ÜL 4.8 FIE-na tegutsemise eelised FIE-na tegutsemise puudused 1. minimaalse kapitali nõue 1. Piiratud võimalused puudub laiendada oma äritegevust täiendavate investeeringutega 2. Formaalsete nõuete lihtsus 2. Ettevõtja vastutus oma registreerumisel ja äritegevuse eest kogu oma raamatupidamises varaga 3. FIE-l ei pea olema põhikirja 3. Vajadus registreeruda käibemaksukohuslasena tekib käibe kasvamisel üle 250 000 krooni aastas 4. Võimalus iseseisvalt otsuseid 4. sotsiaalmaksu avansiliste langetada, st teenitava maksete tasumise kohustus kasumi kasutamise osas ...
ÜL 4.8 FIE-na tegutsemise eelised FIE-na tegutsemise puudused 1. minimaalse kapitali nõue 1. Piiratud võimalused puudub laiendada oma äritegevust täiendavate investeeringutega 2. Formaalsete nõuete lihtsus 2. Ettevõtja vastutus oma registreerumisel ja äritegevuse eest kogu oma raamatupidamises varaga 3. FIE-l ei pea olema põhikirja 3. Vajadus registreeruda käibemaksukohuslasena tekib käibe kasvamisel üle 250 000 krooni aastas 4. Võimalus iseseisvalt otsuseid 4. sotsiaalmaksu avansiliste langetada, st teenitava maksete tasumise kohustus kasumi kasutamise osas ...
Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. 5. Lõpetamine- üldkoosoleku otsusega, kohtulahendiga, aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamisega, aktsiaseltsi pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist, teistel seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Aktsiaseltsi eelised: Võimalus ettevõte börsile viia Kaasata palju aktsionäre Sobib suuremate projektide elluviimiseks Aktsionäridel puudub isiklik varaline vastutus aktsiaseltsi kohustuste eest. Usaldusühing Minimaalne algkapital- määratakse ühingulepinguga. Minimaalne asutajate arv- vähemalt 2 asutajat. Juhtimine- kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad. Juhtimise üksikasjad pannakse asutamislepingusse kirja. Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut esindada, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Tallinna Teeninduskool Kurban Ramazanov KK13-KV1 Äriplaan OÜ BUHLO Juhendaja:Niina Smirnina Tallinn 2014 Sisukord 1. Kokkuvõte 2. Ettevõtte lühiülevaade 3. Äriidee iseloomustus 4. Projekti kirjeldus 5. Turustamine 6. Ettevõtte juhtimine ja personal 7. Projekti maksumus ja rahastamine 8. Projekti riskifaktorid 9. Finansprognoosid 10. Rahavoogude plaan 1. I. Kokkuvõte Äriplaan on koostanud Tallinnas.Projekti eesmärk: erinevate toodete pakkumine kvaliteedi valmistatud toodete kannatab võrreldes välismaiste kaupade kvaliteetne teenindus,kvaliteetne veinitootmine Õmblusetöötmise töö korralduse tähtaeg: talv-kevad 2012.a. Osaühingu osanikud on A.Nilina(33%),E.Tikk(33%) ja E.Riis(34%) Ettevõte rentnib kvaliteetset tootmisruumi aa...
Ühinguõigus kordamisküsimused 1. Selgita mõistete "ettevõte" ja "äriühing" erinevust. Äriühing on JI, kellel on õigused ja kohustused ning on kantud äriregistrisse. Ettevõte ei ole JI ning teda pole ka registrisse kantud. Ettevõte on lihtsalt majandusüksus, mille kaudu tegutsetakse. Ettevõte on pidevas muutumises nt kaupluses on rent, töölepingud, raha, kassad, kontod jne igatahes nende koosseis muutub pidevalt. ETTEVÕTE KUULUB JI ehk ÄRIÜHINGULE. Endal tal otsusvõimet vms pole. 2. Nimeta Eesti eraõiguslike juriidiliste isikute liigid. 7 kokku 5 äriühingut ja 2 mitte äriühingut 5 äriühingut: osaühing OÜ, aktsiaselts AS, tulundusühistu, täisühing TÜ ja usaldusühing UÜ neid on nii palju erinevaid, sest omanike vastutuspiirangud erinevad, siin on lubatud kasum välja jagada. Tulundust, TÜ ja UÜ tehakse vähe, seal ei vastuta ainult JI vaid ise, kui tehakse siis nt teadmatusest või lühikeseks ajaks, kuna seda on odavam asu...
