Lisakas, parritsiidi teema peegeldab muinasjuttus Kreeta püha Andreasest, kes tapab oma isa ja naib ema. 2. Milline roll on metamorfoosidel „Kuldses eeslis“? Kas peategelase eesliks moondumine oli vaid äpardunud maagiatoiming või on autor rakendanud selle mingi muu eesmärgi teenistusse? 3. Tänu „Kuldsele eeslile” tunneb Apuleiust lisaks teadlastele ka kogu maailm, on ühtaegu seiklusjutt kui religioosne mõistulugu, mis säilitanud aktuaalsust ka tänapäeval. 4. Loengu käigus me uurisime välja, et metamorfoos e. muundumine on igasugune kuju muutumine, tavaliselt mingi üleloomuliku jõu vahelesegamise tagajärjena. Oluliseks oli see, et muundumise tulemus võib olla seotud selle põhjustega. 5. Luciuse eesliks muundumise põhjuseks võiks pidada karistusena oma seksuaalse käitumise ning liiderliku ja hooletu eluviisi eest. Teose alguses peategelane Lucius oli
ARISTOTELES- MATEERIA JA VORM Aristotelese põhjuslikkuseprintsiibil on kaks alust. Esiteks leidis Aristoteles koos varasemate vanakreeka filosoofidega, et miski ei saa sündida mittemillestki (ex nihilo nihil fit). Eelnevalt olemasolev materiaalne substraat (mateeria) muutub. Kõik neli muutumise liiki (kvalitatiivne muutumine, kvantitatiivne muutumine (kasvamine ja kahanemine), kohavahetus ning tekkimine ja hävimine) nõuavad mateeriat, mis jääb muutumatuks. Vormid, mille mateeria võtab, peavad aga tulenema asjadest, millel selline vorm juba on. Elusolenditel eristas Aristoteles kahesugust tegelikkust (aktuaalsust): vorm on esimene tegelikkus ja toimimine on teine tegelikkus. Toimimine järgneb vormile (on vormi suhtes sekundaarne). Teiseks lähtus Aristoteles analoogiast sellega, kuidas käsitööline loob mingist materjalist mingi eseme. Vorm, mille käsitööline materjalile annab, peab tema arus juba eelnevalt olemas olema. Looduse toim...
b) informatsiooni töötlus ja analüüs 4. uurimisaruande kirjutamise etapp- 11.klass II poolaasta a) uurimisaruande kirjutamine 2.1. PRAKTILISE TÖÖ OLEMUS: praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames loodud teos, õpilasfirma, tehnoloogiline lahendus, õppematerjal või projekt ja selle kirjalik kokkuvõte. Kirjalik kokkuvõte avab praktilise töö tausta, lähtealused ja eesmärgid ning kirjeldab kontseptuaalset lahendust, töö aktuaalsust, tööprotsessi ja töö tulemust. 2.2. PRAKTILINE TÖÖ VÕIB OLLA: 1. Õppematerjal (õpik, töövihik, audio-, audiovisuaalne ja elektrooniline õppematerjal, ülesannete, lüümikute, tekstide, temaatiliste piltide kogu jms), 2. Õppekava raames loodud tehnoloogiline lahendus (infotehnoloogiline, arhitektuurne jms tehnoloogiline lahendus), 3. Õpilasfirma (idee leidmine, juhtide ja nime valimine, äriplaani koostamine,
kohasus, järelduste vastavus uurimistulemustele; • töö vormistus, liigenduse sobivus, keeleline korrektsus, viitamise õigsus, kasutatud allikaloendi täpsus, töö terviklikkus ja lõpetatus, töö tehnilise vormistuse vastavus õppeasutuses kehtivale kirjalike tööde juhendile; • töö praktiline väärtus uurimistulemuste rakendamisvaldkond ja võimalikud rakendamisviisid; • esiletõstmist väärivad momendid, tulenevalt töö sisust sõnastab need retsensent, arvestades teema aktuaalsust, metoodika originaalsust, probleemiasetuse uudsust, empiirilise materjali mahtu ja sisukust, katsetulemuste tähtsust jms.; • retsensendi põhiküsimused töö koostajale lisaks retsensiooni eelnevates osades antud hinnangutele ja tehtud märkustele esitab retsensent mõned tööst johtuvad põhiküsimused, mis moodustavad kaitsmisväitluse telje; • hinnang, retsensent sõnastab lõpphinnangu vastavalt lõputöö vastavusele eelpool toodud nõuetele. Retsensent ei hinda
- hüpoteesi kontroll on võimalik - väärtusvaba Konkreetsed meetodid: 1) Juhtumiuuring. Uuuritakse teatud sündmuseid, juhumeid. Selle ostarbeks viiakse läbi intervjuusid. 2) Dokumendiuuring. 3 7. Diplomitöö koostamine ja vormistamine. Diplomitöö peab sisaldama: - selge probleemiasetusega sissejuhatuse, milles selgitatakse uurimuse või arendustöö vajalikkust, probleemi aktuaalsust ja selle lahendamise viisi; - tegeliku töö kirjelduse koos saadud tulemuste analüüsiga; - kokkuvõtte põhiliste tulemuste loeteluna koos nende tähtsuse määratlemisega ja lahendamata jäänud probleemide ning edasiarendamise võimaluste äramärkimisega. Diplomitöö tuleb vormistada järgmise struktuuri kohaselt: 1) tiitelleht; 2) autorideklaratsioon; 3) sisukord; 4) sissejuhatus; 5) sisulised osad; 6) kokkuvõte; 7) viidatud kirjandus; 8) lisad;
probleemi üle, vaid muudab kirjatöö millekski muuks kui essee. Samas autor on üritanud välja tuua ka laste ülbuse tagamaad (on kasvatatud teadmises, et keegi ei tohi neid puutuda) ning seda võib positiivseks pidada. Suures osas esseest on näha väga negatiivset kriitikat noorte laste ja nende vanemate vastu, kuid on jäetud leidmata võimalikud lahendused. On lihtsalt toodud näiteid, põhjendades ja kinnitades probleemi aktuaalsust ja tõsidust. Lisaks esimesele positiivsele küljele, et on lühidalt üritatud lahata probleemi tagamaid, meeldis mulle veel see, et autor tunneb hirmu noorte laste loome kadumise üle ning on sellele terve lõigu pühendanud, kuna loovuse ja talendi allasurumine/kadu on samuti olnud tõsine probleem viimastel aastatel. Enne kokkuvõtet esitab autor veel ühe küsimuse ning vastab sellele väga lihtsalt – vanemad on hukas oleva nooruse pärast süüdi
