Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Raamatupidamise meetod - raamatupidamise lähteinfo kogumise, läbitöötamise ja üldistamise süsteemi. Raamatupidamiskohustuslasele esitatavad põhinõuded raamatupidamise korraldamisel on järgmised: 1) korraldama raamatupidamist vastavalt Eesti hea raamatupidamistavale või rahvusvahelisele finantsaruandluse standardile nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest, 2) dokumenteerima kõik majandustehingud; 3 3) kirjendama kahekordse kirjendamise meetodil algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõik majandustehingud raamatupidamisregistritesse; 4) koostama majandusaastaaruande;
mis oma esinemise hetkel näivad tegelikena. Siit ei tule järeldada, nagu peaks Descartes meelte andmeid alati ekslikeks ja meeleliselt tajutavat maailma illusoorseks. Seda pole põhjust teha, sest inimesed on suutelised meelteandmete ekslikkust ju korrigeerima ja hallutsinatsiooni siiski reaalsetest kaemustest eristama. Kuid seda alles tagantjärele, hilisemas kontrollis ja korrigeerivas analüüsis. See jätab aga iga aktuaalse tajumuse puhul lahti võimaluse, et too võib osutuda meelepetteks. Pealegi, kui me korrigeerime oma meelteandmeid, siis toetume me taas mõnedele teistele meelteandemetele. Kuid kui korrigeeritav meeleline mulje võis olla ekslik, siis ei saa olla põhimõtteliselt (loogiliselt) võimatu, et ka korrigeeriv taju võib olla ekslik. Kui me ka seda soovime kontrollida, siis jällegi mõne uue meeletaju abil jne. arutluskäik viib lõpmatusse. Seega on põhimõtteliselt loogiliselt võimalik
keskosa ning puudub stabiilne kujundi projektsioon vahetusse ümbrusse. Perifeersed aferentsed ja eferentsed närvikanalid on suhteliselt pidurdunud. Selle poolest erinevad kujutlused hallutsinatsioonidest, sest hallukate puhul projitseeritakse kujutlus ümbritsevasse ja seda käsitletakse kui tegelikku. Fantaasia rakendub eelkõige probleemsituatsioonis, s.o olukorras, kus olemasolevad teadmised ja kogemused ei võimalda aktuaalse ülesande lahendust kohe ette kujutada. Assotsiatiivsed seosed Kujutlused tekivad objektiotsese mõjuta meeleorganeile ehk seesmiste assotsiatiivsete seoste baasil. 39 Ideomotoorika juhul kui fantaasiakujundid on selged, tugevad, siis tekitavad nad tihti ka nn ideomotoorseid akte. Need on erksast kujutlusest tekkinud tahtmatud ja
aktualiseerimine, kusjuures ergastatakse ainult analüsaatori keskosa ning puudub stabiilne kujundi projektsioon vahetusse ümbrusse. Perifeersed aferentsed ja eferentsed närvikanalid on suhteliselt pidurdunud. Selle poolest erinevad kujutlused hallutsinatsioonidest, sest hallukate puhul projitseeritakse kujutlus ümbritsevasse ja seda käsitletakse kui tegelikku. Fantaasia rakendub eelkõige probleemsituatsioonis, s.o olukorras, kus olemasolevad teadmised ja kogemused ei võimalda aktuaalse ülesande lahendust kohe ette kujutada. Assotsiatiivsed seosed Kujutlused tekivad objektiotsese mõjuta meeleorganeile ehk seesmiste assotsiatiivsete seoste baasil. Ideomotoorika juhul kui fantaasiakujundid on selged, tugevad, siis tekitavad nad tihti ka nn ideomotoorseid akte. Need on erksast kujutlusest tekkinud tahtmatud ja sageli teadvustamata lihaspinged, mis väliselt avalduvad näiteks vaevumärgatavas naeratuses, 21
vahele. "Haavunu" mask on eriline mask ärge puutuge mind, mul on niigi paha või mul o paha, aga teie veel tülitate oma juttudega. Selline näoilme on näiteks raskesti kogelejatel enne kontakti astumist ja nendest võib aru saada, kuna rääkimise protsess on nende jaoks raske ja piinarikas.. Mask on valmis juba esimeses kontakti faasis. Teises partneri peegeldamise faasis subjekt on esmajärjekorras mures selle pärast, et mida partner temast tahab. See kõik viib teise inimese aktuaalse rolli hindamise ainult sinna maale, kui ohtlik ta on, see tähendab, et kuivõrd aktiivne on ta oma soovis minult minu mask eest rebida. Samaaegselt muretseb subjekt sellepärast, et kas tema välimus, toon ja maneerid vastavad olemasolevale standardile kas partner ehk ei märka veel midagi peale minu maski (mis ei ole sugugi soovitav). Subjekt piirdubki sellega, kuidas ta näeb välja teiste silmis. Sellise häälestatusega subjektil on olemas ainult soov luua näilist kontakti, aga mitte