vs rahaline dividend. Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu. Aktsiasplit - aktsiate nimiväärtuse vähendamine, ilma et aktsiakapitali summa muutuks. Aktsiate tagasiost - alternatiiv dividendide maksmisele, kus aktsionäridel on võimalus valida, kas saada rahalist tulu või suurendada oma osalust ettevõttes. cum-dividend - tähendab aktsiat koos dividendiga, seega cum- dividend'i kuupäev märgib viimast kauplemispäeva, mil ostetud aktsial on veel õigus dividendidele. ex-dividend - tähendab, et aktsial ei ole enam õigust dividendile. Ex-dividend'i kuupäeval langeb aktsia hind dividendi võrra. 23. Tuletisväärtpaberi mõiste
Aktsiad on nimelised. Aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisada Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis aktsiate registreerimise kohta. 12 Kokkulepe peab olema põhikirjas. Kokkulepe sisu no seadusega paika pandud. Aktsiate võõrandamisel ont eistel aktsionäridel ostueesõigus ainuke asi, mida võib pihkirjaga ette näha. Kus seda eesõigust kasutatakse? Börsiühingud ei kasuta seda õigust. Eesmärgiks on kontrollida aktsionäride ringi. Kuidas aga saab kontrollida? Reegel kui põhikirjas midagi ei ole, siis on vaba võõrandamine, kui on, siis on ostueesõigusega. Regulatsioon on VÕSis,mis kehtib kõik ostueesõiguse kohta. Ostueesõigus müügileping, teade ja ostuesõiguse avaldus. ML ja avaldus on lepingud
Võimendust kasutades võtab investor suurema riski. Võlakiri (Bond) - Väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võla kordaja = (lühiajaline võlgnevus + pikaajaline võlgnevus)/koguvara Väärtpaber (Security) - Väärtpaber kujutab endast kokkulepet investori ja emitendi vahel. Enamlevinud väärtpaberid on: aktsia, võlakiri ja fondiosak. Õigus (rights) - Õigus või eelisõigus lubab olemasolevatel aktsionäridel eelisjärjekorras näiteks osta uuest emissioonist aktsiaid. Selline eelisõigus kehtib tavaliselt 2-4 nädalat ning selle pakkumise hind on madalam kui muudele ostjatele. Rightsd võivad olla ka kaubeldavad sarnaselt aktsiatele.
seadusega ette nähtud. 2.3. Aktsionär, kes viivitab osa eest tasumisega üle määratud tähtaja, on kohustatud tasuma viivist tasumisega viivitatud summalt 0,2 (null koma kaks) % iga kalendripäeva eest. 2.4. AS reservkapitali suurus on 1/15 (üks kümnendik) osakapitalist. 3. Aktsia võõrandamine ja koormamine 3.1. Aktsionär võib oma aktsiaid vabalt võõrandada teisele aktsionärile. Aktsia võõrandamisel kolmandale isikule on teistel Aktsionäridel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest äriseadustikus ettenähtud korras. 3.2. Aktsionäril on õigus aktsia oma osast vabalt võõrandada teisele osanikule. 3.3. Aktsionär võib oma aktsia pantida või rendile anda, kui osanikud on oma otsusega andnud nõusoleku aktsia pantimiseks või rendile andmiseks. Aktsia rendileping, samuti osa pandileping peavad olema notariaalselt tõestatud. 3.4. Aktsionäri surma korral läheb aktsia üle Aktsionäri pärijale
Mõned äriseadustiku koostamises osalenud juristid on väitnud, et aktsia legaaldefinitsioonist on loobutud täiesti teadlikult, kuna aktsiat võib defineerida eri seisukohtadest lähtudes väga erinevalt, mistõttu ükski definitsioon poleks ammendav. (1 lk 392) 4 Aktsiaseltside eelised: (autori poolt koostatud) 1. aktsionäridel on piiratud vastutus 2. paremad võimalused suure kapitali kogumiseks 3. aktsiaseltsi eluiga pole seotud tema omanike elueaga nagu näiteks täisühingu ja usaldusühingu puhul. Üksikute aktsionäride surm, lahkumine või maksejõuetus ei mõjuta aktsiaseltsi eksistentsi. 4. Osaühinguga võrreldes suurem miinimumkapital ja minimaalne kohustuslik reservkapital, mis tõstab usaldust äripartnerite silmis. 5
Milliseid korraldajale Väikeettevõtte tegurid, mis Tegelikult on Juhtimine on baasteadmisi on kindluse, et ostjal määratlus ..4 mõjutavad see akordseks, keerukam. ... ettevõtjal vaja? on ka kogu kriteeriumi partnerluse konkreetseks - eelised Ettevõtja peab ülejäänud raha. järgi: valikut, kas majandusüritus Võime oskama: Tagatisraha jääb *juhtimine ja ollakse valmis e tegemiseks koguda *ettevõtte esimeseks majandamine kasumit mõeldud. Nt "piiramatult" asutamist sissemaksuks on sõltumatud jagama, mitme mõne maantee, kapitali, *maj.tegevuse sellele, kes selle omanikud on inimesega, ehitise, raudtee, eluiga on alustamist objekti lõpuks ka tavaliselt ...
