devalveerimine – koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi tõstmine diskontomäär – intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele diskontovõlakiri – võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega) dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa dividend - omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. dollariseerumine – situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkab koduse raha asemel ringlema USA dollar E eelarve ülejääk - situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid eelarvedefitsiit – situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid eelarvejoon (ka: eelarvepiir) – näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude
2. Võlad tarnijatele 3. Muud võlad (erakorralised) 4. Muud ettemaksed (erakorralised) *Pikaajalised eraldised 1. Garantiieraldis (kohustus garantiitöid teha nt 2 aastat) 2. Maksueraldis 3. Muud eraldised (ettevõtte pensionikindlustus, ettevõtte pension - kogutakse täiendavat pensioniosa ettevõtte poolt) Sihtfinantseerimine (keskmiselt 4-5 aastat) *Kokku pikaajalised kohustised *Kokku kohustised *Omakapital Vähemusosalus Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Registreerimata aktsiakapital või osakapital *Sissemaksmata osakapital Ülekurss (ainult siis kui aktsiaid või osasid emiteeritakse ja müüakse kallimalt Oma osad või aktsiad (miinusega, ainult siis kui ostetakse turult ettevõtte aktsiaid tagasi) Reservid Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) *Kokku omakapital
........................................................61 .........................................................................................................................................62 3 SISSEJUHATUS Äri lahutamatu omadus turumajanduses on ettevõtluse riskid, mis on seotud pankrotiohuga. Firma pankrotiohu uurimine on vajalik nii aktsionäridele, firma juhtkonnale, krediitoritele, äripartneritele kui ka konkurentidele. Kui võimalikult varem on avastatud pankrotiks juhtiv trend , seda varem on võimalus korraldada meetmed äriühingu päästmiseks, ja seda suurem on tõenäosus, et ettevõtte väljub kriisist. Pankrotiohu prognoosimiseks on välja töötatud erinevad metoodikad. Osad neist annavad väga täpset prognoosi, kuid ainult selles keskkonnas, kus nad olid arvutatud. Teistel
Liikmemaks Tootjad Tootjad Tootjad Koosneb eri harudest: piimatootjad (füüs is, jt), panevad teatud osa liikmemaksu mängu, selleks et teenust turustada. Siin näiteks on tootjad omanikud piimameiereile. Kui piimaühistu töötleb ringi ja maksab 30 senti, kasum jaotatakse välja tagasi tarbitud teenuse eest/arvelt. Kes rohkem tarbis, see ka rohkem tagasi saab. Kui oleks olnud AS või OÜ oma, siis as maksab kasumi tagasi mitte tootjale vaid aktsionäridele dividendidena nt. Äriühingud on ka MTÜ-d ja SA-d. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Organid on juhatus ja nõukogu. On kodanikuühendus. Ei ole lubatud umber kujundada. Sihtasutuse võivad asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut, kes ei saa erinevalt MTÜst sihtasutuse liikmeteks, vaid nende voliks
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 25 5. Firmateooria 5.1 Tootmise organisatsioon Maailma kõik ettevõtted erinevad oma suuruse, tegevusala ning ellujäämise tõenäosuse poolest. Mille poolest on kõik need ettevõtted omavahel sarnased? Mis iseloomustab ettevõtet? Kuidas on ettevõtted organiseeritud? Miks me vajame ettevõtteid majandustegevuse koordineerimiseks? Miks me ei osta kõike vajalikku teistelt inimestelt (turult)? Mis on ettevõte Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital) koos vahetoodetega nagu näiteks tooraine, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt, ning kasutab neid tootmises. Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Ettevõte sellises definitsioonis on oluline sõna `organiseerib'. Lisaks eelöeldule on ettevõttel olemas juhtimise struktuur, kes tegeleb ettevõtte juhtimisega. Ka ettevõtete olemasolu ...
