FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.1 Nimi:Tauri Tamm Rühm:LP I (rühm II) Kuupäev: 25.03.09 Organismi vedelikuruumid, vere füsioloogia 1. Organismi vedelikuruumid on rakud, rakuväline piirkond. 2. Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, lümf ja vereplasma. 3. Sisekeskkonna homöostaas tähendab kõige üldisemas mõttes rakkudele optimaalse elukeskonna tagamist. 4. Sisekeskkonna suhteliselt stabiilsete parameetrite hulka kuuluvad sisekeskkonna maht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisaldus. 5. Veri koosneb: 1)vereplasma 2)vormelemendid( erütrotsüüdid,leukotsüüdid, trombotsüüdid) 6. Vere põhiülesanded on: homöostaas s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine, transpordifunktsioon (toitained, jääkained, hapnik, hormoonid, valgeliblede fagotsüteerimine, termoregulatsioon), kaitsefunktsioon. 7. Punaliblede ülesanne on hapniku t...
e. Puhkepotentsiaali üheks aluseks on K+ ja Na+ ning Cl- ja teiste anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotusrakusiseses ja rakuvälises vedelikus.ÕIGE 3. Kas rakusisese ja rakuvälise kontsentratsiooni erinevuse tõttu liiguvad K+ ioonid läbi avatud ioonkanalite ülekaalukalt rakku sisse või rakust välja? Vali üks: a. Rakku sisse b. Võrdselt nii rakku sisse, kui ka rakust välja. c. Rakust välja ÕIGE 4. Aktsioonipotentsiaali teke erutuva koe raku membraanis tähendab selle rakumembraani... Vali õige Vali üks või enam: a. Hüperpolariseerumist b. Repolariseerumist c. Polariseerumist d. Depolariseerumist ÕIGE 5. Vali õiged väited Vali üks või enam: a. Aktsiooni potentsiaali ajal muutub rakumembraani sisepinna laeng välispinna suhtes positiivseks.ÕIGE b. Aktsiooni potentsiaali ajal muutub rakumembraani sisepinna laeng välispinna
esinevat konstantset membraanipotentsiaali ka raku puhkepotentsiaaliks. Rahuolekus on membraan kõige paremini läbitav K+ ioonidele ning sellepärast on puhkepotentsiaal lähedane K+ ioonide tasakaalupotentsiaalile. Südamelihasrakud, mis ei ole osa juhtesüsteemist, omavad puhkepotentsiaal -90 mV. Samas sammuandja rakud, mille on loomulik automatism ja mis repolariseeruvad kuni -60 mV, ei oma pidevat puhkepotentsiaali, vaid genereerivad regulaarselt spontaanset aktsioonipotentsiaali. 1.1.1. Mehhanismid erutusjuhte süsteemis Sinuatriaalsõlme rakkude aktsioonipotentsiaal jagatakse kolme faasi. Esimeses neist ehk neljandas faasis toimub spontaanne depolarisatsiooni, mis käivitab aktsioonipotentsiaali kui membraanipotentsiaal tõuseb lävipotentsiaalini, milleks on -40 kuni -30 mV. Membraanipotentsiaal määrab ära kui paljud kiiretest naatrium kanalitest on puhke staadiumis, see tähendab võimelised depolarisatsiooniks, ja kui paljud kanalid on
1. Tipp-potentsiaal: Kiire depolarisatsioon nullini tõusev osa - Ümberpolarisatsioon positiivse laenguga tipuosa - Kiire repolarisarsioon nullist allapoole langev osa 2. Järelpotentsiaal: - negatiivne järelpotentsiaal puhkepotentsiaalist väiksem - positiivne järelpotentsiaal puhkepotentsiaalist suurem Depolarisatsiooni kriitiline piir rakumembraani depolarisatsiooni minimaalne tase, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Aktsioonipotentsiaali iseärasused: 1)lävi ja üleläviärritused kutsuvad esile alati ühesuguse amplituudiga aktsioonipotentsiaali e. vastusreaktsioon ärritajatele toimub seaduse "kõik või mitte midagi" järgi. 2)Aktsioonipotentsiaal levib mööda närvi ja lihaskiudu ilma amplituudi alanemiseta. Postsünaptilised potentsiaalid tekivad närvi ja lihaskiududel rakumembraani osades, mis piirnevad sünapsitega, amplituud mõni mV ja kestus 10-15ms. Erutav postsün. pot
· Sellist tasakaalu kontrollivad kaks faktorit: · Närviraku membraanis on ioonkanalid, mis lasevad läbi teatud ioone (mitte kõiki) · Ioonide ebaühtlane jaotus raku sise- ja väliskeskkonna vahel tagatakse ioonide aktiivtranspordi abil, näit. Na+-K+-pump · Puhkepotentsiaali suurus on -60 kuni -90 mV · Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali (AP) informatsiooni edastamiseks pika maa taha: · Aktsioonipotentsiaalid on suured lühiajalised membraanipotentsiaali muutused, mis levivad mööda aksoneid: · Närviraku ärritamine kutsub esile membraani ioonide läbilaskvuse muutuse, mille tulemusel tekib Na+-ioonide laviinitaoline sissevool rakkudesse, millega kaasneb depolarisatsioon puhkepotentsiaali vähenemine:
vabanevad tRNA ja mRNA molekulid. 15. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate informatsiooni edastamist närvisüsteemis. Närvirakk omab puhkeseisundis membraanipotentsiaali puhkepotentsiaali. Raku sisemembraanil on negatiivne, välismembraanil aga positiivne laeng. Sellist tasakaalu kontrollivad kaks faktorit: ioonkanalid (selektiivsed) ja ioonide aktiivtransport (Na+-K+ pump). Puhkepotentsiaali suurus on -60 kuni -90 mV. Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali (suur lühiajaline mempraanipotentsiaali muutus, mis levib mööda aksoneid) informatsiooni edastamiseks pikema maa taha. Puhkepotentsiaal tekib, sest puhkesesiundis laseb närviraku membraan läbi rohkem K + ioone kui Na+ ja Cl- ioone. Selle tulemusel liiguvad K+ ioonid rakust välja. Kui kanal on avatud, siis määrab ioonide liikumise elektrokeemiline gradient. Tekib puhkepotentsiaal, mille suurus on lähedane K+ ioonidetasakaalupotentsiaalile (-75mV). Ioonide kontsentratsioonide gradienti
Füsioloogia praktikum Erütrotsüütide arv- 25-30 x 1012 ( ¼ täiskasvanud organismi kõikidest rakkudest) 1 l veres on meestel 4,5-1012, naistel 4,5 x 1012 Erütrotsüüdid sisaldavad karboanhüdraasi, mis kiirendab süsihappe teket. Erütrotsüütide keskmine eluiga on 120 päeva. 1l veres on 4-10x109 leukotsüüti. Leukotsütoos e valgeliblede arvu tõus, leukopeenia- nende vähenemine. Tuumaga rakud. Agranulotsüüdid-(terakaseta tsütoplasma) lümfotsüüdid(25- 40%) ja monotsüüdid(4-8%). Tekivad luuüdis ja lümfisõlmedes. Valgeliblede loome- leukopoeesia. Hemoglobiin koosneb 4st polüpeptiidahelast, milles igaühes on 1 prosteetiline rühm-heem ehk tsentralse kahevalentse rauaaatomiga protoporfüriin. Molmass-64500. Olulisim transport O2 transport, samuti osaleb ta CO2 transpordis ja puhversüsteemina vere happe-leelise tasakaalu säilitamisel. 1 HB mol seob endaga 4 molekuli O2- oksügenatsioon. Tekkinud ühend Hb(O2)4 oksühemoglobiin. Hb konts meestel on 140-...
