meelepärase valitsuse moodustamist. 17. juuni EV okupeeriti NSVLi poolt, algas Nõukogude okupatsioon Juuniküüditamine 1941. aasta juunis NSVL võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus saadeti sundasumisele mitmetelt NSVL võimu all olevatelt aladelt üle 65k inimese. 6 Leningradi blokaad Leningradi piiramine Saksa sõjaväe poolt. 8.09.1941 27.01.1944. See oli II MS üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest. Atlandi harta oli 1941. aastal sõjalaeva pardal Atlandi ookeanil USA presidendi Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Teherani konverents 1943, NSVL-Stalin, SB-Churchill, USA-Roosevelt; Churchill ja Roosevelt andsid Stanilile vabad käed NSVL laiendamiseks läände. (Sel
Väegrupp Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi peale, väegrupp Mitte piirama sisse Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ning liikuma edasi Moskva peale, väegrupp Süd pidi vallutama Ukraina. Leningradi blokaad Leningradi blokaad (vene ) oli Leningradi linna (praegu Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt. Piiramine sai alguse 8. septembril 1941 ning kestis 27. jaanuarini 1944. See oli Teise maailmasõja üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga üle 640 000 inimese. kamikadze Enesetapupiloodid, kes oma lennukeid vastaste laevadesse lennutasid. Kuramaa kott 1944.1945. aastal sai kuulsaks Kuramaa kott ehk katel, kus suurearvulised Saksa armee väeüksused pidasid ümberpiiratuna vastu kuni Saksamaa kapituleerumiseni 8. mail 1945. Seal anti välja ka oma postmarke. Samuti plaaniti seal taastada Läti iseseisvust, kuid plaan nurjus Saksa vägede
Valimised- Demokraatia nõukogude moodi- hääletatakse ainult ühekandidaadi poolt, rohkem lihtsalt polnud. Ülemnõukogu kõrgeim seadusandlik organ, hääletatakse ainult ettevalmistatud ja heakskiidetud otsuste poolt. Represiiv organid- Julgeolekuorganid-NKVD tegeles siseasjadega ja NKGB tegeles luuramise ja vastuluurega. 1954.a-moodustatakse Riiklik Julgeoleku Kommitee (KGB). Nüüd alluvad need parteile. KGB ül- jälgida ühiskonnas toimuvat ja hoida ära nõukogude vastaseid aktsioone. Julgeolekutöötajatel valimiskohustus. Moskva kontrollimehhanismid- Loodi Eesti büroo, mille eesmärk oli kontrollida sovetiseerimist (kaotatakse 1947.a). Liiduvabariigi juhtkonna kontrollimiseks tähtis roll Kommunistliku partei ll sekretärist l sekretär oli Moskva poolt paika pandud. Kasutati valvsate kodanike pealekaebamist info saamiseks. 40.Poliitilised olud 1950. aasta märtsi teisel poolel tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum
majaseintele. Kutsuti kõiki muulasi hävitama eestlasi kui natsionaliste. Intrid ja TKÜN said NSV Liidu Rahvasaadikute kongressi 6 esindajat ehk 15% kogu Eesti delegatsioonist. 15. mail 1990 korraldas Interrinne Toompea ründamise. Valitses reaalne oht, et Ülemnõukogu hoone vallutatakse ning valitsus ja rahvaasemikud võetakse vahi alla. · Ürituse üldine koordinaator oli Dvigateli peadirektor, nüüd juba NSV Liidu rahvasaadik Vladimir Jarovoi. Aktsioone vabas õhus Toompea lossi esisel väljakul juhtis sõjaväelise tasytaga üks Interrinde juhte Mihhail Lõssenko, kes oli moodustanud nõukogude võimu taastamiseks töölisrühmad. Mässajate tegevust Toompea lossi sees koordineerisid impeeriumimeelsed saadikud Vladimir Lebedev, Sergei Petinov, Ülemnõukogu ,,Võrdsete õiguste eest" saadikurühma esimees Pavel Panfilov ja Aleksei Zõbin.
18501918. Ärkamisaeg Rahvuslik ärkamine Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühisko...
