PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks sa...
1838a. asutatakse Õpetatud Eesti selts, kes võtavad eesmärgiks kohaliku rahva pärimuse ja kultuuri uurimise. Liikmed enamasti kohalikud sakslased, kes huvitusid eestlaste kultuurist. (estofiilid). *Friedrich Reinhold Kreutzwald koostas rahvuseepose Kalevipoeg, mis sai eesti rahva eeskuju ja sünnilooks. *1857a. Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) asutas ajalehe ,,perno postimees" (järjepideva eestikeelse ajakirjanduse algus) *1864a. nn Palvekirjade aktsioon Vene keistrile, kaebamaks taulpoegade raske olukorra vastu Eestis (I rahvaalgatus Eestis). Poliitika kujunemine Eestis Eesti rahvuslikus liikumises kujunes kaks poliitilist suunda, kes eestlaslikult omavahel üldse läbi ei saanud: 1. Radikaalne suund juhtis Carl Robert Jakobson (1841-1882) pidas tähtsaks ennekõike majandusarengut. 2. Mõõdukas suund juhtis Jakob Hurt (1839-1907) pooldas esmalt kultuuri ja vaimuelu arendamist! 1872a
peale Veebruarirevolutsiooni võitu Venemaal võimu, hakkasid valmistama avaldusi Petrogradile. Nõuti asendada J. Poska kubermangukomissari kohal venelasega. Selle taotluse sügavamaks põhjuseks oli kartus, et eesti keelt mitteoskavate ametnike, kohtuasutuste töötajate jne. Kuldsed ajad hakkavad Eestimaal läbi saama ja neil tuleb mujal uus töökoht otsida. Arvukate Eesti organisatsioonide energilise sekkumise tõttu jäi vene ametnike aktsioon tulemusteta. Palju tõsisemaks kujunes J. Poska konflikt Tallinna nõukoguga. Viimases domineerisid mitte-eesti rahvusest sõjaväelased, kes sageli ei tundnud kohalikke olusid.12 Ajutise Valitsuse ja selle kohalike esindajatega ning nõukogude olemasolu oli riigielu seisukohast ebanormaalne nähtus, mis põhjustas nii üldriiklikus kui ka kohalikus asjaajamises segadust ja konflikte. Kaksikvõim lagunes peagi. Ajutise Valitsuse 30
D IT Kolledz 55. Allpool on toodud pankade likviidsustaseme kontrollimise meetodid: () (i) vabaturu operatsioonid; p (ii) keskpank muudab oma laenude suurust kommertspankadele; (iii) raha paigutamine fondidesse; (iv) kommertspankade kohustusliku reservi miinimumi muutmine. Seosta alltoodud keskpanga tegevus eeltoodud kontrolli meetoditega ja selgita igal juhtumil, kas raha pakkumine suureneb või väheneb (eelda kõigil juhtumitel, et aktsioon ei ole seotud avaliku sektori raha vajadustega). a) müües rohkem valitsuse bonde, kuid vähendatakse valitsuse võlakirjade (Tresor Bill) koguväärtust müües neid sama koguse ja säilitades seeläbi valitsuse laenamist endisel t tasemel; l Vastus: V t (i) (i), (ii) (iii) või (ii), (iii) õi (iv);
- haridusküsimused - põllumajandusküsimused - teede- ja ehitusküsimused Linnad ja alevid: - haridus (koolid, lastekodud, -aiad, mitmesugused abirahad ja toetused) - hoolekanne - tervishoid (haiglad ja apteegid) - heakord (tänavate ja teede korrashoid, tänavavalgustus) - teede- ja elamuehitus - mitmesugused sotsiaalsed ülesanded - munitsipaalettevõtlus 1934: jahiseadus (jahipiirkondade registreerimine ja jahitunnistuste väljaandmine) 1934: uus riigi hangete seadus - kodukaunistamine aktsioon - kohalik ehitustegevus (1939. a ehitusseadus) - toitlustamine ja korteriolud - loomataudide vastane võitlus - elukalliduse vastu võitlemine KOVi rahandus- raske olukord. KOV-d said tulusid kolme liiki allikatest: 1) iseseisvad tulud (iseseisvad maksud, tulud KOV-de ettevõtetelt); 2) teatud osa riigi maksudest; 3) toetused riigikassalt 1929-33. a majanduskriis: KOV tulubaasi drastiline vähenemine 1930-ndate a-te keskpaik kuni 1940: KOV rahandusliku olukorra stabiliseerumine ja paranemine
Rahvuslik liikumine: Palvekirjade aktsioon. -1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a. õnnestus delegatsioonil Tsarskoje Selos tsaariga kokku saada. Uus vallaseadus -1866.kehtestati uus vallaseadus -Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed(ka talurentnikud) ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. -Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast ( käsitöölised, mõisatöölised ja sulased ning täiskasvanud perep...
ning see osa "suurtalude" maadest, mis ületas 30 hektarit. Eesti sõjavägi korraldati ümber Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks, paljud vanemohvitserid represseeriti.Repressioonid tipnesid 14. juunil 1941 kõigis kolmes Balti riigis korraga läbi viidud massiküüditamisega, millega viidi Eestist loomavagunites Siberisse 10 205 naist, last, vanurit ja meest. Enam kui pooled väljasaadetuist surid ebainimlikes tingimustes. Aktsioon oli mõeldud ettevalmistuseks eelseisvaks sõjaks Saksamaaga -- hirmutamaks nõukogudevastasuses kahtlustatavaid eestlasi, lätlasi ja leedulasi võimalike vastuhakkude eest. Esimene Nõukogude okupatsioon 194041 2 Eesti anastamine kui rahuvastane kuritegu Rahvusvaheline vägivallakeeld arendati lõplikult välja 1945.aastal jõustunud ÜRO põhikirjas
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kiri...