monomeeriga. Troponiin T seostub tropomüosiinile "pea-saba" põhimõttel. Paksude filamentide struktuur: Müosiin - 2 rasket (230 kD), 4 kerget (2 paari erinevaid 20 kD ahelaid) ahelat. Raskete ahelate "peadel" on ATPaasi aktiivsus 2 ning lihaskontraktsioonid toimuvad hüdrolüüsi arvel. 4.) Sarkomeeri funktsioneerimise alused. Aktomüosiini kompleks. Libisevate filamentide mudel ja ATP roll aktomüosiini kompleksi töös. Närviimpulsid, jõudes lihasesse, kutsuvad esile aktsioonipotentsiaali, mis levib t- tuubulite võrgustiku kaudu üle kogu sarkolemmi membraani ja lihaskiu. Signaal läbib triaadi hargmikku ja indutseerib Ca2+ ioonide vabanemise sarkomeerist. Ca2+ ioonid seonduvad kiudude sidumissaitidega ja indutseerivad kontraktsiooni. Lõdvestumise korral pumbatakse Ca2+ tagasi sarkomeeri. Aktomüosiini kompleks: vt. slaid 27 Libisevate filamentide mudel: vt. slaid 28 Skeletilihase kontraktsioonitsüklis põhjustab ATP sidumine müosiini
0,02-0,05 sekundit. Sel ajal saab erutust esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Refraktaarsusega hoitakse ära vatsakeste püsiva kokkutõmbe teke ja tagatakse südame töö rütmilisus. 4. Normaalselt tekib esmane erutus sinuatriaalsõlmes. Maksimaalse diastoolse potentsiaali tasemelt algab repolarisatsioonifaasi möödumise järel aeglane depolarisatsioon, mis saavutades kriitilise depolarisatsiooniläve e lävipotentsiaali, vallandab aktsioonipotentsiaali. 5. EKG registreerimise põhilülitused on keha punktid, kuhu asetatakse elektroodid elektriliste potentsiaalide registreerimiseks. 6. EKG sakid ja intervallid: P-sakk iseloomustab erutuse teket ja levikut kodades. P-Q interval vastab ajale erutuse tekke algusest kodades kuni vatsakeste müokardi erutumise alguseni. Q-sakk näitab erutuse levikut papillaarlihastele ja vatsakeste vaheseina lihastele.
põhjustavad järgmiste avanemise. „Surnud ringi“ katkestab väline faktor, milleks on Na+ kanali inaktivatsiooni värat. Kõik väratid reageerivad depolarisatsiooniga, aga inaktivatsiooni oma 0,5 ms hilinemisega. Kõik või mitte midagi seadus – iga signaal, mis on üle lävi (teatud potentsiaal, mille juures depolariseerumine vallandab aktsioonipotentsiaali), põhjustab sama kuju ja suurusega aktsioonipotentsiaali, iga signaal ,mis on alla lävi, ei põhjusta üldse aktsioonipotentsiaali. AP levimisel tema amplituud(u 100 mV) ei muutu. AP levikukiirus varieerub erinevates närvikiududes 0,5-100 m/s, esinevad elektrotooniline saltatoorne levik. Viimane on kiirem ning energeetiliselt ökonoomsem. AP-d iseloomustab Maali-Liina, jaanuar 2012 Refraktaarsuse põhjustab Na+ süsteemi inaktiverumine eelnenud aktsioonipotentsiaali ajal.
