madalamate jaoks. • Kõrgemad vajadused on subjektiivselt vähempakilised. • Mida kõrgemale me rühmades liigume, seda raskem on inimesel aru saada, mida ta tegelikult vajab, see on märkimisväärne psühholoogiline saavutus! • Kõrgemate vajaduste rahuldamist väärtustatakse enam. • Madalamad tasandid sisalduvad kõrgemates. Inimene ei saa ignoreerida madalamaid vajadusi, need pole vaid aktuaalsed. Reklaam ei loo uusi vajadusi, pigem manipuleerib inimeste vajaduste rahuldamise viisidega. Kauba väärtus • Tarbimisväärtus - toote tasandil peab pakkuma tarbijaile tema praktiliste vajaduste rahuldamist vähemalt konkurentidega võrdsel tasandil. Toode peab olema korras. • Lisandväärtus - tooteväline väärtus; lisatud erisus peab moodustama toote funktsioonidega olemusliku
ning selle aluseks olevaid andmeid iga organisatsioonis tegutseja ja sellega suhtleja vajab ja kuidas ta pääseb nendele andmetele (ja vastavale informatsioonile) ligi. Nõuded andmetele- informatsioonile saab jagada 3 kategooriasse: aja-, sisu- ja vormikategooria või mõõde. Ajamõõde Kirjeldab ajaperioodi, millal informatsiooni jaoks andmeid kasutatakse ja selle vastuvõtmise sagedust: andmed peavad olema protsesside jaoks aktuaalsed andmeid peab edastatama õigeaegselt andmed peavad olema kättesaadavad nii tihti kui vaja andmed peavad katma korrektset ajaperioodi Näiteks eelmise aasta sügissemestri tunniplaani andmetest ei ole sel aastal enam kasu Sisumõõde Kirjeldab andmete skoopi (ulatust) ja sisu. Andmed peavad olema informatsiooni jaoks: korrektsed täielikud asjakohased ja sisukad usaldusväärsed kontrollitavad
armastus. Tema tragöödiates seisneb küsimus selles, kuidas on loodud maailm see on võitlus saatusega. Need on eksistentsiaalsed, sügavad ja filosoofilised probleemid, millega Puskin analüüsib. Siin on ka sügav kirjanduslik plaan kõik need süzeed on maailmakirjanduse süzeed. Balzac see on kolmas Puskini eeskuju Byroni ja Shakespeare'i kõrval. Kõik need probleemid on väga Puskini tänapäeva-aktuaalsed (1830ndatel). Need on aktuaalsed ka meie ajal filosoofiline arusaamine on see, et raha on midagi enamat, kui vaid paber ja metall. See on võim, mingite eesmärkide saavutamise allikas ja samas on sellel mingisugune saatanlik 29 võim. Need probleemid on analüüsitud ajaloo ja teiste probleemide ainetel. Tema tragöödiate tegevused toimuvad erinevates maades. Puskin toob vene kirjandusse erinevate maade eripärasid (Inglismaa, Austria, Hispaania, Itaalia)
Karistusjärgse kinnipidamise põhialused ja põhiküsimused. Juridica 2008 nr. 8. 4. Ginter, J; Laos, S; Sootak, J. Eesti karistuspoliitika: Üleminek totalitaarriiklikust õigusriiklikku kriminaalõigusesse. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002. 31 5. Hilborn, J. Ülevaade kuriteoennetuse planeerimisest. Tallinn: Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond, 2007. 6. Hirsch, H.J. Õigusriikliku karistusõiguse aktuaalsed probleemid. Juridica 2004 nr 3. 7. Jakobs, G. Õigusliku orienteerumise piiridel: vaenlasekaristusõigus. Juridica 2008 nr 4. 8. Pikamäe, P. Sootak, J. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Kirjastus Juura, 2009. 9. Koolmeister, I; Orion, K. Haldussund kehtivas õiguses. Juridica 1998 nr 8. 10. Kuritegevus Eestis 2006. Justiitsministeerium. Tallinn, 2007. 11. Laine, M. Sissejuhatus kriminoloogiasse ja hälbiva käitumise sotsioloogiasse. Tallinn:
aluseks olevaid andmeid iga organisatsiooni liige vajab ja kuidas ta pääseb nendele andmetele ligi. Peab olema paika pandud andmetega tehtava töö korraldus Nõuded andmetele-informatsioonile Nõuded andmetele-informatsioonile saab jagada 3 kategooriasse: aja-, sisu- ja vormikategooria või mõõde. Ajamõõde Kirjeldab ajaperioodi, millal informatsiooni jaoks andmeid kasutatakse ja selle vastuvõtmise sagedust · andmed peavad olema protsesside jaoks aktuaalsed · andmeid peab edastatama õigeaegselt · andmed peavad olema kättesaadavad nii tihti kui vaja andmed peavad katma korrektset ajaperioodi Sisumõõde Kirjeldab andmete skoopi (ulatust) ja sisu Andmed peavad olema informatsiooni jaoks: · korrektsed · täielikud · asjakohased ja sisukad · usaldusväärsed · kontrollitavad Vormimõõde Kirjeldab, millises vormis andmeid informatsiooni jaoks vastuvõtjale esitatakse
Seepärast peab eelkõige tavaõiguse allikad hoolikalt läbi töötama, need süstematiseerima ja alles siis 19 kodifitseerimise kaudu ühendama. Koolkonna vaieldamatu teene seisneb selles, et tunnustades võõrandamatuid inimõigusi, on võimalik avalikku võimu piirata seadusõigusega. Antud aega ja ruumi arvestades olid aktuaalsed pärisorjuse, feodaalkoormiste ja seisuslike erisuste kaotamise nõuded, aga ka valiku, liikumisvabaduse ja ettevõtluse vabduse kehtestamise nõuded. Rudolf von Ihering oli arvamusel, et looduses toimuv pidev sõda isendite ja liikide vahel on omane ka inimühiskonnale, vahel vallandus see tõelise sõjana kuid enamasti erinevate huvide võtluses. Oma õiguse eest võitlemine on kohustuslik. Kes võitlust vastu ei võta, osutub süüdlaseks õiguse ees, sest nii elatakse võitluses
