1.Survegrupid esindavad avalikku tähtsust omavaid huve,püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive,kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. 2.Survegrupi liigid: · Kategooriakaitse grupid-kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve,huvituvad eeskätt enese elu-või äritingimuste paranda- misest(AÜ, MTÜ-d). · Edendamisgrupid-liikmete poolest hägusa- mad,pole piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga,kasulikud kogu ühiskonnale. 3.Erineb erakonnast: · taotlevad poliitikat väljastpoolt,ilma ise Võimul olemata(erakond loob poliitikat); · erakonnas alati kindel liikmesgrupp, survegrupis mitte. 4.Sotsiaalsed liikumised: · meeleavaldused; · puudub kindel liikmeskond(juhtkond); · puudub kindel struktuur; · riigiülesed(homode liikumised,nais- õiguslased,rahvaliikumised); · tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; · otsesed aktsioonid.
Kohale olid tulnud väga palju erinevates vanustes inimesi, kes väärtustasid tervislikku eluviisi ja oma südant. Terve nädala jooksul toimus palju erinevaid ja tervislikke üritusi. Kellele oli tervisesport tahaplaanile jäänud said osa võtta üritustest, mis olid mõeldud igale vanusele. Osavõtja sai valida endale sobiva päeva ja minna kohale. Nädalat toetas Tallinna Sotsiaal- Tervisehoiuamet ja Tallinna Kesklinna Valitsus. Igal päeval toimusid erinevad aktsioonid tervisele näiteks esimesel päeval leidis aset orienteerumispäev Järve terviserajal. Osa said võtta nii kesklinna lasteaiad, koolid kui ka kõik teised kesklinna elanikud. Kui esimesel päeval toimus jooksmine, siis teisel päeval oli hoopis käimine ja kolmas päev oli mõeldud eakatele. Terve nädala jooksul sai käia tasuta spordiklubis Reval-Sport. Nädala lõppsündmuseks oli 21. aprillil toimunud spordiklubi Sparta lahtiste uste päev, kus kõik
10 olulisemat sündmust, mis kindlustasid Eesti iseseisvumise väljakuulutamist . 1. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilise aktiivsuse. Hakati looma parteisid ja erakondi ning esile kerkisid eestlastest poliitikud. 2. Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised. See oli eestlastele vastukarva ning tekitas rahva seas rahutusi. 3. 1917. aastal tungisid Saksa väed Eesti saartele ja sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Ning sellises segaduses loodi algeline plaan iseseisva Eesti riigi jaoks. Varsti hakati tegutsemiskava täiendama salajastel
Praegu on panda suurimaks probleemiks üksikute populatsioonide isoleeritus. Kokku on Hiina mägedes 13 reservaati, mis on üksteisest võsastike ja põldudega eraldatud, mis teeb asukate vaba rändamise ja paaritumise võimatuks. Kuigi ühes reservaadis elava populatsiooni arvukus on maksimaalselt mõnikümmend pandat, toimub lähisuguluses olevate isendite ristumine, mis mõjub väga ebasoodsalt populatsiooni geneetilisele mitmekesisusele. SUURE PANDA PÄÄSTMISEKS ETTEVÕETUD AKTSIOONID Hiinlased on oma suure panda üle uhked. Hiinas on loodud mitu teaduskeskust, mille ülesandeks on looduses elavate pandade jälgimine. See võimaldab nende eluviisi ja toitumisharjumustega tutvuda ning võtta kasutusele meetmeid panda tõhusamaks kaitsmiseks ning tema elutingimuste parandamiseks. Teadlased loodavad, et see aitab kaasa pandade säilimisele ning nende arvukuse järk-järgulisele suurenemisele.
Eesti Roheline Liikumine 1.Teke Eesti Roheline Liikumine (ERL) on 1988. aastal asutatud keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon. Eesti Rohelise Liikumise asutamise tingis esmajärjekorras vajadus paremini koordineerida keskkonnakaitsjate pingutusi nn. fosforiidisõja võitmisel; ühtlasi sai liikumisest esimene formaalne poliitiline alternatiiv kommunistlikule parteile Eestis. 1991. aastal eraldus ERL-ist poliitiline tiib (hilisem erakond Eesti Rohelised; tänaseks likvideerunud) ning täna tegeleb Eesti Roheline Liikumine ainult keskkonnaprojektidega, sekkumata poliitilisse tegevusse. 2.Eesmärgid · Hoida ja säilitada looduslikku mitmekesisust · Toetada ressursside tarbimist alla nende taastumisvõime · Toetada ökoloogiliselt tervikliku, säästvuse põhimõtet järgiva ja keskkonnakaitsepõhimõtteid arvestava seadustiku loomet · Tõsta ühiskonna keskkon...