dendriidid, moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi - sünapseid. Erutuse ülekanne sünapsis määrab närviprotsesside arengu ja levimise närvisüsteemis. Erutuse ülekande mehhanismid võivad olla keemilised ja elektrilised. Keemiline sünaps Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsist ja mõjustust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. Presünapsis on palju vesiikuleid, mis sisaldavad transmitterit ehk mediaatorainet. Rakumembraanipidi leviva aktsioonipotentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmittes, tungib sünapsipilusse, mis asub presünapsi ja postsünapri vahel. Transmitter kutsub nii esile postsünapsi membraanipotentsiaali muutuse. Elektriline sünaps Naaberrakkude membraanidevahelised ühendused on nii tihedad, et takistus nende vahe ei erine ülejäänud membraani omast. Kui üks rakk erutub, suundub naatriumivool läbi avatud naatriumikanalite teise rakku ja depolariseerib selle. Transmitterid
välispind in sisepinna suhtes positiivselt laetud). Erinevatel kudedel erinev (-40 kuni -100 mV). See on põhjustatud katioonide (Na+; Ka+) ja anioonide (põhiliselt Cl-) ebavõdsest jaotumisest ekstra- ja intertsellulaarvedelikus. K+ Na+ Cl- Konsentratsioon raku sees 155 mmol/l 12 mmol/l 4 mmol/l Konsentratsioon rakuvälises 4 mmol/l 145 mmol/l 120 mmol/l aines 25. Aktsioonipotentsiaali faasid ja nende tekkemehhanism? 1) Depolarisatsioonifaas väga kiire esialgne muutus närvikoes (kestus u 0,5 ms). Selle järel väheneb membraani läbilaskvus Na+ ja suureneb K+ suhtes. 2) Repolarisatsioonifaas puhkeoleku taastumine. Sellel eristatakse hüperpolariseeruvat ja depolariseeruvat järelpotentsiaali, millele järgneb potentsiaali jõudmine puhkeoleku tasemele, st repolarisatsioonifaasi lõpuks on rakumembraan taas polariseeritud ja valmis uusi aktsioonipotsentsiaale
intratsellulaarvedelikus (4 mmol/l). Lekkivad kanalid on alati avatud ja mängivad olulist rolli, et säilitada MP. K+ lekib rakust välja, Na+ ja Cl- lekivad rakku sisse konts. gradiendi suunas. Et kompenseerida leket, siis Na/K- pump taastab – pumpab 3Na + välja ja 2K+ iooni sisse kasutades ATP energiat. Lisaks on rakumembraanis valgud, mis suunavad oma rühmad vastasmärgiga laengu poole. 3.5. Aktsioonipotentsiaal: mõiste, tekkemehhanism, faasid. 3.6. Ioonide liikumine läbi rakumembraani aktsioonipotentsiaali ajal. AP – suured lühiajalised membr. pot muutused, mis levivad mööda aksoneid sumbumata. Tuleb info/simulatsioon sensoorsetelt rakkudelt Kui AP on algatatud, levib see mööda rakumembraani, tekitades iga selle punktis samasuure membraani pot. muutuse. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 11 Samad mõisted – närviimpulss ja lihasimpulss. AP väljendab info edastamise kiirust organismis
funktsionaalsete rühmade lisamisega (fosfaadid, atsetaadid, lipiidid, süsivesikud) Ensüümid võivad ka valgult tükke ära lõigata. 15. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate informatsiooni edastamist närvisüsteemis. Puhkeseisundis on närvirakumembraanil (NRM) puhkepotentsiaal (PP). Sees negatiive, väljas positiivne laeng. Seda kontrollivad ioonkanalid, lastes läbi teatud ioone. Lisaks ioonide aktiivtransport (Na- K pump) Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali (AP) info edastamiseks. AP on suur hetkeline membraanipotentsiaali muutus, levib mööda aksonit. See tekitab NRM'i läbilaskvuse suurenemise, Na-ioonid valguvad massiivselt rakku → PP väheneb → → Sees positiivne, väljas negatiivne → Na-kanalid sulguvad, K-ioonid väljuvad rakust → NR repolariseerub Läbiväärtuse ületanud signaal kutsub esile AP, käitub „kõik või mitte midagi“ põhimõttel Närviimpulss on suure kiirusega piki aksoneid leviv AP laine, levib 100m/s
36. Rakk, mis sisaldab mitoosi alguses 92 kromatiidi, moodustab mitoosi lõppedes 2 rakku, milles kromosoomide arv on 46 37. Millises rakutsükli faasis esinevad kahest kromatiidist koosnevad kromosoomid? G2 faasist metafaasi lõpuni 38. rakutsükli pikim faas on interfaas 39. Milline netto kogus oksaalatsetaati (moolides) sünteesitakse tsitraaditsüklis kui tsüklisse siseneb 2 mooli atsetüülkoensüüm A-d? 0 40. Pärast aktsioonipotentsiaali tekkimist taastub neuroni puhkeseisundile omane membraanipotentsiaal K+ ioonide väljumise arvel 41. Membraanipotentsiaalist sõltuvate Na+ kanalite puhke- (refraktsiooni) periood on oluline Aktsiooni potentsiaali ühesuunaliseks liikumiseks 42. Kuidas on võimalik vältida H+ATPaasi funktsioneerimisega kaasnevat membraani hüperpolariseerumist? Nii katioonide impordi kui anioonide ekspordiga TEST 10 1
Lokaalanesteetikumid Lokaalanesteetikumid ained, mis kõrvaldavad valu või takistavad selle teket, pärssides kokkupuutel närvikoega pöörduvalt erutuse levikuks vajalikku aktsioonipotentsiaali. LAde klassifikatsioon Looduslikud ainuke esindaja on kokaiin. Sünteetilised bupivakaiin, lidokaiin, prokaiin jt. LAde klassifikatsioon Estrid Novokaiin e. prokaiin Tetrakaiin e. dikaiin jt. Amiidid Lidokaiin e. ksülokaiin Bupivakaiin jt. LAide farmakoloogilised toimed LAid inhibeerivad erutuse ülekannet närvikiududes, sensoorsetel lõpmetel ja sünapsites. LAide farmakoloogilised toimed Puutudes kokku närviga, kutsuvad
