Viina katk Alkohol, selle tarbimine ja tagajärjed on väga aktuaalseks teemaks olnud läbi aegade. Juba vanad kreeklased pidasid au sees pidutsemist hea veini saatel, mis kuulus ka mitmete usuliste rituaalide juurde. Miks on selle tarvitamine nii laialt levinud ja kiires kasvamises? Põhjuseid on mitmeid, kuid neid tuleks pärssida, et kustutada alkoholism ühiskonna probleemide nimekirjast. Alkoholi tarvitamine on sisuliselt enda organismi hävitamine. See aeglustab ajutegevust
Miks tahavad noored Eestist lahkuda? Noorte lahkumine kodumaalt on saanud 21. sajandil aktuaalseks teemaks, seda küsimust on kajastatud nii poliitilistes diskussioonides kui ka ajakirjanduses. Vanuseliselt on enim emigreerunuid vahemikus 20-30 eluaastat. Välismaal elavate noorte täpset arvu pole hetkel teada. Olenemata sellest, et neid on rohkem kui kakssada tuhat ning see arv kasvab iga aastaga. Statistikaameti andmetel elavad Eestlased meelsamini pigem teises riigis kui kodumaal. Mis siiski sunnib noori Eestist lahkuma?
Vägivald sünnitab vägivalda Vägivald on tänapäeva ühiskonnas väga aktuaalseks teemaks muutunud, see on justkui paratamatu osa meie elust- olgu selleks siis koolikiusamine või riigi tasandil kasutatav vägivald. Tegemist on kui katkematu nõiaringiga, sest inimene kipub oma halbu läbielamisi enda sees hoidma ning tundub, et elu läheb edasi vaid siis, kui kõiki inimesesi koheldakse võrdselt. Millest on aga vägivald alguse saanud ning miks see meie igapäevaelus edasi püsib? Õpitakse juba mänguväljakul, et tugevam jääb ellu- nii on ka elus
Kriitilise artikli analüüs Viimasel ajal on väga aktuaalseks muutunud üks teema seoses meie uue presidendiga, Kersti Kaljulaidiga. Nimelt teeb rahva seas paha meelt, et meie president ei käi kirikus, ka pühadel mitte. Sellel teemal on sõna võtnud mitmed poliitikud. Nende seas on nii pooldajaid, kui ka vastu seisjaid. Aluseks olen võtnud SL Õhtulehe artikli, mis ilmus teisipäeval, 20.detsembril 2016.aastal. Artikkel on leheküljel nr. 2, pealkirjaga „President jõulude ajal kirikusse ei kipu, end eelmisel nädalal käis küll“.
Riikidel on kindlad tunnused, nagu territoorium, riigikord, lipp, vapp ja keel. Mõned tunnused on riigile ainuomased, kuid osad võivad kattuda teiste ühiskondade omadega. Emakeelt kõnelevate riikide arv on vähenemas, riigikeel muutumises. Suurenenud on matkimine ja võõrkultuuri pärandite ülevõtmine. Aktuaalseks teemaks on inglise keele üleilmastumine ja ka meie, eestlased, võtame sellest agaralt osa. Selline käitumine teeb aga teed valla keele ja sellest tulenevalt ka kultuuri hääbumisele. Eesti keel on olnud läbi aegade tugev ning vastupidav. Seda on näidanud meile ajalugu oma tõusude ja mõõnadega. Oleme viibinud suure aja minevikust võõrvõimude all, mis on mõjutanud meid nii hästi kui halvasti.
Juhtkiri: Kõikvõimalikud illegaalsed ärid kooli territooriumil ei ole õigustatud. Viimaste aastate jooksul on Tallinna koolides olnud aktuaalseks teemaks koolis tegutsevad nö. ettevõtjad. Ettevõtjate all peame silmas keelatud ainete (nt mokatubakas, kanep, erinevad uimastid ja narkootikumid) müüjaid. Paraku on äritegevust märgatud ka Pirita Majandusgümnaasiumis, mis langetab kooli mainet. Miks õpilased riskivad võttes enda peale sellise tegevuse? Kindlasti on selle teatud tagamaad. Levinud põhjendused on rahapuudus või lihtsalt oma lõbuks tegelemine. Paljud diilerid on ka ise ainete tarvitajad, mistõttu nende
aastal lõi lahku Venemaast ja hakkas rajama uut ja vaba Eesti Vabariiki. Me ei teadnud veel siis, mida loota oma riigist ja iseseisvusest. Aga nüüd tekib küsimus tuleviku mitte mineviku kohta. Kuidas meie elu kujuneb 21.sajandil liikudes edasi tuleviku poole ja rajades tugevat inimsõbralikku ühiskonda. Kindlasti olete märganud, et meie riiki mõjutavad maailma majanduslikud probleemid. Valitsev erakond ei suuda oma lubadusi täita ja mõjutab ka rahanduslikku olukorda. Aktuaalseks probleemiks on kerkinud eelarve lõhki ajamine. Kuid mõeldes nüüd, mida toob selline edasi liikumine meile tulevikus. Kas lõpuks oleme ebakindel ja majanduslikut madala arenguga riik? Valitsuse eksimused loovad Eestile ebkindla olukorra. Nad pidurdavad Eesti arengut ja kahjustavad majanduslikku olukorda . Tuleb hakata muutma midagi, mis annaks võimaluse liikuda paremuse poole. Me teame seda, et tõstetakse makse, kuid mitte piisavalt palka ning selle tulemusena lähevad inimesed
Noorte probleemid tänapäeva Eestis Peaaegu igal noorukil on olemas oma probleemid mille eest peab ta seisma. On noori, kes otsivad oma probleemidele lahendusi ja püüdlevad parema elu poole, aga on ka neid kes lähevad halvemuse poole ning annavad kohe alla. Tavaliselt noorte probleemid saavad alguse kodust. Nagu me teame siis Eestis on asjad väga kallid ja et elada ilusat elu tuleb pingutada selle nimel. Paljudes peredes on vanemaid, kes käivad päevast päeva tööl, ning nooruk peab ise hakkama saama ning laps ei saa kodus piisavalt palju tähelepanu ning laps teeb seda mida ta soovib teha. Praeguses ühiskonnas on lapsevanemaid, kes on lahutatud ja ei ela enam üksteisega koos, ka see mõjub lapsele väga. Noorte probleemideks on naromaania, klubid, alkoholism, kuritegevus, koolivägivald ning abi otsimiseks pole nad huvitatud, kui vaid mõned, ning tihti peale lõpeb see kõik enesetappmisega. Näiteks alkohol ja ka...