on vastav kohalik omavalitsus. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikule haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 13 sätestatut. Halduslepingu sõlmimisel rakendatakse riigihangete seaduses sätestatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korda. Üldine teema: 30. Millised on Teie arvates avaliku halduse arendamisel lahendusi nõudvad aktuaalsed probleemid käesoleval ajal? Mis on teie arvates nende probleemide tekkepõhjused ning võimalikud lahendused? ( Vt. ka Abimaterjal ÕISis Teemapaber riigivalitsemise reformist) 1. Suutmatus tagada kodanikele neile PÕS-is lubatud tervisekaitse. Tervishoid on viimastel aastatel kvaliteedis langenud. Arstiabi ei ole rahvale kättesaadav riigi suutmatuse tõttu tagada töötajaskonnale piisav tasu ja hea töökeskkond, mis tagaks
Herald. General Electric Company tellis tarbijaküsitlusi oma kaubamärgi tuntuse kohta. 1921 – 1940 – Mõõtmisvõtete etapp 1921 P. White raamat turu uurimistest. 1923 a. A. C. Nielsen oma turu-uuringus termin “turuosa” ja G. H. Gallup tegeles reklaami lugejaskonna analüüsimisega. G.H. Gallup lõi Instituudi The American Institute Of Public Opinion. G.H. Gallup on andnud nime üldmõisteks gallupile (avaliku arvamuse uuring: ühiskonna aktuaalsed probleemid, valitsuse, parteide, ühiskonnajuhtide tegevus, inimeste väärtushinnangud, seisukohad, ootused, nende muutused; kasutatakse esindava valimi küsitlust). 1930. aastate lõpuks oli USA-s turuinfot pakkuvaid firmasid mitu. 1941-1950 – teaduslikkuse etapp Sõjajärgsetel aastatel pöörati tähelepanu sotsioloogilistele uuringutele ning see tõi kaasa uuringufirmade buumi. 1951- 1960 – eksperimentalne etapp
Kõiges selles realiseerub häälestatus välisele kommunikatsioonile. Võime üle võtta partneri üldistatud roll osutab meis pesitsevale lapsepõlvest pärit harjumusele rolli vahetuseks. Roll see on funktsionaalne üksus inimeste kommunikatsiooni protsessis, olgu ta siis kas väliskommunikatsioon (kommunikatiivne akt) või siis sisemine (mõtlemine, teadvus). II faasile on omane, et partnerid võtavad omaks teineteise aktuaalsed rollid. Teiste sõnadega öeldes kujutavad ette partnerit, tajuvad suuremal või väiksemal määral tema sotsiaalset rolli antud momendil, tema rolli grupis, tema suhtumist vestluskaaslasesse, seda individuaalset rolli, milles partner on antud hetkel ning teatud valikut tema individuaalsetest rollidest so iseloomu jooni. Seda kõike tajutakse väga lühikese aja jooksul ( selleks kulub vaid sekundeid). Ei võeta omaks mitte ainult partneri aktuaalne
b) Kuivõrd võiks neid mõtteid seostada praeguse Eesti Vabariigi NATO liikmeks saamisega? 30. Vaata juuresolevaid Taani karikaturist H. Bidstrupi 20. sajandi teisest poolest pärit karikatuure ning vasta küsimustele. A 25 B a) Milliseid ühiskondlikke ilminguid on karikaturist nende piltidega sinu arvates kujuta-nud? b) Kas need nähtused on aktuaalsed ka tänases Eestis? Too näiteid. c) Milles seisneb nende nähtuste ühiskonnaohtlikkus? DOKUMENTE TUNDMAÕPPIMISEKS ÜRO INIMÕIGUSTE ÜLDDEKLARATSIOON Kust üleüldse inimõigused alguse saavad? Väikestest, kodulähedastest kohtadest nii väikestest ja lähedastest, et neid ei saa üheltki maailma kaardilt leida. Siiski moodustavad need iga inimese isikliku
mõisteks tekstilisus ehk tekstide ülesehitamise viis. Formaalse tekstilingvistika eesmärk oli vaadata, kuidas laused moodustuvad tekstiks. Uuriti nt läbi tekstisidususe võtete ja vormitunnuste abil, millega loodeti koostama hakata universaalseid tekstigrammatikaid, mida ei õnnestunud siiski koostada. Paljusid formaalseid tekstianalüüsi ideid arendatakse edasi tänapäevases žanriuurimises: võtted ja küsimused on samamoodi aktuaalsed, aga võtted erinevad. Kui 1970–80ndatel uuriti tegelikkust ja seda kirjeldavate diskursuste vahekord, siis 21. sajandil on hakatud varasemast detailsemalt, nn lingvistilisemalt analüüsima seda diskursustes ja tekstiliikides kasutatavat keelt ja selle väljendusvahendeid. Uurimisalus on keel ja kuidas seda kasutatakse. Kõigepealt tuleb määrata, mis on tekst – tuleb määrata kindlad raamid, tunnused. Tekst on kasutuses olev keel
tüüpi juhid. Hea liider ei lase probleemidel tekkida, mitte ei lahenda asju, mis on juba tekkinud (Belasco, Stayer 2001). Juhi ja liidri tegevuse võib nende olulisusest ja pakilisusest lähtudes jagada nelja rühma. Tabel 1 Covery liidri tegevuste liigitus PAKILINE MITTE PAKILINE I Tegevused II Tegevused · kriisid · ennetamine · aktuaalsed probleemid · suhete loomine · tähtajalised projektid · uute võimaluste avastamine · prognoosimine III Tegevused IV Tegevused · vahelesegamised · askeldused ja tühi tähi · mõned kõned · mõningane post · mõningane · mõned telefonikõned korrespodents · ajaraiskajad · mõned aruanded · meelelahutajad
lingua) jt. Ilmuvad ka mitmed niidetavatel aladel harva esinevad liigid: soo-nõianõges (Stachys palustris), harilik maavits (Solanum dulcamara), ussilill (Naumburgia thyrsiflora), mürkputk (Cicuta virosa), männasmünt (Mentha verticillata) jt. (Pork, 1981). Soomaa luhtadel laiuvad valdavalt angervaksa- ja tarnaväljad. 1.2.3. Luharohumaade levik Euroopas on luharohumaad levinud suuremate jõgede lammidel. Põllumajanduses viimase sajandi jooksul toimunud muutuste tõttu on aktuaalsed nende majandamise ja taastamise probleemid (Benstead jt., 1999). Eestis võib luharohumaid sagedamini leida Kesk- ja Lõuna-Eestist, suurimad neist asuvad Emajõe ja Pedja ning Koiva ja Mustjõe ääres. Lääne-Eesti ulatuslikumad luhad asuvad Kasari jõgikonnas (Pork, 1984). Luharohumaade pindala on Eestis olnud suhteliselt väike. Laasimeri (1965) andmetel oli 1960ndatel Eestis ca 83000 ha luharohumaid, mis moodustasid vabariigi pindalast 1,8%
