5. toote ja hankija valimine, tellimuse esitamine; 6. ostujärgne hinnang valitud tootele ja hankijale. 5. Turunduse keskkond Mikrokeskkond Mikrokeskkond kujutab endast jõudu, mis mõjutab otseselt organisatsiooni toimimise edukust. Käsitleb turundust tarbijate, firmade ja majandusharude lõikes. Turunduse mikrokeskkond koosneb: Tarbijad Konkurendid Tarnijad Turustajad Vahendajad Uued turule sisenejad Aktsionärid Muud huvirühmad Turunduse situatsioonianalüüsi olulisemad tegevused ja meetodid: turu kindlaksmääramine; SWOT-analüüs ; sihtturu valimine; toote positsioneerimine. SWOT-analüüs kasutatakse ettevõtte turusituatsiooni analüüsimiseks, et teada saada, kuivõrd mõjutab ettevõtte igapäevast äritegevust teda ümbritsev sise- ja väliskeskkond. SWOT maatriks
vastutab kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osakapitali suurus minimaalselt on 2 500 eurot. Iga osaniku osa väärtus sõltub sissemakse suurusest. Osanik ei vastuta isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiakapitali väärtus minimaalselt on 25 000.- eurot. Aktsionärid on piiratud vastutusega omanikud, kes vastutavad aktsiaseltsi tegevuse eest ainult aktsiakapitali ulatuses. Aktsiaselts on näiteks suurettevõte Eesti Energia AS. Tulundusühistu on äriühing, mis on loodudu eesmärgiga toetada oma liikmete tegevust ühise majandustegevuse kaudu. Liikmed saavad kasu ühisest koostegevusest. Näiteks töötlemisühistud on tooraine omanike poolt asutatud ettevõtted, mille eesmärk on liikmete tooraine töötlemine ja turustamine,
kahjusid. Täiendavat kasumit võivad pangad teenida raha juurdevoolu teel, kuid see ei saa kesta lõputult kuna vastasel korral muutuks pank kreeditoride jaoks liialt riskantseks. Ühe panga raskused võivad ahelreaktsioonina üle kanduda kogu pangandussüsteemile, mille tulemusena võivad sattuda raskustesse ka teised hästi tegutsevad pangad. Pankade puhul on oluline tema usaldusväärsus, kuna tema käekäigust on huvitatud aktsionärid, hoiustajad, laenajad samuti kogu majandus (et ei tekkiks panganduskriise, mis põhjustakshäireid arveldustes, pankrotte, välisinvesteeringute ja rahapakkumise vähenemise, mis halvaks majanduskasvu). Kuna läbi pankade toimib ka rahasüsteem siis panganduskriis halvaks kogu majandust. Läbi pankade toimib ka rahaloomisprotsess (baasrahast tehakse arveraha), siis usaldamatus pangandussüsteemi kui terviku suhtes mõjutaks ululiselt raha pakkumist ja seeläbi
käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (4) Eradetektiivindusega tegeleva täisühingu ja usaldusühingu ühinguleping peab olema kirjalik. Leping lisatakse ühingu äriregistrisse kandmise avaldusele. (5) Eradetektiiviühing võib ühineda ainult teise eradetektiiviühinguga ning jaguneda üksnes teiseks eradetektiiviühinguks. (6) Eradetektiiviühinguna võib tegutseda ka välisriigi äriühingust eradetektiiviühing või selle filiaal, mille osanikud või aktsionärid on isikud kellel on õigus tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis eradetektiivina. § 7. Eradetektiiviühingu osanik ja aktsionär (1) Eradetektiiviühingu osanikuks või aktsionäriks võib olla üksnes eradetektiiv. (2) Täisühingu või usaldusühinguna tegutsevasse eradetektiiviühingusse võib osaniku pärija astuda üksnes juhul, kui ta on eradetektiiv. (3) Eradetektiivindusega tegeleva osaühingu osa võib osaniku surma korral üle minna
· Ühine ärinimi · üks vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga (täisosanik) · Üks vastutab kohustuste eest oma sissemakse ulatuses (usaldusosanik) OSAÜHING · osadeks jaotatud osakapital, · osakapitali mille minimaalne suurus 2 500 · kohustuste eest vastutab OÜ ise kogu oma varaga · saab asutada ilma osakapitali sissemakseta AKTSIASELTS · aktsiateks jaotatud aktsiakapital, · suurus minimaalselt 25 000 · Aktsionärid ei vastuta isiklikult seltsi kohustuste eest TULUNDUSÜHISTU · eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse · liikmed osalevad tegevustes kas tarbijatena, tarnijatena, tööpanuse osutajatena või teenuste kasutamise kaudu · Minimaalne põhikapital 2500 · asutajaid peab olema vähemalt viis MITTETULUNDUSÜHING · füüsiliste või juriidiliste isikute ühendus
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev. Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab...