Koordineeriv organ on nõukogu peab olema 3 liiget. Täidesaatev organ on üldkoosolekul valitud juhatus. Juhatuse liikmed valivad enda hulgast juhatuse esimehe/peadirektori. Väiksemates ühingutes võivad osanikud juhatuse asemel valida juhataja/direktori. 5. Kasumi jaotamise proportsioon on määratud häälte arvust tulenevalt. 6. Lahkumisel müüb aktsionär oma aktsiad ära. Ostu eelisõigus on teistel aktsionäridel, peale teisi isikuid kolmandatel isikutel (oma osad). Seltsi varalisne seis sealjuures ei muutu. 7. Seltsi likideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt panuse suurusele. Aktsiaselts PLUSSID: Saab asutada üks aktsionär Juhtimisel ja dividendide jaotamisel on aluseks kapitali paigutamise suurus ja aktsiate liik häälte omamisel Otsused võetakse üldjuhul vastu lihthäälte enamusega (erisusena 2/3), kui põhikirjas pole teisiti
Üsna kerge juhtida- väiksemad osaühingud ei vaja nõukogu ega audiitorit. Puudused Raamatupidamine ja aruandlus on võrreldes FIE, täis ja usaldusühinguga keerukam. 2. Aktsiaselt Eelised: Summad, mida aktsionärid aktsiaseltsi pankrito korral kaotada saavad on piiratud rahasummaga, mida nad oma aktsiate eest maksnud on. Seda nimetatakse piiratud vastutuseks. Aktsiaid saab osta ja müüa, kusjuures teistel aktsionäridel eelisostuõigus puudub. Öeldakse, et akstiad on vabalt kaubeldavad. Aktsiaid saab ka pärandada. Aksiaseltsidel on üsna lihtne laenu saada ja kaasata lisaraha saamiseks uusi aktsionäre. Puudused: Aksiaseltsi tegevuse oraniseerimine on keeruline ja selle asutamine nõuab suurt investeeringut. Börsil aktsaid müüvad aktsiseltsid loobuvad suurel määral oma privaatsusest.
aru saadud. Ülevaade peaks hindama kasutajate kogemusi IT teenustega, võrreldes neid eesmärkidega ning samuti kuida IT pakub neid teenuseid arvestades tingimusi nagu: usaldusväärsus, kooskõla, kulu ning väärtus. Selleks, et luua effektiivset ülevaadet peab IT juhtkond kooskõlastama mitu tegevust ja siis võtma osa ülevaatest ise. Osavõtmist on vaja samuti teenuste haldajatelt, ettevõttelt, IT-ga seotud aktsionäridel, ning samuti pooltel kes on seotud ettevõte arendus juhtudes ning kes teevad kindlaks, et IT investeeringud on tehtud tulusalt. Selles dokumendis peaks olema märgitud kes olid osapooled, ülevaate eesmärk, mis otsustele jõuti, pakutud algatused ja muutused ning tulemused mida nendest loodetakse saada. (Technet Microsoft, 26.03.2014) 2.1.4 Portfolio Management Review Selle MR-i tähelepanu on väljapakutud IT teenuste konseptsioonidele ja nõudlustele,
Kodutöö aines: Äriõigus Õppejõud: XXX Tartu 2011 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on anda ülevaade erinevate äriühingu liikide juhtorganite tegevusest majandusaasta aruande koostamisel, kinnitamise ja esitamisel. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Töös sõnastatakse lahti, millised kohustused on seoses aastaaruandega juhatusel, nõukogul ning aktsionäridel ja osanikel. Samuti nende otsustamisala ja kinnitamise õigused. Äriühingu üks olulisimaid ülesandeid on koostada igal majandusaastal aastaaruanne. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ja reeglina on selleks kalendriaasta. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Seoses majandusaasta aruannete esitamisega äriregistrile on alates 1.jaanuarist 2010.a