oktoobril 2011. aastal, mis määrab ära USA politsei, jõuagentuuride ning autorikaitseorganisatsioonide õigused intellektuaalomandi ebaseadusliku levitamise ja võltsimise vastu internetis. SOPA kohta on öeldud, et see kahjustab tehnoloogiatööstust ning piirab sõnavabadust. Selle eelnõu vastu on ka mitmeid suured internetihiiud, näiteks 18. jaanuaril 2012. aastal katkestas Wikipedia 24-ks tunniks ligipääsu oma saidile, et väljendada oma pahameelt. Samalaadseid aktsioone kavandasid ka mitmed teised suured veebileheküljed, näiteks Google, Facebook, Yahoo jt. (6; 7) Suurim skandaal seoses SOPA-ga toimus 19. jaanuaril 2012. aastal, kui USA võimud sulgesid failivahetussaidi Megaupload. See oli üks enimkasutatavaid omataolisi lehekülgi internetis, kus kasutajad jagasid nii piraat- kui ka legaalset materjali. Kuna arvatakse, et sellel saidil oli rohkem legaalset materjali kui illegaalset ning tema kasutajate
stiihiline mäss (Harjumaa, Lääne-, Järva- ja Pärnumaa) Liikumise keskusteks Kohila, Märjamaa, Velise, Järvakandi, Rapla. 12.-20. dets. mõisate põletamine ja rüüstamine - kokku u. 130 mõisat, arvatud aga 161 (põletati ca 65 peahoonet) mõisat. Mõisnikke võeti vangi, kuid tapeti vaid üks. Massipsühhoos ja viha mõisnike vastu (elitaarne vähemus, kelle kätte on koondunud enamus rikkustest, maaomandist ja kontroll ühiskondliku elu üle). Ükski eesti erakond ei kiida neid aktsioone avalikult heaks. Balti aadel pooldab endiselt isevalitsust, kardab muutunud olukorda ja liberaliseerumist. Mõisate ründamise laine – vastuseks võimude brutaalsele survele, sõjalis-politseilisele terrorile, millele panid krooni 16. oktoobri massimõrv Uuel Turul, sõjaseisukorra väljakuulutamine ja järgnenud vahistamised. Olukorda pingestas Eestimaa erakorraline maapäev maaomavalitsuse reformi küsimuses, opositsioonitegelaste, sotsiaaldemokraatide, töölisvanemate ja maasaadikute
Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA asutati 1927 ning seal leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. Kartoteegid jagunevad: Topograafiline kartoteek, Rahvaluulekogujate kartoteek, esitajate kartoteek, rahvamängude kartoteek, rahvatantsude kartoteek, rahvaviiside kartoteegid, rahvajutud, uskumused ja kombekirjeldused, nõidussõnad, rahvaarstide kartoteek, lühivormid, teiste rahvaste folkloor Vanasõnakartoteek 160 000 kirjet; Tüpoloogiline vanasõnakartoteek
Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA asutati 1927 ning seal leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. Kartoteegid jagunevad: Topograafiline kartoteek, Rahvaluulekogujate kartoteek, esitajate kartoteek, rahvamängude kartoteek, rahvatantsude kartoteek, rahvaviiside kartoteegid, rahvajutud, uskumused ja kombekirjeldused, nõidussõnad, rahvaarstide kartoteek, lühivormid, teiste rahvaste folkloor Vanasõnakartoteek 160 000 kirjet; Tüpoloogiline vanasõnakartoteek
Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale. Nt. Muinsuskaitse, keskkonnakaitsjad Sotsiaalne liikumine kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate sarnased hoiakud ja väärtused. Erineb survegrupist, kuna liikmeskonnad on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. 1. U 2. L 3. K 4. K 5. L 6. U 7. S 8. S 9. L 10. K Heaoluriik Ühiskonnaelu tasandid riikliku võimukorralduse tingimustes. Inimtegevuse eesmärgid: 1. mittemaanduslik hüve a)ühistasand valitsemine b)eratasand eraeluline tegevus 2. majanduslik hüve a)ühistasand riigiettevõtlus b)eratasand eraettevõtlus ühishüved ja erahüved
1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. saj käsitleti rahvaluulet peamiselt aineloendi kaudu, 20. saj lisandus definitsiooni olemuslik tähendus, mis viitas rahvaluule suulisusele, kollektiivsusele, traditsioonilisusele ja anonüümsusele. Pärast Teist maailmasõda hakkas rahvaluule uurijaid huvitama ka selle esitus, muutumisvõime ja kommunikatsioon kui kogemustele tuginev teadmine-1990ndatel lisandus kommunikatsioonile ja pärimusele viitav definitsiooni osa. Rahvaluule definitsioon on ajavahemikul 19. sajand kuni 20. sajandi lõpp muutunud ja täienenud. Aineloendipõhine definitsioon lähtus liigitusest, olemuslike tunnuste lisamine võimaldas rahvaluulet eraldada teistest kultuurivormidest ja kommunikatsiooni liitumisel mõistega peeti silmas rahvaluulet viljeleva pärimusrühma enesemääratlust. Kreutzwald – „vana vara”; Hurt –„rahvamälestused” (kõik, mid...
igaühe hääl on muutunud oluliseks ning seega antakse tihti välja katteta lubadusi (mida pole võimalik teoks teha, a la ühel ajal kõrged ja madalad maksud, eks). Sotsiaalsed liikumised. Killustunud võrgustikud, puudub selge ülesehitus, toetajaskond muutuv ja laialivalguv. Nende tegevus ei puuduta otseselt osalejate positsiooni (ei sotsiaalset ega ka majanduslikku), pigem propageerivad vaimseid väärtusi ja võitlevad keskkonnaprobleemide vastu. Pooldavad otseseid aktsioone, mitte lobismi. Ei tohi ajada sassi survegruppidega (kategooriakaitse grupid on org. või ühendused, mis seisavad ühe konkreetse grupi elu- või äritingimuste parandamisega; edendamisgrupid on veidi hägusamad, aga edendavad väärtusi või tegevusi, millest on kasu kogu ühiskonnale). Soovide läbisurumiseks kasutatakse nii otsest kui ka kaudset survet. Kasutatakse avalikku arvamust või lähenetakse otse tippametnikele, parlamendiliikmetele jt.
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rah...
