena). Mikä Keränen (lastekirjanik), Nirti (Triin Põldra). Valdur Mikita (s. 1970) keksemaid kujusid selle sajandi proosas. Fenomeni
tugevad elamused. Mälumahu kohta on tehtud katseid, kuid ei õnnestu tõestada (ega ümber lükata) hüpoteesi, et kõik millega elus kokku puututakse, talletub püsivalt mingil kujul mällu. Salvestamine: kordamine Kättesaadavus: Aeglane Unustamine: Interferents (nii pro- kui retroaktiivne) Operatiivmälu ehk töömälu vahel nimetatakse ka lühimälu sünonüümiks, tänapäeval eristatakse. Sisuks materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Meelteinfo alusel (= taju liikide põhjal?): informatsioon talletub mällu erinevate meelte kaudu: · Kuulmismälu enim uuritud · Nägemismälu enim uuritud · Lõhnamälu (oluline degustaatori jaoks) · Liigutusmälu (oluline sportlase jaoks) · Kes on E. Tulving? Kirjelda tema mälustruktuuri (episoodiline, protseduuriline, semantiline). Too näide iga struktuuriosa kohta.
· Seksuaalsus on vähem tähtis kui Freudi arvates: ego tunneb mõnu ka muust, nt asjadega hakkamasaamisest ("mastery") · Kriisid: usaldus vs usaldamatus; autonoomia vs häbi ja kahtlus; initsiatiivikus vs süütunne jne Humanistlik ja fenomenoloogiline käsitlus · Carl Rogers: kliendikeskne teraapia · Abraham Maslow: eneseaktualisatsioon · George Kelly: personaalsed konstruktid · 20. sajandi lõpul tekkinud positiivne psühholoogia: voorused ja "karakteri tugevused" 1) Carl Rogers · Aktualiseerimine · Tingimatu positiivne vaade · Positiivne enesevaade · Empaatia · Olulised "teised" · "Fully functioning person" 2) Abraham Maslow · Tippkogemused · Motivatsiooni hierarhia 3) George Kelly · Personaalsed konstruktid: mõisted, mida kasutame teiste käitumise tõlgendamisel Sotsiaal-kognitiivne lähenemine · Watson, Pavlov, Skinner: tingimine · Miller ja Dollard: katsed ühendada psühhoanalüüsi biheiviorismiga · Bandura: sotsiaalne õppimine; vaatlusõppimine
peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. 24 25 • Pikaajaline mälu- Suur mäluvaramu, mis sisaldab kõik isiku teadmised ja uskumused- kaasa arvatud need, mida ei kasutata Operatiivmälu e töömälu A.Baddeley (lühimälu ehk töömälu) Materjali aktualiseerimine teatud ülesande täitmiseks – Visandtahvel – Hääldusring – Tsentraalne täidesaatev süsteem – Lisaks: episoodiline puhver Eestlased mälu- uurijatena Endel Tulving - Sünd.1927 Ta on üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Tema tuntuim saavutus on episoodilise mälu eristamine teistest õppimise ja mälu süsteemidest ajus. 1972
tundeid, mida kogevad. Kui ei väljenda, muutub tundetumaks. Ida-filosoofiatega seotud: zenbudismis öeldakse ka: ,,Kui olen näljane, siis ma söön." Inkongruentsus- mingil põhjusel tekib erinevus kogemuse ja selle vahel, millest inimene on teadvel. Võimetus täpselt tajuda ja väljendada oma kogemust. Psühhoteraapia tegelebki inkongruentsusega. Teised inimesed tajuvad seda kui ebasiirust, võltsi olekut. Inimene ise võib tajuda seda pingena. Eneseteostus ehk enese aktualiseerimine. Inimloomuse omandus, tõukab inimesi suurema kongruentsuse poole. Kõigile elusorganismidele omane omadus. Inimene püüdleb ensearengu suunas. Sünnipäraselt hea loomus maetakse elu jooksul muudel põhjustel enda alla. Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus
Osa infot võib olla raskesti kättesaadav. Mida rohkem lühimällu salvestame, seda rohkem pikaajalisse mällu läheb. Meelteinfo alusel: motoorne, emotsionaalne, kujundiline, sõnalis-loogiline Lapseea amneesia titepõlve ei mälteta, sest rääkida ei osanud. 8-9.a vanuselt tekib täiskasvanutele sarnane mälupilt. Operatiivmälu e. töömälu - on teatud info, mida kasutame, mis pole seotud lühimäluga (A. Baddeley). Materjali aktualiseerimine teatud ülesande täitmiseks. 1) Visanditahvel visuaalne osa 2) Hääldusring kuulu meeldejätmine, sisekõne kasutamine 3) Tsentraalne täidesaatev süsteem 4) Episoodiline puhver kuidas seome olukorraga meeled üheks suureks olukorraks Endel Tulving - mälu-uurija, kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogi hulka "Mälu koosneb süsteemidest, mis erinevad omavahel nii neis sisalduva informatsiooni, kasutamise teadvustatuse kui ka informatsiooni omandamise viiside poolest"