Taastumatute energiaallikate kasutamisel on mitmeid negatiivseid mõjusid, seetõttu tuleks keskkonnahoiu seisukohast eelistada elektrienergia saamiseks pigem taastuvaid energiaallikaid. Millise taastuva energiaressursi kasutamises näed Eestis enim potentsiaali ja miks? Palun too välja ka antud energiaressursi kasutamisega kaasneda võivad potentsiaalsed negatiivsed aspektid. Tundub Eestis on aktuaalseks läinud tuule energia. Potensiaali on kuna tuult meil jagub. Tööalaselt panen tähele, et juba mitu aastat on tuuleparkide ehitamine aktiviseerunud. Muidugi nende rajamisele on sätestatud ka teatud tingimused, et ei segaks lennuliiklust ning militaarseid nn sideposte. Sellega seoses on palju vaidlusi , kuna firmad soovivad rajada enda huvidest lähtuvalt tuulikuparke. Tuuleenergia.ee kodulehe andmetel tuulikutega puuduvad heitmed (troposfääriosooni
olemist. See veelgi traumeerib last ja tema perekonda. Tavalasteaias orienteerutakse teadlikult või ebateadlikult tavalisele, keskmise võimekusega lapsele, sest nimetatud lapsi on rühmas kõige enam. Erirühmades on loodud tingimused laste puudespetsiifiliseks arendamiseks: vähe lapsi rühmas, eri metoodikatel põhinev õppe- ja kasvatustegevus, eripedagoogilisi teadmisi ja oskusi valdav meeskond. Laste sotsiaalsete oskuste arendamine on muutunud tänapäeval aktuaalseks seoses sellega, et paljud probleemid, mis lasteasutustes väljenduvad, on sotsiaalset laadi. Seega ei piirdu õpetajate tähelepanu ja aktiivne tegevus laste arendamisel ja õpetamisel ainult teadmiste andmistega, vaid hõlmab ka väärtuste kujundamist ja sotsiaalsete oskuste arendamist. Lapsed omandavad lasteaia perioodil sotsiaalseid oskusi, käitumisi- ja suhtlemismudeleid, mida ainult perekeskne suhtlusring neile ei võimalda. Eneseteenindusoskused nagu
Muusika on üks väga tähtis ja suur osa iga inimese elust. Iga ühel on oma muusikastiil, mis meeldib ja mis paneb süda lööma kiiremine, mis tõstab meeleolu ning mis rahustab. Muusikastiile on muidugi tohutult palju alustades klassikalisest muusikast ning lõpetades hip- hopiga. Mõni stiil on täitsa uus, aga mõni on püsinud ning populaarne olnud läbi aegade. Klassikaline muusika on just selline muusika, mis oli, on ja jääb aktuaalseks igas ajastus. Klassikaline muusika kannab endas püsivad väärtused põlvkonnast põlvkonda. Klassika ei lähe kunagi moest välja. Seda kuulati siis ja kuulatakse ka nüüd. Klassika kannab endas ka ilu, seda igavest ilu, mis kajastub iga helilooja loomingus. Ainult klassikaline muusika kõlab kõige ilusamini orkestri esitamisel, siis võib seda jääda tundide kaupa kuulama. Ühesõnaga klassikaline muusika kogub endasse kõiki neid väärtusi, mis on õigeks peetud läbi ajastute ning
Euro plussid ja miinused Tänapäeval on väga aktuaalseks teemaks saanud Euro.Varsti,täpsemalt 44 päeva pärast,vahetub kaua Eesti riigis käibel olnud kroon euro vastu.Uue valuuta vastuvõtmine on üks kriteerium mis aitab hoida meie Eesti väikeriigi eduka ning konkurentsivõimelisena suures riikide ühenduses nagu seda on Euroopa Liit.Euro tulek on pannud osasi inimesi kahtlema, kas selline valuutavahetus on ikka õige samm meie riigi tuleviku suunas.Millised positiivsed ja negatiivsed aspektid kaasnevad siis euro tulekuga
Arvuti koolitunnis Lugupeetud kaasõpilased - tänaseks väga aktuaalseks saanud teema, et koolitundides kasutada arvuteid on saanud vastakaid arvamusi. Miks tahavad õpilased tundidesse kaasata arvuteid, ja miks õpetajad ja vanemad neid vajalikeks ei pea? Millised on moodsate tundide miinused, ja millised plussid? Sellel aastal alustas meie klass projektiga, mille põhimõtteks on matemaatika õppimine e- õpikutega. Õpilased olid vasikavaimustuses, kui teada said, et nüüdsest kasutame osades tundides arvuteid
Niss on looma eriala. Parasiidil on tähtis,et peremees elaks suhteliselt hästi. Niipalju hästi, et tal ei oleks energiat parasiidile vastu hakata. Parasiitsuhted on üsna tolerantsed. Ginkgo biloba - kasvatab ollust, et parasiidid saaksid sümbioosi teha. Karule laula! Ära eksklameeri!:) Ilves on tolerantne teiste ilveste suhtes. Hundid on sotsiaalsed kiskjad. Inimese liigil on ainukesena piiramatu hulk nisse. Absoluutselt kõik teised liigid on aktuaalseks või potensiaalseks ressursiks. Rass - mingisuguse komplektse liigi teatud kontignent, mis teistest selle liigi kontingentidest erineb suuremal määral. Populatsioon - antud liigi isendite kogusumma, kes elavad isoleeritult, ühel ja samal ajal nii, et isase ja emase vahel on võimalik saada järglasi. Bioloogiline efektiivus - Kiskja - loom, kes peab tapma või kasutab tapmise tulemusi selleks, et süüa saada. Hunt,karu - solidaarsed kiskjad. Raisakotkas - sotsiaalne
KUIDAS MINA SAAN KESKKONDA HOIDA Koostaja: Evelin Paigelkaln Juhendaja: Aire Brük Tallinn 2010 Praegu on aktuaalseks teemaks kliimasoojenemine , et inimesed peaksid hoidma keskkonda. Eestis on hakatud aina rohkem rõhku panema sellele ja ma usun, et mujal maailmas ka. Samamoodi on aina rohkem hakatud viskama oma prügi, sellistesse konteineritesse , kus kõik on ette näidatud, et kuhu midagi visata tuleb. Meil oli 2008 aastal keskkonna "Teeme ära 2008" üritus. Kus kõik inimesed käisid ja koristasid metsaaluseid ja maantee äärseid. "Teeme ära 2008" liitis