relvajõudude kätte. 27. novembril võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni olukorra kohta Jugoslaavias. Resolutsioonis toetatakse riigi palvet saata Horvaatiasse ÜRO rahuvalvejõud. 7 ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas saata peasekretäri eriesindaja Cyrus Vance'i Jugoslaaviasse, et ta uuriks seal võimalusi rahujõudude vastuvõtuks. Kavandatav aktsioon on ÜRO esimene rahukaitseoperatsioon Euroopas. 5. detsembril võttis Horvaatia parlament vastu otsuse, mille kohaselt toetatakse ÜRO rahuvalvejõudude saatmist Horvaatiasse. "Sinikiivrite" saabumine konfliktipiirkonda peab tagama Horvaatia suveräänsuse kaitse ja territoriaalse terviklikkuse. Ka peavad ÜRO väed kindlustama konstitutsiooni ja seaduste kehtimise. Detsember Horvaatia parlament avaldas umbusaldust Jugoslaavia peaministrile Ante Markovicile ja välisministrile Budimir Loncarile
4) Oli tekkinud eestikeelne haritlaskond 1838. a. loodakse Õpetatud Eesti Selt Haritud sakslased kes uurisid kohalikku maad ja rahvast. Estofiil mitte eestlased kes huvitusid eesti rahvast ja maast. Arvasid et Eesti keel sureb kohe välja. Friefrich Reinhold Kreutzwald koostas rahvuseepose Kalevipoeg Faehlmann kogus andmeid. 1857. a. Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) Asutas ajalehe "Perno Postimees" (esimene Eesti ajaleht) 1864. a. toimus Eestis palvekirjade aktsioon Vene keisrile, kaebamaks talupoegade raske olukorra vastu Eestis. 1869. a. ärkamisaja kõrghetk I Eesti üldlaulupidi, korraldajaks Lydia Koidula Eesti rahvuslikus liikumises kujunes kaks suunda, kes omavahel läbi ei saanud a) Radikaalne suund juhtis Carl Robert Jakobson (1841-1882) Eelistas majandust b)Mõõdukas suund juhtis Jakob Hurt (1839-1907) Pooldas esmalt kultuuri arengut 1878 1882 trükiti Viljandis ajalehte "Sakala" Jakobsini surmaga lõppes ka esimene
kaotuseid. 10. Lusitania katastroof 7. mail 1915. a uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva, mille pardal hukkus ka arvukalt ameeriklasi. 11. Ersatskaubad toidupuuduse leevendamiseks toidukaubad, mis oma ametlike omaduste järel pidanuks olema originaaliga samaväärsed, tegelikult aga maitsetud ning ebameeldivad. 12. Okupatsioon sõjaväeline maahõive 13. genotsiid ehk etniline puhastus 1915. aastal Armeenias Türgi vägede vallandatud aktsioon, mille käigus tapeti üle pooleteise miljoni inimese ning mida peetakse maailmasõja kõige süngemaks perioodiks. 14. Kadunud sugupõlv sõjas osalenud põlvkond sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga. Nende senised väärtushinnangud olid purustatud, uusi polnud aga kerge leida. Rahuaegses maailmas endale kohta leidmata tõmbusid paljud mehed elust tagasi, suhtudes enda ümber toimuvasse järjest passiivsemalt. 15
koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning seda laiemalt vaadates. Eesmärgid- emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, eliitkultuur. Sihid- esmaseks oli eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine. Seltsiliikumine aitas kaasa rahvuslike ideede levikule. · 1864aastal hakkas jannsen välja andma Eesti Postimeest, veel toimus sel aasatl palvekirjade aktsioon ning veel loodi üle eesti kihelkondadesse aleksandrikooli komiteed. · 1865aastal asustai Tarus Vanemuine ja 1866aastal tegutses juba tln Estonia. Vanemuine Selts korraldas mitu laulupidu. · 1869aastal toimus Tartus esimene eestlsate üldlaulupidu-see kasvatas rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. · 1870asutati Tarus Põllumeeste Selts · 1872 loodi Eesti Kirjameeste Selts, mis tõi kaasa eesti keele edendamise ja uue kirjaviisi.
Fookusgrupi suurus ja intervjuude arv 20 Suurus sõltub osalejate spetsiifikast (nt lapsed, vähemused: 2-5; täiskasvanud: 6-8- 10) Grupi suurus sõltub ka teema delikaatsusest Tähelepanu keskmes on suhted grupis, levinud diskursuste, süžeede taasloomine Rühmaintervjuud reeglina ei tehta eesmärgil, et korraga koguda rohkem subjektiivseid arvamusi 6-liikmeline fookusgrupp ≠ 6 ind. intervjuu Intervjuu kui aktsioon ja interaktsioon Iga intervjuu on ainulaadne ja kordumatu Intervjuu kulgemist mõjutavad selle toimumise kontekst ning osalejad Kõik osalejad mõjutavad üksteist, k.a. intervjueerija Intervjueerija peab olema teadlik oma mõjust Intervjuukava koostamisel tuleb arvesse võtta küsimuste mõju vastustele Kolm põhilist protsessi suhete arengus intervjuu käigus ”Sees-olemine” “Being-In” ” – sisenemine teise maailma, “Ma ei vali, ei tõlgenda, ei õpeta, ei suuna..
