Paindlik töökorraldus Indrek Semm 08.12.2009 Tartu Paindliku töökorralduse olemus PAINDLIK PAINDUMATU · dünaamiline · muutumatu · kohandatav · jäik · parem suhtumine töösse · suhtumine töösse · motiveeriv halveneb · tööpanus suureneb · rahulolematus kasvab · huvi vähenemine 2 Teema aktuaalsuse põhjused · naiste tööturukäitumise muutumisest tingitud töö- ja pereelu konflikti teravnemine · tööjõupuuduse suurenemine · konkurentsi tihenemine toodete ja teenuste turul · töö tähenduse muutumine 3 Kellele kasulik? Töötaja Tööandja ·Sobitada ·Suurendada paremini tööd efektiivsust ja töövälist elu. ÜHISOSA
Sissejuhatus e uurimistöö rakenduslik osa koostamine. Sissejuhatuses ehk töö rakenduslikus osas peaksid sisalduma järgmised aspektid: 1. teema valiku ja selle aktuaalsuse põhjendus (lühike olukorra kirjeldus käsitletavas valdkonnas) 2. probleem e vastuolu, mida töös käsitletakse ning millele püütakse leida lahendust (kui on teaduslik või probleemkäsitlusega uurimistöö) 3. eesmärk (milleni autor soovib oma uurimistöös jõuda) 4. püstitatud eesmärgi saavutamiseks täita tulevad ülesanded (milles tuleks selgus saada, mida oleks vaja analüüsida ja hinnata jms) 5
Renessanss 15. saj. Tekkimise eeldused: · Feodaalkorra lagunemine · Kapitalistlik majandussüsteem · Linnakodanlus · Võitlus vabaduse eest Põhja-Itaalias avaldus varem, sest nõrgemad feodaalsuhted, läbiv kaubatee. Uska kaotab aktuaalsuse, religioon taandub, usk inimese enda jõusse. HUMANISM maailmavaade, mis hindab isiksust, kaitseb inimväärtust ja isikuvabadust, inimese ja isiksuse vaba arengut. Eesmärk vabastada inimene keskaja kammitsaist. Eeskujud antiikajast. Nimetati taassünniks, sest toimus antiikkultuuri tagasitulek. KIRI antiikva lihtne mõõdupärane GRAAFIKA puulõige, vaselõige, söövitus TRÜKKIPRESS Gutenberg täheladu, Johann Getenberg leiutas trükikunsti. Trükipress ajastu sümbol
A 1 Renessanss all mõistame vaimse kultuuri liikumist kõigil aladel. Tõi kaasa humanisimi, taassünni ja vapustas keskaegset mõttemaailma. Kirikuõpetus taevase elu õndsusest kaotab aktuaalsuse. Esile tõusis inimese individuaalsus. Humanism renessanssliku maailmavaate teljeks peetakse humanismi, veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu, kui nenede isiklike omaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik. 2 1450 J. Gutenberg leiutab trükikunsti. Lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15 saj. Saksamaal 3 Renessanssiajastu arhitektuur Itaalias: Itaalia ei võtnud vastu gooti stiili. Kõige
Ekspressionism. 20 saj alguse modernseim suund. Antonaalsus(loobumine helistikest). Dodekafoonia- intellektuaalne 12-tooni tehnika, Dissoneerivad, kooskõlad. Inimhääle uudne kasutamine- nn kõnelaul. Orkestripillide tämbriliste ja tehniliste võimaluste kasutamine. Arnold Schönberg, Dimitri sostakovitsi. Aastaid 1940-1950 võikski laiemalt käsitleda kui seisakuperioodi kogu Euroopas, mil hilisromantism ning impressionism ei olnud valdavalt enam kasutusel, neoklassitsism oli oma aktuaalsuse kaotanud, kuid muusikaline avangardism ja elektronmuusika veel ellu astumata. Avangardism-1950/60.aastate muusikailmingute ühisnimetaja; mille alla on ühendatud mitmed uuenduslikud kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid. USAs kasutati sõna avangardism asemel eksperimentaalmuusika või modernism. Paljud heliloojad eksperimenteerisid oma loomingus erinevate võimalustega. Avangardismi tekkimise eelduseks olid tehnika kiire areng, elektronmuusikastuudiote tekkimine. Serialism
nende roll ühiskonnas nõuab sellised väärtusi. Enamusele aga kangelaslik surm ei ole eesmärk ega saavutus, mille elluviimisele panustada. Põhjusi on selleks palju: kiire elutempo, teised väärtused, sõdu arv, arengutase, inimõigused, arenenud meditsiin jms. Kokkuvõtteks võin esitada väidet, et vaimses mõttes tänapäeva "aadli" pilt osaliselt sarnaneb keskaegsega, kuid mõned väärtused on kaotanud oma aktuaalsuse ning tähenduse. Kindlasti tavaline kaasaegne inimene väärtustab elu rohkem, kui väärtustati seda kaheksa sajandit tagasi.