On kas pidevalt avatud või avanevad kindla Avanevad ainult kindla signaali toimel signaali toimel (värav) 1. Rakumembraani sisepind on negatiivse ja välispind positiivse elektrilaenguga; 2. Ärrituse tagajärel avanevad naatriumikanalid ja Na-ioonid liikuvad kiiresti rakku; 3. Tekib aktsioonipotentsiaal, sest rakumembraani sisekülje laeng muutub äkki positiivseks; 4. Naatriumikanalid sulguvad peale aktsioonipotentsiaali, kaaliumikanalid avanevad; 5. Kaalium liigub rakust välja; 6. Raku sisemuse negatiivne laeng taastub; Väikeaju vastutab jällegi liigutuste täpsuste eest kui ka kordinatsiooni ja tasakaalu. Mõhnkeha ühendab omavahel mõlemad suurajupoolkerad ja basaalganglionid on hallaine kogumikud, mis aitavad töödelda liigutustest tulnud signaale. Ajutüvi ühendab omavahel pea ja seljaaju ning koosneb suurest hulgast hallainetuumadest, mille ümber on valgeaine. Jaguneb järgnevalt:
neuronis liikuva signaali füüsikaline alus NS infokandja!! Puhkepotentsiaal pingeerinevus kahel pool neuroni membraani, kui neuron ei ole erutunud. Erutuslävi neuroni sisemuse ja välispinna pingeerinevus, mille ületamine kutsub neuronis esile erutuse Refraktaarsusperiood aktsioonipotentsiaalile järgnev aeg, mille vältel membraan ei ole uueks aktsioonipotentsiaaliks valmis. Depolariseeruma membraan kaotab talle omase elektrilaengu Propagatsioon aktsioonipotentsiaali edasiliikumine mööd aksonit tingituna aksoni membraanis toimivatest järjestikustest elektrilaengu muutustest. Kõik-või-mitte-midagi-seadus aktsioonipotentsiaali suurus ja levikiirus on alati sama suured, sõltumata ärrituse tugevusest Sünaps kahe naaberneuronivaheline pilu Agonist aine, mis soodustab neuromediaatori e neurotransmitteri tegevust, vastand: antagonist. NÄRVISÜSTEEM: 1. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju 2
Nad on kergesti ärrituvad ja emotsionaalselt ebastabiilsed. Hiljem võivad tekkida raskused keelelises- ja tunnetusprotsesside arengus. 14. Kuidas jagunevad sünteetilised lokaalanesteetikumid ja mille poolest rühmad erinevad? Estrid – novokaiin, tetrakaiin Amiidid – lidokaiin (=ksülokaiin), buvikaiaiin 15. Lokaalanesteetikumide toimemehhanism? Kõrvaldavad valu või takistavad selle teket, pärssides kokkupuutel närvikoega pöörduvalt erutuse levikuks vajalikku aktsioonipotentsiaali. Puutudes kokku närviga, kutsuvad närvi innerveeritaval alal esile tundlikkuse kao ja motoorse halvatuse. 16. Lokaalanesteetikumide farmakokineetilised omadused ja nende erinevus? LAide toksilisus sõltub oluliselt tasakaalust imendumise ja lagunemise vahel. Imenduvad manustamiskohalt erineva kiirusega verre. Võimalik mõjustada vasokonstriktorite lisamisega. Seostuvad kudede ja verevalkudega. Läbivad HEBi ja platsentat. Erituvad peamiselt neerude kaudu metaboliitidena. 17
närvikius? Müeliinkattega närvikiud juhivad erutust paremini kui müeliinkatteta närvikiud. 51.Millised alltoodud väidetest on tõesed? Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. *Erinevalt sidekudedest, kus kiud on sidekoerakkude rakuvälised produktid, on vöötlihaskoes kiud ise vöötlihasrakud. *Südamelihase kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad impulsid. *Skeletilihaste kontraktsiooni vallandab motoorse närvi kaudu leviva aktsioonipotentsiaali jõudmine neuromuskulaarse sünapsini. 52.Millised alljärgnevatest on vöötlihaskiu kokkutõmbevalgud? *Aktiin *Müosiin 53.Milliseid lihaseid moodustab milline lihaskude? a) Skeletilihased → Vöötlihaskude, b) Süda, ülemine ja alumine õõnesveen ning kopsuveenid → Südamelihaskude, c) Vere- ja lümfisoonte seinad → Silelihaskude, d) Õõneselundite seinad → Silelihaskude, e) Keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihased → Vöötlihaskude 54
ja paikne depolarisatsioon. LEVIV ERUTUS - kui depolarisatsiooniprotsess saavutab teatud lävitaseme (kriitilise piiri), tekib rakumembraani ärritunud osas suureamplituudiline aktsioonipotentsiaal, mis levib naaberaladele, põhjustades ka nende depolarisatsiooni. Erutusele omased spetsiifilised tunnused närvikoel on närviimpulssie genereerimine, lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon ja näärmekoel sekreedi eritumine. Seejuures aktsioonipotentsiaali teke ilmneb enne spetsiifilise funktsionaalse efekti teket. Teatud tingimustes võib rakkude ja kudede erutus muutuda. N: väsimusseisundis närvi- ja lihaskoe erutuvus väheneb. Erutuvusjuhtivus võime erutust edasi anda, on omane kõigile erutuvatele kudedele. N: erutus, mis on tekkinud närviraku kehas, kandub edasi selle jätkele (aksonile) ja selle kaudu sünapsite vahendusel teistele närvirakkudele, lihasele või näärmele.