Saudi-Araabias, Egiptuses ning Pakistanis. Al-Qaeda jaoks nende riikide valitsused peamiselt eksisteerivad tänu USA altpoolt teostatusele; seega nende hävitamisega suudetakse hävitada ka see toetus. Selles osas on nad eeskuju võtnud Rahvuslikust Vabastusarmeest (FLN), kelle antikolooniate kampaania suutis Prantsusmaa Alzeeriast välja kihutada. Al-Qaeda on nõuks võtnud Ühendriigid tagasi tõmmata Lähis-Ida tegemistest, neile pidevalt järjest vägivaldsemaid aktsioone korraldades.10 9,, Beyond Al-Qaeda : Part 1, The Global Jihadist Movement;" lk 23; Rabasa, Angel Chalk; TTÜ avatud e-kirjad ja e-raamatud 10 ,, Beyond Al-Qaeda : Part 1, The Global Jihadist Movement;" lk 24; Rabasa, Angel Chalk; TTÜ avatud e- kirjad ja e-raamatud Nagu ka mõsite ,,terrorism" on ka ,,al-Qaeda" vaieldav mõiste. Mõne analüütiku kohaselt on rühmitus rohkem maailmavaade või ideoloogia kui organisatsioon. FBI-le on rühmitus siiski
1. Võrdle demokraatlikku ja totalitaarset ühiskonda. Demokraatlik Totalitaarne o Valitsejaks on rigikogu st. o Valitsejaks on diktaator ja Otsustajaid on palju tema sõna maksab o Rahval on sõnaõigus ning o Rahval puudub algatus õigus rahvaalgatus õigus. o Parteid on lubatud Paljud parteid võivad olla keelatud, kui nad on diktaatori vastu Võim on rahva käes Võim on koondunud ühtselt diktaatori kätte Rahvas valib enda esinduskogu ja see tõttu see kogu Valitseja ise valib kelle ta enda esindajateks teeb jälgib rahva e. Enda valijate huve. Sõnavabadus ...
Eesti Kirjandusmuuseumi põhieesmärgiks on tagada rahvusliku identiteedi olemasoluks ja ühiskondliku mälu püsimiseks oluliste allikamaterjalide säilitamine ja teaduslik uurimine. Eesti Rahvaluule Arhiiv 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). Folkloristika osakond 1947, Eesti kirjandusmuuseumi folkloristikaosakond on folkloori ja usundi teoreetilise uurimise keskus. Osakonda kuulub 4 töörühma: pamömioloogia, rahvausundi, rahvajuttude ja rahvausundi töörühm. Etnomusikoloogia osakond asutati 1978, alates 2000. a kannab ta nimetust Eesti kirjandusmuuseumi Instituudi etnoloogia osakond. Ta on eesti ja teiste rahvaste rahvamuusika
kirikutele, kloostritele ja oma lähimatele usaldusalustele. Aasta hiljem, 796, tungis kuningas Pippin koos oma väega uuesti Avaarimaale. Mingit vastupanu nad seal ei kohanud. Uus chagan ilmus koos oma ülikutega Frangi kuningapoja ette ja tunnistas oma alistumist. Lisaks suurtele sõdadele langobardide, sakside, baierlaste ja avaaridega olid Karlil ning ta riigil pidevalt käsil väiksemad võitlused, karistusretked vabastusaktsioonid või ükskõik kuidas neid sõjalisi aktsioone nimetada. 787. aastal näeme me Karli ennast sõjakäigul Benevento hertsogi Arichise vastu, kes üritas koos oma naise, Langobardia kuningatütre Adelbergaga kaitsta riigi iseseisvust. Võimsate Frangi relvade ees tuli tal alistuda. 789. aastal oli Karl sõjakäigul slaavlaste vastu. Ta alistas nad Frangi ja Saksi vägedega. 6 790. aasta tõuseb esile selle poolest, et Karl ei pidanud ühtegi sõda. Riigiannaalide kirjutaja toob
organisatsioon, mille põhilised eesmärgid on: · meelsusvangide vabastamine; · poliitvangide üle õiglase ja kiire õigusmõistmise tagamine; · surmanuhtluse, kinnipeetavate piinamise ja muu julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise keelustamine; · õigussüsteemi väliste kohtumõistmiste ja "kadumiste" lõpetamine; · pantvangide võtmise, vangide piinamise, tapmise ja terroriaktide vastu võitlemine. AI korraldab inimõiguste kampaaniaid, aktsioone konkreetsete isikute või gruppide inimõiguste rikkumise puhul, ekspertiise ja abiandmist inimõiguste rikkumise ohvritele, inimõiguste õpetust, info kogumist ja uurimistööd. AI-l on kokku üle ühe miljoni liikme ja regulaarse annetaja rohkem kui 160 riigis. Erinevaid gruppe on Rahvusvahelise Sekretariaadi juures registreeritud üle 5300. Riiklikult 16
Venemaal kujunes kiiresti välja tõeline emakultus. Aga ega ainult seal - Teise maailmasõja eel ja ajal oli emadus hinnatud muudeski riikides ja samasugune propaganda käivitatud näiteks Saksamaal. Naistepäev ÜRO tähtpäevade nimistus, kuid selletagi on ta laialt tuntud mitmel pool Euroopas, Ameerikas ja Austraalias. Üksnes 20.-21. sajandi naistepäeva sümbolid on muutunud. Sel päeval korraldatakse vägivallavastaseid aktsioone, rahvusvahelisi foorumeid, kriisikeskuste abistamist. See on päev, kui räägitakse naiste muredest ja probleemidest. Aprillipäev, naljapäev - 1. aprill Levis Eestis lõplikult 20. sajandil, kui aprillikaartide saatmine ja ninapidivedamised muutusid selle päevaga kokkukuuluvaks. Üsna kiiresti hakkasid levima ja muutusid populaarseks naljakaardid kirjaga 'Aprill! Aprill! Aprill!', mida saadeti sõpradele ja sugulastele. 1950.