Juhendaja: Professor Rein Kuusik Tallinn 2012 Tänapäeval on arvuti kasutamine inimeste elu lahutamatu osa. Infotehnoloogiaga on läbi põimunud nüüdseks pea kõik eluvaldkonnad. Viimase kümnendiga on see IT-sfäär trastiliselt arenenud-muutunud ning seda arengukiirust ei ole siiani pidurdamas miski ja sellel progressil ei paista kunagi lõppu tulevat. Oma aktuaalsuse ja võimaluste poolest on see midagi, millest ma ei taha saada osa ainult kõrvaltvaatajana. See tõttu olen ma esmakursuslane Tallinna Tehnikaülikooli informaatika instituudis. Poleks kunagi uskunud, et lähen informaatikat õppima. Mõeldes arvutispetsalistide peale tulevad kohe silme ette inimeste stereotüübid, mis ei ühti minu imagoga üldse. Aga lõpetanud gümnaasiumi ei üritanud ma meeleheitlikult ülikooli saada, vaid veetsin aasta
Turupositsiooni pärast ei võitle mitte enam ainult organisatsioonid, vaid üksteisega on hakanud konkureerima terved tarneahelad (Rannus, 2003). 2 Tarneahelate esilekerkimise peamised põhjused Kuna aja jooksul on toimunud palju muudatusi, on logistika ja tarneahelad edasi arenenud ja seeläbi on ettevõtted sunnitud oma tarneahelaid oprimeerima, et konkurentsis püsida. Peamised tegurid, mis on aidanud kaasa tarneahelate juhtimise aktuaalsuse kasvule, on: - tootetsükli lühenemine; - vajadus kiiremate uuenduste järele; - globaliseerumine; - rahutud, pöörased turud; - nõudluse kõikumine; - keskendumine ettevõtte põhikompetentsidele; - e-äri teke; - soov vähendada tarnijate hulka; - püüe kohandada toodet/teenust iga kliendi vajadustele (Rannus, 2003). Neid põhjuseid on veel palju. Näiteks konkurentsi suurenemine, klientide nõudmiste kasv, tootmisvõimaluste laienemine ja nii edasi
lahendamise oskust ning võimet mõelda. Probleem on aktuaalne ja varsti ka lahendamatu, sest inimkond idiotiseerub. 4. Kokkuvõte Raamat on väga huvitav ja hea lugeda. Kui ise pooldada neid vaatepunkte, mis raamatus välja toodud ja kuidas analüüsitud, siis on seda väga lihtne lugeda. Kohati jäävad arusaamatuks teemat valdava autori kasutatud terminid, mis tema ametis on vajalikud aga neid oli lihtne välja uurida. Teema aktuaalsuse ja kaasaegsuse tõttu oli sellest ka võimalik väga palju paralleele tõmmata enda eluga ning ennast ümbritsevate inimestega. Kuigi mõnel puhul oli mõnevõrra raske aru saada millele autor vihjab oli see raamat siiski lugemist väärt ja soovituslik ka teistele.
............................................................................................24 Lisa 3. Uurimistöö osade jagamine ............................................................................................... 25 Lisa 4. Küsimustik .........................................................................................................................26 2 1. SISSEJUHATUS Selle teema me valisime selle aktuaalsuse pärast, mis kasvab iga aastaga. Teiseks põhjuseks on see, et juba lapsepõlvest meil oli võimalus mängida arvutimänge, seda võimalust me ei jäta vahele praegugi. Tänapäeva tehnoloogiate kiire kasvu tõttu on mängud väga realistlikud, mis meelitab noori mängima. Uued mängud nõuavad ka häid arvuteid, mille ostmisele kulutab rahvas suuri rahasummasid. Arvutimängud arendavad mälu, motoorikat ja ka mõtlemist. See on hea
analüüsile on naftaõnnetuse tõenäosus üks kord ühe kuni kümne aasta jooksul Elf. projekt "Naftareostusega toimetulemine soome lahe ääres", mille raames koolitatakse vabatahtlike naftareostuse tagajärgedega toimetulemiseks. Mereakadeemia koolitused: tõrjeja selle likvideerimiseks vastutavad ametnikud, koolitused nafta terminalidele, sadamatel kohustus omada reostustõrje plaani, koostatakse simulatsioone reostuse toimumisest, levikust. Teema aktuaalsuse kasv meedias. Päästeamet: suurendatud vahendite olemasolu Eesti võimekus madal HELCOM miinimumnõuetest oli 2009. aasta seisuga täidetud 28% ning aastaks 2013 prognoositakse 42% täitmist. Eesti ei ole võimeline täielikult likvideerima i 2. astme reostust, ei ole võimalik kahe korjevõimekusega laevaga , 6 tunni jooksul kogu Eesti vastutusala ulatuses Miinimum nõue: teostada korjet 4,5 km² suuruselt alalt 12h jooksul. Hetkel 0,6 on võimekus.
..' aitavad küll teksti mahtu juurde saada, kuid nende liigne kasutamine rikub ära töö üldmulje. Üldjuhul pole tarvis kirjutada sellest, ... ... mis juhtus sinu garderoobinumbriga. ... mida ostsid vaheajal puhvetist. ... keda oma vanadest tuttavatest kontserdil kohtasid. ... millise rea mitmendal toolil sa istusid. ... mis ei aita kaasa kirjatöö kui terviku kujundamisele. Kindlasti peaks aga ära mainima kontserdi toimumiskoha ja -aja. Lisaks ka hinnang kontserdi aktuaalsuse kohta. Millal kirjutada? ENNE. See, kes esineb, kes ta on ja mida ta esitab, tee selgeks juba enne kontserdile minekut. SIIS. Ka juba kontserdi ajal saab üht-teist kirja panna, siis on hiljem hõlpsam meenutada. PÄRAST. Saadud elamused ja mõtted tasub kirja panna võimalikult varakult peale kontserdi toimumist. Nõuded Arvustus peab olema lühike, lugejale huvitav, arusaadav ja mõtlemapanev. Sisu peab olema loogiliselt üles ehitatud ning tekst ladus.
Müüdikursuse meelespea Müüt (kr mythos sõna, jutt) on pärimuslik mõtlemise vorm ja maailmanägemise viis. Müüdid esinevad kultuuris lugudena narratiividena, mis erinevad muudest rahvaluule vormidest selle poolest, et neis käsitletakse maailmapildi olulisimaid osi: maailma, inimese, ühiskonna ja kultuuri tekkimist ja ehitust (nt maailmapuu). (EE järgi) Müüdi eesmärk on kõnelda olemuslikest nähtustest, õigustada ja põhjendada olemasolevat. Sellest tuleneb, et müüt ongi maailma seletamise alus, sellega ei vaielda ega otsita talle omakorda põhjendusi müüt ongi seletus. Sellisena on see traditsioonilise (mitte teadusele, vaid pärimusele toetuva ühiskonna suunaja ja kontrollija, rituaalide aine ja põhjendus. Inimesed elavad, käituvad müüdipõhiste keeldude ja käskude järgi, müüt seob ühtviisi elavad hõimud rahvaks, kultuuriks, põhimõtted religiooniks. Kui usund laguneb, püsivad müüdi osad muinasjuttudes ja muistendites, kirjandus...