majanduslik kasum. 1) majanduslik mõõde: mittetulundussektor, 2) poliitiline mõõde: lisaks parteidele on demokraatia väljundiks mitmesugused seltsid, (ameti)ühingud, ühistud, liidud ja rahvaalgatused. Kodanikuorganisatsioonid osalevad seaduseelnõude väljatöötamisel, avaldavad oma seisukohti poliitika kohta. c) Kodanikuühiskonna areng Eestis, näited Supilinna selt, Õpetajate Liit, seltsingud Tselluloosi vabriku vastane aktsioon. 5. Ühiskonna kihistus a) Jõukuse ja rikkuse jaotumine maailmas, arenenud riigid, arengumaad. Digitaalne lõhe. ÜRO eesmärk 2000-2015 kaotada vaesus. Riigi arengutaset iseloomustatakse enamasti majanduslikust küljest, kasutades selleks lihtsasti arvutavat sisemajanduse kodtoodangut ehk SKT ühe elaniku kohta. Kui riik on majanduslikult heal järjel, siis loob see paremad võimalused ka haridus- ja tervishoiusüsteemi arendamiseks ning teaduse ja kulturi rahastamiseks. Alates 1980
aprill 1915 - jaanuar 1916 Gallipoli operatsioon katse kehtestada kontroll musta mere ja selle väinade üle musta mere kaudu oleks olnud inglismaal parem ühendus venemaaga seal algab pihta taas kaevikusõda tulemusena inglased sunnitud taanduma palju ohvreid, edasi ei suudetud tungida Nelja riigi liit 24. aprill 1915 - Armeenia genotsiidi algus märksõna millega kirjeldada türklaste kätetööd I maailmasõjas ühekordne aktsioon, massimõrv armeenlaste kallal tapetakse u 1,5 miljonit armeenlast türgi eitab seda tänapäevani 1916. aasta sündmused Veebruar - detsembri Verduni lahing saksamaa otsib võimalust läbimurde saavutamiseks teevad panuse suurtükiväele sakslased loodavad suurtükkide massiivse toetusega läbimurret langeb u miljon meest Petain (Verduni lõvi) tõrjub saklased eemale (II maailmasõjas sakslaste poolel) juuli - november Somme'i lahing
plaanimajanduse juurutamine kõikidel elualadel. xxi. Maareform(1940; 1945-1947) Maareform tähendas enamasti sundvõõrandamist ehk riigistamist. Alates aastast 1944 võõrandati kolme aasta jooksul üle 900 000 hektari maad. Talude maksimaalne suurus oli 30 hektarit, Saksa võimudega koostööd teinud ei tohtinud omada üle 6 hektari maad. Samuti riigistati enamik varast ja loomadest. Seega oli maareform ka poliitiline aktsioon, mis pidi aitama ühiskonda rahvavaenlastest puhastama. Maareform ei parandanud ei sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevahelistest suhetest. Ei kujunenud elujõulisi talusid, paljud vastsed maaomanikud ei olnud valmis olema peremeesteks, elujõuetuks muutusid ka korras olnud talud. Maa ümberjagamine süvendas inimeste suhete pingeid ja teravnes klassivaen külades, mida nõukogude võim soosis. Talupoegadel olid mitmed maksud ja kohustused
volitused seal, kuid vietnamlased korraldasid neile seal sõjalise katastroofi. kagu-aasia sõda lõpetati läbirääkimistega pariisis, toimus nelja suurriigi konverents. See sõda, mida ameeriklased 1964 alustasid vietnamis, see ka lõpetati Pariisis. Prantslased lõpetasid oma sõja ja ka ameeriklaste rahukõned peeti Pariisis. Pariisis oli palju vietnamlasi nagu ka Hiinas. Hiina kompartei tekkis shanghais ja Pariisis. Prantslaste järgmine kaotus 1956 Israeli, prantsuse ja SB ühis aktsioon egiptuses 1961- alzeerias 1954. a. kui olid tunnistanud lüüasaamist vietnamiga tõid prantslased ära vietnamist ja mujalt suure osa oma naisterahvad. lubati armukesed kaasa võtta, maksti kinni. Velgi massilisemalt toodi kohalikke (naisi eriti ) kaasa alzeeria kodusõja lõppemise järel 61/63. 58. aasta suvel saab de Gaullist erakorraline valitsusejuht teeb uue põhiseaduse ettepaneku ja 1959 1. jaanuarist kehtima. Pr
üha enam ka eesti soost vaimulikud. b) Millal algab eestlaste ärkamisaeg? Palun välja tuua ärkamisaja juhtivad nimed, tähtsündmused, -teosed, -seltsid jm. Eestlaste ärkamisaeg algab 1857. aastal, kui ilmub Kalevipoeg ning Jannsen hakkab välja andma ajalehte ,,Perno Postimees". Juhtivateks nimedeks on Jannsen, Jakobson, Hurt, Koidula, Kreutzwald. 1864. aastal hakkab Jannsen välja andma Tartus uut ajalehte Eesti Postimees e Näddalaleht. Samal aasta algab ka Aleksandrikooli aktsioon. 1865. aastal asutatakse laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine", Tallinnas ,,Estonia". 1866. aastal ilmub Koidula esimene luulekogu ,,Waino-Lilled", 1867. a teine luulekogu ,,Emmajõe Öpik". 1868 70 peab Jakobson oma kolm isamaakõnet, 1869 toimub esimene üldlaulupidu. 1870 rajatakse rahvuslik teater (Vanemuise selts). 1872. a luuakse Eesti Kirjameeste Selts, mis lähtub Jakobsoni ideedest.
teoloogiatudeng, kes oli juba tähelepanu äratanud oma tegevusega Õpetatud Eesti Seltsis. Nii tekkis paljude rahvusmeelsete isikute vahel koostöö mingi konkreetse eesmärgi nimel. Peterburis märkimisväärset mõju omavad baltisakslased suhtusid Aleksandriakooli ideesse paraku tõrjuvalt ja nii venis loa saamine kuni 1869.aastani. Paralleelselt eeltöödega Aleksanriakooli rajamiseks käivitus nn palvekirjade aktsioon, mile tähsamateks osalisteks olid Viljandimaa mehed vennad Petersonid ja Johann Köler ning nn Peterburi patrioodid. Nii nimetati pealinnas karjääri teinud kuid rahvusliku meele säilinud eestlasi, nagu keisri ihuarst Philipp Karell jt. Aktsiooni tulemusena sündis suur ühine palvekiri, mis sisaldas peale majanduslike ka otseselt rahvuslikke nõudmisi.Köleri abiga õnnestus eestlaste delegatsioonil palvekiri 1864.a keiser Aleksander II-le isiklikkult üle
Ta võis, aga ei pidanud näitama/tutvustama välispoliitilisi lepinguid ja otsuseid II tasand ülepingutatud poliitika · Kaitseseisukorrad o I kord 1924 1. Detsembti riigipöörde katse ajal o II kord 1933 11. August Jaan Tõnissoni poolt kehtestatud. Raudteed läksid sõjaväe kontrolli alla Keelustati streigid · 3 sõjaväelist (relvastatud) riigipööret o 1924 1. Detsember bolsevike aktsioon o 1934 märtsi pööre(päts feat laidoner) 1933 II põhiseaduse/riigipea valimiste järel Peamiseks põhjuseks vapside taandamine võimult + teiste erakondade kinnipanemine · 1935. Aasta riigipöörde katse (vapsid) o Kättemaks Pätsile (Artur Sirk sai vahepeal surma) III tasand majandus · Eesti riigi SKT oli umbes 10-13% USA SKT-st, mis oli natuke parem Lätlastest ning
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik ...