Juttu võib olla kombekusest, teadmistest ja muust sellisest, kui ka lihtsalt kuhu teatrisse minna ja kas üldse teatrisse minna. Kui populaarne naisteajakiri järsku karjatab, et hetke kuumim ajaveetmisviis on teatris käimine, siis sinna ka enamus naisukesed jooksevad. Kui ajakiri ütleb, et teater on ajast maas ja igavavõitu, et tuleks minna hoopis kinno, siis on jällegi tulemus teada. Juba seetõttu peavad kultuurikohad, üritused või ükskõik mis aktsioonid end reklaamima meedias. Mitte ainult selle pärast, et inimesed neid kuuleks, vaid ka selle pärast, et nad käiks moega kaasas. Et lemmikajakirja lugedes näeks ka kontserti plakatit.Inimesed küsivad eneselt selle peale: kui juba nii mainekas ja hea ajakiri soovitab sinna minekut, siis miks peaks ma minemata jätma? Eduard Vilde ütles, et oma teose ,,Tabamata ime" inspiratsiooni sai ta parajasti ühiskonnas plahvatanud buumist
hävitamine sõltuvalt ohvrite religioonist, rassist, etnilisest kuuluvusest, rahvusest ja seksuaalsetest eelistustest. Juutidega koos hävitati 910 miljonit mustlast, slaavlast, homo seksuaali ja vaimselt alaarenenud inimest. Holocausti käik 1933 Jaanuar Hitler nimetatakse Saksamaa kantsleriks. Märts Rajatakse Saksamaa esimene koonduslaager Dachau Aprill Algavad juutide vastased aktsioonid. Holocausti käik 1935 September kehtestatakse juutide vastased Nürnbergi seadused: juutidelt võetakse ära nende kodakondsus ja inimõigused,ning neid sunnitakse kandma juudi märke. Holocausti käik 1938 Märts Austria annektsioon ja juudi vastaste seaduste kehtestamine. 9.nov Kristallöö juutidele kuuluvate asutuste purustamine Saksamaal ja Ausrias. 910 nov
3. okt 1990 taasühines Saksamaa ametlikult. nsvl lagunemine NSVL kooshoidmiseks hakati rakendama sõjalist jõudu: 1989 Gruusias, 1990 Aserbaidzaanis, 1991 Baltimaades eesotsas Lätiga. 13. jaan. 1991. ründasid NSV väed Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi, kus hukkus 14 relvitut meeleavaldajat. Riia siseministeeriumi hoonet kaitsnud inimestest 5 hukkus. Eestini rünnakud peaaegu ei jõudnudki täna EU ja USA ähvardustele lõpetada NSV-le majandusabi andmine, kui sõjalised aktsioonid jätkuvad. Gorbatsovi vastu astus Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingule Vene Föderatsiooni ja Balti liiduvabariikide vahel, kutsudes ühtlasi üles Baltimaades teenivaid NSV sõdureid mitte alluma kuritegelikele korraldustele. 8. dets. 1991 allkirjastasid venemaa, ukraina ja valgevene juhid avalduse nsvl laialisaatmise ja sõltumatute riikide ühenduse loomise kohta, 25. okt 1991 loovus gorba võimust ja andis selle jeltsinile üle eluolu
tegudest ei olene midagi. Tuleb arvestada, et paljud jäätmed on mittelagunevad ja sisaldavad suurtes kogustes mürkaineid. Kes meist ei oleks märganud prügi täis metsaaluseid? Sellist teguviisi ei saa õigustada selgitustega ,,ei ole kuhugi viia" või ,,nii on lihtsam". Kuna oleme võimelised tekitama sellist hulka jäätmeid, siis peame olema ka valmis neid taaskasutusse või mujale ettenähtud kohta suunama. Aktsioonid nagu ,,Teeme ära!" näitavad, et inimesed on valmis käsi külge panema ja tegema suuri tegusid, millel, küll kaudselt, on suur tasu. Vähesed meist soovivad elada inimvaenulikus maailmas ning pärandada seda järgmistele põlvedele. Et maailm ei muutuks globaalseks prügimäeks, peame selle ärahoidmiseks koondama aga oma jõud, kuna üksikisiku panus jääb liiga väikeseks. Nii nagu hulk inimesi on suutelised oma häältega muutma valimiste tulemusi, saab suurema rahvahulga harjumuste
tsivilisatsiooniga. Lääne firmad laiendasid tegevust vähemarenenud maadesse ning ühes sellega levis läänelik tarbimiskultuur, elustiil, väärtused, keskkonnaprobleemid. Lääne majanduslik ja militaarne üleolek võimaldas end tunda liidritena. Tänapäeval on Lääne pealetükkivus ja elustiil hakanud tekitama protesti, mis võib avalduda väga äärmuslikes vormides, nt. terrorism, sõda. Alati on olnud ka globaliseerumisvastaseid. Nende aktsioonid toimuvad samal ajal rahvusvaheliste nõupidamistega. Globaliseerumisel on 3 mõõdet: 1) majanduslik üleilmastumine, mis seisneb riigiüleste e. rahvusvaheliste korporatsioonide tekkes. Nendeks on tootmisega tegelevad ettevõtted, rahandus-ja teenindusettevõtted (pangandus,kindlustus,raamatupidamine,turustus,telekommunikatsioon, konsultatsioonid, reklaam jm.- vt. 10. kl. geograafia) ja virtuaalsed ettevõtted, mis tegutsevad võrgus, töötlevad ja edastavad infot
keeles. Et asja Vene riigivõimudele meelepärasemaks teha, esitati kohe alguses kooli nimeks Aleksandrikool. Kogu tööd juhtis Aleksandrikooli komitee, mille esimeheks valiti Jakob Hurt. Kavandatule vastavat kooli ei õnnestunud siiski luua. 1888.aastal asutasid ametivõimud rahva kogutud rahaga Põltsamaa lähedale venekeelse linnakooli, kus õpetati paari nädalatunni ulatuses erandlikult ka eesti keelt. Rahvusliku liikumise keskused olid Tartu linn ja Viljandimaa, kõik aktsioonid levisid peamiselt LõunaEestis, mis kuulus Liivimaa kubermangu. Liikumise tähtsamad ideoloogid ja rahvajuhid olid Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, ja Carl Robert Jakobson. 1870.aastatel lõhened rahvuslik liikumine kaheks suunaksradikaalseks ja mõõdukaks. Lõhenemise põhjustas erinev välispoliitiline orientatsioon: mõõdukad eesotsas Jokob Hurdaga toetusid sakslastele, radikaalid eesotsas C.R.Jakobsoniga venelastele.
kõrgharidus, käsitöölise kutsealane tunnistus, elada igal pool Venemaal. Eestis tekkisid nimetamisväärsed juudi kolooniad. Sajandi vahetuseks elas siin juba ligi 4000 juuti. Juutide vaimseks keskuseks sai Tartu. Koguduse moodustasid enamiku haritlased. XIX sajandi lõpul õppis Tartus ligi 300 juudi üliõpilast. Kuid esimene juudi rahvuskool loodi Tartus 1875. aastal. 19. sajandi lõpuks halvenes juudi elanikkonna olukord. Kogu Venemaal alanud antisemiitlikud aktsioonid avaldasid oma mõju. Hakati rangelt jälgima seadustest kinnipidamist, illegaalsed juudid aeti välja. Paljud neist emigreerusid, peamiselt Põhja- Ameerikasse. Kõige raskemad ajad algasid Esimese maailmasõja puhkedes. Sõjaväljal lüüa saanud Vene kindralid süüdistasid lahingupiirkondades elavaid juute koostöös vaenlasega. Nad aeti kodudest minema, kogu vara jäi maha. Enamik juute pooldasid Eesti Vabariiki. Vabadussõjast võttis osa ligi 200 juuti, neist pooled vabatahtlikena.