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 55 10. Maksebilanss Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktu...
Süsteemi rakendamine on üldjuhul vabatahtlik protsess keskkonnajuhtimissüsteemi põhistiimulid: o seadusandlus (rakendatavaid seadusi ja eeskirju on palju, riigid tugevdavad kontrolli tootmise üle, karmistatakse karistusi ja nõudeid eiravaid ettevõtteid ohustab sulgemine) o huvigruppide surve (finantsasutused, kindlustusfirmad (nt. pangad ei anna laenu), aktsionärid ja töötajad, keskkonnakaitsjad, tarbijad ja nende organisatsioonid ning kohaliku avalikkuse tähelepanu o teadlikkus (äriringkondade kasvav keskkonnateadlikkus, firma positiivne kuvand, õnnetuse ja keskkonnakahjustuste mõju äritegevusele) o konkurentsivõime (toodete ja tootmise keskkonnaaspektidel on kasvavalt tähtis osa rahvusvahelises konkurentsis)
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma kõige üldisemaid j...
identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes; - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Juhtimis- ja finantsarvestus on teatud mõttes paralleelselt funktsioneerivad majandusarvestuse liigid. 2. Arvestuse infokasutajad ja motiivid Aktsionärid, tulevased aktsionärid, konsultandid finantsanalüütikud, investeerimisfirmad. Kas firma on atraktiivne omanikele, kas tulevikus firma võib muutuda tulutoovaks või hoopis muutub olukord halvemaks? Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumit? Kreeditorid. Kas firma on võimeline laenu tagasi maksma tähtaegselt? Kas firma on võimeline maksma ka intresse? Töötajad. Kas firma on võimeline maksma tulevikus rohkem? Kas firma on võimeline maksma töötasusid õigeaegselt?
Kui on võlg, siis tuleb pankrot ja võlausaldajad müüvad vara maha. Ja kui sellest ei piisa, siis on seevõlausaldajate risk, nad peavad ise vaatama, kellega nad äri teevad, kellele laenavad. a.iv. Aktsiaselts äriseadustik pg 221 sellel on sama pm, mis osaühingul. Akstiad on osadeks jaotatud, aktsionärid oma varaga ei vastuta. See, mis aktsionär sinna sisse paneb, see on tema enda valik. Sellest võib ilma jääda. Olemuslikult (piiratud vastutus) on atsiaseltsid ja osaühingud samad. Aga muidu on aktsiaseltsid on suuremad. Aktsiaseltsi saab asutada 1 aktsionär. a.v. Äriühingud, mille peamiseks seaduseks ei ole äriseadus
Kui on võlg, siis tuleb pankrot ja võlausaldajad müüvad vara maha. Ja kui sellest ei piisa, siis on seevõlausaldajate risk, nad peavad ise vaatama, kellega nad äri teevad, kellele laenavad. iv. Aktsiaselts – äriseadustik pg 221 sellel on sama pm, mis osaühingul. Akstiad on osadeks jaotatud, aktsionärid oma varaga ei vastuta. See, mis aktsionär sinna sisse paneb, see on tema enda valik. Sellest võib ilma jääda. Olemuslikult (piiratud vastutus) on atsiaseltsid ja osaühingud samad. Aga muidu on aktsiaseltsid on suuremad. Aktsiaseltsi saab asutada 1 aktsionär. v. Äriühingud, mille peamiseks seaduseks ei ole äriseadus – Tulundusühistu – tulundusühistu seadus pg 1, 11.dets 2001
koos olemine on iga pere jaoks oluline väärtus. Toiduvalmistamine on peres enamasti naiste ülesanne. (Ibid) 2.1.4. Huvigrupid Huvigruppide all mõeldakse erinevaid rühmitusi, kes tunnevad otseselt või kaudselt huvi ettevõtte käekäigu üle ja võivad seda mõjutada. Huvigrupid on ühiskonna kõige laialdasemaid kihte hõlmav mikrokeskkonna element. Huvigrupid jaotatakse kolme rühma. Esiteks grupid kelle huvid langevad kokku ettevõtte huvidega ehk siis investorid ja aktsionärid, ettevõtte töötajad ja juhid. Need on inimesed kelle soovide ja arvamustega peab ettevõte esmajoones arvestama. Teisest küljest sõltutakse ka finantsinstitutsiooni- dest, kellega soovitakse enamasti häid suhteid hoida, et vajadusel krediiti, abi või toetust saada. (Mauring 2001, 56-57) Selleks hoiab Selver nende institutsioonide silmis positiivset ettevõtte kuvandit. Teiseks huvigrupid kellest ettevõte on huvitatud, kuid kes ise vahetult ettevõtte käekäigust huvitatud ei ole