Üritas aga ka talurahva meelsust võita laiendades nende hingemaad Poola aadlike arvelt. Küll aga tema tegevus ladina tähestikus Leedu kirjakeele vastu põhjustas uut pahameelt Leedus nii harituma kui ka lihtrahva hulgas. Ettepanek laiendada Vene kirillitsat Leede kirjakeele tehti juba enne mässu. Eesmärgiks vähendada aadli ja ka Poola aadli mõju lihtrahvale. 1864 avaldati kirillitsas leedukeelne õpik Zemaitia koolide jaoks, mis anti välja võimude toel. Siiski kukkus see aktsioon läbi ja kokku õnnestus avaldada vaid 50 kirillitsas leedukeelset teost. Muravjov kuulutas ka välja keelu avaldada ladina tähestikus leedu keelseid trükiseid. Hakati ka hävitama juba varem trükituid teoseid. Leedu üldsus reageeris sellele aga hulgalise illegaalse ladina tähestikus trükitud leedukeelsete trükistega. Väljaspool Leedut trükiti sajandi lõpul üle 7000 erineva ladina tähestikus leedukeelse teose. Suurt rolli selle levitamisel etendasid nn raamatukandjad. Selle
Eesmärk on piisavalt hästi mõista looduslike ökoloogilisi süsteeme, et kaitsta ja säilitada neid inimkonna plahvatusliku kasvu tingimustes. Looduskaitse bioloogia eesmärk on säilitada geene, populatsioone, liike, asualasid e habitaate, ökosüsteeme ja maastike ja kõiki nendega seotud protsesse (looduslik valik, biokeemiline ringlus, fotosüntees, energia ülekanne ja hüdroloogilised tsüklid). Looduskaitse bioloogia üldprintsiibid: (1) Evolutsioon on põhi aktsioon, mis ühendab kogu bioloogiat. (2) Ökoloogiline maailm on dpnaamiline ja ta pole tasakaalus. (3) Inimeste olemasolu tuleb lülitada looduskaitse planeerimisse. Lahti räägituna. (1) evolutsiooniline muutus. Mitte millelgi bioloogias pole mõtet, kui seda ei vaadelda evolutsiooni valguses. Populatsioonide geneetiline koostis võib muutuda ajas mitmel viisil: (1) väikesed nihked populatsioonides, (2) sisseränne teistest populatsioonidest, (3) looduslik valik
Bessaraabia tagasivõitmine. Seda ideed pidi ellu viima kohalik kommunist Klju?nikov, kelle esmaseks ülesandeks oli Moldaavia Nõukogude Vabariigi väljakuulutamine ning seejärel rahva tahte sildi all ühineda Nõukogude Liiduga. Rumeenia võimud surusid kommunistliku mässukatse maha. Need katsed näitavad, et riigipöördekatse Eestis oli Kominterni revolutsiooni eksportimise pikas ahelas üks lüli. See ei olnud üksnes Eesti-keskne ja Eestile orienteeritud aktsioon, vaid üks osa kommunistide maailmavallutuspoliitikast. Järgneb ülevaade olukorrast Eestis enne mässu ja mässu toimumine. Autoril on üks ebatäpselt formuleeritud lause (lk. 10). Õhku tuli lasta ka Mustjõe sild Aegviidu lähedal, kuna Tapal seisis üks Eesti valitsusvägede soomusrong. Siinkohal häirib sõna ,,valitsusvägede". Selline termin on ebakorrektne. Valitsusel kui niisugusel polnud vägesid. Õigem oleks Eesti sõjaväe soomusrong.