Kapital Käive Kapital Optimeerida (minimiseerida) kulud protsessi juhtimisele Protsessi juhtimiseks kulutatud vahendite optimeerimine Nende kulude alla kuuluvad kulutused infovoogude juhtimiseks ja info hankimiseks ja töötlemiseks, rahavoogude korrastamiseks ja juhtimiseks. Tuleb kaaluda kas on otstarbekam teha ise või osta teenusena sisse, näiteks komplekteeritavad, ekspediitori, veo ja laoteenused jne. Eriti aktuaalsed on need kulutused ja otstarbekus ostu ja jaotuslogistika kontekstis. Teenuste tase Teenuste taseme planeerimisel tuleb arvestada asjaolu, et teenuste taseme kasvades, ei kasva kulud teenustele mitte lineaarselt, vaid eksponentfunktsiooni alusel: c = f () = c (1+e ) j+1 j kus 1 ja e 2,7 Tegemist on kvantitatiivse parameetriga Teenuse kvaliteet Teenuse kvaliteeti iseloomustab tarnekindlus, mida omakorda mõõdetakse
Lööklaul on lihtsalt populaarne laul, mis oma arenguloo jooksul on muutunud koos laia publiku maitsega. Lööklaulu kõrval on hulk teisi laululiike. Osa neist on piirdunud kitsama rahvusliku levikuga, nagu p rantsuse šansoon (pr “chanson”- laul) või saksa gassenhauer (tänavalaul). L aiem a leviku ga olid kupleed (pr “couplet” – salm), mis rändasid laulumängust ja vodevillist 19 sajandi kabareesse ja teistesse etendustesse. Uuemad nähtused levilaulus on aktuaalsed massilaulud ja poliitilised laulud, mis levisid koos töölisliikumise tõusuga. Filmimuusika eksisteeris tummfilmi ajal illustratiivse saatemuusikana, mida ekraani all asuvas ruumis mängis pianist nn tapöör (sageli improviseerides) , väike ansambel või orkester. Orkestrid kasutasid muuhulgas spetsiaalseid filmisituatsioonide jaoks trükitud noote nn kinoteegi kataloogist, kus olid näiteks m ärksõnad “põ gen em ine”, “tagaajam ine“, “hirm ”, “torm ” jm s
See tähendab, et peaks olema üldine külastusöigus. Igal ühel peaks olema õigus rahulikul viisil teist külastada ja end osaduseks või kauplemiseks pakkuda, rohkem aga mitte. Need imperialismi vastased sõnad kehtivad eriti nende võimude suhtes ,"kes vagadusest palju räägivad, samal ajal kui õigusetust nagu vett joovad, õiget usku väljavalituile maksvaks peavad." See jääb iga ühe enda otsustada kui aktuaalsed need artiklid veel Ühinenud Rahvaste ajastul on. b) VOORUSÖPETUS Esimene voorusõpetuse osa käsitleb inimese kohustusi iseenda vastu. On see inimese kohustus iseenda suhtes, et ta ei oleks vastuolus iseendaga? Näiliselt jaa. Kohustuse mõiste sisaldab sundivat elementi. Selle juurde kuulub paratamatult subjekt, kes kohustab, ja teine, kes on kohustatud. Kuna inimene on aga ühest küljest meeleline olend ( puhas
BA-töö teemat • Vaata, kui palju on teema kohta kirjandust ja mis on sellel alal üldse varem tehtud • Mõtle võimalikule meetodile ja andmekogumisviisile (kui ikka statistikat üldse ei valda, siis ära küsitluse peale mine) • Mõtle, kas inimesed/organisatsioonid, keda tahad uurida, on ligipääsetavad • Mõtle teema mahule - kas uurimistöö pole liiga suur? • Mõtle oma juhendaja profiilile ja oskustele meetodite osas Kust saada ideid BA-töö teemadeks • Aktuaalsed ühiskondlikud debatid meedias: – Nõuab siiski teema kitsendamist ja teooriatega sidumist • Isiklikud kogemused – enda töö – Mõtle, kas see pakub laiemalt huvi ja on uuritav! • Loengumaterjalid – Mõtle, mis teemad tundusid huvitavad – vaata loengumaterjalid läbi ja otsi aineprogrammist viiteid kirjandusele • Õpikud – Riigiteaduste õpik – Annavad üldise sissejuhatuse teemadesse ja viitavad vastavale kirjandusele, kuid ei saa olla uurimistöö teoreetiliseks allikaks
SUUR 1 3 VÄIKE 2 4 Teabe vahendamine - Trükised (firma ajaleht, stendid, siseraadio jne) - Elektronside (Internet, Intranet) - Raadio ja televisioon (reklaamikampaaniad) - Avalikud koosolekud (firmasisesed, kliendile suunatud) Olukorra analüüs - Sisekeskkonna analüüs - Väliskeskkonna analüüs Analüüsid peavad: - põhinema faktidel ja dialoogil - Kandma erinevate huvirühmade informatsiooni - Olema aktuaalsed - Tooma välja probleemid ja huvid MILLIST ANALÜÜSI VAJATAKSE? ANALÜÜSI KOOSTAMISE TULUDE JA KULUDE VAHEKORD! Hoiduda liigsest mineviku käsitlemisest. Hoiduda mahukatest uuringutest lähteandmete kogumisel. Siduda erinevate analüüside tulemused. ****************************************************** Küsimustikud Ülevaated Erinevad arvandmed senistest tulemustest Hinnata andmete õigsust ja võrreldavust.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Kristel Kaseleht ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE Lõputöö Juhendaja: Monika Nikitina-Kalamäe Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TÖÖTASU JA HAIGUSHÜVITIS.........................................................................................7 1.1 Töö, tööaeg ja töötasu.....................................................................................................7 1.1.1 Tööaeg....................................................................................................................8 1.1.2 Töötasu ja selle kajastamine.................................