Dividendid Õigus saada iga aasta Otsustatakse aktsionääride koosolekul Otsustusõigus Väike Suur Nõue pankroti korral Enne lihtaktsionäre Jäävad kõige viimaseks Piirangud emiteerimisel 1/3 aktsiakapitalist Puudub Kes kasutab? Nt riskikapitalistid Tavalised aktsionärid 83. Mis on omaaktsiad? Omaaktsiad e tresooraktsiad e hoidlaaktsiad (treasury stock) on aktsiaseltsi emiteeritud aktsiad, mis ei ole käibes, vaid on ajutiselt aktsiaseltsi poolt tagasi ostetud ja tema enda käes. 84. Mis on splittimine ja tooge ka selle näide? Üheks levinumaks on aktsiate ositamine ehk tükeldus ehk splittimine. See on operatsioon, mille käigus asendatakse üks suure nimiväärtusega aktsia mitme väiksema
personalipoliitika, turundus, finantsjuhtimine jne. 3 1.2 Majandusarvestuse liigid Majandusarvestust tuleb vaadelda süsteemina, mille liigid on: • Finantsarvestus – Finantsarvestuse poolt pakutav info on ettenähtud kahele infotarbijate grupile: ettevõtte juhtkonnale ning ettevõtte tegevusest huvitatud, aga selles mitteosalevatele isikutele, nt aktsionärid, pangad, riigiinstitutsioonid jne. Ettevõttevälised infotarbijad saavad nõuda vaid sellist infot, mida pakub ettevõte finantsaruannetes, samas võib olla see info raskesti tõlgendatav. Seetõttu kasutatakse majandustegevuse aruannete koostamisel kindlaid reegleid. Vastava info ettevalmistamine aruannete kujul ongi finantsarvestuse oluliseks ülesandeks. • Juhtimisarvestus – Juhtimisarvestuse ülesandeks on pakkuda ettevõtte juhtkonnale
Tsiviilõiguse üldosa küsimused-vastused Kersti Liiva 1. Mis on õigus? Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. 2. Mis on seadus? seaduse vormis kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 3. Kuidas õigus jaguneb? Õigus jaguneb era ja avalikuks õiguseks. Avalik õigus jaguneb omakorda näiteks karistusõiguseks;menetlusõiguseks;haldusõiguseks ja rahandusõiguseks. Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda veel võlaõiguseks; asjaõiguseks; perekonnaõiguseks ja pärimisõiguseks. 4. Millega tegeleb ühinguõigus? Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. 5. Millega tegeleb majandusõigus? Majandusõigus tegeleb pangandusõiguse ja kindlustusõigusega. ...
Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividende(Dividend on omanikutulu ettevõtte puhaskasumist). Kõrgem juhtorgan on aktsionäride üldkoosolek. Kohustuslikus korras kehtestatud nõukogude olemasolu. Suuraktsionäride järelvalveorgan määrab ettevõtte arengu suuna. Kohustuseks on palgata audiitor, kes vaatab üle majandusaruande ja annab sellele hinnangu. AVALIK Eelised: piiratud vastutus, st aktsionärid vastutavad aktsiaseltsi tegevuse eest vaid aktsiakapitali ulatuses; edasiandmise lihtsus aktsiate müük või ost; piiramatu eluiga aktsionäri surm ei lõpeta ettevõtte tegevust, aktsiad pärandatakse edasi; usaldusväärsus klientide ja üldsuse jaoks. Puudused: maksumus ASi asutamine on suhteliselt kallis ja keeruline; avalik tegevus aktsiate müümisest huvitatud ettevõttes tuleb valmis olla rahade ja
liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. Juhatus puudub täisühingus ja usaldusühingus. § 32. Hea usu põhimõte omavahelistes suhetes Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. § 33. Hääle andmine (1) Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. (2) Kui hääle andmine on tühine või kui antud hääl on tühistatud, siis loetakse, et otsuse tegemisel ei ole häält antud.