6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad; 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine; 10) registriasjad; 11) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine; 12) äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine; 121) juriidilise isiku sundlõpetamine;] 122) pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses; 13) korteriomandi ja kaasomandi asjad; 131) avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad 14) välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine; 141) kohtu lahendatavad asjad vahekohtumenetluses;
aasta jooksul. o Rahavoogude aruande eesmärk on: anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; aitab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid; aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele. Bilanss on ettevõtte finantsolukorra aruanne mingi ajaperioodi kohta teatud kuupäeva seisuga. o kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga o VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL o näitab tasakaalu varade (aktiva) ja nende allikate (passiva) vahel. o Bilansi aktiva e VARAD Käibevara: Raha ja pangakontod
aktsiaseltsist ega muude nõuetega asutatava aktsiaseltsi vastu. § 277. Dividendi maksmise kord (1) Dividendi võib maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel . (2) Dividendi maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. (3) Põhikirjaga võib aktsiaseltsi juhatusele anda õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada. § 290. Üldkoosoleku olemus (1) Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. § 291. Korraline üldkoosolek (1) Korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas. Korraline on üldkoosolek, mille päevakorras on
valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Diktaator tavaliselt riigipöördega piiramatu võimu haaranud isik Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Diskrimineerimine teatud inimgrupi õiguste tagurlik piiramine ; nt sooline, rassiline, rahvuslik ja religioosne diskrimineerimine. Dividend perioodiline tulu , mida makstakse aktsionäridele Eelarve rahade plaan teatud perioodil laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarvedefitsiit olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud. Elamisluba riigi poolt välja antav tõend, mis seadustab mittekodaniku viibimise riigis kas alaliselt või tähtajaliselt. Elukallidus elumaksumus ; summa mille üks leibkonnaliige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele mingi ajajooksul. Enamusotsustus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul
osa. Lihtaktsia Annab omanikule hääleõiguse ja õiguse osaleda aktsiaseltsi juhtimises. Muutuva dividendiga. Eelisaktsia Annab omanikule eelise saada kindlat dividende ja saada aktsiaseltsi likvideerimisel oma osa aktsiaseltsi varadest (mis sellele peale võlgade tasumist kuuluvad) enne lihtaktsiate omanikke. Dividend Dividendid on maksed aktsionäridele ettevõtte kasumist. Amortisatsioon ehk Amortisatsioon ehk kulum on põhivara, näiteks kulum tööriistade või masinate, väärtuse vähenemine vastavalt nende kulumisele või vananemisele. Väärtpaberiturg Turgu, kus kaubeldakse väärtpaberitega, kõige enam aktsiatega, nimetatakse väärtpaberibörsiks ehk fondibörsiks. - Esmasturg - uued aktsiad
Eelisaktsia on hääleõiguseta aktsia, mis annab eesõiguse dividendide saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. eelisaktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. Põhikirjaga võib ette näha, et eelisaktsia annab hääleõiguse teatud otsuste vastuvõtmisel (piiratud hääleõigus). Eelisaktsia omanikule makstakse dividend välja enne dividendi väljamaksmist teistele aktsionäridele. Lihtaktsia omanikul on hääleõigus aktsionäride üldkoosolekul. Tal on õigus saada dividende, mille suurus määratakse aktsionäride üldkoosolekul.Ettevõtte likvideerimisel jaotatakse netovara proportsionaalselt aktsionäride osale. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Kui põhikirjas on ette
o Rahavoogude aruande eesmärk on: anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; aitab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid; aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele. · Bilanss on ettevõtte finantsolukorra aruanne mingi ajaperioodi kohta teatud kuupäeva seisuga. o kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga o VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL o näitab tasakaalu varade (aktiva) ja nende allikate (passiva) vahel. o Bilansi aktiva e VARAD Käibevara:
