närvikiududes on...Aktsioonipotentsiaalide levimise (informatsiooni edastamise) kiirus on osutatud aksoni tüüpides erinev. Müeliinkestaga aksonites on see hüppeline, kiire. Aktsioonipotentsiaal levib ühest Ranvier' soonisest järgmisse praktiliselt silmapilkselt. Müeliinkestata aksonites levib aktsioonipotentsiaal aga ühtlaselt ja suhteliselt aeglaselt piki kogu aksoni membraani pinda. Aktsioonipotentsiaalide levimise kiirus aksonis sõltub peale isolatsioonikihi ehituse ka jätke diameetrist: mida suurem see on, seda kiirem on levi. 42. Sünaps on ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne. 43. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis toimub järgmiselt: Lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele ärritusele (mehhaaniline, termiline, keemiline, elektriline) kui ka närviimpulsile
sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Refleksid. Refleksi mõiste. Refleksikaar kui närvisüsteemi funktsionaalne üksus. Reflaksikaare põhilised koostisosad ja nende funktsioonid. Tingimatu refleksi ja tingitud refleksi olemus. Tingitud reflekside kujunemise tingimused ja staadiumid
suunas tänu ioonide liikumisele läbi närviraku { Stiimuli tugevust kodeeritakse membraani aktsioonipotentsiaalide sageduse keeles. { Olulisemad neist on K ja { Inimese närvirakus suurim närviimpulsside Na ioonid sagedus on 1000 impulssi sekundis { Ioonipumbad paigutavad { Närvirakk võib ühes ajaühikus tekitada
Seintes puudub lihaskiht. • Veenid - Mahtuvusveresooned. Teatud vahemaa tagant asetsevad klapid mis võimaldab verel liikuda ainult ühes suunas. Väike vereringe: kopsuringe. Kopsuveenide süsteem Algab südame paremast vatsakesest ja suubub vasakusse kotta. Ülesanne: vere oksügeniseerimine kogu keha hapnikuvarustuse tagamiseks ja CO2 elimineerimine alveolaarõhku. 11. Südame erutustekke- ja juhtesüsteem. Erutustekke automatism südames, aktsioonipotentsiaalide erinevus sinuatriaalsõlmes ja töö müokardis. Südame erutustekke- ja juhtesüsteem Südames on südamelihase spetsialiseerunud kiududest moodustunud erutusjuhtesüsteem, kus tekib südame aktsioonipotentsiaal ja levib sealt südame eri osadesse. Süsteem koosneb 1. Siinussõlmest (sinuatriaalsõlm paremas kojas ülemise õõnesveeni suubumiskohas) 2. Atrioventrikulaarsõlm 3. His'i kimp 4. His'i kimbu sääred 5. Purkyne kiud (eritusjuhtesüsteemi lõppharudena)
16. Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õppimine? Operantset tingimist. Loom peab triki ära õppima, sest ta teab et iga kord kui ta trikki teeb, siis saab ta nt. preemiat. 17. Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta. 18. Mis on aversiivne tingmine ja millist käitumist niimoodi õpitakse? 19. Mis on aktsioonipotentsiaal, milline on tema laeng ja millise kiirusega liigub? Stiimuli tugevust kodeeritakse aktsioonipotentsiaalide sageduse keeles. Inimese närvirakus suurim närviimpulsside sagedus on 1000 impulssi sekundis. 20. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkude vaheline närviülekande toimumise koht. Sünapsi osad on presünaptiline askonilõpe, sünaptiline pilu, postsünaptiline närviraku membraan 21. Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem? Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid. 22
3 Näide telefoni põhjal: Info allikas on kõne , kodeeriv vahendaja on telefoni mikrofon, ülekandekanal on kaabel või lained, vastuvõtja on teise telefoni valjuhääldi ning info kasutaja on kuulaja. Häireallikas- mobiiltelefonil levi puudumine, taustamüra. Närvisüsteemis on infoallikas ärriti nt nõel. Vahendaja on aktsioonipotentsiaalide sensoorne muster, mille tekitab sensor. Ülekandekanaliks on närvikiud (aferentne närv). Vastuvõtja on sünapsid kesknärvisüsteemis ja kasutaja on tsentraalne sensoorne süsteem. Info ülekandekanalid: Maksimaalne infovool kanalis e kanali mahtuvus C=Imax/t. Bitt/s on ühik. On NEURONAALSED INFORMATSIOONIVOOD(objektiivne mõõtmine nt AP tekke mõõtmise põhjal), sõltub aferentse närvi võimest erutust edasi kanda ja PSÜHHOFÜÜSIKALISED INFORMATSIOONIVOOD
Füsioloogia Närvisüsteemi talitlus Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded 1. Pea- ja seljaaju. 1. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerne ns. Kesknärvisüsteem: peaaju + seljaaju Perifeerne ns: aferentne ja eferentne e. motoorne osa. Eferentne osa jaguneb omakorda: somaatiline motoorne ns ja autonoomne ns Autonoomne ns jaguneb: sümpaatiline ns ja parasümpaatiline ns · Närvisüsteemi peamised funktsioonid: homoöstaas, organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks, väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele kktingimustele. · Kesknärvisüsteemi (KNS) peamised funktsioonid: informatsiooni analüüs, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamine ja algatami...