kunagi varem. Ajalugu jääb Havelit meenutama eelkõige ,,valguse kandjana Tsehhoslovakkia pimedamatel tundidel". 26. juuli 2004. asutati Ameerika eeskujul Václav Haveli nimeline raamatukogu Prahas, mis on ainulaadne omanäoliste seas Euroopas. Pärast 2007. aasta pronksöö rahutusi saatis Havel Toomas- Hendrik Ilvesele ja eesti rahvale oma toetusavalduse: "On raske uskuda, et protestid monumendi ümberpaigutamisotsusele olid vaid kodanike spontaansed aktsioonid," kirjutas president Havel. "Näib, et isegi uues geopoliitilises õhustikus kuritarvitatakse natsismivastase võitluse ohvreid ja Teise maailmasõja järelmeid jätkuvalt poliitilistel eesmärkidel. Eriti kindlalt veensid mind selles Eesti Moskva-saatkonna ümber toimunud sündmused. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
c) mingi institutsiooni raames tegutsev, teatud poliitilisi eesmärke taotlev grupp. 97. Edendamisgrupp a)avaldab valitsusele survet kitsa omakasu, kasumi või oma positsioonide tugevdamise nimel; b) moodustatakse mingite rahvastikukategooriate kaitseks ja heaolu edendamiseks; c)viib edasi üritust, mis ei too grupi liikmetele mingit viivitamatut või käegakatsutavat tulu. 98. Survegrupi loogilise tegutsemise järjekord on selline a) lobitöö ja muud aktsioonid parlamendistaadiumis; seaduseelnõu endale meelepärases suunas kallutamine; pöördumine kohtusse, et vabaneda seadustest või administratüvmeetmetest; valitsuse või selle allasutuste manööverdamisruumi võimaluste ärakasutamine; b) seaduseelnõu endale meelepärases suunas kallutamine; lobitöö ja muud aktsioonid parlamendistaadiumis; pöördumine kohtusse, et vabaneda seadustest või administratüvmeetmetest; valitsuse või selle allasutuste
40.Subsidiaarsusprintsiip kaitseb kodanikku riigi ülemvõimu eest, sest a) kodanikku ja riiki lahutavad mitmesugused organisatsioonid; b) see paneb paika riigiõiguslikud piirid; c)see paneb paika erinevate institutsioonide kompetentsi piirid. 48.Suured püsikulud a)suurendavad ettevõtetevahelist konkurentsi; b)vähendavad ettevõtetevahelist konkurentsi; c)ei mõju ettevõtetevahelisele konkurentsüe. 98.Survegrupi loogilise tegutsemise järjekord on selline a) lobitöö ja muud aktsioonid parlamendistaadiumis; seaduseelnõu endale meelepärases suunas kallutamine; pöördumine kohtusse, et vabaneda seadustest või administratüvmeetmetest; valitsuse või selle allasutuste manööverdamisruumi võimaluste ärakasutamine; b)seaduseelnõu endale meelepärases suunas kallutamine; lobitöö ja muud aktsioonid parlamendistaadiumis; pöördumine kohtusse, et vabaneda seadustest või administratüvmeetmetest; valitsuse või selle allasutuste
Nagasakile · 02. sept. 1945 Jaapan kapituleerub Hiroshima pärast tuuma- pommi Holokaust · "holokaust" - kr. k. holokauston (`täielikult põlenud/ohverdatud") - põletusohver · juutide (ja teiste) vastu suunatud genotsiid Teise maailmasõja ajal juutide vastased aktsioonid alates 1933, 1935 Nürnbergi dekreedid, 1938 Kristalliöö (pogromm, mille käigus tapeti 236 ja arret. üle 30 000 juudi) 20.01.1942 Wannsee konverents "juudiküsimuse lõpplahendus" - otsus hävitada 11 mln Euroopa juuti koondus- ja surmalaagrid (nt. Auschwitz, Treblinka, Dachau, ... Klooga) Hukkus 5-6 miljonit juuti · lisaks juutidele mustlased, homoseksuaalid, jehoovatunnistajad, puudega inimesed ja kommunistid Rahukonverentsid
Oluline indiviid ja tema vabadus. Postmodernne ühiskond – Kõrgelt arenenud ühiskond, mida isel klassikultuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerimine. 21. de jure tunnustamine – õiguse kohaselt, juriidiliselt, seaduse kohaselt, ametlikult. de facto tunnustamine – tegelikult, faktiliselt, praktikas. 22. Õiglased sõjad - enesekaitsesõjad, võitlused vabaduse ja demokraatia eest. Ebaõiglased - vallutussõjad, aktsioonid teiste rahvaste alistamiseks ja nende riisumiseks; ka rõhutud rahvaste vastupanu mahasurumiseks peetavad sõjad.