Eesootava töö läbikukkumise hirmus loeti internetist lühikokkuvõte läbi pluss küsiti klassikaaslastelt tähtsamad sündmused raamatus üle ja tehti töö vähemalt kolmele. Kuuendas-seitsmendas klassis kohustusliku kirjanduse maht paisus ning muutus ka natuke raskemaks. Need õpilsed, kellele lugemine ei meeldinud, ei vaevunudki raamatut avama. Vähemalt mitte õigeaegselt. Põhikoolis see probleem muutus ka mulle väga aktuaalseks, anti raamatuid, mille sisu ja mõtet oli väga raske mõista. Ühte lehti pidi tihtipeale kolm korda väga rahulikult üle lugema, et saada täielikult asjast aru. Ma arvan, et kohustuslik kirjandus peaks olema üles ehitatud raamatutele, mis võetakse tunnis läbi ja nimekiri, mida kodus lugeda, kuid seal on valik. Teatud kohustuslikud raamatud on liiga rasked meie vanusele ja hea oleks neid tunnis läbi võtta, kus oleks võimalus seda koos õpetajaga läbi arutada
Meedia loodud tegelikkus Me elame ühiskonnas, kus meedial on väga oluline roll. Ometi on meieni jõudnud informatsioon on ainult üks võimalus, kuidas kõne all olevat sündmust või isikut käsitleda. Meedia on ühiskonna ühiste arusaamade kujundaja, paljud meie otsused on tingitud just nendest arusaamadest, kuid kas me peaksime laskma oma valikuid mõjutada millestki nii subjektiivsest kui meedia. Eesti on tasapisi muutunud meediaühiskonnaks. Suure osa sellest, mida me maailmast teame, oleme saanud just meedia kaudu. Me usaldame saadud informatsiooni ning usume, et meile esitatud informatsioon räägib sellest, milline maailm tegelikult on. Kahjuks ei saa meedia kunagi olla täielikult objektiivne. Ajakirjanik lähtub tahes-tahtmatult kuigivõrd oma arusaamadest ning nendest tulenevatest väärtushinnangutest. Iga kuulaja, lugeja ja vaataja annab saadud informatsioonile oma tähenduse. Sõnumi tähendus sõltub aga suu...
Piiblis olevad kümme käsku on tänapäevalgi aktuaalsed. Need propageerivad inimlikku armastust, sõltumata tema rassist, usust jne. Inimest tuleb armastada ka siis, kui ta on midagi valesti teinud või ta erineb meist. Samuti himustamise teema. Paljud inimesed mõtlevad ainult enda heaolu peale ja mis neile kõige kasulikum on. Suurt rolli mängib selles rikkuse tähtsustamine. Inimesed on kõigeks valmis, et rikkaks saada , isegi tapma. Euroopas on hetkel väga aktuaalseks probleemiks pagulaste sisseränne Euroopa riikidesse. Paljud pelgavad pagulaste vastu võtmist enda riiki elama, kuna nad on erinevad meist ja neil on teised tõekspidamised. Inimesed ei tea mida oodata ja väga paljudele ei meeldi see tundmatuse tunne, et mis saama hakkab ja see on ka suurimaks põhjuseks miks on paljud pagulaste vastu. Mina olen pigem nende poolt. Pole kerge elada riigis, kus pidevalt sõjad. Pead elama pidevad hirmus, et homset päeva ei pruugi sinu või su perekonna jaoks
Kriis isiklikul või sotsiaalsel tasemel võib olla ebastabiilne ja ohtlik sotsiaalne situatsioon poliitilises, sotsiaalses, majanduslikus, sõjategevuses või oluline looduskeskkonna nähtus, millega kaasneb ähvardavalt järsk muutus. Eestit ei ohusta niivõrd suured kriisid, kuid mis on Eestis kõige tõenäolisemad kriisiolukorrad? Eesti on arenenud riik, mis üha enam toetub internetile. Järjest rohkem on hakanud kogu tegevus leidma aset võrgus. Seetõttu on Eestis üheks aktuaalseks kriisiks küberrünnak. Eesti on varem ka küberrünnaku ohvriks langenud. Näiteks 2007. aastal toimus küberrünnak Eesti riigiasutuste ja Eestis tegutsevate ettevõtete vastu. Eesti ei olnud küll esimene riik, kes küberrünnakut läbi elas, kuid Eesti oli esimene riik, kes seda avalikult tunnistas. Küberrünnaku vastu saab võidelda kollektiivselt, sest kübersõda ei tunne riigipiire. Vaatamata rünnakule on Eesti suutnud olla siiamaani progressiivne ja ka kaitse rakendamisel on Eesti
Kui otsida Gruusiat tabanud sõja põhjuseid, siis selleks võib minna tagasi Gruusia ajalukku: Gruusia riigi kujunemisloo, seal sajandeid möllanud etniliste konfliktide, Stalini rahvuspoliitika, Gruusia poolt taasiseseisvumise järel tehtud vigade juurde ja Venemaa soovi juurde kukutada maad läände orienteeriv Saakasvili valitsus. See kõik ei tee olematuks fakti, et kuni käesoleva aasta kevadeni oli Abhaasia ja Lõuna-Osseetia näol tegemist ,,külmutatud konfliktidega", mille aktuaalseks muutumist ei peetud vähemalt Läänes eriti reaalseks. Kuidas see ikkagi võimalik on, kuidas alga tänaseks kogu maailma sootuks uude olukorda seadnud Venemaa rünnak Gruusia vastu. Esimeseks suureks tõukeks sõjale oli NATO tippkohtumine Bukarestis 2008 aasta aprillis. NATO enamus läks sinna kohale ettepanekuga anda nii Gruusiale kui Ukrainale liikmesuse tegevuskava. näidates seega neile praktilist teed NATOsse, kinnitades samas.et see ei tähenda kindlat kutset NATOsse
Tere lugupeetud kuulajad! Julgen väita, et kõik te olete kursis mingil määral taimetoitlusega. Viimasel ajal on see üsna aktuaalseks teemaks kerkinud. Ka mina otsustasin seda proovida, kuna tundsin ennast kogu aeg väga väsinuna ning mul olid keskendumishäired. Hakkasin otsima erinevaid lahendusi ning siis jõudsingi taimetoidu juurde, kuna arvasin, et äkki on probleem selles, et ma toitun valesti. Taimetoitlus on toitumisharjumus, mis eetilistel, moraalsetel, religioossetel, kultuursetel, esteetilistel, keskkondlikel, sotsiaalsetel, majanduslikel, poliitilistel, maitselistel või tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete tarbimise. Taimetoitluses eksisteerivad mitmed erinevad tavad. Mõned näited taimetoitlusega seotud toitumistavadest: Näiteks: fruitarianistid söövad ainult taimeosi, mida saab korjata ilma taime kahjustamata ja näiteks : Freeganid väldivad kõikide asjade ostmist, kuna arvavad, et kõik ka...