puudusid kaitsvad soomussärgid ja kiivrid, nad ei tundnud nõrgemast kaitserõivastusest läbitungiva noolega ambu. Puudus raskelt relvastatud ja hästi distsiplineeritud ratsavägi. Lubja puudumise tõttu olid linnuste kaitsevallid nõrgad. Eestlastel puudusid alguses piiramismasinad. Ordu ja ristisõdijate kutselistele sõduritele oli vastu panna ainult vähese sõjalise väljaõppega maakaitsevägi. Vallutavate nõrgavõitu maakondadeliit oli vaid harva teostama ühiseid ja pidevaid aktsioone. Ründajail oli kombeks lahutada maakondi diplomaatilisel teel. Nad sõlmisid eri rahusid, et rünnata samal ajal teisi maakondi. Esinesid juhtumeid, kus ristitud eestlased võtsid osa rünnakuist ristimatuile ja vastupidi. Eestlased olid sunnitud end kaitsma teistegi ründajate vastu, sest kelle poolt teatud maa-ala oli ristitud, see pidas end seal peremeheks. Saagist tulid osa saama rootslased ja taanlased. Vene vürstid, kes
soodustusi. Haldusel on abistav ja soodustav funktsioon. Haldusõiguse süsteem Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis spetsiifilisel viisil determineerib haldustegevust, -menetlust ja organisatsiooni. Õigusinstituut kujutab endast kindlaid suhteid reguleerivate õigusnormide kogumit. Kliimann teeb vahet: õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu. Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut. Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa: 1) haldusõiguse üldosa käsitleb instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks (haldusõiguse põhiprintsiipid, halduskontroll, -vastutus, -menetluse kord)
Poliitilist tegevust harrastas New Yorgis 1941, aastal koolid. Tähtis osa on olnud ülemaailmsetel ESTO loodud Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu ja päevadel. Esimesed korraldati 1972. aastal Torontos, pagulaseestlaste ühiseid välispoliitilisi aktsioone kokku tuli 20 000 väliseestlast. Sellest ajast peale on rahastas Stockholmis 1946. aastal tegevust alustanud neid korraldatud iga nelja aasta tagant muuhulgas Eesti rahvusfond. 1944. aastal Stockholmis loodud Baltimore'is, Stockholmis, Torontos, Melbourne'is ja
propaganda mõjul alustasid valitsusevastast mässu Saaremaal mobiliseeritud. See suruti siiski kiiresti maha. Sama aasta juunis puhkes aga Landeswehri sõda, sest Saksa kindral Rüdiger von der Goltz oli riigi- ja baltisaksa vägedega kukutanud Läti seadusliku valitsuse ning okupeerinud enamiku Lätist, ainult maa põhjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide käes. Goltz nõudis, et eestlased lahkuksid Läti territooriumilt ja tema väed alustasid Eesti-vastaseid aktsioone. Laidoner pidas sellist tegevust aga võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt, mis kulmineerus Võnnu lahinguga, mille Eesti väed võitsid. Eesti soomusrongid jõudsid seejärel peagi Riiani ning Goltzi vägedel tuli sealt taanduda. Järgnevalt toimusid lahingud enamasti Venemaa pinnal. Oktoobris toetasid Eesti väed Loodearmee suurpealetungi Petrogradile, mis siiski ebaõnnestus. Samal ajal likvideerisid Eesti väed ka Pavel
Haldusel on abistav ja soodustav funktsioon. Haldusõiguse süsteem Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis spetsiifilisel viisil determineerib haldustegevust, -menetlust ja organisatsiooni. Õigusinstituut kujutab endast kindlaid suhteid reguleerivate õigusnormide kogumit. Kliimann teeb vahet: õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu. Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut. Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa: 1) haldusõiguse üldosa käsitleb instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks (haldusõiguse põhiprintsiipid, halduskontroll, -vastutus, -menetluse kord)
Eesti Kirjandusmuuseumi põhieesmärgiks on tagada rahvusliku identiteedi olemasoluks ja ühiskondliku mälu püsimiseks oluliste allikamaterjalide säilitamine ja teaduslik uurimine. Eesti Rahvaluule Arhiiv 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). Folkloristika osakond 1947, Eesti kirjandusmuuseumi folkloristikaosakond on folkloori ja usundi teoreetilise uurimise keskus. Osakonda kuulub 4 töörühma: pamömioloogia, rahvausundi, rahvajuttude ja rahvausundi töörühm. Etnomusikoloogia osakond asutati 1978, alates 2000. a kannab ta nimetust Eesti kirjandusmuuseumi Instituudi etnoloogia osakond
küsimusele. 2 Töö tegemisel valmistas enam raskusi materjali leidmine. Raamatuid lugeda oli küll lihtne, kuid inimesi rääkima panna mitte nii väga. Samuti oli raske valida, mida töösse kirjutada ja mida mitte, sest kogu informatsioon tundus äärmiselt vajalik. Et mitte korrata ilmunud raamatuid, olen pidanud tööst välja jätma palju Kolonniga seotud aktsioone, millest soovijad võivad ise lugeda. Töö on jagatud kolmeks peatükiks. Esimene peatükk räägib Kolonni kujunemisest, tähtsamatest aktsioonidest, Kolonni sümboolikast. Teine peatükk on kokku pandud töö autori isa eredamate mälestuste ja lühiintervjuu põhjal. Kolmas peatükk räägib Tahteväljenduspäevast ja autori osalusest Kolonni üritustel. 3 I peatükk. Kolonni sünd 1.1
kaitsta vaid neutraliteeti rõhutades. Eesti neutraliteedil põhinevat kaitset õõnestas suuresti Poola allveelaeva Orzel´i tulemine Tallinna 14. septembril. Eesti ei suutnud vastavalt neutraalse riigi kohustustele sõjalaeva interneerida (kinni pidada) ja see põgenes 18. septembril. Seda kasutasid ära Moskva võimud, väites et Balti riikide sadamad peidavad Poola allveelaevu ja sealsed valitsusringkonnad toetavad nende aktsioone. Selle survestamise ja Eesti valitsuse järelandmiste tagajärjel sõlmiti lõpuks Eesti ja Nõukogude Liidu vahel baasideleping, mis põhimõtteliselt tõi kaasa Eesti Vabariigi iseseisvuse kaotamise Laveerimine Saksa ja NL vahel. Oli vähene ja edutu. Sõjaliselt tehti koostööd Saksaga, aga politiliselt hoiduti sellest. Loodeti vaikselt, et äkki läheb nendevaheline sõda Eestist mööda. Ainsaks lootuseks jäigi, et ehk õnnestub nad üksteise vastu välja mängida.