(Politseinikud sai röövlid kätte pandimajast, kuhu võimased läksid naiselt ära võetud mobiiltelefoni pakkuma.) ... P. Hõbemägi Keset linna kangiga pähe. Eesti Päevaleht, 11. november 2002 13 i) Sõnasta karikatuuri põhjal ühiskonnas esinev probleem. j) Mille põhjal (vaadates pilti) sa nii otsustasid? k) Kas tegemist on ka praegusel ajal aktuaalse probleemiga? Põhjenda? l) Keda sümboliseerib lumememm? Miks sa nii arvad? m) Miks sinu arvates karikaturist selle pildi joonistas? Millised on ühiskonna ootused, mida karikaturist väljendab? n) Kasuta allikal A kujutatud probleemi ning allikas B toodud teavet ning otsusta, milline on olukord linnas ja kuidas ametkonnad sellega tegelevad. o) Mida sina linnapeana/politseiametnikuna olukorra lahendamiseks teeksid? ÜLESANNE 3 Võrdle Eesti Vabariigi 1920., 1933., 1937. ja 1992
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..............................................................
Tema komöödiad kujutasid endast lihtsa lõpplahendusega olustikulisi ja mütoloogilisi pilte. Vana-atika komöödia objektiks oli elav kaasaeg, poliitilise ja kultuurielu aktuaalsed küsimused. Autorid kasutasid täielikku pilkamis- ja mõnitamisvabadust üksikkodanike suhtes nende nimepidi ettetoomisega. Komöödia süzee on enamasti fantastilist laadi. Kõige olulisemaks komöödia osaks on agoon, näidendi peategelaste sõnasõda. Vaidlus keerleb alati mõne aktuaalse poliitilise või muu ühiskondliku teema ümber, kusjuures koor harilikult kiidab ühte ja taunib teist vastast. Silmapaistev ateena komöödiakirjanik oli Aristophanes (450-388), kes kirjutas aktuaalse poliitilise sisuga komöödiaid. Aristophanes väljendas atika talupoegade vaateid, kritiseeris linnadeemost esindavaid populaarseid demagooge, ründas tragöödiakirjanik Euripidest, naeris välja uusi seisukohti esitavaid sofiste ja Sokratest. Aristophanese komöödiad puudutasid
o vastu pidama kriitilistele argumentidele, tundma varasemaid asjakohaseid vastuseskeeme ja argumente filosoofia ajaloost, olema üldjoonteski kooskõlas teaduse tõdedega. Vastasel korral taandub arutlus targutamiseks, tüütuks ,,filosofeerimiseks". Kindlasti üha suuremat elujõudu koguvatena on kultuuri arengu suhteliselt hilises staadiumis tekkinud nt moe-, spordi-, reklaami- jm filosoofiad. Kui teaduses on uurimistöö vektor suunatud ettepoole, siis filosoofias on loomulik, et mingi aktuaalse probleemi lahendamisse kaasatakse filosoofiaajalooline arsenal. Platon, Aristoteles, Descartes, Locke, Kant, Hegel, Russell, Wittgenstein jt mõttekorüfeed pole vananenud, nad, täpsemalt nende pakutud lahendusskeemid peamises sisus vähemuutuvatele põhiküsimustele, on tänases filosoofias täisosalised. Filosofeerimine on permanentne dialoog inimkonna suurvaimudega. Filosoofia ajalool on oleviku filosofeerimise praktikas põhimõtteliselt suurem ja olulisem roll
hagi tervikuna rahuldatud ja hageja saab nõuda ka menetluskulud välja. Nimelt, kui väljanõutud hüvitis ei ole just sümboolse summaga, ei ole võimalik hüvitist kõrgema astme kohtutes vaidlustada. 152-09 millal võib isikut ilma 17 loata filmida ja teost hiljem presenteerida? Isiku loata filmimine on lubat üksnes temaga seot aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks. 83. Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega varalise ja mittevaralise kahju deliktiõigusliku hüvitamise nõuded on VÕS järgi isiku surma põhjustamise korral? § 129 kui surma saanud isik pärast delikti elas ja kandis sellega seonduvalt kulutusi, siis on see hüvitatav lg 1 järgi, matusekulud lg 2 järgi. Ülalpidamishüvitis § 129 lg 3-6 isik, kes on põhj