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaits...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL Artjom Novikov NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL Bakalaureusetöö Juhendaja professor Jaan Ginter 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2. Notariaadi üldiseloomustus............................................................................................... 5 1. Notariaadi ajalooline kujunemine...................................................................................... 5 1. 1 Notariaadi kujenemine Eestis........................................................................................ 6 1. 2 Notariaadi kujunemi...
hoida. Samas leiavad juhtivad erakonnad, et on vaja edaspidi süvendada eristamist vastavalt riikide ambitsioonidele ja profiilile. Leitakse, et tuleb tõsta prtnerite omaosalust toetusprojektides- ja programmides. Ka tuleb tõsta EL-i nähtavust. Suur roll on siin partnerriikide kodanike jaoks oluloiste tulemuste saavutamisel ning efektiivsel kommunikatsioonil. Arvatakse, et mobiilsus on üks võtmekohti. Aga ka kaubandus ja energiaküsimused on aktuaalsed. Vastastikkustest huvidest lähtudes aga ei tohiks tahaplaanile jätta Euroopa Liidu jaoks olulisi väärtusi ning teatud tingimuslikkust, mis on “enam enama eest” põhimõtte aluseks. Minnes aga siit Idapartnerluse poliitika juurde, siis siin peab Eesti oluliseks initsiatiivi edasiarendamist vastavalt Idapartnerluse Vilniuse tippkohtumise ühisdeklaratsioonis sõnastatud eesmärkidele ning kahepoolsete suhete jätkuvat arendamist Euroopa Liidu ja
vaateid. Frege seisukoht matemaatika ja loogika vahekorrast arenes hiljem oluliseks filosoofilise loogika suunaks nimega logitsism. Frege süsteemi ja logitsistlikud vaated võtsid oma töös aluseks 20. sajandi alguse mõjukaimad loogikud Bertrand Russell ja Alfred North Whitehead; seejuures ei kasutanud nad aga mitte Frege kirjaviisi, vaid pigem Boole'i kirjaviisi edasiarendust. Frege filosoofilised ideed avaldasid hiljem olulist mõju Georg Hilbertile ja Ludwig Wittgensteinile, ning on aktuaalsed ka praegu. 2.4.3 Georg Cantor Taani päritolu ja St. Peterburgis sündinud saksa matemaatik Georg Cantor (1845-1918) loogikaga ei tegelenud, kuid koos Richard Dedekindiga peetakse teda hulgateooria rajajaks. 20. sajandil muutus Cantori hulgateooria pea kogu matemaatika baasiks: nimetatud teooria olulisus seisneb lõpmatute hulkade käsitlemises. Cantor näitas, et lõpmatud hulgad pole sugugi kõik sama ``suured'' ehk ühesuguse võimsusega, vaid et lõpmatus peidab endas kirjeldamatult
Meestest ei toetanud homoabielusid homoabielusid 80% ning naistest 74% (Koch 2006). 2006. aastal läbi viidud üleeuroopalisest Eurobaromeetri uuringust selgus, et 21% vastanud Eesti kodanikest toetavad samasooliste paaride abielusid ja 14% samasooliste paaride poolt adopteerimist (Postimees 2006). 15 3. Küsitlus Kuressaare Gümnaasiumi 9.-12. klasside õpilaste seas Seksuaalvähemustega seonduvad teemad on maailmas väga aktuaalsed ning leiavad palju kajastamist. Seksuaalvähemused tegutsevad aktiivselt selle nimel, et saavutada heteroseksuaalsete inimestega võrdsed õigused. Sama toimub ka Eestis. Autori eesmärk oli teada saada, milline on teismeliste suhtumine seksuaalvähemustesse ning nende olukorra muutumisse ühiskonnas. 3.1 Uuringu iseloomustus Küsitlus (vaata Lisa 1 Küsitlus) viidi läbi Kuressaare Gümnaasiumi (edaspidi KG) 9.-12. klassides õppivate 15-19-aastaste noorte seas
ainetest. Siinkohal veelkord nende loetelu: Abraham Maslow (1943) vajaduste püramiid, Frederick Herzbergi (1959) hügieeni- ja motivatsioonifaktorite teooria, Greg Oldhami ja Richard Hackmani (1980) töö rikastamise mudel. Olgu siinkohal toodud vaid viimase mudeli selgituseks joonis A. 52 Joonis A. Töö rikastamise mudel. Meeskonna loomise põhiliseks küsimuseks on keda kaasata, kuid lisaks on aktuaalsed veel rida küsimusi ja selle inimeste komplekti rakendamise tagajärjed. Näiteks on aktuaalsed veel järgmised küsimused: Kui suur peaks meeskond olema? Kas täis- ja osaajaga inimeste vahel on sobilik tasakaal? Kas isikud on sarnase või väga erineva taustaga ning kuidas see mõjutab koostööd? Kas kõigi oluliste valdkondade teadmised on esindatud? Kas see meeskonna kooslus suudab koos efektiivselt, minimaalsete konfliktidega koos töötada?