Renessanss (Prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17.sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erineväsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Vararenessanssi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest
kodumaal Ameerika Ühendriikides. Valgustab seal asjadundlikult valitsevat paradigmat. Rosenbergi vaatenurk ei suuda kirjeldada kogu filosoofiatraditsiooni mitmekesisust järgmistel põhjustel: a) Jätab kõrvale metafüüsika. Metafüüsika on maailma hõlmamise viis. Hegel-kirjeldab milline maailm tema arvates on. Leibniz-kujutab tegelikkust põhiliselt vaimsetest monaalidest koosnevana, siis see on väide maailma kohta. Aristoteles - aktuaalsuse ja potsentsiaalsuse eristus toob välja ühe maailma enese põhijoone – nii nagu Aristoteles seda näeb. Bergson-vitalism. b) Arusaam filosoofiast kui mõtlemisest maailma üle mõtlemise üle jätab kõrvale ajastudiagnoosi kui filosoofia ühe põhieesmärgi. c) Rosenbergi arusaam jätab kõrvale filosoofia, kus diskursust arendatakse empiiriliste, ajalooliste ja partikulaarsuste kirjeldustena. d) Elufilosoofia probleemistik jääb kõrvale. Kuidas peab inimene oma elu elama?
peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933), mis on mitmekülgne sotsiaalseid probleeme käsitlev romaan ning kujutab viitkümmet aastat eestlaste ajalugu, mille tegevus algab 1870. aastal ja lõppeb viiendas osas vabariigi algusaastatega. Tegemist on ka samas ajaloolise romaaniga, mis käsitleb talupojakultuuri kasvamist linnakultuuriks. Hämmastavaks tõsiasjaks võib lugeda seda, et umbes 80 aastat pärast teose ilmumist on see taas oma aktuaalsuse haripunktis. Tammsaaret lugedes, eriti just kaasaja Eesti ühiskonna taustal, mõjub see tõelise peegelpildina. Sellest annab tunnistust näiteks IV osa, mis kujutab 20. aastate majandusedu ja kõrgseltskonna pillavat elustiili ning sarnaneb praeguses majandusedu eufoorias Eestis toimuvale. Vaatamata sellele on aga kõige ajatumaks just "Tõde ja õigus" I osa, kuna kujutab eestlaste põhiolemust, nende väärtusi ja iseloomu ning on jätnud seetõttu jälje just meie rahva hinge.
ulatuslikuma ja sügavama käsitluseni esialgu ei jõutud, kuigi seda vajadust tunnetati. Proosa koosnes peamiselt kordustrükkidest või varem ilmunud palade ühendamisest eri kogumikesse. Allakäik jätkus, kuid 1922. aastal ilmus Anton Hansen Tammsaare romaan ,,Kõrboja peremees", mis algatas realistlike romaanide tulva. Kirjaniku esikromaan on suurepärane näide sellest, kuidas kunstiteose üldinimlik mõtestatus annab konkreetse ajastu ja lokaalse olustiku probleemidele püsiva aktuaalsuse ja tähendussisu. Klassikaliselt selge ja jõuline karakterimaaling, inimpsüühika mõistmise sügavus, hingestatud meeleoluline taust, stiili täiuslikkus on selles romaanis ideaalilähedased. Autor otsib teoses Eestile ideaalset peremeest. A. H. Tammsaare jälgib isiksuse kujunemist sotsiaalse keskkonna mõju ning inimese loomuomaduste koostoimes. Ta kirjutab ühes oma artiklitest: ,,Inimesel on kaks vägevat vaenlast: tema oma maised nõrkused ja ümbritsevad olud. Kogu eluea peab ta
Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Aristoteles oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi, oli oma vastaste suhtes aus ja õiglane ning oli tänulik oma heategijatele. 4 Aristotelese õpetus Mateeria ja vorm- Üldjuhul vaatleb Aristoteles füüsilises maailmas eneses kätkevana. Igal füüsilisel asjal on vorm (ehitus) ja mateeria, mis on vastavuses aktuaalsuse (tegelikkuse) ja potentsiaalsusega (võimalikkusega). Mateerial on potents võtta vorme. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide (tuli, õhk, vesi ja maa) vormideta. Need elemendid kujutavad endast algmateeriat (vormita mateeriat), mille vormiks on üks alg-kvaliteedivormide kombinatsioonidest (vastavalt kuum-kuiv, kuum-niiske, külm-niiske ja külm-kuiv). Asjal kui mateeria ja vormi kombinatsioonil on võime võtta omakorda teatud vorme
322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu. Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi. Samuti oli oma vastaste suhtes aus ja õiglane ning oli tänulik oma heategijatele. Aristotelese õpetus Mateeria ja vorm Üldjuhul vaatleb Aristoteles erinevalt Platonist vormi (eidos't) füüsilises maailmas eneses kätkevana. Igal füüsilisel asjal on vorm (ehitus) ja mateeria, mis on vastavuses aktuaalsuse (tegelikkuse) ja potentsiaalsuse (võimalikkusega). Mateerial on potents võtta vorme. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Elemendid on tuli, õhk, vesi ja maa. Need elemendid kujutavad endast algmateeriat (vormita mateeriat), mille vormiks on üks alg- kvaliteedivormide kombinatsioonidest (vastavalt kuum-kuiv, kuum-niiske, külm-niiske ja külm-kuiv). Asjal kui mateeria ja vormi kombinatsioonil on võime (potents) võtta omakorda teatud vorme