psüühilise kujundi (vaimse elamuse) teke mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meelelelundeile. Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste , kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Fantaasia on kujutluse eriliigiks. Fantaasia rakendub eelkõige probleemsituatsioonis, s.o olukorras, kus olemasolevad teadmised ja kogemused ei võimalda aktuaalse ülesande lahendust kohe ette kujutada. Fantaasia on sellises olukorras vahendiks, mis võimaldab üle hüpata faktiaukudest, seostada senise kogemuse põhjal seostamatut, kujutleda olukordi ja situatsioone lõppastmes ka siis, kui loogilisel teel seda teha on võimatu või raske. See on fantaasia esmane ja kõige olulisem funktsioon Kujutluse omadused 1. Fantaasia ja kujutlus on tegelikkuse ennetava tunnetamise vormid, nad on teisesed ja üldistavad. 2
psüühilise kujundi (vaimse elamuse) teke mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meelelelundeile. Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste , kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Fantaasia on kujutluse eriliigiks. Fantaasia rakendub eelkõige probleemsituatsioonis, s.o olukorras, kus olemasolevad teadmised ja kogemused ei võimalda aktuaalse ülesande lahendust kohe ette kujutada. Fantaasia on sellises olukorras vahendiks, mis võimaldab üle hüpata faktiaukudest, seostada senise kogemuse põhjal seostamatut, kujutleda olukordi ja situatsioone lõppastmes ka siis, kui loogilisel teel seda teha on võimatu või raske. See on fantaasia esmane ja kõige olulisem funktsioon Kujutluse omadused 1. Fantaasia ja kujutlus on tegelikkuse ennetava tunnetamise vormid, nad on teisesed ja üldistavad. 2
3. Metafüüsilised väited, mis ei lange punktide 1 ja 2 alla, on sisutud. 4. Kõik moraali, esteetikat ja religiooni käsitlevad väited on mittekontrollitavad ja mõttetud. Niisiis oli loogiliste positivistide võtmeküsimuseks väidete kontrollitavus ehk verifitseerimine. Ajapikku selgus, et usaldusväärne verifitseerimine pole üldjuhul võimalik ei loodusteadustes ega sageli ka mitte matemaatikas (Gödeli resultaadid mittetäielikkusest), ning loogiline positivism kaotas oma aktuaalse (aga mitte ajaloolise) tähenduse. Loogiliste positivistide kolm põhihuvi olid loogika, keel ja taju. Russell alustas loogikaga, jätkas tajuprobleemidega ja lõpetas semantikauurijana; Carnap alustas tajust, jätkas semantikaga ja lõpetas loogikuna. Kesksel kohal neist kolmest probleemiringist seisis keel ja keelefilosoofia. Protsessi sajandivahetuse logitsistlikust optimismist neljakümnendate aastate n.ö. küpsema suhtumiseni illustreerib hästi Ludwig Wittgensteini vaadete areng
inimest väga erinevalt käituda, sest selle oodatava tulemuse väärtus on erinev; (5) eneseregulatsioonisüsteemid ja plaanid - standardid ja reeglid, mis inimene enesele võtnud on ning enese-hüvitused ja -karistused. (Mischel, 1976). Seega võib üks-ja-sama situatsioon eri inimeste jaoks täiesti erinev olla. Enamgi veel, oma käitumisega inimene muudab situatsiooni erinevaks. Teravmeelseid katseid kokku võttes eristab Bandura potentsiaalsest keskkonnast (mis on kõigile sama) aktuaalse keskkonna (mis on eri viisil käitujate jaoks üpris erinev). Õpiteooriate seletus ebanormaalsele (e. väärkohanenud) käitumisele väidab, et need on niisama nagu normaalsed (kohanenud) käitumisedki, õpitud. Õpib inimene kas klassikalise, operantse või mudelõppe teel. Seega võib inimene õppida ka ilma kinnituseta, omandada käitumisviise, mida ei tasustata ning osata loobuda teistest, mida ei karistata. Õpitud käitumist esitab inimene aga vaid siis, kui seda tasustatakse