Resümee 2 Sissejuhatus 4 Tarbimine kui vajaduse rahuldamine, mille äärmusi ohjavad ahnus ja hirm 4 Tarbimisvõimaluste erinevad tasemed 5 Iga üksikisiku tarbimise mõju keskkonnale 6 Ühiskondlikud liikumised ja aktsioonid tarbimishulluse 7 teadvustamiseks ning ohjeldamiseks Ostuvaba päev ja ostuvabad jõulud 7 Ostuvabad jõulud 8 Ostuvaba päeva teadvustamine Eestis, ajakirjanduses ning selle mõju tarbijale 8 Kokkuvõte 8
jändamist ei tasu: üksainus kolikamber, pühkmelasu, heal juhul "Pea- ja riigiaktsioon", paar kõlavat pragmaatilist maksiimi, mis nukunäidend varmalt reatand riimi." Goethe taipas hästi, et tegelik ajalugu on tihti varjutatud poliitiliselt korrektsete loosungite taha, justkui ebaatraktiivne ja tänapäeva mittepuutuv "kolikamber". "Pühkmelasu" seas on siiski ka huvitavaid, olulisi ja rangelt valvatud osiseid. Eriti lähiajaloos on mõjuvõimsad "tegurid" olnud rangelt salajased ja need aktsioonid raskesti läbinähtavad. Piisab kui mainida kahte tähekombinatsiooni paljudest - nt CIA ja KGB. Selline ajaloo ebaselge ja varjatud aspekt on väga viljakas konspiratsiooniteooriate taimelava, kus iga koolkond peab laiema populaarsuse saavutamiseks esitama lihtsaid ja plakatlikke teooriaid, kes siis "tegelikult" maailma kõigis hädades süüdi on. Peale ülalmainitud täheühendite on ainusüüdlasteks peetud ka "juute ja vabamüürlasi" ning viimasel ajal ka "rahvusvahelist terrorismi"
prügi kusagile loodusesse viskavad.Sellejaoks on ju rajatud prügilad,kuhu inimesed oma jäät- med saavad viia.Prügilate kasutamise eest tuleb küll tasuda,kuid sellegipoolest pean ma täiesti absurdseks seda,et mõnel inimesel on sellest väikesest rahasummast sedavõrd kahju,et ta peab oma jäätmetest illegaalselt vabanema ning seeläbi loodust reostama.Kui on ressurssi prügi toota,siis peab olema ka ressurssi,et prügist legaalselt vabaneda.Meele teevad rõõmsaks selli- sed aktsioonid nagu näiteks ,,Teeme ära 2008",kus väga paljud inimesed üle Eesti tulid kokku ning koristasid vabatahtlikult metsasi prügist.Sellised ettevõtmised on küll väga tõhusad ja kasulikud,kuid seni kuni inimesed oma suhtumist ei muuda,pole neil erilist mõtet,kuna ajapik- ku on metsaalused jälle sama reostatud.Voltaire,kes oli kuulus prantsuse filosoof, kirjanik ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest,on öelnud ,,Ükski lumehelves ei tunne ennast süüdi laviinis
kindla sotsiaalse kategooria huve; ei mõjuta liikme sotsiaal- majandusliku olukorda, huvitub enese elu parandamisest, tugev sisehierarhia, nõrk sisehierarhia, tegevus tugine vabatahtlikkusele, koalitsioonileping, rahvusvaheline võrgustik, avaldavad otsest ja kaudset survet, umbmäärane ülesehitus, liikmeskonda on võimalik kindlaks teha, liikmeskonda ei ole võimalik kindlaks teha, toetajaskond on laialivalguv, lobism, aktsioonid, riigipiiri ületav, edendav ideid ja väärtusi, Helle Pondre 2010 SIDUSUSE MEHHANISMID POLIITILINE KULTUUR JA KODAKONDSUS, õpik lk 89-94 1. Vaimsed väärtused ja tõekspidamised aitavad kujundada inimeste ühtekuuluvustunnet ehk identiteeti (identiteet omakorda vormib kultuuri ja leiab koha kultuurimärkides: rahvariietes ja kommetes) 2. Üheks sidususe mehhanismiks on mõista erinevaid kultuure.
Kui loomad pika ja piinarikka teekonna üle elasid ning nad loomaaedadesse elama paigutati, veetsid nad oma ülejäänud elu täielikus erakluses. Arvatakse, et kuni tänaseni hoiti loomaaedades eraldatuna enam kui sadat isendit. Panda omamine tõstis loomaaia prestiizi. Kuna neid hoiti üksikult või paarikaupa, oli äärmiselt raske kokku saada paare, kes oleksid võimelised järglasi saama. Enamus vangistuses hoitud pandasid kannatas ka psüühiliselt. SUURE PANDA PÄÄSTMISEKS ETTEVÕETUD AKTSIOONID Hiinlased on oma suure panda üle uhked. Hiinas on loodud mitu teaduskeskust, mille ülesandeks on looduses elavate pandade jälgimine. See võimaldab nende eluviisi ja toitumisharjumustega tutvuda ning võtta kasutusele meetmeid panda tõhusamaks kaitsmiseks ning tema elutingimuste parandamiseks. Teadlased loodavad, et see aitab kaasa pandade säilimisele ning nende arvukuse järk- järgulisele suurenemisele.
Symbols Neokonseptualism Vastukaaluks maalikunstile hindasid hindasid nad heaks kunstiks Click to edit Master text styles massiliselt reprodutseeriva fotograafia ja avalikus linnaruumis toimiva kunsti Second level NT: plakatid või situatsioonide tüüpi aktsioonid Sellist kunsti võib nimetada neokonseptualismiks Third level Kui 1960 a. lõpu konseptualistide eesmärk oli näidata kunsti piiride suvalisust, siis neokonseptualistide eesmärgiks oli
Navarra kuningriikide ühendamine. Hispaaniast sai väga mõjuvõimas riik Euroopas, see positsioon kestis terve 16. sajandi ja 17. saj esimesel poolel. Seda soodustasid muidugi koloniaalvaldustest tulenevad rikkused. Oma tippu jõudis Hispaania kahe esimese Hispaaniat valitseva Habsburgide ajal (Carlos I 15161556 ja Felipe II 15561598). Sellesse perioodi jäävad Itaalia sõjad, Madalmaade ülestõus, sõjaväe aktsioonid Ottomanide vastu, Inglise-Hispaania sõda ja sõda Prantsusmaaga. Hispaania Impeerium laius pea kogu Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Mehhikos, portsjonike maad ka seal, kus tänapäeval on USA lõunaosariigid, Filipiinid Ida-Aasias, Ibeeria poolsaar (kaasaarvatud Portugal alates 1580. aastast), Lõuna-Itaalia, Sitsiilia, samuti ka osad tänapäeva Saksamaast, Belgiast, Luksemburgist ja Madalmaadest. See oli esimene impeerium, mille kohta öeldi, et "Päike ei lähe seal looja"[viide?]