¤ Kirjandusteoste mõistmine, nende roll enamasti teiseneb aja jooksul, ka heade ja klassikasse kuuluvate teoste puhul on see nii. Algselt täiskasvanuile mõeldud teos võib märkamatult jõuda lastekirjanduse hulka. Nt J. Swifti "Gulliveri reisid" (1726) oli algselt mõeldud poliitilise allegooriana, nüüd aga on lasteraamat. Muutumine on samas ka võimalus edasi elada: kui sellist teisenemist poleks toimunud, oleks teos, olles kaotanud poliitilise aktuaalsuse, unustusse vajunud. Õnneks ütleb ta tänapäevaselegi lugejalegi midagi, ehkki ütleb hoopis midagi muud. Praegu võivad romantilised teosed tunduda naiivsed, ometi on neil MK-s oluline roll. ¤ Mingi ajastu kirjanduse peamiseks mõjustajaks on maailmapilt, sealhulgas esteetiline maitse. Kui need muutuvad, muutub ka kirjandus. Samas ei kehti see ainult ühtpidi: ka kirjandusteosed mõjutavad inimeste maailmapilti. Küsimus on selles, kui kardinaalne (oluline,
Sisukord Teose ajalooline skeem 3 Teose tegelaskond 3 Tegelaskujude analüüs 4 Süzee 4 Kompositsioon 5 Autori keel ja stiil 5 Teema ja idee 5 Lõpphinnang 6 Kasutatud kirjandus 7 1 Teose ajalooline skeem a) autori positsioon ajas Mihhail Bulgakov sündis vaimuliku akadeemia õpetaja 7-lapselise pere esiklapsena. Õppis Kiievi ülikoolis arstiteadust. Pärast ülikooli lõpetamist 1916 töötas ta arstina 1919. aastani, siis asus tööle ajakirjanikuna. Aastast 1921 elas Bulgakov Moskvas.Mihhail Bulgakov on maetud Moskvasse, Novodevitsje kalmistule. b) ...
Sisukord Teose ajalooline skeem 3 Teose tegelaskond 3 Tegelaskujude analüüs 4 Süzee 4 Kompositsioon 5 Autori keel ja stiil 5 Teema ja idee 5 Lõpphinnang 6 Kasutatud kirjandus 7 1 Teose ajalooline skeem a) autori positsioon ajas Mihhail Bulgakov sündis vaimuliku akadeemia õpetaja 7-lapselise pere esiklapsena. Õppis Kiievi ülikoolis arstiteadust. Pärast ülikooli lõpetamist 1916 töötas ta arstina 1919. aastani, siis asus tööle ajakirjanikuna. Aastast 1921 elas Bulgakov Moskvas.Mihhail Bulgakov on maetud Moskvasse, Novodevitsje kalmistule. b) ...
M.Gorbatsov- Nõukogude Liidu president, kes püüdis mässulisi Balti liiduvabariike vaos hoida. 1990 apr toimus Eesti juhtkonna kohtumine Gorbatsovi ja valitsusjuhi N.Rõzkoviga, kellest esimene käsitles kohtumist läbirääkimistena, teine aga ei tahtnud seda terminit kuuldagi. Päevakorral oli iseseisvumise küsimus, mida Moskva seda NKL-ist väljaastumise protseduurina käsitles. Kohtumine lõppes tagajärgedeta, kuna Moskva pakutud liidulepingu sõlmimine oli kaotanud Balti riikide jaoks aktuaalsuse. Koosta kronoloogia NSVL-i lagunemise olulisematest sündmustest 16.nov 1988- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVLi lagunemine 24.veb 1989- Pika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp, algatatakse kodanike komiteede liikumine 23.aug 1989- Balti kett 24.dets 1989- NSVL-i Ülemnõukogu kuulutab Molotov-Ribbentropi salaprotokollid õigustühiseks 24.veb 1990- Eesti Kongressi valimised 8
Uurimistöö teema peaks olema konkreetselt sõnastatud. 2.2. Uurimistöö ülesehitus 2.2.1. Töö kava Koosneb kavandatavatest peatükkidest ja nende alajaotustest. Reeglina töö käigus esialgne skeem muutub, kuid see etapp on oluline uurimistöö loogilisele ülesehitusele. Koostaja peaks esitama juhendajale esialgse kava, et vältida asjatut tööd. 2.2.2. Sissejuhatus Sissejuhatuses (umbes 1/10 töö mahust) peab töö autor põhjendama teema valikut aktuaalsuse ja uudsuse seisukohast lähtuvalt ning püstitama uurimistöö eesmärgi. Sissejuhatuses tuleb fikseerida uuritav probleem, selle oletatav lahendus ehk hüpotees, ülesanded hüpoteesi saavutamiseks ning uurimistöö meetodid. Sissejuhatuses antakse lühiülevaade töö ülesehitusest. 2.2.3. Sisuline osa Töö sisuline osa sisaldab tavapäraselt kolm kuni viis peatükki. Esimeses peatükis antakse ülevaade uuritavast probleemist loetud kirjanduse põhjal, fikseeritakse
3. Selgitage, mida tähendab väide, et „aktuaalne“ on indeksikaal. Aktuaalne maailm tähendab lihtsalt „see maailm“. Seega, igas maailmas, nende elanikud tajuvad oma maailma kui aktuaalset. Igal võimalikul maailmal(ka aktuaalne) on sama reaalsuse staatus. Kolmest väitest, millest Lewis kirjutab, tuleb välja, et kui me räägime oma maailmast kui ainsast aktuaalsest maailmast, siis ei saa väita, et meie maailmal oleks eriline omadus, mida teistes maailmades pole – aktuaalsuse omadus – kuid me peame kasutame sõna „akuaalne“ sama palju kui kasutatakse sõna siin ja nüüd, et saaks näidata meie positsiooni. Kusiganes maailmas keegi on, siis nende aktuaalsus eraldub sellest maailmast. Võimalikud maailmad on konkreetsed, kus eksisteerimine ja aktuaalsus pole samad – on olemas asju, mis pole aktuaalsed ja individuaalid eksisteerivad ainult ühes maailmas. On olemas lõplikuid eksisteerivaid universume, kus nt eksisteerivad ükssarved, aga mitte meie maailmas