pöördusid tagasi eestlased hakkasid otsustavalt tegutsema ja koostati laiaulatuslik vastupealetungi kava, mille eesmärgiks oli siinse piirkonna saksa koloonia täielik hävitamine, so kolme maleva manööver (1215. a aprilli lõpp või mai algus): saarlased pidid Riia ümber piirama, läänlased Toreida, sakalased ja ugandlased pidid samal ajal latgaleid rüüstama, et nad ei saaks appi minna; kogu aktsioon ebaõnnestus, sest osalenud jõududest jäi väheseks juunis 1219 oli merelahing Uues sadamas 1215. a suvel võtsid rüüsteretkedest laostatud Ugandi ja Sakala ristiusu vastu ja sakslased asusid Otepääle Ugandi ja Sakala ristimine polnud täielik, sest preestrid ei julgenud pikemaks ajaks kohale jääda Ugandi ristimine tekitas suurt pahameelt Pihkvas ja vürst Vladimir tegi 1216. a sügisel rüüsteretke
lõplikku vabanemist. Neis lauludes sisaldub juba selgesti teadvustatud rahvuslik ning ühtlasi sotsiaalne identiteet. Oli tekkinud uus nähtus eesti kultuuris - käsikirjaline poliitiline rahvaluule. Eesti rahvaluule sihipärasele kogumisele pani aluse Jakob Hurt rahvusliku ärkamisaja kõrgperioodil ja tema üleskutsele rahvaluule kogumiseks vastati üle kogu maa. Selline vabatahtlik kollektiivne folkloorikogumise aktsioon rahva enese osalusel on maailmas ainulaadne ja kuulub eesti rahvusliku liikumise tähelepanuväärsemate nähtuste hulka. Rahvusliku liikumise oluliseks mõjutajaks võib pidada ka eestikeelset ajakirjandust. Üldrahvalikuks kujunes mitte ainult ajalehtede lugemine, vaid ka neile kirjutamine. See oli tähtis viis avalikus elus osalemiseks. Amorfse maarahva konsolideerumisel eesti rahvuseks olid niisiis olulisteks eeldusteks aja jooksul välja kujunenud haridustraditsioonid
ning juba 1874. aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla Kaarlimõisa. 1888. aastal Aleksandrikool küll avati, kuid vene õppekeelega (sest alganud oli venesstusaeg) 1864. aastal kolis Jannsen Tartusse, kus hakkas välja andma ajalehte ,,Eesti Postimees". Suureks abiks tema töödes ja tegemistes oli tütar Lydia Koidula 1864. aastal algas palvekirjade aktsioon Venemaa tsaarile Adam Petersoni ja Johann Köleri eestvedamisel, tegevusega loodeti tsaari tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. 9. novembril 1864.aastal õnnestuski delegatsioonil tsaariga kokku saada kuid nn ,,valeandmeid sisaldavate ja maksva korra vastu suunatud" palvekirjade koostamise eest mõisteti Adam Petersonile aasta vanglakaristust 26 18
Eesti inimasustus on natuke rohkem kui 10 000 aastat, sest siin oli jääaeg, mis umbes 13-11 000 aastat tagasi siit lahkus. U 8213 aastal lahkus siit ka Balti paisjärv. Muinasaeg oli aeg inimeste siiasaabumisest kuni 13 sajandini pKr. Muinasaja inimeste kohta teame muististe kaudu. Need on muinasjäänused. Jagunevad ird- ja kinnismuististeks. Antropoloogid uurivad inimeste luid ja numismaatikud uurivad münte. Infot pakuvad kirjalikud allikad. Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost. Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi kivi, pronks ja raud. Kiviaeg jaguneb vanemaks(paleoliitikum), keskmiseks(mesoliitikum) ja nooremaks(neoliitikum) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg. Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et...
midagi. Samas aga matemaatikas sutatakse süntaktilist keelt, kus pole oluline märkide struktuur. Semantika · Tähenduse probleem o Filosoofias o Loogikas klassika loogika alates Aristotelesest, käsitleb tähendust üsna piiratud tähenduses. Aristoteles ütlesb, et loogika abil me ei saa midagi uut teada, aga igal ütleusel on mingi tõe väärtus. Iga ütlus võib olla nii tõene kui ka väär. See on väga oluline aktsioon, kui me ei tea kas midagi on tõene või vale. Loogika ei tegele sellega, kas mingi ütlsu on tõene või väär. o Keeleteaduses ei huvita niivõrd mingisuguse lause tõe väärtus, vaid see, kuidas ta seda tähendust väljendab. o Kunstis o Jne... Kusjuures tuleb märkida, et tähenduseprobleem nimeatatud valdkondades on erinev. 18nda
¤ 1863. a. laiendati uue passiseadusega talupoegade liikumisvabadust ¤ kaotati mõisnike kodukariõigus ¤ 1866. a. vallaseadus suurendas märgatavalt kohalike vallavalitsuste õigusi ¤ selline asjaajamise üleminek eestlaste kätte nõudis haridustaseme kasvu ning tõi kaasa koolide võrgu märgatava tihenemise RAHVUSLIK ÄRKAMINE ¤ 1864. a. – mõisnikevastane palvekirjade aktsioon (J. Köleri algatusel) oli esimene üldrahvalik ettevõtmine. Kus taotleti 1) maa- ja rendihindade kehtestamist. 2) Teoorjuse lõpetamist 3) Ihunuhtluse kaotamist 4) üheõiglust teiste seisustega ja 5) eestikeele tarvitusele võttu kohtutes ja ametiasutustes saksakeele asemel. Tsaar võttis nad kenasti vastu ja saatis Adamsoni vangi. Aleksander II valitsusaja tähtsamaks saavutuseks sai 1866a UUS VALLASEADUS. 1) vallavalitsus ja kohus vabanes mõisniku eeskoste alt
Kölerist ei kippunud teised rahvuslikud tegelased aktsiooni toetama. Sellegipoolest hoiatas J. V. Jannsen Tartusse kogunenud talupoegade esindajaid vangistamise eest. Saadikud valisid Peterburi sõitmiseks teise tee, jõudsid õnnelikult kohale ning J. Köleri poolt organiseeritud vastuvõtul andsid palvekirja tsaarile üle. Loodetu tulu sest loomulikult polnud. Otse vastupidi, vennad Petersonid vangistati ning kogu Viljandimaa rahvuslik liikumine sattus surve alla. Küll oli palvekirjade aktsioon aga aidanud täpsemalt määratleda liikumisde eesmärki ja programmi. Suuremat elujõudu ilmutas aga teine samast keskkonnast liikumine. Nimelt tekkis Paistu-Tarvastu ärksatel koolmeistritel ning talumeestel (J. Adamson, H. Wühner) 1860. aastate algul idee luua Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastaja Aleksander I auks kõrgem eesti õppekeeltega kool nn. Aleksandrikool. Tegemist oli oma aja kohta kaugeleulatuva ideega, emakeelse hariduse väärtustamisega uuel tasemel