see on teisitiolemise valdkond ehk teatud vastand iseeneses olemisele. Leiab, et ei ole määratletud aja ja ruumiga. Näiteks asjad asuvad konkreetses ajas ja ruumis, ent loodus mitte. Suvaline punkt ruumis ei ole kuidagi erilisem kui mõni teine punkt ruumis. Ruumi punkt võib muutuda aktuaalseks juhul, kui ta on kontaktis mingite teiste ruumipunktidega. Füüsikalised protsessid, taimed pole ka niisama aktuaalsed ega olulised, ent asetades nad kuhugi, võivad selleks muutuda (nt puu, mis on lagedas kõrbes). Vaimufilosoofia Vaimuriik on jagatud kolmeks: subjektiivne vaim (madalaim aste, puudutab üksikisikut ja tema elu, kuna inimene kuulub ka looduse juurde, ei ole üksikisik oluline), objektiivne vaim (Hegel peab eelkõige silmas eetikat, subjektiivset vaimu, mis on kehastununud mingis inimkehas, astub kõrgemasse valdkonda e objetiivsesse korda, näiteks ühiskonda, perekonda),
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil org...
Loovtöö teema peaks orgaaniliselt seostuma ainekavaga ning puudutama isiklikult tegijat ennast. Loovtöö peaks hõlmama teemasid, kus lõiminguga on haaratud erinevad õppeained või ainevaldkonnad. Loovtöö teemaks võib olla ka näiteks ainekavast väljakasvanud meelepärane valdkond, mida tahetakse edasi arendada ja kinnistada. Loovtöö üldiseks temaatikaks võivad olla näiteks käesoleval hetkel aktuaalsed teemad ühiskonnas, (ka kitsaskohad) mis vajavad tähelepanu. Samuti valdkonnad, kus noored tunnevad, et saavad oma panust maksimaalselt rakendada. Loodushoiuga seotud teemad: Projekt ,, Oma puu, oma mets" ( Millest kõneleb puu, mets) Uurimus sobib koolidele, kus on miljööväärtuslik õueala. Uurimuseks võib leida ka maakonnast näiteks mõne vanema puu, taime, millel eelnevalt on oma ajalugu. Teema ümber võib põimida uurimuse, muusika, muistendi või muinasjutu. Eesmärgiks kodukandi
taluvusläve vahele). Autökoloogiline amplituud hõlmab kogu parameetri piirkonna, mille taksoni isendite elu on mõeldav, sünökoloogiline amplituud ainult selle piirkonnaosa, kus taksoni isendid tegelikult elavad, st. kus teised organismid neid välja ei tõrju. Ökoloogia teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikuseist suhteist. Termini võttis kasutusele saksa teadlane E. Haeckel 1866.a. Ö. aktuaalsed ülesanded on seoses loodusvarade aruka kasutamise ja taastamisega ning keskkonna saastamise vähendamisega. Ökoloogiline efektiivsus toiduahela energiakasutuse ja -kao vahekorda ning produktsiooniprotsessi efektiivsust iseloomustav näitaja. Ökoloogilist efektiivsust väljendatakse toiduahela mis tahes troofilisel tasemel assimileerunud energia suhtega eelmisel troofilisel tasemel assimileeritud energiasse %-des.
1. Lepiti kokku sõjavangide vahetuses (10000 punaväelast 1000 eestlast) 2. Venemaal viibivad eestlased ja Eestis viibivad venelased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda. 3. Lepingupoolte territooriumil ei võinud tegutseda teisele lepingupoolele vaenulikke vägesid ega organisatsioone. Majanduses: 1. Eesti sai endise Tsaari-Venemaa kullafondist 15 milj. Kuldrubla (11,6 t kulda). 2. Eesti vabanes Tsaari-Venemaa välisvõlgade tasumisest. Tänapäeval aktuaalsed probleemid: 1. NV kohustus Eestile tagastama I ms. ajal Eestist evakueeritud kultuurivarad, sh TÜ varad. 2. Eesti-Vene maismaapiiri küsimus: EV Põhiseaduse §22 sätestab, et Eesti maismaapiir on määratud sh ka Tartu rahulepinguga. Tartu rahuleping kehtib juriidiliselt tänini. 8. Vaikiv ajastu 12. märtsi 1934.a. riigipööre - vaikiva ajastu algus · 1934.a. jaanuaris jõustus uus põhiseadus
tsiviilabimeetmete kohta käivate konsensusel põhinevate otsuste kiire vastuvõtmine vahetutest ja pidevatest konsultatsioonidest liikmesriikide valitsuste vahel [24, lk 161]. Samuti on tähtsal kohal NATO kriisireguleerimissüsteemis pidevad infotunnid ja konsultatsioonid, ekspertide visiidid, kriisiohjamissõppused ning partnerriikide osalemine NATO iga-aastastel kriisiohjamisõppustel, mille jaoks valmistatakse ette üldisi kriisireguleerimist käsitlevaid dokumente. Tänapäeval on aktuaalsed selliseid nn uued ohud nagu küberrünnakud, millele vastu seismist peab ka NATO enda südameasjaks. Valminud on NATO küberkaitsepoliitikat käsitlev raamdokument, mis määrab küberrünnakud valdkonnana, mille puhul on võimalik rakendada Washingtoni lepingust tulenevaid võimalusi ja liitlastevahelisi kohustusi. Samuti on NATO muu hulgas asunud märgatavalt parandama oma võimet koordineerida liikmesriikide abistamist neid
Näiteks: Rollimängud, rollide vahetamine (töötu roll) Valikute teadvustamine (mahajäetud) Psühhodraama (Moreno! Allasurutud emotsioonide väljaelamine uues rollis) 50 Kognitiivne teraapia (asjadele teistmoodi vaatamine kaotus võib olla ka võit) Mänguteraapia (laste puhul ka dignoosivõimalus) Situatsioon, kus on need põhjused ei ole nii aktuaalsed. Rollimängud - nt töötu stressist välja toomiseks panna tööandja rolli. Psühhodraama pannakse teatris etendama mingit rolli Kognitiivne teraapia panna inimene vaatama situatsioonile teisest vaatepunktist nt hästi eduka mänedzeri vaatepunktist. Mänguteraapia mängu kaudu on võimalik grupisuhteid ümber mängida. Positiivne psühholoogia Martin Seligman ja Mihaly Csikszentmihalyi aastal 2000: psühholoogia peab toetama inimeste
ja majanduslikult. • Peaks tagama finantsilised ressursid annete arendamiseks. • Tuleb toetada rohkem õpilasi, õpetajaid ja kõiki, kes on andekate arenda- misega seotud, ka perekondi. 100 Võistlused andeka lapse elus Võistlused andeka lapse elus Võistlusmoment on laste ja täiskasvanute igapäevaellu sügavalt juurdunud, eriti Lääne kultuuriruumis, kus konkurents on peaaegu vältimatu. Eriti aktuaalsed on võistlused andekate laste elus. Udvari (2000) on rõhutanud kolme seda asjaolu määravat tegurit: 1) andekatel lastel on valdkondades, kus nad on andekad, rohkem teadmisi ja oskusi, mida võistluses raken- dada; andekad lapsed võivad osaleda võistluses oma võimete arendamise eesmärgil või siis eesmärgiga teada saada, kas nad vastavad oma ettekuju- tusele iseenesest; 2) on tõenäoline, et andekad lapsed on juba varem koge-