o Rahavoogude aruande eesmärk on: anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; aitab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid; aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele. Bilanss on ettevõtte finantsolukorra aruanne mingi ajaperioodi kohta teatud kuupäeva seisuga. o kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga o VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL o näitab tasakaalu varade (aktiva) ja nende allikate (passiva) vahel. o Bilansi aktiva e VARAD Käibevara:
bilansi passiva poolel) ning selle arvel on pankrotimenetluse käigus võimalik rahuldada vähemalt osa nõudeid. Seda eesmärki teenivad muuhulgas sätted, mille kohaselt osa- või aktsiakapitali ei tohi vähendada alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse; kapitali vähendamisel tuleb teatada võlausaldajatele ning nende taotlusel nõuded tagada või rahuldada (A S § 199) ; dividendi maksmise regulatsioon; oma osade ja aktsiate omandamise ja tagatiseks võtmise keeld (283) ; aktsionäridele jt laenu andmise keeld (§ 159 , 281) , kohustus netovara vähenemisel alla rniüiirnumsuuruse võtta tarvitusele abinõud selle suurendamiseks või otsustada ühingu lõpetamine või pankrotiavalduse esitamine (§ 176 , 301) . AS 157, 158 üritavad tagada, et osakapitali 16 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ säilitamiseks vajalikku ühinguvara ei makstaks osanikele välja- Enne äriseadustiku kehtestamist kehtinud
o Rahavoogude aruande eesmärk on: anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; aitab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid; aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele. · Bilanss on ettevõtte finantsolukorra aruanne mingi ajaperioodi kohta teatud kuupäeva seisuga. o kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga o VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL o näitab tasakaalu varade (aktiva) ja nende allikate (passiva) vahel. o Bilansi aktiva e VARAD Käibevara: Raha ja pangakontod
majandusaasta jooksul toimunud. ( 5 lk 37 ) 24 Käesoleva finantsanalüüsi eesmärgiks on Viljandi Aken ja Uks AS 2007, 2008 ja 2009 aasta raamatupidamise aruannete põhjal välja selgitada ettevõtte kasumlikkus e. rentaablus, likviidsus ja maksevõime ning võõrkapitali kasutamine. Analüüs on suunatud peamiselt ettevõtte juhatusele ja raamatupidamisele, kuid sisaldab ka aktsionäridele kasulikku informatsiooni. 7.2. Finantsanalüüsi dokumentatsioon ning meetodid Ettevõtte tegevuse hindamiseks kasutab autor bilanssi, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet. Finantsaruannete analüüsimisel kasutab autor kolme lähenemisviisi: 1. horisontaalanalüüs ehk muutuste võrdlev hindamine rahalisel ja protsentuaalsel kujul 2. vertikaalanalüüs ehk üldistatud kujule viidud aruannete analüüs 3. suhtarvude analüüs
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad................................................................................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...........................................
tehinguid siin ei kajastata. Äriühing võtab tasuta saadud vara arvele 0 maksumusega. Kingitud raha võet. arvele bilansis vara- na ja teiselt poolt tuluna. 5) Reservid. Kajast. kohustuslikku reservkapitali, mis moodust. 5% iga-aastasest puhaskasumist. Kohustuslikku reservkapitali moodust. kuni põhikirjas ettenähtud suuruse saavutamiseni või kuni 10% aktsiakapitalist. Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks või aktsiakapitali suurend. Väljamaksed aktsionäridele on siit keelatud. II Vaba omakapital - omakapit. osa, mida võib kasut. omanikele dividendide maksm. või aktsia- kapit./osakapit. suurendam. fondiemissiooni teel. 1) eelmiste per. jaotamata kasum (kahjum), 2) aruandea. kasum (kahjum) - tuleneb kasumiaruandest; 3) omaaktsiad (miinus). 11 8. Maj.arvestuse reguleeritus Eestis ja rahvusvahelises mastaabis (regulatsiooni objekt ja reguleerivad institutsioonid). Regulatsiooni objekt: · rahvusvah