mõttelugu". Lennart Meri oli esimene Eesti president, kes sai oma tegevust jätkata ametist lahkunud Vabariigi Presidendina. Tema kõned ametist lahkunud presidendina olid suunatud Eesti propageerimisele kui arenenud kõrgtehnoloogilise riigina. See oli veel enne Eesti sisseastumist Euroopa Liidusse ning see samm tuli veel astuda. Teine oluline tema Lennart Meri jaoks oli julgeolekupoliitika nii Euroopas kui ka maailmas. See teema pole kaotanud aktuaalsust aastatega ja kõnetab meid tänapäeval sama palju, kui kõnetas Lennart Meri ajal. Samuti kõneles ta Euroopa tulevikust laiemalt ja tõi palju argumente ajaloolisest küljest. Kahjuks, poliitiku kõned ongi poliitiku kõned ja Lennart Meri ei ole selles erand. Kogu minu austusega tema isiku vastu, poliitiku kõnes on väga raske tuua välja tema kindel asukoht mingisuguses küsimuses. Poliitiku tavalise kõne eesmärgiks on säilitada head suhted ja mitte kedagi solvata
Hinnangute järgi, 2010. aastal laste arv, kellel on ülekaalulisus, oli 42 mln. inimesi maailmas. Umbes 35 mln. nendest elavad arengumaades. () Suurt rammuste noorukite arvu märgistatakse ka meie riigis. Kirjanduse järgi, ülekaalulisuse levik laste ja noorukite hulgas on alates 3 kuni 20%. Tohutu meditsiiniline ja sotsiaalne ülekaalulisuse tähendus ja sellega seotud probleemid määravad selle teema tulevaste uuringute aktuaalsust. () Referaadi eesmärk: üldine noorukite ülekaalulisuse iseloomustus. Referaadi ülesanned: - laste ja noorukite ülekaalulisuse ja rasvumise iseloomustamine, - selle diagnoosimise ja ravimise võimalused. 1. Üldised ülekaalulisuse tunnusjooned lastel ja noorukitel Ülekaalulisus on ainevahetuse krooniline haigus, mis ilmneb rasvakoe liigses arengus ja progresseerub aja jooksul
· c- õppevormi tähis 1- päevaõpe, 2- tsükliõpe · dddd-õpilaspileti nr. · Sisukorras näidatakse kõigi töö üksikute alajaotiste täielikud pealkirjad koos alguslehekülgede numbritega. · Töö põhiosas on soovitatav kasutada mitmeastmelist peatükkide järjestussüsteemi. · Sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud kirjandus ja lisad on ilma järjekorranumbriteta. Sisse juhatuses koostamisel tuleb selgitada: · Teema aktuaalsust, tähtsust ja uudsust. · Töö tegemise eesmärki. · Probleemi · Käsitletavad ülesanded selle probleemi lahendamiseks. Põhiosa peaks koosnema põhijaotistest (peatükkidest) ja alljaotisest (alapeatükkidest ja punktidest). · Kõik pealkirjad tuleb valida lühikesena, lakoonilisena ja sisule vastavatena. · Peatükkide pealkirjad tuleb kirjutada suurte tähtedega. · Sõnu pealkirjas ei poolitata. · Kui pealkiri koosneb kahest lausest eraldatakse nad punktiga
11 · Jõhvi linn · Projekti teostajad: Taust e. vajalikkuse põhjendus: Projekti teema ,,Ei Narkole " leidis aset, sest statistika näitab, et narkomaania on jätkuvalt aktuaalne ühiskondlik probleem ja seda just eriti Ida-Virumaa piirkonnas. Lähtuvalt projekti koostajate elukohast (Jõhvi), oleme otsustanud just siin selle projekti läbi viia. Kuna me ise elame siinkandis, siis näeme me ka ise selle probleemi olemasolu ning tahame selle jaoks midagi ära teha. Mõjuainete aktuaalsust 13-18a noorte seas on näidanud ka arstlikud uurimused, kus on sagenenud hingamisteede ja verevarustuse probleemid ning nendest tingitud tüsistused, mis on põhjustatud just narkootiliste ainete pruukimise tõttu. Meie projekt on vajalik selleks, et vähendada ja ennetada 13-18a noorte huvi proovida mitmesuguseid mõnuaineid, mida on kinnitanud ka noortekeskuste juhid (MTÜ Jõhvi Noortekeskus, Narva Noortekeskus). Põhjuseid, miks noortel on huvi proovida mõnuaineid, on mitmeid
.............................................................................................38 Lisa 1. Lisa pealkiri.........................................................................................................42 Lisa 2. Lisa pealkiri.........................................................................................................44 2.3 SISSEJUHATUS Sissejuhatus peab olema sisult lühike (1/10 töö põhiosa mahust), milles on vaja põhjendada valitud teema aktuaalsust, tähtsust, määrata töö eesmärk ja ülesanded, sõnastada töö meetodid, kuidas materjali koguti, kellega konsulteeriti või kes aitasid kaasa nimetatud töö valmimisele. 2.4 TÖÖ PÕHIOSA Töö põhiosas tuuakse ära kõik oluline, alates probleemi püstitamisest kuni tulemusteni, antakse lahendus sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele. Töö põhiosa jaotatakse loogilises järjestuses peatükkideks. Tekstis kirjeldatakse käsitletavaid probleeme,
Sisukord Sisukord....................................................................................................... 1 1Ettevalmistus............................................................................................. 2 1.1Teema kindlaksmääramine..................................................................2 1.2Ettekande eesmärgi fikseerimine;.......................................................2 1.3Esialgse plaani koostamine;.................................................................2 1.4Materjali kogumine.............................................................................. 3 1.5Materjali läbitöötamine........................................................................3 1.6Täpse plaani koostamine......................................................................3 1.7Ettekande vormistamine......................................................................3 1....
