Nende segaduste ja raskuste keskel igatsevad kõik maale, kus on rahu ja vaikus. Eesti on mulle kallis maa, minu kodumaa, ja seepärast pean siin elamist oluliseks. Siin on ilus ja eriti meeldib mulle mu maalähedane kodu. Pean vaikseks ümbritsevat metsa ja rahustavaks vaid kilomeetri kaugusel olevat merd. Kuid elada ei saa ilma, et oleks kursis uudistega. Enamasti on neis juttu pagulastest, terrorirünnakutest ja pingetest presidendi valimistel. Loomulikult pean seda teadma, et aktuaalselt toimuvaga kursis olla. Vahel aga mõtlen, et kas see on mulle tõesti vajalik? Riigijuhid üle kogu Maa püüavad lahendada erinevaid probleeme, kuid samal ajal tekitavad neid ka juurde. Nad peavad kõrvaldama ja ennetama murekohti, mis elanikke häirivad. Näiteks proovivad nad inimestele pakkuda erinevaid maksusoodustusi ja võimalusi saada riiklikku toetust. Kuid samas on poliitikuid, kes enne valimisi lubavad iga külje pealt paremat elu. Hiljem löövad läbi seaduse,
Ent igaühes neist otsitakse vastust pisut erinevast vaatenurgast. · Nii uurib eetika, millistest printsiipidest peab oma käitumises ja otsustes lähtuma üksikisik; · poliitika - millistest printsiipidest tuleb lähtuda riigielu korraldamisel; · argitasand aga - kuidas leida õiglane lahendus mõnes konkreetses situatsioonis. 2500 aastat tagasi esitas Sokrates Platoni teoses "Riik" küsimuse "mis on õiglus?" ning täna kõlab see just niisama aktuaalselt. Antiigist pärit klassikaline lähenemine seostab õiglust inimese õiguste ja kohustustega. Sealt ka väide, et õiglaselt toimima tähendab anda igale inimesele "oma" ehk millele tal õigus. Sel ajal ei seostatud õiglust inimese (või ühiskonna) heaoluga. Õiglus kujutas endast eelkõige negatiivset väärtust, mis ei lubanud ligimesele kurja teha ehk ehk tema sotsiaalsest staatusest tulenevaid õigusi keelata (sotsiaalne staatus tekib kuna erinevatel rollidel on
ARISTOTELES Aristoteles sündis 384 eKr Stageiras ja suri 7. märtsil 322 eKr Chalkis. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud tähtsat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika), esteetikas, eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras.Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastas...
Kui majutusettevõtted liitusid esialgu sooviga olla keskkonnasõbralik, pakkuda kliendile paremat ja kvaliteetsemat toodet/teenust ning hoida kulusid kokku, siis nüüdseks on need aspektid muutunud. Olulise kasuna leitakse, et Roheline Võti tagab esmajoones ettevõttele hea maine nii klientide kui ka ühiskonna silmis. Tähtsaks peetakse ka keskkonnasõbralike toodete kasutamist ning töötingimuste parandamist. Antud teemat käsitletakse aktuaalselt ja teoorias väidetakse, et keskkonnasäästlikkus ning teadlikkus ühiskonnas kasvab. Praktikas peaksid ettevõtted rohkem tegelema Rohelise Võtme pakettide ja toodete välja töötamisega, mis propageeriks keskkonnaalast programmi ning tekitaks kliendis huvi ka rohkem süveneda majutusettevõtte keskkonnaalasesse tegevusse. Samas peaksid majutusettevõtted analüüsima pidevalt oma keskkonnalaseid tegevusi, et saavutada maksimaalne tulemus.