punkti tundlikkus; fooveas reetinal koonusrakkude tihedus suurim; koertel parem haistmine lõhnar-te tiheduse tõttu Sensoorsed nägemisteed: teadlik genikulostriaat ja mitteteadlik tektopulvinaarne, nende ülesanded. 1. valgus sarvkestale (cornea) ning läätsele (lens) 2. seejärel valgus kõvakestalt (sclera) võrkkestal (retina) paiknevatele fotoretseptoitele. 3. Fotoretseptiivsed rakud ühendatud bipolaarsete rakkudega, mis omakorda põhjustavad ganglionrakkudes elektrilise aktsioonipotentsiaali. Kolvikesed - kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks ja on ka värvi retseptoriteks (punane, sinine ja roheline). Asuvad rohkem fooveas (tsentraallohk maculas) piirkonnas. Kepikesed kohanenud liikumise tuvastamiseks, funktsioneerivad ka hämaras. Asuvad hajusalt reetinal, foovea piirkonnas puuduvad 4. Edasi ajju Kuulmine: kuidas helisignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; kuulmisteed . ühe kõrva helisignaalid mõlemasse ajupoolkerra, vastaspoolkerra tugevam
1. Säilitatakse virgatsaine põiekestesse 2. Põiekesed sulanduvad rakumembraani 3. Selle tulemusel pääsevad virgatsained sünaptilisse pilusse · Mis on aktsioonipotentsiaal ja kuidas ta levib? Aktsioonipotentsiaal tekib närviraku ärritamise käigus. Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali info edastamiseks pika maa taha. Närviimpulssi ongi aktsioonipotentsiaali laine, mis liigub piki aksonit suure kiirusega. Tema laeng on positiivne. Levib kiirusega 100 m/s. Neurotransmitterid vabanevad aktsioonipotensiaali mjul närvilõomest ja muudavad teiste neuronite talitlust. Rahuolek potensiaalide vahe umbes 70 millivolti
Membraanipotenstiaali tekkimine, glükoosi transpordiks vajaliku Na ioonide gradiendi tekitamine. 19 Millise membraanipotentsiaali juures avanevad pingesõltuvad K kanalid närvirakkudes? ~ +50mV 20. Loetlege närviimpulsside tekkimises ja edasiliikumises osalevad transportvalgud. K/Na-ATPaas, Na kanalid, K kanalid. 21. Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus? 1m/s 100m/s mida jämedam või rohkem müeliniseeritud on närvirakud, seda kiiremini. 22. Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus? Tsükli kestvus 1-2 ms. 23. Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks? Aktsioonipotentaal on kiire membraani depolariseerumine, millele järgneb repolariseerumine ja puhkeseisundile omase membraanipotentsiaali taastumine. Seega toimub impulsi ülekandumisel membraani pidev depolariseerumine ja repolariseerumine. 24. Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine? Aktsioonipotentsiaali levik ainult ühes suunas piki aksonit on põhjustatud Na kanalite refraktsiooniperioodi
(näiteks lihaseid innerveeriva kiu vigastus toob kaasa halvatuse, naharetseptoritega seotud kiudude vigastus naha tundetuse) vôi mõnede ainete toimel (novokaiin ja teised valuvaigistid; narkootilised ained). Ärritaja toimel tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina - tegevus- ehk aktsioonipotentsiaalina, mil rakumembraani välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu (teatud kohas, kust see edasi hakkab levima). Aktsioonipotentsiaali amplituud on 60 - 150 mV. Ärritaja pôhjustab Na+ ioonide läbilaskvuse tohutut suurenemist, need tungivad laviinina rakku ning pôhjustavad sisepinna muutumise positiivseks, väljapoole jääb nüüd negatiivse laengu ülekaal (puhkeolekus oli vastupidi). Selline - potentsiaalide vahe muutumine kutsutakse esile järjest naaberaladel - depolarisatsioonilaine (närviimpulss) levib mööda närvikiudu kiirusega 0,3-3 m/s
Avaldab positiivset inotroopset ja vasodilatatoorset toimet, võimendab beeta-adrenergiliste agonistide inotroopset aktiivsust Kõrvaltoimetest ventrikulaarsed ja supraventrikulaarsed arrütmiad, rinnavalu, hüpotensioon, peavalu Antiarütmikumid: klass IA (Na+ kanalite blokaad aktsiooni potentsiaali pikenemisega) Kinidiin · Näidustus: atriaalne fibrillatsioon, ventrikulaarsed arrütmiad · Pikendab erutusjuhtivust, aktsioonipotentsiaali kestust ja refraktaarperioodi; · pärsib uitnärvi stimulatsioonikiirendab löögisagedust, vähendab kontraktsioonijõudu; · blokeerib -retseptoreid, mistõttu laiendab veresooni ning võib langetada vererõhku · Kõrvaltoimetest iiveldus ja kõhulahtisus, mis on ravi lõpetamise põhjuseks 1/3 patsientidest; kuulmis ja nägemishäired, peavalu, pearinglus, palavik, lööbed, maksakahjustus Antiarütmikumid: klass IB (Na+ kanalite blokeerimine AP
töötlemine ja edastamine kesknärvisüsteemi. 2) Nägemisanalüsaatorite ehitus ja toimimine. Nägemiselundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutus. Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaali, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts, klaaskeha ja pupill. (Nägemisnärv väljub pimetähnist) Ehitus: Kiudkest välimine kaitsekest, milles on sarvkest Soonkest selle koostisesse kuuluvad vikerkest, ripskeha ja pupill Võrkkest - valgustundlik kiht , kepikesed ja kolvikesed. 3) Kuulmismeel
1. Tipp-potentsiaal: - Kiire depolarisatsioon nullini tõusev osa - Ümberpolarisatsioon positiivse laenguga tipuosa - Kiire repolarisarsioon nullist allapoole langev osa 2. Järelpotentsiaal: - negatiivne järelpotentsiaal puhkepotentsiaalist väiksem - positiivne järelpotentsiaal puhkepotentsiaalist suurem Depolarisatsiooni kriitiline piir rakumembraani depolarisatsiooni minimaalne tase, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Aktsioonipotentsiaali iseärasused: - lävi ja üleläviärritused kutsuvad esile alati ühesuguse amplituudiga aktsioonipotentsiaali e. vastusreaktsioon ärritajatele toimub seaduse "kõik või mitte midagi" järgi. - Aktsioonipotentsiaal levib mööda närvi ja lihaskiudu ilma amplituudi alanemiseta. Postsünaptilised potentsiaalid tekivad närvi ja lihaskiududel rakumembraani osades, mis piirnevad sünapsitega,
Inhibeerivad neurotransmitterid avavad Cl või K kanalid ja tavaliselt tekitavad kerge hüperpolarisatsiooni.Tüüpilisemad virgatsained on: atsetüülkoliin, glutamaat, dopamiin, norepinefriin, epinefriin, serotoniin, histamiin, -aminobutüürhape, glütsiin. . On leitud, et lämmastikoksiid (NO) ja CO võivad olla neurotransmitteriteks 21. Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus? Ülekandumise kiirus on väga suur~100m/s. 22. Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus? 1-2 ms 23. Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks? Aktsioonipotentsiaal on kiire membraani depolariseerumine, millele järgneb repolariseerumine ja puhkeseisundile omase membraanipotentsiaali taastumine. 24. Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine? Sünapsiteks nim kahe neuroni ühenduskohta kus toimub impulsi edasiliikumine ühelt rakult teisele. Sünapsites toimub 5
maksimaalsed ohutud päevased kogused. Kui tarbimine ületab neid näitajaid pikema aja jooksul, võivad ilmneda kahjulikud kõrvalnähud. Tähtsamad vitamiinid A-vitamiin ehk retinool: keemiliselt on retinool alkohol (C20H29OH). Retinooli ja tema derivaatide füsioloogiline toime on mitmekülgne, näiteks kuulub üks derivaatidest - retinaal - silma vrkkestas leiduva valgustundliku pigmendi rodopsiini koostisse, mis kutsub närvikius esile aktsioonipotentsiaali. Ehkki A-vitamiini eriline osa avaldub silma fotoreaktsioonis, kulutab organism selleks kigest 0,1 % kehas oleva retinooli (ja tema derivaatide) kogusest, 90...95 % retinoolist on aga salvestunud maksa. Selline maksa suur vitamiini A sisaldavus ongi põhjuseks, et kalamaksast valmistatud, nii laialdaselt tuntud õlid on väga rikkad vitamiin A poolest. Samuti leidub A-vitamiini suhteliselt palju ka võis ja munarebus, spinatis ning salatis.