töö 110-130 x min. - Raske keh. töö 160-190 x min. ¤ N/M: Naistel on kõrgem pulss, kui meestel ¤ Eluviisid: Suitsetamine tõstab pulssi.. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on EKG? Mida see näitab? Elektrokardiogramm- EKG - elektriliste potentsiaalide registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases ja mis ulatuvad keha välispinnani (südame aktsioonipotentsiaalide registreerimine - mehaaniline südamelihase töö graafiline kujutamine ning selle abil saab leida südame rütmihäireif, vatsakeste ülekoormust, südame veresoonte patoloogia tunnuseid. 6. Süstoolne indeks ja kuidas leitakse? Süstoolse indeksi abil saab määrata südame vatsakese süstoli faasi kestvust, võrreldes kogu tsükliga. Kui süstoolne indeksi väärtus suureneb 50%-ni või sellest kõrgemale, viitab see diastoli
-55mV-ni. Seda kutsutakse läviväärtuseks. Läviväärtuse ületanud signaal kutsub alati esile aktsioonipotentsiaali, mis levib ainult ühes suunas kuna tagasisuunas liikumine on takistatud refraktaaruse poolt. 4 Närviimpulss on suure kiirusega piki aksoneid leviv aktsioonipotentsiaalide laine. Närvirakk genereerib ühe aktsioonipotentsiaali iga 4 millisekundi järel ja see levib piki aksonit kiirusega kuni 100m/s. Kui aktsioonipotentsiaal on jõudnud aksonit pidi närviraku lõppu, siis vabaneb neurotransmitter, mis põhjustab teise närviraku membraani depolarisatsiooni ja aktsioonipotentsiaali indutseerimine. Närviraku sees edasikanduv signaal on elektriline, närvirakkudevaheline signaal on aga keemiline. Kahe närviraku kontakti kohta nim. sünapsiks.