· Horisontaalanalüüs näitab iga aruande kirje muutust aastast aastasse ning võimaldab näha arengutrende, mida absoluutsummad ei näita. · Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või ebasoodne. · Kasumiaruande horisontaalanalüüs võimaldab jälgida eelkõige kulude kõikumisi läbi aja ja nende muutuste olulisust. Samuti annab see aktsionäridele ülevaate aktsiatulu ja selle kõikumiste kohta. (10) Ettevõtte OÜ Abilis bilansi ja kasumiaruande horisontaal analüüsiga saab tutvuda lisades 10 ja 11 . Bilansi horisontaal analüüs näitab seda, et 2008 aastal võrreldes 2007 aastaga ettevõtte OÜ Abilis kokku vara summa on suurenenud 2% võrra, see võib põhjendada sellega et ettevõtte kohustused olid suurenenud 37% , ja käibevara suurenenud 6% võrra, kust raha arvete peal olid langenud 83%,
23. Ettevõtte sotsiaalse vastutuse põhimõtted Ettevõtete sotsiaalne vastutus tähendab seda, et ettevõtted tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases äritegevuses. • Sotsiaalse vastutuse kontekstis on rõhk ettevõtte tulemuste saavutamise meetoditel ja vahenditel, mitte tulemustel. • Ei ole tähtis kui suurt kasumit ettevõte aktsionäridele teenis, vaid kuidas ta selle kasumi teenis. 24. Kavandamise mõiste Kavandamine kui juhtimisfunktsioon seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. 25. Kavandamise tähtsus 1. Aitab koordineerida tegevust: alluvad saavad teada eesmärgid. Nad hakkavad rohkem kooskõlastama oma tegevusi ja töötama meeskonnana. 2. Vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi ning selgitavad alluvatele tegevuste
c. kuna see muudaks pakkumiskõvera mitteelastsemaks d. kuna siis ei tekiks probleeme varustusega Question 39 (1 point) Majandusrendiks nimetatakse a. tulu, mis saadakse ressursi minimaalset vajalikku hinda ületava hinna korral b. tulu, mis saadakse ressursi realiseerimisel vähemalt soetushinnaga c. tulu, mis on tekkinud majandust reguleeriva seadusandluse muutuste tõttu d. tulu, mis tegelikult on kulu Question 40 (1 point) Aktsiaseltsi poolt aktsionäridele väljastatud eelisaktsia võimaldab aktsionäril: a. suurendada oma häälte arvu eelisaktsiate abil kõikidel hääletustel aktsiaseltsi üldkoosolekul b. ei anna hääleõigust üldkoosolekul, kui garanteerib kindla dividendide määra kasumi jaotamisel c. annab eelise uute aktsiate ostmisel d. annab eelise juhul, kui lihtaktsiate omanike hääled jagunesid võrdselt Question 41 (1 point) Kui ettevõte tegutseb täieliku konkurentsi tingimustes, siis a
diplomaatide otsust korduvalt kallutada. Gruusia tunnistati mitte-ametlikult algatajaks. Arbitraaž leidis 18. juulil langetatud üksmeelses otsuses, et Venemaa sundis Jukose pankrotti ja müüs firma varad poliitilistel eesmärkidel riigifirmadele, ning peab maksma hagejatele 50 miljardit dollarit, ütles hagejate advokaat Emmanuel Gaillard. Euroopa inimõiguste kohus langetas otsuse, millega kohustati Venemaad maksma Jukose endistele aktsionäridele umbes 1,9 miljardit eurot. Otsus muutus lõplikuks detsembris pärast seda, kui Venemaa taotlus arutada asja kohtu suures kojas lükati tagasi. Praeguseks tükeldatud naftafirma Jukos juht Mihhail Hodorkovski võeti vahi alla 2003. aastal. Kriitikud peavad tema vangistamist Kremli kättemaksuks president Vladimir Putinile poliitilise väljakutse esitamise eest. Vene kohus mõistis Hodorkovski 2005. aasta mais ja 2010. aasta detsembris maksupettuse, riisumise ja rahapesu eest 14 aastaks vangi
koosolekutenprotokollid ja komiteebotsused. Kui koosoleku otsuseid jagatakse liikmetele siis peavad need olema vormistatud ühtsete reeglite alusel. Protokoll on vajalik selleks et vajadusel ülevaadata, mida arutati, milkiseid ettepanekuid tehti ja millised otsused langetati. Pangajuhatus otsustab küsimusi, mis on talle aktsionäride poolt delegeeritud. Juhatuse põhiyles fikseeritakse panga põhikirjas. Panga arengu ja tegevussuundade väljatöötamine, strateegi kinnitamine, ettepanekud aktsionäridele põhikirja muutmiseks. Panganfin plaani ja eelarve täitmise tulemuste hindamine ja kinnitamine järgneva perioodi fin plaani ja eelarve koostamine ja kinnitamine. Invest otsuste langetamine panga ametikohtade moodustamine ja likvideerimine ja org strukt kinnitamine. Juhatuse tegelik töö kujuneb vastavalt sellele mis põhimõtete alusel on juhatus loodud ja mis ülesanded on aktsionárid juhatusele delegeerinud. Juhatus võib
aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide lõikes. Rahavoogude aruande eesmärgiks on: · anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; · aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; · aiatab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid; · aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele. Ettevõtte likviidsuse analüüsi lähtepunktiks on raha laekumise ja väljamaksete analüüs. Raha väljendab ettevõtte maksevõimet, mida saab koheselt kasutada võlgade katteks. Rahavoogusid äritegevusest võib kajastada kahel erineval meetodil: · otsene meetod; · kaudne meetod. Otsese meetodi puhul näidatakse rahavoogude aruandes tegelikke äritegevusega seotud
jätab oma kohustused täitamata ning põhjustab sellega laenuandjale raha täieliku või osalise kaotuse ning tulu saamatajäämise. Riigi keskpangad on seadnud kommertspankadele krediidi andmisel tavaliselt ranged reeglid. Üldtunnustatud krediteerimise reeglid on järgmised: · enne laenu andmist tuleb analüüsida kliendi maksevõimelisust; · pank peab nõudma laenajalt tagatist; · pank peab kontrollima laenu kasutamise sihipärasust; · oma töötajatele ja aktsionäridele antavatel laenudel on ranged piirangud; · laenude andmisel peab pank lähtuma krediidiriski kontsentreerumise piirmääradest; · pank peab moodustama võimalike kahjude katmiseks reserve. Klient peab arvestama tavaliselt sellega, et krediiti saab vaid osa ostetava kauba maksumusest. Osaliselt tuleb ostu rahastada omavahenditest. Omafinantseerimise määr on see osa laenuprojektist, mida laenusaaja peab rahastama omavahenditest. Selline nõue on seatud
Krediidirisk on tõenäosus, et laenusaaja jätab oma kohustused täitamata ning põhjustab sellega laenuandjale raha täieliku või osalise kaotuse ning tulu saamatajäämise. Üldtunnustatud krediteerimise reeglid on järgmised: · enne laenu andmist tuleb analüüsida kliendi maksevõimelisust; · pank peab nõudma laenajalt tagatist; · pank peab kontrollima laenu kasutamise sihipärasust; · oma töötajatele ja aktsionäridele antavatel laenudel on ranged piirangud; · laenude andmisel peab pank lähtuma krediidiriski kontsentreerumise piirmääradest; · pank peab moodustama võimalike kahjude katmiseks reserve. 56. Mis on omafinantseerimise määr ja maksepuhkus? Omafinantseerimise määr on see osa laenuprojektist, mida laenusaaja peab rahastama omavahenditest. Maksepuhkus on periood, mille kestel laenuvõtja ei pea tasuma põhisumma
vastu. Sel juhul võib tasuda ainult rahas. Aktsiakapitali vähendamine on võimalik aktsiate nimiväärtuste vähendamisega või aktsiate tühistamisega. Toimub ka üldkoosoleku otsusega. Aktsiakapitali ei või vähendada alla nõutava minimaalse aktsiakapitali suuruse. Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamist kasutatakse kahjumi katmiseks, kui ei piisa reservkapitalist ja kui muid reserve ei ole. Aktsionäridele väljamakseid ei tehta. 19. Mida tähendab aktsiate ülevõtmine ja kuidas see on reguleeritud? Aktsionäri taotlusel, kelle aktsiatega peab olema esindatud vähemalt 9/10 AS-i aktsiakapitalist (põhiaktsionär) võib üldkoosolek otsustada aktsiaseltsi ülejäänud aktsionäridele (vähemusaktsionärid) kuuluvate aktsiate ülevõtmise põhiaktsionäri poolt õiglase rahalise hüvitise maksmise vastu. Taotlus esitatakse juhatusele. Hüvitise suuruse määrab põhiaktsionär, kes peab esitama
käsitletaksegi. Aktsia hinna leidmise vajadus tekib eelkõige ühinemiste ja liitumiste hetkel, kui on vaja määrata, mis hinnaga omandisuhe muutub. Börsiinvesteeringute puhul on selle määramine aga oluline selleks, et selgitada välja, kas aktsia on turul üle- või alahinnatud (lisakasu saamise eesmärgil). Võrreldes võlakirja väärtuse hindamisega, on aktsia väärtuse leidmine keerukam. Põhjus tuleneb sellest, et ei ole teada tulevasi aktsionäridele kättesaadavaid rahavoogusid ning aktsiatel puudub tähtaeg. Lisaks on keeruline määrata ka lihtaktsionäri nõutavat tulunormi. Lihtaktsia väärtust võib vaadata kui tulevikus saadavate dividendide nüüdisväärtust. Sel juhul on tegemist ajaldatud rahavoolise käsitlusega (DCF). Kuna lihtaktsiatel puudub lõpptähtaeg, siis tuleb kõik sellelt saadavad dividendid diskonteerida lõpmatuseni:
Finantsriski hajutamine Finantsressursse saab jagada tegevusharude vahel vähem tulusatest tulusamatesse Eri tegevusharude kõikumised tasakaalustavad teineteist Ettevõtete ühinemised ja omandamised Viiakse läbi ettevõtte kasvu kiirendamiseks. 51 Omandamine ei teki uut ettevõtet Ühinemine tekkib uus ettevõte Oluline märksõna - organisatsioonikultuur Ühinemine aktsionäridele täiendava väärtuse loomine: Suurem turuosa Mastaabiefekt e. tegevuskulude sääst Konkurentsivõime tugevdamine tugevate külgede ühendamise läbi Suurenenud finantsiline tugevus Ühinemise tüübid horisontaalne ühinemine ühinevad sama tegevusalaga ettevõtted Vertikaalne ühinemine üks on teisele hankijaks Seotud diversifitseerimisel ühinemine tegevused omavahel seotud
seaduses sätestatud korras. Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile. Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1) puhaskasum; 2) eraldised reservkapitali; 3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4) aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus; 5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks. Juhatus peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatu kohaselt allkirjastatud majandusaasta aruandega vähemalt kahe nädala jooksul enne üldkoosolekut. Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Kasumi jaotamise otsuses märgitakse: 1) puhaskasumi suurus; 2) eraldised reservkapitali;
Pankrotiõigus Sisukord 1 Pankroti olemus, selle väljakuulutamine ja pankroti väljakuulutamise tagajärjed 4 1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Pankrotiavaldus ja selle esitajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.1 Võlgniku pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.2 Võlausaldaja pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajutise halduri määramine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Pankrotiasja ettevalmistamine ja .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....
Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping ...
INF 1 esitamine. Vorm INF 1 esitatakse ainult selle kuu kohta, millal väljamakseid tehti. Maksustamisele mittekuuluvate dividendide ja kasumieraldiste deklaratsiooni INF 11 esitamine. Vorm INF 11 esitatakse ainult selle kuu kohta, millal maksustamisele mittekuuluvaid väljamakseid tehti. Aktsionäridele ja osanikele tehtud väljamaksete deklaratsiooni vorm INF 13 esitamine. Vorm INF 13 esitatakse ainult selle kuu kohta, millal väljamakseid tehti. Iga kuu 20. X X Käibedeklaratsiooni vorm KMD esitamine ning käibemaksu tasumine kuupäev 15. jaanuar X X Raskeveokimaksu tasumine ** 20. jaanuar X Kauba ühendusesisese käibe aruande (VD) esitamine 01
aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide lõikes. Rahavoogude aruande eesmärgiks on: · anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; · aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; · aiatab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid; · aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele. Ettevõtte likviidsuse analüüsi lähtepunktiks on raha laekumise ja väljamaksete analüüs. Raha väljendab ettevõtte maksevõimet, mida saab koheselt kasutada võlgade katteks. Rahavoogusid äritegevusest võib kajastada kahel erineval meetodil: · otsene meetod; · kaudne meetod. Otsese meetodi puhul näidatakse rahavoogude aruandes tegelikke äritegevusega seotud
toimingute ja ressursside kasutamise järgi. See võimaldab süsteemi juurutanutel senisest märksa täpsemalt määrata toodete omahinda. Ei anna moonutatud infot Eestis küllalt uut süsteemi nõustava audiitorfirma Deloitte & Touche Eesti vanemkonsultandi Anneli Maide kinnitusel on tavaliste kuluarvestussüsteemide aruandlus harilikult suunatud firmast välja kas väärtpaberiinspektsioonile, maksuametile, kreeditoridele või aktsionäridele. «Sellistel kuluarvestussüsteemidel on aga palju puudusi, eriti kui andmeid tahetakse kasutada firmasiseseks analüüsiks,» rääkis Maide. Tema hinnangul peituvad puudujäägid sellistes süsteemides erinevate tootekulude täpse aruandluse ja tegevuse kontrollimiseks vajaliku tagasiside puudumises. «Kui traditsiooniline kuluarvestussüsteem lihtsalt kirjendab kulud, siis ABC otsib üles kulude tekkimise allikad ning ei anna kunagi moonutatud infot ega segaseid strateegilisi signaale.»
aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide lõikes. Rahavoogude aruande eesmärgiks on: · anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; · aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; · aiatab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid; · aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele. Ettevõtte likviidsuse analüüsi lähtepunktiks on raha laekumise ja väljamaksete analüüs. Raha väljendab ettevõtte maksevõimet, mida saab koheselt kasutada võlgade katteks. Rahavoogusid äritegevusest võib kajastada kahel erineval meetodil: · otsene meetod; · kaudne meetod. Otsese meetodi puhul näidatakse rahavoogude aruandes tegelikke äritegevusega seotud
aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide lõikes. Rahavoogude aruande eesmärgiks on: · anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; · aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; · aiatab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid; · aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele. Ettevõtte likviidsuse analüüsi lähtepunktiks on raha laekumise ja väljamaksete analüüs. Raha väljendab ettevõtte maksevõimet, mida saab koheselt kasutada võlgade katteks. Rahavoogusid äritegevusest võib kajastada kahel erineval meetodil: · otsene meetod; · kaudne meetod. Otsese meetodi puhul näidatakse rahavoogude aruandes tegelikke äritegevusega seotud
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti konte...
Piiratud vastutus tähendab, et aktsionäride vastutus piirdub ettevõttesse paigutatud kapitali suurusega. Aktsiaseltside juhtimisstruktuurid võivad olla väga erinevad. Mõned aktsiaseltsid ei ole suuremad kui ainuomanduses olev ettevõte ning neil on üks peaomanik, kes teeb kõik juhtimisotsused. Suurtel aktsiaseltsidel seevastu on keeruline juhtimisstruktuur. Suure osa oma rahast saab aktsiaselts aktsionäridelt. Ettevõtte kasum kuulub tema omanikele, s.t. aktsionäridele. Aktsionärid otsustavad, missuguse osa kasumist nad jagavad omavahel dividendide näol ning missugune osa kasumist kasutatakse ettevõtte laiendamiseks või dividendide maksmiseks tulevikus. Lisaks lihtaktsiatele võib aktsiaselts anda välja ka võlakirju ja eelisaktsiaid, mille pealt makstakse fikseeritud makseid. Samuti võib aktsiaselts laenata raha ka pangast või teistelt finantsinstitutsioonidelt. Aktsiaseltsi kasumeid maksustatakse eraldi aktsionäride sissetulekust
EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS ...
8) hagita perekonnaasjad: alaealise teovõime laiendamine, eestkostja määramine alaealisele, lapse ja vanema suhete ja õiguste määramine ja korraldamine, lapsendamine, põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine isikust peale tema surma 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine; 10) registriasjad; 11) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine; 12) äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine; 13) korteriomandi ja kaasomandi asjad; 14) välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine; 15) kaebused kohtutäituri otsuste peale; 16) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine vastavalt riigi õigusabi seadusele; 17) muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad;
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
