Rinaldo Georg Friedrich Händel Rinaldo, ristirüütel, kangelane: Monika-Evelin Liiv Nimiosa Händeli „Rinaldos“ Monika-Evelin Liiv on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2007. aastal. Ühtlasi on ta õppinud laulmist Leedu Muusikaakadeemias Sigutė Stonytė lauluklassis ja täiendanud end Maria teatri noorte lauljate suveakadeemias Mikkelis (2005), samuti I. Gavrilovici, M. Acda, L. Gergijeva, H. Hölli, M. Cleva, V. Atlantovi ja J. Goldbergi meistriklassides. Aastal 2013 tunnustati Monika-Evelin Liivi Eesti teatri aastaauhinnaga Julius Caesari ja Cornelia veenva ja muusikaliselt kõrgetasemeliste rollilahenduste eest Händeli ooperis „Julius Caesar“ ja 2017 Amnerise tegelaskuju jõulise kehastamise eest Verdi ooperis „Aida“. Samuti on ta Helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaat 2015. Goffredo, kristlaste väepealik, esimese ristisõja juht: Oliver Kuusik Ta on õppinud Eesti Muusika- ja Tea...
Eesti 1917-1920 kordamiseks: § 27-29, lk 40-42 + konspekt 1. Iseseisvumise eeldused kas valdkonniti (poliitika, majandus, kultuur) või rahvusvahelisel, Venemaa ja Eesti tasandil. Kultuurilised eeldused(lk7,14-15): 1. Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti. 2. Välja kujunes rahvuslik haritlaskond. 3. Rahva eneseteadvust tugevndasid suurüritused (laulupeod; folkloori- ja vanavara kogumine) Majanduslikud eeldused: 1. Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg maa peremeheks. 2. Algas linnase eestistumine (majaomanikud, haritlased,väikekaupmehed) 3. Laienes tööstuse ja põllumajanduse toodete saatmine Vene siseturule. Poliitilised(lk7-10): 1. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia. 2. Hakati looma erakondi(parteisid), esile kerkisid eestlastest poliitikud. 3. Tõusis eestlaste omatähtsus maa- ja linnaomavalit...
06-03.07 1917): eesti kindlustas oma Lõuna piiri, aidati taastada Läti vabariigil ja võimule naasta sellel seaduslikul valitsusel( vastased olid nõukogude liidu punaarmee ja eesti armee) 4.7Asutava kogu tegevus- moodustas EV valitsuse, võeti vastu 2 olulist õigusakti- ev põhiseadud 1920 aastal jõustus 21 detsembril, EV kujunes Parlamentaarseks dem, riigiks. Alustas tegevust 100 liikmeline ak 4.8 Tartu rahukõnelused/-konverents: rahulepingu sõlmimine, selle tingimused ja aktuaalsus. 2. veebruar 1920 määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, nõukogude venema tunustas tingimustetea eesti vabariigi eseseisvust ning loobus kõigist õigustest eesitmaa ja rahva kohta. Eesti sai endise tsaari-venemaa kullafondist 15mil kuldrula. Eesti vabanes tsaari-venemaa välisõlgade tasunisest praegu aktuaalsed probleemid- Nõukogude vebemaa kohustus eestile tagasi andama eestists 1 ms ajal evakueeriud kultuurivarad sh tartu ülikooli varad
Juhendaja: Kutse Nimi Tallinn Aasta Nädis2: PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Õpilase ees- ja perekonnanimi Klass TÖÖ PEALKIRI Referaat Tallinn Aasta 2. Sissejuhatus Sissejuhatuse maht ei tohiks ületada 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatuses märgitakse: teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus; töö eesmärk ja ülesanded; valdkond ja uurimisobjekt; meetodid (teed ja viisid, mida kasutatakse materjali kogumiseks ja läbitöötamiseks); lähtematerjalid ja allikad. Sissejuhatuses ei tooda ära tööga saadud tulemusi ja järeldusi. 3. Töö põhiosa Töö põhiosa annab vastused sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele ja ülesannetele. Töö põhiosa peatükid peavad olema sisulis-loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama teemale vastava terviku.
(näiteks peatükk 1, alapeatükk 1.1, selle allosa (punkt) 1.1.1). Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras, samuti tuleb sisukorras ükshaaval näidata kõik lisad koos pealkirja ja aluslehekülje numbriga. Sissejuhatus: Kujutab endast töö käigus korrigeeritud programmi (kava) ning selles peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, täpsustavad piirangud (kui vaja); · teema aktuaalsus, tähtsus ja uudsus; · probleem (võib esitada küsimuse vormis) ja selle hetkeseis; · eesmärk (milleks töö tehakse) · uurimisobjekt; · aine (objekti külg, mida uuritud); · hüpoteesi(id) probleemi oletatav lahendus); · ülesanded (mida tuleb lahendada eesmärgi saavutamiseks ja hüpoteesi tõestamiseks); · meetodid (teed ja viisid, mida kasutatakse materjali kogumiseks, läbitöötamiseks ja hüpoteesi tõestamiseks).