Osa infot võib olla raskesti kättesaadav. Mida rohkem lühimällu salvestame, seda rohkem pikaajalisse mällu läheb. Meelteinfo alusel: motoorne, emotsionaalne, kujundiline, sõnalis-loogiline Lapseea amneesia – titepõlve ei mälteta, sest rääkida ei osanud. 8-9.a vanuselt tekib täiskasvanutele sarnane mälupilt. Operatiivmälu e. töömälu - on teatud info, mida kasutame, mis pole seotud lühimäluga (A. Baddeley). Materjali aktualiseerimine teatud ülesande täitmiseks. 1) Visanditahvel – visuaalne osa 2) Hääldusring – kuulu meeldejätmine, sisekõne kasutamine 3) Tsentraalne täidesaatev süsteem 4) Episoodiline puhver – kuidas seome olukorraga meeled üheks suureks olukorraks Endel Tulving - mälu-uurija, kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogi hulka "Mälu koosneb süsteemidest, mis erinevad omavahel nii neis sisalduva informatsiooni,
ja püsimälust saabuva info opratiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. · Püsimälu ; püsimälus talletatakse materjal, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised , oskused , kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. · Operatiivmälu (töömälu) ; põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Mälu salvestatu sisu ja funktsioonide alusel eristatakse püsimälus 1) Protseduurimälu aluseks meie vilumstele (jalgrattasõit, masinakirjaoskus jne) 2) Semantilist mälu sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe 3) Episoodilist mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende
Lühimälu ; on mälu alasüsteem , mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info opratiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Püsimälu ; püsimälus talletatakse materjal, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised , oskused , kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Operatiivmälu (töömälu) ; põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Mälu salvestatu sisu ja funktsioonide alusel eristatakse püsimälus 1) Protseduurimälu –aluseks meie vilumstele (jalgrattasõit, masinakirjaoskus jne) 2) Semantilist mälu – sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe 3) Episoodilist mälu – sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende
(12sek) kui peatada kordamine. • Känkimine – järjest esitatud materjali mõtteline rühmitamine suuremateks ühikuteks, millele saab anda mingi uue nime (Miller, 1956) K.C. – pikaajaline mälu kahjustatud, kuid oli absoluutselt normaalne sellistes ülesannetes nagu vestlemine, kaardimäng või etteöeldud arvude kordamine (lühiajaline mälu). Töömälu - Süsteem, mis vahendab info liikumist pikaajalisest mälust lühiajalisse mällu ja vastupidi. Materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. 3 alasüsteemi: • Kuulmis-sõnalise informatsiooni hoidmiseks • Nägemis - ruumiline informatsiooni hoidmiseks • Tsentraalne täideviiv süsteem 3. Pikaajaline mälu ehk püsimälu - siin säilib materjal kaua, kas või aastakümneid. Mälu maht on suur, kuid info kättesaamine aeglasem kui primaarse mälu puhul
KONTAKT (pilk, puudutus, naeratus) TURVALISUS = USALDUS Joon. 2 Kõneeelse suhtlemise areng Lehitsedes erinevaid teatmeteoseid, leiate mitmeid erinevaid suhtlemise definitsioone. Järgnevalt mõningad neist. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Suhtlemine on säärane vähemalt kahe või enama isiku ühistegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus sõltub suuremal või vähemal määral teis(t)e tegutsemisest. Suhtlemine on sotsiaalse inimese eneserealisatsiooni põhivorm, aga ka isiksusliku eneseaktualiseerimise keskne tee ja enesearendamise tähtsamaid mooduseid. Need definitsioonid lähtuvad konkreetse autori (suurem osa neist vene koolkonnast) filosoofilisest arusaamast ja teoreetilistest eelistustest.
lisi, samuti inimeste- seerijad, sotsiaaltöö- või nõustada teist vahelisi suhteid tajad, reklaamiasja- inimest tundjad, treenerid ja mentorid Intraper- Enese olemasolust Vaieldavalt igaüks, Võtta arvesse Eneseanalüüs ja ene- sonaalne teadlik olemine, kes on endast oma eesmärke ja se aktualiseerimine eneseteadlikkus, teadlik ja on seotud nende üle otsusta- objektiivne enese- oma isiklike mõtete, da, mõista isiklikke hinnang, võime uskumuste ja käitu- muutusi, mida nende iseendast aru saada, mise muutmisega, saavutamiseks tuleb mõista oma suhteid arvestades situat- teha, kirjeldada oma teiste ja maailmaga, siooni, teisi inimesi, “Johari akent” ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