Nende plusspunktiks valitsejate silmis oligi just mõtlemisvõimetus. Kui kusagil mingi probleem või arutelu toimus, siis lasid sead lammastel oma kisa ja määgimisega selle summutada. Nad määgisid, kuni farmirahval polnud enam võimalustki sõna sekka öelda. Sead valetasid ka kõikide nende asukate kohta, kes farmist kõrvaldatud või hukatud. Loomade farm" ja "1984" on kahtlemata Orwelli kõige tuntumad teosed. Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole nad kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses. Totalitaarsed riigid pole tänaseks kuhugi kadunud, meedia abil korraldatav ajupesu on hoopis suuremad mõõtmed omandanud ning Orwelli poliitikloomi või loompoliitikuid võib kohata igal sammul.
Nende plusspunktiks valitsejate silmis oligi just mõtlemisvõimetus. Kui kusagil mingi probleem või arutelu toimus, siis lasid sead lammastel oma kisa ja määgimisega selle summutada. Nad määgisid, kuni farmirahval polnud enam võimalustki sõna sekka öelda. Sead valetasid ka kõikide nende asukate kohta, kes farmist kõrvaldatud või hukatud. Loomade farm" ja "1984" on kahtlemata Orwelli kõige tuntumad teosed. Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole nad kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses. Totalitaarsed riigid pole tänaseks kuhugi kadunud, meedia abil korraldatav ajupesu on hoopis suuremad mõõtmed omandanud ning Orwelli poliitikloomi või loompoliitikuid võib kohata igal sammul.
joon.1). Foto loetakse jooniseks. Tabelil on tabeli pealkiri. Tabel 1. Pealkiri. Viitamine: (vt. tabel 1) Sõnastus peab olema korrektne ja loogiline. Kasutada tuleb selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat. Kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik. Teema valik Teema formuleerimisel tuleb olla informatiivne, see peab olema lühike ja kutsuma lugema. Teema valimisel arvestatakse oma huve ja võimeid, teema aktuaalsust ja originaalsust, võimalust teemat edasi arendada järgmistes töödes. Referaadi kava koostamine Kõigepealt pannakse paika töö struktuur. Töö jaotatakse peatükkideks. Seejärel tuuakse välja käsitlemist vajavad alapunktid. Põhiosa esimeses peatükis võiks näiteks anda teema ajaloolise tausta , teises osas tuleks tulemuste interpreteerimine, kogutud materjalide alusel pannakse kirja oma arvamus. Tiitelleht
Tobiano G., Bucknall T., Marshall A., Guinane J., Chaboyer. Journal of Advanced Nursing 71(12), 2741-2752. doi:10.1111/jan12740 (2015) Sissejuhatus: - Kas teema on oluline õenduse juhtimisele,praktilisele õendustegevusele(õenduspraktikale) või tervishoiu valdkonna koolitusele? Kas on öeldud, millisesse õenduse valdkonda artikkel/uurimus/töö kuulub? See teema on oluline õenduspraktikale.Teema kuulub õendus-hooldus valdkonda. - Kas on kirjeldatud teema aktuaalsust õenduse aspektist? Uuringus/artiklis on oluliseks teemaks õdede ja patsientide suhe. Patsientide kaasamine nende ravisse. Kas uurimisprobleem või uurimisküsimused on selgelt sõnastatud? Uurimisprobleem on selgelt sõnastatud. Kas uurimisprobleem on õendusele märkimisväärselt oluline? Kuna väga palju on hooldusravi patsiente, siis teema on oluline, et sellega tegeleda. Kasu saab nii õendus kui ka hoolealused. Kas töö eesmärk on selgelt sõnastatud?