Lugupeetud klassijuhataja ja klassikaaslased! Tänapäeva väga aktuaalseks teemaks on saanud probleem, kas 16-aastased noored on valmis valima? Hetkel on Euroopa riikides valimis alampiiriks 18 aastat, väljaarvatud Austrias ning Saksamaa viies liiduvabariigis, kus on alampiiriks 16 aastat. Eestis on palju arutletud sellel teemal, kuid pole otsustatud midagi muuta. Kas probleem on noortes endas või on hirm hoopis tuleviku ees? Viimasel ajal olen kuulnud mitmeid arvamusi, et Eesti noortel pole piisavalt huvi poliitika vastu. Mina sellega ei nõustu
omaks sealse kohaliku keele ja eesti keel jääb tahaplaanile, sellepärast väheneb eesti keelt kõnelevate inimeste hulk. Eestlased peaksid olema uhked selle üle, mida meie esivanemad on ülesse ehitanud ja ei tohiks neid traditsioone unustada. Minu ja teiste noorte ülesanne peaks olema neid traditsioone asutada ja nende üle uhkust tunda, mitte tähistada võõraid traditsioone ja unustada meie esivanemate kombed. Loodetavasti muutub see teema rohkem aktuaalseks ja noortele üritatakse selgeks teha, et Eesti iseseisvus ja tulevik on noorte käes. Oliver Jõesaar
Nendel inimestel puuduvad inimõigused, kuna puudub toimiv riik. Sõnavabaduse ning sõltumatu ajakirjanduse olemasolu on üks kodanikuühiskonna eeldusi ning see on omakorda demokraatliku riigi üheks eelduseks. Sõnavabadus on saanud demokraatlikus riigis väga suureks võtmeteguriks. Nimelt aitab see väljendada mõtteid ja maailmavaadet ilma moonutusteta ning tagab ka näiteks korruptsiooni vähendamise riigis. Tänapäeval on aktuaalseks muutunud interneti käsitlemine inimõigusena. Interneti kasutab juba üle kolmandiku maailma inimestest ja see suureneb väga kiiresti. Interneti võimalused nagu informatsiooni kiire otsimine ja levik on pannud paljusid inimesi väitma, et internet peaks olema osa inimõigusest. Eesti, kes on jõudnud juhtivate e-riikide hulka, on hoidnud suurt rõhku internetivabadusel ning see on omakorda aidanud kaasa sõnavabadusele.
korralikumat samakat, mis jääb kontrollis märkamatuks. On ikka paganama asi see doping. Inimesed on sporti jumaldanud selle loomisest saadik, aga nüüd paneb selline asi selles kahtlema, mis on väga kurb. Dopingu arenguga on ka tugevnenud tuvastamismeetmed. Kui sul just maagilist dopingulaborit istumise all pole, siis on raske puhtana välja tulla. Vahelejäämis võimalus on suur, mis omakorda annab hoogu efektiivsemale tootmisele ja dopingu arengule. Viimasel ajal on aktuaalseks muutunud juhtumid, kus patustanu tuleb välja umbes sellise jutuga: ,,Jah, ma tarvitasin, ning tarvitaksin veel, kui mul see võimalus oleks, sest teised teevad ka seda ju." SA EI OLE SPORTLANE, KUI SA SELLIST TEGU ÕIGUSTAD! Olen pikalt jahunud, sellest mida rahvas sellest arvab. Aga kuidas mõjub see ,,sportlasele?" See ei hävita sind ainult mitte füüsiliselt vaid ka vaimselt. Alatihti vaevavad sportlast ärevushood, ning
Kas 21. sajandil oleks sõda võimalik? Peale külma sõda pole sõjad väga aktuaalseks teemaks olnud. 21. sajandil on linnades aset leidnud mõningad relvastatud konfliktid. Sõjategevus on üldiselt langenud madalale tasemele võrreldes 20. sajandiga, aga kahjuks päris ilma sõdadeta me pääsenud ei ole. Aasta vahemikus 2000 2014 on toimunud mitmes riikides relvastatud konfliktid ning pigem pole olnud sõjad ainult kahe armee vaheline, vaid on sekkunud kolmandad riigid. Sõdade peamise sõjapõhjused on olnud erinevad, aga millised põhjused võivad algatada uue sõja?