pöördumine iseenda vastu. Üks äärmus: murelikud, haletsevad. Teine äärmus: alandlikkus, ilustamine, virisemine, hädaldamine, kannataja hoiak, agressiivsuse pöördumine iseenda vastu. Õige ja talitsetud agressiivsus on inimese eneseväärikuse üks oluline komponent. Tänu sellele, et depressiivsed inimesed agressiivsusega käivad väga aralt ja oskamatult ümber, siis see on ka nende madala enesehinnangu üks põhjuseid. Põhjused See põhjus on põhimõtteliselt aktsioon. Iga inimese elus tuleb ette viha, agressiivsust ja lapse elus samamoodi. Laps ei ole teistmoodi inimloom. Need tunded saavad ohtlikuks lapse jaoks alles siis, kui nad hakkavad kuhjuma ja nende taustal hakkavad need depressiionid tekkima. Lapsele ei tohiks nende emotsioonide väljaelamist kategooriliselt keelata. Kui laps on silmatorkavalt vaikne, kuulakas, tal ei ole enesealgatust, teda tuleb koguaeg tagant tõugata, et ta midagi teeks, ta on loid, ei talu üksijäämist, tegevust ei leia
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
Alguses mõtleb, et ei anna armastusele järgi, on kirg ja tuli. Kui don Juan põgeneb, on Tisbea meeleheitel ja solvunud. Soov enda au ja õigust nõuda. Tulevad sisse üleloomulikud motiivid. Ana on ühe kõrgaadliku tütar, keda don Juan püüab võrgutada. Kähmluses tapab don Juan Gonzalo(kuninga lähikondlane, kes on tulnud missioonilt Portugalist). Hästi esinduslik Hispaania näidend, lausa kinolik aktsioon. Näidendi lõpus üleloomulikkus: Don Juan peidab ennast teenritega. Käis kalmistul enne ja mõnitas Gonzalo kivist kuju. Nüüd ongi kivist külaline aktsioonis.. tulebki õhtusöögile. Tundub siin pigem põrgusaadikuna. Algkõlad feminismile on olemas. Zorillal on näidend ,,Don Juan Tenorio", tema näidendis kahetseb Don Juan patte ja armub tõeliselt. Pool sajandit vahe ja siis 1665.aastal Moliere´i ,,Don Juan" 02.11.10
partnerit. Jälle vastastikune. · vastastikkune sõltuvus lepivad kokku teatud aspektides millised on tegevused teatud asjades · Pühendumine - -teevad jõupingutusi suhte jätkamiseks motivatsioon suhte hoidmiseks · Hoolitsemine teise inimese suhtes hoolimise üles näitamine. c) afektsioon ja kaasatus - positiivsed tunded teise vastu (afektsioon) on väljendatud. Kaasatus on sobiv sotsiaalne aktsioon teise vastu. Nt kui mees, on halvas tujus, siis naine küsib, et kas midagi on juhtunud d) domineerimine ja staatus - staatus teise indiviidiga peaks olema võrdne. 2. SOTSIAALSE VAHETUSE TEOORIA Kasum = tulud kulud Kulu on karistus ja allaheitlikkus. Tulu on sotsiaalne heakskiit. Kui palju teine inimene mulle tähelepanu pöörab, kuivõrd ta tagab minu turvalisuse, kui palju ta energiat kulutab, kuidas ta lapsi kasvatab, ka seks on väga oluline. Thibaut & Kelley:
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
sai talupojast rahvusliku liikumise kandev jõud, kelle tegevust tiivustas soov vabaneda igasugusest orjusest ja viha alistajate vastu. Toimus rahvuse ärkamine, mis tugines majandusliku iseseisvumise tunnetamisele, rahvuse eneseleidmisele, oma rahvusest haritlaskonna kujunemisele, ühise kirjakeele olemasolule ja eestikeelse trükisõna laiemale levikule. Suur tähtsus oli eestluse propagandal. Rahvusliku liikumise keskseteks ja tähendusrikasteks üritusteks kujunesid palvekirjade aktsioon, laia avalikkuse kaasahaaramaine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks, et rajada alus kõrgemale emakeelsele üldhariduskoolile, eestlaste laulu-, mängu- ja põllumeeste seltside asutamine, esimene üldlaulupidu, rahvusliku teatri sünd, EkmS loomine, hariduspropaganda ning sisukamat haridust tagava õppekirjanduse soetamine, eestkeelse ajakirjanduse väljakujundamine ning laia kandepinna saavutamine, rahvaluule sihiteadlikuma kogumise alagatamine, eestlaste ajaloo tundmaõppimine jpm
välismaale viitavad nimed (Pariisi tn Haapsalus, Hollandi ja Ameerika tn Tallinnas). 19) Mis asemele tulid? vene riigimeeste, kultuuritegelaste ja revolutsionääride nimed (V. Kingissepa, J. Kreuksi, Nikonovi tn), Nõukogude ajalugu sümboliseerivad nimed (nt Revolutsiooni, Oktoobri tn), kommunistlikke ideaale ja tegevusi sümboliseerivad nimed (nt Nõukogude, Töö tn). 20) Nimed ennistati 1986, veel Nõukogude võimu all. Aktsioon kestis Eesti iseseisvumisaja alguseni. Muudeti umbes 200 nime, esimestena Kuressaares. 21) 22) Miks on linnanimesid keeruline uurida? Maakohtade nimesid on kergem ajalooga seostada, linnanimesid mitte. Linnanimed on ebapüsivad, objektid ja ettevõtted kolivad ning muudavad oma nimesid. Nimed pole sageli eestikeelsed, vaid võõrkeelsed ega meenuta oma vormilt kohanimesid. Mis on kohanimi linnas? Tänavad, peatused, pargid, veekogud
Adamson), et aeg on küps, keisrile teatamine. Koostatakse palvekiri vene haridusministeeriumile. Kõik see entusiasm, mis mõne aasta jooksul on kogunenud jääb vastuseta. See on esimeseks selgeks tagasilöögiks, et haridusministeerium paari aasta jooksul midagi ei vasta. Küsimuse arutamine jääb rahvusliku liikumise tegelaste hulgas soiku, kuid hea on see, et on tekkinud kontakt erinevate gruppide vahel. Aleksandrikooli lainel tuleb 1864. aasta palvekirjade aktsioon. Siin võib paljuski taga näha seda, et talupojad olid juba õppinud selgeks võimaluse, et Peterburis asju ajades võib mõnikord ka edu saavutada. Oli kantud usust, et keiser on hea, aga ei tea kohalikest oludest midagi. Kogu aeg on tegutsetud stiihiliselt, üksida, kooskõlastamatult. Nüüd tuleb oma 56 palvekirjad ühendada ja läbi talupoegade delegatsiooni pöörduda valitseja poole.