Kui distants autori ja lüürilise mina vahel on avakogudes suhteliselt tuntav, siis järgmistes kogudes see distants väheneb ja need kaks kasvavad omavahel kokku. Siis me leiamegi sealt sellised maskid nagu vagabund, ööhulgus, tähekerjus. Ta on boheemlane, vaimuinimene, kes hindab ilu ja on kogu aeg üksina ja oma üksindusest ammutab need emotsioonid ja tunded. Needsamad positsioonid on samavõrra klassikalised ja küllalt kaua aega tagasi aktuaalsed olnud. 3. Sellist sama arengut illustreerib ka see, et Hirve luule hiliskogudes tõuseb märgatavalt jõuliselt esile eksistentsi probleemide mõtestamine. See ongi klassikalise luuletaja üks funktsioon ta ütleb, mis on olemise mõte ja eesmärk. Muidugi võib eksistentsi eesmärk olla ka seesama mäng nt varasemas luules Hirv kasutab küllalt palju teatri metafoor, mis osutab, et varasemas luules on mängimine olulisem. Aga just loomingu
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
Tänapäeva töökohaergonoomika probleemid erinevad neist, mis olid aastakümneid tagasi (töötaja liikumise tõttu muutub pidevalt töökoht, töötamine kodus, arvutitöö). Keskkonnateguritega tegeleb keskkonnaergonoomika (enviromental ergonomics), sealhulgas füüsikalise keskkonna ergonoomika. Väheneb käsitsitööergonoomika osatähtsus, kiiresti kasvab aga tarbekaupade ergonoomika osatähtsus (usability of products, ergonomic evaluation of products, ergonomics of design). Aktuaalsed on õnnetusjuhtumite vältimise probleemid tarbekaupade kasutamisel (vt Weegels, 1996). Suure osa ergonoomikast hõlmab tööstusergonoomika (industrial ergonomics, ka põhiliselt occupational ergonomics), mis käsitleb ergonoomilisi probleeme tööstusettevõtetes. Paljudes kõrgkoolides eeskätt Ameerika Ühendriikides tegeldakse aktiivselt ergonoomika rakendamisega sealses õppe- ja teadustöös (kõrgkooliergonoomika)
identifitseeritud märke) Sundiv, automaatne, mitte-meelevaldne märk, tähistaja on tähistatavaga seotud loomulikus seoses. Sündroom on reeglile alluv stabiilse märgitsetuga (denotatum) sümptomite konfiguratsioon. Sümptomite eripära, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi (s.o patsiendi -- ,,subjektiivsed sümptomid") ja adressaadi (s.o arsti -- ,,obj. sümptomid") jaoks erinevad. Sümptomid paradigmaatilistes süsteemides ja süntagmaatilistes ahelates Aktuaalsed (kimp sümptomeid, eristatud üheaegselt, nt inimkeha erinevates regioonides) ja temporaalsed süntagmad (kaelkirjakute ekskremendi auditiivne kontroll) Paradigmaatiline sümptomite süsteem (sümptomite kompuuteranalüüs) IKOON - tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja metafoorid. Todorovi arvates on ikoon pigem sünekdohh (tähenduse ülekanne kvantiteedisuhte alusel
kasutavad ära. Tekivad ametiühinud, ehk need kes võitlevad proletariaadi õiguste est. Läbiräägivad töösturitega, ettevõtete omanikega kes neidpalkab. Ametiühingutest võrduvad sellised grupid Kompartei oli ka seotud ametiühingute liikumistega ja esimene eesmärk oli tööliste õiguste eest võitlemine 1922-23 kompartei väga aktiivne, tegevus edukas, päris palju pooldajaid, korraldasi streike. Streikidel vahel üle 100 000 inimese. Näitas et probleemid aktuaalsed. Kompartei tegevus ei meeldinud mõistagi nendele kes olid tol hetkel võimu juures(sõjadiktaatorid). Streike hakati maha suruma ja komparteid karistama. Huvitava kombel samasugune põrandaalune ühing ka guomindangil. See on huvitav aeg, 20ndad, millal kompartei ja guomindang tegid koostööd. Mõlemad sellised opositsioonipoliitilsied jõud. Peale parlamendist välja heitmist hoidis guomindang üsna madalat profiili. 20ndatel aastadel moodustasid kompartei ja guomindang ühisrinde
Arendada on vaja keeleüksuse eristamist-äratundmist nii formaalsete kui ka semantiliste tunnuste alusel, rikastada omandatud keeleüksusi semantiliste tunnustega (nt. õpitud sõna sobitamine võimalikult paljude teistega), tegelda sõna tähenduse ülekandmisega (üles tõstma palli, kätt, küsimust) ning muutevormide funktsioonidega (jalutas sõbraga, kepiga, vihmaga). Nimetatud küsimused on aktuaalsed kogu abiõppe jooksul, kuid esimesel kooliastmel tuginetakse peamiselt keelevaistule, klassist klassi tõuseb teadliku analüüsi osatähtsus. Keelevaistu arendamine: keelevaist on keele seaduspärasuste ebateadlik valdamine. Selle aluseks on teadvustamata analoogiaüldistused. Õpetamata laps on teadlik oma ütluse sisust, mitte aga kõnetegevuses kasutatavatest keelevahenditest (foneemid, sõnad, laused): laps otsustab kõnesegmentide normile vastavuse üle ei/jaa-põhimõttel
poliitiline isamaalüürika. Keskmine põlvkond: Bernard Kangro, Kalju Lepik, Ilmar Laaban (järgis oma loomingus prantsuse sürrealistide tõekspidamisi), Karl Ristikivi ("Inimese teekond"). Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Urve Karuks, Ilona Laaman. Proosa Kaua püsis realistlik traditsioon lugejaskond ootas rahvuslikke, rahva mineviku ja olevikuga seotud teoseid. 1940- 50.aastail domineerisid ühiskondlikult ja poliitiliselt aktuaalsed teemad, kujutati sündmusi Eestis eriti alates 1939 kuni pagulaslaagrites elamiseni, kirjutati ka kohanemisraskustest uutes elupaikades. Psühholoogilist süvenemist oli vähe, va Ristikivi puhul. Väliseesti proosat iseloomustab romaanisarjade rohkus (Ristikivi, Kangro, Kalmus jt). Autoreid: A. Gailit, A. Kivikas, Pedro Krusten, A. Mälk. Ilmus ka suur hulk memuaare ja Eestit puudutavaid koguteoseid ("Eesti Vabariik 1918-1940", "Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas").