seadust. D) Raul Nariti sõnul “Eesti on suveräänne rahvusriik ning samal ajal ka Euroopa Liidu liikmesriik.” “Ilmselt pole kahtlust selles, et meie põhiseadus kannab endas neid euroopalikke väärtusi, millest lähtuvalt on üles ehitatud ja täiustatakse Euroopa Liidu õigust. ”- on öelnud Raul Narits. E) Kirjutades sissejuhatust, autor ei ole kinni pidanud soovituslikust standardist, kuna sissejuhatus on vähem kui 1/10 terve referaadi pikkusest, ei avalda aktuaalsuse, tähtsuse ega uudsuse tänapäeva Eestis. Antud sissejuhatuse põhjal ei kujune arvamus tööst. Kirjutades kokkuvõtet, autor ei ole kinni pidanud soovituslikust standardülesehitusest, kuna kokkuvõtte pikkus oli peaaegu kolm lehekülge, ehk üle soovitusliku 1/10 referaadi pikkusest. Kokkuvõtte ei koosne tööst tulenevatest järeldustest, soovitustest. F) 1. Akadeemiline allikas, mis kujutab endast teadudsartiklit: Dworkin, R. (1985). A Matter of Principle. Cambridge (Mass
Õiguskorra tagamine Kodanike õiguste kaitse Konstitutsioonilisuse järelvalve ehk Põhiseaduslikkuse järelevalve: võib kuulutada kehtetuks põhiseadusele mitte vastava õigusakti ja nõuda selle ümbertegemist. Võimutasandite tasakaalustamine: kui osariigi või liidumaa otsus läheb vastuollu riigi kui terviku huvidega, siis peab kohus taastama võimuhierarhia Valitsemise stabiilsuse tagamine: suudab seista vastu hetkelise aktuaalsuse või erakondliku huvi ajel loodud õigusakti kehtestamisele 17. Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi eristav tunnus: Anglo-Ameerika: Kohtusüsteem ühtne- pole astmeline. Pole konstitutsioonikohust Kohtunikud valitakse (Nn Missouri plaan) Kohtunik kodanike kaitsja Euroopa: Mitmeharuline süsteem Konstitutsioonikohus Kohtunikud nimetab valitsus Kohtunik eluaegne
astronoomiat, zooloogiat ja botaanikat käsitlevaid teoseid. Tegemist on loengukäsikirjadega ja märkmetega koolis kasutamiseks. Esimesel sajandil eKr pani Andronikos Rhodoselt, Lykeioni kümnes juht pärast Aristotelest, tema kirjutised meie ajani säilinud kujul kokku. Mateeria ja vorm Üldjuhul vaatleb Aristoteles erinevalt Platonist vormi (eidost) füüsilises maailmas eneses kätkevana. Igal füüsilisel asjal on vorm (ehitus) ja mateeria, mis on vastavuses aktuaalsuse (tegelikkuse) ja potentsiaalsuse (võimalikkusega). Mateerial on potents võtta vorme. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Elemendid on tuli, õhk, vesi ja maa. Need elemendid kujutavad endast algmateeriat , mille vormiks on üks alg-kvaliteedivormide kombinatsioonidest (vastavalt kuum-kuiv, kuum-niiske, külm-niiske ja külm-kuiv). Asjal kui mateeria ja vormi kombinatsioonil on võime võtta omakorda teatud vorme. Et see teoks saaks, on tarvis mõnd asja, millel
suhtluses, mis lõi vajaduse selle valdkonna rahvusvaheliseks reguleerimiseks. Isikuandmete kaitse olulisemad rahvusvahelised õigusaktid täna on Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon ja Euroopa Liidu andmekaitse direktiiv 95/46/EÜ. Ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt väljatöötatud soovitused privaatsuse ja andmete ebaseadusliku leviku kaitseks olid ühed esimestest regulatsioonidest. Kuid tänaseks on need oma aktuaalsuse seoses direktiivi 95/46/EÜ vastuvõtmisega praktiliselt kaotanud. Eesti Vabariik on suhteliselt noore andmekaitse traditsiooniga riik. 12. juuni 1996 ja 12. märts 1997 võeti vastu isikuandmete kaitse seadus ( IKS) ning andmekogude seadus ( AKS), mis sätestasid andmete töötlemise tingimused sh andmete klassifikatsiooni ning juurdepääsupiirangud tagamaks Eesti Vabariigi põhiseaduses (paragrahvides 26, 19 jt) sätestatud privaatsuse kaitse. 15.november
· 14. Sajand esineb esimest korda viiejooneline joonenoodestik. · Hiljem hakati ka abijooni kasutama. · 15. sajand hakati kasutama tänapäevast noodikirja (taktijooned, noodid nii seest täis kui tühjad, noodisabad, pausid jne). Renessanss (14 17 saj) · Renessanss tähendab prantsuse keeles ,,taassünd". · Sel kultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Kiriklik õpetus kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Tekib usk inimese enda jõusse. · Renessanssiajastu inimest iseloomustab suur teadmistejanu, uurimise ja avastamise soov. · Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse humanistideks (ldn k-s humanus inimlik). Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene. · Hakati väärtustama erootikat ja meelelist armastust. · Piiri tõmbamine keskaja muusika ja renessanssmuusika vahele on keeruline ja