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasu...
kasu saada väärtpaberite hinna muutumisest. ÜHENDAMISED JA ÜLEVÕTMISED Investeeringupanga teine põhitegevusala väärtpaberiemissioonide korraldamise kõrval on ühendamiste ja ülevõtmiste organiseerimine ja finantseerimine. Harilikult ei ole investeeringupank ühinemiste ja ülevõtmiste algataja, vaid täidab konsultandi rolli ning saab selle eest tasu. Ühendamisega on tegu siis, kui kahe ettevõtte juhtkonnad ja aktsionärid toetavad ühinemise ideed ning on ühinemisest huvitatud. Sisuliselt tekib ühendamise korral uus ettevõte, kus on esindatud mõlema ühinenud ettevõtte omanike huvid. (Kasumi teenimine läbi turuosa laiendamise.) Ülevõtmise korral ostab üks ettevõte teise ära ning ülevõetav ettevõte saab ülevõtva ettevõtte osaks. Ülevõtmine võib olla sõbralik, mille puhul aktsepteerivad tehingut nii ülevõetava ettevõtte suuraktsionärid kui ka juhtkonnad.
esitama kohtule kaasatud kostjale üleandmiseks hagiavalduse koos lisadega. Kas kohus tegi õigesti? TsMS § 208 räägib ainult sellest, et kohus võib hageja nõudel asendada kostja ka üldine põhimõte (§ 5 lg 1): hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest 108. A soovib esitada nõude AS Opku üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Asjaolud: O. P ja K. U on ainsad AS Opku aktsionärid, kes hääletasid vaidlustatud üldkoosolekul ebaõige otsuse poolt. Kes on menetlusosalised? A on hageja, AS Opku on kostja 110. H esitas hagi K vastu eluruumi vabastamise nõudes. Asjaolud: K kasutab H-le kuuluvat eluruumi ilma õigusliku aluseta ja tasuta koos elukaaslase P ning viimase alaealiste lastega C, G ja E-ga. Kes on menetlusosalised? H on hageja, K on kostja, P, C, G ja E on kolmandad isikud? hageja seisukohast peaks
mõjustavad seda. Huvigrupp võib firma tegevust soodustada ja takistada, selle järgi jagatakse need 3 gruppi: · Heategev grupp heategevuslikel eesmärkidel (nt annetaja) · Otsitava grupi korral firma taotleb huvitatust (massikommunikatsioon) · Ebameeldiva grupi huvi firma ei taotle, kuid peab arvestama (pikett) Põhilisi huvigruppe on 7: · Finantsorganisatsioonid need on pangad, investeerimiskompaniid, börsimaaklerid, aktsionärid. Nad mõjutavad kapitali hankimist ja suurendamist. · Massikommunikatsioon need on informatsiooni levitavad organisatsioonid ajalehtede ja ajakirjade toimetused ning raadio- ja telekeskused. Firma on huvitatud, et massiteabevahendid tema tegevust ning tulemusi üha laiemalt ja paremini tutvustaksid. · Riigivõimuorganid firma peab alati arvestama riigivõimude poolt nõutavat. Näiteks kaupade
Pank ületab piirmäära seoses mingite kahjude katmisega, tähtis on siin see, et see osalus ei kehtiks kauem kui üks aasta. Nüüd on Krediidiasutuste seaduses kirjas ka, et pangaametnikele laenu andmine peab olema registreeritud krediidiasutuse nõukogu poolt. Krediidiasutusega seotud isikud nende puhul pank on piiratud nii laenumahtude kui ka üldse protsessidega. Kes need on? Krediidiasutuse juhid ehk kommertspanga juhid, siseauditi osakond/ talituse juht, suur aktsionärid, füüsilise isiku puhul on see isik, kelle käes on 10% või rohkem panga aktsiatest. Samuti kui aktsionäriks on jur isik ja selle käes on 10 % ja rohkem. Veel on sellesse ringi haaratud juhtide kõrval krediidiastutustega seotud isikute seaduslikud abikaasad, faktilised abikaasad, lapsed, vanemad, õed ja vennad. Nendele laenu ei anna krediidikomitee vaid seda peab tegema juhatuse osa. Kliendi ja pangavahelised suhted Kõige rohkem räägitakse sellest VÕS-is.