Kuressaare Ametikool Karl Org KP 23 George Orwell LOOMADE FARM 1984 "Loomade farm ja 1984" ( sarjast PUNANE RAAMAT ) on Orwelli kõige tuntumad teosed. Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole need kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses. Totalitaarsed riigid pole tänaseks kuhugi kadunud, meedia abil korraldatav ajupesu on hoopis suuremad mõõtmed omandanud ning Orwelli poliitikloomi või loompoliitikuid võib kohata igal sammul. " Loomade farm" jutustab loomadest, kes ajavad minema farmi omaniku Jonesi ja hakkavad ise oma elu korraldama. Esialgu loodavad nad elada põhimõttel, et kõik loomad on võrdsed, hiljem selgub, et on võrdsemaid loomi, kes hakkavad valitsema teiste nn
...................... 22 SISSEJUHATUS Valisin uurimustöö teemaks „Avatud traadita internet Tapa Gümnaasiumis“. Valiku tegin õpilaste tegevuse orbserveerimise tulemusena vahe- ja õppetundide ajal. Probleem on, et õpilased surfavad internetis tunni ajal liigselt. Kõige suuremaks kiusatuseks tundub olevat nutitelefon. Eesmärgiks on selgitada välja milliste piirangutega peaks olema Tapa Gümnaasiumis avatud traadita internet. Üritan ka tõsta mobiilse interneti levimise probleemi aktuaalsust ja teadlikust koolikeskkonnas. Töö esimeses osas uurisin traadita võrkude ajalugu ja erinevaid traadita interneti liike. Töö teine osa oli praktiline, uurisin välja mida õpilased teevad tundide aeg internetis ja missuguste piirangutega peaks olema avatud traadita internet Tapa Gümnaasiumis. Uurimiseks jagan laiali küsitlus lehed gümnaasiumi õpilaste seas, sest põhikooli õpilaste arvamus tõenäoliselt ei oleks objektiivne
ANDRUS KIVIRÄHU "KAELKIRJAK" ANDRUS KIVIRÄHU "KAELKIRJAK" "Kaelkirjak" on üks neist lasteraamatuist, mis meeldivad ka suurtele. Ilmunud 1995. a., pole raamat oma aktuaalsust kaotanud: pigem võib öelda, et tegu on ajatu teemaga - lapse ja täiskasvanu maailmade erinevus. (Lapse kui rikkumatu ja vaba vaimu kujutamine on küll iseenesest noor nähtus, pärinedes valgustusajast, varem täitis lapse kui Teise ülesandeid poeet, prohvet, ullike või metslane.) Erinevus, kultuurikonflikt, kokkupõrge erineva mõtte- resp elulaadiga isikute või gruppide vahel on Kivirähu põhiteema. Näiteid võib tuua kümnete kaupa: ugrilane
ARISTOTELES Aristoteles sündis 384 eKr Stageiras ja suri 7. märtsil 322 eKr Chalkis. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud tähtsat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika), esteetikas, eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras.Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastas...
kõnel. 55. Tragöödia - kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. 56. Uudis - üks ajakirjanduse põhizanr. Lühike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate (uudise) edastamine. 57. probleemide ja nähtuste analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja hinnanguid. Uudistes hinnatakse aktuaalsust ja tõele vastavust. Keelelt on uudis lihtne ja üldmõistetav. 58. Valm - õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi (rebane - kaval, eesel - rumal, hunt - ahne, jänes -arg inimene jne). 59. Vanasõna - lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta (töö, lastekasvatamise, õppimine, kodu, ilm jm).
tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama," kirjutab Lydia Koidula 1870 Friedrich Reinhold Kreutzwaldile. (Vahtre : 1997) Jakob Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. ,,Iial pole minetanud aktuaalsust Hurda üleskutse oma rahvale «saada suureks vaimult», mille ta sõnastas aastal 1870. Jakob Hurda elu, mis ei olnud pikk, ent mille jooksul sooritati mitme mehe elutöö, oli elavaks eeskujuks sellele ideele. Eluküünla kustumiseni oli Hurt sõna otseses mõttes ihu ja hingega eeslaste ja eestluse teenistuses, andmata endale aega haigegi olla." (http://www.eestikirik.ee/node/2155) 3
järsult pärast Esimest maailmasõda, kui kapitalistliku maailmakorra pattudele lisandus Euroopa viimane mastaapsele enesehävitusele (Annus, 2009, LK 14). Karl Marx oli missiooniga filosoof. Marxi nimega seostuvad automaatselt revolutisoon, võim ja inimeste kannatused. Pilt elitaarsest, mitte alati kõige olulisemate asjadega tegelevast akadeemikust, on visa ilmuma. Siiski oli ta nii see, kui ka mees, kelle filosoofiat püüti korduvalt ellu rakendada ning kelle teoseid pole ka tänaseks oma aktuaalsust kaotanud (Bergman, 2005, lk 118). Referaadi autor valis teemaks Karl Marx, sest filosoof on mõjutanud maailma. Maailm oleks ilma Karl Marxita hoopis teistsugune. Karl Marxi ema on öelnud tema kohta: ,,Kõigile oleks parem olnud, kui Karl oleks kapitalist kirjutamise asemel seda teinud." Käesolev referaat keskendub kõigepealt Marxi eluloole. Seejärel tuleb juttu Marxi dialektikast ja klassivõitlusest. 3 1. KARL MARXI ELULUGU
2.2 Teema valik Töö pealkiri peab adekvaatselt kajastama uuritavat teemat. Vältida tuleb teemasid, mille käsitlemiseks puuduvad õpilasel võimalused ja/või mis on liiga laiaulatuslikud. Soovitav on valida selline teema, mille kohta on piisavalt erialast kirjandust. Teema peaks olema aktuaalne ning tuleb leida uudne lähenemine/probleem. Teema võib õpilane ise valida või soovitab seda õpetaja. Teema valikul tuleb silmas pidada: teema aktuaalsust ja originaalsust; 6 teema konkreetsust ja piiritletust; töö koostaja huve ja võimeid. 3 Referaadi osad ja vormistamine 3.1 Üldnõuded Referaat vormistatakse arvutil. Töö trükitakse valge lehe ühele poolele formaadis A4 (297x210 mm). Kasutatakse kirjatüüpi Times New Roman, kirja suurus on 12 ning reavahe 1,5. Lõigu ees ja järel kasutatakse lõiguvahet (6pt).