negatiivne laeng) · Na+-ioonide tasakaalupotentsiaal saavutatakse 1 millisekundi jooksul · Närviraku depolarisatsiooni saavutamisel sulguvad Na+-kanalid ning algab K+-ioonide väljavool rakust kuni saavutatakse K+-ioonide tasakaalupotentsiaal -75 mV: · Närvirakk repolariseerub · K+-ioonide tasakaalupotentsiaal saavutatakse 2 millesekundi jooksul NÄRVIIMPULSS · Närviimpulss on suure kiirusega piki aksoneid leviv aktsioonipotentsiaalide laine: · Toimub membraani transientne depolariseerumine, millele järgneb repolariseerumine tasakaalupotentsiaalini (-60 mV) · Kui aksoni mingis piirkonnas tekib aktsioonipotentsiaal, siis selle piirkonnaga vahetult külgnevas alas tekib lokaalne depolarisatsioon, mis on piisav uue aktsioonipotentsiaali algatamiseks: · Signaali amplituud ei sumbu kuna kogu läbitava tee jooksul toimub signaali pidev võimendamine
*närvirakkude kogumitest hallainest ja seda ümbritsevast närvikiudude poolt moodustatud juhteteedest valgeainest. pea- ja seljaaju töö toimub tihedas koostöös, nad organiseerivad organismi talitlusi ja kooskõlastavad elundsüsteemide tööd. Perif NS: *varustada KNS infoga nii sise- kui väliskeskkonnast; *edastada KNS käsud efektororganitele. Perif NS jaguneb: *aferentne e sensoorne osa - info suunamine aktsioonipotentsiaalide näol retseptoritelt KNSi *eferentne e motoorne osa. 1. somaatiline motoorne NS(aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele, südamelihasele, näärmetele), 2. autonoomne e. vegetatiivne NS(suurendab aktsioonipotensiaale KNS-st sile- ja südamelihastele, näärmetele. tegutseb eelkõige siseelundite töökorraldusega, reguleerimise ja ühtlustamisega.) 3 tüüpi retseptoreid: *eksteroretseptorid võtavad ärritusi vastu väliskeskkonnast
Suhtelise refraktaarsuse faasis toimub erutuvuse taastumine, kuigi mitte täielik. Supernormaalse ja subnormaalse erutuvuse faasis on kiu erutuvus lähtetasemega võrreldes vastavalt kõrgem ja madalam. Närvi(lihas)kiu erutuvuse muutumise seaduspärasustest tulenevalt ei saa aktsioonipotentsiaal piki kiudu enam tagasi pöörduda, kui ta ühes suunas kord juba levima on hakanud. Samuti tuleneb nendest seaduspärasustest tõsiasi, et närvikius edastatavate aktsioonipotentsiaalide sagedus on piiratud Närviimpulss kujutab endast suure kiirusega piki närvikiudusid edastatavat aktsioonipotentsiaalide lainet. Närviimpulss on informatsiooni edastamise kõige kiirem viis inimese organismis. 5. Sünapsi ehitus ja impulsi levik. Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber.
siis on selle põhjuseks Ca+ sissevoolu suurenemine, kuna enamik Na + kanaleid on inaktiivses staadiumis. Kolmandas ehk repolarisatsiooni faasis esineb Na + kanalite taastumine ning seetõttu aitab Na+ ioonide vool kaasa järeldepolarisatsiooni tekkele. Varajase järeldepolarisatsiooni poolt aktiveeritud aktsioonipotentsiaal võib muutuda iseennast süvendavaks ning viia korduvate järeldepolarisatsioonideni tekkeni, mis omakorda suurendavad aktsioonipotentsiaalide sagedust. EKG-s võivad tekkinud uued aktsioonipotentsiaalid näida ektoopiliste löökidena. Kliiniliselt võib varjane järeldepolarisatsiooni olla polümorfse ventrikulaarse tahükardia ehk torsades de pointes- sündroomi tekke põhjuseks. Torsades de pointes sündroomi korral võib patsiendil esineda peapööritust ja ka minestamist ning see sündroom võib viia äkksurmani, kui arütmia muutub vatsakeste fibrillatsiooniks. 2.1.3.2
struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meelesüteem funktsionaasest aspektist vaadelduna koosneb kolmest osast: 1) sensorist e retseptorist 2) aferentsetst juhteteedest 3) kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Sensoris muudeatakse ärritaja energia sensormembraani permeaabluse muutuse kaudu sensoripotentsaaliks (SP). Seda protsessi nim transduktsiooniks. SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke, ms juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemi osadesse. SP iseloomustab see, et ta: 1) tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2) muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3) levib membraani mööda elektrooniliselt 4) summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt 5) vallandab sensoriga ühenduses olevas aferentses närvis aktsioonipotentsiaalide tekke ja kannab seetõttu nime generaatorpotentsiaal. 20. Puutetundlikkus