· Kõrgemad vajadused on subjektiivselt vähempakilised. · Mida kõrgemale me rühmades liigume, seda raskem on inimesel aru saada, mida ta tegelikult vajab, see on märkimisväärne psühholoogiline saavutus! (A.M.) · Kõrgemate vajaduste rahuldamist väärtustatakse enam. · Madalamad tasandid sisalduvad kõrgemates. Inimene ei saa ignoreerida madalamaid vajadusi, need pole vaid aktuaalsed. Kauba väärtus · Tarbimisväärtus - Toote tasandil peab pakkuma tarbijaile tema praktiliste vajaduste rahuldamist vähemalt konkurentidega võrdsel tasandil. Toode peab olema korras. · Lisandväärtus - tooteväline väärtus; lisatud erisus peab moodustama toote funktsioonidega olemusliku terviku; võib olla nii ratsionaalne/praktiline kui ka emotsionaalne/ebapraktiline. · Kauba lisandväärtuse omadused on need, millele reklaamis tuleks keskenduda.
panema. Koju tagasi jõudes Vanka uinus peatselt ning nägi unes vanaisa. ,,Kurbus" ,,Magada tahaks" ,,Palat nr 6" 32. EESTI LUULE 1960-1970. AASTATEL. A. ALLIKSAAR, P.-E. RUMMO, J.KAPLINSKI, V.LUIK, H.RUNNEL, J.VIIDING. PAARI LUULETUSE ANALÜÜS. Kassetipõlvkond: 1960.ndad, luulekogude tiraazid tohutud, 3000-21 000 tükki. Toimusid luuleõhtud, näiteks Tartu Ülikooli kohvikus ja klubis. Põhiteemaks olid kaasaaegne ühiskond, aktuaalsed probleemid. Kassettid ilmusid 1962, 1963, 1965, 1966, 1968, viimane ilmus 1970, kuid polnud enam kasseti kujul, ilmus Loomingu Raamatukogus. Luulesse tulid Paul Erik Rummo, Mats Traat, Enn Vetemaa, Rudolf Rimmel, Viivi Luik, Leelo Tungal, Andres Ehin, Jaan Kaplinski jt. Luule oli intelligentne, kõik tahavad ühiskonda muuta. Hando Runnel (1938) sündis Järvamaal talupidaja perekonnas: ema ja neli last. Seetõttu tekkis tal juba väiksena suur lugupidamine naiste ja emade vastu
Ilmalikku matusetalitust aitab läbi viia leinakõneleja, temal lasub kohustus vastutada matuste sujumise eest ja temalt oodetakse alateadlikult tuge kõikidele leinajatele. Kõne koostamiseks vajab leinakõneleja lahkunu elulugu. Muusika on endiselt matusetalituse lahutamatu kaaslane, kuid puhkpilliorkester on jäänud tagaplaanile. Peamiselt tellitakse süntesaatori-, viiuli- või puhkpillimängijaid, saksofoniste, mõnikord kutsutakse ka vokaliste (Sala 2002:23-25). Ilmalikud matused on aktuaalsed tänapäevani, eriti venelaste seas. Kui uskuda käesoleva töö käigus läbi viidud küsitluse tulemusi, siis 32% venelastest ja 14% eestlastest valiksid just selle matmisviisi (Tabel 3, lk 48). Sealjuures tuleb märkida, et ilmalikke matuseid eelistasid ka neli õigeusklikku. 6. Hauakivide sümboolika 6.1. Sümbol ja hauakivi Sümboli definitsioon on avar: see võib olla graafiline, plastiline, foneetiline või heliline, see võib väljendada protsessi, suhet, kvaliteedi või nähtust.