väärtustab, milline on tema strateegia, kuidas võetakse vastu otsuseid. Väärtused ehk süvakultuur on justkui organisatsiooni süda ja aju, mis annavad igapäevaseid tegevuse juhiseid. Väärtused võivad olla järgmised: tarbija on tähtis, eetiline käitumine on igaühe südameasi ja edu alus, töötajate mured on ka meie mured. Tugev väärtuste mõju võib olla organisatsioonile ka ohtlik. Kui keskkond muutub, kaotavad vanad edukuse garantiid aktuaalsuse ja siis sõltub toimetulek uute väärtuste kujunemise kiirusest. Takistuseks saavad aga tihti tugevalt juurdunud väärtused, mida on raske muuta. Sama ohtlik on mittekooskõlalised tugevad väärtused. Selline olukord tekib näiteks siis, kui sõnades rõhutatakse pidevalt klientide esmatähtsust, kuid tegudes eelistatakse oma heaolu ning hoopis eiratakse sihtgruppide huve. Sellisel juhul on
– Peatükk – sissejuhatus > põhisisu > kokkuvõte – Lõik – kandev mõte/väide > selle avamine > seletus (põhjuste loetelu) > üleminek järgmisele lõigule • Parim viis teadusliku stiili omandamiseks on lugeda teaduslikke allikaid ja uuringuid IV KODUTÖÖ IV kodutöö on lihtsalt sõnastades: Plaan, kuidas jõuda punktist A (uurimisküsimusest) punkti B (järeldusteni) IV kodutöö • SISU: – valitud teema, valdkonna ja aktuaalsuse kirjeldus; – uurimisküsimus(t)e ja/või hüpoteesi(de) püstitamine; – uurimisteema ja -küsimusega seotud teoreetiliste allikate ülevaade: – kasutada/viidata tuleb vähemalt 10 allikat (sh vähemalt 7 rahvusvahelise levikuga akadeemilises teadusajakirjas avaldatud uuringut/analüüsi ja vähemalt 3 poliitikaanalüüsi) – andmete kogumise ja analüüsi meetodi kirjeldus ja selgitus – kuidas plaanite uurimisküsimuse jaoks andmeid korjata
o DEDICATE'i jätkuprojekti raames alustati erialainfo otsingu kursuste korraldamist magistrantidele. o Bakalaureuse- ja diplomiõppe esimese kursuse üliõpilastele korraldatava bibliograafiakursuse praktiline õppus toimus esmakordselt veebipõhise kaugkoolitusena. o Viidi läbi majandusteaduskonna õppejõudude ja üliõpilaste infokasutuse uuring. Uuringu tulemusi arutati raamatukogu ja teaduskonna ühisnõupidamisel, kus otsustati loobuda aktuaalsuse kaotanud ajakirjadest ning kokkuhoitud raha eest liituda projektiga EIFL Direct. o Koostati lähteandmed raamatukoguhoone laienduse (II järgu) projekteerimiseks: "TTÜ Raamatukogu hoone pinna vajadus". o Ilmus bibliograafia "Tallinna Tehnikaülikooli Toimetised 1937 - 1994. I" (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, Seeria B nr 2). o Ilmus Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 80. aastapäeva
Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu. Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi, oli oma vastaste suhtes aus ja õiglane ning oli tänulik oma heategijatele. http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles Ülevaade Aristotelese õpetusest Mateeria ja vorm Üldjuhul vaatleb Aristoteles erinevalt Platonist vormi (eidost) füüsilises maailmas eneses kätkevana. Igal füüsilisel asjal on vorm (ehitus) ja mateeria, mis on vastavuses aktuaalsuse (tegelikkuse) ja potentsiaalsuse (võimalikkusega). Mateerial on potents võtta vorme. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Elemendid on tuli, õhk, vesi ja maa. Need elemendid kujutavad endast algmateeriat (vormita mateeriat), mille vormiks on üks alg- kvaliteedivormide kombinatsioonidest (vastavalt kuum-kuiv, kuum-niiske, külm-niiske ja külm-kuiv). Asjal kui mateeria ja vormi kombinatsioonil on võime (potents) võtta omakorda teatud vorme
linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. Kujunesid linnriigid, mis meenutasid pisut Vanakreeka poliseid. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Tekib usk inimese enda jõusse, tema tublidusse. Renessansiajastu inimest iseloomustab suur teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutustele ja maadeavastustele. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Inimesi hinnati mitte ainult
1.Meedia ja kommunikatsiooni mõisted. Terminiga massimeedia tähistatakse lühidalt suure levialaga kommunikatsiooni vahendeid, mis jõuavad ühiskonnas igaüheni. Võib öelda, et ajakrjad, ajalehed, teevisioon, film on meediumid. Peamine uue meedia esidaja on Internet. Meie elus meedia ja kommunikatsioon mängivad olulised rollid. Näiteks, meedia on vaba aja veetmise keskpunkt. Kommunikatsiooni mõistel on palju erinevaid tähendusi ja definitsioone, mille keskne idee on osalejate kontakt teadete saamise ja vastuvõtmise protsessis, millele tugineb teatava ühisosa kujunemine osalejate hulgas. Meedia ja ühiskonna suhted. Meedia ühiskonnast sõltuv. See tähendab, et meedial on oma mõju piirkond ja tema autonoomsus võib kasuda vastavalt tema tegevusaktiivsuse. Meedia ja ühiskonna suhte iseloom sõltub aja ja koha eripärsusest. Eksisteerivad erinevad teooriad ja nendega seotud uurimistööd, nad on seotud sotsiaalsete kontekstitega, mida iseloomustavad ...