1. Teadm.hankimine-a)olemas teadused teevad läbi 11. Hüpotees- on teaduse 17. Empiirilis-teoreetilised varjatud teadmised-võivad arengustaadiumid. teadaolevatel faktidel ja seadus- meetodid vaatlus uuritava sisaldada lünki, mõtlemine 7. Teadustöö tulemus-mõisted, tel rajan. tead.lik oletus. Teada- objekti omaduste ja seoste distsiplineerimatu ja kerge- teooriad, seletused olevatele faktidele toetuv, kuid fikseerimise ja regist. Süsteem. käeline, mis viib valede teat.nähutste kulgem.le. tõestamata oletus või ka väide. Võib toimuda nii looduslikes kui otsusteni b)olemas tähele- Tead.töö prod.=aju+raha. Et Iga hüpot. On vaja kontrollida. kunstlikus tingimustes. Tulemus panekud ja kogemused, millele teadustöö oleks tulemuslik, on Nt. Pa...
tööle lisatavale digitaalsele andmekandjale. BT kirjutatakse eesti keeles, erandiks on juhud kui, õppekavas ei ole sätestatud teisiti. 1. Töö teema valimine ja registreerimine Üliõpilane valib ja kooskõlastab õppekava juhiga teema oma põhiõppesuuna või kõrvalaine õppesuuna poolt väljapakutute seast lähtudes õppekavas püstitatud eesmärkidest. Üliõpilasel on võimalik teha lõputöö mõnel oma poolt pakutud teemal, mille aktuaalsust, teostatavust ja vastavust põhiõppekavas sätestatud eesmärkidele kontrollib õppekava või õppesuuna juht; sobiv juhendaja või juhendajad leitakse Loodusteaduste osakonnast, mõnest teisest TLÜ akadeemilisest üksusest või väljastpoolt TLÜ-d. Põhiõppesuuna väliste juhendajate pädevust ja kompetentsust hindab õppekava või õppesuuna juht. Nendele teemadele, mida kaasjuhendavad inimesed väljastpoolt põhiõppesuunda või väljastpoolt TLÜ-d, määratakse
Erk poliitiline närv ilmnes samuti aktiivses tegevuses hõimusilla ehitamisel Soomega ja emakeelde tõlgitud maailmakirjanduse teoste valikus. Laulva revolutsiooni aastatel lülitus Lennart Meri aktiivse kultuuritegelasena poliitilisse tegevusse, andes kaaluka panuse vabanemisperioodi mõttetihedatesse aruteludesse loomingulistes liitudes ja mujal. Tema tolleaegne kõne eestlaste lootusest ja rahva eksistentsiprobleemidest pole oma aktuaalsust kaotanud tänaseni. Lennart Meri valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Lennart Meri oli abielus kaks korda. Esimene abikaasa Regina Meri (neiuna Ojavere, sündinud 1932) emigreeris 1987 Kanadasse ning naasis Eestisse 2003. aastal. Nende pojad on Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966). Teine abikaasa Helle Meri (neiuna Pihlak, sündinud 1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Neil on tütar Tuule Meri (1985). Hindrek-Peeter Meri oli
1933. aastal hakkasid ka Eestis levima fasistlikud mõtted, milledele Vilde sotdemona tohutult vastu oli. Ta kirjutas eestlastele läkituse. Vilde suri 26. detsembril 1933. aastal südametromboosi tagajärjel. Eduard Vilde pärand: Vilde tegutses kirjanikuna pisut üle 50 aasta. Lisaks oli ta juhtiv ühiskonnategelane, ajairjani ja muidu härrasmees. Ajakirjanikuna töötades üritas ta alati parimat, lükata artiklitele elu ja hoog sisse. Ta taotles värskeid mõtteid, aktuaalsust. Vilde oli väga tugev ka sotsiaalsete olude kriitikuna. Lisaks oli ta hinnatud teatri ja kirjanduskriitik. Vilde tõeline suurus seisneb selles, et ta suutis oma loominguga suuresti edasi arendada eesti proosat ja draamat. Arnendas välja kriitilise realismi. Ta oli kritiseeris ühiskonda, näitas inimestele elu tõelist palet. Tähtis osa eesti kirjanduses on ka Vilde ajaloolisel triloogial, mis kirjeldavad mineviku klassivõitluse rängimaid episoode
Antsla Gümnaasium Andre Luik Referaat Aristoteles Juhendaja: Peeter Lemats 2012 Sissejuhatus Vanakreeka filosoofia kolm suurkuju olid Aristoteles, tema õpetaja Platon, ning Sokrates, kes Platonit sügavalt mõjutas. Nemad muundasid Sokratese-eelse filosoofia lääne filosoofiaks tänapäeval tuntud kujul. Sokrates ei kirjutanud midagi ning tema mõtted on meieni jõudnud Platoni ja paari teise antiikautori vahendusel. Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Platon kirjutas mitukümmend filosoofilist dialoogi (vestlus...