lõtvumiseks. Tetaaniline kontraktsioon saavutatakse 40 Hz ärritussageduse korral Vastavalt ärrituse iseloomule jaotatakse: Üksikkontraktsioon - lihas või lihaskiud vastab ühekordsele ärritusele lühiaegse ja suhteliselt nõrga kontraktsiooniga Tetaaniline kontraktsioon - tekib üksikkontraktsioonide summeerumise tulemusena. Summatsioon tekib, kui kahe erutuse vaheline aeg on väiksem üksikkontraktsioonide kestusest, ületab seejuures aktsioonipotentsiaalide kestuse. Selliselt summeerunud kontraktsioon on oma jõult suurem kui üksikkontraktsioon. 26. Lihastoonuse mõiste ja tekke põhjus. Lihased säilitavad ka täieliku lõõgastumise korral teatud pingeseisundi e. lihastoonuse, sest neile saadetakse pidevalt närvikeskustest impulsse ja samal ajal saavad keskused signaale lihasekiu pikkuse ning pinge kohta lihaskäävilt ning kõõluste ja sidekirmete retseptoritelt. (Lihaskääv on ligikaudu 1 mm pikkune lihasekiudude vahel asuv moodustis, mis
temperatuurimuutustele reageerivad sensorid → Termosensorid, d) Nägemismeele valgustundlikud sensorid → Fotosensorid, e) Haistmis- ja maitsmismeele ning siseelundite keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes tundlikud sensorid → Kemosensorid 166."Meelesüsteemi sensorid võtavad vastu ärritusi ja muudavad ärritaja energia sensoripotentsiaaliks. Sensoripotentsiaal põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke. Aktsioonipotentsiaalid juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse kesknärvisüsteemi osadesse." TÕENE 167."Kuulmiselundi moodustavad väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrva tigu, tasakaaluelundi aga sisekõrva esik ja poolringkanalid. Välis- ja keskkõrva eraldab trummikile. Õhurõhk kahel pool trummikilet tasakaalustub kuulmetõrve abil, mille kaudu pääseb õhk neelust trummiõõnde. Trummikile võnkumisi antakse edasi sisekõrva kuulmeluukeste – vasara
elektrilise isolatsiooni tagamine. 20. Erutuse leviku iseärasused müeliintupeta ja müeliintupega närvikiududes. Aktsioonipotentsiaalide levimise (informatsiooni edastamise) kiirus on osutatud aksoni tüüpides erinev. Müeliintupega aksonites on see hüppeline, kiire. Aktsioonipotentsiaal levib ühest Ranvier' soonisest järgmisse praktiliselt silmapilkselt. Müeliintupeta aksonites levib aktsioonipotentsiaal aga ühtlaselt ja suhteliselt aeglaselt piki kogu aksoni membraani pinda. Aktsioonipotentsiaalide levimise kiirus aksonis sõltub peale isolatsioonikihi ehituse ka jätke diameetrist: mida suurem see on, seda kiirem on levi. Akson e. neuriit on närviraku ühtlase diameetriga kõige pikem jätke, ulatusega mõni mm kuni 1 m. 21. Sünapsi mõiste ja struktuur. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis. Sünaps-ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne. Sünapsid on tundlikud keemiliste ainete suhtes
vaimne tegevus (mõtted, emotsioonid, teadvus) ei ole käsitatav automaatse vastureaktsioonina saabunud infole. 2. perifeerne närvisüsteem (PNS): närvid ja ganglionid. PNS peamised ülesanded on: varustada KNS-i infoga nii sise- kui väliskeskkonnast ja edastada KNS-i “käsud” efektorganitele. PNS jaguneb: 1.aferentne e sensoorne osa - peamiseks ülesandeks on informatsiooni suunamine aktsioonipotentsiaalide näol retseptoritelt 2. eferentne e motoorne osa - peamiseks funktsiooniks on aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele PNS eferentne e motoorne osa jaguneb: 1.somaatiliseks motoorseks närvisüsteemiks 3 2
KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Keha vedelikuruumid. Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedeli...