● kilpnäärmehormoonid - tugev toime üldAV-le: nii kataboolsed kui anaboolsed ORGANISMI KOMMUNIKATSIOONIMEHHANISMID Rakud mõjutavad üksteist MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu - rakkudes on RETSEPTORID e vastuvõtjad, millega signaalained ühinevad - peale ühinemist mõjutavad nad shitrakkude talitlust - nii ühinevaid aineid nim LIGANDITEKS NEURAALNE regulatsioon: kui signaal liigub suurema osa teest närvikiudude aktsioonipotentsiaali ui aksoni kingule saabub nii palju selliseid signaale, et membraani potentsiaali väärtuseks jääb vaid 45 abil: K mV, siis avanevad pingest sõltuvad Na-kanalid ja Na-ioonid liiguvad rakku, sest nende kontsentratsioon on raku sees väiksem kui väljaspool. Sellega saab alguse närviraku aktsioonipotentsiaal ehk tegevuspotentsiaal, mis levib aksonis. HUMORAALNE regulatsioon: signaalid liiguvad ka NS-s närvirakkude vahel või närvirakust lihas- v
Kaitse, toit, ionoregulatsioon, elektriline aktiivsus, närvisüsteemi arengu toetaja - Astrotsüüdid – palju tsütoplasmajätkeid mis ümbritsevad kapillaare ja neuroneid, tugi ja toitainetega varustamise funktsioonid - Mikrogliia – kaitse, et kahtlaseid kehasid ei oleks - Oligodendrotsüüdid – KNS müeliinimoodustajad; perifeerses NS teevad seda Schwanni rakud Sündmused neuroni sees, sh närviimpulsi levik neuroni piires (lokaalsed potentsiaalid, aktsioonipotentsiaali levik); Impulss läheb ühelt närvirakult teisele sünapsi kaudu, kus edasi ei hüppa elektrilaeng vaid impulsi mjul sõnumiedastaja-molekul mis sihtmärk-rakul järgmise sündmustejada vallandab Aktsioonipotentsiaal – käitub „kõik või mitte midagi“ kohaselt, kui stiimul on piisaval tugev AP vallandamiseks siis vallandub. AP on alati sama tugevusega, kui signaal ei ole piiavalt tugev siis AP ei vallandu. Puhkeolekus on raku potentsioon -70mV. Kui impulss ületab lävendi
Sellist membraanipotentsiaali kulgemist ajas nim aktsiooni- või mõjupotentsiaaliks. Tegevus- ehk aktsioonipotentsiaal on tingitud raku ja rakuvahelise ruumi potentsiaalide muutumisest. 94. Millised on ergastunud membraani mudelid? Kui närvi- ja lihasrakud on aktiivsed, toimub neis membraani potentsiaalist lühiajaline kõrvalekaldumine. Raku sisemus muutub positiivseks, kui membraanini on juhitud rohkem Na ioone, sest ainult Na ioonidel on positiivne tasakaalupotentsiaal (60 mV). Aktsioonipotentsiaali saab vallandada siis, kui rakuväline Na ioonide konts. on suur. Ergastuse aluseks on membraani Na+ juhtivuse suurenemine, membraani K+ juhtivus toimub K+ väljumisel. Membraani läbivust kontrollitakse Ohmi seadusega. 95. Mis on radioaktiivsus? Ühe keemilise elemendi isotoobi spontaanne muundumine, millega kaasneb elementaarosakeste või tuumade kiirgumine. 96. Iseloomustada -, -, -kiirgust. -kiirgus: heeliumi tuumade 2He4 voog laenguga +2 ja kiirgusega (3,9-5,6)*107 m/s. Osakeste
Sensoorne süsteem · kemoretseptorid reageerivad keemilistele ainetele · mehanoretseptorid reageerivad mehaanilistele stiimulitele · termoretseptorid reageerivad temperatuurile · fotoretseptorid reageerivad valgusele · notsitseptorid reageerivad koekahjustusele Retseptorpotentsiaal (retseptoorse raku membraanipotentsiaali muutus) kutsub esile edasiste ioonkanalite avanemise /sulgumise: - Na-kanali avanemine aktsioonipotentsiaali teke - Ca-kanali avanemine transmitterainete vabanemine, signaali ülekanne sensoorsele neuronile Ruumiosa, millest sensoorne üksus infot kogub, nimetatakse retseptoorseks väljaks. Mittespetsiifilised juhteteed edastavad infot, mis pärineb eri tüüpi retseptoritelt. Nad lõppevad ajutüve retikulaarformatsioonis, taalamuse ja ajukoore mittespetsiifilistes piirkondades. Neis kulgevat infot ei ole võimalik tajuda kui mingi kindla kehapiirkonnaga seotut
FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Ref...