otsene elukeskkonna mõjutamine) Kas sündmus seondub pigem a) politics’iga b) policy’ga Põhjendus: Kui algselt oli see vaid sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna plaan ja osa tema kavandatavast pensionireformist, siis nüüd on vastu võetud otsus ja on astutud reaalseid samme, st otsuse vastuvõtmine valitsuse poolt on tegevusprogramm ja poliitika elluviimine - policy 2. Töö näide ja selgita üht viimasel ajal aktuaalselt valdkonnapoliitikat. Valdkonnapoliitika Probleemid Võimalik lahendused Kulude kokkuhoid ja Sotsiaalpoliitika Haigekassa 33 miljoni optimeerimine euro suurune patsientidele liiga eelarvepuudujääk tegemata: soodsamat alternatiivi omavate
SISSEJUHATUS METAFÜÜSIKASSE Kodutöö küsimused (tähtaeg 18. november 2014) 1. Quine ütleb, et nii fenomeniline kui füüsikaline mõisteskeem on omamoodi lihtsad. Selgitage, milles seisneb kummagi skeemi lihtsus. McX mõisteskeemi kohaselt, sellised asjad nagu „punane“ eksisteerivad. Quine’i kohaselt eksisteeriad objektid üldiselt ja „punased objektid“, aga mitte „punasus“ ise. Ontoloogia on siin eeldatud kui mõisteskeemi osa, sest inimene tõlgendab oma kogemusi selle kaudu, isegi ka kõige tavalisemaid. Keel teadvustab mõisteskeeme, me saame mõista ainult nende struktuuri ja tingimustel, kuidas need on lingvistiliselt väljendatud. Mõisteskeemid, mis on seotud keelega, on tuletatud kogemustest. Kõik keeled peavad olema üle kantud sisemistele mõistetele. Keel on väline ning inimeste mõiste-tähendused keelest on sisemised. Meta-tasemel lähenes ta asjale nii, et ta polnud huvitatud sellest „mis seal on“, aga et pigem analüüsida se...
rockmuusika suurest alustajast. Hilisemad analoogid eesti "levimuusikas" on tavaliselt RUJA kloonid. Loominguline eksperimentaalsus, sõnumi kirglikkus ja iseenesestmõistetav vastandumine lamedale massikultuurile oli selle aja kontekstis tähelepanuväärne. Oluline osa selle aja loomingust on salvestamata tehnoloogiliste võimaluste ahtruse tõttu, samas on sellest perioodist pärit ka tänapäeval igati moodsalt ja aktuaalselt kõlavad seaded ja lindistused. Perioodi lõpp langeb kokku RUJA liikmete erinevate kõrgkoolide lõpetamise ajaga ja on mõistetav, et elumere lained viisid need erakordsed isiksused teineteisest mõneks ajaks kaugemale... 1980. a. alustasid osa RUJA liikmeid, Alender esiotsas, ansambliga "Propeller", see aga häiris tõsiselt Nõgistot. See tundus talle reetmise ja alt ära hüppamisena - "Propeller oli purjus pillimeeste nõme nali," on Nõgisto tänaseni veendunud
Kindlustusõigus Kirjaliku arvestuse küsimused 1. Millised on eraõigusliku ja avalik-õigusliku kindlustuse erisused? Iseloomustada. Erakindlustusõigus reguleerib eraõiguslikku kindlustust ning avalik kindlustusõigus reguleerib avalik-õiguslikku kindlustust. Kui eraõiguslik kindlustus võib esineda nii vabatahtliku kui ka kohustusliku kindlustuse vormis, siis avalik-õiguslik kindlustus on reeglina sundkindlustus. Avalik-õigusliku kindlustuse peamine haru on sotsiaalkindlustus. Sotsiaalkindlustus ja eraõiguslik kindlustus on kaks iseseisvat kindlustussüsteemi tuge, mis on erinevalt struktureeritud ja mis täiendavad teineteist. Kindlustusetüübid jagunevad: Avalik kindlustus (sotsiaalkindlustus) –Avalik –Kohustuslik –Universaalne –Solidaarne Erakindlustus –Individuaalne –Vabatahtlik –Vaba...
Antsla Gümnaasium Andre Luik Referaat Aristoteles Juhendaja: Peeter Lemats 2012 Sissejuhatus Vanakreeka filosoofia kolm suurkuju olid Aristoteles, tema õpetaja Platon, ning Sokrates, kes Platonit sügavalt mõjutas. Nemad muundasid Sokratese-eelse filosoofia lääne filosoofiaks tänapäeval tuntud kujul. Sokrates ei kirjutanud midagi ning tema mõtted on meieni jõudnud Platoni ja paari teise antiikautori vahendusel. Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Platon kirjutas mitukümmend filosoofilist dialoogi (vestlus...