......................................... Antud töös on refereeritavaks teemaks Lõuna-Korea koos oma kultuuriliste erinevuste ja iseärasustega. Teema juhatab sisse Lõuna-Korea üldine taustinfo. Teises peatükis kirjeldatakse kokkuvõtvalt lõunakorealaste kultuurihoiakuid. Viimane peatükk käsitleb spetsiifilisemalt äripraktikat ja protokollilisi kombenõudeid. Referaadi eesmärk on tuua meieni teadmised, mis aitaksid edukalt ületada kultuuribarjääri kõnealuses riigis. Teema pälvib aktuaalsust, kuna Lõuna-Korea on üks maailma juhtivaid tehnoloogia-ja tööstusriike ning ihaladatud partner rahvusvahelistes majandussuhetes. 1 ÜLDINE TAUSTINFO 1.1 Pealinn Lõuna-Korea pealinn on Soul, mille kaugus Tallinnast linnulennul on 7129 km. Soulis elab umbes 10 miljonit inimest. Et vältida praeguse pealinna ülerahvastatust ja majanduse liigset koondumist sinna, rajatakse Lõuna-Chungchoni provintsi keskele Yeongi-Kongju alale uus pealinn. Ehitustöödega alustati 2007
toodete ja teenuste arendamisel digiTV valdkonnas, sest Internetist kättesaadav multimeedia on piisavalt mõjuvõimas, et televisiooni vaatajaskond veebi suunata. Interneti kättesaadavus ei ole tänaseks enam probleem ja see on saanud osaks meie igapäevaelust. Seetõttu on sotsiaalmeedia rakendused saavutanud olulise rolli digiTV arendusprojektides. Teema valikul sai määravaks autori varasem töökogemus digiTV valdkonnas ja isiklikud huvid digiTV arenguvõimaluste vastu. Teema aktuaalsust põhjendab asjaolu, et digitaaltelevisiooni ja sotsiaalmeedia rakendustega integreeritud lahendused on saanud lähiaastatel suure arenguhoo ning on muutumas järjest kasutajakesksemaks ja sotsiaalsemaks. Uudsust pakub käesolev bakalaureusetöö ka Eesti digiTV teenusepakkujate lahendustesse ja ennustab, millised võiksid olla tulevikus Eestis toimivad lahendused. Antud bakalaureusetöö uurimusprobleemiks on digiTV ja sotsiaalmeedia sulandumise trendid,
.................................... 17 SISSEJUHATUS Riigi õige majanduspoliitika on edu pant riigi arenemisele üldiselt, oluliseks komponendiks on investeeringute poliitika. Riigil on selle juures mitu rolli: laenuandja, garant, seadusandja, reeguleerija ning palju muud. Praegusel hetkel, sesoses majanduslangusega invstteeringute poliitikat võib pidadad eriti oluliseks faktoriks, riigi majanduse tõstmiseks. Kõik eelpool öeldud kinnitab riigi õige investeerimispoliitika aktuaalsust. Tuginedes internet allikatele ja paberkirjandusele, vaatleb autor investeeringute poliitika reguleerimist, seadusandlust ja täitumist Eesti riigis. Töö eesmärk: seletada olemus ja investeeringutepoliitika osa. Töö esimeses osas selistatakse investeeringite politika mõistet ja tähendust. Teises osas käsitletatakse Eesti Riigi investeeringute strateegiat ja prioriteete. Kolmandas osas on toodud Eesti investeeringute poliitika praegune olukord.
Sokrates oli vanakreeka filosoof, elas ja õpetas Ateenas. Sokrates tegeles kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi: õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Mis on teadmine ja kuidas see toimib ? Platon oli vanakreeka filosoof Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ühtlasi ka Ateena Akadeemia rajaja. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. IDEEÕPETUS: Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest...
Vastus tehakse kõigile Riigikogu liikmetele teatavaks. Riigikogu täiskogu töönädala kolmapäeval toimub infotund, kus peaminister ja ministrid vastavad Riigikogu liikmete suulistele küsimustele. Riigikogu liige esitab Riigikogu juhatusele infotunnile eelneval päeval kirjaliku taotluse. Taotluses tuleb märkida valitsusliige, kellele soovitakse küsimust esitada, ning probleem, mida küsimus puudutab. Riigikogu juhatus järjestab küsimused taotluste alusel, kusjuures arvestab küsimuse aktuaalsust ja seda, et küsimise võimaluse saaksid kõik Riigikogus esindatud erakonnad. 7.Avalik halduse organisatsiooniline ülesehitus Siseministeeriumi osakonnad on : avalike ja välissuhete osakond; haldusosakond; infotehnoloogia, andmekogude ja sideosakond; kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond; korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond; migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakond; personaliosakond; planeeringute osakond; pääste- ja kriisireguleerimispoliitika
(kokkuleppel juhendajaga ka pehmeköites, mille esimene leht on tiitelleht). 1.6. Töö retsenseerimine ja kaitsmine Retsensent hindab vormistatud üliõpilastööd nii töö teoreetilise, praktilise taseme, õigekeelsuse, erialase väljendusoskuse kui ka kirjaliku ja tehnilise vormistamise korrektsuse osas. Retsensent hindab töö sisu puhul: 1) pealkirja vastavust teemale; 2) sisu vastavust teemale ja püstitatud eesmärgile; 3) teema aktuaalsust ja uudsust; 4) ülesehituse loogilisust; 5) autoripoolseid seisukohti; 6) algandmete usaldatavust (autentsust) ja kontrollitavust; 7) töö teoreetilist ja praktilist väärtust; 8) teemakohase kirjanduse kasutamist. Töö vormistuses hinnatakse: 1) korrektsust (lehekülje täitmist tekstiga, kirjapilti); 2) kirja-, väljendus- ja erialase keele õigsust; 3) viidete ja tsitaatide kasutamise õigsust (järjestust, vormistust, viiteid kasutatud