sensoripotentsiaaliks (SP) transduktsioon 1) SP tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2) muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3) levib mööda membraani elektrotooniliselt 4) summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt 5) vallandab sensoriga ühenduses olevas aferentses närvis AP tekke ja kannab seetõttu nimetust generaatorpotentsiaal SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke(transformatsioon), mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse KNS osadesse. Sensorite jaotus vastavalt asukohale · eksterosensorid kohandunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks; neid võib jaotada veel ärritaja ja sensori vahekauguse alusel distantssensorid kontaktsensorid · propriosensorid paiknevad liigestes, lihastes · entero- e vistserosensorid paiknevad siseelundites
Hüübimishäired. (L, lk 40) Aktiivne hemostaas Puudulik hemostaas Hemofiilia (A-tüüp, B-tüüp) Trombotsütopeenia Hüübiisfaktorite spnteesi häired Tromboemboolia Ateroskleroos (L, lk 42) Vere hüübimise sisemine ja välimine tee (L, lk 35) 10. Vereringe üldine iseloomustus: suur ja väike vereringe. Vereringe2014magistriõpe.pdf Õpik lk 47. 11. Südame erutustekke- ja juhtesüsteem. Erutustekke automatism südames, aktsioonipotentsiaalide erinevus sinuatriaalsõlmes ja töömüokardis. 29 12. Südame pumbafunktsiooni iseloomustus. Vatsakeste tsükli jaotus faasideks, rõhu ja mahu muutused nendes faasides. Vererõhu väärtused vereringe eri osades. Enne vatsakeste tsükli toimub kodade tsükkel. Kodade tsükkel: Kodade süstool (0,1s) Vatsakestesse lisatakse veri, mis oli kogutud kodadesse diastooli ajal
Oma kognitsioone ja emotsioone hakkavad kontrollima siis, kui täidesaatva tähelepanu võrgustikud on küpsemad (u 3-4-aastastena). Tähelepanu ja teadvuse mehhanism: sükroniseerituse hüpotees - milles seisneb ja kuidas toimib? Üks võimalus on see, et tähelepanusüsteem tekitab sünkronisatsiooni erinevate sensoorset infot töötlevate neuronite vahel. • Ernst Niebur jt (2002) pakkus välja, et sünkroniseerimine ilmneb samaaegsel aktsioonipotentsiaalide saatmisel vastavatesse neuronitesse. • Närvierutuse sünkroniseerides need summeeruvad ja tulemuseks on suurem postsünaptiline potentsiaal (EPSP). Teadvuse alusmehhanismid? • Uurijad on välja pakkunud, et mõned kognitiivsed protsessid on teadvuse jaoks palju olulisemad kui teised – nt arvatakse, et keel võib olla üheks alusprotsessiks, kuna muudab inimese teadvuse olemust (keel kui ineterpreteerija). • Samas ei ole afaasia või parempoolse ajukahjustusega inimesed teadvusetud.
FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude ...
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põ...
Maris Kallus KKS 2010 Inimese organismi keemiline koostis 1. Elusa ja eluta looduse võrdlus: 1) Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2) Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3) Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4) Elusorganismid on võimelise paljunema. 2. Inimese keha ja maakoore atomaatse koostise võrdlus: Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik – osaleb oksüdatsiooniprot...
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
Membraanipotentsiaal on põhjustatud ainete elektrokeemiliste potentsiaalide erinevusest (katioonide ja anioonide kontsentratsioonide erinevusest) rakus ja rakuvälises ruumis. Reeglite järgi võrreldakse tsütosooli väliskeskkonnaga. Ühik peaks olema mV (neg väärtus?) 12. Nimetage membraanipotentsiaali tekkimise põhjusi. Kuigi kõigi loomarakkude ümber on stabiilsed potentsiaalide erinevused,suudavad ainult teatud tüüpi mebraanid vastata potentsiaalide muutumisele aktsioonipotentsiaalide genereerimisega. Iga kord, kui laetud osakesed liiguvad membraani ühelt küljelt teisele, tekib elektrivool. Selliseid voole saab peenete meetoditega registreerida, paigutades elektroodid mõlemale poole membraani. Membraanipotentsiaal tekib difusiooni tõttu. (rohkem!) 13. Rakumembraani, kloroplasti tülakoidi, mitokondri sisemembraani membraanipotentsiaali väärtused. : Rakumembraan on -15 mV. Kloroplastides on -30 mV. Mitokondrites ioonide tasakaalustus suur, seega -180 mV
Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) – transduktsioon SP tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest, levib mööda membraani elektrotooniliselt, summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt, vallandab sensoriga ühenduses olevas aferentses närvis AP tekke ja kannab seetõttu nimetust generaatorpotentsiaal. SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke(transformatsioon), mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse KNS osadesse. Sensorite jaotus vastavalt asukohale eksterosensorid – kohandunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks; neid võib jaotada veel ärritaja ja sensori vahekauguse alusel distantssensorid kontaktsensorid propriosensorid – paiknevad liigestes, lihastes entero- e vistserosensorid – paiknevad siseelundites Sensorite jaotus vastavalt ärritaja iseloomule
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
Viimane koos reguleerimisteooriaga moodustab küberneetika teadusharu. Märke vajatakse teate moodustamiseks ja ülekandmiseks. Näiteks tähestiku tähti, numbreid, morsemärke jne. Nendest valib infoallikas sobivamad. Niimoodi on võimalik üsna vähestest tähtedest moodustada palju verbaalset informatsiooni edastavaid sõnu ja lauseid. Enamasti kodeeritakse või transleeritakse infoallika märgid saatjas teisteks, vastavas sidekanalis edastamiseks sobivateks märkideks. Näiteks aktsioonipotentsiaalide jadad närvisüsteemis, sagedus- modulatsiooniga elektromagnetlained ultralühilaine raadiosaatjas. Kodeerimiseks nimetatakse kahe märgisüsteemi ühetähenduslikult vastavusse viimist. Sellele võib tuua palju näiteid. Näiteks tähestiku vastavus morsemärkidele, nahale avaldatud rõhu transformeerimine mehanoretseptoritelt lähtuvate impulsside jadadeks. Vastuvõtjas dekodeeritakse või desifreeritakse ülekantud info jälle ja antakse edasi infokasutajale esialgsel kujul.
See tähendab seda, et aktiivne ajupiirkond saadab oma impulsse kuhugi x ajupiirkonda ( x ajupiirkonda on mõeldud teadvuse ajupiirkonda, sest selle asukohta ajus veel ei teata ). Mingi ajupiirkonna aktiivsus tähendab ( info ) impulsside vastuvõtmist, töötlemist või edasi saatmist. Seda sellepärast, et neuronite aktivatsioon ja impulside liikumine ajus on omavahel väga tihedalt seotud. Membraanipotsentsiaali ja aktsioonipotentsiaalide vahel on väga tugev seos, kuid membraanipotentsiaalis võib esineda palju muutusi, mis aktsioonipotentsiaalides ei kajastu. Neuron või neuronite populatsioon aktiveerub alati siis, kui neile saabub impulss ( nad võtavad impulsse vastu ) või siis, kui nad ise saadavad impulsi mõnele teisele neuronile. Neuronite süsteemide aktiivsuste suurenemist või vähenemist mõistame närviimpulsside sageduse muutumisena. Aktiivsustel võivad olla ajalised mustrid ja rütmid.
Tänu sellele võetakse paremini vastu sisendit. Kuid töödeldud informatsioon võib siirduda ka visuaalsest ajupiirkonnast otsmikusagarasse. Seda võimaldab just sünkronisatsioon, mis esineb erinevate ajupiirkondade vahel. Sünkronisatsioon võimaldab informatsiooni ajus kiiresti ja tõhusalt edastada. Neuronipopulatsioonide aktiveerimisest on efektiivsem just sisend, mis on sünkroniseeritud. Aju kasutab sünkronisatsiooni, sest siis ei pea palju energiat kulutama rohkete neuronite aktsioonipotentsiaalide ( ehk impulsside ) välja saatmiseks. Sünkronisatsiooni korral on neid aga palju vähem. Kaks neuronit on omavahel funktsionaalselt seotud ainult siis, kui üks neuron saadab oma impulsi teisele neuronile. Seda võimaldab kahe neuroni sünkroonne aktivatsioon. Kõik see esineb ka erinevate ajupiirkondade vahel, mitte ainult üksikneuronite või neuronipopulatsioo- nide tasemel. Suur osa sensoorsetest signaalidest ( ehk impulsid ) läbivad taalamuse piirkonna. Edasi hakkavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