of the turnover indicated in the income statement had significantly decreased. This was due to lower gross profit as the cost of sales increased in the income statement. Gross profit changed as the research indicated that operating expenses were transferred from marketing costs to cost of sales. SISSEJUHATUS Kõik raamatupidamiskohustuslased on kohustatud oma raamatupidamist korraldama juhindudes raamatupidamist korraldavate põhinõuetega. Selle kohaselt peab ettevõte tagama aktuaalse, objektiivse ja võrreldava info oma finantsseisundist ja majandustulemustest. Iga raamatupidamiskohustuslane peab dokumenteerima kõik majandustehingud ning selle alusel koostama ja esitama majandusaasta aruanded ning finantsaruanded kooskõlas seaduste ja juhenditega (RPS, § 4). Finantsarvestus klassifitseerib ettevõtte tehingud tavapäraselt rahas, vastavalt kehtestatud printsiipidele, raamatupidamisstandarditele ja juriidilistele nõuetele. Ettevõtte raamatupidamine peab
nõuet. Edasiste rikkumiste ärahoidmiseks võib andmesubjekt taotleda ka rikkumine toimepannud andmetöötleja poolt andmete töötlemise keelamist andmesubjekti suhtes. Isikuandmete ebaseadusliku töötlemisega seostuvad ka ebaõigete faktiväidete ja au teotavate väärtushinnangutega seonduvad tsiviilvaidlused. Riigikohus on leidnud, et isiku kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta on üldjuhul lubatav vaid selle isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks. Sellele lisandub eeldus, et isiku kujutise kasutamine on päevasündmuse kajastamiseks vajalik ning avalikkuse huvi kaalub üles isiku huvi. Töödeldavad andmed võivad olla küll õiged, kuid nende andmete esitlemine teatud alatooniga võib luua andmesubjektist teatud negatiivse kujutelma, mis vastavalt RK seisukohale on tõlgendatav ebakohase väärtushinnanguna. Isiku kujutise õigustamatut kasutamist ei ole võimalik ümber lükata ning seetõttu
Matemaatiline lõpmatus piiramatus, ääretus, lõputus, mõõtmatus, igavene, lõpmata suur suurus, lõpmata väike suurus, jne. (Vajalik Universumi kirjeldamiseks.) Aktuaalne lõpmatus korraga etteantud lõpmatus, lõpmatu suurus tervikuna. (Lõpmatuse tavakäsitlus) Potentsiaalne lõpmatus tõkestamatus, lõpmatult suur suurus on suurem igast etteantud arvust, lõpmatult väike suurus on väiksem igast etteantud arvust. (Aristotelese loodud mõiste aktuaalse lõpmatuse paradokside vältimiseks.) Metafüüsiline lõpmatus täielikkus, täiuslikkus, kooskõlalisus, absoluutne, ühesus, komplektsus, jne. (Vajalik nt Jumalast rääkimiseks.) (L5) KESKAJA FILOSOOFIA MÕISTEID Absoluut on vaimne olend, isik Jumal absoluut igas mõttes, kellel on olemas kõik positiivsed omadused ülimal määral. Atribuut paratamatu omadus. Jumala atribuute: ta on kõikvõimas, kõiketeadev ja
Relatiivsusteooria põhiidee: Olemas on vaid see, mille mõju on kohale jõudnud. Kui teade sündmusest on alles teel, siis see sündmus on antud vaatleja jaoks veel toimumata. Ruum on olemas vaid sedavõrd, kui temas on kehi. Aeg on olemas vaid sedavõrd, kui temas toimuvad sündmused. Relativistlik kiiruste liitumisseadus rahuldab piirkiiruse saavutamatuse nõuet: kiiruste v1 ja v2 summa u = (v1 + v2) / (1 + v1 v2/c2), millest v1 = c korral ka u = c. Piirkiirusel on aktuaalse lõpmatuse omadused (võid juurde liita, kui palju tahad, see ei muuda midagi). Kui tegevuspaik vaatleja suhtes liigub, siis selle vaatleja jaoks: Ajavahemikud pikenevad: t = t0 , kus t0 on omaaeg (aeg paigaloleva kella järgi). Pikkused lühenevad: l = l0 / , kus l0 on omapikkus (pikkus eseme taustsüsteemis). Mass suureneb: m = m0 , kus m0 on seisumass (keha mass keha endaga seotud taustsüsteemis).