natuuras jagamisele rahalist hüvitust, mis ei saa aga olla arvestatav börsil vabalt kaubeldavate aktsiate puhul, kui osalus ei ole märkimisväärne. See tähendab, et aktsiate jagamisel tuleb muu hulgas lähtuda sellest, kas ühel abikaasal on nende suhtes eriline isiklik huvi või saab aktsiaid käsitleda tavalise varana. Kui abikaasade ühisvara hulka kuuluvad aktsiad jagatakse või antakse üle ühele abikaasale, siis ei ole tegu aktsia võõrandamisega ning järelikult ei ole teistel aktsionäridel võimalik ka ostueesõigust teostada. RKTKo 27.10. 2004.a Otsus nr. 3-2-1-99-04 4.3.5. Vahetusvõlakiri (ÄS §241; 351) Aktsiaseltsile ainuomane instituut. Teenib aktsiakapitali tingimusliku suurendamise võimalust. Vahetusvõlakirjade väljalaskmise eelduseks on põhikirjas vastava regulatsiooni olemasolu. Vahetusvõlakiri annab selle omanikul õiguse otsustada, kas vahetada tingimuse saabumisel vahetusvõlakiri aktsiate vastu või nõuda tasutud raha tagastamist
piires. Kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek, hääled vastavalt lihtaktsia seeriale. (Koordineeriv organ on nõukogu). Täidesaatev organ on üldkoosolekul valitud juhatus. Juhatuse liikmed saavad valida enda hulgast juhatuse esimehe/peadirektori. Väiksemates seltsides võivad aktsionärid juhatuse asemel valida juhataja/direktori. Kasumi jaotamine määratakse häälte arvust tulenevalt. Lahkumisel müüb aktsionär oma osa ära. Ostu eelisõigus on teistel aktsionäridel. Seltsi varaline seis sealjuures ei muutu. Seltsi likvideerimisest järele jäänud vara jaotatakse aktsionäride vahel proportsionaalselt panuse suurusele. Äriühingute TÜ, UÜ, OÜ ja AS omavaheline võrdlus ,,plussid ja miinused" subjekti positsioonilt. Täisühing Plussid · Asutamismenetlus on lihtne asutamisleping · Vajalik osanike arv on minimaalselt kaks (2) · Pole miinimumkapitali nõuet
seadusest tuleneva ostueesõigusega. Osanike pädevust võib erinevalt aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevusest põhikirjas laiendada (ÄS § 168 lg 1 p 12) ja lisaks on osanikel õigus võtta vastu otsuseid ka juhatuse või nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes (ÄS § 168 lg 2), osanikel on otsesem juurdepääs ühingu juhtimisele, võrreldes aktsionäride samasuguse õigusega aktsiaseltsis. Erinevalt aktsiaseltsist, kus aktsionäridel on õigus saada teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta vaid üldkoosolekul, on osanike teabeõigus laiem – osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ka jooksvalt, samuti õigus tutvuda osaühingu dokumentidega (ÄS § 166 lg 1). Osanikku võib seaduses sätestatud asjaolude korral ning seaduses ette nähtud protseduuri järgides osaühingust ka välja arvata. Osaühingu võivad asutada üks või mitu isikut (ÄS § 137 lg 1)
Reservkapital moodustatakse iga-aastasest puhaskasumist(eeraldatakse 1/20 seni, kuni reservkapital suuruseks on kujunenud 1/10 aktsiakapitalist). 10. Muud seaduses sätestatud kohustlikud tingimused. 34. Nimelise aktsia omanikuks on isik, kes on aktsionärina kantud ettevõttes peetavasse aktsiaraamatusse, seega ei ole aktsiatähe andmine isikule kohustlik. Nimelist aktsiat võib reeglina vabalt võõrandada, kuid aktsia võõrandamisel kolmandatele isikutele, on eelisostu õigus teistel aktsionäridel. 35. Esitajaaktsia omanikuks on isik, kelle valduses on aktsiatäht. Nimetatud isik ei ole ettevõttees peetavas aktsiaraamatus registreeritud. Esitajaaktsia on vabalt võõrandatav, võõrandamiseks piisab aktsiatähe üleandmist. Aktsia väljastanud aktsiaselts ei saa kontrollida esitajaaktsia liikumist. 5. Erinevat liiki aktsiate väljalaskmise korral nende aktsiate tähistus, nimiväärtus ja nendega seotud õigused. 6. Üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuste vastuvõtmise kord
Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu. Aktsiasplit - aktsiate nimiväärtuse vähendamine, ilma et aktsiakapitali summa muutuks. Aktsiate tagasiost - alternatiiv dividendide maksmisele, kus aktsionäridel on võimalus valida, kas saada rahalist tulu või suurendada oma osalust ettevõttes. cum-dividend - tähendab aktsiat koos dividendiga, seega cum-dividend’i kuupäev märgib viimast kauplemispäeva, mil ostetud aktsial on veel õigus dividendidele. ex-dividend - tähendab, et aktsial ei ole enam õigust dividendile. Ex-dividend’i kuupäeval langeb aktsia hind dividendi võrra. 45. Lintner ettevõtete dividendipoliitikast, jääkdividendide teooria
) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu. Aktsiasplit - aktsiate nimiväärtuse vähendamine, ilma et aktsiakapitali summa muutuks. 14 Aktsiate tagasiost - alternatiiv dividendide maksmisele, kus aktsionäridel on võimalus valida, kas saada rahalist tulu või suurendada oma osalust ettevõttes. cum-dividend - tähendab aktsiat koos dividendiga, seega cum-dividend'i kuupäev märgib viimast kauplemispäeva, mil ostetud aktsial on veel õigus dividendidele. ex-dividend - tähendab, et aktsial ei ole enam õigust dividendile. Ex-dividend'i kuupäeval langeb aktsia hind dividendi võrra. 45. Jääkdividendide teooria, Linter ettevõtte dividendipoliitikast.
Kui riskantne projekt on edukas, saavad sellest eelkõige kasu aktsionärid, sest võlausaldajatel on fikseeritud nõue. Kui aga projekt on ebaedukas, siis kasu ei saa keegi, aga kahju kannatab eelkõige võõrkapitali andja (kui enamus projektist on võõrkapitaliga finantseeritud). Probleemi lahendamiseks panevad kreeditorid tavaliselt laenulepingutesse vetosid, mis takistavad näiteks aktsionäridel suurendada oluliselt ettevõtte riskitaset. Võidakse panna ka väga kõrge laenuintressimäär. Halvimal juhul ei anta üldse laenu. Suuremates ettevõtetes valmistab rahandusotsuseid ette finantsjuht (chief financial officer CFO), väikeettevõtetes täidab finantsjuhi ülesandeid ettevõtte juht ja/või pearaamatupidaja. Ilma korrektse ja asjakohase raamatupidamiseta ei ole võimalik hea finantsjuhtimine. Finantsjuhi ülesandeks on analüüsida
eelisaktsionäride investeeringut. Aktsionäridele maksmine on küll kohustus, kuid raha puudumisel võib seda edasi lükata. 3) Lihtaktsiad Nende ees ettevõte ei ole kohustatud aktsionäridele midagi maksma. Seega muudab antud asjaolu selle kõige vähem riskantseks rahastamise vormiks. Aktsionärid loodavad mingile dividendide maksete kombinatsioonile, mille otsustavad ise aktsionärid. Samas on aktsionäridel võimalus avaldada juhtkonnale dividendi maksmisel survet või vastasel juhul nad vallandada. Kapitali kulu, nende komponentide hind on kõige kõrgem, kuna aktsionärid soovivad suurt tulu. Seega on on kolmest komponendist ehk finantseerimise vormist kõige odavam võlg eelisaktsia ning kõige kallim lihtaktsia.
Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu. Aktsiasplit - aktsiate nimiväärtuse vähendamine, ilma et aktsiakapitali summa muutuks. Aktsiate tagasiost - alternatiiv dividendide maksmisele, kus aktsionäridel on võimalus valida, kas saada rahalist tulu või suurendada oma osalust ettevõttes. cum-dividend - tähendab aktsiat koos dividendiga, seega cum-dividend'i kuupäev märgib viimast kauplemispäeva, mil ostetud aktsial on veel õigus dividendidele. ex-dividend - tähendab, et aktsial ei ole enam õigust dividendile. Ex-dividend'i kuupäeval langeb aktsia hind dividendi võrra. 51. Jääkdividendide teooria
3. Taani oksjon (Dutch auction) - aktsionärid saavad teha pakkumise müümaks koguse x aktsiaid hinnaga y, mis jääb ettevõtte poolt pakutud hinnavahemikku. Ettevõte rahuldab pakkumisi alates madalamatest sellises mahus, et eesmärk saaks täidetud. 4. Otseläbirääkimistega ühelt või mitmelt suuremalt aktsionärilt – sel juhul oluline aktsionäride õiglane kohtlemine. 31. Nimetage vähemalt 2 aktsiate tagasiostuga seonduvat probleemi. • Kui aktsionäridel ei ole erinevaid eelistusi dividendide ja aktsiate väärtuse kasvu osas, siis võib aktsia hinda mõjutada positiivselt eelkõige rahaline dividend. • Müüvad aktsionärid ei pruugi olla teadlikud kogu asjassepuutuvast informatsioonist ning võivad seeläbi kahju saada. • Tagasiostetavate aktsiate eest võib ettevõte maksta liialt suurt hinda, mis kahjustab allesjäävate aktsionäride huve. 32. Mille poolest erineb dividendide irrelevantsuse teooria maksude eelistuse teooriast?
suurendamise teel. Kulum investeeringute finantseerimise oluline allikas. Andres Laar 2008 2007 ETEVÕTTE FINANTSEERIMINE Välise omakapitali laiendamise teel aktsiakapitali suurendamine aktsiaemissiooni kaudu, vajalik 2/3 üldkoosolekul osalenud häälte toetus. Tavaliselt on senistel aktsionäridel ostueesõigus. See võimaldab säilitada senise osaluse ettevõttes. Eriti kasulik siis, kui aktsiaid emiteeritakse turuhinnast madalama märkimishinnaga. Eelisõigus võidakse välistada, kui ¾ esindatud häältest nii otsustab. Aktsiate emissioon võib olla avalik ( public issue) või suunutud ( private isssue) Aktsiate suunatud emissioon neid pakutakse üksnes: kutselistele investoritele, eelnevalt kindlaks määratud mitte rohkem kui 50 isikule,
Finantsanalüüs on hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale lähtuvalt tema finantsnäitajatest. Analüüsi võib teha möödunud perioodi kohta, tänase päeva (oleviku) kohta või tuleviku prognoosi koostamiseks. Finantsanalüüs aitab põhjalikumalt mista finantsaruannete näitajaid ja nende sisu. Analüüso tulemuste alusel on võimalik langetada põhjendatud finants otsused. Finantsnäitajate vastu on kindlasti huvi nende vastu kreeditoridel, aktsionäridel, töötajad, tarnijad jne. Finantsanalüüsi võib jaotada kolem etappi: 1. ettevalmistav etapp- siin määratakse kindlaks analüüsi eesmärgid, need omakorda sõltuvad sellest, kellele analüüs on suunatud või milliseid küsimusi tahetakse lahendada. Sõltumata eesmärgi püstitusest tahetakse pea alati saada vastust järgmistele probleemidele: · milline oli ettevõtte seisukord ja tegevuse tulemused aruande perioodil.
Aktsia turuhinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia turuhind / aktsia raamatupidamishind Kui see kordaja on alla ühe siis ei hinnata selle firma väljavaateid turu poolt eriti kõrgelt. Firma tulevikuperspektiivid on turu poolt vaadatuna seda kõrgemad, mida suurem antud kordaja väärtus on. Eelisaktsia dividendimäär = dividend eelisaktsia kohta / eelisaktsia jooksev turuhind Mida suurem on antud kordaja väärtus seda kasulikum eelisaktsia omanikele. Dividendide puhul on aktsionäridel tarvis teada maksustamise seisukohalt, millal võtta välja rahalised dividendid ja millal mängida kapitalitulu kasvule. Reinvesteeritud säilitatud tulu on sageli tähtsaks ettevõtte sisemiseks rahastamisallikaks, samas aga soodsate investeerimisprojektide puudumisel võib aktsiaid üldse tagasi osta. 7. Pankrotiohu analüüs Firma pankrotiohu uurimine peaks olema vajalik nii aktsionäridele, firma juhtkonnale, kreeditoridele, äripartneritele ja konkurentidele
17 Osanike pädevus on suurem kui aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevus. Peale seadusega osanike pädevusse antud küsimuste otsustamise võivad osanikud võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Selline pädevus piiramatus on põhjendatud sellega, et osaühing on suletud ühing, kus osanike omavahelised suhted on märksa tihedamad ning seetõttu osanike õigused oma ühingu juhtimisel on laiemad kui aktsionäridel aktsiaseltsis. Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Koosoleku kutsub kokku juhatus. Kokkukutsumise teda tuleb saata osanikele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist osanike nimekirja kantud aadresil, kusjuures põhikirjaga võib ette näha ka teistsuguse teatamise korra (§ 172 lg 1).