Sokrates oli vanakreeka filosoof, elas ja õpetas Ateenas. Sokrates tegeles kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi: õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Mis on teadmine ja kuidas see toimib ? Platon oli vanakreeka filosoof Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ühtlasi ka Ateena Akadeemia rajaja. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. IDEEÕPETUS: Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest...
- hüpomania, mania, psühhootiline mania Eufooria - intensiivne ülev meeleolu koos kõrgenenud enesehinnanguga (nt. alkoholjoove) Ekstaas - kõrgenenud meeleolu, mis võib esineda dissotsiatiivsete häirete või religioossete talituste ajal. 8 3) Muud emotsioonid Ärevus (anxiety) - kartusetunne, mis on põhjustatud välise või sisemise ohu ootusest, s.t reaalne ja teadvustatud ohustiimul aktuaalselt puudub. Hirm (fear) - ärevus, mis on põhjustatud identifitseeritud ja reaalse ohustiimuli poolt. ** Ärevussündroom Pingetunne (tension): ebameeldivalt kõrgenenud motoorne ja psüühiline aktiivsus. Vabalt lainetav ärevus (free-floating anxiety) - püsiv, fokuseerimata hirm, mida ei saa seostada ühe kindla idee, objekti või situatsiooniga. Paanika (panic): äge, episoodiline, intensiivne ärevushoog koos väga tugeva kartuse ja vegetatiivsete sümptomitega (tugev ärevushoog).
mandaadid on jaotatud 9 Mandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool (suletud nimekiri = kandidaate ümber ei reastata) Poliitika kujundamise protsess 56. Nimetage poliitika kujundamise peamised etapid ja iseloomustage nende sisu ja olemust poliitika kujundamise protsessis. Analüüsige ühte aktuaalselt poliitika kujundamise protsessi selles raamistikus. Poliitika kujundamise astmed: 1. Algatamine 2. Sõnastamine 3. Elluviimine 4. Hindamine 57. Andke hinnang millistes poliitika kujundamise etappides on kõige tulemuslikum poliitika mõjutada. ??? Avaliku võimu korralduse alused: valitsus ja avaliku sektori struktuur 58. Töö kolm näidet horisontaalsetest tasakaaludest riigis ja
linnastumise tulemsena. Dünaamiline käsitus: süveneb 20. sajandi II poolel, kuna folkloristika läheneb sotsiaalteadustele ja hakkab uurima ka tänapäevast folkloori. Sätestatakse, et rahvaluule mitte ei kao, vaid muutub linnastumise, moderniseerumise, kirjaoskuse tulekuga jne. Rahvaluule faasid: E. Laugaste: Rahvaluule läbib sünnist surmani 3 faasi: 1) tuntud aktuaalse kasutamise faas, kus vastav rahvaluuletekst on üldiselt tuttav ja käibel; 2) mälufaas, kus teksti aktuaalselt ei kasutata, on säilinud mälus 3) unustamise faas, kus teksti rahva mälus enam ei leidu Staatiline käsitlus. M. Hiiemäe: Rahvaluuleteos ei tarvitse oma sündimise hetkest kohe sattuda aktiivse kasutamise faasi, vaid sellele eelneb tekkefaas. Rahvaluule ei ole midagi valmisolevat. Tal puudub algtekst, sest rahvaluule on protsess, mille käigus teksti kujundatakse (tekkefaas). Dünaamiline käsitlus. 7