Tänapäeva Hispaaniale ja Hispaania Impeeriumile pani alguse Aragoni, Kastiilia, Leóni ja Navarra kuningriikide ühendamine.Hispaaniast sai väga mõjuvõimas riik Euroopas, see positisioon kestis terve 16. sajandi ja 17. saj esimesel poolel. Seda soodustasid muidugi koloniaalvaldustest tulenevad rikkused. Oma tippu jõudis Hispaania kahe esimese Hispaaniat valitseva Habsburgi ajal (Karl I 15161556 ja Filipp II 15561598). Sellesse perioodi jäävad Itaalia sõjad, Hollandi mäss, sõjaväe aktsioonid Ottomanide vastu, Inglise-Hispaania sõda ja sõda Prantsusmaaga. Hispaania Impeerium laius pea kogu Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Mehhikos, portsjonike maad ka seal, kus tänapäeval on USA lõunaosariigid, Filipiinid Ida-Aasias, Ibeeria poolsaar (kaasaarvatud Portugal Kaisa Suumann 9 IFI6001 Arvuti töövahendina
Gorbatsovi reformidega kaasa minema. Selline uskumine, et glasnosti kaudu suudetakse reziimi legitiimsust tugevdada aga oli vale. Paljud Nõukogude intellektuaalid hakkasid Nõukogude kommunismis kahtlema ja ajakirjanduse kaudu ka seda otseselt kritiseerima. Suurem sõna- ja meelsusvabadus ka julgustas mitmeid Nõukogude Vabariikides ja Ida-Euroopa sotsialismimaades rahvuslike ja kommunismivastaste liikumiste tekkimist. Üha suurenev vabadustunne, mitmed aktsioonid Euroopas, Berliini müüri langemine kõik need kombineeritud üha suurema vastumeelsusega kommunismi suhtes sundisid Nõukogude juhtkonda rahvastele üha suuremaid ja suuremaid vabadusi lubama ja 1990. aasta veebruaris nõustus Kommunistlik Partei oma poliitilisest ainuvõimust loobuma. Üsna pea kuulutas end iseseisvaks Leedu, talle järgnesid Eesti ja Läti ning ka teised Nõukogude Vabariigid. 1991a lubati vabad
eemaldumine vanemast ja märgatavalt täpsemini tegelikkust järgivast fotorealismist. 20. Mida kasutasid kehakunstnikud oma ideede väljendamiseks? 1960. lõpul New Yorgis tekkinud kunstivorm, kus kunstnikud kasutavad väljendusvahendina inimkeha. Kehakunst hõlmab nii kehamaalinguid, katmist ja paljastamist kui liikumist, ulatudes kohati valuliku kehapinna muutmiseni. Kehakunsti etenduse vormis aktsioonid dokumenteeritakse enamasti fotode, filmi või video abil.
Esmakordselt toimusid Eestis poliitilised üldstreigid, suurmeeleavaldused ja rahvakoosolekud, samuti valitsusevastane relvavõitlus. 9. jaanuaril Peterburis Verise Pühapäevaga alanud revolutsioon vallandas esimesed meeleavaldused ja streigid Eestis juba kolm päeva hiljem. Valdavalt rahumeelse protestiliikumisega ühinesid peale tööliste tudengid, haritlased ja õpilased, aga ka mõisatöölised ja taluperemehed maal. Erineva ulatuse ja kestvusega aktsioonid jätkusid läbi kogu kevade ja suve, suurim poliitiline väljaastumine leidis kogu Eestis aset 1. mail. Pärast Nikolai II kodanikuõigusi lubava manifesti avaldamist 17. oktoobril 1905, asutati Eestis esimesed legaalsed erakonnad: rahvuslik-liberaalne Eesti Rahvameelne Eduerakond, sotsiaaldemokraatide-föderalistide Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus ning baltisaksa konservatiivne Balti Konstitutsioonipartei. Samal ajal loodi
progressionaalse kunsti asemel. Beuysi etenduste üks teemadering oli seotud tema isikliku elu väidetava dramaatilise sündmusega. Ta oli noor Saksa sõjaväelendur, kes olevat alla tulistatud Krimmi kohal, kuid imepäraselt pääsenud. Tema külmunud keha olevad elustatud viltvaipade, loomarasva ja meega ning neid aineid kasutas Beuys mitme oma etenduse käigus. 1970. aastail oli etenduste peateema poliitiline nn. otsese demokraatia jutlustamine ja sümboolsed aktsioonid, näiteks puude istutamise organiseerimine. 1974 veetis ta ühe nädala ühes New Yorgi galeriis koos metsiku koiotiga, loomaga , keda indiaanlased olid pühaks pidanud, valged aga jälitanud. Teose nimi oli "Mina armastan Ameerikat ja Ameerika armastab mind" Beuysi isik oli lummav ja teda on võrreldud samaaniga, kes tegutseb suurlinna tingimustes. Tema loomingu hulgas pole teoseid traditsioonilise kunsti mõttes, vaid ainult
inflatsioonimäär jne. (Makroökonoomik a - uurib majandust kui tervikut) 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 3. J.M. Keynes ja Tema roll. 4. Milton Friedman ja Tema roll. 5. Makoökonomistide koolkonnad. 6. Konkurentsipoliitika- on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majadnuses ,mille väljendusesk on vastavad seadused, määruse ja teised riiklikud aktsioonid 7. Lorenzi kõver- 8. Tasuta kaasasõitja- on idiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei valmistata 9. Turuhäire situatsioon, mille puhul täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohtalt optimaalseid tulemusi. Peamised põhjused turu ebatäiuslikkus
heakskiitu ja teisi mittemateriaalseid hüvesid. Nad teevad otsuseid ja algatavad enda jaoks aktsioone, laskmata kultuuril ette määrata oma sotsiaalseid vastuseid. (Nurk 2004) On võimalik välja tuua viis käitumismalli, mis iseloomustavad neid, kes võtavad osa vahetusest sotsiaalses interaktsioonis: 1. Inimesed püüavad astuda interaktsiooni kaaslastega, kes suudavad rahuldada nende vajadusi või hõlbustavad neil ihaldatud eesmärgini jõudmist. 2. Kõik aktsioonid toovad neis osalejatele kaasa aja-, ressursi- ja energiakulu. 3. Interaktsioonis olevad indiviidid üritavad hoida oma tegevuse kulusid tasakaalus sellest tegevusest saadava eeldatud kasuga. 4. Otsitakse ja valitakse kõige majanduslikumaid tegevussuundi, kus kulud ja tulud on tasakaalus. 5. Tegevus lõpetatakse, kui selle kulud ületavad järjekindlalt saadud kasu. (Nurk 2004) Sotsiaalse interaktsiooni protsessi mõjutavad paljud erinevad tingimused:
Neile kujunes peamiseks poleemika taastugevneva maalikunstiga. Vene radikaalide kombel kuulutasid nad maalikunsti individualistlikuks ja kodanlikuks nähtuseks ning püüdsid näidata maalikunstile oluliste mõistete nagu ,,originaalsus" ja ,,unikaalsus" tühjust ja petlikkust. Nad hindasid heaks kunstiks massiliselt reprodutseeritava fotograafia ja avalikus linnaruumis toimiva kunsti, näiteks plakatid või situatsionistide tüüpi aktsioonid. Sellist kunsti võib nimetada neokontseptualismiks. Nad üritavad edastada ühiskondlikke sõnumeid, nende teosteks on fotod ja/või sõnalised tekstid. 2 Kunstnikud Postmodernismi kuulsamad maalikunstnikud olid ameerika kunstnikud Robert Colescott, David Ligare, Lincoln Perry ning norra kunstnik Odd Nerdrum. Robert Colescott(1925-2009) oli ameerika kunstnik, kelle tööde hulka kuuluvad näiteks
Tänapäeva Hispaaniale ja Hispaania impeeriumile pani alguse Aragoni, Kastiilia, Leoni ja Navarra kuningriikide ühendamine. Sellest sai väga mõjuvõimas riik Euroopas, see positsioon kestis terve 16. ja 17. sajandi esimesel poolel. Seda soodustasid muidugi koloniaalvaldustest tulenevad rikkused. Oma tippu jõudis Hispaania kahe esimese valitseja ajal (Carlos I 1516-1556 ja Felpite II 1556-1598). Sellesse perioodi jäävad Itaalia sõjad, Madalmaade ülestõus, sõjaväelised aktsioonid Osamanite riigi vastu, Inglise-Hispaania sõjad ja sõda Prantsusmaaga. A Madalmaade ülestõus 1555 aastatest oli aga levinud Madalmaades reformatsiooni tulemusel kalvinism ning seal toimusid rahvarahutused, mida toetasid ka Hispaania ülemvõimuga rahulolematud aadlikud. C. Hispaania koloniaalimpeerium Hispaania impeerium laius pea kogu Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, mehhikos, Põhja-Ameerika keskosas,
ja umbmäärase ülesehituse poolest. Enamik tänapäeva sotsiaalseid liikumis kujutavad endast rahvusvahelist võrgustikku, millel on toetajaid ning aktiviste paljudes maades. Tunnusjooned: · Killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid · Toetajaskond on laialivalguv ja muutub · Probleemipõhised · Tegevus ei puuduta otseselt sotsiaal-majanduslikku positsiooni, vaid edendab ideid või väärtusi · Otsesed aktsioonid, mitte lobism Tuntumad: naisliikumised, gei-ja lesbiliikumised, rahuliikumised, keskkonnaliikumised. 27. Poliitilise kultuuri definitsioon, olemus ja koostisosad/komponendid Poliitiline kultuur ehk võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks. Poliitiline kultuur: · Kujuneb ajaloolise arengu jooksul · Omane suurele sotsiaalsele grupile · Jäik poliitiliste muutuste suhtes
Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine OSALUSDEMOKRAATIA 2.4. Kuidas rahvas osaleb valitsemises VÕIMALUSED Riigikogu Kohaliku valimised omavalitsuse valimised Poliitilised aktsioonid (valimiskampaania, meeleavaldus, kirjutised) Erakonnastumine Millest sõltub osalusdemokraatia edu? Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Parlament - rahva esinduskogu 2.5. Riigikogu - kõrgeim parler (pr) - kõnelema seadusandlik võim Parlamendid
eesmärke seaduslikult 1) Meedia ja sõda: CNN-i faktor 2) Infosõda- psühholoogiline mõjutamine Rõhutakse inimese rahvustundele, manipuleeritakse tema emotsioonidega. 3) Kübersõda- võitlus küberruumis, mis hõlmab rünnakuid riigi sõjalise jõu vastu Eesmärk: Informatsiooni levitamine, moonutamine Toimub ruumis, infosõja jaoks pole ruum piiratud. Õiglased sõjad- enesekaitsesõjad, võitlused vabaduse ja demokraatia eest Ebeõiglased- vallutussõjad, aktsioonid teiste rahvaste alistamiseks Õiglase sõja põhimõtted: 1)Põhjus peab olema õiglane 2)Sõda tuleb kasutada ainult viimse abinõuna 3)selle peab välja kuulutama kompentente võimuorgan Ţālebān ehk Ţālibān (ka Taliban, Taleban 'üliõpilased') on Afganistanis-Pakistanis puštu hõimude seas 1994. aastal tekkinud radikaalne sunniitide islamiliikumine, mis valitses aastail 1996–2001 Afganistani ja osaliselt Pakistani.
Briti tsoonis kahtlaste laagrielanike lähimineviku uurimine ja väljaselgitamine, kas neil on õigus laagris elada. Kahtlaseks kuulutati eelkõige isikud, kes olid teeninud vaenlase vägedes või olid osalenud luuretegevuses ja levitasid vaenulikke ideid. Vahetult pärast sõja lõppemist Euroopas, oli baltlaste olukord laagrites kriitiline. Pidevast hirmust sunniviisilise repatrieerimise ees ning juba toimunud kodumaale saatmise aktsioonid ajendasid Balti riikide esindajaid esitama memorandumeid ja apellatsioone. See vastu UNRRA alustas massiivset põgenike skineerimist ehk sõleumist, mis kujutas endast laagrisse registreeritud isikute sobivuse kontrollimist. Selle käigus küsiti inimeselt isiklikke ja tema minevikku (sh poliitilisi vaateid, parteilist kuuluvust, sõjaeelsest tegevust jm) puudutavaid küsimusi ning saadeti ta tervisekontrolli. Kontrolli käigus pidi selguma, kas inimesel on õigus laagrisse jääda või mitte.
