........................................................................9 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Minu peamine põhjus selle teema valikus, oli kindlasti selle teema aktuaalsus. Aastas ilmub palju artikleid, mis puudutavad inimkaubandust ja räägivad sellest, mida inimkaubanduse ohvriteks langenud inimesed on üle pidanud elama. Samuti soovisin selle teema kohta rohkem teada saada, et kunagi endaga ja ka minu lähedastega midagi sellist ei juhtuks. Töö eesmärgiks oli uurida, mis on inimkaubanduse olemasolu põhjused, millised on tagajärjed inimkaubanduse ohvrite jaoks. Peamiseks põhjuseks oli välja selgitada , milline on inimkaubanduse olukord Eestis
1.1 ÕPETAJA ISIKSUS 5 1.2 ÕPETAJA EETIKAPRINTSSIBID 6 3. ÕPETAJA ROLL EESTIS 9 4. MILLINE ON HEA ÕPETAJA? 11 5. KOKKUVÕTE 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 2 SISSEJUHATUS Teema valikul on lähtutud eesmärgist uurida, mida kujutab endast õpetaja isiksus ja professionaalsus . Uuritav valdkond on haridus, kus uurimisobjektiks on õpetaja. Teema aktuaalsus kajastub hariduse edendamise tähtsusel, et arvestada õpilaste arenguvajadusi ning sellest lähtuvalt võimaldada õppetööd kaasaegsel tasemel kaasaegsete õppevahenditega. Tehtud töö põhieesmärk oli uurida, analüüsida ja välja tuua nägemus, kes on professionaalne õpetaja, millised on tema ametialased kohustused, kuidas avaldub õpetaja aines. Tööks materjalide kogumise meetodiks oli teemaga seonduvate autorite poolt koostatud
Meediasuhted Avalik arvamus - Ühiskonnas laialt levinud arusaam mingi olukorra/nähtuse suhtes Sellist arusaama väljendanud mitmed inimesed. Suhtumine - Hinnang millelegi Suhtumist kujundavad: Isik, kultuur, haridus, perekond, usk, sotsiaalne taust, rahvus Suhtumine: Positiivne – poolt Negatiivne – vastu Olematu – neutraalne Miks meediasuhted? Olla nähtav Oma seisukohtade esitamine Osalemine arutelus Avaliku arvamuse mõjutamine Tulemuslikud meediasuhted - Head kahepoolsed suhted meediaga - Ainult strateegiliselt planeerituna Trükimeedia – ajalehed ajakirjad Elektrooniline meedia – raadio televisioon Online meedia – Org.veebilehed,blogid,sotsiaalmeedia, online väljaanded Ostetud,väljateenitud,omakanal Reklaam - tasutud, kontrollitud sõnum Väljateenitud - tasuta, kontrollimatu Kolmanda osapoole heakskiit Omakanalid Head meediasuhted Kiire (fast) Täpne (factual) Otsekohene (frank) Õiglane (fair) S...
alguslehekülgede numbritega. Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja nende alguslehekülgede numbrid. Töö põhiosas on soovitav kasutada mitmeastmelist peatükkide järjestussüsteemi (nt peatükk 1., peatüki jaotis 1.1., selle alljaotis 1.1.1. jne). Sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud kirjandus ja lisad on ilma järjekorranumbriteta. 2.3. Sissejuhatus Sissejuhatuse koostamise aluseks võiksid olla järgmised märksõnad: teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus; töö tegemise eesmärk; probleem; käsitletavad ülesanded selle probleemi lahendamiseks. 2.4. Töö põhiosa Töö põhiosa eesmärgiks on anda ammendav ülevaade probleemi püstitusest kuni lahendus- variantideni ja järelduste ning ettepanekute väljatoomiseni. Põhiosa koosneb põhijaotistest (peatükkidest) ja alljaotistest (alapeatükkidest ja punktidest). Kõik pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama sisule
FILOSOOFIA SOKRATES................................................................................................................... 2 PLATON........................................................................................................................2 ARISTOTELES............................................................................................................. 3 DESCARTES.................................................................................................................5 LOCKE...........................................................................................................................5 HUME............................................................................................................................6 KANT.............................................................................................................................7 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA........
Filosoofia Kaks suunda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimuseganing otsivad elutarkust Platon ühendab need suunad. Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus? Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)? Mida ma pean tegema(moraal)? Mida ma võin loota(religioon)? Mis on inimene(antropoloogia)? Filosoofia definitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhta iseenese olemises. Filosoofia eesmärgiks on saavutada terviklik maailmapilt. Filosoofia tegeleb kõigea, kuid erineval viisil. Gnoseoloogia/Epistemioloogia ehk tunnetusteooria. Õpetus tunnetamis...
soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, tuleks kirjutamist alustada järgmiselt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt üks tühi rida. Pealkirja ja eelneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida Sissejuhatus Sissejuhatuses peaks sisalduma: teema valiku põhjendus, teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus, probleem (võib olla küsimuse vormis), eesmärk, ülevaade allikatest Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja ei tohi olla arvudega üle kuhjatud. Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Loetelud Loetelu punktid tähistatakse tavaliselt kas araabia numbritega, väiketähtedega või mõttekriipsuga.
tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki- aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Vaatamata oma keerukusele on küsimus Esimese maailmasõja põhjustest ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Ajaloolaste seas valitseb konsensus selles osas, et alliansside süsteem ja kaks vaenulikku suurriikide blokki mängisid Esimese maailmasõja põhjustamises tähtsat rolli. Eespool kirjeldatud liitlaslepingud tekitasid konkurentsi, mis erinevate vastuolude ja pingete kasvamise tõttu viisid need kaks blokki sõtta. Samuti oli
rituaalseist ,,falloselauludest". Termin ,,komöödia" tähendab tõlkes 'koomose laul'; koomos oli nokastanud meeste jõuk, kes laulis pärast olengut rongkäigus tänaval pilke-või kiidulaule. Aristophanes ,,Ratsanikud", ,,Konnad", ,,Linnud", ,,Pilved", ,,Lysistrate" Kratinos, Eupolis säilinud vaid fragmendid Uus-atika komöödia pärineb hellenistlikust ajajärgust (3. saj eKr) ning selles puudub fantastiline element ja poliitiline aktuaalsus, samuti on kõrvale jäänud laiahaardelised ühiskondlikud probleemid. See kujunes paroodilis-mütoloogilise ja olustikulise temaatika liitumisest. Koor võtab etendusest küll osa, kuid esineb vaheaegadel, vaatuste vahel. Teemadeks on perekond ja armastus. Uus-atika komöödias esinevad püsivad karakteritüübid. Intriigi arendatakse oskuslikumalt, iseloome käsitletakse süvendatumalt. Menandros ,,Pahurdaja", + katkendid komöödiatest ,,Vahekohus", ,,Äralõigatud palmik" 19
Kõikide lisade numbrid ja pealkirjad esitatakse kindlasti sisukorras sarnaselt elektrooniliselt failis olemasolevate lisadega. 4.2. Uurimustöö retsenseerimine Retsensioon on uurimuse kriitiline analüüs ning argumenteeritud hinnang sellele. Nädal enne kaitsmist esitatakse töö retsensendile hinnangu andmiseks. Retsenseerimisel arvestatakse järgmiste punktidega: 1) töö vastavus teemale; 2) töö vastavus eesmärgile; 3) töö teema aktuaalsus, originaalsus ja praktilisus; 4) töö peatükkide sisukus; 5) järelduste põhjendatus; 6) ettepanekute originaalsus, konkreetsus, vastavus uurimusele, realistlikkus, rakendatavus; 7) kirjanduse ja muude allikmaterjalide piisavus, tänapäevasus, asjakohasus ning usaldusväärsus; 8) töö struktuuri loogilisus; 9) kasutatud oskuskeel, stiil; 10) vormistuse ja viidete korrektsus;
kübersport. Teises peatükis on välja toodud meeskonnatöö olulisus ja arvamused professionaalmänguritest. Töö eesmärgikis oli tutvustada eSporti ja arvutimänge, selgitades mis on eSport ja millist tüüpi arvutimänge on olemas. Kõne alla tuleb ka küberspordi ajalugu ja hetkeseis. Selleks, et töö õnnestuks tuli koostajatel uurida infot eSpordi ja tiimide kohta ning ühendust võtta ka professionaaltasemel mängijatega. Töö aktuaalsus on tingitud sellega, et kübersport on maailmas hetkel väga kiirelt arenev, kuid samas sellest ei teata peaaegu mitte midagi. 1. TULEVIKU SPORDIALA — KÜBERSPORT Antud lõigus esitame küberspordi tutvustust tuntud arvutialase sõnaraamatu (The Tech Terms Computer Dictionary) alusel. eSport e. kübersport on üldine termin mida kasutatakse arvutimängude võistluste kirjeldamiseks. Nagu ka atleetsportlaste võistlustel,
reprodutseerimiseks, valguskopeerimisel ja reprograafias jm. dokumentatsiooni paljundamiseks. Laialdast rakendamist leiab fotograafia meditsiinis, kriminalistikas, sõjanduses ja mujal. Rakendusaladest sõltumata saab fotograafiat jagada mitmeks alaliigiks. Nii näiteks eristatakse must-valget ja värvilist fotograafiat; harilikku ja ruumilist (stereofotograafia) jne. Tänapäeva fotograafia põhiprobleem on hõbedat sisaldavate valgustundlike ainete asendamine hõbedata ainetega. Probleemi aktuaalsus tuleneb kahest põhjusest: esiteks maailma hõbedavarud on ammendumas ja teiseks hõbedahalogeniide sisalduvatel valgustundlikel kihtidel on mõned puudused (nt. teralisest ehitusest tulenev mitteküllaldane lahutusvõime), mille tõttu ei saa fotograafiat kasutada paljudes teadus- ja tehnikaharudes. Suure panuse fotograafia arengusse on andnud vene fotograafid ja leidurid. Põhimõttelise muudatuse fotoaparaadi ehituses tegi 1847.a. S.Levinski, kes võttis kaameras kasutusele
samad, mis on töös. Kõik lisad loetletakse sisukorras ükshaaval koos pealkirjadega. Sisukorra kirjastiil peab olema sama, mis ülejäänud töös. Ühele leheküljele mahtuv sisukord koostatakse reavahega 1,5 rida, mahukama puhul võib kasutada ühest reavahet. Sisukorda saab koostada automaatselt, kui töös esinevate pealkirjade vormistamisel kasutada pealkirjalaade. 2.1.3 Sissejuhatus Sissejuhatus on töö osa, milles on ära toodud teema valiku põhjendus, teema aktuaalsus, täht- sus, töö eesmärk, ülesanded ja meetodid. Sissejuhatuses nimetatakse lähtematerjalid ja allikad ning antakse lühike ülevaade töö ülesehitusest. Sissejuhatus ei sisaldada üleliigseid andmeid ja moodustab tavaliselt 1/10 töö mahust. 2.1.4 Töö põhiosa Töö põhiosa ehk sisuline osa on süstematiseeritud, lähtudes sisulistest ja stiililistest kaalutlus- test ning koosneb peatükkidest, alapeatükkidest ning punktidest. Põhiosa peab andma üksikas-
"On olemas teadus, mis vaatleb olevat olevana ja sellele iseenesest omaseid määratlusi. See teadus ei kattu ühegi teise teadusega, sest mitte ükski teine teadus ei käsitle üldiselt olevat kui niisugust. Pigem lõikavad nad endale olevast ühe osa välja ja uurivad määratlusi, mis sellele osale osaks langeb, nagu näiteks teevad matemaatilised teadused." Aristotelese järgi on kogu tegelikkusel kaks momenti: 1. aktuaalne-olemine / aktuaalsus / teostus / teoses-olu (kr. enérgeia) see on, mille alusel tegelik(kus) on see, mis ta parasjagu on 2. võimalik-olemine (kr. dynamis) see on, mille alusel on tegelikkusel võimalus saada millekski muuks kui see, mis ta parasjagu on. Seda nimetatakse potents'iks (lad. potentia võime, võimalikkus, suutlikkus) Liikumine - üleminek potentsist aktuaalsuseks. See üleminek eeldab alati põhjust, mis paneb ülemineku toime, s.t eeldab toimepõhjust.