A.-T. Kliimann - õiguskorra funktsioonide avalik-õiguslikke teostajaid. Liigitas organid : i. Legislatiivorganid ii. Haldusorganid iii. Kohtuorganid Vastavalt toimingute sisule tõi ta välja ka: 1. Normatiivsed e ametiorganid 2. Faktilised e teoorganid G. Jellineki ta võttis avalik-õigusliku organi defineerimisel aluseks eraõigusliku, e eraõiguses aktsepteeritud õigussubjektsuse. Need on aktuaalsed tänaseni ja ka siin on edaspidi lähtutud tema teooriatest. Avalik halduse kandjad on õigusvõimelised, neil on õigusvõime, kuid mitte teovõime (tegutsema on suutelised vaid inimesed, kes realiseerivad halduskandjate õigusi ja kohustusi) Haldusorgan põhjalikult läbitöötatud valdkond kaasaegne mõiste on: aluseks on eraõiguslike subjektide organid. Otseselt: õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millele on kindel pädevus
komöödiad on saanud oma pealkirjad koori järgi. Näitleja välimus oli kuni IV saj-ni enam-vähem ühesugune, ent väga omapärane; selles torkasid silma paks kõht ja istmik, nahast tehisfallos ning karikatuurne mask. Sitsiilias kirjutas VI-V saj. vahetusel komöödiaid Epicharmos. Tema komöödiad kujutasid endast lihtsa lõpplahendusega olustikulisi ja mütoloogilisi pilte. Vana-atika komöödia objektiks oli elav kaasaeg, poliitilise ja kultuurielu aktuaalsed küsimused. Autorid kasutasid täielikku pilkamis- ja mõnitamisvabadust üksikkodanike suhtes nende nimepidi ettetoomisega. Komöödia süzee on enamasti fantastilist laadi. Kõige olulisemaks komöödia osaks on agoon, näidendi peategelaste sõnasõda. Vaidlus keerleb alati mõne aktuaalse poliitilise või muu ühiskondliku teema ümber, kusjuures koor harilikult kiidab ühte ja taunib teist vastast. Silmapaistev ateena komöödiakirjanik oli Aristophanes (450-388), kes kirjutas aktuaalse
ka boheemitsevat ulaelu, kasutab tõsistest asjadest rääkides võllahuumorit. Seejuures on Talviku värss lakooniliselt tihe ja sugestiivne, mõttekäigud puänteeritud. Luulekogu individualism ja minaelamused vastandusid varasemale elulähedusliikumisele kirjanduses. 1937. aastal ilmus H. Talviku teine luulekogu "Kohtupäev". Selles arendas ta oma luulelaadi täiuseni. "Kohtupäeva" luuletused on riimileidlikud, sõnakasutus sisendusjõuline, värss epigrammiliselt lööv, teemad aktuaalsed. Luuletaja käsitleb elu sageli selle pahupidisuses, otsib ideaale inimese ja ühiskonna vastuolude kaudu. Ta ründab dogmasid ja nurinähtusi (näit fasism). Talvik kaitseb kultuuri tulevikku, seisab vaimse vabaduse eest, eitab orjameelsust kõigis selle ilminguis. Vaatamata loomeaja lühidusele, kuulub H. Talvik eesti luuleklassikute hulka. Pilet 12 Anton Tsehhovi elu ja looming Elu: Eluaastad 1860-1904
Rroosi Selaviste. R.Kolgi esimesed kogud olid võrumurdelised. Lüürilise kõrgtaseme saavutas oma ainsas luulekogus eesti proosa suuremaid meistreid K.Ristikivi (Inimese teekond). Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Urve Karuks, Ilona Laaman. Proosa: Kaua püsis realistlik traditsioon lugejaskond soovis saada rahvuslikke, rahva mineviku ja olevikuga seotud teoseid. 4050ndail domineerisid ühiskondlikult ja poliitiliselt aktuaalsed teemad, kujutati sündmusi Eestis eriti alates 1939 kuni pagulaslaagrites elamiseni ja kohanemismuredeni uutes elupaikades. Psühholoogilist süvenemist vähe, käsitlused paljuski reportaazlikud. Kaalukas erand on K.Ristikivi oma tolleaegsete Eesti teemaliste romaanidega on tundlikum ja sügavam kui teised autorid. Järkjärgult temaatika küll avardus, kuid eesti rahva käekäiku puudutavaid teoseid on siiski u 50% kõigist ilmunud raamatuist
tegevuses on ta samas siiski teatud mõttes indiviidideülene. Vaidlusalune küsimus mil määral on üksikisik võimeline kultuuri looma ja mil määral kultuur kujundab teda. (Nt kultuuri etendamine vs kultuuristsenaariumid.) See taandub lõpuks pikki sajandeid filosoofe painanud küsimusele inimese vabast tahtest kui kunagi piiras seda tahet jumala tahe, siis kaasaegses ühiskonnas v kultuuris on selleks teatud normid, reeglid, ideoloogiad. Tänapäeva kultuuriteoorias on aktuaalsed küsimused sellest milline on indiviidi kui tegutseja roll (agency) kultuuris, kuivõrd indiviidi identiteet on kultuuriliselt konstrueeritud jms. Varane antropoloogia käsitas kultuuri kui nö superorgaanilist v indiviidideühest struktuuri, mis eksisteerib väljaspool selle individuaalseid kandjaid. Indiviidid sünnivad teatud kultuuri ja kujunevad selle varem eksisteerinud kultuuri sees selle esindajateks ning see kultuur jätkab eksisteerimist ka pärast nende 1
ihaldusväärne või mitte). Korrutis saab seega olla väärtusega 0 (tugev motiveeritus), 1 (keskmine või nõrk motiveeritus) või -1 (nõrgalt kuni tugevalt välditus). Vaata ka K.Türgi ,,Eestvedamise" õpikust tabelit, kus on kõik need kombinatsioonid läbi mängitud. Vroomi teooriat on kritiseeritud seetõttu, et tasustamine sõltub juhist, mitte niivõrd alluvast ja et eeldatakse töötajate ratsionaalset käitumist. Postmodernistlikud eestvedamise teooriad on aktuaalsed 80-ndatest, 90-ndatest ehk 20.saj. viimastest kümnetest kuni käesoleva ajani. Mõned autoreist on kujunenud täna oma revolutsioonilistele ideedele ja juhtimisõetusele legendideks ja nö. elusateks klassikuteks juba tänaseks: P.Drucker, T.Peters, P.Senge, C.Handy, E.Goldratt, S.Covey, D. Goleman ja nimekirja saab jätkata vaadates ringi raamatupoodides, sest mitmeidki neist autoreist on tõlgitud eesti keelde korduvalt. Postmodernistlikele
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