b) Tiitelleht juhendajata lehekülje keskosa algab ½ lehe kõrguselt (12cm) vaata Näidis2. Nädis1: PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Õpilase ees- ja perekonnanimi Klass TÖÖ PEALKIRI Referaat Juhendaja: Kutse Nimi Tallinn Aasta Nädis2: PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Õpilase ees- ja perekonnanimi Klass TÖÖ PEALKIRI Referaat Tallinn Aasta 2. Sissejuhatus Sissejuhatuse maht ei tohiks ületada 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatuses märgitakse: teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus; töö eesmärk ja ülesanded; valdkond ja uurimisobjekt; meetodid (teed ja viisid, mida kasutatakse materjali kogumiseks ja läbitöötamiseks); lähtematerjalid ja allikad. Sissejuhatuses ei tooda ära tööga saadud tulemusi ja järeldusi. 3. Töö põhiosa Töö põhiosa annab vastused sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele ja ülesannetele. Töö põhiosa peatükid peavad olema sisulis-loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama teemale vastava terviku. Viitamine
SPORDILISANDITE KVALITEEDI UURIMINE Uurimustöö Juhendaja: Nadezda Lisovskaja Keemia ja bioloogia õpetaja Keila 2016 2 RESÜMEE Teadustöö teema on "Spordilisandite kvaliteedi tuvastamis meetodite uurimine". Autor uuris, kas on olemas meetodid, mis saavad aidata uurida spordilisandite kvaliteeti ja autor ka proovis hõivata need meetodeid. Teema aktuaalsus väljendub sellest, et inimestel, kes tegelevad spordiga ei ole aega korralikult ja täisvereliselt süüa. Inimesed ei tea, kas kallid spordilisandid on kvaliteetsed või mitte. Praktilises osas autor uuris välja katsetega, missugune koostis on odava, keskmise ja kalli hinnaga spordilisandites. Uurimustöö pidamine võimaldas teha järelduse, et mitte kõik spordilisandid spetsialiseeritutel kauplustel on kvaliteetne ja aitas ka saada teada,
Juhendaja: Kutse Nimi Tallinn Aasta Nädis2: PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Õpilase ees- ja perekonnanimi Klass TÖÖ PEALKIRI Referaat Tallinn Aasta 2. Sissejuhatus Sissejuhatuse maht ei tohiks ületada 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatuses märgitakse: teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus; töö eesmärk ja ülesanded; valdkond ja uurimisobjekt; meetodid (teed ja viisid, mida kasutatakse materjali kogumiseks ja läbitöötamiseks); lähtematerjalid ja allikad. Sissejuhatuses ei tooda ära tööga saadud tulemusi ja järeldusi. 3. Töö põhiosa Töö põhiosa annab vastused sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele ja ülesannetele. Töö põhiosa peatükid peavad olema sisulis-loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama teemale vastava terviku.
kvalifikatsiooniga plaanijaid, kvaliteetseid lähteandmeid või nende prognoose, tehnilisi vahendeid, aega. Mitmeid teadusliku lähenemise meetodeid ja printsiipe saab rakendada ainult olulise ja kallite toodete planeerimisel. (Kabral, 2003, lk 173) Ressursside planeerimisel võib kasutada erinevaid rõhuasetusi, meetodeid ja võtteid. struktuurne lähenemine võimaldab hästi põhjendada ressursside eraldamist. Ressursside jaotamise põhikriteeriumiks on probleemi aktuaalsus ja ressursside kasutamise efektiivsus. Kui ressursside planeerimisel lähenetakse turunduse seisukohast, siis peetakse prioriteetseks plaanitava toote kvaliteeti ja täitjate huvid on suuremad plaanija huvist. Tootmise planeerimise meetodid on: intuitiivne meetod, graafiline meetod, matemaatiline meetod. Intuitiivne meetodi põhjaks on juhi kogemus, oskused leida kompromisse erinevate näitajate ja eri teenistusi esindavate vaadete vahel organisatsiooni sees ja väljas
INIMKEHA KUI ENERGIALLIKAS INIMENE-ELEKTRIJAAM · Luigi Galvani "Traktaadid elektrienergia võimsuse kohta lihaste liikumisel"(1791) · ühe hingamisega inim keha tooab 1 vatti · rahuliku jalutuskäiguga saab vabalt toita elektri pirni. Seoses maailma rahvaarvu suurenemisega ja majandus arenguga vajadus elektienergias pidevalt suureneb. Keskmiselt iga 15aastat energia kulu kasab topelt. Nõue kasvamisega, ja ka seos ökoloogiaga vajadus alternatiivses energia allikaga kasvab. Suuremat huvi pakkub uuringud inimese oraganismi nagu energia generaatorit erinevat tüüpi energiat. Aktuaalsus selle juurdemineku on põhjustatud rajade tegureid. Esiteks keskkonnahoidlik. Kasutatakse ainult soojusenergiat või liikumise kineetilist energiat, mida inimene toodab igapäevastes tingimustes. Teiseks, säästes aega ja ressursse energia säilitamiseks ja ülekandmiseks kasulikuks kasutamiseks. Inimene nagu elektrijaam. Esim...
ETAPID JA ÜLESEHITUS Uurimustöö/ainetöö • Olulised lähtekohad – Olulisus – Teostatavus – Huvi – Fokusseeritus – Algandmete kogumine vs teisaste (olemasolevate) andmete kasutamine (desk-research) Sisulised nõuded • Sisulised nõuded eristavad teaduslikku tööd muudest allikatest (IV kodutöö lahendamiseks oluline!) • I Selge eesmärk – Eesmärgi sõnastus peab olema selge ja piiritletud • II Aktuaalsus – Mis tulu saadakse läbiviidud uurimusest? Kas ja kellele see omab tähtsust? – kas uurimus panustab olemasoleva teadmise edasiarendamisele? – viitamine reaalsetele probleemidele ja teemadele – uurimuse orienteeritus kaasaegsete ja päevakorras olevate teemadele (uurimuse vajadus tõusetub autori pikaajalisest praktilisest kogemusest teatud valdkonnas ja vastavate probleemide lahendamisele) • IV Originaalsus
Semantika Semantika uurib märgi tähendust. Mis see on? -> Miks see toimub? -> Mida see tähendab? -> Miks see seda tähendab? Sõna, mis tähendab paljusid asju, on "tähendus". Märk võib tähendada nii iseenaast kui ka mingit muud aspekti. Kunstiteoseks võib lugeda midagi, mille kunstnik lõi vaid kunsti tegemise eesmärgil, puhas esteetiline rahuldus. Kuigi tänapäevases mõistes on pigem kunstiteos asi, mis täidab kunstiteose eesmärki. Kivi viitab iseendale. Sõna "kivi" viitab kivile. M - O ja M - M meta-keel - "keel, mis on keele taga", keel, mille abil me kirjeldame keelt (loen hiina keele õpikut, mis on kirjutatud eesti keeles... siis on eesti keel hiina keele suhtes meta-keel. Teine näide on eesti keele grammatika eesti keeles) u-keel on universaalne keel, mille abil saame väljendada kõike süllogistika on järeldusõpetus. meil on kaks väidet, kas me oskame sellest midagi järeldada? Kai on inimene.(väike väide, räägib indiviidist) Inim...