Sissejuhatus rahvusvahelisse turundusse Rahvusvaheline turundus - vahendite kogum, millega ettevõte püüab pakkuda toodet või teenust teatud riigi turu või selle osa klientide vajaduste rahuldamiseks mingis kindlas poliitilises, kultuurilises ja majanduslikus keskkonnas. Rahvusvahelistumise põhjused: D tooraine - traditsiooniliselt rahvusvaheline (näiteks: nafta, kohvioad, maagaas jne); D tootmisvahendid- traditsiooniliselt rahvusvaheline (näiteks: masinaehitus); D tarbekaubad - paralleelselt nii rahvusvaheline kui rahvuslik (näiteks: vaba aja rõivastus, koduelektroonika või toidukaubad, kirjastustegevus); D teenused - valdavalt rahvuslik (näiteks: solaariumid, juuksur, kosmeetika); D mitme erineva maa turgudel tegutsev firma on paremini kaitstud riigisiseste turukonjunktuuri kõikumiste eest - vähenevad äritegevuse riskid; D arenenud k...
Sõjategevuses kardeti spioone ja snaipereid Tulemus: kultuuriväärtuste hävitamine Dinantis ja Leuvenis põletati maha kuulus keskaegne raamatukogu, hävitati pärimuskultuur Belgias Vahe rinde ja tagala vahel kippus kaduma, nt tõmmati elanikkond meresõtta, sest rünnati ka reisilaevu, tagalas pidid inimesed blokaadide tõttu nälgima, nõrgenenud rahvastikku tabasid epideemiad Tsiviilelanikkonna vastu suunatud vägivallaaktide kõrval korraldati aktsioone rahvusgruppide vastu o Juudid neid kahtlustati spionaazis, SM ja Austria pakkusid neile kaitset o Armeenlased elasid Nõukogude Liidu ja Türgi piiril, Türgi süüdistas armeenlasi VM aitamises sõjas; türklased küüditasid armeenlased Süüria kõrbetesse, mehed hukati, saadeti kodumaalt ära (deporteeriti), paigutati laagritesse o Genotsiid kindla rahva teadlik hävitamine
kogunemised on keelatud. Absolutne töörahu hoidmise kohustus KL kehtivuse ajal oli ühes riigis Euroopas Sveitsis. Antud on momendil on Sveits hakanud sellest loobumad. Ülejäänud riikides kehtib suhteline töörahu hoidmise kohustus. See tähendab seda, et me ei välista teatud kollektiivsete aktsioonide korraldamist KL kehtivuse ajal, kuid kollektiivseid aktsioone ei saa korraldada küsimustes, mille puhul juba on KL-s kokku lepitud. Kõik see, mis on KL-st väljaspool on võimalik lahendada streigiga. Neid riike on enamuses, nt USA. Eestis ei täpsustata, mis ulatuses töörahu hoidma peab. Kuna võimalikud on toetusstreigid, siis võib öelda et on suhteline töörahu. b. Ametiühingute eelisseisund kui AÜ liikmetele mingid soodustused välja
• nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti; • nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; 20 Kodanikud, huvid ja demokraatia • nende tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni (ei tõsta palka, ei pikenda puhkust), vaid edendab ideid või väärtusi (nt tervet eluviisi, rahu) • nad eelistavad otseseid aktsioone, mitte lobismi • nad on sageli riigiülese, vahel isegi üleilmse ulatusega. Enimtuntud uutest sotsiaalsetest liikumistest võib nimetada naisliikumist, gei- ja lesbiliikumist, rahuliikumist ja keskkonnaliikumist. 21 Kodanikud, huvid ja demokraatia 7. Sidususe mehhanismid – poliitiline kultuur ja kodakondsus Vaimsed väärtused ja tõekspidamised mängivad ühiskonna tervikuks sidumisel sama olulist
parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad. Enamik demokraatlike riikide parteisid on laiahaardeparteid. o kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei Sotsiaalne liikumine erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased. Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. Survegrupid on inimeste ühendused, mis tekivad parteidega samal ajal, kuid survegrupid ei ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimulolevatele parteidele, eriti võimu eliidile. Survegruppe on nagu parteisid võimalik klassifitseerida organisatsioonilise struktuuri järgi. Institutsionaalsed grupid - kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused. Nendel ühendustel on väga hästi arenenud sisemine ülesehitus, kuid need ühendused pole mõeldud surve
3 tähtsamat on: 1) Turvalisus 12 1) Elus püsimine- turvalisuse tähtsaim element, mis määrab riigi eksistentsi (et teised riigid riiki ei vallutaks) 2) Autonoomia- riigi võime lahendada oma siseprobleemid ilma teiste riikide vahelesegamiseta 3) Mõju- riigi võimalus mõjutada teiste riikide aktsioone soovitud suunas veenmise ja keelitamise teel 4) Prestiiž- soovitav olukord, kus teised riigid imetlevad ja austavad riiki 5) Domineerimine- jõu kasutamine kontrolli saavutamiseks teiste riikide üle 2) Stabiilsus 1) Korra hoidmine- sotsiaalse rahu kindlustamine kodanikele, järelvalve sotsiaalsete normide täitmise üle 2) Poliitiline areng- poliitilise võimsuse koondamine, et läbi viia efektiivset poliitikat