ja nii kuni lõpmatuseni. Niisamuti nagu peab eeldama taju tõesust selleks, et teadmise võimalikkus oleks mõeldav, tuleb eeldada ka eelmõistete tõesust, et oleks võimalik otsustada filosoofilistele küsimustele antavate vastuste tõesuse üle. Niisiis on Epikurose järgi tajude ja eelmõistete vahendusel meie käsutuses vahetult ilmseid tõdesid, millest me peame lähtuma, kui me tahame otsustada nende arvamuste üle, mis puudutavad asjaolusid, mis ei ole aktuaalselt tajutavad või on tajudele põhimõtteliselt kättesaamatud. Kui on tegemist vaadeldavate asjaoludega, nagu siis kui soovitakse otsustada, kas eemal liikuv elusolend on hobune või härg, tuleb lähemale minnes taju põhjal asi kindlaks teha. Kui aga tegu on mittevaadeldavate asjadega, siis ei ole selline lihtne menetlus loomulikult rakendatav. Neil juhtudel saab Epikurose järgi tõde kindlaks teha nii, et näidatakse, et vastupidise eelduse tegemine viib vastuollu ilmsete tõdedega
Tegelikult käib suur osa tegevusest väljaspool kontorit ning sagedamini klientide juures. Iga proff eraldi on väga iseseisev, isegi kui töötatakse meeskonnana - nii nagu paljudes tehnikakonsultantide ja arvutifirmades. Maailmas on väga palju erinevate vaadetega inimesi. Olenevalt inimeste iseloomust, nende sotsiaalsest päritolust ja veel paljustki muust on nende vajadused erinevad. Vajaduste rahuldamisena toimivad teatud motiivid. Kogum aktuaalselt toimivaid motiive moodustavad aga motivatsiooni, mis ajendab inimest ühtedele või teistele tegevustele. Võib siiski välja tuua üldiselt neli erinevat töötajate gruppi : asjatundja ehk proff, valitseja ehk ülemus, ametnik ning juht. Neil kõigil neljal domineerivad erinevad arusaamad sellest, mida nad töölt ootavad ja millist tasu nad loodavad saada. Head töötajad on firmale väga suure tähtsusega. Nende leidmist, koolitamist ja firmas hoidmist nimetatakse kaadripoliitikaks
Preskriptivism: eetikaväited ei omista omadusi, ja nende tähendus pole mitte aktuaalne, vaid pigem tähistab universaalseid 14. Mis on kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv väidab: tegutse nii, et kohtled iga ratsionaalse olendi tahet kui universaalse seaduse andjat. See tähendab, et moraaliprintsiibid oleme ettekirjutusi. Eetikaotsustused pole aktuaalselt, intuitiivselt ega ratsionaalselt õigustavad, kuid nad on eksistentsiaalselt õigustatud. See on mittekognitivistlik teooria, mis ütleb, et ehkki me endale ise kehtestanud, neid ei määra mingi jumalik või väline autoriteet
tõendite tõlgendamise laused (tõendamisjõu ja -seoste kohta); 3) otsustajate episteemilised seisundid (nii faktide, tõendite kui ka normide kohta). üks tõend võib olla küllaldane uurimisversiooni püstitamiseks, kuid ei ole küllaldane inimese süüdimõistmiseks kohtus Tõendamist saab tõendiargumendi ja maailma sündmuste ajalise seotuse alusel liigitada: 1) Osutamistõendid – tõendavad aktuaalselt olemasolevaid asju või jätkuvaid sündmusi. 2) Rekonstruktsioonitõendid – tõendavad möödunud-lõppenud sündmusi 3) Prognoositõendid – tõendavad tulevasi sündmusi (nende olemasolevaid põhjusi ja tõenäosust). 50. Mida tähendab õigusemõistmises ’asjaolu’? Mis on asjaolu ja tõendi seos? Mis on ’tõendamisese’? Mis määrab tõendamiseseme kriminaalmenetluses? Mis määrab tõendamiseseme hagimenetluses?