arvamuse ja järeldused. Töös peavad selgelt eristuma töö autori poolt esitatud ja kirjanduse allikatest pärinevad tõed. Töö tuleb vormistada piisava liigendusega nii, et teema alapunktid oleksid selgesti arusaadavad ja loogilises järjekorras. Reeglina liigendatakse töö peatükkidena järgnevalt: · Sisukord · Sissejuhatus · Peatükid · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · Lisad (vajadusel) Sissejuhatuses peaks kajastuma: · Teema aktuaalsus ja vajalikkus · Töö eesmärk · Töö eesmärgi saavutamiseks kasutatava lahenduse põhimõte Töö sisulise osa erinevates peatükkides arutleb referaadi autor põhjalikult teemaga seotud asjaolude üle. Töö sisuline osa on kõige mahukam, ca 90 % referaadist. Siin selgitatakse autori arvamust ja tuuakse välja kirjanduses leiduv oluline informatsioon. Kirjanduse refereerimisel peab käsitlema vähemalt kahe autori seisukohta.
kogemuse arvestamine. Näitlikustamine- näidete, pildimaterjali vm kasutamine Rakendamine- rakendusvõimaluste tutvustamine Kordamine- olulise, ka keeruka teabe rõhutamine, kordamine ning ümbersõnastamine. Osalemine- kuulajate kaasamine Aja kasutamine- puhkepausid Kõne osad: Kõne alustamine- kõnetus- viisakas pöördumine kuulajate poole. Tuleb äratada kuulajates uudishimu. Tähelepanu äratamisel tuleb abiks aktuaalsus. Sissejuhatuses peab kuulaja teada saama, miks talle kõne kuulamine võib kasulikuks osutuda. Teemaarendus- Sisukas kõne- palju infot, kõneleja teab millest räägib. Emotsionaalne kõne- vaheldusrikas, kujundlik. Näited, isikupära. Lihtne kõne- arusaadav, loogiline, meeldejääv. Tihedus- kui palju infot, kui pikk Teemaarenduse eesmärk on teabe või seisukohtade esitamine. Redundants ehk liiasus- väite illustreerimine lisamaterjaliga. Näited, paralleelide
3. VMI konkurentseelis...........................................................................................................8 Kokkuvõte...............................................................................................................................9 Viidatud allikad.....................................................................................................................10 3 SISSEJUHATUS Teema aktuaalsus seisneb selles, et kaasaegses äris konkureerivad mitte firmad, kuid nende tarneahelad. Tarneahela optimeerimine muutub põhiteguriks kasumi suurendamiseks ja aktivate rentaabluse tõstmiseks. Tulemusena tarbija saab kauba sel ajal, millal kaup on vajalik madalaima üldkuludega ja varude investeeringuga. ,,Tarnija juhitud laovarud" strateegia muutub populaarsemaks ja effektiivsemaks äritegevuseviisiks koos infotehnoloogia arenguga
leheküljenumbritega. Sisukorras antakse ainult peatükkide alguse leheküljenumbrid. Sisukorras tuleb loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Lisad on nummerdatud. Sisukorras on alapeatükkide nimed kirjutatud väiketähtedega (va esitäht) ja vormindatud nagu teksti igas teises peatükis. Sissejuhatus Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatus sisaldab teema valiku põhjenduse, miks see huvitab. Teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus, eesmärk ja töö ülesanded. Eesmärk saavutatakse ülesannete täitmise teel. Kokkuvõte Kokkuvõte ei tohiks olla samuti üle 1/10 töö põhiosa mahust. Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades ei ole käsitletud. Kokkuvõttes tuleb anda lühike ülevaade sellest, mis teemal töö on kirjutatud ja mida uuris. Lühidalt tuleks esitada töö sisulises osas saadud
siis poleks olnud Hamletil ka vaja kättemaksta. Samuti poleks teda saanud pidada ka külmavereliseks tapjaks, sest tal oli võimalus oma onu tappa, aga jättis selle kasutamata. Selletõttu pean ma teda salasepistuste ohvriks. Kõige paremaks tõestuseks võib tuua näiteks Claudiuse ja Laertese plaani, et kuidas nad Hamleti võitluse ajal ära tapavad. Samamoodi võib pidada teda ohvriks, sest järjest kõik nuhkisid tema järele, isegi tema niiöelda sõbrad. 8.Teose probleemid, nende aktuaalsus ka tänapäeval Teoses on mitmeid probleeme. Üheks suurimaks probleemiks on kättemaks hingerahu nimel, sest selle ümber terve raamat ka otseselt tiirles, et kas Hamlet saab oma kättemaksu või mitte. Sellest tulenevalt võib probleemiks pidada, et kas talitleda oma südame järgi või mitte. Samuti kättemaksust tulenevalt võib probleemiks olla ka see, et kas ainsaks kättemaksuviisiks ongi mõrv või on ka mõni teine võimalus. Lisaks kui kaugele on üks inimene valmis võimu nimel minema
sellise kriitiline analüüs ja argumenteeritud hinnang. Uudis on ajalehe põhizanr, see on lühike, jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine. Teated on esitatud sündmuste toimumise järjekorras. Uudis koosneb kolmest osast: algab pealkirjaga, mis peab äratama tähelepanu ja olema tabav. Järgneb jämedalt trükitud uudise pea ehk juhtlõik, mille ülesanne on esitada sõnum lühidalt. Kolmas on sündmus või nähtus lahtikirjutatult. Oluline on uudise aktuaalsus. Uudis ei analüüsi probleeme ega anna neile hinnangut. Ajakirjanik- kas vereimeja?Iga päev loeme me ajalehti, kuulame uudiseid ja vaatame televiisorit. Televiisori puhul me ei mõtle, et ka sealsed uudised on kirjutanud ikkagi ajakirjanikud. Miks rahvale ei meeldi ajakirjanikud? Osalt kindlasti sellepärast, et paljud ajakirjanikud on valmis väga hea loo pärast tegema ükskõik mida.Aga ajakirjanikud pole alati halvad
