Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
Tegevus- ehk aktsioonipotentsiaal on tingitud raku ja rakuvahelise ruumi potentsiaalide muutumisest. 94. Millised on ergastunud membraani mudelid? Kui närvi- ja lihasrakud on aktiivsed, toimub neis membraani potentsiaalist lühiajaline kõrvalekaldumine. Raku sisemus muutub positiivseks, kui membraanini on juhitud rohkem Na ioone, sest ainult Na ioonidel on positiivne tasakaalupotentsiaal (60 mV). Aktsioonipotentsiaali saab vallandada siis, kui rakuväline Na ioonide konts. on suur. Ergastuse aluseks on membraani Na+ juhtivuse suurenemine, membraani K+ juhtivus toimub K+ väljumisel. Membraani läbivust kontrollitakse Ohmi seadusega. 95. Mis on radioaktiivsus? Ühe keemilise elemendi isotoobi spontaanne muundumine, millega kaasneb elementaarosakeste või tuumade kiirgumine. 96. Iseloomustada -, -, -kiirgust. -kiirgus: heeliumi tuumade 2He4 voog laenguga +2 ja kiirgusega (3,9-5,6)*107 m/s. Osakeste...
Tipp-potentsiaal: - Kiire depolarisatsioon nullini tõusev osa - Ümberpolarisatsioon positiivse laenguga tipuosa - Kiire repolarisarsioon nullist allapoole langev osa 2. Järelpotentsiaal: - negatiivne järelpotentsiaal puhkepotentsiaalist väiksem - positiivne järelpotentsiaal puhkepotentsiaalist suurem Depolarisatsiooni kriitiline piir rakumembraani depolarisatsiooni minimaalne tase, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Aktsioonipotentsiaali iseärasused: - lävi ja üleläviärritused kutsuvad esile alati ühesuguse amplituudiga aktsioonipotentsiaali e. vastusreaktsioon ärritajatele toimub seaduse "kõik või mitte midagi" järgi. - Aktsioonipotentsiaal levib mööda närvi ja lihaskiudu ilma amplituudi alanemiseta. Postsünaptilised potentsiaalid tekivad närvi ja lihaskiududel rakumembraani osades, mis piirnevad sünapsitega,...
Sensoorne süsteem · kemoretseptorid reageerivad keemilistele ainetele · mehanoretseptorid reageerivad mehaanilistele stiimulitele · termoretseptorid reageerivad temperatuurile · fotoretseptorid reageerivad valgusele · notsitseptorid reageerivad koekahjustusele Retseptorpotentsiaal (retseptoorse raku membraanipotentsiaali muutus) kutsub esile edasiste ioonkanalite avanemise /sulgumise: - Na-kanali avanemine aktsioonipotentsiaali teke - Ca-kanali avanemine transmitterainete vabanemine, signaali ülekanne sensoorsele neuronile Ruumiosa, millest sensoorne üksus infot kogub, nimetatakse retseptoorseks väljaks. Mittespetsiifilised juhteteed edastavad infot, mis pärineb eri tüüpi retseptoritelt. Nad lõppevad ajutüve retikulaarformatsioonis, taalamuse ja ajukoore mittespetsiifilistes piirkondades. Neis kulgevat infot ei ole võimalik tajuda kui mingi kindla kehapiirkonnaga seotut...
· Sellist tasakaalu kontrollivad kaks faktorit: · Närviraku membraanis on ioonkanalid, mis lasevad läbi teatud ioone (mitte kõiki) · Ioonide ebaühtlane jaotus raku sise- ja väliskeskkonna vahel tagatakse ioonide aktiivtranspordi abil, näit. Na+-K+-pump · Puhkepotentsiaali suurus on -60 kuni -90 mV · Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali (AP) informatsiooni edastamiseks pika maa taha: · Aktsioonipotentsiaalid on suured lühiajalised membraanipotentsiaali muutused, mis levivad mööda aksoneid: · Närviraku ärritamine kutsub esile membraani ioonide läbilaskvuse muutuse, mille tulemusel tekib Na+-ioonide laviinitaoline sissevool rakkudesse, millega kaasneb depolarisatsioon puhkepotentsiaali vähenemine:...