Eesti Vabariik 1) Eesti iseseisvumine: a) I maailmasõda - aastateil 1914-1918. Põhjuseks oli suurriikide omavahelised vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta, kuid ei olnud sõjaks tegelikult valmis. Sõja mõju Eestile: · Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised. · Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. · Sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise, osa maid jäid sööti,
huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Taotleti mitmetes riikides rahvuse poliitilist ühendamist, nõuti riigi siseselt võrdseid õigusi. Tekkis vastuseis baltisakslaste ja vene võimu vahel. Osteti talusid päriseks, kaotati pärisorjus, hakati turustama ülejääke saagist. Eesti haritlaste I põlvkonna teke, koolihariduse levik. Ettevõtmised: esimene pidev ajaleht Perno Postimeees1857. palvekirjade aktsioonid 1864 tsaarile. Esimene üldlaulupidu 1869, 1865 alustab tööd laulu- ja mänguselts Vanemuine, Isamaalised kõned, Rahvaluule kogumine. Liidriteks olid: Johann Voldemar Jannsen, koolmeister, kelle eestvedamisel tehti Laulupidu ja Perno Postimmes. Jannsen oli ettevaatlik ja üritas läbi saada baltisakslastega ja vene võimuga. Jannsen oli väga eesti meelne ja õhutas rahvuslikule liikumisele. C. R
Ajaloo konspekt (14.03.2008) rahvuslik liikumine ei ole alati olnud ühiskonnas.rahvus samuti pole alati eksisteerinud esimene vorm sugukond, omavahel suguluses olevad inimesed / hõim kindel territoorium, keel (hõimukultuur) -> ühinevad rahvaks muinasaja lõpuaegadel. Hõimukultuuri alusel. Rahval keel, rahvakultuur. Edasi üks periood rahvus; erineb rahvast: eneseteadvus (võib olla teadlik või ebateadlik) inimese seostamine oma rahvaga, ühiskonna kõrgeim aste. Protsessi algus Suure Prantsuse Revolutsiooni aegadest kantud valgustusajastu ideoloogiast. Vanale aristokraatiale vastandumine. Muuhulgas ka rahvulik revolutsioon, sündis prantsuse rahvus; varem jagunesid regioonideks. Varem 'elagu kuningas', nüüd 'elagu rahvus'. üleminek vanalt uuele. Romantism. Mitte ainult kunst, laiem mentaliteet. Teene ühiskonna arengu seisukohalt: kõrgklassid, eliit hakkab märkama kõige madalamat talurahvakultuuri. Pöörab tähelepanu rahvaluulel...
vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi II I maailmasõda ja selle mõju Eestile (§ 7, lk 28-30) I maailmasõda 1914-1918. Põhjuseks suurriikide omavahelised vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta Antanti poolel, kuid ei olnud sõjaks valmis. Sõja mõju Eestile: 1) Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised 2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi
loobutud. N: ei lubatud endiselt tegutseda erakondadel, Isamaaliitu peeti küllaldlaseks. Nii järtkus sisepoliitiline vaikiv olek kuni Nõukogude okupatsiooni kehtestamiseni. Läbinisti positiivseks kuldajaks moondus vaikiv ajastu meie rahva mälus hiljem, Teise maailmasõja ja Nõukogude anneksiooni oludes, mil tagasi vaatamine saigi ainult nostalgiat tekitada ning mil iseseisvusaja mälestustest ammutati jõudu edasielamiseks. Ülemaalised aktsioonid. Rahvaosalus N: Kus toimus suurte rahvamasside kogunemine oli Laulupeod. Korraldati iseseisvusaastatel neli. Lauljate arv neil ulatus 15 000-st 21 000-ni, pealtvaatajate arv 100 000. Alates 1936 aastast korraldati kodukaunistustöid. Eesmärgiks- kiiremini ning kogu rahva ühisel jõul ja nõul korrastada Eesti üldist ilmet ning kasvatada rahvas ilu- ja puhtusemeelt. Iseseisvuse algusaastatel sai juba hoo sisse Vabadussõja monumentide püstitamine
rahule -raha on tähtsaim majandusmuutuja: pikema aja jooksul võib see mõjutada inflatsioonimäära , kuid üsna kiiresti avaldab mõju teistele majandusmuutujatele. *Poliitikat tehakse rohkem poliitilistel kui majanduslikel eesmärkidel. Neoklassikaline perspektiiv: - Eramajandus on põhiliselt stabiilne. - Majandusagendid kasutavad kogu kättesaadavat infot (majandusteooria, poliitikute võimalikud aktsioonid ja pikemaajaline reageering poliitikale) - Raha on neutraalne (rahapakkumise aimatavad muutused mõjutavad ainult hindu, mitte majanduse reaalsektorit). - Stabilisatsioonipoliitika on ebaefektiivne (stimuleeriv poliitika ainult suurendab inflatsiooni ega avalda mõju tootmisele ja tööhõivele). Neokeinslased (james tobin ja francop modgliani) - Eramajandus on ebastabiilne - Isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased
tekkinud puudus esmatarbekaupadest, siis nüüd see süvenes (kütusega varustamine veelgi viletsam, katlamajadel puudus kütus vs oli seda minimaalselt, esmatarbekaubad – seep, hambapasta, pesupulber. Osad kaupadest läksid talongide peale). Varustatud kogu NSVL-s suhteliselt vilets. Mai kuusse jääb ka Interrinde rünnak Toompeale, kus jõuti välja lossi hoovi, lossi mitte. Kaitsma kutsus Savisaar inimesi. Suuri üritusi rohkem sellesse aastasse ei jäänud. 1991. Jäävad NSVL sõjalised aktsioonid Lätis ja Leedus. Jaanuaris üritasid NSVL eriüksused hõivata strateegiliselt tähtsaid objekte Vilniuses (teletorn, raadio- ja televisiooni maja. Vallutamise käigus sai surma 14 leedulast) ja Riias. (Samas Leedus teatati ka sellest, et ametisse pandud päästekomitee, et NSVL Leedus taastatakse.) Teine verevalamine toimus Riias. Eriüksuslaste ja lätlaste vahel, surma sai 5 inimest. Kardeti samasuguseid sündmusi ka Eestis ja hakati kaitsema lossi, tele-ja raadiomaja