25 000 eurot) · Osade võõrandamisel teiste osanike ostueesõigus (ÄS § 149 lg 2) ... Põhikirjas võib vastupidise ette näha (ÄS § 149 lg 3) ... AS-idel vastupidi st. põhikirjaga võib ostueesõiguse ette näha. · Osanike pädevust saab põhikirjaga laiendada (ÄS § 168 lg 2) ... Sellisel juhul vastutavad juhatuse ja nõukogu liikmetega samadel alustel · Õigus saada jooksvalt teavet osaühingult ja tutvuda dokumentidega (ÄS § 166 lg 1) ... AS-i aktsionäridel õigus saada teavet vaid üldkoosolekul · Osanikku võib mõjuvatel põhjustel osaühingust välja arvata (ÄS § 167) ... Aktsionär saab AS-i aktsionäride ringist väljuda vaid aktsia võõrandamise kaudu · Otsuste vastuvõtmise vähem formaalsem kord (ÄS § 170) ... Elektrooniline hääletamine , otsustamine koosolekut kokku kutsumata · Puudub kohustuslik audiitorkontrolli kohustus ..
Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu. Aktsiasplit - aktsiate nimiväärtuse vähendamine, ilma et aktsiakapitali summa muutuks. Aktsiate tagasiost - alternatiiv dividendide maksmisele, kus aktsionäridel on võimalus valida, kas saada rahalist tulu või suurendada oma osalust ettevõttes. cum-dividend - tähendab aktsiat koos dividendiga, seega cum-dividend'i kuupäev märgib viimast kauplemispäeva, mil ostetud aktsial on veel õigus dividendidele. ex-dividend - tähendab, et aktsial ei ole enam õigust dividendile. Ex-dividend'i kuupäeval langeb aktsia hind dividendi võrra. 51. Jääkdividendide teooria
jooksul, alates päevast, mil tegevusluba kaotas kehtivuse, või päevast, mil ta sai või pidi teada saama tegevusloa kehtetuks tunnistamisest. Kui osanik või aktsionär oma osa või aktsiat kolme kuu jooksul ei võõranda, tühistab eradetektiiviühing osa või aktsia ning hüvitab osanikule või aktsionärile selle väärtuse. (6) Osa või aktsia võib võõrandada ainult eradetektiivile. Osa või aktsia võõrandamise korral on eradetektiiviühingu teistel osanikel või aktsionäridel ostueesõigus neile osa või aktsia võõrandamislepingu esitamisest alates ühe kuu jooksul. § 8. Ärinimi Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva eradetektiivi ärinimi peab sisaldama sõna "eradetektiiv" ning eradetektiiviühingu ärinimi sõna "eradetektiivibüroo". § 9. Eradetektiivi ja eradetektiivühingu tegevusala (1) Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev eradetektiiv ei või sama ärinime all tegutseda teisel tegevusalal peale eradetektiiviteenuse osutamise.