* huvi äratamiseks esitada küsimuse, millele kõne jooksul vastus antakse jne. Lennart Meri alustas 1996. aastal Bertelsmanni foorumil peetud konet ,,Milleks Euroopa?" küsimusega: ,,Kuidas defineerib Euroopa iseennast?". Kõne alguses tuleb äratada kuulajates uudishimu. Vaevalt et keegi kuulajatest jääb ükskõikseks, kui alustada nt sõnadega: ,,Te võite saada miljonäriks, ostmata loteriipiletit!" Kuulaja tähelepanu tõstmisel tuleb kasuks aktuaalsus. Sellised repliigid nagu ,,kuulsin äsja uudistest", ,,tänastes ajalehtedes on huvitavalt analüüsitud..." muudavad kuulajad uudishimulikuks. Tähelepanu äratamiseks ei pea kasutama ainult sõna jõudu, appi võib võtta ka mitmesuguseid üllatavaid vahendeid. Näitelcs juhatas lektor, kellel oli kavas rääkida aja planeerimisest, loengu sisse sellega, et keris lahti kahemeetrise punase lindi, pöördus publiku poole ja küsis, milline on kuulajate keskmine vanus
Sageli võivad kirjandusteoses olla ajalispõhjuslikud seosed rikutud, s.t kirjanik lähtub talle olulistest kunstilistest eesmärkidest, loob oma arenguloogika. Näiteks alustab teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitab nende põhjused. 15. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukas. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), August Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. 16
Sageli võivad kirjandusteoses olla ajalispõhjuslikud seosed rikutud, s.t kirjanik lähtub talle olulistest kunstilistest eesmärkidest, loob oma arenguloogika. Näiteks alustab teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitab nende põhjused. 15. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukas. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), August Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. 16
5. Koidula ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". "Säärane mulk" pärineb tervenisti Koidula sulest, tõusnud on ka dramaturgiline osavus võrreldes kahe esimese etenduega. "Säärase mulgi" on "Perno Postimehest" laenatud tõsilugu, kuidas üks talumees lehekuulutuse kordusmärke tundmata tangud ja tangusoola segi ajas, on hästi rakendatud süzeeline leid, mis pealegi näitlikustab harimatuse kahjulikkust. Sisuliselt lisas näidendile kaalu mulgivaenu tollane aktuaalsus. Nii jääbki eesti teatri hakatuses seisev "Säärane mulk" kogu 36 aastat kestnud asjaarmastajaliku järgu esindusteoseks, millega võistlevad üksnes Kunderi "Kroonu onu" ja Kitzbergi varased rahvatükid. 6. Teisi 19. sajandi eesti näitekirjanikke. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) - "Pärmi Jaagu unenäo"; Carl Robert Jakobson (1841-1882) - "Arthur ja Anna, ehk Vana ja uue aja inimesed"; Juhan Kunder (1852-1888) - ,,Kroonu onu"; ,,Vallavanema valimine";
väiksemateks helvesteks. Loomad ja linnud neelavad neid nagu toitu. Plastjäätmed on süüdi millionite kalade, lindude ja mereloomade surmas igal aastal. Kilekotid on olnud põhjuseks ka tuhandete inimeste surmas. Kilekotide lagunemisel eralduvad kemikaalid on kahjulikud kõigile nii inimestele kui ka samuti loomadele ning lindudele. Kui rääkida maksustamist, siis paljud rigid juba otsustasid seda teha. Teema aktuaalsus seisneb selles, et on vaja vähendada kilekottide kasutamist nii palju kui võimalik ja takistada plastjäätmete sattumist loodusesse, kus nad on suureks ohuks elavloodusele. Antud töö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas mõjutab kekskonda killelotti kasutamine ning uurida, kuidas kilekottide maksumäära tõstmine mõjutab tarbimist. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks olid kindlaksmääratud järgmised ülesanded:
kirjanduse lehekülgedele, esitatud joonistele, tabelitele, lisadele); 4) köidete korrektsust (õmmeldud ja liimitud, metallklambriga ja liimitud, ei ole soovitav köita ainult liimköites). Lõputööd kaitstakse lõputööde kaitsmiskomisjoni lahtisel istungil. Üliõpilane avab oma kaitsekõnes töö sisu, milles on: 1) töö pealkiri, ülikool, autor, juhendaja (esimene slaid, PowerPoint); 2) teema valiku põhjendus (vajadusel); 3) töö aktuaalsus, uudsus, eesmärk ja ülesanded (teine, kolmas slaid); 4) probleemi olemuse käsitlus (kirjanduse põhine); 5) uurimistöö metoodika (objekt, aeg, osalejad, diagnoosipäevikute päised, mõõtmis- kohad, mõõturid, tegevuskavad, valemid, joonised); 6) tulemused (esimene osa, jaotis 3); 10 7) tulemused (teine osa, jaotis 4); 8) tulemused (kolmas osa, jaotis 5, 6, 7, 8);