Aga jah.. konspektis on ta kirjutanud tõesti -50 aga loengus ta rõhutas, just +40... ((Positiivse. umbes -50mV pole? arvan ka, et -50mV)) 31. Loetlege närviimpulsside tekkimises ja edasiliikumises osalevad transportvalgud. Na kanalid, K kanalid. Na/K pump. Veel midagi? Ligandiseoselised kanalid 32. Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus? 100-120 m/s 33. Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus? umbes 4ms 34. Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks? Aktsioonipotentsiaal on raku membraanipotentsiaali kiire järsk langus (membr pot on negatiivne) ja tõus kindla reeglipära alusel. 35. Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine? Pärast AP-d on rakk refraktoorses perioodis, mil teda ei ole võimalik enam erutada niimoodi. Seepärast ei saa impulss liikuda tagasi vaid ainult edasi selles sünapsis....
Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põ...
Tegevuspotentsiaal on kiire (alla 1 ms kestev) närviraku antud kohas vallanduv pingemuutus (depolarisatsioon), mis viib raku sisemuse pinge senisega võrreldes vastassuunaliseks, + 40 mV -ni välispinnaga võrreldes. Põhjuseks on ioonpumba poolt Na + ioonide kiire ja lühiajaline tagasijuhtimine rakku. Potentsiaalide tasakaal ehk membraanipotentsiaal taastatakse K+ ioonide rakust väljapumpamisega. Aktsioonipotentsiaali ehk närviimpulsi levimine toimub piki raku keha või jätke pinda. Närviimpulsi tekkele on iseloomulik perioodilisus (maksimaalne võimalik sagedus 1 kHz). Aksonis tekib tegevus-potentsiaal kõik või mitte midagi seaduspärasuse kohaselt, ent rakukehas ja dendriitides allub aktsioonipotentsiaal samadele põhimõtetele mis kehtivad edaspidi kirjeldatavate reflekside korralgi. Sünaps ja virgatsained ehk neurotransmitterid...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997....
Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läh...
19 Millise membraanipotentsiaali juures avanevad pingesõltuvad K kanalid närvirakkudes? ~ +50mV 20. Loetlege närviimpulsside tekkimises ja edasiliikumises osalevad transportvalgud. K/Na-ATPaas, Na kanalid, K kanalid. 21. Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus? 1m/s 100m/s mida jämedam või rohkem müeliniseeritud on närvirakud, seda kiiremini. 22. Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus? Tsükli kestvus 1-2 ms. 23. Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks? Aktsioonipotentaal on kiire membraani depolariseerumine, millele järgneb repolariseerumine ja puhkeseisundile omase membraanipotentsiaali taastumine. Seega toimub impulsi ülekandumisel membraani pidev depolariseerumine ja repolariseerumine. 24. Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine? Aktsioonipotentsiaali levik ainult ühes suunas piki aksonit on põhjustatud Na kanalite refraktsiooniperioodi...
Säilitatakse virgatsaine põiekestesse 2. Põiekesed sulanduvad rakumembraani 3. Selle tulemusel pääsevad virgatsained sünaptilisse pilusse · Mis on aktsioonipotentsiaal ja kuidas ta levib? Aktsioonipotentsiaal tekib närviraku ärritamise käigus. Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali info edastamiseks pika maa taha. Närviimpulssi ongi aktsioonipotentsiaali laine, mis liigub piki aksonit suure kiirusega. Tema laeng on positiivne. Levib kiirusega 100 m/s. Neurotransmitterid vabanevad aktsioonipotensiaali mjul närvilõomest ja muudavad teiste neuronite talitlust. Rahuolek potensiaalide vahe umbes 70 millivolti...
insuliin, kasvuhormoon) (autokriinne (rakust vabanev rakk mõjutab sama rakku) B) spetsiifiliste signaali edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutatavate molekulide järgi, mida antud signaalirajas kasutatakse (sonic hedgehog, notch, retseptor- türosiinkinaasid) Signaaliülekande rajad koosnevad mitmest etapist, kus osaleb palju valke (efekt ‘’otse’’ – nt muutes tsütoskeleti kuju, elektrilist signaali – aktsioonipotentsiaali - neuronis või läbi mitme vaheetapi geeniregulatsiooni kaudu jne). Geenitehnoloogia mudelorganismid. Sebrakala, hiir, mais, lehmad, bakterid DNA pakkimine, kromosoomide ehitus. Kromosoom- DNA ja valgu molekulide kompleks(nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. Replikatsioon....
15. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate informatsiooni edastamist närvisüsteemis. Puhkeseisundis on närvirakumembraanil (NRM) puhkepotentsiaal (PP). Sees negatiive, väljas positiivne laeng. Seda kontrollivad ioonkanalid, lastes läbi teatud ioone. Lisaks ioonide aktiivtransport (Na- K pump) Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali (AP) info edastamiseks. AP on suur hetkeline membraanipotentsiaali muutus, levib mööda aksonit. See tekitab NRM'i läbilaskvuse suurenemise, Na-ioonid valguvad massiivselt rakku → PP väheneb → → Sees positiivne, väljas negatiivne → Na-kanalid sulguvad, K-ioonid väljuvad rakust → NR repolariseerub Läbiväärtuse ületanud signaal kutsub esile AP, käitub „kõik või mitte midagi“ põhimõttel Närviimpulss on suure kiirusega piki aksoneid leviv AP laine, levib 100m/s...
„Surnud ringi“ katkestab väline faktor, milleks on Na+ kanali inaktivatsiooni värat. Kõik väratid reageerivad depolarisatsiooniga, aga inaktivatsiooni oma 0,5 ms hilinemisega. Kõik või mitte midagi seadus – iga signaal, mis on üle lävi (teatud potentsiaal, mille juures depolariseerumine vallandab aktsioonipotentsiaali ), põhjustab sama kuju ja suurusega aktsioonipotentsiaali, iga signaal ,mis on alla lävi, ei põhjusta üldse aktsioonipotentsiaali. AP levimisel tema amplituud(u 100 mV) ei muutu. AP levikukiirus varieerub erinevates närvikiududes 0,5-100 m/s, esinevad elektrotooniline saltatoorne levik. Viimane on kiirem ning energeetiliselt ökonoomsem. AP-d iseloomustab Maali-Liina, jaanuar 2012 Refraktaarsuse põhjustab Na+ süsteemi inaktiverumine eelnenud aktsioonipotentsiaali ajal....
Raku laengu muutumine. 4 Neurohormonaalne regulatsioon: neuroepofüüs, hormoonide trantsport ajuriptsi tagumisse ossa ja siis organism laiali. Keemilised ja elektrilised sünapsid. (õp., lk 177-178) Ühel neuronal võib olla kuni mitukümmend tuhat sünapseid. Keemilised sünapsid : Aktsioonipotentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsimembraani potentsiaali muutuse. Potentsiaali muutus : 1) erutuv postsünaptiline potentsiaal e EPSP (erutussünapsis: ülekandeaine toimel tekib postsünapsimembraani hüpopolarisatsioon või depolarisatsioon) 2) inhibeeriv postsünaptiline potentsiaal ehk IPSP(pidurdussünapsis : tekib postsünapsimembraani...
02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Ref...
Transportvalkudeks antipordid ja sümpordid. Nt Glükoosi transporditakse niimoodi rakku koos Na ioonidega. Aktsioonipotentsiaal on aksonite omane kiire membraani depolariseerimine ja selle järel repolariseerimine elektrilise signaali/ impulsi ülekandel (moodustud aksoni ja neuroni kokkupuutekohas). Aktsioonipotentsiaali kestvus on umbes 1-2 ms. Sünaps on kahe neuroni ühenduskoht, kus toimub impulsi edasiliikumine ühelt rakult teisele. Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule Närviimpulsi teke ja liikumine Stiimuli toimel vabanevad neurotransmitterid ja seostuvad jörgneva neuroni pinnaga Lokaalne neuroni membraani depolarisatsioon...
Tipp-potentsiaal: Kiire depolarisatsioon nullini tõusev osa - Ümberpolarisatsioon positiivse laenguga tipuosa - Kiire repolarisarsioon nullist allapoole langev osa 2. Järelpotentsiaal: - negatiivne järelpotentsiaal puhkepotentsiaalist väiksem - positiivne järelpotentsiaal puhkepotentsiaalist suurem Depolarisatsiooni kriitiline piir rakumembraani depolarisatsiooni minimaalne tase, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Aktsioonipotentsiaali iseärasused: 1)lävi ja üleläviärritused kutsuvad esile alati ühesuguse amplituudiga aktsioonipotentsiaali e. vastusreaktsioon ärritajatele toimub seaduse "kõik või mitte midagi" järgi. 2)Aktsioonipotentsiaal levib mööda närvi ja lihaskiudu ilma amplituudi alanemiseta. Postsünaptilised potentsiaalid tekivad närvi ja lihaskiududel rakumembraani osades, mis piirnevad sünapsitega, amplituud mõni mV ja kestus 10-15ms. Erutav postsün. pot...