Relatiivsusteooria põhiidee: Olemas on vaid see, mille mõju on kohale jõudnud. Kui teade sündmusest on alles teel, siis see sündmus on antud vaatleja jaoks veel toimumata. Ruum on olemas vaid sedavõrd, kui temas on kehi. Aeg on olemas vaid sedavõrd, kui temas toimuvad sündmused. Relativistlik kiiruste liitumisseadus rahuldab piirkiiruse saavutamatuse nõuet: kiiruste v1 ja v2 summa u = (v1 + v2) / (1 + v1 v2/c2), millest v1 = c korral ka u = c. Piirkiirusel on aktuaalse lõpmatuse omadused (võid juurde liita, kui palju tahad, see ei muuda midagi). Kui tegevuspaik vaatleja suhtes liigub, siis selle vaatleja jaoks: Ajavahemikud pikenevad: t = t0 , kus t0 on omaaeg (aeg paigaloleva kella järgi). Pikkused lühenevad: l = l0 / , kus l0 on omapikkus (pikkus eseme taustsüsteemis). Mass suureneb: m = m0 , kus m0 on seisumass (keha mass keha endaga seotud taustsüsteemis).
Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. Esmasus Teisesus Kolmasus Kvaliteet Eksistents Seadus Loogilises plaanis Monaad, Diaad Triaad ühekohaline predikaat Ontoloogilises Potentsiaalsus. Väljendab Üleüldisus, plaanis Subjektiväline aktuaalse katkematus, psüühiline eksistentsi fakti regulaarsus määratus, mida ei tehing saa taandada mõttele Igasuguse teadvuse Kogemus, mis Lisandub Tunnetuslikus seisundi tekib kahe asja mentaalne element plaanis kvalitatiivne (Ego ja mitte-Ego) määratus koosmõjust (võitlus,
Kui sotsiaalpedagoogikast 1 1 8 9 eemaldada pedagoogika, mille poolest erineb see siis veel aktuaalse sotsiaalse praktika empiiriline uurimine (Thole ja sotsiaaltööst? (Reyer 2002,408). Nii saigi võimalikuks, et Teise Galuske 2003, 895-896). maailmasõja järgse perioodi sotsiaalpedagoogika õppekavad Eesti lugejale on oluline märkida, et alates 1999. ülikoolides koosnevad valdavalt vaid üldpedagoogika aastast on ajakiri Zeitschrift fiir Sozialpädagogik
Toimekas mina vastutab info aktiivse integreerimise eest ning oma käitumise juhtimiseks vajalike reeglite ja põhimõtete eest. Seega tegeleb toimekas mina hoidla mina aktiivse ülesehitamisega. Aja jooksul kohandab aga hoidla mina mu väärtusi ja eneseregulatsiooniprotsesse nii, et need oleksid mina enesemääratuse osaga kooskõlas. Mina-erinevuse teooria Higgins (1987, 1996) lõi mina-erinevuse teooria, mille kohaselt eksisteerib erinevus aktuaalse mina ja ideaalse mina vahel. Aktuaalne mina on see, mis esindab meie arvates meil olemas olevaid omadusi ja ideaalmina see, mis väljendab meie lootusi, soove ja püüdlusi. Ideaalmina on kui isiklik juht, mis annab meie tegevustele suuna. Ta on ka emotsionaalsuse allikaks ideaali saavutamisel kogeme positiivseid ja selle mittesaavutamisel negatiivseid emotsioone. Selle mudeli kohaselt on olemas ainult üks tuumikmina ja ainus ideaalmina
õigustloovate aktide tekstidega. Õigustloova akti tekst on normatiivne alus õigusele vastava lahenduse leidmisel. Normatiivne alus jõuab juristi ette mitte “valmis kujul”, vaid tekstina, milles sisaldub õigustloova akti või selle sätte normatiivne ehk siduv mõte ja eesmärk. Keelereeglite järgimine ning sõna tähenduse otsimine on oluline osa tõlgendamisest, tõlgendamine on meetodiõpetuse tähtsaim osa. Jurist peab õigusest ARU SAAMA selleks, et rahuldada aktuaalse sotsiaalse tegelikkuse nõudmisi. Tõlgendamine on üheltpoolt teaduse enda osa kui meetodite, vahendite, võtete süsteemne seletamine ja teiselt poolt kindlate seaduspärasuste ja reeglite alusel toimuv tegutsemine objektiivse õiguse mõtte ja eesmärgi teadasaamisel Tõlgendamine ei ole mitte niivõrd arusaamine, kui just tunnetusprotsessi kõrvallüli. Tõlgendaja vaeb mitmeid võimalikke tähendusi, tuginedes eelnenud teksti seostele ja