Aga ega ainult seal - Teise maailmasõja eel ja ajal oli emadus hinnatud muudeski riikides ja samasugune propaganda käivitatud näiteks Saksamaal. Naistepäev ÜRO tähtpäevade nimistus, kuid selletagi on ta laialt tuntud mitmel pool Euroopas, Ameerikas ja Austraalias. Üksnes 20.-21. sajandi naistepäeva sümbolid on 6 muutunud. Sel päeval korraldatakse vägivallavastaseid aktsioone, rahvusvahelisi foorumeid, kriisikeskuste abistamist. See on päev, kui räägitakse naiste muredest ja probleemidest. Autor: ,,Valisin selle päeva märtsi tähtpäevade hulgast, kuna see tundus mulle tähtsana. Naistepäeval on kombeks teha kingitusi tuttavatele õrnema soo esindajaile ning olla tähelepanelikum kõigi naiste suhtes." 7 APRILL JÜRIKUU
korduvatele pöördumistele reageerinud, ega aidanud kaasa omavalitsusüksuste liitude kaasamisele üleriigiliste kollektiivlepinguliste läbirääkimiste protsessi. Selle tulemusel jäävad tuhanded kultuuri, huvihariduse, spordi jne sektori töötajat üleriigilistel läbirääkimistel tööandjapoolselt esindamata. Küsimusele, kas TALO liikmeskond kavatseb palgaküsimustes lähiajal aktsioone, vastas Tuuling, et seda teemat ei ole käsitletud. Jätkuvalt püütakse küsimused lahendada läbirääkimiste laua taga. Ka tänase kohtumise üheks otsustuspunktiks jäi, et nädala jooksul kohtuvad kultuuri ja haridustöötajate esindajad oma tööandjatega ning täpsustavad läbirääkimiste protsessis kujunenud põhiseisukohad, et need formuleerida otsuseks. Reform: töölepingu seadus tõukab majandust kasvu suunas 17.12.2008 Postimees
rüütlimõisat (s.o iga viienda mõisa) ja 40 viinavabrikut. Mässajaid ajendas tegutsema massipsühhoos ja irratsionaalne viha mõisniku kui igipõlise rõhuja vastu, kellele taheti maksta kätte kogu „700-aastase orjapõlve” eest. Mõisnike materiaalsed kahjud ulatusid 3,2 miljoni rublani, märatsemises hävis suure ajaloolise ja kultuurilise väärtusega hooneid ja esemeid. Ehkki põletajate seas oli sotsiaaldemokraate, ei kiitnud ükski eesti erakond neid aktsioone avalikult heaks. Revolutsiooni mahasurumiseks Baltimaades kasutas tsaarivalitsus sõjaväge, mille üldarv regioonis ulatus 19 000 meheni. Spetsiaalsed karistussalgad, mida abistasid ja suunasid baltisaksa mõisnikud, lasid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja
olema demokraatlikud riigid). Ei tasu samastada kollektiivse kaitsega (erinevalt NATOst). Praegune agressiooni määratlus on pärit aastast 1974. Nt ei ole agressioon siis, kui vägede sisseviimine on tehtud riigi palvel. grupp seltsimehi – seotud 1968. aasta augusti Tšehhoslovakkia sündmustega (abipalvele, et VLO viiks väed sisse, olid alla kirjutanud „grupp seltsimehi“) kollektiivse julgeoleku tagamiseks on kahte liiki aktsioone: rahumeelsed – majanduslikud sanktsioonid; ÜRO kehtestab suhtlemisel mingi riigiga teatud piirangud (neid on erinevaid, täielikust osaliseni). Neid on kehtestatud umbes 10-konna riigi suhtes. Rida Aafrika väikeriike (Libeeria, Etioopia, Somaalia). Rodeesia 60ndatel, LAV 70ndatel suhtes kehtestatigi sanktsioonid. Näitas ÜRO-d nõrgana. Ei toiminud need sanktsioonid
* Avalik arvamus – demokraatia teooria, avaliku suhtumine pingestatusse. Kui avalik arvamus ei soovi teatud kokkuleppeid saavutada, siis poliitikutel ei jää midagi muud üle kui seda kuulda võtta. * Vale tajumise mudel – ei suudetud mõista NL ühiskonda. On seotud vale käitumisega, mõlemapoolne (Moskva ja Washington). USA oli suurriik, kes ei tunnustanud pikka aega NL võimu, seda NL ei mõistnud. 1933 – Roosevelt, üks esimesi aktsioone oligi NL valitsuse tunnustamine. * Euroopa – USA ei näinud kaugele, poliitikat tehti sammhaaval, sellepärast tuligi külm sõda. Teisel pool Britid, kes rõhutavad tihedat koostööd USA ja Sbr vahel. Euroopa keskus, millele kõige rohkem tähelepanu pöörati, oli Saksamaa – eelkõige domineerib sakslaste kirjutistes ja ka prantslaste omades. Saksamaa küsimus üldreeglina: kas Saksamaa oleks pidanud jääma ühtseks? Või kas Saksamaad oleks pidanud veel rohkem killustama?