Lugemine muutus individuaalseks. Mõju Eestile: I trükikoda avati 1631, ja neid tekkis juurde nagu seeni pärast vihma. 19. sajandil tulid vasetrükk ja litograafia (kivitrükk) ning kiirpress. 19. saj. lõpus tuli tsinkograafia, mis tegi võimalikuks ajalehtede illustreerimise fotodega. 3. Perioodika tunnused (4) ja esimesed perioodilised väljaanded. Plakati, kalendri, rahvaraamatu seosed ajakirjandusega. Perioodika tunnused: 1. Perioodilisus (jätkuvus) 2. Aktuaalsus 3. Sisu mitmekesisus 4. Levikutaotlus I perioodilised väljaanded: Euroopas 17. sajandi alguses (kuigi Rohrsbacher Monatschrift ilmus Shveitsis 1597 juba). Ajakirjadest vanim Journal des Savants (Prnts, 1665), I päevaleht 1660. aastal Saksamaal. Eesti ajalehed: 1675 Ordinari Freitags Post-Zeitung (Tallinn); 1689 Revalsche Post Zeitung (Tallinn). Eesti ajakirjad: Lühhike öppetus... (1766). I Eesti päevaleht oli Postimees (1891)
Kinnitatud Loodusteaduste osakonnas oktoobris 2008 Loodusteaduste osakonna bakalaureusetööde koostamise, vormistamise ja kaitsmise juhend Loodusteaduste osakonna bakalaureuseõppekavad lõpevad bakalaureuseöö (edaspidi BT) kaitsmisega. Mistahes lõputöödega, sh BT-ga seonduv on TLÜ Õppekorralduse eeskirjas kajastatud alapunktides 346-378 ja käesolev juhend on selle täiendatud rakendusvariant Loodusteaduste osakonnas. (http://www.tlu.ee/files/arts/238/OKE_t4f1201665ddccd3a69587f95b5324a90.pdf). BT on iseseisev teaduslik-metoodiline uurimistöö. Keskkonnakorralduse ning ainedidaktika vallas tehtav BT võib olla ka arendusliku (projekti) iseloomuga teaduslikel alustel koostatud iseseisev metoodiline töö. Vastavalt õppekavale on BT maht 4 või 6 AP (30-50 lk, kuid mitte üle 60 lk). Kui töö maht ületab 60 lk, tuleb t...
Mateeria Savi Vorm Savi Mateeria Algelemendid Vorm Algelemendid Mateeria ''esimene mateeria'' Metafüüsika 4 põhjust: Causa materialis ehk materiaalne põhjus telliskivi. Causa formalis ehk formaalne põhjus maja plaan. Causa efficiens ehk tegevuspõhjus ehitusmeistri töö. Causa finalis ehk sihtpõhjus (kõige tähtsam kõigi asjade puhul A arvates) soov majja elama asuda. Metafüüsika 4. Mateeria on vormi võimalikkus, vorm aga on metaaria aktuaalsus. Mateeria pidurdab, vorm ehitab üles. Loodus on metaaria vallutamine vormi poolt. Elu võidukäik. Loodus ei tee midagi otstarbetult. Iga nähtust seestpoolt ENTELEHHIA. Jõud, mis suunab selle nähtuse talle omasele eestmärgile. Kõigel on põhjus. Kuid ka juhuslikkus on olemas. Juhus on mitme põhjuse kokkulangemine. Tunnetusteooria: Tõelise teadmise tunnuseks on üleüldisus ja paratamatus. Meelteandmed on teadmiste allikas ja loogika selle struktuur.
nende seisukohti, siis tekkiski huvi, et ehk veganlus ei olegi nii halb. Ning üldiselt teada saamaks, mis veganlus on, mis ajendab noori veganluse radadele ning kuidas sellega toime tulevad. Lisaks sellele on veganlus kui elustiil viimase paari aasta jooksul üha enam populaarsust kogunud nii Eestis kui ka mujal maailmas. Inimesed muutuvad teadlikumaks sellest, mida nad söövad ja kust söödav toit tuleb. Teema aktuaalsus kajastub ka erinevates meedia- ja sotsiaalmeediakanalites, kus avaldatakse videosid erinevatest julmadest viisidest, kuidas farmides loomi tapetakse, lihas sisalduvatest kahjulikest ainetest, arvamuslood taimetoidu tervistavast väest jpm. Veganluse kohta on tehtud varasemaid uuringuid. Üks uuring, mis viidi läbi puudutab otse veganeid, selle töö teema on ,,Veganlus ja sport" ning bakalaureusetöö autor on Ivika Jürgenson(2016)
Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst................................................................................................................................................... 2. Uurimistöö teaduslikkus................................................................................................................................. 3. Uurimistöö koostamise protsess...........................................