§ 296. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ÕIGUSED KORRALE JA MENETLUSELE Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja SOTSIAALSED PÕHIÕIGUSED arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid. Tõrjeõigus kaitseb isikut riigipoolse sekkumise eest. Sisalduvad kõigis nn vabadusõigussätetes: § 302. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine - vabadus midagi teha või tegemata jätta;
§ 296. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ÕIGUSED KORRALE JA MENETLUSELE Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja SOTSIAALSED PÕHIÕIGUSED arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid. Tõrjeõigus – kaitseb isikut riigipoolse sekkumise eest. Sisalduvad kõigis nn vabadusõigussätetes: § 302. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine - vabadus midagi teha või tegemata jätta;
LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP ...
Osade kaupa 1: näiteks börsile oma aktsiaid lastes Osade kaupa 2: teha nii, et aktsiahind tõuseks, ja siis müüa oma aktsiaid Tervikuna: Müüa ettevõte tervikuna teisele ettevõttele Riigi peamine eesmärk? On ainult üks eesmärk, mille nimel muud tuleb vajadusel ohverdada: Teenida võimalikult suurt heaolu kodanikele. Kodanikud on riigi aktsionärid: igalühel on üks aktsia. Parlament on riigi “aktsiaseltsi nõukogu” Valitsus on riigi “aktsiaseltsi juhatus” Konkreetselt realiseerub mehhanism järgmiselt: Poliitikute õige eesmärk on teenida poliitilist kapitali (lai tunnustus) Poliitikud suunavad riigiaparaati valitsuse kaudu selliselt, et oma poliitilist kapitali maksimeerida. Riigiaparaadi tegevuse eesmärk on poliitikute tunnustuse kasvatamine
majanduslikult protsessi vajalikkust ning vajadusel kajastatakse seal ka juurdemaksete suurust ning aktsiate või osade asendussuhet. Umberkujundamisaruanne ei ole otseselt kohustuslik, kui lepitakse kokku, et seda ei tehta või kui on ainult uks osanik või aktsionär. Umberkujundamisaruande osaks on ka ümberkujundamisotsuse projekt Umberkujundamise otsustavad umberkujundatava uhingu osanikud või aktsionärid. Umberkujundamisotsus peab olema kirjalik Umberkujundamise otsusega kinnitatakse uue uhingu põhikiri või ühinguleping. JUHTIMISE ÕIGUSLIKU KORRALDUSE KOHTA 31. Mis on valitsemise (governing) ja valitsemise (governance) vahe? Mida tähendab primaarne ja sekundaarne võim? Valitsemine (governing) on koostoime kogum, milles avaliku- ja erasektori osapooled osalevad eesmärgiga lahendada uhiskondlikke probleeme või luua võimalusi, tegutsedes
SISUKORD Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse...............................................................................................2 Strateegilise juhtimise olemus......................................................................................................2 Strateegilise juhtimise ajalugu..........................................................................................................4 Ettevõtte strateegiline orientatsioon.................................................................................................8 Strateegia väljatöötamine ja seda mõjutavad tegurid.......................................................................8 Eesmärkide püstitamine....................................................................................................................9 Strateegia väljatöötamise neli tasandit diversifitseeritud ettevõttes...........................................11 Ettevõtte ül...
JURIIDILISE ISIKU TEGEVUSEGA SEOTUD HAGITA ASJAD JA REGISTRIASJAD Puudutatud isiku juhtkonnale esitatud erikontrolli läbiviimise taotlust on kohtus täpsustatud, sh põhjendusi erikontrolli läbiviimise vajaduse kohta. Selline taotluse täpsustamine on lubatav ja mõistlik, sest enne kohtumenetluse algatamist ei pruugi avaldajatele olla piisavalt kättesaadav erikontrolli taotluse esitamiseks vajalik teave. Muu hulgas võivad aktsionärid saada erikontrolli läbiviimise taotluse esitamiseks täiendavat ja vajalikku teavet aktsiaseltsi vastusest, milles keeldutakse erikontrolli läbiviimisest. Erikontroll on eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele eesmärgiga selgitada, kas võib esineda aluseid, millele tuginedes on aktsiaseltsil õigus esitada nõudeid aktsiaseltsi juhtorganite vastu. Samuti võib erikontroll hõlmata aktsiaseltsi asutamist, aktsiakapitali
Aktsiaseltsi asutamisel aktsiate märkimiseta tuleb teha kolm asutajapoolset õigustoimingut:1) sõlmida asutamisleping 2)tasuda aktsiate eest 3) esitada registreerimisavaldus. Aktsiaseltsi asutamisel aktsiate märkimisega on lisaks eeltoodutele vajalikud veel kaks toimingut : aktsiate märkimine ja asutamiskoosolek. Aktsia märkimine on õigustoiming, millega märkija saab õiguse saada aktsia ja võtab kohustuse selle eest tasuda. Kasutatakse juhul, kui mitte kõik tulevased aktsionärid ei viibi asutamislepingu sõlmise juures. Asutamiskoosolek: 1.otsustab aktsiaseltsi asutamise 2. võtab vastu põhikirja 3.valib juhatuse ja nõukogu liikmed 4.valib audiitori 197. Aktsiad ja liigid Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Aktsiad on nimelised.