oma eesmärke ja mõjutamakas poliitikaid. Üheks peamiseks välise lobitöö vormiks on rohujuuretasandi tegevus, mida võib nimetada ka tavakodanike surveks. Rohujuuretasandi tegevuse kaudu üritavad huvigrupid võimulolijaid veenda selles, et poliitiline positsioon, mida nad esindavad, omab ühiskonnas ka laiemat toetust. Näiteks korraldavad huvigruppide aktiivsemad liikmed kirjade/e-mailide kirjutamise ja telefonikõnede tegemise aktsioone, pälvimaks poliitikakujundatae tähelepanu, nad organiseerivad tavakodanike ja kongresmenide silmast-silma kohtumisi ning aitavad läbi viia meeleavaldusi ning avalikke proteste. Tubliks näiteks huvigrupist, kes kasutab paljuski just rohujuuretasandi tegevusi, on Ameerika Pensionäride Liit, mille liikmetelt kongresmenid saavad rohkem e-kirju kui ühegi teise huvirühma esindajatelt. (Gitelson jt, 1996, lk. 184; Patterson, 2013, p. 235)
mõjul alustasid valitsusevastast mässu Saaremaal mobiliseeritud. See suruti siiski kiiresti maha. Sama aasta juunis puhkes aga Landeswehri sõda, sest Saksa kindral Rüdiger von der Goltz oli riigi- ja baltisaksa vägedega kukutanud Läti seadusliku valitsuse ning okupeerinud enamiku Lätist, ainult maa põhjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide käes. Goltz nõudis, et eestlased lahkuksid Läti territooriumilt ja tema väed alustasid Eesti-vastaseid aktsioone. Laidoner pidas sellist tegevust aga võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt, mis kulmineerus Võnnu lahinguga, mille Eesti väed võitsid. Eesti soomusrongid jõudsid seejärel peagi Riiani ning Goltzi vägedel tuli sealt taanduda. Järgnevalt toimusid lahingud enamasti Venemaa pinnal. Oktoobris toetasid Eesti väed Loodearmee suurpealetungi Petrogradile, mis siiski ebaõnnestus. Samal ajal likvideerisid
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel me...
Tegutsemise meetodid: kaudne surve avaliku arvamuse kujundajana, otsene surve lobitöö kaudu. Poliitikuid mõjutades ja erakondi sponsoreerides (ettevõtjate liidud jmt.) Sotsiaalne liikumine erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased. Tunnused killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Parteide klassifitseerimine a) tegevushaarde järgi · kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei · massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
Sõda, mida vene impeerium pidas 1853-1856. Vene impeerium alustas siis sõda Türgi vastu. Arvati, et pidades ühe väikse võiduka sõja Türgiga, keda ei peetud eriti tugevaks jõuks, on võimalik lahendada mitmeid probleeme. Vene keskvõim oli ag olukorda valesti hinnanud, kiiresti sekkusid Inglismaa ja Prantususmaa ja veel mõned Euroopa riigid- kes ei tahtnud vnäha vene võimu levikut Musta mere äärde. Peamiseks sõjatandriks oli Must meri ja Krimmi poolsaar, kuid väiksemaid aktsioone oli ka mujal ntks läänemerel, kus Inglased blokeerisid soome lahe. Eesti ala hakkas Krimmi sõda puudtama 1854 aastast, kui kehtestati sõjaseisukord ja kardeti liitlaste rünnakut ka maadpidi, valitsus koliti ära Paidesse, millest sai ajutine kubermangu keskus. See hirm oli tagantjrele vaadates küll asjatu. Elanikkonnale pandi igast lisakoormisi jne. Sõda lõppes Vene impeeriumile ebasoodsates tingimustes 1856 aastal. See sõda aga andis
õitses jne. Oma viimasel valitsemise perioodil tõmbus ta tagasi, kolis Capri saarele, kust ta valitses riiki kirja teel, saatis seal oma villas elu mööda hobide ja meelelahutusega. Tiberiuse valitsusajal kerkib esile tema üks usaldus mees Seianus, ning võib öelda et tema elu viimasel perioodil oligi suuresti riigijuhtimine Seianuse käes, oli sisuliselt keisri parem käsi. Seianus oli kurikuulus seepärast et ta ajas väga juudivaenulikku poliitikat, tema ässitamisel viidi läbi palju aktsioone, kuid hiljem Tiberius sattus temaga konflikti, süüdistas Seianust usalduse kuritarvitamisel, kahtlustas teda vandenõus ning lasi Seianuse hukata. Mees kes pärast teda võimule tuleb on Caligula. Caligula valitses aastatel 37-41pKr, ta oli üks Rooma ajaloo negatiivseima märgiga valitseja. Teda peetakse türanniks ja hirmuvalitsejaks. Ta valitses küll lühikest aega aga selle aja jooksul on ta läinud ajalukku kui keiser, kes koostas proskriptsioone, rikastus selle arvelt jne. Teda