Üks äärmus: murelikud, haletsevad. Teine äärmus: alandlikkus, ilustamine, virisemine, hädaldamine, kannataja hoiak, agressiivsuse pöördumine iseenda vastu. Õige ja talitsetud agressiivsus on inimese eneseväärikuse üks oluline komponent. Tänu sellele, et depressiivsed inimesed agressiivsusega käivad väga aralt ja oskamatult ümber, siis see on ka nende madala enesehinnangu üks põhjuseid. Põhjused See põhjus on põhimõtteliselt aktsioon. Iga inimese elus tuleb ette viha, agressiivsust ja lapse elus samamoodi. Laps ei ole teistmoodi inimloom. Need tunded saavad ohtlikuks lapse jaoks alles siis, kui nad hakkavad kuhjuma ja nende taustal hakkavad need depressiionid tekkima. Lapsele ei tohiks nende emotsioonide väljaelamist kategooriliselt keelata. Kui laps on silmatorkavalt vaikne, kuulakas, tal ei ole enesealgatust, teda tuleb koguaeg tagant tõugata, et ta midagi teeks, ta on loid, ei talu üksijäämist, tegevust ei leia
Põhimõisteid (1) •Üldkogum (population) – uuritavate objektide hulk, mida iseloomustavad teatud ühisjooned (näit. avalikud teenistujad, kutsekoolide õpilased, mitte-kodanikud) • Üldkogumi definitsioon peab tulenema uuringu eesmärkidest ja peamistest uurimisülesannetest. See, KEDA me küsitleme, on määratud sellega, MIDA me tahame uurida ja mõõta?’ •valiku ühik (sampling unit). Valiku ühikuks võib olla indiviid, asutus, organisatsioon või aktsioon. •Valiku ühik on primaaranalüüsi objektiks. •Mõtle jälle: Mida ma uurida tahan? Mis võib uuritavat objekti mõjutada? On see kollektiivne või individuaalne fenomen? •Valikuraam (sampling frame) on valikuühikute täielik nimekiri •Valikuraami koostamisel väldi –Alaesindatus –Üleesindatus – asjasse mittepuutuvad sees –Topeltesindatus •Kust valikuraami saada? –Registrid –Konstrueerida ise , kasutades mitmeid allikaid
teeriti 1944. aasta sügisel. Nende tabajaks oli rahvakomissariaadi vanglate osakonna tegevus vastupanuliikumise vastu võitlemise peamise suunatud kõikide kohtu ja juurdlusorganite institutsiooni, siseasjade rahvakomissariaadi poolt kinnipeetute katkematu vastuvõtu banditismi vastu võitlemise osakond. Nime korraldamisele. Varem eksisteerinud 11 tatud aktsioon tähendas Eesti NSV julgeole vanglast oli 1944. aastaks kolm täielikult kuorganitele suurt õnnestumist, millest kor hävinud (Paides, Kuressaares ja Narvas), teised duvalt Moskvale ette kanti. Kohtuprotsess Tiefi nõudsid osalist taastamist, remonti ja pu valitsuse liikmete üle peeti 1945. aasta juuli hastamist. 1944. aasta viimastel kuudel sellega
valkude kasutamist töö ajal, töö ajal suureneb valkude kasutamine koos süsivesikte kättesaadavuse vähenemisega). Inimese keha energeetilistest resurssidest on valkudesse kärketud ca 20%. Iga grammi valkude täielikul oksüdatsioonil vabaneb 4 kcal energiat. 2. Valkude energeetilist tähtsust limiteerivad tegurid: 1) Organismis puudub nn varuvalk; 2) Valkude kasutamine energeetilisel otstarbel on organismi seisukohast enesehävituslik aktsioon. 3. Hargnenud ahelaga aminohapete kasutamine lihases kehalisel tööl, nende oksüdatsiooni muutuste sõltuvus töö intensiivsusest ja kestusest: Lihases oksüdeeritakse teadaolevalt üksneis järgmisi aminohappeid: alaniin, aspartaat, glutamiin, leutsiin, isoleutsiin, valiin. Töötavas lihases intensiivistub LEU oksüdeerimine võrreldes puhkeseisundiga (rotil ca 30%, inimese kuni 5 korda). Kestustööl võib inimese
Sakslaste rünnakust juttu järgmisena 1240 sügisel võtsid sakslased Otepäält, Tartust ja Viljandist ära Irboska. See Pihkvase ja pihkvalased võitlesid sakslastega, lahingus kaotasid pihkvalased ning linna fassaad süüdati, külad rüüstati aga linna ei suudetud võtta. Novgorodi kroonikais järgnev jutt kajastab järgnevaid rünnakuid. Sakslased ja tsuudid vadjalaste vastu ja võtsid ära maa kuni 30 verstani Novgorodist. Tartust ja Otepäält, Põhja-Eestist lähtuv aktsioon vadjalaste vastu. Suurvürst Aleksander oli novgorodlastega tülli läinud aga talvel 1241 tuleb Novgorodi tagasi. Leedukad, sakslased a tsuudid tungisid peale. Suurvürst Jaroslav andis palve vürstiks poja Aleksandri, purustas väe. Vadjalased ja tsuudid poodi, sakslased vangi või vabaks. Miks Aleksander poob vadjalased ja tsuudid? Järsku Eesti aladele (Virumaale, Peipsi läänekaldale pea Otepääni) vadjalastest ümberasujad. Aleksander koos venna Andrei ja suustaadlaste Sakslaste maale.