2) mania sündroom, mis ei piirdu üksnes meeleolu ülemäärase kõrgenemisega (hüpomania, mania, psühhootiline mania) 3) eufooria intensiivne ülev meeleolu koos kõrgenenud enesehinnanguga (nt alkoholijoove) 4) ekstaas kõrgenenud meeleolu, mis võib esineda dissotsiatiivsete häirete või religioossete seisundite ajal. Ärevus kartusetunne, mis on põhjustatud välise või sisemise ohu ootusest, st reaalne ja teadvustatud ohustiimul aktuaalselt puudub. Hirm ärevus, mis on põhjustatud identifitseeritud ja reaalse ohustiimuli poolt. Tahteaktiivsuse häired Inimese psüühilise tegevuse valdkond, mis hõlmab impulsse, motivatsioone, tunge, instinkte jne, mis väljenduvad käitumise ja motoorika vahendusel. Ajukoore frontaalsagara funktsioonid Otsustusvõime, kompleksne õppimine, ideede genereerimine, tegevuste planeerimine, sotsiaalne käitumine. On seotud meeleoluga
- Hüpertüümia – hea tuju - Mania – sündroom, mis ei piirdu üksnes meeleolu ülemäärase kõrgenemisega - Eufooria – intensiivne ülev meeleolu koos kõrgenenud enesehinnanguga nt alkoholjoove - Ekstaas – kõrgenenud meeleolu mis võib esineda dissotsiatiivsete häirete või religioossete talitluste ajal Muud emotsioonid - Ärevus – kartusetunne, mis on põhjustatud välise või sisemise ohu ootusest st reaalne ja teadvustatud ohustiimul aktuaalselt puudub - Hirm – ohustiimuli poolt põhjustatud ärevus - Pingetunne – ebameeldivalt kõrgenenud motoorne ja psüühiline aktiivsus - Vabalt lainetav ärevus – püsiv, fokusseerimata hirm mida ei saa seostada ühe idee, ojekti või situatsiooniga - Paanika – äge, episoodiline, intensiivne ärevushoog koos väga tugeva kartuse ja vegetatiivsete sümptomitega - Häbitunne – emotsioon mis tekib arusaamisega sellest et on käitutud rumalalt,
Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusesse. Motiivid teadvuse osavõtu järgi: a. teadlikud b. ebateadlikud motiivid Motiivid erinevad 1 teisest juhtiva vajaduse poolest, ilmnemisvormidelt, üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult, milles nad esinevad. Tegevust mõjutab tavaliselt üheaegselt palju motiive nii teadlike kui ebateadlikke. Aktuaalselt toimivate motiivide paljasusest kujuneb motiivide võitluse ja konfliktide kaudu välja üks nn juhtmotiiv või siis mõned peamised, mis on otsustava mõjuga konkreetsele käitumisele. Mõjusaimad on need motiivid, millel on isiksusele suur emotsionaalne tähendus. Kurt Lewini koolkonnast pärineb motiivide konflikti väljateoreetiline käsitlus. Kõige erinevamatele motivatsiooniolukordadele on ühine (1) motiivide konfliktist lähtuva
suur pealetung ja sellega seoses ameerikaliku (Common law) õiguse pealetung Kontinentaal- Euroopa õigusele. Sellega seoses viimasel ajal 2 suure õigusperekonna Kontinentaalse ja Üldise õigusperekonnad on lähenenud. Järelikult on sotsiaalse informatsiooni kasutamise vajadus. Kui oleksime seisukohal, et õigust pole vaja tervikuna globaliseerida, siis sotsiaalse info kogumine ei oleks üldse oluline. Kui oleme vastupidisel seisukohal, siis küsimus sotsiaalsest informatsioonist jääb aktuaalselt kehtima. Hetkel eitatakse vajadust globaalsele õigusele üleminemist. Kuigi sotsiaalset infot kasutatakse, ei tehta seda siiski veel piisavalt. Probleem saab alguse sellest, et suveräänse rahvusriigi seadusandlust mõjutavad 3 tegurit: · Juriidiline ekspertiis, mis peab selgitama vastu võetud seaduse kehtivust põhiseadusele. · Globaalse õiguse realiseerimise tagavad vastavate volitustega jõustruktuurid.
kõige tõenäosemalt aistingute ilmnemine eraldiolevates immateriaalsetes "ruumides," ehk vanamoodsalt öeldes immateriaalsetes hingedes. Samamoodi, eriaegselt esinevate aistingute kokkukuulumine mingisse teadvusse ei saa olla tagatud materiaalses maailmas eksisteerivate seostega, vaid nende aistingute ilmnemisega ühes ja samas im-materiaalses "ruumis" (hinges). Ulatusliku subjektiivse oleviku fenomen võimaldab lisaks järeldada, et immateriaalsed hinged on teatud ajalise ulatusega aktuaalselt ajaläbised entiteedid, ning sellistena pole nad, puhtloogilisel põhjusel, mitmekslõhestatavad ega kokkusulandatavad, sobides seega igati personaalidentiteedi kandjateks. Inimeste ja teiste aistinguliste olendite immateriaalsed hinged ei saa olla põhjuslikult produtseeritud materiaalse reaalsuse poolt. Ehk kõige üldisemalt väljendudes: nii nagu ajuprotsesside ja kvaalide vahelise mistahes seose kontingentsest iseloomust järeldub,
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