süsteem omistab erinevatele riigi eesmärkidele erineva tähtsuse,k olm tähtsaimat on: · turvalisus · stabiilsus · õitseng (heaolu) Need jagunevad omakorda alaeesmärkideks (on toodud tähtsuse järjekorras): Turvalisus. 1. Elus püsimine on turvalisuse tähtsaim element, mis määrab riigi eksistentsi (et teised riigid riiki ei vallutaks) 2. Autonoomia on Riigi võime lahendada oma siseprobleemid ilma teiste riikide vahele segamiseta. 3. Mõju on riigi võimalus mõjutada teiste riikide aktsioone soovitud suunas veenmise ja keelitamise teel. 4. Prestiiz soovitav olukord, kus teised riigid imetlevad ja austavad riiki. 5. Domineerimine - jõu kasutamine kontrolli saavutamiseks teiste riikide üle. 42 43 Stabiilsus 1. Korra hoidmine - sots. rahu kindlustamine kodanikele, järelvalve sots.normide täitmise üle. 2. Poliitiline areng - pol
hoidmine, et keegi ei seoks end ühe või teise dünastiaga. Riia peapiiskop Thomas Schöni valis endale kuadjuutoriks Wilhelmi (valitava isanda abiline, kelle puhul ette nähtud, et hiljem saab temast ametijärglane)....Sellega oli liivimaa pol tasakaal rikutud, sest Wilhelmi vend olid.... Albert ilmselt pidas silmas seda, kuidas Wilhelmi abil Liivimaa oma pol alluvusse tuua. Wilhelmi puhul võib öelda, et tam poliitika võimed olid mõõdukat - võttis ette aktsioone, mille puhul on selgelt näha, et albert neid heaks ei kiitnud, sest Albert oli see, kes oma venna võlad pidi kinni maksma. Saare-Lääne kodusõda on üks sellisest aktsioonides - Wilhelm ei olnud rahul oma seisukohaga konjuutorina ja kasutas ära oma võimu Saare-Lääne piiskopkonnas, kus oli laiendatud oma vasallide privileege, samuti oli kasvanud piiskoppide ametkondades, piiskopkonna tulud ei kandnud enam ametkonna ülalpidamise kulusid - sisuliselt olis piiskopkond pankrotis
modernism ja feminism. Riikide eesmärgid Iga rahvusriigi poliitiline süsteem omistab erinevatele riigi eesmärkidele erineva tähtsuse. Kolm tähtsamat on: Turvalisus 1. Elus püsimine on turvalisuse tähtsaim element, mis määrab riigi eksistentsi (et teised riigid riiki ei vallutaks) 2. Autonoomia on riigi võime lahendada oma siseprobleemid ilma teiste riikide vahele segamiseta. 3. Mõju on riigi võimalus mõjutada teiste riikide aktsioone soovitud suunas veenmise ja keelitamise teel. 4. Prestiiž on soovitav olukord, kus teised riigid imetlevad ja austavad riiki. 5. Domineerimine on jõu kasutamine kontrolli saavutamiseks teiste riikide üle. Stabiilsus 1. Korra hoidmine - sotsiaalse rahu kindlustamine kodanikele, järelvalve sotsiaalsete normide täitmise üle. 2. Poliitiline areng – poliitilise võimsuse koondamine, et läbi viia efektiivset poliitikat ja saavutada rahva toetust. Õitseng 1. Majanduslik areng peegeldab:
Lahkunute olukorra tegi keeruliseks see, et vene võimud andsid vaid liikumissuuna, ida poole saksa vägede eest, polnud toitu ega ka peatumispunkte, paljud põgenejad olid lahkunud kodust üle öö, haarates kaasa vajalisema. Kõik oli tarvis kuhugi paigutama, vaja muretseda rõivad ,peavarju ,toitu ja jalavarje. Vene võimud ei teinud midagi , ei suutnud midagi kiiresti organiseerida, langes see kogu põgenike abistamise aktsioon, põgenikud ise proovisid lüüa mingeid aktsioone, muretseda raha et aidata oma kaas rahvslasi. 1915 kutsuti Peterburis kokku Läti põgenike kongress, seal oli esindatud 83 seltskondlikud komiteed, mis püüdsid asuda põgenike eest hoollitseda. Esiteks soovitdada kõikidel kodumaale jäänud lätlastel, mitte mingi puhul põgeneda, põhjendati seda põgenike vastutingimuste puudumisega, ebainimlike oludega. Teiseks otsustati et kõik juba põgenejad püütakse koondada kodumaale lähedale,
§ 6.Haldusõiguse süsteem Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis spetsiifilisel viisil determineerib haldustegevust, haldusmenetlust ning haldusorganisatsiooni. Haldusõigus koosneb haldusõiguse instituutidest (nt politsei instituut jne). Haldusõigusinstituut kujutab endast teatud kindlaid suhteid reguleerivate õigusnormide kogumit. A.-T. Kliimann jaotab veel järgmiselt: 1. Õigusinstituudid selle moodustavad normid, mis määratlevad tegevust, aktsioone, tegu või toimingut 2. Õigusinstitutsioonid siia kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu ning organisatsioonid õigusinstitutsioonide tähenduses on asutused, ühendused, ühingud, ministeeriumid jne. Haldusõigust või reguleerimiseseme kaudu jagada: 1. Üldosa käsitleb neid instituute ning printsiipe ning mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Üldosa moodustavad: a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