Pankrotiõigus Sisukord 1 Pankroti olemus, selle väljakuulutamine ja pankroti väljakuulutamise tagajärjed 4 1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Pankrotiavaldus ja selle esitajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.1 Võlgniku pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.2 Võlausaldaja pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajutise halduri määramine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Pankrotiasja ettevalmistamine ja .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....
omavalitsusüksuse omandisse koos ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maaga, laieneb erastamiskohustus ka maale või ehitise omaniku kasuks seatavale hoonestusõigusele. (4) Äriühingus riigile või kohalikule omavalitsusüksusele kuuluvaid aktsiaid või osasid võib erastada teistele selle äriühingu erastamise subjektideks olevatele aktsionäridele või osanikele erastamise korraldaja poolt kinnitatud hinnaga. Kui teised selle äriühingu aktsionärid või osanikud ei soovi osta aktsiaid või osa erastamise korraldaja poolt kinnitatud hinnaga, müüakse aktsiad või osa käesoleva seadusega sätestatud korras kooskõlas äriseadustiku §-s 149 või §-s 229 sätestatuga. (5)(6) [Kehtetud RT I 1996, 89, 1588 jõust. 28. 12. 1996] (7) Riigile kuuluva ettevõtte vara koosseisus olevat üksikut asja, välja arvatud põhitegevusega otseselt seotud hooned ja rajatised ning teiste äriühingute aktsiad või
** suhe müügitulusse = kvaliteedikulud kokku / müügitulu 47 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS Majandusanalüüsi uurimisobjektiks on mistahes majandusüksuses ilmnevad majanduslikud nähtused. Finantsaruannete analüüs on üks osa ettevõtte majandusanalüüsist. Finantsaruannete infotarbijate seas võib eristada järgmisi huvirühmi: ● aktsionärid, muud investorid, finantsanalüütikud; ● laenuandjad ja tarnijad; ● ettevõtte olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid; ● ettevõtte (tipp)juhtkond; ● audiitorid; ● ettevõtte töötajad; ● valitsusasutused; ● muud infotarbijad (teadlased, kohtud jne). Finantsaruanded on määratud eelkõige info välistarbijale. Finantsaruandluse analüüs lähtub sellest, et analüütikul ei ole muud infot kui see, mis sisaldub aastaaruandes ning avalikes
ühiskonnas piisavalt tuntud, et tema sõnal oleks kaalu. Allpool on levinumate organisatsiooni tüüpide kaupa toodud võimalik sihtrühmade jaotus: · tootjafirma firma töötajad, lõpptarbijad, ostjad (kes ei pruugi ise olla lõpptarbijad), potentsiaalsed tarbijad (keda kõiki võib omakorda spetsiifilisteks alarühmadeks jaotada sotsiaalsete, psühholoogiliste, demograafiliste jt kriteeriumite alusel) jaemüüjad, hulgimüüjad, tarnijad, aktsionärid, potentsiaalsed investorid, tarbijaväljaannete ajakirjanikud, majandusajakirjanikud, kohalikud elanikud, kohalik omavalitsus, valitsus, parlamendiliikmed, riiklikud ametid, konkurendid, erialaorganisatsioonid jt · teenuseid pakkuv firma firma töötajad, püsikliendid, "juhukliendid", potentsiaalsed kliendid, (vt eelmine lõik, paljud sihtgrupid kattuvad tootjafirmaga) · mittetulundusorganisatsioon (ühingud, liidud, sihtasutused jne) liikmed, sponsorid,
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti konte...