Uurimistöö vormistatakse kindlas järjekorras esitatud osade kaupa. Uurimistöö orienteeruvaks mahuks tiitellehe ja lisadeta on 15 - 20 lk. Uurimustöö kirjutamisel on õpilasele toeks juhendaja. Juhendaja aitab teema valikul, suunab allikmaterjalide otsimisel, abistab vormistamisel ja töö käigus tekkivate küsimuste puhul. Uurimustöö lõpeb uurimuse kaitsmisega komisjoni ees. 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus Teema valikul arvestada: teema aktuaalsust ja originaalsust; teema konkreetsust ja piiritletust; allikmaterjalide kättesaadavust; erialakirjanduse olemasolu; oma võimeid ja huvisid; töö tegemiseks kasutada olevat aega. 5 Soovitav on keskenduda kitsamale ja konkreetsemale teemale, mis eeldab uurimisprobleemi. Uurimistöö algabki uurimisprobleemi püstitamisest
Enam tuleks tähelepanu pöörata aktiivsetele tööpoliitika meetmetele, näiteks koolitused ja nõustamine, et suurendada ühiskonna sidusust, vähendada vähemedukate tõrjutust ja integreerida enam noori nii tööturule kui ühiskonda tervikuna. Senine tööpoliitika ei ole ennast täiel määral õigustanud, sest kuigi tööpuuduse näitajad langevad, on noorte tööpuudus jätkuvalt kõrge (Veede, 2009). Teema aktuaalsust näitab vägagi kõrge noorte tööpuuduse määr, ulatudes 2009. aastal 27,5 protsendini. 7 30 27 15-24 24 21 15-74 18 15 12 9
leida õpetaja, kes on nõus tööd juhendama. Teema valikul tuleks kohe välja selgitada, kas antud teemavaldkonna kohta on piisavalt materjali – nii erialast kirjandust kui ka teisi uurimusi. Kui uurimistöö teema on valitud, tuleb püstitada töö eesmärk – mida antud tööga tahetakse välja selgitada või saavutada. Eesmärk peaks olema lihtne ja arusaadav. Uurimistöö teema peaks olema konkreetselt sõnastatud. Teema valikul tuleks arvestada: ● teema aktuaalsust ja originaalsust; ● teema konkreetsust ja piiritletust; ● võimalust andmete kogumiseks; ● erialakirjanduse olemasolu; ● oma võimeid ja huve; ● võimalust teemat edasi arendada järgmistes töödes. 5 1.3.1 Töö kava Töö kava koosneb kavandatavatest peatükkidest ja nende alajaotustest. Reeglina töö käigus esialgne skeem muutub, kuid see etapp on oluline uurimistöö loogilisele ülesehitusele
geomeetriliste kujundite mudelite komplekt, näitlikud, tabelid jms); õppija loodud õpilasfirma või tehnoloogiline lahendus; ühe õppija tööpraktika. Praktilise tööga kaasneb nõuetekohase struktuuriga teoreetiline osa – kirjalik analüüs, mille pikkus on 6–10 lehekülge (hõlmab sissejuhatust, töö põhiosa ja kokkuvõtet). Kirjalik analüüs avab praktilise töö tausta, lähtealused ja eesmärgid ning kirjeldab kontseptuaalset lahendust, töö aktuaalsust, tööprotsessi ja töö tulemust. Praktilise töö kirjutamisel tuleb kasutada kirjakeelt, mitte argikeelt ega slängi. Kui õppija kasutab praktilise töö teoreetilise osa kirjutamisel teiste autorite materjale (nt praktikaorganisatsiooni kodulehekülge), tuleb nendele ka nõuetekohaselt viidata ja koostada kasutatud allikate loetelu. Praktilisel tööl võib olla mitu õpilasautorit (v.a tööpraktika), kuid nende panus töösse peab olema selgelt näidatud ja eristatav
nimetatud viisil;' c) Lapse ekspluateerimiseks tema värbamist, vedamist, üleandmist, majutamist või vastuvõtmist käsitatkse inimkaubandusena ka siis, kui seda ei ole toime pandud punktis a nimetatud viisil; d) Laps on alla 18 aastane isik 2. Inimkaubanduse definitsioon ja probleemi olulisus. Politsei. Politsei eksperdid hindasid inimkaubanduse probleemi tõsidust ning aktuaalsust Eestis suhteliselt erinevalt. Ilmselt on erinevate hinnangute põhjuseks nii ühtse inimkaubanduse definitsiooni puudumine kui ka statistiliste andmete nappus, mis võimaldaks inimkaubanduse probleemi ulatust "mõõta". Toonitati, et Eesti puhul eksisteerib inimkaubanduse ühe vormina pigem prostitutsioon, kuid mitte ainult. Üsna võrdselt tõsisteks hinnati nii riigist välja kui riigisisest inimkaubandust (riigisisese puhul peetakse eelkõige silmas prostitutsiooni)
lõppu). Hea kaitsekõne on maksimaalselt kokkusurutud, esitatakse uurimuse kõige olulisemad tulemused. Kaitsekõnel on kaks põhiülesannet: luua kontakt kuulajatega ja anda kuulajatele ettekujutus tehtud tööst, esmajoones selle tulemuste alusel. Kaitsekõne algab alati pöördumisega kuulajate poole (“Lugupeetud komisjoni liikmed!) ja lõpeb tänamisega (“Tänan tähelepanu eest!”). Kaitsekõnes võiks kirjeldada valitud teema aktuaalsust ja olulisust, töö kirjutaja eesmärke ja põhiseisukohti, olulisemaid saadud tulemusi, oma järeldusi, milleni jõuti. Kaitsmisel öeldakse sõnum välja lühidalt ja selgelt, vältides mitmetähenduslikkust, tühje sõnu ja lõpuni väljaütlemata mõtteid. Näitlike vahendite kasutamine kaitsekõnes aitab kuulajatel paremini kõnet jälgida ning lihtsustab kaitsekõne pidamist. Näitlikustamiseks on kasutada videoprojektor. Slaidide ettevalmistamisel peab
................................................................................25 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................26 Kas see on, mida Lydia Koidula oleks soovinud? Ta oleks ilmselt rõõmus ja rahul, et probleemid, mille pärast tema südant valutas, on tänapäeva neidude-naiste jaoks muigamapanev minevik. Kuigi mõnes mõttes ei ole majanduslik sundolukord ja võimukad mehed ka tänapäeval oma aktuaalsust kaotanud, nii et Koidulal ei napiks ainest ka uute näidendite jaoks.........................................................................................................................27 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................28 Aaver, E., Laanekask, H., Olesk, S. 1994. Lydia Koidula 1843-1886. Tallinn: Ilmamaa........28 Hansson, M. 2001. Naine, perekond ja töö. Tallinn: TPÜ kirjastus.......................