uurimisele. 8. Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts. Juba 1870. aastal hakkasid äsjasest üldlaulupoest ärgitust saanud eesti soost üliõpilased koos käima. "Kalevipoja" ühislugemise õhtutest kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte selts. 1884. a. juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sini- must-valge lipp. Millest sai ka eesti rahvuslipp. ÄRKAMISAEG 1. Rahvaste ärkamise olemus. 2. Palvekirjade aktsioon. 3. Janseni tegevus rahvuslikus liikumises. 4. Millal hakkas ilmuma Pärnu Postimees? 5. Eesti Postimees asutamine. 6. Millal loodi laulu- ja mänguselts "Vanemuine loobi kannelt"? 7. Esimene üldlaulupidu. 8. Jakob Hurda tegevus. 9. Eesti Aleksandrikooli idee ja teostus. 10. Eesti Kirjameeste Seltsi looming. 11. Carl Robert Jakobsoni osa rahvuslikus liitumises. 12. Eepos ,,Kalevipoeg" saamislugu. 13. Sakala ilmumine. 2. 1840. -50
D 11 EESTI AJALUGU ÄRKAMISAEG Rahvusliku liikumise kujunemine Eestlaste majandusliku jõukuse kasv Eestlaste haridustaseme tõus Eestlaste otsustusõiuste kasv Baltisaksa ja vene haritlaste vaidlused eestlaste rahvusküsimuse ümber Rahvuslik liikumine 1863 ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 paalvekirajde aktsioon + A. Petersoon, Johann Köler 1857.astal ,,Perno Postimees" + Johan Voldemar Jannsen (1919-1890) tegevusega. Sündis Vändras möldri pojana, sai hea hariduse ning hakkas tegutsema Vändra köstrina. 1857. a alustas "Perno Postimees"- esimene perioodiliselt ilmuv eestikeelne ajaleht. Esimeses numbris võttis kasutusele mõiste "eesti" senise "maarahva" asemel. JVJ lootis eestlaste rahumeelsele arengule, kokkuleppele
Olulistemateks keskusteks olid Pärnu, suurimaks keskuseks muutus Tartu, Peterburi, Tarvastu, kus sai alguse Aleksandrikooli liikumine. Aleksandrikooliks sooviti seda nimetada Aleksander I mälestuseks, pärisorjuse kaotamise mälestuseks. 1870 asutati Aleksandrikooli peakomitee, mille presidendiks Jakob Hurt. Üle kogu Eesti algatati Aleksandrikooli abikomiteed, mille ülesandeks oli raha kogumine kõrgema eestikeelse kooli rajamiseks. Palvekirjade aktsioon 1864.aastal, kergenduse palumiseks mitmetes eluvaldkondades, esitati otse keisrile, nii üksikult kui kollektiivselt. Otsest kergendust ei toonud kaasa, aga oluline see, et kirjutamise käigus mõeldi läbi, mida eestlaste tuleviku parandamise jaoks vaja on, sõnastati, täpsustati rahvusliku liikumise eesmärke. Eesti Postimees ja seltsid Eesti Postimees oli laia levikuga, mõne aasta pärast ligi 3000 lugejat, lugejaid rohkem, sest ajalehte luges rohkem kui 1 inimene
Üks äärmus: murelikud, haletsevad. Teine äärmus: alandlikkus, ilustamine, virisemine, hädaldamine, kannataja hoiak, agressiivsuse pöördumine iseenda vastu. Õige ja talitsetud agressiivsus on inimese eneseväärikuse üks oluline komponent. Tänu sellele, et depressiivsed inimesed agressiivsusega käivad väga aralt ja oskamatult ümber, siis see on ka nende madala enesehinnangu üks põhjuseid. Põhjused See põhjus on põhimõtteliselt aktsioon. Iga inimese elus tuleb ette viha, agressiivsust ja lapse elus samamoodi. Lapsele ei tohiks nende emotsioonide väljaelamist kategooriliselt keelata. Kui laps on silmatorkavalt vaikne, kuulakas, tal ei ole enesealgatust, teda tuleb koguaeg tagant tõugata, ta on loid, ei talu üksijäämist, tegevust ei leia. Need võivad olla märgid lapsepõlves tekkima hakkavatest depressiivsetest joontest. Sünnipärased eeldused depressiivsete joonte tekkimiseks on melanhoolsed jooned
· Ordoviitsiumi setendeis Eest olulisemad maavarad: Pakerordi lademe forforiidid ja diktüoneemakilt ning Kukruse lademe põlevkivid · Oluline põhjaveevarude seisukohalt · Lubjakivi kasutusel ehituskivina, killustiku valmistamiseks, tsemendi ja lubja tootmiseks Fosforiit · Sobib väetiseks · 1924. aastal Ülgastel kaevandati · 1940. aastal Maardus · Pakerordi lademes · Loobuti, sest Põhja-Eesti oleks vene keelseks II KK aktsioon Graptoliitargilliit (diktüoneemakilt) · Tumepruun kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savi · Ei loeta maavaraks · Kütteväärtus väike · Sisaldab raskemetalle (nt uraani) Sillamäe uraanikaevandus, tehas ja jäätmehoidla (1949 1952). Tänu sellele asutati ka Sillamäe asula. Jäätmehoidla Läänemere kaldal (tundlik), hakati sulgema mere ohutuse eesmärgil Põlevkivi e kukersiit · Sellel põhineb Eesti elektrienergeetika
Algul stiihiliselt kulgenud rahvaliikumine saavutas 1860-ndateks sihiteadlikuma iseloomu, talupojast oli saanud rahvusliku liikumise kandev jõud, toimus rahvuse ärkamine, mis tugines majandusliku iseseisvumise tunnetamisele, rahvuse eneseleidmisele, oma rahvusest haritlaskonna kujunemisele, ühise kirjakeele olemasolule ja eestikeelse trükisõna laiemale levikule. Rahvusliku liikumise keskseteks ja tähenduslikemaks üritusteks kujunesid palvekirjade aktsioon, laia avalikkuse kaasahaaramine Eesti Alksandrikooli asutamiseks, et rajada alus kõrgemale emakeelsele üldhariduskoolile, eestlaste laulu-, mängu- ja põllumeeste seltside asutamine, esimene üldlaulupidu, rahvusliku teatri sünd, Eesti Kirjameeste Seltsi loomine, hariduspropaganda, kirjanduse levik, eestikeelse kirjasõna kiirendasid arengut. Rahvusliku liikumise keskuseks sai Jannseni initsiatiivil 1865. aastal loodud selts ,,Vanemuine", kirjanduselu aktiviseeris 1872. aastal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