Pikk isa. Tallinn: TEA Kirjastus 2007. ,,Minu väike õunapuu." Proosa: Jõgisalu, Harri. Linnavarblane maal. Tallinn: TEA Kirjastus 2007. ,,Ema õunapuu." vormista teised kah bibliograafiana Niit, Ellen. Triinu ja Taavi lood. Tallinn: TEA Kirjastus. ,,Kui õunapuud õitsevad." Padu, Ebe. Väike õunaröövel. Eesti Raamat: Tallinn 2007. ,,Väike õunaröövel." Saaber, Kalju. Meister tegi, hästi tegi. TEA Kirjastus: Tallinn 2007. ,,Vana õunapuu uus kevad." Õunapuude istutamise aktsioonid on ka tänapäeval, kuid rohkem täiskasvanute tegevus. Jõgevamaa Seenoriode ühing otsustas Eesti Vabariigi 100 aastapäeva auks maha istutada 100 õunapuud.1 18. sajandi õunapuude koduaedades kasvatamise algusperioodist on ka üks õunapuu veel kasvamas Viljandimaal Oti talus. 2 2017 tegi EELK peapiiskop üleskutse, et reformatsiooni 500 aastapäevaks istutada üle kogu Eesti 500 õunapuud. EKL 1995. Eesti Kirjarahva leksikon. Kruus Oskar. toim. Tallinn. Eesti Raamat
5) Sõda venis pikale, kuna sakslased olid paremad sõdurid ning neil oli lahinguväljal taktikaline üleolek. Sama ei saanud väita nende liitlaste kohta. 6) Antant pidas survele vastu eelkõige tänu Ameerika Ühendriikide majanduslikule ja finantsabile. Sakslaste poolt 1917 välja kuulutatud piiramatu allveesõda oli USA sõttaastumise üks peapõhjuseid. Milline oli I maailmasõja mõju Eestile? 1) Venemaa ja Saksamaa vaheline konflikt tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised 2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud, omandati sõdimiskogemusi ning paljud said Vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise - osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi
5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi II I maailmasõda ja selle mõju Eestile (§ 7, lk 28-30) I maailmasõda 1914-1918. Põhjuseks suurriikide omavahelised vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta Antanti poolel, kuid ei olnud sõjaks valmis. Sõja mõju Eestile: 1) Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised 2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi
Ma ei saa põgeneda selle huvi eest omaenses isiku vastu. Inimesed..., käsikirjad...., kirjakandja..., igaüks, kellega kohtun, kuhu ma ka ei läheks“ (Tims 2003 : 73). Pärast teose ilmumist alustas kirjanik ka järje kirjutamist ning selle nimeks sai „Tagasitee“. 1933. aasta alguses põgenes Remarque Šveitsi, kuna kartis oma julgeoleku pärast. Enamus kirjanikke ja teadlasi kuulutati lindpriideks ning peagi algasid ka raamatute põletamise aktsioonid. Tuleasemele lendas enamik kirjanike teoseid, ka juutide kirjutatud raamatud ning mitmedki ajaloolise väärtusega ürikud. Hirmus kinni peetud saada, lahkusid Saksamaalt paljud intelligendid. Paljud tolle aja kuulsad ja edukad inimesed kasutasid võimalust ning lahkusid kas siis neutraalsesse Šveitsi või Prantsusmaale. Vähe ei olnud neidki, kel õnnestus saada laevale Ameerikasse. Remarque kajastab neid põgenemisi mitmes oma teoses („Triumfikaar“ ja „Lissaboni
brittide agressioonile mitte vägivallaga vastama. Selle liikumise edu tähistasid mõned inglaste poolsed järeleandmised. Organiseeriti boikotte ka riisile ja erinevatele inglise kapupadele. Mahatma Gandhi kutsus üles inglispärasest riietusest loobuma ja rahva põletama inglaste poolt valmistatud riideid ning kasutama nende asemel ise Indias valmistatud rõivaid. Paljud hindud loobusid isegi tööst kohalikes omavalitsustes. Inglise võimudes tekitasid sellised aktsioonid loomulikult ärevust ja Rahvuskongressi juhid arreteeriti, kasutati ka vägivalda ja relvasid. Mahatma Gandhi isiklikult arreteeriti korduvalt aga tänu tema suurele toetajaskonnale oli peaaegu võimatu teda pikalt vahi all hoida. Kõikides Vabaduseliikumise aktsioonides lähtus Mahatma Gandhi oma rahumeelsetest printsiipidest. Kindlasti oli see üks peamisi põhjuseid, miks said tema organiseeritud ettevõtmised kogu maailma tähelepanu.
· Pöördume suhtekorralduse poole, kui maine on kahjustatud. Kulukas ja väheefektiivne. Uuringuid võib teha pärast. Tulemuslik imago analüüs, soovitu kaardistamine, komm-i strateegia loomine. Ainult lokaalsel tasandil. Iga org võib sattuda tähelepanu keskmesse. Usk suhtekorraldusse kuni on häid uudiseid. Oluline olla negatiivse korral esimene infoallikas. Ühekordsed aktsioonid. Vajalik järjepidev ja plaanipärane tegevus. Võimalik muuta end nähtamatuks. Sisekommunikatsioonist sõltub töö kvaliteet, mainest pangaintress, valitsussuhetest seadusandlus. 14