Lugedes hommikul värskest ajalehest mõnda eriti vastuolulist ja teravat artiklit, jätkub kõneainet terveks päevaks ja veel kauemakski. Või vaadates televiisorist reportaazi mõrvapaigalt, võib nähtud vaatepilt tekitada hirmu ja panna meid mõtlema enda turvalisuse üle. Sellisena on meedial meie üle tohutu mõjuvõim, kui me hakkame rohkem arvestama nähtuste ja ohtudega, mis eksisteerivad meie teadmata igalpool meie ümber, kuid just meedia kajastamise tagajärjel saavad aktuaalseks. Tihtipeale teeb meedia sääsest elevandi. Tõlgendades iga väikest pisiasja ülemaailmse ohuna tekitab see ainult paanikat ja mingit kasu sellest ei tule. Pea aasta tagasi ilmusid seagripijuhtumid, millelele meedia tõmbas suurt tähelepanu. Kuulutati välja pandeemia ja meedia pani rahvast arvama, et nüüd sureb välja pool Maa elanikkonnast. Tegelikult ei ole asi nii kaugele läinud. Poole Maa elanikkonna asemel on haiguse tõttu hukkunud alla 15 tuhande
Üks maailm meile kõigile Aktuaalseks teemaks on viimasel aastakümnel tõusnud meie inimkonna säilimine, sest meie planeedil toimuv on pannud inimesed pidevasse ohtu. Keegi on kord öelnud: ,,Inimrassi puhul on aga kummaline see, et teda ei ohusta otseselt ükski vaenlane peale tema enese. Inimesel pole vaenlast vaja, ta hävitab ennast ise." Me oleme jõudnud siin ilmas nii kaugele, et kõigil meil on oma roll mängida meie tuleviku nimel. Millisel viisil paneb ohtu inimkond oma eksistentsi? Maailma rekordtempos kasvav tööstus paneb ohtu meie liigi ühise eksistentsi. Tööstuse kasvades ei pöörata tähelepanu sellele, kuidas kannatab meie kliima ja loodus ning meie selle tagajärjel. Seda võib näha Kyoto protokolli vastu võtmises, mis kehtestab kohustuse, et riigid kes liituvad sellega peavad hakkama vähendama oma kasvuhoonegaase. 195 riigist on Kyoto protokolliga liitunud 187 ning suurimaks probleemiks loetakse seda...
vastavad organisatsioonid. Minul on aga võimalik viia läbi muudatusi oma igapäevases elus sorteerida prügi, kasutada ühistransporti ja kustutada toast lahkudes tuli. Olles end kurssi viinud ülemaailmsete komistuskohtade ja nende vältimisega, on aeg hakata omandatud tarkust rakendama. Mida saab üks lihtsurelik maailma muutmiseks ära teha? Arvan, et kõigepealt tuleks oma teadmisi jagada teistega ning julgustada neid reaalselt ellu viima. Praegu on aktuaalseks teemaks elektrienergia hinna tõus ja vabaturule minek , mis tekitab rahva seas parajat segadust ja meelehärmi. Selles leidub üks positiivne tegur inimesed hakkavad jälgima ja piirama oma leibkonna elektritarbimist. Seda on võimalik saavutada näiteks maja seinte, põrandate, lagede ja boileri soojustamisega või hõõgpirnide asendamisel säästupirnidega. Läbimõeldud tegutsemine viib ühtlasi sammu võrra lähemale
varasema ühe asemel on nüüdseks kohustlikud kolm eksamit: eesti keel, matemaatika ja võõrkeel. Koolide juhtkonnad ning riik ootavad igas eksamis häid tulemusi. Kuid kui ma tean, mida ma tahan edasi õppida ja mida mul selleks vaja läheb, siis miks ma pean andma endast kõik, et sooritada kellegi rahuloluks milleski suurepärane tulemus, mida mul pole vaja ning jätta selle tõttu vähem aega pingutamiseks sellele mida mul endal on päriselt vaja? Ühiskonnas on pidevalt aktuaalseks teemaks koolikiusamine, enim on see levinud teismeliste seas. Põhjuseid miks kiusatakse on palju, sest kui tahetakse kiusata, siis selleks leitakse põhjus alati. Kiusaja ohvriks võib sattuda kasvõi sellepärast, et talle ei meeldi mõni kiusatava riideese, õpitulemused, perekond, vanemate töökohad ja kurvemal juhul ka mõni haigus. Enamus ajast ei pane kõrvalolijad kiusamist tähele või kui panevad, siis ei juleta sekkuda, sest kardetakse sattuda ise järgmiseks ohvriks. On
Essee Praeguseks on möödas järjekorras juba 10. täiskasvanud õppija nädal, mis tuletab kõigle meelde, et inimene tõesti saab õppida kogu elu. Enese pidev täiendamine, teadmiste süvendamine, nende värskendamine või uute kogumine aitab paremini tööturul läbi lüüa. Kuid nagu igas valdkonnas, on ka täiskasvanute koolitamises ning eelkõige selle korraldamises problemaatilisi külgi. Viimaste aastate jooksul on eriti aktuaalseks kerkinud tasuta hariduse küsimus. Seda eelkõige noorte üliõpilaste seas, kes peavad õppemaksu tasumiseks õppelaenu võtma. Vaadates natuke laiemalt, leiame probleemi ka erinevate koolitusfirmade poolt pakutavates teenuste hindades. Näiteks keelekursuste hinnad Eestis on enam kui 50% kallimad kui sarnased kursused Saksamaal või Skandinaaviariikides. Märkimisväärne on aga see, et võrreldavates riikides on palgad palju kõrgemad, kui Eestis. Koolitusloa
Kes vastutab alaealiste pahategude eest? Tänapäeval on väga aktuaalseks probleemiks noored. Nimelt toimub palju kuritegevust just noorte seas ja mis kõige kurvem, nende seas on palju alaealisi. Kuid mis sunnib noori tegema kuritegevust? Kuidas neid selles vallas takistada? Meie maailmas muutub kõik järjest keerulisemaks ja eriti poliitikas. Tõstetakse erinevaid probleeme ja püütakse lahendada mingeid majanduslikke probleeme. Kuid kõik, mis toimub valitsuses on kannatajaks tõenäoliselt ikka tava kodanik. Siit tuleneb ka probleem, mis puudutab alaealisi
Kas oskame märgata inimest enda kõrval? Elame ühiskonnas ,kus tihtipeale kiputakse inimesi hindama nende välimuse,keelelise erinevuse,kultuurilise tausta või majandusliku seisukorra järgi. Selliseid ennatlikke järeldusi tehes,loome inimest ise enda jaoks teisest inimesest vale mulje ning seetõttu jääb meil paljud inimest märkamata.Sest kui inimene ,,paljaks koorida",jäävad kõik inimesed täpselt ühesugusteks. Kui võtta inimesi ilma eelarvamusteta ja mitte suruda neid kindladesse raamidesse,siis oleksid omavahelised suhted palju rõõmsamad.Inimene,kes võib esmapilgul tunduda tühisena ning ebahuvitavana,võib sügavama suhtelmise tulemusena osutuda väga meeldivaks ning sõbralikuks inimeseks.Tihtipeale näevad inimesed seda mida tahavad märgata,sest nii on neile mugav.Nad ei näe inimest nagu ta on.Näidet ei pea kaugelt otsima.Meie oma Audentese kojamehed,kes tõusevad hommiku vara,samal ajal kui teised ...