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keele...
andmise taotlus? § 183. Juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud (2) Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 6200 krooni. [RT I 2009, 68, 463 jõust. 10.01.2010] (3) Pankrotivõlgnik võib taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ka riigi õigusabi andmist. Riigi õigusabi andmise eelduseks on lisaks see, et pankrotihaldur ei saa ise
kuid need renoveeriti uusima tehnoloogilise teadmuse kohaselt. Aja jooksul lisati üha uusi seadmeid, kaasa arvatud teine spoonikoorimisliin ja täna on Otepää vineeritehas tööviljakuselt ja energiatarbimiselt toodanguühiku kohta Euroopa moodsamaid. Aastane tootmisvõimsus on 50 000 m3 ja tehases töötab 160 inimest. Peaaegu kogu kõrgekvaliteedilise kasevineeri tootmiseks vajalik tooraine varutakse Eesti metsadest. Graanulinvest AS AS-i Graanulinvest asutasid Eesti aktsionärid 2003. aastal, firma kuulub praegu Euroopa viie suurima pelletitootja hulka. AS Graanulinvestil on Baltimaades 6 tehast, mille tootmisvõimsus on 500 000 tonni. Eestis paiknevad AS Graanulinvesti tehased järgnevalt: Imavere- 100 000 tonni pelleteid aastas; Helme - 100 000 tonni; Delcotek Imaveres - 40 000 tonni; Näpi - 10 000 tonni. AS Graanulinvesti Eesti tehased toodavad aastas 250 000 tonni, Lätis 100 000 tonni ja Leedus 80 000 tonni pelleteid aastas
ole sätestatud teisiti. Nii era- kui avalik-õiguslik juriidiline isik vajab selleks, et õiguskäibes osaleda ning selleks vajalikku tahet kujundada ja väljendada, organeid. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganiks on juhatus, samuti n õukogu, kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on liigitatavad: a) üldkoosolek (kõrgeim organ), b) juhtorganid, c) muud organid. Üldkoosolek - sinna kuuluvad ka osaomanikud e aktsionärid. Juhatus - tegeleb igapäevase juhtimisega. (2) Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Nõukogu tegeleb pikemaajalise planeerimisega ning leidub aktsiaseltsis, võib ka osaühingus. Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule.
OÜ kapital on langenud alla nõutava miinimumi ja äriregister lõpetab kohtumäärusega ettevõtte tegevuse – sundlõpetamisega. Samuti tuleb lõpetada, kui juhatuse volituse tähtaeg on lõppenud rohkem kui 2 aastat tagasi ja uut juhatust pole seni valitud. 248. Kuidas toimub aktsiaseltsi asutamine? Sarnaselt OÜ-ga, asutajaks saab olla füüsiline isik(ud) või juriidilised isik(ud). Aktsionärid peavad sõlmima asutamislepingu, tuleb tasuda aktsiate eest, esitada kandeavaldus, audiitori erikontroll kohustuslik. Võib asutada kahel viisil: aktsiate märkimiseta(lihtsam) ja aktsiate märkimisega(keerulisem). Aktsiaseltsi asutamisel aktsiate märkimiseta tuleb teha kolm asutajapoolset õigustoimingut: 1 sõlmida asutamisleping tasuda aktsiate eest esitada registreerimisavaldus. Aktsiaseltsi asutamisel aktsiate märkimisega on lisaks eeltoodutele vajalikud veel kaks toimingut:
Piiratud vastutus tähendab, et aktsionäride vastutus piirdub ettevõttesse paigutatud kapitali suurusega. Aktsiaseltside juhtimisstruktuurid võivad olla väga erinevad. Mõned aktsiaseltsid ei ole suuremad kui ainuomanduses olev ettevõte ning neil on üks peaomanik, kes teeb kõik juhtimisotsused. Suurtel aktsiaseltsidel seevastu on keeruline juhtimisstruktuur. Suure osa oma rahast saab aktsiaselts aktsionäridelt. Ettevõtte kasum kuulub tema omanikele, s.t. aktsionäridele. Aktsionärid otsustavad, missuguse osa kasumist nad jagavad omavahel dividendide näol ning missugune osa kasumist kasutatakse ettevõtte laiendamiseks või dividendide maksmiseks tulevikus. Lisaks lihtaktsiatele võib aktsiaselts anda välja ka võlakirju ja eelisaktsiaid, mille pealt makstakse fikseeritud makseid. Samuti võib aktsiaselts laenata raha ka pangast või teistelt finantsinstitutsioonidelt. Aktsiaseltsi kasumeid maksustatakse eraldi aktsionäride sissetulekust. Dividende saab maksta
MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ...