alustajaks. Platoni käe alt kasvas välja ka teine vanakreeka filosoof Aristoteles, kes elas aastatel 348 eKr kuni 322 eKr ning kes oli omakorda Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles oli Platoni kõrval ühtlasi mõjukaim lääne filosoof. Ta süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Üks Aristotelese õpetuse pidepunkte oli see, et igal asjal on mateeria ja vorm, mis on vastavuses aktuaalsuse (tegelikkuse) ja potentsiaalsuse (võimalikkusega). Lisaks jaotab ta asjad loomulikeks (taimed jne) ning kunstlikeks ehk inimese poolt valmistatud asjadeks. Aristotelese järgi on õnneliku elu eelduseks inimese enda teatud omadused ja nn loomutäius, täpsemalt mõistuslik ja eetiline loomutäius. Viimane kujutab endast oskust valida kuldne kesktee asjade vahel, mis iseenesest pole head aega halvad. Kirjanduslooliselt on kõige olulisem ilmselt Aristotelese teos ,,Luulekunstist", mis käsitleb
meetod, mille abil saaks eemaldada oskamatuse ja kelmuse avalikest ameteist ja ette valmistada parimaid valitsemiseks üldsuse hüvanguks. Aristoteles oli vanakreeka filosoof Platoni õpilane. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Mateeria ja vorm Üldjuhul vaatleb Aristoteles erinevalt Platonist vormi (eidost) füüsilises maailmas eneses kätkevana. Igal füüsilisel asjal on vorm (ehitus) ja mateeria, mis on vastavuses aktuaalsuse (tegelikkuse) ja potentsiaalsuse (võimalikkusega). Mateerial on potents võtta vorme. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Elemendid on tuli, õhk, vesi ja maa. Need elemendid kujutavad endast algmateeriat (vormita mateeriat), mille vormiks on üks alg-kvaliteedivormide kombinatsioonidest (vastavalt kuum-kuiv, kuum-niiske, külm-niiske ja külm-kuiv). Asjal kui mateeria ja vormi kombinatsioonil on võime (potents) võtta omakorda teatud vorme. Et see
PRAGMATISM Pragmatism (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) pärineb USAst, kus ta tekkis 19. sajandi 70. aastatel. Pragmatismi nimetatakse ka ameerikalikuks filosoofiaks, sest see väljendab teoreetilisel tasandil miljonite ameeriklaste tegelikku ellusuhtumist. Pragmatismi rajas USA filosoof ja loogik Charles Sanders Peirce (1839–1914), kelle teosed ei leidnud paraku kõlapinda. USA psühholoog ja filosoof William James (1842–1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce’i nime kuulsaks. Ühel heal päeval avastas aga Peirce, et see, mida James nimetas pragmatismiks, ei olnud üldse enam see, millega tema nõustunuks. Nii nimetaski Peirce 1905. aastal selge vahetegemise eesmärgiga oma arusaama ümber pragmatitsismiks (ingl pragmaticism). Terminit pragmaatiline usk (sks pragmatischer Glaube) võib kohata juba saksa filosoofil Immanuel Kantil, kes väitis, et mõnes olukorras, kui teadmisi pole, tuleb...
seisukohad kodumaise energeetika vajalikkusest ja idanaabrist sõltumatute alternatiivide puuduse kohta. Konkurentsivaba küllaltki monopoolne Eesti Energia poolne tegevus asendub Eestis peagi väidetava avatud ja konkurentsirikka börsil kaupleva elektrituruga. Sellised põhimõttelised suunamuutused energeetikas panevad küsima, kes kujundavad Eestis energiapoliitikat ning kas tehtavad otsused on kooskõlas valitud strateegiliste suundadega. Käesoleva referaadi teemaks on valdkonna aktuaalsuse ja autori isikliku huvi tõttu valitud Eesti energiastrateegia ja poliitika. Referaadi teema uurimisel püstitati eesmärgiks selgitada välja Eesti energiaalaseid valikuid mõjutavad tegurid ning mõista kas Eesti on püstitanud energeetika alased strateegilised eesmärgid ja mil määral on neid täidetud. Referaadi otseseks ülesandeks on lähtuvalt püstitatud eesmärgist pakkuda leitud tulemuste põhjal võimalikult huvitav ja asjalik ülevaade Eesti energiastrateegiast ja -poliitikast.
juhtimistöö kogemustega prantslase Henry Fayoli juhtimisanalüüsi. Henry Fayol juhtis suurt kaevandust Prantsusmaal, see kujundas ka tema mõtteid juhtimisest. Esmase üldistuse esitas ta 1916. aastal. Fayol kirjeldas juhtimisprotsessi viie funtksiooni ehk peamise ülesande kaudu. Tema arvates on juhi ülesanneteks planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. Organisatsioonikäitumises on Henry Fayoli õpetus säilitanud oma aktuaalsuse mitmel põhjusel. Ta sõnastas esimesena juhi peamised kohustused, kästiles otsustamisprotsessi ja tsentraliseerituse omavahelist seost. Henry Fayol oli esimene, kes rõhutas osakondadevahelise piiri ja ametliku hierarhia ületamise vajalikkust. (Vadi, 2000: 19, 20) 1.4 Bürokraatia koolkond Koolkonna rajajaks oli sakslane Max Weber. Bürokraatia koolkonna seisukoht on, et organisatsioon peaks töötama nagu masinavärk. Selleks on aga vaja, et organisatsioonis
Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui ka tema vanemate elus. Lahkuminek pole kellelegi kerge kanda. Peale selle, et nüüdsest muutub pere koosseis ja ühe inimese koht jääb tühjaks, toob lahutus kaasa ka ümberkorraldusi pere ja laste
Anarhism kui kriitiline mõtteviis ja selle olulisus tänapäeval Sissejuhatus Viimasel ajal on "anarhia"-mõiste saavutanud taas teatava aktuaalsuse. Kuna antud töö autorit hakkasid selle nimetuse taha peituvad ideed huvitama - olen uurinud sürrealismi ja nende poliitilisi ideesid (täpsemalt Ilmar Laabanit) ning sürrealistid asusid anarhistidega väga sarnastel positsioonidel , siis meeldivat ja vajalikku ühitades tekkis otsus teha referaat anarhismi-teemadel. Selgus, et anarhismi-mõiste on liialt lai taolise mahuga töö puhuks ning selle kitsendamine osutus päris raskeks.