· kohustuste tagatiseks panditud varude (ka muude varude, mille kasutusõigused on piiratud) bilansiline maksumus; · varude bilansiline maksumus, mis on teiste osapoolte käes vastutaval hoiul; · info varude kohta (kogused ja võimaluse korral hinnang väärtuse kohta), mis ei kajastu raamatupidamiskohustuslase bilansis, kuid on tema käes vastutaval hoiul [25: 6]. UURIMISTÖÖ METOODIKA Kursusetöö teemaks on ,,Varude arvestus". Vajadus varude uurimiseks ehk teema aktuaalsus ja probleem on olemas koguaeg, sest alati tuleb juurde uusi ettevõtteid ja raamatupidajaid. Kuna seadusandlikud allikad jäävad oma keerukuse tõttu arusaamatuks on vaja varade arvestust uuesti uurida, et ettevõtted kajastaksid oma varasid õigesti. Samuti on teema akutaalne ebastabiilse majandusolukorra tõttu, mis muutab üha aktuaalsemaks ettevõtte varade hindamise õigsuse. Kursusetöö eesmärgiks on välja selgitada ja kirjeldada varude arvestuse teoreetilised lähtekohad
SISSEJUHATUS Terviseks! Kolks klaasid kokku ja põhjani, nii see läheb ilma, et keegi arutleks selle üle, mis jubedaid tervisehädasi see liigne pits või klaas kaasa võib tuua. Uurimisteema on pühendatud alkoholi tarbimisele tänapäeva Eestis, selle positiivsest ja negatiivsest mõjust organismile, ja muud sellega seonduvat. Kogutud ühiskonna arvamused probleemist ja ette toodud võimalikud uurimisülesande lahendused. Eelkõige seisneb uurimistöö aktuaalsus selles, et leidub vähe neid, kes alkoholi ei tarbi ja mida aeg edasi seda nooremalt hakatakse alkoholi tarbima ning Eesti on suure alkoholi tarbivusega riikide hulgas. Tänapäeval on alkohoolsete jookide sortiment meeletu ja uusi napse lisandub igapäevaselt. Uurimistöö sihitis on alkohol ja uurimisobjekt – inimese organism. Alkoholi on tarbitud aegade algusest saati ja sellest ajast on ka põhiliselt kaks eri arvamust 1.alkohol on kahjulik ja 2. Alkohol on kasulik
“ See küsimus piinab suurt meie inimkonna osa. Kuid vähesed vajuvad mõttesse, milliseid tagajärgi võib tuua piiramine toidust, mis tervishäired võivad tabada ja millega kõik kokkuvõttes lõppeb. Uurimisteema on pühendatud dieteetika uurimisele läbi aegade, mis negatiivset mõju võib tuua dieet, missuguseid haigusi ja häireid. Kogutud keskkonna arvamused antud probleemist ja ette toodud võimalikud uurimisülesande lahendused. Eelkõige uurimistöö teema aktuaalsus põhineb selles, et iga naine püüdleb iluduse ja ideaali poole. Kindlasti üks kõige tähtsam aspekt on kaunis figuur. Tänapäeval dieetide arv kasvab iga päevaga. Tahetakse leida endale kõige sobilikuma ja efektiivsema ning saavutada sooviava resultaadi. See probleem ei kaotanud oma tähtsus ja huvi selle vastu on üsna suur. Uurimistöö sihitis on dieet ja uurimisobjekt – naise organism.
Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormista- mise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst ............................................................................................................................................... 1 2. Uurimistöö teaduslikkus. ............................................................................................................................ 2 3. Uurimistöö koostamise protsess .........................................................................................
Loetelu igal tasandil peab olema vähemalt kaks alapunkti. Kogu töö ulatuses tuleks kasutada ühtset loetelude esitust ning vältida liiga paljude erinevate stiilide kasutamist. 20 III. Uurimistööde hindamine, juhendamine, kaitsmine Õpilastööde hindamise kriteeriumid Hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: · uuritava probleemi uudsus ja aktuaalsus, selle teoreetiline ja praktiline tähendus ning probleemiseade põhjendatus; · sisu vastavus teemale ja pealkirjale, püstitatud eesmärkidele ning ülesannetele; · autori omapoolne intellektuaalne panus; · töö ülesehituse terviklikkus ja selle osade omavaheline seotus, ülesehituse loogilisus ja liigenduse otstarbekus; · teemale vastava kirjanduse ja teoreetiliste käsitluste tundmine, materjali läbitöötatus ja
Tamm 2003, lk.17). Näide: SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI 4 1. Alapeatüki pealkiri 2. Alapeatüki pealkiri 5 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI 6 2.1. Alapeatüki pealkiri 2.2. Alapeatüki pealkiri 7 2.3.1. Alapeatüki pealkiri 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 LISAD Lisa 1. Pealkiri 11 Lisa 2. Pealkiri 12 5. SISSEJUHATUS Sissejuhatuses peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, · teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus, · probleem (võib olla küsimuse vormis), · töö põhieesmärgid ja -ülesanded, · ülevaade allikatest, materjalidest Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja ei tohi olla arvudega üle kuhjatud. Sissejuhatuses ei tooda ära tööga saadud tulemusi ja järeldusi. Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatuses formuleeritakse töö
1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI 4 1. Alapeatüki pealkiri 2. Alapeatüki pealkiri 5 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI 6 2.1. Alapeatüki pealkiri 2.2. Alapeatüki pealkiri 7 2.3.1. Alapeatüki pealkiri 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 LISAD Lisa 1. Pealkiri 11 Lisa 2. Pealkiri 12 5. SISSEJUHATUS Sissejuhatuses peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, 4 · teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus, · probleem (võib olla küsimuse vormis), · töö põhieesmärgid ja -ülesanded, · ülevaade allikatest, materjalidest Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja ei tohi olla arvudega üle kuhjatud. Sissejuhatuses ei tooda ära tööga saadud tulemusi ja järeldusi. Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatuses formuleeritakse töö
Epopöa - ulatuslik mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Fantastika - ebatõeline, mõttekujutuslik. Kirjanduses fantaasiaga seotud kujutlused, mõtted, tegelaskujud, sündmustik. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukias. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), august Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. Haiku - jaapani väike loodusluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides
Sissejuhatus kõrgkooli õpingutesse EKSAM ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. (ÕKE on õppetööd reguleeriv dokument, mis reguleerib õppetöö korraldust. See on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.) 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. (Ülikoolis on võimalik õppida, üliõpilase, külalisüliõpilase ning eksternina) 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alal...
· korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine; · teadustöö korrektse vormistusoskuse omandamine; · suurendada õpilase avaliku esinemise kogemust uurimistöö kaitsmise kaudu. 6 3. UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED Teadustöödele, sealhulgas ka õpilastöödele kehtivad üldtunnustatud kriteeriumid: · uudsus ja aktuaalsus (kõige tähtsam kriteerium, mis nõuab seda, et uurimistöö sisaldaks midagi uut ja esmakordset, mida varasemates töödes pole esitatud); · objektiivsus (autor on erapooletu; esitab kõik uuringust tulenevad andmed ka siis, kui need on hüpoteesile vasturääkivad; isiklikke tundeid uurimistöös ei kajastata); · tõestatavus (kõik töös esitatavad väited peavad olema argumenteeritud ja toetuma faktidele)
asemel oli näärisokk, tehti leiba mida nimetati jõulu orikaks(põrsa kujuline suur leib), jõulu kroon(õlgedest tehtud ja riputati lakke) • Jõulud on skandinaavia päritoluga. • Teine tähtsaim püha on suviste püha- maarahva pööripäev • jaanipäeval üle lõkke hüppamine (venelastelt) • Uued kirikupühad mis lisandusid olid vastlapüha, jüripäev, lihavõttepühad. Rahvakalendri tähtpäevade aktuaalsus tänapäeval • Oluliseks muutuseks on talupoja kultuurist pärit uskumuste ja kombestiku taandumine. • Tänapäeval on tähtpäevad meelelahustusliku ja ajaviite eesmärgiga. Mineviku päeva meenutamine humoristliku varjundiga. • Arhailiste tavandite kalendri kombestiku jäämine äärealadele( saaremaale, kihnu, setumaale jne). • Tähtpäevade ühtlustumine Lääne-Euroopa kombestikuga. • Valentinipäev(Ameerika), Halloween, Patricu päev.
Üks väheseid kes on tegelenud infoteaduse sotsioloogiliste aluse uurimisega), Ulrich Neveling, Nicholas Belkin, Stephen Robertson. III ETAPP 1990ndatest aastatest kuni tänapäevani Tehnoloogia kasutajasõbralikkuse problemaatika Käsitlused informatsiooni muutumisest teadmuseks Üleminek teadusliku informatsiooni uurimiselt informatsiooni uurimisele laias tähenduses Informatsiooni kättesaadavuse ja kasutamise seosed Teadmusjuhtimise temaatika Infokäituise ja infopädevuse aktuaalsus Digitaalinformatsiooniga ja digitaalraamatukogudega seonduv problemaatika. Sarasevic (1990) võttis eelneval perioodil toiminud arengud kokku järgnevalt: paradigmanihe kognitiivse lähenemise suunas viis uurimiskeskme süsteemidelt teadumusstruktuuridele, inimese-arvuti interaktsioonile, info hankimise ja inimese infokäitumise problemaatikale. Seega toimub infoteaduses infoliikumise raamistikus nihe süsteemikeskselt lähenemiselt kognitiivsele lähenemisele
802.11g kohased seadmed on sarnaselt 802.11b seadmetele tundlikud häirete suhtes 802.11c töögrupi eesmärgiks on välja töötada efektiivne pöörduspunktide vaheline raadioühendus. Standardi väljatöötamine võimaldab suurendada traadita kohtvõrkude leviulatust 6 802.11f töögrupi eesmärgiks on leida lahendus erinevate tootjate pöörduspunktide ühildamatusele. Probleemi aktuaalsus suureneb seoses avalike traadita kohtvõrkude järjest suurema levialaga ja seal kasutatavate seadmete erinevusega 802.11i töögrupi ülesandeks on traadita kohtvõrkude kasutamisturvalisuse suurendamine. Kasutatakse kodeerimist ja autentimist WEP (Wired Equivalent Privacy), mis peaks tagama traadita võrkudele statsionaarsete võrkudega võrdse turvalisuse 13.Wi-Fi WiFi on liit, mis alustas tegutsemist nime all " Traadita Ethernetiga ühilduvuse kontrolli assotsiatsioon"
802.11g kohased seadmed on sarnaselt 802.11b seadmetele tundlikud häirete suhtes 802.11c töögrupi eesmärgiks on välja töötada efektiivne pöörduspunktide vaheline raadioühendus. Standardi väljatöötamine võimaldab suurendada traadita kohtvõrkude leviulatust 6 802.11f töögrupi eesmärgiks on leida lahendus erinevate tootjate pöörduspunktide ühildamatusele. Probleemi aktuaalsus suureneb seoses avalike traadita kohtvõrkude järjest suurema levialaga ja seal kasutatavate seadmete erinevusega 802.11i töögrupi ülesandeks on traadita kohtvõrkude kasutamisturvalisuse suurendamine. Kasutatakse kodeerimist ja autentimist WEP (Wired Equivalent Privacy), mis peaks tagama traadita võrkudele statsionaarsete võrkudega võrdse turvalisuse 13.Wi-Fi WiFi on liit, mis alustas tegutsemist nime all " Traadita Ethernetiga ühilduvuse kontrolli assotsiatsioon"