Milliseid reaktsioone võib kaasa tuua lapse homoseksuaalsuse tunnistamine oma perekonnaliikmetele? Noorele endale kui ka pereliikmetele, eriti vanematele võib osutuda nö kapist välja tulek väga üllatavaks ja psühholoogiliselt raskeks protsessiks. Perekonnas võivad toimuda mitmed muutused, mõningal juhul on need positiivsemad, millega on nenditud, et perekonnas on omavahelised suhted muutunud lähedasemaks. Kuid halvimal juhul võivad olla tagajärjed vägagi negatiivsed või suurte lahkarvamuste tekitajateks ning olla isegi perekonna purunemise põhjuseks. Vanemate reaktsioonid võivad olla kindlasti äärmuslikumad kui näiteks teistel pereliikmetel (st õed ja vennad, sugulased). Uuringutega on tehtud kindlaks, et poisslaste homoseksuaalsuse tunnistamine isale on märgatavalt raskem ning nende reaktsioon on negatiivne ja võib ulatuda isegi vägivallani. Vastupidiselt ema või vendade- õdede arvamusele, kes suudavad olu...
Referaat Teadmusjuhtimine ja tema tähtsus Teadmusjuhtimine tuli kõne alla umbes 20 aastat tagasi. Seniajani pole selle juhtimisteooria aktuaalsus ja uuenduslikkkus kadunud. Üldises plaanis on teadmusjuhtimine juhtimisstiil, mida peaks tänapäevases inforikkas maailmas rakendama, et turul edukas olla. Teadmusjuhtimine on abiks kaasaegses kiiresti muutuvas keskkonnas selliste probleemide lahendamisel, nagu organisatsiooniline kohanemine, ellujäämine ja kompetentsus. (Toiger 2006) Organisatsioonilist edukat kohanemist on vaja, et saada hakkama kiirete muutustega organisatsioonide keskkonnas, mis kipuvad muutuste virrvarris kontrollimatuks muutuma. Ellujäämise all mõeldakse konkurentsi tajumist, mille tulemusel tõstetakse efektiivsust, et tagada ellujäämine. Kompetentsuse all peetakse silmas eelkõige seost infoühiskonna tehnoloogiatega ja oskust nendega toime tulla Mis on teadmus? Teadmus on inimese või organisatsiooni teadmised, väär...
Kõnesituatsioonid: esimene koolipäev, kooli lõpupidu, emadepäeva aktus, 18. sünnipäev. Sissejuhatuse eesmärgid luua positiivne suhe publikuga, äratada huvi, juhatada teema sisse, esitada kõne põhiidee. SISSEJUHATUS Õnnestunud sissejuhatusest sõltub, kas kõne vastu huvi tuntakse. Mõtle sissejuhatus korralikult läbi. Väldi keerukust ja vabandusi. Kasuks tuleb aktuaalsus. („Kuulsin tänastest uudistest…“, „Tänastes ajalehtedes on huvitavalt analüüsitud…“ VÕIMALUSI SISSEJUHATUSEKS Sõnasta auditooriumi meeleolu, ootused. Võta kõne põhisisu mõne lausega kokku. Esita üllatavaid fakte. Tsiteeri kedagi, kes antud teema kohta midagi tabavat enne öelnud. Tutvusta kõne struktuuri. Tuntud õpetus ütleb, et avalikus esinemises tuleb kõigepealt öelda,
TARTU ÜLIKOOL xxx kolledz xxx osakond KUIDAS LUUA EFEKTIIVNE MEESKOND REHABILITATSIOONIS (MEESKONNA ROLLID REHABILITATSIOONIS) Kava aines xxx Juhendaja: xxx Xxx xxxx 1. Teema aktuaalsus Põhjuseid, miks autorile teema huvi pakub, on palju. Esmalt on huvitav välja selgitada, kas rehabilitatsiooni teenuse osutamine meeskonnana on õigustatud ning kuidas saaks muuta meeskonnatööd tõhusamaks. Lisaks sellele on oluline välja tuua võrdlusi rehabilitatsiooni teenuse osutamise kohta teistes riikides. Teema on aktuaalne ja ühiskonnale oluline, kuna rehabilitatsiooni teenuse osutajaid on palju ning teenus on Eestis suures arengujärgus. Valitud teema uurimustulemused
lavalugu ,,Suveöö ilmsi", kus paralleelselt esinevad külamiljöö nii olevikku kui ka minevikku käsitlevad liinid; taas tõusevad siin esile ka kunsti ja ühiskonna vahekorrad; 1977. lavastati ümbertöötatult V. Ojakääru muusikalina ,,Vanemuises". Lühiproosat kirjutas Raud intensiivsemalt 1950. aastate teisel poolel, kogumiku ,,Silmast silma" meeleolukat, erksasõnalist ja teravamõttelist novellistikat iseloomustab problemaatika aktuaalsus, eluvaatluse värskus ja psühholoogiline pingestatus. Viimases loomingujärgus, mis algas 1960. aastail, saavutas Raud uue selguse ja orgaanilise ühtsuse oma luuleainetega. Maa ja rahva saatusest mõtiskledes, üksikisiku ja inimkonna probleemide üle juureldes, kunstilise sõna jõust lauldes ja armsaid kodumaastikke värssides imetledes lõi kirjanik elamusjõult, mõttesügavuselt ja vormitaidurlikkuselt tipptaseme luulet. Ta irooniline meel ja huumoritunne
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Autode ja masinate remont Taani Sotsiaalsüsteem referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2008 RIIGI JA VABATAHTLIKU SEKTORI SUHTED TAANIS Referaat uurib Taani riigi ja vabatahtliku sektori vastastikuste mõjutuste ajalugu, kirjeldab ning mõtestab lahti vabatahtliku tegevuse ulatust ja tüüpe ning vabatahtliku sektori muutuvaid rolle. Selleks vaadeldakse artiklis vabatahtlike organisatsioonide tegevust sotsiaalhoolekande vallas viimase 150 aasta vältel. Riigi ja vabatahtliku sektori vahelistes suhetes saab eristada nelja perioodi. Esimest iseloomustab liberaalne sotsiaalpoliitika, mida toetab vabatahtliku sektori topelt mudel, millele on omane tugev vajadus eneseabi ja heategevate algatuste järele. Teist perioodi iseloomustab sotsiaalsete õiguste ja riigi kohustuste järkjärguline sisendamine ning se...