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
Aju aktiveerimine retikulaarformatsiooni poolt kutsub esile virgusseisundi. Aju elektriliste potentsiaalide mõõtmine võimaldab uurida tähelepanu närvimehhanismide tööd. Risto Näätänen on üksikasjalikult uurinud aju negatiivse elektrilise potentsiaali teket mittekokkulangevuse avastamise ülesandeis (mismatch negativity). Erinevuste avastamise mehhanism võib olla automaatne tähelepanu genereerimise mehhanism ajus, mis põhineb stimulatsiooni mälus hoitud mudeli ja aktuaalse stiimuli võrdlemisel. Nii võiks toimuda reageerimiseks vajalike kategooriate loomine ajus. Erinevuste avastamist on võimalik inimestele õpetada ja neid ümber õpetades erinevuse mõistet nende jaoks laiendada. Sedalaadi tööd tekitavad küsimuse sensoorse intelligentsuse olemasolust ja selle panusest inimese üldisesse intelligentsusesse ning samuti teadvustatuse tekke piiridest ja võimalustest. © AAVO LUUK 2003 - 2004
E m o t s i o o n i d on hindamise kõige esmane, vahetu ja spontaanne vorm. Seda on piisavalt hästi tõestanud oma monograafiates nii Hapsirokov (1972) kui ka Simonov (1981). Simonovi järgi on emotsioonide tekkeks hädavajalikud ja küllaldased alati ja ainult kaks faktorit (kõik muud faktorid võivad põhjustada vaid emotsioonide variatiivsust): vajadus (tarve); selle vajaduse rahuldamise tõenäosus (võimalikkus). Emotsioone võime määratleda kui aktuaalse vajaduse ja selle rahuldamise võimalikkuse peegeldust (tunnetust), millele antakse hinnang kas geneetilise või varasema individuaalse kogemuse alusel. See tähendab, et emotsioonid on oma loomult hinnangulised. Kuigi Simonov nimetab veel emotsioonide ümberlülitavat, kinnistavat ja kompenseerivat funktsiooni, on meil siiani kõige rohkem tähelepanu juhitud just viimasele. See tähendab emotsioonide teket ja vajadust situatsioonides, kus informatsiooni jääb väheks. Põhjust
Toimetaja kinnitas ametisse vastav parteikomitee. Kõige tähtsam oli seejuures poliitiline sobivus parteipilet pidi pealekauba taskus olema. Toimetuse juhtivad töötajad, nagu tema asetäitja, vastutav sekretär, osakondade juhid, võttis toimetaja tööle oma käskkirjaga, mille parteikomitee pidi kinnitama. Toimetajailt nõuti parteilisust ja printsipiaalsust. Kogumik Ajaleht kirjutas 1970 toimetaja kohta: "Ta peab suutma orienteeruda, oskama suurest sündmustehulgast välja valida aktuaalse, kaaluka. Mõistagi peab ta põhjalikult tundma ajalehetööd, selle spetsiifikat. Ideaalne on, kui ta oskab ka ise hästi kirjutada ning kasutab seda oskust." Toimetaja pidi käima parteikomitee büroo istungitel, pleenumitel, istungjärkudel, lugejatega kohtumas jms. Toimetajad pidid ise sekkuma toimetuse töösse, kui kusagil oli mingit ohtu oodata (näiteks ajalehes Edasi oli tihedamini toimetajat näha Herilase tegemise juures ja kultuuriosakonnas)
suurendavad RK-se omakapitali, va. omanike tehtud sissemaksed omakapitali 5) kulu- aruandeperi.-i väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad RK-se omakapitali, va. omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. 6) kasum(kahjum)- RK-se aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded. RK-ne on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine RK-se finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid 3) kirjendama kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded 5) säilitama raamatupidamise dokumente Kassapõhine arvestus- on majandustehingute kajastamine vastavalt majandus-tehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele (võivad kasut