üldkoosoleku otsuse uute aktsiate märkimise eesõigust omavatele aktsionäridele, kes ei võtnud üldkoosolekust osa. Kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid ning lastakse välja ühte või mõnda liiki uusi aktsiaid, on nende märkimisel vastavat liiki aktsiate omanikel eesõigus teiste aktsionäride ees. Kui vastavat liiki aktsiate omanikud kõiki väljalastavaid aktsiaid ei märgi, saavad kasutada oma eesõigust ka teised selle aktsiaseltsi aktsionärid, st teistel aktsiaseltsi aktsionäridel on sellisel juhul eesõigus kolmandate isikute ees (ÄS § 345 lg 2). 40 Aktsiaselts võib tegutseda paindlikumalt võrreldes osaühinguga uute aktsiate väljalaskmisel ja nende märkimise korraldamisel. Äriseadustiku kohaselt ei ole aktsiaselts uute aktsiate väljalaskmisel kohustatud eelistama teisi aktsionäre kolmandatele isikutele, kui aktsionärid ei soovi kasutada oma eesõigust aktsiate märkimiseks. Aktsiate märkimine
25 000 eurot) 2.Osade võõrandamisel teiste osanike ostueesõigus (ÄS § 149 lg 2) · Põhikirjas võib vastupidise ette näha (ÄS § 149 lg 3) · AS-idel vastupidi st. põhikirjaga võib ostueesõiguse ette näha. 3.Osanike pädevust saab põhikirjaga laiendada (ÄS § 168 lg 2) · Sellisel juhul vastutavad juhatuse ja nõukogu liikmetega samadel alustel 4.Õigus saada jooksvalt teavet osaühingult ja tutvuda dokumentidega (ÄS § 166 lg 1) · AS-i aktsionäridel õigus saada teavet vaid üldkoosolekul 5. Osanikku võib mõjuvatel põhjustel osaühingust välja arvata (ÄS § 166) · Aktsionär saab AS-i aktsionäride ringist väljuda vaid aktsia võõrandamise kaudu 6.Otsuste vastuvõtmise vähem formaalsem kord (ÄS § 170) · Elektrooniline hääletamine , otsustamine koosolekut kokku kutsumata 7.Puudub kohustuslik audiitorkontrolli kohustus · Audiitorkontrolli või raamatupidamise aruande ülevaatuse kohustus olenevalt
Aktsiakapitali saab suurendada täiendavate sissemaksetena või fondiemissiooni teel. ASi aktsiakapitali suurendamise otsustab üldkoosolek, poolt peab olema 2/3 koosolekul kohalolevatest häältest. Suurendamisel peab toimuma igal juhul aktsiate märkimine, tingimused ja aeg lepitakse kokku aktsiakapitali suurendamise otsuses. Kui aktsiaid ei ole piisavalt märgitud võib aktsiakapitali suurendamise lugeda läbikukkunuks. Aktsionäridel on eesõigus aktsiaid märkida vastavalt oma osa suurusele. Nõukogu saab ka otsustada aktsiakapitali suurendamist seda juhul kui nii on kokku lepitud ASi põhikirjas. Fondiemissioon toimub ASi omakapitali arvel sissemakseid tegemata, sisuliselt tõstetaks bilansis summad ühelt kontolt aktsiakontole. Fondiemissiooni puhul ei kasva ASi vara, aktsiakapitali suurendamisel küll, sest makstakse sisse reaalset raha. Fondiemissioonil võib lasta juurde uusi
193. Osanike vahelised suhted OÜ-s Osanike pädevus on suurem, kui AS-i üldkoosoleku pädevus. Peale seadusega osanike pädevusse antud küsimuste otsustamise võivad osanikud ise võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Selline pädevuse piiramatus on põhjendatud sellega, et OÜ on suletud ühing, kus osanike omavahelised suhted on märksa tihedamad ning seetõttu osanike õigused oma ühingu juhtimisel on laiemad kui aktsionäridel aktsiaseltsis. Osanikud saavad otsuseid vastu võtta nii koosolekul kui ka koosolekut kokkukutsumata. Ühingu juhtimine OÜ juhtorganiks ei ole ainult koosolek, sellepärast, et osanikud saavad otsuseid vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata. Koosoleku kutsub kokku juhatus. 194.Osaühingu lõpetamise alused Osaühingut on võimalik lõpetada osanike otsusega(nõutav 2/3 häälteenamus),kohtuotsusega või netovara vähenemisel alla osakapitali miinimumsuurust 40000 kr.
Aktsiate ülevõtmisega on tegemist siis, kui keegi teeb vabatahtlikult või on kohustatud tegema pakkumise äriühingu olemasolevatele aktsionäridele kuuluvate aktsiate ostmiseks. Kui pakkumise teinud isik saab ülevõtmise tulemusena endale ülevõetava äriühingu aktsiakapitalist 90% või rohkem, võib ta otsustada ülejäänud aktsionäridele, kes pakkumist vastu ei võtnud, kuuluvate aktsiate ülevõtmise- st sundida neid oma aktsiaid maha müüma, kusjuures neil aktsionäridel on õigus saada oma aktsiate eest õiglane rahaline hüvitis. Olenevalt asjaomasest jurisdiktsioonist, võib väikeaktsionäridel, kelle osalus jääb pärast ülevõtmispakkumise läbirääkimist alla 10% aktsiakapitalist, olla õigus nõuda suuraktsionärilt nendele kuuluvate aktsiate välja ostmist. 204. Millised on äriühingute juhtimisorganid? * täisühing- osanikud otsustavad * usaldusühing- osanikud otsustavad