· Mitteplaneeritud uudised ei ole seotud konkreetse ajaga; neid võib säilitada ja avaldada siis, kui see uudisteorganisatsioonile sobib 40. Uudiste valiku tegurid · Sündmustega seotud isikute võim ja kuulsus · Reporterite isiklikud kontaktid · Sündmuste asukoht · Võimu asukoht · Ennustatavus ja rutiinsus · Uudissündmuste lähedus auditooriumile · Sündmuste värskus ja aktuaalsus · Ajastus seoses uudistetsükliga 41. Suhtekorraldus ja uudiste käitlus Mõnes valdkonnas on uudistemeedia ja allikate sulandumine peaaegu täielik nt poliitika, riigivalitsemine ja kohtuvõim. Sellele aitab kaasa professionaalsete suhtekorraldusagentuuride tegevus. Ürituste promootoritel on võimalik kontrollida sündmusi puudutavaid teateid ja saavutada juurdepääsu meediale, sealjuures oma tingimusi esitades. Neil on väidetavalt juurdepääs uudiste kogujatele või nad
.................................................................... 32 Lisa 3 Balfouri deklaratsioon.................................................................................................. 33 Lisa 4 Palestiina Suurbritannia mandaadi all.......................................................................... 34 Lisa 5 ÜRO eraldumisplaan 1947........................................................................................... 35 Sissejuhatus Käesoleva töö teema aktuaalsus seisneb selles, et IisraeliPalestiina konflikt on kahekümnenda ja nüüd ka kahekümne esimese sajandi üks maailma kõige pikemalt jätkuv konflikt, seda nii rahvuslikest pingetest kuni konkreetse sõjategevuseni. Vastuolu, mille ühel pool on iisraellased ja nende esivanemad ning teisel palestiinlased ja nende esivanemad, on kestnud juba enam kui sajandi ning tõstatanud hulga küsimusi ja erinevaid ajaloonägemusi. Paljud asjasse pühendamatud kõrvaltvaatajad ja ka mitmed
Termin ,,komöödia" tähendab tõlkes 'koomose laul'; koomos oli nokastanud meeste jõuk, kes laulis pärast olengut rongkäigus tänaval pilke-või kiidulaule. Aristophanes ,,Ratsanikud", ,,Konnad", ,,Linnud", ,,Pilved", ,,Lysistrate" Kratinos, Eupolis säilinud vaid fragmendid Uus-atika komöödia pärineb hellenistlikust ajajärgust (3. saj eKr) ning selles puudub fantastiline element ja poliitiline aktuaalsus, samuti on kõrvale jäänud laiahaardelised ühiskondlikud probleemid. See kujunes paroodilis-mütoloogilise ja olustikulise temaatika liitumisest. Koor võtab etendusest küll osa, kuid esineb vaheaegadel, vaatuste vahel. Teemadeks on perekond ja armastus. Uus-atika komöödias esinevad püsivad karakteritüübid. Intriigi arendatakse oskuslikumalt, iseloome käsitletakse süvendatumalt.
armastusromaan kauni looduse taustal. Tuntuks said veel autorid Plutarchos, kelle kogumikus "Paralleelsed elulood", kirjeldas ta kreeka, rooma müütiliste ja ka ajalooliste tegelaste elukäike ning Lukianos, kes oli suur satiirik ja kelle teostel oli suur mõju hilisematele kirjanikele. Selgita uusatika komöödia eripära (tegelastüübid, peamised teemad) Viimane Ateenas tekkinud kirjanduslik zanr. Selles komöödias puudub fantastiline element ja poliitiline aktuaalsus, samuti on kõrvale jäänud laiahaardelised ühiskondlikud probleemid. Koor võtab küll osa, aga esitab laule vaheaaegadel, kusjuures need vahepalad pole sisuliselt seotud komöödia faabulaga. Vastavalt hellenistliku ühiskonna huvile eraelu vastu käsitlevad autorid pereokonna- ja armastusteemasid. Piiratud on kangelaste arv, kuna nende teatrimaskid varieeruvad vastavalt tegelase ealse, seisundile, iseloomule jne. Enamlevinud süzee
haigestub ja sureb (322). · Causa finalis, sihtpõhjus · Teosed · Mateeria on vormi võimalikkus (Dynameis), vorm aga on · Varajased teosed olid dialoogid, neist on säilinud vaid mateeria aktuaalsus (energeia), see on lõpule viidud fragmente. reaalsus. · Meistriaja teosed moodustavad nn. CORPUS · Mateeria pidurdab, vorm ehitab üles. ARISTOTELICUM'i. · Loodus on mateeria vallutamine vormi poolt. Elu · Kirjutiste arv ulatub sadadesse.