Eesti riik on pidevas arengus. Jätkusuutlikkuse osas võtame eeskuju rohkesti läänemaadelt. Euroopa Liidu kõrgemate tasemete jaoks pingutatakse palju. Üheks häirivaks teguriks võibki olla see, et parema positsiooni ja väljapaistvuse nimel jäljendatakse liiga palju teisi riike. Rohkem peaks tegutsema oma ideede järgi. Tahame olla nagu teised ning selle tulemusel võib meie oma riigi eripära jääda tahaplaanile. Nüüdisaja aktuaalseks teemaks on kindlasti valuutavahetus, mis tõi endaga arvukalt vastakaid arvamusi. Muutust põhjendati majanduskriisi ületamise ja viie rikkama riigi hulka saamisega. Heaoluühiskond ja demokraatia näevad ette kõikide rahvuslaste aksepteerimist ja keelatud on diskrimineerimine. Eestis on välja kujunenud kogu ajaloo vältel umbusaldus võõramaalaste vastu. Erilise tähelepanu all on eesti ja vene rahvuslaste suhted. Väga
Eesti riik on pidevas arengus. Jätkusuutlikkuse osas võtame eeskuju rohkesti läänemaadelt. Euroopa Liidu kõrgemate tasemete jaoks pingutatakse palju. Üheks häirivaks teguriks võibki olla see, et parema positsiooni ja väljapaistvuse nimel jäljendatakse liiga palju teisi riike. Rohkem peaks tegutsema oma ideede järgi. Tahame olla nagu teised ning selle tulemusel võib meie oma riigi eripära jääda tahaplaanile. Nüüdisaja aktuaalseks teemaks on kindlasti valuutavahetus, mis tõi endaga arvukalt vastakaid arvamusi. Muutust põhjendati majanduskriisi ületamise ja viie rikkama riigi hulka saamisega. Heaoluühiskond ja demokraatia näevad ette kõikide rahvuslaste aksepteerimist ja keelatud on diskrimineerimine. Eestis on välja kujunenud kogu ajaloo vältel umbusaldus võõramaalaste vastu. Erilise tähelepanu all on eesti ja vene rahvuslaste suhted. Väga
pealiskaudne ja ei suuda mõista, kuidas võib teist inimest põlata lihtsalt selle pärast, et ta räägib vene keelt, siis ma ei tea täpselt põhjust, miks on tekkinud nii suur sõda eestis elavate venelaste vastu, kuid võin oletada, et põhjuseks võib olla venelaste vähene eesti keele oskus. Nüüd kuulutati välja seadus, et vähemalt 70% Eestis elavate venelaste õppekavast peab olema eesti keelne, seega see probleem peaks minu oletuste järgi tõenäoliselt varsti kaduma. Väga aktuaalseks teemaks on ka meeste ja naiste sotsiaalse võimekuse võrdsustamine. Kui vanal ajal olid naised kodus ja kasvatasid lapsi ning mehed käsid tööl, teenisid raha ja tegid füüsilisi töid, siis tänapäeval on naised rohkem ärimaailmas oodatud. Ma ei oska sel teemal ise väga palju kaasa rääkida, sest pole piisavalt palju omandanud töökogemust, kuid olen arvamusel, et kui näiteks naiskraavikaevaja suudab kaevata tunni ajaga sama palju, kui meeskrravikaevaja või kui meesmaniküür suudab
ilmus esmakordselt "NoorEesti" kolmandas albumis 1909. aastal ja tekitas üli suurt tähelepanu oma varjamatu erootilise dimensiooni tõttu. Raamat, mis avaldatud varjunime all J.Randvere, peitis endas tohutult kirjaniku keeleuuendusi ning tema sõnalisi õigekspidamisi. Kuid "Ruthi" ja selle raamatu nimitegelase - väga ilusa ja nii kaunites kunstides kui ka teadustes suurepäraselt orienteeruva Ruthi tähendus ei taandu sugugi vaid kodanluse jalust rabamisele. Tol ajal kerkis aktuaalseks ühiskondlikuks probleemiks naiste sõltuvustest ja kitsendustest vabastamine. Peale Rahvarevolutsiooni 1905. aastal kujunesid hoopis uut tüüpi naised. Tegeleti põrandaalustes organisatsioonides ja liikumistes. Naisgümnasistid ning ülikooli õpilased pidasid lugu haridusest ja haritusest. Alkohol oli enamusele tundmatu ning suitsetajaid leidus tuttavate seas vaevalt nimepoolest. Flirdikalduvustki peeti "väikekodanlikuks labasuseks". Raamat oli kui Johannes Aaviku
Mõlemas totalitaarses riigis levis propaganda, esines isikukultus, ainuvõim ja repressiiv- e vägivallapoliitika. Samuti olid mõlemas riigis julgeoleku- ning salateenistused, surumaks maha igasugune vastupanu kehtivale reziimile. Saksamaal oli selleks Gestapo, Nõukogude Liidus NKVD. Raamatu ,,1984" seoseks tänapäevaga võib lugeda kõikvõimalikku inimeste jälgimist. Levivad nii turva- kui ka liikluskaamerad, praegu on Eestis aktuaalseks teemaks ka võimalik kaamerate ülesseadmine koolidesse, et jälgida õpetajate ja õpilaste käitumist. Üha vähendatakse inimeste privaatsust. Ka raamatus olid kõikjale paigaldatud jälgimisseadmed kontrollimaks inimeste sõnu ning tegusid.