TÕLGENDAMINE Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õigusnormi rakendamisel on hädavajalik õiguse tõlgendamine. Juriidiline interpretatsioon (tõlgendamine) on seotud filosoofilise hermeneutikaga. R. Ihering on juristide interpreteerivat tegevust iseloomustanud kui vahendamist kirjutatud õiguse ja elu vahel. Jurist soovib õigust mõista selleks, et rahuldada aktuaalse sotsiaalse tegelikkuse nõudmisi. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab õigusnormi teksti arusaadavaks. Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Seega kujutab subsumeerimise algusfaas endast mitte õigusliku hinnangu andmist, vaid juriidilist tähendust omavate eluliste asjaolude leidmist, nende olemuse määratlemist. Elulistele asjaoludele antakse õiguslik hinnang, mis võimaldab õiguse süsteemset iseloomu
hea- ja kurjatundmise puult? Nii uskumatu kui see aga ei tunduks ei taipa paljud inimesed selle põhjust. Jumal teadis või vähemalt aimas, et inimesed ei tee vahet heal ja kurjal. Pealtnäha absurdsel väitel on tegelikult vägagi reaalne tagapõhi. Seda näitab reaalne elu planeet Maal. Teada on palju juhtumeid, mille korral ei tee inimene vahet heal ja halval. Vahel sooritatakse heade tegudega palju halba ja ka vastupidi. Võtame näiteks ühe aktuaalse teema ühiskonnas homosek- suaalsuse. Seksuaalvähemusi enamasti ei sallita ja neid kiusatakse taga. Nende korraldatud paraade rünnatakse vahel isegi väga vägivaldselt. Vihkamine, sallimatus ja agressiivsus nende vastu on enamasti väga laialt levinud. Seksuaalvähemustele on mõistetud isegi surma. Selline asjaolu illustreerib väga hästi ülaltoodud väidet. Loomulikult ei paluta, et inimesed peaksid hakkama neid lausa armastama ( kuigi see halba ei teeks )
hea- ja kurjatundmise puult? Nii uskumatu kui see aga ei tunduks ei taipa paljud inimesed selle põhjust. Jumal teadis või vähemalt aimas, et inimesed ei tee vahet heal ja kurjal. Pealtnäha absurdsel väitel on tegelikult vägagi reaalne tagapõhi. Seda näitab reaalne elu planeet Maal. Teada on palju juhtumeid, mille korral ei tee inimene vahet heal ja halval. Vahel sooritatakse heade tegudega palju halba ja ka vastupidi. Võtame näiteks ühe aktuaalse teema ühiskonnas homosek- suaalsuse. Seksuaalvähemusi enamasti ei sallita ja neid kiusatakse taga. Nende korraldatud paraade rünnatakse vahel isegi väga vägivaldselt. Vihkamine, sallimatus ja agressiivsus nende vastu on enamasti väga laialt levinud. Seksuaalvähemustele on mõistetud isegi surma. Selline asjaolu illustreerib väga hästi ülaltoodud väidet. Loomulikult ei paluta, et inimesed peaksid hakkama neid lausa armastama ( kuigi see halba ei teeks )
hea- ja kurjatundmise puult? Nii uskumatu kui see aga ei tunduks ei taipa paljud inimesed selle põhjust. Jumal teadis või vähemalt aimas, et inimesed ei tee vahet heal ja kurjal. Pealtnäha absurdsel väitel on tegelikult vägagi reaalne tagapõhi. Seda näitab reaalne elu planeet Maal. Teada on palju juhtumeid, mille korral ei tee inimene vahet heal ja halval. Vahel sooritatakse heade tegudega palju halba ja ka vastupidi. Võtame näiteks ühe aktuaalse teema ühiskonnas – homosek- suaalsuse. Seksuaalvähemusi enamasti ei sallita ja neid kiusatakse taga. Nende korraldatud paraade rünnatakse vahel isegi väga vägivaldselt. Vihkamine, sallimatus ja agressiivsus nende vastu on enamasti väga laialt levinud. Seksuaalvähemustele on mõistetud isegi surma. Selline asjaolu illustreerib väga hästi ülaltoodud väidet. Loomulikult ei paluta, et inimesed peaksid hakkama neid lausa armastama ( kuigi see halba ei teeks )
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