Tartu Ülikool Pärnu kolled Uurimiskeskus UIMASTISÕLTLASTE REHABILITATSIOONI VAJADUSED TARTU LINNA NÄITEL Laiendatud kava Juhendaja: lektor Kandela Õun Pärnu 2015 1.TEEMA AKTUAALSUS Eesti on olnud aastaid Euroopas juhtival kohal uimastisõltuvushäiretega inimeste arvus ja nende surmade arvestuses. Palju tähelepanu on pööratud uuringutes Eesti põhjaosale ja Ida-Virumaale ja arvatakse üldiselt, et Lõuna Eestis ja konkreetselt Tartu linnas on uimastisõltuvusprobleemidega inimesi vähem ja vajadus nende rehabilitatsiooni järele väiksem. Tartu on tudengilinn ja noorte osakaal rahvastikust on suur. Eurostat-i viimased
Kõnekusti kõrval tekkis ka kõnekunstiteooria ehk retoorika. Kõnekunsti areng pani aluse proosale. Kuulsad autorid olid : Demosthenes ja temad kõned Philippose vastu. Sokrates- rääkis palju suuliselt, kuid tema õpilased jäädvustasid tema kõnesid. Platon- Sokratese õpilane, kelle kõned olid dialoogi vormis.Üks filosoofilise sõnavara loojaid.3 proosa valdkonda-ajalooline,filosoofiline,retooriline 13.Uus-Atika komöödia- iseloomustab fantastilise elemendi puudumine, poliitiline aktuaalsus jm. Erineb varasemast , sest sisud on tavaelust võetud. Koor ei mängi enam nii suurt rolli ja laulab vaheaegadega. 14. Longos- ( 2-3 saj pkr.) on tuntud sellle poolest, et tema kirjutas kuulsaima teose ,,Daphnis ja Chloe" , mida hinnatakse täinini kõrgelt. 15. Rooma kirjanduse algus- sai alguse 753 ekr, kui sai alguse ka rooma linn. Keeleks oli ladina keel. Paljudel elualadel toimus kreekastumine st.võeti palju üle kreeka kirjandusest.tähtsamad kõnemehed- cicero,demosthenes,caesar 16
Töös peavad selgelt eristuma töö autori poolt esitatud ja kirjanduse allikatest pärinevad tõed. Töö tuleb vormistada piisava liigendusega nii, et teema alapunktid oleksid selgesti arusaadavad ja loogilises järjekorras. Reeglina liigendatakse töö peatükkidena järgnevalt: Sisukord Sissejuhatus Peatükid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad (vajadusel) Sissejuhatuses peaks kajastuma: Teema aktuaalsus ja vajalikkus Töö eesmärk Töö eesmärgi saavutamiseks kasutatava lahenduse põhimõte Töö sisulise osa erinevates peatükkides arutleb referaadi autor põhjalikult teemaga seotud asjaolude üle. Töö sisuline osa on kõige mahukam, ca 90 % referaadist. Siin selgitatakse autori arvamust ja tuuakse välja kirjanduses leiduv oluline informatsioon. Kirjanduse refereerimisel peab käsitlema vähemalt kahe autori seisukohta.
Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Tähelepanu äratamise võtted......................................................................................4 1.1. Psühholoogiline lähedus......................................................................................4 1.2. Aktuaalsus........................................................................................................... 4 1.3. Konfliktsus.......................................................................................................... 5 1.4. Personaalsus........................................................................................................ 6 1.5. Sõnalised võtted.................................................................................................. 6 1.6
Meediateooriad kommunikaator Sõnum on sõnum saatja kohta, see on saatja arusaam sündmustest, see ei ole tegelikkus. Sõnum on alati eneseväljendus. Meedia on institutsioon, institusioon kindlustab et inimesed tegutsevad kindlas olukorras kindlal viisil. Institutsioonid võimaldavad inimestel tegutseda koos, et käitutakse mingis olukorras ühte moodi. indiviid on organisatsioonis rollitäitja, indiviid võib täita erinevaid rolle. Rollitäitja on seotud ülesande ja tegevusega. - Individuaalsed toimijad: - Kollektiivsed toimijad: sõltuvad oma liikmete eelistustest ja on nende polt kontrollitud nt erakonnad, sotsiaalsed ühendused - Korporatiivsed toimijad: üksikisikute organisatsioon Iga üksikisik täidab sotsiaalsetes institutsioonides erinevaid rolle. Nt earollid, soorollid, klassirollid Aktant(rollitäitja) ja indiviid on erinevad Ind...