Järjest rohkem on päevakorda kerkinud küsimused, mis seotud peremudelitega. Millised inimesed tohivad koos elada ning millised mitte? Millistes riikides lubatakse kodanikel elada koos nendega, kellega nad ise soovivad ja mis nendes riikides nii valesti on läinud, et elanikele sellised õigused on antud? Need on vaid mõned küsimustest, millega me kõik vähemalt korra kokku oleme pidanud puutuma. Veel hiljuti oli Eestis väga aktuaalseks teemaks uue perekonnaseaduse vastuvõtmine või tagasilükkamine. Uus seadus puudutas peamiselt samasooliste inimeste kooselu seadustamist. Seadus ei käsitlenud mitte abiellumiseks õiguste andmist kahele samast soost isikule vaid ametlikult ühe katuse all elamise legaliseerimist. Rahvalt koguti isegi allkirju, et sellist tavade ja traditsioonide „rüvetamist“ meie koduriigis mitte lubada. Kuid kas mitte ei
satuvad lugema, kui keegi jagab. 3. Meedia loob tegelikkust ´´Sõnum esitab käsituse ja on seotud inimeste uskumustega- sellega, mis arvatakse olevat tõsi.´´ Ajakrijanik kirjutab nii nagu inimene seda lugeda soovib, sest inimene on harjunud lugema seda, mis on tõsi. Tänapäeval on raske arusaada, mis on tõene ja väär. ´´ Meedia teeb teatud sündmused, objektid, ja probleemid üldiselt kättesaadavaks, seeläbi muutuvad need aktuaalseks ja tunduvad vastuvõtjale olusised.´´ Meeida teeb uudised oluliseks ja need kajastuvad üle maailma ning siis tundub inimestele, et see teatud uudis on praegu globaalne probleem või uudis. ´´Schmidt märgib, et meile pakutavad pildid näivad ehtsad ja meil on raske põgeneda illusiooni eest, et need ei valeta. ´´ Pilte on võimalik esitada erinevalt. Kõige kuulsam pilt, mida on kajastatud nii meediaõpikus kui ka erinevatel interneti lehekülgedel on
ka Tsèhhovit. Usk uude ellu tugevneb ka tema teostes. Samal ajal süveneb arusaam, et võitlus uue elu eest nõuab ka teistsuguseid inimesi. Tema viimases näidendis kõlabki julge hüüe: Ole tervitatud, uus elu!", koos terava naeruga inimeste üle, kes pole selleks uueks eluks suutelised ega väärigi seda. Tsèhhov kuulub oma aega, aga ta kuulub samavõrd ka tänasesse päeva ja ka tulevikku, sest ta loomingu ammendamatult rikas üldinimlik sisu jääb alati aktuaalseks, nii nagu jääb aegumatuks ta teoste vorm. Tsèhhovi looming näitekirjanikuna on pakkunud ja pakub kindlasti ka tulevikus lavastajatele lõputuid võimalusi tema näidendite isikupäraseks tõlgendamiseks. KASUTATUD KIRJANDUS: H. Reinop "Vene kirjandus", Kirjastus "Valgus", Tallinn 1975 http://www.salong-teater.ee/ajalugu/
5%) · Riis · Tomat · Puuvill (u.10%) · Kartul · Teravili Kõige enam on geneetiliselt muudetud: · Hiir · Siga · Lammas · Lehm · Kana · Kala · Ahv GMO Eestis Keskkonnaministeeriumi andmetel ei kasvatata Eestis geneetiliselt muundatud organisme, küll aga turustatakse kaubandusse lubatud GMO-sid Kohustus on tootele märkida, et tegemist on GMO-ga. Mitmed tooted on modifitseeritud juba enne GMO teema aktuaalseks muutumist. ROHELISTE LIIKUMINE Roheliste liikumises osalejad näevad geneetilises manipuleerimises ohtu ning püüavad seda igati takistada. Nende liikumine on suunatud ka katseloomade kaitsele, mis mõnikord võtab äärmusliku vormi. Näiteks on vabastatud ja linna lahti lastud laborites peetud rotte ja teisi katseloomi. ISIKUTE TUVASTAMINE · Analüüsid bioloogilise põlvnemise tuvastamiseks, peamiselt isaduse määramiseks.