4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Kõikidel elusatel rakkudel on olemas membraanipotensiaal, kuid ainult närvi- ja lihasrakkudel on võime ioonvooludega läbi membraani reageerida mingile stiimulile aktsiooni potensiaaliga (AP). Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga (eraldatud mulguga, mida nim neuromuskulaarseks piluks). Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases.
membraanipotentsiaali (repolarisatsioon). Aga jah.. konspektis on ta kirjutanud tõesti -50 aga loengus ta rõhutas, just +40... ((Positiivse. umbes -50mV pole? arvan ka, et -50mV)) 31. Loetlege närviimpulsside tekkimises ja edasiliikumises osalevad transportvalgud. Na kanalid, K kanalid. Na/K pump. Veel midagi? Ligandiseoselised kanalid 32. Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus? 100-120 m/s 33. Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus? umbes 4ms 34. Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks? Aktsioonipotentsiaal on raku membraanipotentsiaali kiire järsk langus (membr pot on negatiivne) ja tõus kindla reeglipära alusel. 35. Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine? Pärast AP-d on rakk refraktoorses perioodis, mil teda ei ole võimalik enam erutada niimoodi. Seepärast ei saa impulss liikuda tagasi vaid ainult edasi selles sünapsis.
Depolariseerumine, Ca-ioonide rakudest väljumine või vabastamine retikulumist. Raku laengu muutumine. 4 Neurohormonaalne regulatsioon: neuroepofüüs, hormoonide trantsport ajuriptsi tagumisse ossa ja siis organism laiali. Keemilised ja elektrilised sünapsid. (õp., lk 177-178) Ühel neuronal võib olla kuni mitukümmend tuhat sünapseid. Keemilised sünapsid : Aktsioonipotentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsimembraani potentsiaali muutuse. Potentsiaali muutus : 1) erutuv postsünaptiline potentsiaal e EPSP (erutussünapsis: ülekandeaine toimel tekib postsünapsimembraani hüpopolarisatsioon või depolarisatsioon) 2) inhibeeriv postsünaptiline potentsiaal ehk IPSP(pidurdussünapsis : tekib postsünapsimembraani
siseõõnsused kui ka ümbritseb teda. Mikrogliiarakud on väikesed rakud, mis erutuse korral muutuvad liikuvateks. Erutuse põhjustajaks võivad olla mikroorganismid, võõrkehad. Nad aktiveeruvad ka põletiku korral olles seega olulised närvikoe kaitsevõime seisukohast. Oligodendrotsüüdid omavad tsütoplasmaga täidetud jätkeid. Viimased ulatuvad aksoniteni ning nende modifitseeritud osad moodustavad aksoni ümber müeliinkesta. Aksonite aktsioonipotentsiaali juhtimise võime sõltub oluliselt nende müeliinkesta ehitusest. Neurolemmotsüüdid e Schwanni rakud on neurogliia rakud perifeerses närvisüsteemis, kus nad moodustavad aksonite müeliinkesta. Satelliitrakud on spetsialiseerunud neurolemmotsüüdid, mis ümbritsevad neuronite rakukehasid ganglionites. Neil on toesefunktsioon, ka toitainete vahendamise funktsioon. 3. Membraani puhkepotentsiaal. Rakumembraan on puhkeolekus elektriliselt polariseeritud, s.t
1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedesüsteem hõlmab seedetrakti ja väljaspool seedetrakti paiknevaid näärmeid. See ulatub üle terve keha, kusjuures suurem osa paikneb kõhuõõnes. Sisenõrenäärmed: süljenäärmed, pankreas, maks. Mittemäletsejaliste seedetrakt: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Mäletsejalised: eesmagu - vats, võrkmik ja kiidekas Enamus sööda orgaanilisest materjalist koosneb suurtest makromolekulidest. Selleks, et organismis saaks toitainete imendumine toimuda, tuleb makromol. lagundada väiksemateks osakesteks. Seedetrakti 5 fn: liikuvus, sekreteerimine, seedimine, imendumine, hoiustamine. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid. Toit energiarikas ja kergesti seeduv ning seetõttu ka see...
Membraanides paiknevad transpordi valgud, ioonkanalid ja ATP energiat kasutavad pumbad. Membraani läbiva passiivse ja aktiivse transpordi võrdlus. Na +-K+ pumba töö põhimõte. Osmootne rõhk ja selle tekke mehhanism. Ioonkanalite struktuur ja nende töö reguleerimise võimalused. Elusa raku plasmamembraani elektriline potensiaal. Aktsioonipotentsiaali teke ja leviku mehhanism närviraku plasmamembraanis. Na + ja -K+ kanalite osa aktsioonipotentsiaali leviku reguleerimises. 13. Tsütoskelett I. Kolm valgu filamentide tüüpi, mis moodustavad tsütoskeleti (aktiini filamendid, mikrotuubulid, intermediaarsed filamendid). Kolm põhilist müosiini tüüpi. Tsütoskelett Eukarüootsete rakkude vōime omandada mitmeid eri kujusid ja viia läbi koordineeritud ja suunatud liikumisi sōltub raku tsütoskeletist. Puudub prokarüootsetel organismidel. Liikumist genereeriv mehhanism baseerub aktiini ja müosiini interaktsioonile
insuliin, kasvuhormoon) (autokriinne (rakust vabanev rakk mõjutab sama rakku) B) spetsiifiliste signaali edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutatavate molekulide järgi, mida antud signaalirajas kasutatakse (sonic hedgehog, notch, retseptor- türosiinkinaasid) Signaaliülekande rajad koosnevad mitmest etapist, kus osaleb palju valke (efekt ‘’otse’’ – nt muutes tsütoskeleti kuju, elektrilist signaali – aktsioonipotentsiaali - neuronis või läbi mitme vaheetapi geeniregulatsiooni kaudu jne). Geenitehnoloogia mudelorganismid. Sebrakala, hiir, mais, lehmad, bakterid DNA pakkimine, kromosoomide ehitus. Kromosoom- DNA ja valgu molekulide kompleks(nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. Replikatsioon.
membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt positiivseks. Esialgne väga kiire potentsiaalimuutus--aktsioonipotentsiaalide polarisatsioonifaas--kestab närvikoel umbes 0,5 ms. ·Selle järel väheneb membraani läbilaskvus Na+ ja suureneb K+ suhtes. K+ liigub rakust välja. Algul taastub puhkeolekule iseloomulik membraanipolarisatsioon, hiljem ka ioonide jaotus rakus ja väljaspool rakku,see on aktsioonipotentsiaali repolarisatsioonifaas. ÜheAP jooksul läbi rakumembraani liikuv ioonide hulk on kaduvväike. Närvikiud suudaksid levitada sadu tuhandeid närviimpulsse enne kui Na+-K+-pumpseiskuks. Ioonivahe ühtlustumisel impulsid siiski lõppeksid. ·Repolarisatsioonifaasil eristatakse hüperpolariseerivat ja depolariseerivat järelpotentsiaali, millele järgneb potentsiaali jõudmine puhkeoleku tasemele. Repolarisatsiooni faasi lõpul on rakumembraan
Pasrasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole ja põie tühjendamine, väheneb organismi energiakulu. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+ ) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks.Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga.Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läh...
TOIMIVAD RAVIAINED Mis on neurotransmittorite ülesanne organismis? Neurotransmittorid kannavad inot/erutust kas ühelt neuronilt(närvirakult) teisele või siis neuronilt keharakkudele vastavalt skeleti- või silelihastesse. Kus neurotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse? Neuotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. Millal neurotransmittoreid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittorid vabastatakse aktsioonipotentsiaali saabudes ja vabastamisel seonduvad vastavate retseptoritega. Mis juhtub neurotranmittoritega peale seondumist retseptoriga? Toimub neuromediaatori süntees, deponeerumine (ladestuma, kuhjuma) ning membraanipotentsiaali (rakumembraani eri külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast kontsentratsioonist kummalgi pool membraani) muutuse tagajärjel vabanemine sünaptilisse pilusse
● Mehhaanilise stressi-tundlikud kanalid - on kirjeldatud enam kui 300 erinevat ioonkanalit, - ioonkanaleid leidub kõikidel rakkudel - kõige levinum on K+ spetsiifiline kanal, mis suuresti vastutab püsiva membraanipotentsiaali eest - närvi ja lihasrakkudes toimub ioonkanalite vahendusel signaali vastuvõtt, levik ja ülekanne. Närviimpulsi levik: ● närviimpulsi levik on aktsioonipotentsiaal ● aktsioonipotentsiaali viivad läbi Voltaaz-tundikud kanalid ● plasmamembraani depolarisatsioon ehk muutus membraani potentsiaalis vallandab aktsioonipotentsiaali ● Na+ kanalid avanevad ja Na+ tungib rakku Neuromuskulaarne ülekanne (närvilt lihasele) eeldab (vähemalt) 5 erineva kanali koordineeritud tegutsemist: ● närviimpulss avab voltaaz-tundlikud Ca2+ kanalid närvirakus > vabaneb neurotransmitter
Lihaskoe põhitüübid. Lihasraku membraan on polariseeritud, et saaks tekkida tegevuspotensiaal. See tekib nii, et raku sees on rohkem negatiivseid laneguid ja K + ning rakust väljas pool on positiivseid laengud ja Na+ rohkem. Lihaskoe põhitüübid on skeletilihased, silelihased ja südamelihased. Lihasrakk koosneb lihaskiududest. Membraani laeng on positiivne väljaspool ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga. Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkoliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme koosneb kolmest faasist: latents, kontraktsioon, lõdvestus
Pikk mitmetuumaline kiud (fiiber) Milleks on vajalikud t-tuubulid ja SR? Morfoloogia on kohandatud Ca2+ vabanemise ja sidumise hõlbustamiseks! · Närviimpulsid, jõudes lihasesse, kutsuvad esile aktsioonipotentsiaali, mis levib t-tuubulite võrgustiku kaudu üle kogu sarkolemmi membraani ja lihaskiu · Signaal läbib triaadi hargmiku ja indutseerib Ca2+ ioonide vabanemise SR-st · Ca2+ ioonid seonduvad kiudude sidumissaitidega ja indutseerivad kontraktsiooni. Lõdvestumise korral pumbatakse Ca2+ tagasi SR. Skeletilihase molekulaarne struktuur Peened ja paksud filamendid müofibrilli koostises Paksud filamendid koosnevad müosiinist Peened filamendid koosnevad aktiini polümeeridest
sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades Nägemine: kuidas valgussignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; peamised nägemisteed (tadlik genikulostriaat ja jmitteteadlik tektopulvinaarne) ja nende ülesanded. 1. valgus sarvkestale (cornea) ning läätsele (lens) 2. seejärel valgus kõvakestalt (sclera) võrkkestal (retina) paiknevatele fotoretseptoitele. 3. Fotoretseptiivsed rakud ühendatud bipolaarsete rakkudega, mis omakorda põhjustavad ganglionrakkudes elektrilise aktsioonipotentsiaali. 4. Edasi ajju. Kuulmine: kuidas helisignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; kuulmisteed 1. ühe kõrva helisignaalid mõlemasse ajupoolkerra, vastaspoolkerra tugevam Kuulmisnärv → piklikaju → keskaju alumised kolliikulid (ülemistes olid nägemise vahepealsed keskused) → talamus → auditoorne koor(ja sealt muidugi edasi erinevatesse korteksi osadesse) Somatosensoorsete retseptorite ülesanded.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