Eksamiküsimused 1. Millised on uurimistöö kvaliteedikriteeriumid? Tähtsus ehk olulisus, uudsus ehk aktuaalsus, eetilisus, asjatundlik meetodite kasutus, sisukos ja kompelksus, esitluse ja vormistuse korrektsus, objektiivsus, tõestatavus ehk usaldusväärsus, selgus ehk arusaadavus, kriitilisus. 2. Millised on uurimistöö koostamise etapid? Teema valimine Info, teabe kogumine, tutvumine varasemate uuringutega Uurimisprobleemi, eesmärgi piiritlemine Uurimismeetodi valik Uurimiseks vajaliku andmestiku kogumine Uurimismaterjali analüüs
vahendavad eeskätt oma kitsast eriala. Ajakirjanduse usaldusväärtus tõuseks, kui ajakirjanikud tegeleksid inimeste probleemidega ning tuleksid rahva poole üle. Lugeja ei taha kuigivõrd enam tõsist teemat, vaid pigem meelelahutuslikku. Niisiis ei otsi lugeja alati ajakirjandusest usaldusväärsust ning neile esimesena meeldetulev väljaanne ei seostu selle mõistega. Uudise väärtused: aktuaalsus, sündmuse mõjukus, erakordsus, konfliktsus, värskus, asjaosaliste tuntus ning geograafiline lähedus. Uudisväärtused: täpsus, objektiivsus, tasakaal 4. Interneti tulek ajakirjandusse. Ajakirjastajate ja globaalne viga ärimudeli muutumisel. Kuidas majanduskriis ja internet muutsid ajakirjandust. Integreeritud uudisruumide(toimetuse) tekkimise põhjused. Meedia tarbimise mõõtmine ja sellega seotud proleemid. Integreeriutud uudisruum:
toimub uurimisvaldkondade lähenemine arvutiteadusele ning infoteaduse kui distsipliini teke. 1990ndatest kuni tänapäevani- Tehnoloogia kasutajasõbralikkuse problemaatika, käsitlused informatsiooni muutumisest teadmuseks, üleminek teadusliku informatsiooni uurimiselt informatsiooni uurimisele laias tähenduses, inforamatsiooni kättesaadavuse ja kasutamise seosed. Teadmusjuhtimise temaatika. Infokäitumise ja infopädevuse aktuaalsus. Digitaalinformatsiooniga ja digitaalraamatukogudega seonduv problemaatika. 7. Infoteaduse põhiküsimused. Vastus: Füüsiline küsimus: Millised on salvestatud infouniversumi iseloomulikud jooned ja seadused? Sotsiaalne küsimus: Kuidas inimesed seostuvad, hangivad ja kasutavad informatsiooni? Disaini küsimus: Kuidas juurdepääs salvestatud informatsioonile oleks kõige kiirem ja efektiivsem? Kuigi neid kolme küsimust võib vaadelda ka iseseivalt on nad siiski üksteisega tihedalt läbi
4. Projekt (konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, võistluse, õppekäigu vms organiseerimine) 5. Teosed (teosed, millele tekib autoriõigus, vt Autoriõiguse seadusest § 4, lg 3) TallinnaTehnikagümnaasium Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine 2.3. PRAKTILISE TÖÖ KIRJALIKU KOKKUVÕTTE STRUKTUUR: Tiitelleht Sissejuhatus: praktilise töö tausta avamine, lähtealused ja eesmärgid; Töö ülevaade: kontseptuaalse lahenduse kirjeldus, töö aktuaalsus, tööprotsess, töö tulemus Kokkuvõte: hinnang sissejuhatuses püstitatud eesmärkide saavutamise kohta ning tehakse ettepanekuid idee edasiarendamiseks või paremateks lahendusteks; Kasutatud allikate loetelu Lisad (fotod, salvestused vms) 3. VIITAMISE JA VORMISTAMISE NÕUDED Töö vormistatakse arvutitrükis 1,5-intervallise reavahega, 12-punktilise tähesuurusega, TimesNewRoman`i kirjas. Uurimuse ligikaudne maht on 20 lehekülge. Viitamine-
kasvab turistide arv kogu maailmas. Tuleb aga märkida, et lisaks tööstuslikule tootmisele, energeetikale ja põllumajandusele loetakse turismi selliseks tegevusvaldkonnaks, mis võib ohustada elukeskkonda ja tarbib märgatavalt loodusvarasid. Seetõttu on oluline turismisektoris hakata teadvustama keskkonnaprobleeme ja laiemalt kasutama säästva arengu põhimõtteid. Uurimistöö teema valiku aluseks on teema aktuaalsus, mida iseloomustab ühiskonna suunav ja suurenev huvi keskkonnasõbralikule käitumisele ja säästva majandamise põhimõtete rakendamisele. Kasumit taotlevate ärieesmärkide kõrval tuleb püstitada täiendavalt keskkonnaalaseid eesmärke: arukamalt majandada ja rahuldada ettevõtte huvipoolte kasvavat nõudlust "rohelise" teenuse järele. Et olla edukas ja konkurentsivõimeline, peab äriettevõte majandama ressursse säästvalt ja rahuldama
1.4 INIMKAUBANDUSEST HOIDUMINE JA SELLE VASTU VÕITLEMINE..........................6 2. INIMKAUBANDUS EESTIS..................................................................................8 KOKKUVÕTE............................................................................................................. 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 10 Sissejuhatus Minu peamine põhjus selle teema valikus, oli kindlasti teema aktuaalsus. Aastas ilmub palju artikleid, mis puudutavad inimkaubandust ja räägivad inimkaubanduse ohvriks langenud inimestest. Samuti soovisin selle teema kohta ise rohkem teada saada. Töö eesmärgiks oli uurida, mis on inimkaubanduse olemasolu peamised põhjused ja eesmärgid, kuidas on võimalik inimkaubandust ennetada, sellest hoiduda ning selle vastu võidelda. Töö on jaotatud kahte peatükki. Esimeses peatükis on inimkaubandus lahti seletatud
..........12 Meetodid.......................................................................................................13 4.4. Soovitusi uurimuse kavandamiseks...............................................................13 II TÖÖ KOOSTAMINE...............................................................................................16 1.1. Töödele esitatavad sisulised nõuded............................................................. 16 Uudsus ja aktuaalsus.................................................................................... 16 Objektiivsus..................................................................................................16 Tõestatavus...................................................................................................16 Süsteemsus................................................................................................... 16 Selgus..................