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §4...
aktsiakapitali, millega omandatakse osa või aktsia(d). Aktsia on jagamatu väärtpaber, osa on teatud tingimustel jagatav ja selle kohta ei või väärtpaberit välja anda. Kapitaliühing võib kuuluda ka ühele isikule. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus, kui põhikiri seda ei välista aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele ei ole teistel aktsionärisel ostueesõigust, kui põhikiri seda ei luba. Osanikud ja aktsionärid ei vastuta isiklikult äriühingu kohustuste eest. Erinev on ka kapitalinõue. Erinevalt aktsiaseltsi aktsiatest ei kuulu osaühingu osad kohustuslikule registreerimisele Eesti Väärtpaberikeskuse peetavas Eesti väärtpaberite keskregistris. Igale osanikule kuulub üks osaühingu osa, aktsionärile võib kuuluda rohkem kui üks aktsiaseltsi aktsia. Nii osaühingul kui aktsiaseltsil on korporatiivne juhtimisstruktuur (üldkoosolek, nõukogu ja juhatus).
Erinevused õigustes saavad tuleneda ainult neile kuuluvate aktsiate erinevusest. Väljamakseid aktsionärile võib teha ainult puhaskasumist. Aktsionäri peamine mittevaraline õigus on teabe saamise õigus. 90 257. Missugune on aktsiaseltsi struktuur? Mis on aktsiaseltsi juhtorganid? Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine? Seaduse kohaselt teostavad aktsionärid oma õigusi aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul, kusjuures üldkoosolek(korraline 1kord aastas, erakorraline aktsionäride taotlusel, need kelle vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, samuti kapitalikaotuse korral) on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolek viiakse läbi AS-i asukohas Üldkoosolek võib võtta vastu otsuseid kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. AS-i juhtimisorganiteks on juhatus ja nõukogu. AS-i juhatus esindab ja juhib AS-i
Teisisõnu igapäevaäriga ülekoormatus jätab vähe aega strateegilisteks kaalutlusteks. 13 1.1.4.2. Kapitaliühendused 14 Kapitaliühenduste eesmärgiks on kapitali kontsentratsiooni kõrval vabastada osanikud äritegevuse käigus tekkivast riskist. Kapitali ühendamine eeldab nende liitmist ilma kapitali paigutajate kohustusliku osavõtuta firma juhtimisest. Kapitaliühendustena tegutsevad Eestis äriseadustiku alusel osaühing ja aktsiaselts. 15 Osanikud ja aktsionärid ei pea osalema juhtkonnas, tagamaks juhtimise ja omanduse eraldatust. Eesti oludes on siiski küllaltki sagedased juhtumid , kuis nii osaühingute kui isegi aktsiaseltside suuromanikud (või vähemalt osa neist) osalevad aktiivselt ettevõtte juhtkonnas. Nii osaühingus kui aktsiaseltsis on tegemist kahe-kolmetasandilise juhtimissüsteemiga: üldkoosolek, nõukogu, juhatus, ettevõtte tippjuht (juhatuse esimees, tegevjuht jt). Vastavalt Äriseadustikule on aktsionäride
seisukohalt tähtsusetut materjali (O ja M-i ütluste ja ekspertiisiakti kõrvaldamine) ja vajaduse korral süstematiseerida kriminaaltoimik uuesti. 8. Kahtlustatavate transformatsioon 2012. aasta keskel pani Kvaliteetehituse AS toime maksukuriteo. 2012. aasta lõpus muutis Kvaliteetehituse AS ärinime AS-ks Väike Trikk ja jagunes. Jagunemisel moodustati AS Väike Trikk varade eraldamise teel Kvaliteetehituse AS. AS Väike Trikk aktsionärid said ühtlasi Kvaliteetehituse AS aktsionärideks. 2013. aasta alguses kujundati AS Väike Trikk ümber OÜ-ks Väike Trikk ja Kvaliteetehituse AS kujundati ümber Kvaliteetehituse OÜ-ks. 2012. aastal toimepandud maksukuriteos kahtlustati nii OÜ-d Väike Trikk kui ka Kvaliteetehituse OÜ-d. Prokuratuur tunnistas kohtueelse menetluse lõpuleviiduks ja esitas kriminaaltoimiku tutvumiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