Vana-atika komöödia eelkäija oli sitsiilia komöödia. Vana-atika komöödia peamiselt poliitiline, , paljastav. Pilkab üksikkodanikke. Süzee on enamasti fantastiline (teostamatu realiseerub). Koor- 24 liiget, vahel vaenutsevad poolkoorid. 4. saj. komöödias viljeldi paroodilis-mütoloogilist ja olustikulist temaatikat, nende kahe liitumisel tekkiski uus-atika komöödia. Temas puudub fantastiline element ja poliitiline aktuaalsus, samuti on kõrvale jäetud ühiskondlikud probleemid. Koor võtab etendustest küll osa, kuid esitab oma laule vaheaegadel, vaatuste vahel, kusjuures need vahepalad ei ole sisuliselt seotud komöödia faabulaga. Vastavalt ühiskonna huvile eraelu vastu käsitletakse perekonna-ja armatusteemasid. Tüüpilised süzeed, teemade piiratus uus-atika komöödias. Arendatakse intriige, iseloomu käsitletakse süvendatult. Puuduvad jämedakoelised naljad,
Mitte iga juht ei saa sellega hakkama. Juhtimise, liidriks olemise ja eestvedamise üle on palju arutlenud nii eesti tuntud autorid kui välismaised teadlased. Kuid tundub, et see teema ei vanane, vähemalt nii kaua kui ettevõtlusega tegeletakse. Teemale annavad aktuaalsust ka eesti suurte firmade tippjuhid, eriti nende korda minekud ja eksimused. Nende teod on leidnud kajastamist nii perioodika väljaannetes kui ka raamatutes. Teema aktuaalsus ja aegumatus on üks peamisi põhjuseid, miks diplomand valis just liidristiili teema. Töö koosneb kahest osast: teoreetiline osa ja praktiline osa. Töö teoreetilises osas on põhjalikult uuritud eestvedamise olemust ning tähtsust ettevõttes. Liidri olemasolu ja vajalikkust organisatsioonis ning selle mõju töötajate motivatsioonile, töörahulolule ning organisatsioonile kui tervikule. Praktilise osana viis diplomand läbi liidristiili uuringu Saaremaa Tarbijate Ühistus. (vt
ja loob uusi, mis otseselt või kaudselt mõjutavad praktikat. Teadusele on omane faktide sihipärane kogumine, süstematiseerimine ja üldistamine. Uurimistööl on tõeline teaduslik ja praktiline väärtus vaid siis, kui selle tulemuse saab edukalt realiseerida praktikas. Uurimistöös tuleb kasutada neid meetodeid, millega tagatakse võimalikult tõepäraseid andmeid uuritava nähtuse kohta. Teaduslikku tööd iseloomustab aktuaalsus ja originaalsus ning töö peab tuginema objektiivsetele ja kontrollitavatele andmetele ning kriitilisele analüüsile. Iga töö peab sisaldama midagi originaalset, mida varasemates töödes pole esitatud. Üliõpilane peab suutma leida endale jõukohase teema ning lahendatav uurimisprobleem peab olema ühiskonnale vajalik. Käsitletavasse uurimisprobleemi ja empiirilisse materjali peab suhtuma objektiivselt. Kasutatavat kirjandust ja selles olevat materjali tuleb hinnata kriitiliselt. Oma
veel seda, et ettevõtte tegutseb ja areneb probleemideta. Ettevõtte finantsmajanduse põhiülesandeks on ettevõttesse sisse tuleva ja ettevõttest välja mineva raha liikumise kontrollimine eesmärgil tagada ettevõtte maksevõime, mis on ettevõtte eksistentsi eelduseks. Seega on ettevõtte maksevõimelisus üks olulisemaid valdkondi, mida vaadeldakse ettevõtte finantsseisundi analüüsi juures. Teema valiku peamiseks põhjuseks on selle aktuaalsus ja olulisus ettevõtte eduka tegutsemise seisukohast ning antud teemat on võimalik edasi arendada järgmistes töödes. Praktilise väärtuse käesolevale tööle omistab uuritava ettevõtte majandustulemi hindamine ning sellest lähtuvalt järelduste ja ettepanekute tegemine tulevikus. Antud teemal on ilmunud palju erialast kirjandust ja empiirilise uurimuse jaoks vajalikud andmed on vabalt kättesaadavad riiklikest institutsioonidest.
Tema metafüüsika kasvab välja bioloogiast, leiab et kõik on vormi ja mateeria kombinatsioon. Mateeriat iseloomustab vormi puudumine e vormitu mateeria või vormiline mateeria kui võimalikkus. Tsükkel: vorm-maja, mateeria-telliskivi; vorm-telliskivi, mateeria-savi; vorm-savi, mateeria-algelemendid; vorm-algelemendid, mateeria 'esimene mateeria'. Iga asja paneb liikuma sisemine tung saada suuremaks. Mateeria on kui vormi võimalikkus ja vorm kui mateeria aktuaalsus. Aristoteles mainib ka, et loodus ei tee midagi otstarbetult, kõigel on põhjus. Igas esemes on entelehhia e sisemine eesmärk (tammetõrust ei tule lepp, vaid tamm). Maailma lahutamatuks osaks on liikumine e iga muudatus, mis toimub. Maailm on igavene ning maailma loomist pole. Alguses oli liikumapanev jõud, mis oli täiuslik, ruumitu ja liikumatu. Augustinus teeb vahet kahesugusel armastusel: armastus ülima väärtuse e looja vastu (caritas) ja armastus maailma e loodu vastu (cupiditas)
Vorm - olemus, mateeria - millest koosneb. Tõelist mateeriat iseloomustab vormi puudumine. Vormi omamine võimalikkusena. Tegelikkuseks saab vaid see, mis on võimalikkusena olemas. =maja =tellis =savi =algelemendid mateeria=telliskivi mateeria=savi mateeria=algelemendid mateeria=esimene mateeria Iga tasand on nagu vaatlustasand. Mateeria - vormi võimalikkus. Vorm - mateeria aktuaalsus. Mida vähem vormi, seda väiksem on võimalikkuse aste. Mida allapoole tulla, seda vähem vormi. 4 põhjust, miks asjad liiguvad: 1)materiaalne (causa materialis) - N: telliskivi; 2)formaalne (causa formalis) - N: maja plaan; 3)tegev (causa efficiens) - N: ehitusmeistri töö; 4)siht (causa finalis) - milleks ehitatakse, eesmärk. Tähtsaim on finaalne põhjus, loodus ei tee midagi otstarbetult. Igas esemes on entelehhia - sisemine eesmärk, nähtuse loomus (kanamunast tuleb kanapoeg).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