TEADUSUURIMUSE TÜÜPILISED ETAPID 1. Tutvumisetapp · Teemavaldkonna valik. Kirjandus, meedia, ajalugu, majandus, kultuur, loodus, keskkond, tervis, tehnoloogia · Teemaga tutvumine ja selle piiritlemine uurimusülesande formuleerimine olemasoleva informatsiooniga tutvumine Temaatika valik: Teem PEAB tegijat huvitama Teema aktuaalsus, originaalsus Probleemi olemasolu Materjali ja vahendite kättesaadavus Taustamaterjali olemasolu, kättesaadavus Uurimismaterjali kogumine võimalikkus ajaressurss Võib ise õpetajale pakkuda Oma võimed ja huvid Isiklikud motiivid oma perekonnaga, hobidega seotud Ühiskondlikud soov lahendada mingit ühiskondliku või halduslikku või poliitilisi probleeme Teema konkreetsus ja piiritletus
.....................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Tulekahjud on spetsiifilised ja neid toimub palju. Põlengud põhjustavad riigile, ettevõtetele, inimestele ja ühiskonnale hulgaliselt kahju. Eestis toimub aastas keskmiselt üle 10 000 tulekahju, millele päästjad reageerivad. (Luht & Valge, 2010) Aastas hukkub tuleõnnetustes ligi 38 inimest, neist u 70% hukkub eluruumides aset leidnud tulekahjudes (Päästeamet, 2018). Teema aktuaalsus seisneb selles, et vaatamata paljudele tulekahjudega seotud uuringutele endiselt esineb kõrge hoones toimuvate tulekahjude arv. Töös uurin ja analüüsin elulist juhtumit mis on seotud ruumipõlenguga ja sisetulekahju faasidega ning selgitada välja milliseid sistulekahju faase põleng läbib. Töö eesmärgiks on välja selgitada sisetulekahju faasid ja nende levikut. 3 1. RUUMIPÕLENG- JA SISETULEKAHJU FAASID 1.1 Ruumipõlengu olemus
sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki-aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Vaatamata oma keerukusele on küsimus Esimese maailmasõja põhjustest ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Esimese Maailmasõja põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: · Võitlus turgude · Tooraineallikate · Kapitali ekspordi võimaluste · Mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines
Referaat Aristotelese filosoofia Karl Kirss Tallinn 2009 Sisukord Elulugu lk 3 Mateeria ja vorm, põhjuslikkus, Jumal lk 4 Tunnetus, hing, inimesele iseloomulik täiuslikkus lk 5 Teadus, maailm lk 6 Eetika lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 Elulugu Aristoteles, üks kolmest suurest antiikfilosoofist Sokratese ja Platoni kõrval, sündis 384. aastal eKr Stageiras, väikeses rannikulinnas Chalkidike poolsaarel. Tema isa oli Makedoonia kuninga Amyntas II ihuarst. Aristotelese filosoofilist arengut mõjutas otsustavalt vahetu kontakt meditsiini kui praktilise teadusega, mis ammutab oma teadmised looduse vaatlemisest. 367. aastal läks ta Ateenasse, et õppida filosoofiat. Ta asus Platoni Akadeemiasse ning jäi sinna kahekümneks aastaks, kuni Platoni surmani. Kui Akadeemia juhtimise võttis üle Platoni vennapoeg Speusippos, lahkus Aristoteles Ateenast. Kolm aastat veetis ta Väike-Aasias oma endise kaasõpilase, Atar...
Päikesepatereide kasutamise võimalused Eesti tingimustes Sissejuhatus: teema aktuaalsus Tänapäeval tähtsamateks energia allikateks maailmas on põlevmaared nagu nafta, kivisüsi, maagaas jne. Eesti ei ole erandiks ning kõige kasutatavamad kütused on imporditud süsivesikud ning Eestis kaevatud põlevkivi. Selline olukord rahuldas kõike kuni põlevmaarde leiukohad ei hakanud ammenduma ning hinnad kütuseks ja energiaks ei hakanud tõusma. Sellel põhjusel tähelepanu oli pöördud taastuvate energia allikate poole, need on: tuule-, päikese-, geotermaalne, bio- ja
HARIDUSSÜSTEEM SUURBRITANNIAS Ainealane uurimistöö TALLINN 2011 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................2 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik...............................................................3 2. Suurbritannia hariduse ajalugu..............................................................................4 3. Haridussüsteemi jooned Suurbritannias.................................................................6 3.1 Algkool............................................................................................................6 3.2 Keskkool.................................................