Kindlasti on asjad, millest igaüks lugu peab, austus ja ausus. Need on asjad, mis aitaks riigil püsida ja toimida. Miks on vaja suurtel poliitikutel valetada, et me teeme kõik teie heaks, kuigi tegelikult ei teha mitte midagi teiste heaks, vaid ainuüksi enda heaks? Kes tahaks elada sellises riigis, kus ainult lubatakse, aga mitte kuskil ei ole näha tegutsemist ja arenemist? Lihtne on lubada, aga lubadusi täita polegi nii kerge. Üheks aktuaalseks teemaks on ka Eesti negatiivne iive. Noorte haritud inimeste jaoks ei ole esmatähtis enam pere loomine, vaid karjäär ja hea töökoht. Vanemaid inimesi on rohkem kui noori ning ka see võib viia Eesti väljasuremiseni. Eestis on vananev ühiskond. Kui on rohkem noori, on ka rohkem tööjõudu ja mõtteid, et meie Eesti oleks pidevalt õitsev riik. Iga riigi püsimiseks oleks vaja ka inimestevahelisi häid suhteis. Inimesed peaksid rohkem
Uus sajand, vanad probleemid Mõnikord öeldakse, et andestada on võimalik, aga unustada mitte. Võib-olla ongi see põhjuseks, miks osa probleeme ei lahene lõplikult kunagi, püsides inimeste mõtetes ning tõustes vahetevahel ikka ja jälle aktuaalseks. Kõik, mis on tehtud, on jätnud endast maha jälje. Maailmas eksisteerib koos väga palju erinevaid kultuure, rahvusi, riike ja religioone. Kõigil neil on oma ajalugu, mis on suuremal või väiksemal määral mõjutanud ka tänapäeva. Inimesed on juba loomu poolest sellised, kes hindavad oma tõekspidamisi ja kuuluvust kõige tähtsamaks ning seetõttu ei suudeta sageli unustada halba, mida nende vastu minevikus on tehtud. Näiteks ei suuda
leidub isikuid, kes ei taha või suuda reeglitele ja seadustele alluda. Meeste ja naiste roll on jäänud samaks. Inimeste kooselu tekkimise algusaegadel oli mehe kohuseks jahilkäimine ning teiste füüsilist pingutust nõudvate toimingute tegemine, naised hoidsid aga kodu korras, kasvatasid lapsi ja tegelesid korilusega. Selline rollide vahekord pole aja jooksul palju muutunud. Tänapäeval on aga aktuaalseks küsimuseks muutunud sooline võrdõiguslikkus. Viimane lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt- nad ei pea
Rohelised on protsessi pidurdajad? Sattusin hiljaaegu lugema ühte artiklit, kus Prantsusmaa rohelised aheldasid end tuumajäätmeid Venemaale vedava rongi teele ette. Kuigi see rong, mis vedas 650 tonni radioaktiivseid jäätmeid, jõudis oma sihtpunkti Venemaal, suutsid aktivistid seda siiski mitu tundi kinni hoida. Mind pani aga mõtlema, et mis asi see roheline liikumine on, et inimesed on valmis isegi oma eluga riskima? Keskkonna kaitsmine muutus aktuaalseks 1970. aastate alguses, mil kiire tööstuse kasv tõi loodushoiu probleemid selgelt nähtavale. Kuni selle ajani vaatasid paljud loodust kui lihtsalt majanduslikku ressurssi, mis on inimsetel kasutada. Kuid olenemata sellest ei saavutanud roheline ideoloogia püsivat suurt populaarsust ning enamike poolehoidu. Ja kadus peagi pildilt. Tõsi, rohelised olid olemas ja saavutasid siin-seal mõningaid võite ja olid heaks kontrastiks teistele parteidele, kuid mingit suurt pööret nad teha ei suutnud
Et Eestis makstav vanemahüvitis on piisavalt tasuv, annab alust arvata,et tänu sellele on ka sündimus suurenenud. Kahjks pole hüvitise maksmine küllalt pikk ja vaja on laps ruttu lasteaeda panna ,et vanemad saaksid jätkata tööl käimist. Lasteaedades ületavad järjekorrad vabasid kohtasid mitmekordselt.Selleks,et vältida iive langust tulevikus, arvan, et valitsus peaks looma lasteaiakohti juurde ja pikendama vanemahüvitise maksmist. Meie riigis ,kui ma mujal Euroopas ,on väga aktuaalseks teemaks enesehävitamine läbi alkoholi ja tubakatoodete. Mida aeg edasi, seda nooremalt alustavad lapsed alkoholi ja tubaka tarbimist. Selle tagajärjel tõuseb alkohoolikute, kasvab enesetappude, vägivallatsemiste ning vigastussurmade arv.Olukord pole paranenud hoolimata sellest,et pidevalt tõuseb aktsiis, alkoholi reklaamid on keelatud peale kella kümmet.Samuti ei saa osta alkoholi enam peale kella kümmet.Eesti on Euroopas alkoholitarbimises teisel kohal
mille läbi võlausaldajad suuremal või vähemal määral siiski varad kätte saavad. Teisalt aga kui pankroti läheb näiteks pank, siis musta auku kaovad kõik klientide hoiused nagu need ka 1998. aastal kadusid koos Maapanga pankroti väljakuulutamisega. Suuremad ja tähsamad hoiused makstakse mingil määral küll tagasi aga kõik tagastamata jäänud väiksemad summad kokku liites annavad tulemuseks suure summa. Viimasel ajal on väga aktuaalseks tõusnud teema, mis puudutab üksikisiku pankroti. Diskussiooni tekitab küsimus, kas see on lihtne viis võlast vabanemiseks? Olen seisukohal, et lahendamatuna näivast olukorrast aitab see siiski väljapääsuteed leida. Vähemalt menetluse ajaks peatatakse kõikide intresside ja viiviste arvesamine. Tõdema peab aga seda, et kogu menetluse käik on rõõmutu, sest inimene võib ilma jääda näiteks oma kodust, millest suurem osa on juba kinni makstud. Samuti jääb nn
. , : , , . . . . , , , . . . : . . - 8 . 21 , , . , , , , . , , , . Uurimistöö teemaks on "Eksperiment - (üks) tähtsaim etapp ümbritseva maailma tundmaõppimises". Antud teema oli ja jääb aktuaalseks ka tänapäeval, kuna ümbritseva maailma arusaamise vajadus jääb väga suureks. Inimkond on alati arenenud ümbritseva maailmaga harmoonias, on alati seda tundmaõppinud ning alati oli tarvis ühest või teisest sündmusest aru saada. Enne töö algust oli püstitatud hüpotees sellest, et kogemus annab võimalust sügavamalt materjalist aru saada ning samuti tekitab aine vastu huvi. See sai kinnitatud uurimise käigus. Uurimistöö eesmärgiks on näidata eksperimendi rolli
Renessanss Varar. ~ 1400- 1500 - Itaalias Kõrgr. ~ 1500- 1520/30 1500-1630 Murranguline liikumine, vaimse kultuuri kõigil aladel. Tõi kaasa humanismi taassünni ja vapustas keskaegset mõttemaailma. Seotud kapitalistliku majandussüsteemi ja linnakod kujunemisega. Kirikuõpetus taevase elu õndsusest saab aktuaalseks. Tööstuse ja kaubandusega tegelev linnakodanik õpib ise kindlustama oma elu. Esikohale tõuseb inimene, indiviidina. R-i inimest iseloomustab kirglik teadmiste janu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutistele ja maadeavastamistele. Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, toetudes elurõõmsale antiikkultuurile, hakati uurima antiikaja arhitektuuri, kunsti ja kirjandust. Renessanss- Taassünd. Trükipressi leiutamine andis graafika- ja trükikunsti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