, 2., 3. jne) lisandub alljaotise järjekorranumber (nt 1.1., 1.2., 1.3. jne). Alljaotisel võib omakorda alljaotisi olla (nt 1.1.1, 1.1.2). Süsteemitähis lõpeb pealkirja ees nii sisukorras kui ka tekstis punktiga. Kokkuvõtte, kasutatud allikate loendi ja lisade ette sisukorras süsteemitähist ei märgita. 7 Uurimuse sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut ja selgitatakse selle aktuaalsust, sõnastatakse töö põhieesmärgid ja -ülesanded, iseloomustatakse lühidalt kasutatud allikaid ning antakse ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest. Uurimuse puhul esitatakse sissejuhatuses ka tööhüpotees, mille kontrollimiseks teadustöö kirjutatakse. Sissejuhatuses võib ka kirjutada töö valmimisel ettetulnud probleemidest (nt raskesti kättesaadavad allikad), samuti tänada neid inimesi, kes aitasid uurimuse valmimisele kaasa.
lugema. Järgneb jämedas trükis uudise pea ehk juhtlõik, mille ülesanne on esitada lühidalt sõnum. Kolmanda osa moodustab sündmus või nähtus lahtikirjutatult. Selle osa pikkus oleneb sellest, millisel ajalehe küljel uudis avaldatakse ja milliseid eesmärke see täidab, kas osutav millelegi või annab põhjalikuma ülevaate. Uudised ei sisalda probleemide ja nähtuste analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja hinnanguid. Uudistes hinnatakse aktuaalsust ja tõele vastavust. Keelelt on uudis lihtne ja üldmõistetav. 57. Valm - õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi (rebane - kaval, eesel - rumal, hunt - ahne, jänes -arg inimene jne). valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal
lugema. Järgneb jämedas trükis uudise pea ehk juhtlõik, mille ülesanne on esitada lühidalt sõnum. Kolmanda osa moodustab sündmus või nähtus lahtikirjutatult. Selle osa pikkus oleneb sellest, millisel ajalehe küljel uudis avaldatakse ja milliseid eesmärke see täidab, kas osutav millelegi või annab põhjalikuma ülevaate. Uudised ei sisalda probleemide ja nähtuste analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja hinnanguid. Uudistes hinnatakse aktuaalsust ja tõele vastavust. Keelelt on uudis lihtne ja üldmõistetav. 57. Valm - õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi (rebane - kaval, eesel - rumal, hunt - ahne, jänes -arg inimene jne). valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal
, mida?) ja selle saavutamise vahendite ja tingimuste (kuidas?) projekteerimine ja saadud tulemuse hindamine. Mõistagi tugineb projekteerimine olemasolevatele uurimis- tulemustele, nii nagu uurimuslikes töödes esitatakse järeldustena võimalikud praktilised rakendused. Arendusprojekt lähtub mingist vastuolust, vajakajäämisest, vajadusest tänapäeva kasvatustegelikkuses midagi muuta või parandada. Sellise projekti puhul hinnatakse probleemi elulisust ja aktuaalsust, situatsioonianalüüsi põhjalikkust, lahendite uudsust ja rakendatavust. Projekt sisaldab järgmisi osi: 1. Probleemi seade Sissejuhatus probleemi, milles antakse probleemi või vastuolu lühike üldiseloomustus, olukorra muutmise eesmärk, kavandatavate lahenduste ja käsitletava ainese piiritlemine. Probleemi olemus, muutmist vajava olukorra ning selle kujunemise analüüs empiirilise materjali, dokumentide, teaduskirjanduse ja muude allikate põhjal. 2. Projekteerimine.
paiknemisest, mida tegelikkuses ei ole võimalik otseselt näha nagu maapõue geoloogiline kaart, õhutemperatuuri jaotumise kaart või rahvastiku tihenduse kaart 3. Pilt annab edasi olemasolevate objektide paiknemise andmed täpsemalt kui kaart, kuna kaardi koostamisel mõned objektid võivad olla kunstlikult laiali viidud. 4. Kaartide ettevalmistamise, koostamise ja trükkiise protsess või võtta aastaid, mis vähendab kaardil esitatud info aktuaalsust. Pildid on tuntuvalt operatiivsem andmete allikas, kuna piltide valmistamise protsess on tuntuvalt kiirem. 5. Kaart ja pilt erinevad omavahel info töötlemise astmega. Et saada pildist informatsiooni see desifreeritakse, st tehakse kujutise analüüs ja interpretatsioon. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Kaardi ülesanded: ruumilise info tallletamine, ruumilise info esitamine(kommunikatiivsus), õpetusvahend, prakt töövahend(eriti teadusdok
See auditoorium püüab aega täita meediaga, et põgeneda .argireaalsusest Kommunikatsioon kui kajastamise ja tähelepanu protsess sisaldab mitmeid lisatunnuseid: avalikustamine niipalju kui üks võidab, niipalju teine kaotab. Avalikustamise mudeli jaoks eksisteerib kommunikatsioon üksnes olevikus. Avalikustamine on asi iseeneses, lühiajalises perspektiivis neutraalse väärtusega ja sisuliselt ilma tähenduseta. Need jooned rõhutavad -konkurentsivõimet, aktuaalsust, objektiivsust, neutraalsust Meedia diskursus, kodeerimine ja dekodeerimine: retseptsiooni mudel. Kriitiline perspektiiv, .4 vastuvõtja, kes ei tunneta ega mõista teadet kui saadetut või väljendatut. Seotud vastuvõtu analüüsi väljakujunemisega. Tähenduse lahutamine meediast ja tähenduse kujunemise .käsitlemine vastuvõtjast lähtudes Dekodeeritud tähendus ei pruugi sageli ühtida kodeeritud tähendusega, dekodeerimine võib võtta .hoopis erineva suuna kui soovitud
Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 11b klass Oliver Jõesaar 11b klass Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................5 1.1 Alkoholi olemus...........................................................................................................
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Postimehe lühiajalise individuaalse mõju analüüs Meedia efektid ja efektiivsus 1. kodutöö Liis Buht A84426 Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Tähelepanu äratamise võtted......................................................................................4 1.1. Psühholoogiline lähedus......................................................................................4 1.2. Aktuaalsus......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