Võimaldada andmesisestajal lisada uue vapi Võimaldada andmesisestajal muuta vapi andmed Võimaldada andmesisestajal saada vapide nimekirja Võimaldada andmesisestajal lisada uue uudise Võimaldada andmesisestajal muuta uudise andmed Võimaldada andmesisestajal / klienditeenindajal / kliendil saada uudiste nimekirja 2.3.2.3 Vastutused Ärivastutused, mida realiseeritakse või toetatakse antud allsüsteemis: objektide informtasiooni aktuaalsus 2.3.2.4 Kasutus pädevusalade poolt (subjektid) Kasutus kliendi rollis (pädevusalad, kes vajavad-kasutavad allsüsteemi poolt teostatavaid vastutusi): Andmesisestaja Klienditeenindaja Klient Kasutus pakkuja rollis (pädevusalad, kes pakuvad-täidavad allsüsteemi poolt teostatavaid vastutusi): Andmesisestaja TTÜ IS strateegiline analüüs 14 © TTÜ Informaatikainstituut 2.3.2
Pealkirja ja eelneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida Näide. SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Toitained 3 1.1. Valgud 4 1.2. Rasvad 5 ........................................ 2. Lisaained 7 2.1. karotenoidid 7 ........................................ Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 SISSEJUHATUS Sissejuhatuses peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus; · teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus; · probleem (võib olla küsimuse vormis); · eesmärk; · ülevaade allikatest. Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja ei tohi olla arvudega üle kuhjatud. Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. LOETELUD Loetelu punktid tähistatakse kas araabia numbritega, väiketähtedega või mõttekriipsuga. Kui loetelu koosneb
sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki-aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused, ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus, on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõja põhjuste käsitlemisel on tingitud uurijate ja ajaloolaste erinevast metodoloogiast, poliitilistest vaadetest ja rõhuasetusest. 1.Maailmasõja põhjustasid imperalistlikke suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast, mõjupiirkondade ja asumaade
Antsla Gümnaasium Andre Luik Referaat Aristoteles Juhendaja: Peeter Lemats 2012 Sissejuhatus Vanakreeka filosoofia kolm suurkuju olid Aristoteles, tema õpetaja Platon, ning Sokrates, kes Platonit sügavalt mõjutas. Nemad muundasid Sokratese-eelse filosoofia lääne filosoofiaks tänapäeval tuntud kujul. Sokrates ei kirjutanud midagi ning tema mõtted on meieni jõudnud Platoni ja paari teise antiikautori vahendusel. Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Platon kirjutas mitukümmend filosoofilist dialoogi (vestlus...
sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki -aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused, ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus, on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõja põhjuste käsitlemisel on tingitud uurijate ja ajaloolaste erinevast metodoloogiast, poliitilistest vaadetest ja rõhuasetusest. 1.1 Ajend Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil. 1914. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine
Uudise käsiraamat 23-44 lk: Mis on uudis? Uudis – materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistlikult lahendada; lahutab meelt; tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus. Meedias ilmuvad materjalid: toimetuse materjal ja reklaam. Toimetusmaterjal väljendusvahendite poolest: kirjutatud lood ja pildilised lood. Toimetusmaterjal tekstide ehituselt ja eesmärkidest: uudislood, arvamuslood(kolumn, juhtkiri, repliik jne), publitsistlikud žanrid(olemuslugu, portree, reportaaž jne) ja pisiinfo(börsiinfo jne). Võtab kokku kaks viimast arvamusloona ja eristab: kõvad ehk analüüsitavad ning pehmed ehk jutustavad arvamuslood. Uudis erineb muudest žanritest: uudis on objektiivne; uudis erineb oma ülesehituse poolest. Leheuudiste tüübid Liigendamine: lähenemine ajalehe ja lugeja poolt - põhilised rühmad on kõvad ja pehmed uudised ning ülduudised ja eriuudised; on oluline ka välja tuua muud uudiserühmad, mille t...
KOKKUVÕTTE Kaesoleva uurimistöö eesmark oli naidata ülevaade sotsiaalmaksu kaotamisega Eestis. Uurida, et millised tulud ja kulud kaasnevad Eestis sotsiaalmaksu kaotamisega. Et tuludele- kuludele ei olnud autori poolt võimalik anda tapset rahalist vaartust, sai jareldus tehtud pigem kasitletud allikates tehtud jarelduste ning subjektiivse arvamuse põhjal. Tulude ja kulude tabelile tuginedes võiks jareldada, et tulud ületavad kulud ning projekt oleks justkui tasuv. Töö aktuaalsus seisnes poliitilises otsuses labi sotsiaalmaksu maara kaotamise suurendada uute töökohtade loomist, mõjutada ettevõtjaid töötajate palku tõstma, kasvatada tööjõu konkurentsivõimet ja meelitada Eestisse valisinvestoreid. Töö uudsus seisnes eelkõige asjaolus, et uurimistöö autorile teadaolevalt on seni uuritud ainult maksumaarade osakaalu ja mõju leibkondadele. Kaesoleva uurimistööga andis autor ülevaate, millised potentsiaalsed tulud ja kulud tekiksid
...........................................................................................................16 3 SISSEJUHATUS Globaliseerumine - hetkel on see teema ühiskonnas äärmiselt aktuaalne. Sellest räägitakse palju meedias, selle kohta avaldavad arvamust mitmed mõjukad ühiskonna- ja kultuuritegelased. Aktuaalsus, päevakajalisus oleks muidugi kehv põhjendus teema valikuks, kui aktuaalsusega ei seltsiks mõni muu, kaaluandvam põhjus. Globaliseerumine pole mitte ainult moodne lööksõna, ta pole mitte ainult aktuaalne, ta on ka tegelikult keskne ja oluline teema. Globaliseerumine on keskne teema, milles jooksevad omavahel kokku majandusteadlaste, ühiskonnateadlaste, poliitikute, filosoofide küsimised ja kostmised.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