Vajadusel tuuakse välja töös kasutatud vähetuntud lühendite ja sümbolite loetelu koos selgitustega. Tähestikulises järjestuses. Tuuakse eraldi välja vaid juhul, kui töös esinevate vähetuntud lühendite rohkus (üle kahekümne) võib muuta töö raskesti jälgitavaks ja mõistetavaks. Sissejuhatus on põhiteksti osa, millel on järgmised peamised ülesanded: teema valiku argumenteeritud põhjendus; teema aktuaalsuse, tähtsuse, uudsuse selgitus; töö eesmärk ja ülesanded (mida tööga tõestatakse või kummutatakse, kuivõrd ja kelle poolt on antud teemat uuritud); valdkond ja uurimisobjekt (uurimisülesannete piiritlemine); töö ülesehituse selgitamine ja meetodite tutvustus; peamiste lähtematerjalide ja allikate tutvustus. Sissejuhatuses võiks autor juhtida tähelepanu olulisematele nüanssidele, mille teadmine
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2. Mis on renessanss?..............................................................................................................4 1.3. Renessansi tekkimise eeldused............................................................................................4 1.4. Linnakultuuri edenemine Itaalias.........................
58. Tootluse näitajad. Naturaalne näitaja: T=EMT nat/R [m/in-t]; rahaline näitaja: T=EMT/R [kr/in aastas]; Tootlus ja töömahukus: T=1/töömahukus; Tootluse kasvu näitaja: K t=(T1-T2)/T1*100%. Ehituses tootlust mõjutavad faktorid: EMT struktuur, uute projektlahenduste kasutamine, tehnouuenduste kasutamine. 59. Raamatupidamise korraldamine füs ja jurid isiku poolt. RP peab olema korraldatud nii, et oleks tagatud aktuaalsuse, olulisuse, objektiivsuse ja võrreldava informatsiooni saamine RPkohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest, dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid, kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid RPregistrites, koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded, säilitama RP dokumente. Korraldamise viisid: 1.moodustab RP struktuuriüksuse või võtab tööle raamatupidaja, 2
) Nendes kunstiliselt n-ö vähemväärtuslikes töödes põimitakse sageli osavalt asja- armastajalikkust äärmise detailitruuduse ja läbitöötatusega. Dokumenteerimist ei või siiski pidada esmaseks, valgustusliku algega faasiks, ning romantilise pilgu lisamist n-ö arengu märgiks üks ei andnud teisele järge üle, vaid vajadus objektide tehnilist seisukorda täpselt jäädvustada kasvas koos muinsusteadlikkuse tõusuga ning on sellisena tänini säilitanud oma aktuaalsuse. Dokumenteeriv ja romantiseeriv taotlus esinesid tegelikult peaaegu alati korraga ja põimununa: ka katsed kuivalt dokumenteerida jäid ikka emotsionaalseiks. Võib koguni öelda, et ,,taasavastatud" ajalugu ei tunginud romantismi mängumaale kui sellele vastanduv ja ülimale tõetruudusele pretendeeriv aseaine, vaid 19. sajandi alguse ajalookontseptsioon oli tervikuna romantiseeriv, vastamata nüüdisaegsetele teaduslikkuse tunnustele. ( S. Bann, Romanticism and the Rise of History, lk xi.)
küsimustele kaasa ei elanud, neile ei vastanud. Brandes ise ei omanud fabuleerivat annet, ta püsis kriitika alal, kus ta on loonud päevakriitikas, aga ka arvukate suurte esseede näol vaimukaid, avara pilguga nähtud, peaaegu ilukirjanduslikult kütkestavaid töid. Naturalismi õiteaeg Põhjamail oli 1870-80. Kuid Brandese doktriin osutus varsti kitsaks, sest see sõltus liialt jooksva päeva küsimustest, mis vahetusid kiiresti ja vananesid. Ühes sellega kaotas aktuaalsuse ka neile rajatud looming. Sellest tuligi, et lühikese ja võimsa naturalismi õitsengu järel kirjanikud ise tüdinesid sellest voolust ja igatseti jällegi enam kunsti ennast. Brandes pühendus edaspidi peamiselt suurte, põhjalike, esteetilis-psühholoogilise meetodiga käsitletavate monograafiate koostamisele maailma ajaloo ja kirjandusloo suurmeestest (,,Goethe" 1915, ,,W.Shakespeare" 1895-96, ,,Voltaire" 1917, ,,Julius Caesar"1918 jne., lisaks
· tiitelleht; · sisukord; · sissejuhatus; · lühendite ja terminite loetelu (vajadusel); · töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid); · arutelu; · kokkuvõte; · tänusõnad; · kasutatud kirjanduse loetelu; · registrid (vajadusel); · lisad (vajadusel). Sissejuhatus Sissejuhatus on põhiteksti osa, millel on järgmised peamised ülesanded: · teema valiku argumenteeritud põhjendus; · teema aktuaalsuse, tähtsuse, uudsuse selgitus; · töö eesmärk ja ülesanded (mida tööga tõestatakse või kummutatakse, kuivõrd ja kelle poolt on antud teemat uuritud); · valdkond ja uurimisobjekt (uurimisülesannete piiritlemine); · töö ülesehituse selgitamine ja meetodite tutvustus; · peamiste lähtematerjalide ja allikate tutvustus. Sissejuhatuses võiks autor juhtida tähelepanu olulisematele nüanssidele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista
Itaalias olid:Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. Kujunesid linnriigid, mis meenutasid pisut Vanakreeka poliseid. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, etkaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Tekib usk inimese enda jõusse, tema tublidusse. Renessansiajastu inimest iseloomustab suur teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutustele ja maadeavastustele. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Inimesi hinnati mitte ainult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
